EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021R0888

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/888, 20. mai 2021, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1475 ja (EL) nr 375/2014 (EMPs kohaldatav tekst)

PE/30/2021/INIT

OJ L 202, 8.6.2021, p. 32–54 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/888/oj

8.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 202/32


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/888,

20. mai 2021,

millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1475 ja (EL) nr 375/2014

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 165 lõiget 4, artikli 166 lõiget 4 ja artikli 214 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit on rajatud nii selle kodanike kui ka liikmesriikide solidaarsusele. See universaalne ja ühine põhiväärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata. Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 tõstetakse solidaarsust esile kui üht liidu aluspõhimõtet. Sellele põhimõttele osutatakse ka ELi lepingu artikli 21 lõikes 1 kui ühele liidu välistegevuse aluspõhimõttele.

(2)

Arvestades ülemaailmsete humanitaarabivajaduste märkimisväärset suurenemist ning selleks, et edendada solidaarsust ja humanitaarabi nähtavust liidu kodanike seas, on vaja arendada solidaarsust liikmesriikide vahel ning kolmandate riikidega, keda on tabanud inimtegevusest tingitud või looduskatastroofid.

(3)

Humanitaarabi vabatahtlik tegevus peaks toetama vajadustel põhineva humanitaarabi andmist ning selles tuleks järgida Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas, mis on esitatud nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavalduses „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas“ (4). Edendada tuleks rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigusi käsitlevat õigust.

(4)

Asjakohasel juhul tuleks arvesse võtta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) humanitaarasjade koordinatsioonibüroo keskset ja üldist koordineerivat rolli humanitaarkriisidele sidusa rahvusvahelise reageerimise edendamisel.

(5)

Humanitaarabi andmisega seotud vabatahtlik tegevus peaks aitama pakkuda piisavat humanitaarabi, tugevdades soolist mõõdet liidu humanitaarabipoliitikas ning edendades humanitaarabi lahenduste kohandamist igas vanuses naiste ja meeste spetsiifilistele vajadustele. Humanitaarabi andmisega seotud vabatahtliku tegevuse puhul tuleks arvesse võtta kõige haavatavamas olukorras olevate inimeste, sealhulgas naiste ja laste, ning kõige suuremas ohus olevate inimeste vajadusi ja suutlikkust.

(6)

Humanitaarabi andmisega seotud vabatahtliku tegevuse eesmärk peaks olema aidata kaasa liidu humanitaarabi tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamisele kooskõlas humanitaarabi andmise hea tava põhimõtetega.

(7)

14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse loomisest, et noortel kogu liidus oleks võimalik ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, mis võimaldab omandada lisaks töökogemusele ka hindamatu inimkogemuse.

(8)

Oma 7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“ rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaartegevuseks ning toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime mitmesuguste probleemide ja kriisidega. Nimetatud teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguste liidu programmide vahendeid, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi.

(9)

Käesoleva määruse kontekstis tähendab solidaarsus individuaalset ja kollektiivset vastutustunnet tegutseda üldiseks hüvanguks, mis väljendub konkreetsetes tegudes.

(10)

Oluline solidaarsuse väljendus on panuse andmine väljaspool liitu humanitaarabi vajavate inimeste ja kogukondade aitamisse, tuginedes humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse aluspõhimõtetele.

(11)

Vaja on jätkuvalt arendada solidaarsust kriiside ja katastroofide ohvritega kolmandates riikides ning suurendada liidu kodanike teadlikkust humanitaarabist ja vabatahtlikust tegevusest üldiselt kui eluaegsest tegevusest ning suurendada selle tegevuse nähtavust.

(12)

Liit ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja järgida selle kestliku arengu eesmärke nii liidusiseselt kui ka liidu välistegevuses.

(13)

Oma 19. mai 2017. aasta järeldustes humanitaar- ja arenguvaldkonna lõimimise juurutamise kohta tõdes nõukogu, et vaja on tugevdada vastupidavust, sidudes omavahel paremini humanitaarabi ja arengukoostöö, ning veelgi tugevdada humanitaarabi, arengukoostöö ja konfliktide ennetamise operatiivseid sidemeid.

(14)

Noortele tuleks pakkuda solidaartegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid ja kaasavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma pühendumust kogukondade hüvangule ning samas omandada kasulikke kogemusi, teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Sellised solidaartegevused peaks toetama ka noorte vabatahtlike liikuvust, kultuuridevahelist teadlikkust ja dialoogi.

(15)

Noortele pakutav solidaartegevus peaks võimaldama neil konkreetselt ja positiivselt panustada. Solidaartegevused peaksid vastama veel rahuldamata ühiskondlikele vajadustele ning aitama tugevdada kogukondi ja kodanikuaktiivsust. Solidaartegevused peaksid pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi, oskusi ja pädevusi. Solidaartegevused peaksid olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes.

(16)

Euroopa solidaarsuskorpuse programm (edaspidi „programm“) on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaartegevuse ühtne kontaktpunkt. Selleks et maksimeerida liidu rahastamise tulemuslikkust ja programmi mõju, peaks komisjon püüdma luua kõigi asjaomaste programmide vahel sidusat koostoimet, ilma et selline koostoime tooks kaasa vahendite kasutamise muude kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjaomaste liidu poliitikavaldkondadega, nagu Euroopa Liidu noortestrateegia 2019-2027, (5) ja teiste asjakohaste liidu programmidega, eelkõige programmiga „Erasmus+“, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/817 (6). Programm tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013, (7) ja Euroopa humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 375/2014, (8) tugevatele külgedele ja koostoimele. Tagada tuleks ka vastastikune täiendavus programmi puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige selliste liikmesriikide solidaarsuskavade nagu vabatahtlik tegevus, kodanikuteenistus ning noorte liikuvuse kavad, ning programmi vaheline vastastikune täiendavus, et selliste kavade mõju ja omadusi vastastikku tugevdada ja rikastada ning asjakohasel juhul tugineda headele tavadele. Programm ei tohiks sarnaseid riiklikke kavasid asendada. Kõikidele noortele tuleks tagada solidaartegevusele riigis võrdne juurdepääs.

(17)

Programm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et viia selle kehtivusaeg vastavusse nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2093 (9) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 kehtestatud mitmeaastase finantsraamistiku („mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“) kehtivusajaga.

(18)

Seonduvate liidu õigusaktide tõlgendamisel on asjakohane käsitada nii vabatahtlikku piiriülest tegevust kui ka jätkuvalt määruse (EL) nr 1288/2013 kohaselt toetatavat vabatahtlikku tegevust samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva tegevusega.

(19)

Programm on kujundatud avama noortele uusi vabatahtliku tegevuse võimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprojekte. Kõnealused võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Programmiga tuleks toetada ka selles osalejate ja osalevate organisatsioonide võrgustikutegevust ning meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seepärast on programmi eesmärk anda ka panus noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendada teadlikkust selle positiivsest mõjust. On asjakohane, et pakutavad solidaartegevused järgiksid selget ja üksikasjalikku kõiki solidaarsustegevuse etappe hõlmavat menetlust, mis on kohandatud osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele.

(20)

Solidaartegevused peaksid andma potentsiaalset Euroopa lisaväärtust ja tooma kasu kogukonnale ning soodustama osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet. Solidaartegevust tuleks arendada mitmesugustes valdkondades, nagu näiteks: hariduse ja koolituse; noorsootöö; tööhõive; soolise võrdõiguslikkuse; ettevõtluse, eelkõige sotsiaalse ettevõtluse; kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse; kultuuridevahelise teadlikkuse ja kultuuridevahelise dialoogi; sotsiaalse kaasatuse; puuetega inimeste kaasamise; keskkonna- ja looduskaitse; kliimameetmete; suurõnnetuste ärahoidmise; nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastumise; põllumajanduse ja maaelu arengu; toidu ja muude toodete jagamise; tervise ja heaolu; kultuuri, sealhulgas kultuuripärandi; loovuse; kehakultuuri ja spordi; sotsiaalabi ja hoolekande; kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, võttes arvesse rändetaustaga inimeste mureküsimusi; territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaartegevusel peaks olema arvestatav õppe- ja koolitusmõõde asjakohaste tegevuste kaudu, mida pakutakse osalejatele enne ja pärast solidaartegevust ning selle kestel.

