(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/592 (2) on tehtud mitu erandit määruse (EL) nr 1308/2013 teatavatest sätetest, sealhulgas veinisektorit käsitlevad erandid, millega leevendatakse veiniettevõtjate olukorda ja aidatakse neil COVID-19 pandeemia mõjuga toime tulla. Vaatamata nende meetmete kasulikkusele ei ole suudetud veiniturul pakkumise ja nõudluse tasakaalu taastada.

(2)

COVID-19 pandeemiast tingitud probleemid ei ole lahenenud. Mõnes liidu piirkonnas ja mujal maailmas ei ole vaktsineerimiskampaaniad olnud piisavad ning enamikus riikides kohaldatakse praegugi liikumispiiranguid ja sotsiaalse distantseerumise meetmeid. Need meetmed hõlmavad jätkuvalt reisimise, koosviibimistel ning era- ja avalikel üritustel osalevate inimeste arvu ning väljaspool kodu einestamise suhtes kehtivaid piiranguid. Nende piirangute tõttu on veini tarbimine liidus veelgi vähenenud, veini laovarud on suurenenud ning veiniturg on üldiselt häiritud. Mõnes liikmesriigis on kolmandik veinitarbimisest seotud turismiga. Seetõttu on veini tarbimine jätkuvalt vähenenud ja veini laovarud on endiselt suured. Pandeemia mõju, millele on lisandunud Ameerika Ühendriikide kehtestatud veinitariifid ja 2021. aasta aprilli külmaperiood, on avaldanud liidu veinitootjate sissetulekutele väga negatiivset mõju. Arvatakse, et kõigi nende tegurite koosmõjul on liidu veinisektori käive vähenenud keskmiselt 15–20 %, kusjuures osa ettevõtjaid on teada andnud 40 %sest käibe vähenemisest.

(3)

Kuna kriisi kestus ei ole teada ja viiruse kiire muteerumise tõttu on seda raske ennustada, süvenevad liidu veinituru niigi tõsised häired veelgi. See tähendab, et sektori taastumine võtab kauem aega, kui 2021. aasta alguses võidi ette näha. Seega on asjakohane jätkata liidu veinisektorile ajutise ja erakorralise toetuse pakkumist, et vältida järjest uutest pankrottidest teatamist.

(4)

Arvestades saagikindlustuse olulisust riskide juhtimisel, sealhulgas ebasoodsate ilmastikutingimustega seotud riskide puhul, nagu 2021. aasta aprilli hiline ja erakordselt pikk ja raske külmaperiood, ning COVID-19 pandeemiast tingitud turuhäiretega seotud riskide puhul, on asjakohane pakkuda viinamarjakasvatajatele mõjusamat stiimulit saagikindlustuslepingute sõlmimiseks, suurendades liidu toetust kõnealusele meetmele. Samuti on asjakohane, et see stiimul hõlmaks rohkem kui üht turustusaastat, sest kogemused näitavad, et saagikindlustuse toetust on varasemalt väga vähe kasutatud. Seega on oluline, et oleks piisavalt aega, et teavitada liikmesriike ja veinisektori ettevõtjaid ning julgustada neid seda toetuse erakordselt kõrget määra kasutama. Seega tuleb suurendada liidu rahalist panust delegeeritud määruse (EL) 2020/592 artiklis 8 osutatud saagikindlustuse toetusesse, mida võimaldatakse alates 16. oktoobrist 2021 kuni 2019.–2023. aasta programmitöö perioodi lõpuni.

(5)

Kuna lähiajal ei ole oodata liidu veinituru pakkumise ja nõudluse tasakaalustumist, on vaja pikendada delegeeritud määruse (EL) 2020/592 artiklites 5a ja 6 ning artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 9 sätestatud meetmete kohaldamist kuni 15. oktoobrini 2022.

(6)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2020/592 vastavalt muuta.

(7)

Et tagada sujuv üleminek 2021. eelarveaastalt 2022. eelarveaastale, peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist ja seda tuleks kohaldada alates 16. oktoobrist 2021,