(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Et kolmanda riigi õiguskorda saaks kesksete vastaspooltega seoses käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate regulatiivsete eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et selles kolmandas riigis asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski.

(3)

Selle hindamine, kas Iisraeli õigus- ja järelevalvekord on samaväärne liidu omaga, peaks seega põhinema mitte ainult selliste õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, mida Iisraelis tegutsevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse, vaid hinnata tuleks ka kõnealuste nõuete tulemust. Komisjon peaks ka hindama kõnealuste nõuete piisavust liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade võimalike riskide maandamiseks, võttes arvesse selle finantsturu suurust, kus kesksed vastaspooled Iisraelis tegutsevad. Selleks et riski maandataks samas ulatuses, on vaja kehtestada rangemad riskimaandamisnõuded kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem, kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatele kesksetele vastaspooltele, kelle riskitase on madalam.

(4)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad olema täidetud nimetatud määruse artikli 25 lõike 6 punktides a, b ja c sätestatud kolm tingimust.

(5)

Artikli 25 lõike 6 punkti a kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma nimetatud määruse IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(6)

Iisraelis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavateks õiguslikult siduvateks nõueteks on väärtpaberiseadus 5728-1968, (2) ennekõike selle punktid 50A, 50B, 50B19 ja 50C. Väärtpaberiseadusega rakendatakse maksesüsteemide seaduse 5768-2008 (3) punkti 10, kus on kindlaks määratud kriteeriumid, mille alusel toimub Iisraeli väärtpaberiasutuse tehtav järelevalve Iisraelis asutatud kliiringukodade üle (tagades kliiringukodade stabiilsuse ja tõhususe). Nimetatud õigusraamistikku täiendab Iisraeli väärtpaberiasutuse välja antud direktiivide pakett, mis on suunatud Iisraelis asutatud kesksetele vastaspooltele. Väärtpaberiseaduse, maksesüsteemide seaduse ja Iisraeli väärtpaberiasutuse direktiividega tagatakse, et täielikult rakendatakse rahvusvahelisi standardeid, mis on sätestatud 2012. aasta aprillis makse- ja arveldussüsteemide komitee ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni välja antud finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes (4).

(7)

Iisraelis asutatud kesksetele vastaspooltele peab andma loa Iisrael rahandusminister, olles eelnevalt konsulteerinud Iisraeli väärtpaberiasutusega ja pärast seda, kui Knesseti rahanduskomisjon on selle heaks kiitnud. Kliirimisteenuste osutamiseks peavad kesksed vastaspooled täitma väärtpaberiseaduses sätestatud erinõudeid ning olema kehtestanud sise-eeskirjad ja korra, millega eeskätt tagatakse kõigi finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes esitatud nõuete täitmine. Eelkõige peavad Iisraelis asutatud kesksed vastaspooled tegutsema turvaliselt ja tõhusalt ning hoolikalt juhtima oma tegevuse ja toimingutega seonduvaid riske. Vastavalt Iisraeli väärtpaberiasutuse juhistele 15. detsembri 2015. aasta direktiivis Iisraelis tegevusloa saanud kesksetele vastaspooltele peavad kesksetel vastaspooltel lisaks sellele olema piisavad finants-, inim-, riskijuhtimis-, infotehnoloogia-, süsteemi- ja taristuressursid, et täita oma ülesandeid keskse vastaspoolena. Lisaks sellele vastutavad kõik Iisraelis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled oma sise-eeskirjade koostamise eest, välja arvatud liikmesust käsitlevate eeskirjade muudatused, mille Iisraeli väärtpaberiasutus peab väärtpaberiseaduse punkti 50B alapunkti a lõike 1 kohaselt ametlikult heaks kiitma. Sellest sättest hoolimata võib Iisraeli väärtpaberiasutus vastavalt väärtpaberiseaduse punkti 50C alapunktile b teha korralduse muuta Iisraelis tegevusloa saanud keskse vastaspoole eeskirju, kui need eeskirjad ei vasta Iisraeli kesksete vastaspoolte õigusraamistikule ega finantsturu infrastruktuuride põhimõtetele.