(21)

Vabatahtlik tegevus nii liidu piires kui ka sellest väljaspool on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus ja edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust, ühiskonnaelus osalemist ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada võimalikke või olemasolevaid tasustatud töökohti ning seda ei tohiks pidada tasustatud töökoha asendamiseks. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.

(22)

Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Programm aitab seda algatusvõimet edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi solidaarsusprojekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Solidaarsusprojektid annavad võimaluse katsetada ideid ja uuenduslikke lahendusi ühistele probleemidele alt üles lähenemisviisi abil ja toetada noori, et nad oleksid ise solidaartegevuse edasiviivaks jõuks. Solidaarsusprojektid on ka hüppelauaks edasises solidaartegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada osalejaid ise ettevõtjaks hakkama ja olema ka edaspidi aktiivsed kodanikud vabatahtlike, praktikantide või töötajatena ühendustes, vabaühendustes või muudes organisatsioonides, mis tegutsevad solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades.

(23)

Vabatahtlikus tegevuses osalejad (edaspidi „vabatahtlikud“) võivad aidata tugevdada liidu suutlikkust anda vajaduspõhist ja põhimõtetele vastavat humanitaarabi ning võivad suurendada humanitaarabisektori tõhusust, kui nad on asjakohaselt valitud, koolitatud ja lähetusteks ette valmistatud, et tagada neile vajalikud oskused ja pädevused abivajajate kõige tulemuslikumaks aitamiseks, ning tingimusel, et nad saavad arvestada piisava kohapealse toetuse ja järelevalvega. Seetõttu on nii humanitaarabi tõhususe suurendamiseks kohapeal kui ka vabatahtlike toetamiseks vabatahtliku tegevuse osana äärmiselt oluline kvalifitseeritud, hea väljaõppega ja kogenud juhendajate, mentorite ja ekspertide roll. Selliseid juhendajaid, mentoreid ja eksperte saab kaasata vabatahtlikku tegevusse, juhendada ja toetada vabatahtlikke ning aidata toetada vabatahtliku tegevuse arendamist ja suutlikkuse suurendamist, tugevdades seeläbi kohalikke võrgustikke ja kogukondi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkusele kolmandates riikides ning vajadusele integreerida vabatahtlike tegevus kohalikku konteksti, samuti tuleks hõlbustada vabatahtlike suhtlust kohalike humanitaarabi andjate, vastuvõtva kogukonna ja kodanikuühiskonnaga.

(24)

On oluline, et osalejad ja osalevad organisatsioonid tunnevad, et nad kuuluvad üleeuroopalise solidaarsuse edendamisele pühendunud üksikisikutest ja üksustest koosnevasse kogukonda. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad suudaksid pakkuda kvaliteetseid solidaartegevusi üha rohkematele osalejatele. Programmist tuleks toetada võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada osalejate ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada programmi vaimu ning ergutada kasulike tavade ja kogemuste vahetamist. Võrgustikutegevus peaks aitama kaasa ka programmialase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, samuti programmi meetmete rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.

(25)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata programmi raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedile, eelkõige pakkudes osalejatele internetis või väljaspool seda koolitust, keeleabi ning haldustuge enne ja pärast asjaomast solidaartegevust ning selle ajal, samuti kindlustust, sealhulgas õnnetusjuhtumi-, tervise- ja tsiviilvastutuskindlustust. Tagada tuleks ka osalejate kogemuse najal programmis omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimine. Jätkuvalt on ülimalt tähtis osalevate noorte, osalevate organisatsioonide ning kavandatud kasusaajate julgeolek ja turvalisus. Julgeolek ja turvalisus peaks hõlmama asjakohaseid loanõudeid osalejatele, kes töötavad vähekaitstud rühmadega vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele. Kõik solidaartegevused peaksid olema kooskõlas põhimõttega mitte tekitada kahju ja nende läbiviimisel tuleks igakülgselt arvesse võtta selliste ettenägematute asjaolude mõju nagu keskkonnakriisid, konfliktid või pandeemiad. Vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas, ega kohtadesse, kus on rikutakse rahvusvahelisi inimõiguste standardeid.

(26)

Programmis tuleks järgida põhimõtteid, mis on sätestatud lapse õiguste edendamist ja kaitset käsitlevates ELi 2017. aasta suunistes ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 9.

(27)

Tagamaks, et programmi tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, kultuurilist ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks asjaomases tegevuses osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida. Selleks tuleks ergutada mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise tõhusate vahendite, näiteks noortepassi ja Europassi kasutamist liidu ja liikmesriikide tasandil, kooskõlas riikide olukorra ja eripäradega ning kui see on asjakohane, nagu on ette pandud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses (10).

(28)

Komisjon ja riiklikud bürood peaksid julgustama ka endisi osalejaid jagama oma kogemusi noortevõrgustike, haridusasutuste ja õpikodade kaudu, saadikutena või võrgustiku liikmetena. Endised osalejad võiksid samuti panustada osalejate koolitamisse.

(29)

Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kõigi solidaarsuskogemuse etappide vältel programmi põhimõtetele ja nõuetele.

(30)

Kvaliteedimärgise peaksid saama kõik programmis osaleda soovivad üksused tingimusel, et nad vastavad selle saamise tingimustele. Menetlust, mis võimaldab kvaliteedimärgist saada, peaksid programmi rakendusasutused läbi viima pidevalt. Programmi rakendusasutused peaksid korrapäraselt hindama, kas üksused vastavad jätkuvalt kvaliteedimärgise saamise tingimustele. Kvaliteedimärgis tuleks kehtetuks tunnistada, kui programmi rakendusasutuste tehtud kontrollide käigus leitakse, et kõnealune üksus nendele tingimustele enam ei vasta. Kvaliteedimärgise andmisega seonduv halduskoormus tuleks viia miinimumini, et vältida väiksemate organisatsioonide heidutamist.

(31)

Programmi raames solidaartegevuste pakkumiseks rahastamist taotlev üksus peaks eeltingimusena olema esmalt saanud kvaliteedimärgise. Seda eeltingimust ei tuleks kohaldada füüsiliste isikute suhtes, kes taotlevad rahalist toetust oma solidaarsusprojektidele mitteametliku osalejate rühma nimel. Kvaliteedimärgise saamisega ei peaks aga automaatselt kaasnema programmi raames rahastamist.

(32)

Üldreeglina tuleks toetustaotlused esitada selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus osalev organisatsioon asub. Toetustaotlused liidu või rahvusvahelise mõõtmega tegevusteks, sealhulgas vabatahtlike rühmade solidaartegevuseks liidu tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades, ning kolmandates riikides läbiviidavaks humanitaarabioperatsioone toetavaks solidaartegevuseks võib hallata keskselt, kui see on asjakohane.

(33)

Osalevad organisatsioonid võivad täita programmi raamistikus mitut ülesannet. Võõrustajana peaksid osalevad organisatsioonid viima läbi tegevusi, mis on seotud osalejate vastuvõtuga, sealhulgas tegevuste korraldamine ning osalejate juhendamine ja toetamine solidaartegevuse ajal, kui see on asjakohane. Toetaja funktsioonis peaksid nad viima läbi tegevusi, mis on seotud osalejate saatmise ja ettevalmistamisega enne solidaartegevust ning nende suunamisega solidaartegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas osalejate koolitamine ja suunamine pärast solidaartegevuse lõppu kohalike organisatsioonide juurde, et võimaldada neile rohkem solidaarsuskogemusi. Kvaliteedimärgis peaks kajastama seda, et erinõuded varieeruvad sõltuvalt pakutava solidaartegevuse liigist ja tõendama, et organisatsioon suudab tagada solidaartegevuse kvaliteedi solidaarsuskogemuse kõigis etappides, kooskõlas programmi põhimõtete ja eesmärkidega. Üksus, kes oma tegevust oluliselt muudab, peaks sellest teavitama programmi pädevat rakendusasutust, kes saab uuesti hinnata, kas kõnealune üksus vastab jätkuvalt kvaliteedimärgise saamise tingimustele.

(34)

Noorte solidaartegevuse toetamiseks võiksid osalevad organisatsioonid olla mittetulunduslikud või kasumit toovad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused või rahvusvahelised organisatsioonid ning need võiksid hõlmata noorteorganisatsioone, religioosseid institutsioone ja heategevusorganisatsioone, ilmalikke humanistlikke organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone või muid kodanikuühiskonna osalisi.

(35)

Hõlbustada tuleks programmi projektide arvu suurendamist. Kehtestada tuleks erimeetmed, et aidata programmi projektide edendajatel toetust taotleda või arendada koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide antava toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus-, tervise- ja kultuuri valdkonnaga seotud liidu programmide kaudu.

(36)

Et parandada programmi tegevuste rakendamise kvaliteeti ning edendada nende tegevuste käigus omandatud pädevuste kindlakstegemist ja valideerimist (sh noortepassi tunnistuste koostamise kaudu), peaks programmi rakendusasutusi, osalevaid organisatsioone ja programmis osalejaid aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskused.

(37)

Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs programmile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2102 (11) sätestatud standarditega ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas end registreerida ning profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolitusteks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks ning muude kasulike funktsioonide jaoks, mis võivad tulevikus tekkida.

(38)

Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks edasi arendada, võttes arvesse Euroopa koostalitlusvõime raamistikku, mis on sätestatud komisjoni 23. märtsi 2017. aasta teatises „Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia“, milles antakse konkreetseid suuniseid selle kohta, kuidas luua koostalitlusvõimelisi avalikke digiteenuseid, ning mida rakendatakse liikmesriikides ja muudes Euroopa Majanduspiirkonna riikides riiklike koostalitlusvõime raamistike kaudu. Euroopa koostalitlusvõime raamistikus esitatakse riikide haldusasutustele 47 konkreetset soovitust selle kohta, kuidas parandada koostalitlustegevuste haldamist, luua organisatsioonidevahelisi suhteid, optimeerida läbivalt digiteenuseid toetavaid protsesse ning tagada, et nii olemasolevad kui ka uued õigusaktid ei seaks ohtu pingutusi koostalitluse vallas.

(39)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (12) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(40)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (13) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (14) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (15) ja (EL) 2017/1939 (16) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega mis hõlmavad õigusnormide rikkumist, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (17) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(41)

Programmi sihtrühm on 18–30-aastased noored. Programmi pakutavates tegevustes osalemiseks on noored kohustatud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis end eelregistreerima.

(42)

Võttes arvesse humanitaarabi andmisega seotud konkreetseid probleeme, peaksid humanitaarabioperatsioone toetavas vabatahtlikus tegevuses osalejad olema vähemalt 18-aastased ja mitte vanemad kui 35-aastased.

(43)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, solidaartegevus oleks kättesaadav kõigile noortele, eelkõige vähemate võimalustega noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, et edendada sotsiaalset kaasatust ja eelkõige ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, sealhulgas mõistliku majutuse pakkumine, mis võimaldab puuetega inimestel solidaartegevuses tegelikult osaleda teistega võrdsetel alustel vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 27 ja nõukogu direktiivile 2000/78/EÜ (18). Sellised erimeetmed peaksid arvesse võtma kitsendusi, mis on tingitud paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest ning osade linnalähedaste piirkondade vaesusest. Samuti peaksid liikmesriigid, ülemeremaad ja -territooriumid ning programmiga liitunud kolmandad riigid püüdma võtta kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada õiguslikud ja haldustakistused programmi nõuetekohaseks toimimiseks. Need meetmed peaksid lahendama (võimaluse korral ja ilma et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning piiriülese tegevuse korral liidus Euroopa ravikindlustuskaardi saamisel.

(44)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on programmi eesmärk aidata kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, mis on kestliku majanduskasvu aluseks, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed järgima põhimõtet „ära tekita kahju“ ilma programmi põhiolemust muutmata. Programmi rakendamise käigus tuleks kindlaks määrata ja kehtestada asjakohased meetmed ning neid uuesti hinnata asjaomase hindamis- ja läbivaatamismenetluse kontekstis. Samuti on asjakohane mõõta vastavaid meetmeid, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on vähendada programmi keskkonnamõju.

(45)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (19) punkti 18 tähenduses.

(46)

Käesoleva määruse kohased rahastamisliigid ja eelarve täitmise viisid tuleks valida nende võime järgi saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste valikul tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja ühikuhindade astmike kasutamist.

(47)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, (20) milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Kolmandate riikide täieulatusliku osalemise suhtes programmis tuleks kohaldada tingimusi, mis on sätestatud konkreetsetes lepingutes, mis hõlmavad asjaomase kolmanda riigi programmis osalemist. Täieulatusliku osalemise korral lisandub riigile kohustus luua riiklik korraldusasutus ja hallata teatavaid programmi meetmeid eelarve kaudse täitmise raames. Õigussubjektid kolmandatest riikidest, kes ei ole programmiga ühinenud, peaksid saama osaleda mõnes programmi kuuluvas meetmes, mis on kindlaks määratud tööprogrammis ja komisjoni avaldatud konkursikutsetes. Programmi rakendamisel võidakse Andorrast, Liechtensteinist, Monacost, San Marinost ja Püha Tooli juurest pärit õigussubjektide osalemise suhtes kohaldada erikorda.

(48)

Programmi mõju maksimeerimiseks tuleks kehtestada sätted, mis võimaldavad liikmesriikidele ja programmiga või muude liidu programmidega ühinenud kolmandatele riikidele täiendavaid rahalisi vahendeid kooskõlas programmi reeglitega.

(49)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (21) on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused toetuskõlblikud, kui programmi reeglitest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(50)

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 349 ja kooskõlas komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ tuleks programmis arvesse võtta kõnealuses artiklis osutatud äärepoolseimate piirkondade eriolukorda. Tuleks võtta meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes, sealhulgas asjakohasel juhul liikuvusmeetmetele rahalise toetuse andmise kaudu. Edendada tuleks neist piirkondadest ja kolmandatest riikidest, eelkõige asjaomastest naaberriikidest pärit inimeste ja organisatsioonide vahelist liikuvusega seotud vahetust ja koostööd. Selliseid meetmeid tuleks korrapäraselt seirata ja hinnata.

(51)

Kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele.

(52)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (22) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat programmi hinnata konkreetse seirekorra kohaselt kogutud teabe põhjal, vältides samal ajal halduskoormust, eelkõige liikmesriikides, ning ülereguleerimist. Need nõuded peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajad, mis on aluseks programmi mõju hindamisele, sealhulgas ühiskonna ja humanitaarprobleemidele avaldunud mõju hindamisele.

(53)

Programmi toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane viimine sihtrühmadeni, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada Euroopa, riigi ja kohalikul tasandil. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja innustada neid toetama programmi tegevusi. Meetmete sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele ning asjakohasel juhul tuleks kaasata teisi peamisi sidusrühmi. Lisaks peaks komisjon tegema korrapäraselt koostööd paljude erinevate sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega, kogu programmitsükli jooksul, et hõlbustada heade tavade ja projektitulemuste jagamist ning koguda programmi kohta tagasisidet. Riiklikud korraldusasutused tuleks kutsuda selles protsessis osalema.