(8)

Iisraeli finantsturg on liidu finantsturust oluliselt väiksem. Ennekõike tuleb märkida, et alates 2015. aastast Iisraelis kliiritud tuletistehingute koguväärtus moodustab 1 % liidus kliiritud tuletistehingute koguväärtusest. Seega kujutab osalemine Iisraelis tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt väiksemat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(9)

Komisjon leiab, et Iisraeli õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(10)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punktis b on nõutud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagaks kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni.

(11)

Väärtpaberiseaduse punkti 50C kohaselt on Iisraeli väärtpaberiasutus volitatud tegema järelevalvet Iisraelis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte tegevuse üle. Iisraeli väärtpaberiasutuse tehtava järelevalve eesmärk on tagada kesksete vastaspoolte stabiilsus ja tõhusus ning kontrollida, et Iisraeli kesksed vastaspooled täidaksid oma kohustusi. Lisaks sellele täiendavad Iisraeli väärtpaberiametile antud volitusi maksesüsteemide seaduse punkti 10 ning väärtpaberiseaduse punkti 56A ja punkti 50C alapunkti d sätted: ta võib keskset vastaspoolt auditeerida, teha kohapealseid kontrolle ja nõuda selliste dokumentide esitamist, mis tõendavad Iisraelis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte puhul kehtivate õiguslikult siduvate nõuete asjakohast rakendamist. Vastavalt väärtpaberiseaduse punkti 50C alapunktile b võib Iisraeli väärtpaberiasutus rikkumise kahtluse korral kehtestada juba olemasolevatele kesksetele vastaspooltele sise-eeskirju.

(12)

Komisjon järeldab, et Iisraelis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni.

(13)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti c kohaselt peab kolmanda riigi õigusraamistikus olema ette nähtud tõhus samaväärne süsteem kolmandate riikide õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks.

(14)

Muude riikide kui Iisraeli kesksed vastaspooled, kes soovivad Iisraelis tuletisinstrumente kliirida, peavad taotlema luba Iisraeli väärtpaberiasutuse eesistujalt ja saama Iisraeli rahandusministri heakskiidu. Väärtpaberiseaduse punkti 50A alapunkti a8 kohaselt võib Iisraeli väärtpaberiasutus juhul, kui selle eesistuja otsustab, et Iisraeli väärtpaberiasutus võib teha koostööd muu riigi kui Iisraeli tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte pädeva asutusega, kui ta leiab, et sellele kesksele vastaspoolele esitatavad õiguslikud nõuded on võrdväärsed Iisraeli raamistikuga ja et loa andmine asjaomasele kesksele vastaspoolele ei kahjusta Iisraeli investorite huve, otsustada teha sellele kesksele vastaspoolele erand Iisraeli kesksete vastaspoolte õigusraamistiku sätetest. Neil tingimustel on seega võimalik tunnustada muu riigi kui Iisraeli keskset vastaspoolt.

(15)

Komisjon järeldab, et Iisraeli õigusraamistik tagab tõhusa samaväärse süsteemi kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

(16)

Seepärast leiab komisjon, et kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav Iisraeli õigus- ja järelevalvekord vastab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimustele. Sellest tulenevalt tuleks kõnealust õigus- ja järelevalvekorda pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega.

(17)

Käesolev otsus põhineb käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal Iisraelis kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel. Komisjon ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jätkavad Iisraelis vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku arengu ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmise jälgimist.

(18)

Komisjon võib igal ajal otsustada käesolevat otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui regulatiivsed ja järelevalvealased muutused Iisraelis mõjutavad käesoleva otsuse vastuvõtmise aluseks olnud tingimusi.

(19)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Väärtpaberikomitee arvamusega,