(54)

Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, riikide ametiasutused ja riiklikud korraldusasutused tegema eelistatavalt tihedat koostööd omavahel ning asjakohasel juhul partnerluses vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide ja puuetega inimesi esindavate organisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal.

(55)

Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud rahaliste vahenditega panustada samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd kuivõrd need prioriteedid on seotud programmi üldeesmärgiga.

(56)

Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks programm maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid juhtimismenetlusi. Programmi üldine rakendamine tuleks seega usaldada olemasolevatele struktuuridele, nimelt komisjonile ja riiklikele korraldusasutustele, kes on määratud haldama määruse (EL) 2021/817 noori käsitlevas peatükis osutatud meetmeid. Tegevussuuna „Noorte osalemine humanitaarabiga seotud solidaartegevuses“ kohaseid meetmeid tuleks siiski hallata peamiselt otse. Komisjon peaks programmi rakendamise üle regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.

(57)

Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus liikmesriikides ja programmiga ühinenud kolmandates riikides, peaks iga riiklik asutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav ning selleks, et saavutada rakendamisel maksimaalne tõhusus peaks sõltumatu auditeerimisasutus olema sama asutus, mis määrati määruse (EL) 2021/817 noori käsitlevas peatükis osutatud meetmete auditeerimisasutuseks.

(58)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendab võimaluse korral ning ilma et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine.

(59)

Tulemusaruannete süsteemiga tuleks tagada, et programmi rakendamise ja hindamise seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult, õigeaegselt ning piisavalt detailselt. Need andmed tuleks edastada komisjonile kooskõlas asjakohaste andmekaitsenormidega.

(60)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (23).

(61)

Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt kindlasummalisi makseid, ühtse määra alusel rahastamist ja ühikuhindu. Programmi liikuvusmeetmete toetamiseks antava lihtsustatud toetuse puhul, mille määrab kindlaks komisjon, tuleks arvesse võtta vastuvõtva riigi elukallidust ja elamiskulusid. Liikmesriikidele tuleks esitada ka soovitus vabastada need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust; avalik-õiguslikele või eraõiguslike õigussubjektide üksikisikutele antavaid toetusi tuleks käsitleda samal viisil.

(62)

Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega muudetakse lisa seoses programmi tulemusnäitajatega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(63)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse või sotsiaal-majandusliku tausta alusel ning edendada harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist.

(64)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(65)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on suurendada noorte ja organisatsioonide osalemist kättesaadavas ja kvaliteetses solidaartegevuses, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle eesmärgi ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(66)

Vastavalt finantsmäärusele on võimalik toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulusid ei saa rahastada liidu vahenditest, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik kindlaks määrata, et piiratud ajavahemiku jooksul, mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel, on meetmed ja kulud rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui kõnealuseid meetmeid rakendati ja kõnealused kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

(67)

Meetmeid või algatusi, mida käesoleva määruse alusel ei toetata, ei saa tööprogrammidesse lisada.

(68)

Täielikult või osaliselt liidu eelarvest rahastatavate investeeringute tekitatava lisaväärtuse optimeerimiseks tuleks püüda saavutada koostoime eeskätt programmi ja teiste liidu programmide, seahulgas eelarve jagatud täitmise raames hallatavate fondide vahel. Sellise koostoime maksimeerimiseks tuleks tagada olulised soodustavad mehhanismid, sealhulgas meetme kumulatiivne rahastamine programmi ja mõne muu liidu programmi vahenditest tingimusel, et see ei ületa meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased normid, eelkõige võimalus deklareerida sama kulu või kulutus proportsionaalselt programmi ja muu liidu programmi raames.

(69)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1475 (24) tuleks tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

(70)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada programmi rakendamise alustamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm (edaspidi „programm“) mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuseks.

2.   Programmil on järgmised kaks tegevussuunda:

a)

tegevussuund „Noorte osalemine solidaartegevuses“ ja

b)

tegevussuund „Noorte osalemine humanitaarabiga seotud solidaartegevuses“ (edaspidi „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“).

3.   Käesolevas määruses sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidu rahastamise vormid ja reeglid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„solidaartegevus“ – kvaliteetne kaasav tegevus oluliste sotsiaalprobleemide lahendamiseks, millega aidatakse saavutada programmi eesmärke ning mis toimub vabatahtliku töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevuse vormis mitmesugustes valdkondades, sealhulgas humanitaarabivaldkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning töötervishoiu- ja tööohutusnormide ning asjaomaste turvalisuse reeglite järgimise;

2)

„registreeritud kandidaat“ – 17–30-aastane inimene või vabatahtliku tegevuse korral tegevussuuna „Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse“ raames 17–35-aastane inimene, kes elab seadusjärgselt liikmesriigis, programmiga ühinenud riigis või käesoleva määruse kohases osalevas riigis ning kes on end registreerinud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, et anda teada oma huvist osaleda solidaartegevuses, kuid kes sellises tegevuses veel ei osale;

3)

„osaleja“ – 18–30-aastane inimene, või vabatahtliku tegevuse korral tegevussuuna „Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse“ raames 18–35-aastane inimene, kes elab seadusjärgselt liikmesriigis, programmiga ühinenud kolmandas riigis või muus osalevas riigis ning kes on end registreerinud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja osaleb solidaartegevuses;

4)

„vähemate võimalustega noored“ – noored, kellel on raskusi kasutada tõhusalt ära programmiga pakutavaid võimalusi majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel, rändetausta, puude või õpiraskuste tõttu või muul põhjusel, sealhulgas põhjusel, mis võib kaasa tuua harta artikli 21 kohase diskrimineerimise;

5)

„osalev organisatsioon“ – mittetulunduslik või kasumit toov avalik-õiguslik või eraõiguslik kohaliku, piirkonna, riigi või rahvusvahelise tasandi üksus, kellele on antud kvaliteedimärgis;

6)

„vabatahtlik tegevus“ – solidaartegevus, mis kestab kuni 12 kuud sellise vabatahtliku tasustamata tegevusena, mis aitab kaasa ühise hüve saavutamisele;

7)

„solidaarsusprojekt“ – tasustamata solidaartegevus, mis kestab kuni 12 kuud ning mida viib ellu vähemalt viiest osalejast koosnev rühm oma kogukonnas esinevate oluliste probleemide lahendamiseks, ning millel on selge Euroopa lisaväärtus;

8)

„kvaliteedimärgis“ – tunnistus, mis pakutava solidaartegevuse liigist olenevate mitmesuguste erinõuete alusel antakse osalevale organisatsioonile, kes on valmis pakkuma solidaartegevusi programmi raames, täites vastuvõtja rolli või toetaja rolli või mõlemat;

9)

„Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskused“ – määratud riiklike korraldusasutuste täidetavad lisafunktsioonid programmi raames toimuva tegevuse arendamise, rakendamise ja kvaliteedi toetamiseks ning osalejate poolt solidaartegevuse käigus omandatud pädevuste kindlakstegemiseks;

10)

„Euroopa solidaarsuskorpuse portaal“ – komisjoni vastutusel hallatav interaktiivne veebipõhine vahend liidu kõikides ametlikes keeltes, mis pakub asjakohaseid internetiteenuseid, et toetada programmi kvaliteetset rakendamist, täiendades osalevate organisatsioonide tegevust; muu hulgas võimaldab see anda teavet programmi kohta, registreerida osalejaid, otsida osalejaid, reklaamida ja otsida solidaartegevusi, otsida võimalikke projektipartnereid, toetada kontaktide loomist ning võimaluste pakkumist solidaartegevuseks, koolituseks, teabevahetus- ja võrgustikutegevusteks, anda võimaluste kohta teavet ja neist teada anda, ning pakkuda tagasisidemehhanismi seoses solidaartegevuse kvaliteediga ja mis võimaldab muude funktsioonide lisamist vastavalt programmi muudele asjaomastele arengusuundadele;

11)

„liidu läbipaistvus- ja tunnustamisvahend“ – töövahend, mis aitab sidusrühmadel mõista, hinnata ning asjakohasel juhul tunnustada mitteformaalse ja informaalse õppimise väljundeid kogu liidus;

12)

„humanitaarabitegevus“ – tegevus, millega toetatakse kriisijärgseid ja pikaajalisi humanitaarabioperatsioone kolmandates riikides, mille eesmärk on pakkuda vajadustel põhinevat abi, et säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikus inimtegevusest põhjustatud kriisides või loodusõnnetustes ning mis hõlmab abi-, pääste- ja kaitseoperatsioone käimasolevate humanitaarkriiside ajal või nende järel, toetusmeetmeid, et tagada juurdepääs abivajajatele ja hõlbustada abi takistusteta kohaletoimetamist, ja meetmeid, mille eesmärk on tugevdada katastroofideks valmisolekut ja katastroofiohu vähendamist, ühendada hädaabi, taastus- ja arenguabi ning aidata suurendada vähekaitstud või katastroofis kannatanud kogukondade vastupidavust ja võimet kriisidega toime tulla ja neist taastuda;

13)

„kolmas riik“ – riik, mis ei ole liidu liikmesriik.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1.   Programmi üldeesmärk on suurendada noorte ja organisatsioonide osalemist kättesaadavas ja kvaliteetses solidaartegevuses, peamiselt vabatahtlikus tegevuses, mis aitab tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust, demokraatiat, Euroopa identiteeti ja kodanikuaktiivsust liidus ja mujal ning mille abil lahendatakse ühiskonna- ja humanitaarprobleeme kohapeal, keskendudes eelkõige kestliku arengu, sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamisele.

2.   Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas vähemate võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaartegevuses, mis toob kaasa positiivseid ühiskondlikke muutusi nii liidus kui ka mujal, suurendades ja nõuetekohaselt valideerides nende pädevusi, samuti suurendades nende pidevat kaasamist aktiivsete kodanikena.

3.   Programmi eesmärke viiakse ellu artikli 1 lõikes 2 sätestatud tegevussuundade raames.

II PEATÜKK

Programmi meetmed

Artikkel 4

Programmi meetmed

1.   Programmi raames toetatakse järgmisi meetmeid:

a)

artiklites 7 ja 10 sätestatud vabatahtlik tegevus;

b)

artiklis 8 sätestatud solidaarsusprojektid;

c)

artikli 5 lõikes 1 sätestatud võrgustikutegevus ning

d)

artikli 5 lõikes 2 sätestatud kvaliteedi- ja tugimeetmed.

2.   Programmi raames toetatakse solidaartegevust, millel on selge Euroopa lisaväärtus näiteks tulenevalt järgmisest:

a)

rahvusvaheline mõõde, eelkõige seoses õpirände ja koostööga;

b)

võime täiendada muid programme ja poliitikameetmeid kohalikul, piirkonna, riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;

c)

Euroopa mõõde, mis puudutab selle teemasid ja eesmärke, lähenemisviise, oodatavaid väljundeid ja muid solidaartegevuse aspekte;

d)

lähenemisviis, mille eesmärk on erineva taustaga noorte kaasamine;

e)

panus liidu läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite tõhusasse kasutamisse.

3.   Solidaartegevus toimub vastavalt konkreetsetele nõuetele, mis on kehtestatud programmi raames ellu viidava iga tegevusliigi kohta, millele on osutatud artiklites 5, 7, 8 ja 10, samuti vastavalt liikmesriikides ja programmiga ühinenud kolmandates riikides kohaldatavale õigusraamistikule.

4.   Liidu õigusaktides esitatud viiteid Euroopa vabatahtlikule teenistusele käsitatakse viidetena, mis hõlmavad nii määruse (EL) nr 1288/2013 kui ka käesoleva määruse kohast vabatahtlikku tegevust.

Artikkel 5

Mõlema tegevussuuna puhul ühised meetmed

1.   Võrgustikutegevused viiakse läbi riigisiseselt või piiriüleselt ning nende eesmärk on:

a)

suurendada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kvaliteetseid, kergesti ligipääsetavaid projekte järjest suuremale arvule osalejatele;

b)

meelitada ligi uusi osalejaid ja uusi osalevaid organisatsioone;

c)

pakkuda osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele võimalus anda solidaartegevuse kohta tagasisidet ja edendada programmi ning

d)

aidata kaasa osalejate ja osalevate organisatsioonide kogemuste vahetamisele ja tugevdada nende ühtekuuluvustunnet ning toetada seeläbi programmi laiemat positiivset mõju, sealhulgas selliste tegevuste abil nagu parimate tavade vahetamine ja võrgustike loomine.

2.   Kvaliteedi- ja tugimeetmed hõlmavad järgmist:

a)

asjakohased meetmed loanõuete kehtestamiseks vastavalt kohaldatavale siseriiklikule õigusele;

b)

enne solidaartegevust, selle ajal või pärast seda võetud meetmed, mille eesmärk on tagada selle tegevuse kvaliteet ja kättesaadavus, sealhulgas internetipõhine ja väljaspool internetti toimuv koolitus, mida on asjakohasel juhul kohandatud vastavalt solidaartegevusele ja selle kontekstile; keeleabi; kindlustus, sealhulgas õnnetusjuhtumi- ja tervisekindlustus; noortepassi edasine kasutamine, millega tehakse kindlaks ja milles dokumenteeritakse osalejate poolt solidaartegevuse käigus omandatud pädevused; suutlikkuse suurendamine; ning haldustoetus osalevatele organisatsioonidele;

c)

kvaliteedimärgise väljatöötamine ja haldamine;

d)

Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskuste tegevus, et toetada programmi meetmete rakendamist, parandada nende kvaliteeti ning edendada nende väljundite valideerimist, ning

e)

ligipääsetava Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ning muude asjakohaste internetiteenuste, samuti vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine.

III PEATÜKK

Noorte osalemine solidaartegevuses

Artikkel 6

Meetmete eesmärk ja liigid

1.   Tegevussuunas „Noorte osalemine solidaartegevuses“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust, kodanikuaktiivsust ja demokraatiat liidus ja sellest väljaspool ning samas reageerida ka ühiskonnaprobleemidele, pannes erilist rõhku sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamisele.

2.   Tegevussuuna „Noorte osalemine solidaartegevuses“ raames toetatakse järgmisi tegevusi:

a)

artiklis 7 sätestatud vabatahtlik tegevus;

b)

artiklis 8 sätestatud solidaarsusprojektid;

c)

artikli 5 lõikes 1 sätestatud võrgustikutegevus kõnealuses tegevussuunas osalevatele inimestele ja organisatsioonidele;

d)

artikli 5 lõikes 2 sätestatud kvaliteedi- ja tugimeetmed.

Artikkel 7

Vabatahtlik tegevus tegevussuuna „Noorte osalemine solidaartegevuses“ raames

1.   Vabatahtlik tegevus:

a)

sisaldab õppe- ja koolituskomponenti;

b)

ei asenda praktika- ega töökohti;

c)

ei ole võrdsustatav tööga ning

d)

põhineb kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.

Esimese lõigu punktis d osutatud lepingus sätestatakse lepinguosaliste õigused ja kohustused, lähetuse kestus ja koht ning asjaomaste ülesannete kirjeldus. Sellises lepingus osutatakse osalejate kindlustuskatte tingimustele ja, kui see on asjakohane, asjaomastele loanõuetele kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega.

2.   Vabatahtlik tegevus võib toimuda mõnes muus riigis kui osaleja elukohariik (edaspidi „piiriülene vabatahtlik tegevus“) või osaleja elukohariigis (edaspidi „riigisisene vabatahtlik tegevus“). Riigisiseses vabatahtlikus tegevuses võivad osaleda kõik noored, eelkõige vähemate võimalustega noored.

Artikkel 8

Solidaarsusprojektid

Solidaarsusprojektid ei asenda praktika- või töökohti.

IV PEATÜKK

Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus

Artikkel 9

Meetmete eesmärk, põhimõtted ja liigid

1.   Tegevussuuna „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“ meetmetega aidatakse eelkõige kaasa vajaduspõhise humanitaarabi andmisele, mille eesmärk on säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimkannatusi ning säilitada inimväärikus ning tugevdada vähekaitstud või katastroofis kannatanud kogukondade suutlikkust ja vastupidavust.

2.   Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse meetmed peavad:

a)

olema ellu viidud kooskõlas humanitaarabi humaansuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega ning põhimõttega mitte tekitada kahju;

b)

vastama kohalike kogukondade humanitaarabi vajadustele, mis on kindlaks määratud koostöös vastuvõtva riigi või piirkonna humanitaarabi- ja muude asjaomaste partneritega;

c)

olema kavandatud riskihindamise alusel ja võetud viisil, mis tagab vabatahtlike ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme;

d)

kui see on kohane, hõlbustama üleminekut humanitaarabilt pikaajalisele kestlikule ja kaasavale arengule;

e)

hõlbustama nende riikide ja kogukondade kohalike töötajate ja vabatahtlike aktiivset kaasamist, kus meetmeid rakendatakse;

f)

võtma asjakohasel juhul arvesse naiste erivajadusi ning püüdma kaasata naisi ning naiste rühmi ja võrgustikke ning

g)

aitama kaasa jõupingutustele kohaliku valmisoleku või humanitaarkriisidele reageerimise tugevdamiseks.

3.   Tegevussuuna „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“ raames toetatakse järgmisi meetmeid:

a)

artiklis 10 sätestatud vabatahtlik tegevus;

b)

artikli 5 lõikes 1 sätestatud võrgustikutegevus Euroopa vabatahtlikus humanitaarabikorpuses osalevatele inimestele ja organisatsioonidele;

c)

artikli 5 lõikes 2 sätestatud kvaliteedi- ja tugimeetmed, pöörates erilist tähelepanu osalejate ohutuse ja turvalisuse tagamise meetmetele.

Artikkel 10

Vabatahtlik tegevus Euroopa vabatahtlikus humanitaarabikorpuses

1.   Vabatahtlik tegevus Euroopa vabatahtlikus humanitaarabikorpuses:

a)

hõlmab õppe- ja koolituskomponenti, sealhulgas artikli 10 lõikes 2 sätestatud põhimõtetel, ning asjakohasel juhul arendamise ja suutlikkuse suurendamise komponente, milles osalevad kõrgelt kvalifitseeritud, hea väljaõppega ja kogenud treenerid, mentorid ja eksperdid;

b)

ei asenda praktikat ega tööd;

c)

ei ole võrdne tööhõivega ning

d)

põhineb kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.

Esimese lõigu punktis d osutatud lepingus sätestatakse lepinguosaliste õigused ja kohustused, lähetuse kestus ja koht ning asjaomaste ülesannete kirjeldus. Sellises lepingus osutatakse osalejate kindlustuskatte tingimustele ja, kui see on asjakohane, asjaomastele loanõuetele kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega.

2.   Vabatahtlik tegevus tegevussuuna „Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse“ raames võib toimuda ainult kolmandate riikide sellistes piirkondades, kus:

a)

toimuvad humanitaarabitegevus ja -operatsioonid ning

b)

ei ole käimas rahvusvahelisi või riigisiseseid relvastatud konflikte.

V PEATÜKK

Finantssätted

Artikkel 11

Eelarve

1.   Programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 2021–2027 on jooksevhindades 1 009 000 000 eurot.

2.   Arvestades, et riigisiseste vabatahtlike tegevuste puhul on ülempiir 20 %, jaotatakse lõikes 1 osutatud summa artikli 4 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud meetmetele esialgselt järgmiselt:

a)

94 % artiklis 7 sätestatud vabatahtliku tegevuse ja solidaarsusprojektide puhul;

b)

6 % artiklis 10 sätestatud vabatahtliku tegevuse puhul.

3.   Lõikes 1 sätestatud summat võib kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-vahendite kulude katteks.

4.   Eelarve jagatud täitmise raames liikmesriikidele eraldatud vahendid võib asjaomase liikmesriigi taotluse korral kanda üle programmile vastavalt tingimustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes (edaspidi „ühissätete määrus 2021–2027“) artiklis 26. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti a alusel või kaudselt nimetatud lõigu punkti c alusel. Neid vahendeid kasutatakse asjaomase liikmesriigi huvides.

Artikkel 12

Liidu rahastamise vormid ja eelarve täitmise viisid

1.   Programmi rakendatakse järjepidevalt eelarve otsese täitmise korras vastavalt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktile a või eelarve kaudse täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud asutustega.

2.   Programmi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, eelkõige toetuste ja auhindadena ning hankemenetluse teel.

3.   Riski, mis on seotud toetusesaajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (25) artikli37 lõiget 7.

4.   Valikumenetluste puhul, mille suhtes kohaldatakse nii eelarve otsest kui kaudset täitmist, võivad hindamiskomisjoni liikmed olla väliseksperdid vastavalt finantsmääruse artikli 150 lõike 3 kolmandas lõigus sätestatule.

VI PEATÜKK

Programmis osalemine

Artikkel 13

Programmiga ühinenud kolmandad riigid

1.   Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

a)

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele;

b)

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

c)

Euroopa naabruspoliitika riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

d)

muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, mis hõlmab asjaomase kolmanda riigi osalemist mis tahes liidu programmis, tingimusel et selle lepinguga:

i)

tagatakse õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

ii)

nähakse ette programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon;

iii)

ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust liidu programmi üle ning

iv)

on kindlustatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Esimese lõigu punkti d alapunktis ii osutatud osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbeliseks tuluks.

2.   Lõikes 1 loetletud riigid võivad osaleda programmis tervikuna üksnes tingimusel, et nad täidavad kõiki kohustusi, mis on käesoleva määrusega pandud liikmesriikidele.

Artikkel 14

Muud osalevad riigid:

1.   Programmis võivad osaleda ülemeremaad ja -territooriumid.

2.   Liidu huvides igakülgselt põhjendatud juhtudel võivad artiklis 5 osutatud meetmed ja artiklis 7 osutatud vabatahtlik tegevus olla osalemiseks avatud ka programmiga mitteühinenud kolmandate riikide õigussubjektidele.

Artikkel 15

Üksikisikute osalemine

1.   Programmis osaleda soovivad noored vanuses 17–30 aastat või artiklis 10 sätestatud „Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse“ tegevussuuna vabatahtliku tegevuse korral 17–35-aastased noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis.

2.   Tegevussuuna „Noorte osalemine solidaartegevuses“ raames vabatahtlikku tegevust või solidaarsusprojektis osalemist alustades peab noor olema siiski vähemalt 18-aastane ja mitte vanem kui 30-aastane. Euroopa vabatahtlikus humanitaarabikorpuses artikli 10 kohast vabatahtlikku tegevust alustades peab osaleja olema vähemalt 18-aastane ega või olla vanem kui 35-aastane.

Artikkel 16

Vähemate võimalustega noorte kaasamine

1.   Käesoleva määruse rakendamisel tagavad komisjon, liikmesriigid ja programmiga ühinenud kolmandad riigid, et sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete juurdepääsutingimuste edendamiseks, eelkõige vähemate võimalustega noorte osalemiseks, võetakse konkreetseid ja tõhusaid meetmeid.

2.   Komisjon töötab 9. detsembriks 2021 välja kaasamismeetmete raamistiku, et suurendada vähemate võimalustega inimeste programmis osalemise määra, ja kaasamismeetmete rakendamissuunised. Neid suuniseid ajakohastatakse vastavalt vajadusele programmi kestel. Tuginedes kaasamismeetmete raamistikule ja pöörates erilist tähelepanu konkreetsetele probleemidele, mis on seotud programmile juurdepääsuga riiklikus kontekstis, töötatakse välja kaasamist käsitlevad tegevuskavad, mis moodustavad riiklike agentuuride tööprogrammide lahutamatu osa. Komisjon seirab kaasamismeetmete rakendamist korrapäraselt.

3.   Komisjon tagab asjakohasel juhul ja lähtudes usaldusväärsest finantsjuhtimisest, et kehtestatakse rahalise toetuse meetmed, sealhulgas eelmaksed, et hõlbustada vähemate võimalustega noorte osalemist programmis. Toetuse tase põhineb objektiivsetel kriteeriumidel.

Artikkel 17

Osalevad organisatsioonid

1.   Programmis võivad osaleda mittetulunduslikud või kasumit toovad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ja rahvusvahelised organisatsioonid, tingimusel et nad on saanud kvaliteedimärgise.

2.   Üksuse taotlust saada programmis osalevaks organisatsiooniks hindab programmi pädev rakendusasutus järgmiste põhimõtete alusel:

a)

võrdne kohtlemine;

b)

võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld;

c)

töökohtade asendamise vältimine;

d)

kahjulike tegevuste vältimine;

e)

selliste õppekomponenti sisaldavate kvaliteetsete, hõlpsasti kättesaadavate ja kaasavate tegevuste pakkumine, mis on suunatud isiklikule, sotsiaalhariduslikule ja kutsealasele arengule;

f)

vabatahtliku tegevuse asjakohane korraldus;

g)

ohutu ja inimväärne keskkond ja tingimused koos konfliktide lahendamise sisemiste mehhanismidega osaleja kaitsmiseks ning

h)

finantsmääruse kohaselt kasumi taotlemise keelamine.

Programmi pädev rakendusasutus teeb esimeses lõigus osutatud põhimõtete alusel kindlaks, kas osalevaks organisatsiooniks saamist taotleva üksuse või organisatsiooni tegevus vastab programmi nõuetele ja eesmärkidele.

3.   Lõikes 2 osutatud hindamise tulemusena võidakse üksusele anda kvaliteedimärgis. Programmi pädev rakendusasutus hindab korrapäraselt, kas üksus vastab jätkuvalt kvaliteedimärgi saamise tingimustele. Kui üksus nendele tingimustele enam ei vasta, võtab programmi pädev rakendusasutus parandusmeetmeid, kuni tingimused ja kvaliteedinõuded on täidetud. Kui üksus jätkuvalt ei vasta nimetatud tingimustele ja kvaliteedinõuetele, tunnistatakse kvaliteedimärgis kehtetuks.

4.   Kõigile üksustele, kes on saanud kvaliteedimärgise, antakse võõrustaja, toetusfunktsiooni täitja või mõlemana juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning nad võivad registreeritud kandidaatidele solidaartegevust pakkuda.

5.   Kvaliteedimärgisega ei kaasne automaatselt rahastamist programmi raames.

6.   Osaleva organisatsiooni pakutavat solidaartegevust ning sellega seotud kvaliteedi- ja tugimeetmeid võib rahastada programmi raames või mõnest muust, liidu eelarvest sõltumatust rahastamisallikast.

7.   Tegevuses „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“ osalevate organisatsioonide jaoks peab olema esmatähtis vabatahtlike ohutus ja turvalisus, mis tugineb riskihindamisele.

8.   Pärast solidaarsustegevuse lõpetamist annab osalev organisatsioon osaleja taotlusel osalejale tunnistuse, mis tõendab solidaarsustegevuse käigus omandatud õpitulemusi ja oskusi, näiteks noortepassi või Europassi.

Artikkel 18

Juurdepääs rahastamisele programmi raames

Rahastamist programmi raames võivad taotleda kõik liikmesriikides, ülemeremaadel või -territooriumitel või programmiga ühinenud kolmandates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ning rahvusvahelised organisatsioonid. Artiklites 7 ja 10 osutatud vabatahtliku tegevuste korral peab osalev organisatsioon programmi raames rahastamise saamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artiklis 8 osutatud solidaarsusprojektide puhul võivad programmis osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud. Üldreeglina esitatakse toetuse taotlused selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus on üksuse või organisatsiooni asukoht või füüsilise isiku elukoht.

VII PEATÜKK

Programmitöö, seire ja hindamine

Artikkel 19

Tööprogramm

Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammis tuleb näidata ka igale meetmele eraldatav soovituslik summa ning riikliku korraldusasutuse hallatavate meetmete korral vahendite jagunemine liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide vahel. Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 31 osutatud kontrollimenetlusega

Artikkel 20

Seire ja aruandlus

1.   Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud lisas.

2.   Programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

3.   Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et programmi rakendamise ja selle tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal ning piisavalt detailselt.

Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 21

Hindamine

1.   Komisjon teeb hindamised õigeaegselt, et tulemusi saaks otsustusprotsessis arvesse võtta.

2.   Kui programmi rakendamise kohta on piisavalt kättesaadavat teavet, kuid igal juhul hiljemalt 31. detsembriks 2024 teeb komisjon programmi vahehindamise. Nimetatud vahehindamisega koos esitatakse Euroopa solidaarsuskorpuse programmi 2018-2020 lõpphindamise aruanne, mida võetakse vahehindamisel arvesse. Programmi vahehindamisel hinnatakse programmi üldist tõhusust ja tulemuslikkust, samuti kaasamismeetmete rakendamist.

3.   Ilma et see piiraks IX peatükis sätestatud nõuete kehtivust ja artiklis 24 sätestatud riiklike korraldusasutuste kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile 31. maiks 2024 aruande programmi rakendamise ja mõju kohta oma territooriumil.

4.   Asjakohaselt juhul esitab komisjon vahehindamise alusel seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

5.   Pärast 31. detsembrit 2027, kuid igal juhul hiljemalt 31. detsembriks 2031 teeb komisjon programmi tulemuste ja mõju lõpphindamise.

6.   Komisjon edastab kõik käesoleva artikli alusel tehtud hindamised, sealhulgas vahehindamise koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

VIII PEATÜKK

Teave, teabevahetus ja tulemuste levitamine

Artikkel 22

Teave, teabevahetus ja tulemuste levitamine

1.   Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse, eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.   Komisjon rakendab programmi raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

3.   Riiklikud korraldusasutused koostavad koostöös komisjoniga sidusa strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ning nende tegevuste tulemuste levitamiseks ja kasutamiseks, mida toetatakse programmi raames hallatavate meetmetega. Riiklikud korraldusasutused abistavad komisjoni selle üldises ülesandes levitada teavet programmi ja selle tulemuste, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavate meetmete ja tegevuste kohta. Riiklikud agentuurid teavitavad asjaomaseid sihtrühmi asjaomases riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest.

4.   Osalevad organisatsioonid kasutavad programmiga seonduva teabe edastamiseks ja levitamiseks nime „Euroopa solidaarsuskorpus“.

IX PEATÜKK

Haldus- ja auditisüsteem

Artikkel 23

Riiklik asutus

Kõigis programmis osalevates liikmesriikides ja programmiga ühinenud kolmandates riikides tegutsevad määruse (EL) 2021/817 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud asutused ka programmi riiklike asutustena. Määruse (EL) 2021/817 artikli 26 lõikeid 1, 2, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 kohaldatakse programmi kohaste riiklike asutuste suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 24

Riiklik korraldusasutus

1.   Kõigis programmis osalevates liikmesriikides ja programmiga ühinenud kolmandates riikides tegutsevad neis riikides määruse (EL) 2021/817 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud korraldusasutused ka programmi riiklike korraldusasutustena. Programmi kohaselt kohaldatakse määruse (EL) 2021/817 artikli 27 lõikeid 1, 2 ja 4–8 programmi kohaste riiklike korraldusasutuste suhtes analoogia põhjal.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/817 artikli 27 lõike 2 kohaldamist, vastutab riiklik korraldusasutus kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga c ka käesoleva määruse artiklis 19 osutatud rakendusaktides loetletud programmi meetmete projektide kõikide etappide juhtimise eest.

3.   Kui mõnes käesoleva määruse artikli 13 lõikes 1 osutatud kolmandas riigis ei ole riiklikku korraldusasutust määratud, luuakse see kooskõlas määruse (EL) 2021/817 artikliga 27.

Artikkel 25

Euroopa Komisjon

1.   Komisjoni ja riikliku korraldusasutuse suhteid käsitlevad normid sätestatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/817 artikliga 27 kirjalikus dokumendis, kus:

a)

määratakse kindlaks asjaomase riikliku korraldusasutuse sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike korraldusasutuste jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise kord;

b)

esitatakse riikliku korraldusasutuse tööprogramm, mis hõlmab selle riikliku korraldusasutuse juhtimisülesandeid, millele antakse liidu toetust, ning

c)

täpsustatakse riikliku korraldusasutuse aruandluskohustused.

2.   Komisjon teeb igal aastal riiklikule korraldusasutusele kättesaadavaks järgmised rahalised vahendid:

a)

rahalised vahendid, millega toetada liikmesriikides või programmiga ühinenud kolmandates riikides programmi meetmeid, mille juhtimine on usaldatud riiklikule korraldusasutusele;

b)

rahaline panus, et toetada riikliku korraldusasutuse juhtimisülesandeid, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2021/817 artikli 28 lõike 3 punktis b ette nähtud korras.

3.   Komisjon sätestab riikliku korraldusasutuse tööprogrammi nõuded. Komisjon ei tee programmivahendeid riiklikule korraldusasutusele kättesaadavaks enne, kui ta on asjaomase riikliku korraldusasutuse tööprogrammi ametlikult heaks kiitnud.

4.   Määruse (EL) 2021/817 artikli 26 lõikes 3 osutatud riiklike korraldusasutuste vastavusnõuete põhjal vaatab komisjon läbi riiklikud haldus- ja kontrollisüsteemid, riikliku korraldusasutuse poolt esitatud liidu vahendite haldaja iga-aastase kinnituse ja sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse selle kohta, võttes igakülgselt arvesse riikliku asutuse poolt esitatud teavet programmi seire ja järelevalve kohta.

5.   Pärast iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse ja selle kohta esitatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse hindamist esitab komisjon riiklikule korraldusasutusele ja riiklikule asutusele oma arvamuse ja tähelepanekud.

6.   Kui komisjon ei saa iga-aastast liidu vahendite haldaja kinnitust või sõltumatu auditeerimisasutuse asjakohast arvamust heaks kiita või kui riiklik korraldusasutus ei rakenda komisjoni tähelepanekuid piisavalt, võib komisjon rakendada ettevaatus- ja parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta liidu finantshuve kooskõlas finantsmääruse artikli 131 lõike 3 esimese lõigu punktiga c.

Artikkel 26

Sõltumatu auditeerimisasutus

1.   Sõltumatu auditeerimisasutus esitab auditiarvamuse finantsmääruse artikli 155 lõike 1 punktis c osutatud iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta. See arvamus on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

2.   Sõltumatu auditeerimisasutus:

a)

omab vajalikku kutsepädevust avaliku sektori auditite korraldamiseks;

b)

tagab, et auditeerimisel arvestatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditistandardeid, ning

c)

ei oma huvide konflikti õigussubjektiga, mille osa on riiklik korraldusasutus, ning on oma tegevuses sõltumatu õigussubjektist, mille osa on riiklik korraldusasutus.

3.   Sõltumatu auditeerimisasutus annab komisjonile ja selle esindajatele ning kontrollikojale täieliku juurdepääsu kõigile dokumentidele ja aruannetele, mis olid aluseks auditiarvamuse koostamisele, mille ta esitab riikliku korraldusasutuse iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta.

X PEATÜKK

Kontrollisüsteem

Artikkel 27

Kontrollisüsteemi põhimõtted

1.   Komisjon vastutab riiklike korraldusasutuste hallatavate programmimeetmete järelevalve eest. Ta kehtestab miinimumnõuded riikliku korraldusasutuse ja sõltumatu auditeerimisasutuse kontrollide kohta.

2.   Riiklikud korraldusasutused vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende programmimeetmete osas, mis on usaldatud toetusesaajatele. Kontrollid peavad tagama piisava kindlustunde selles osas, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu normidega.

3.   Riiklikele korraldusasutustele ülekantavate programmivahendite puhul tagab komisjon oma kontrolli nõuetekohase kooskõlastamise riiklike asutuste ja riiklike korraldusasutustega, lähtudes ühekordse auditi põhimõttest ja järgides riskipõhist analüüsi. Seda lõiku ei kohaldata OLAFi uurimiste suhtes.

Artikkel 28

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.

XI PEATÜKK

Vastastikune täiendavus

Artikkel 29

Liidu meetmete vastastikune täiendavus

1.   Programmi meetmed on kooskõlas asjakohaste liidu tasandi poliitikameetmete, instrumentide ja programmidega, eelkõige programmiga „Erasmus+“, ning programmi tegevusega seotud liidu tasandi olemasolevate võrgustikega ning täiendab neid.

2.   Programmi meetmed on kooskõlas ka liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide asjaomaste riigi tasandi poliitikameetmete, programmide ja instrumentidega ning täiendab neid. Selleks vahetavad komisjon, riiklikud asutused ja riiklikud korraldusasutused teavet ühelt poolt solidaarsuse ja noortega seotud olemasolevate riiklike kavade ja prioriteetide kohta ning teiselt poolt programmi meetmete kohta, et tugineda asjakohastele headele tavadele ning saavutada tõhusus ja tulemuslikkus.

3.   Artiklis 10 sätestatud vabatahtlik tegevus on eelkõige kooskõlas liidu välistegevuse muude valdkondadega, eriti humanitaarabipoliitika, arengukoostööpoliitika, laienemispoliitika, naabruspoliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga, ning täiendab neid.

4.   Meede, mis on saanud programmist toetust, võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjaomast meedet toetava liidu programmi reegleid kohaldatakse sellest programmist meetme jaoks antud toetuse suhtes. Kumulatiivne rahastus ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused.

5.   Projektitaotlused võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist või Euroopa Sotsiaalfond+ist kooskõlas ühissätete määruse 2021–2027 artikli 73 lõikega 4, kui nad on saanud käesoleva programmi raames kvaliteedimärgise, vastates järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:

a)

neid on hinnatud programmi konkursikutse alusel;

b)

need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele ning

c)

neid ei saa eelarvepiirangute tõttu kõnealuse konkursikutse alusel rahastada.

XII PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 30

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 20 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile programmi kestuse ajaks.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 20 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 31

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EL) nr 182/2011 kohane komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 32

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EL) nr 375/2014 ja (EL) 2018/1475 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 33

Üleminekusätted

1.   Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni määruste (EL) 2018/1475 või (EL) nr 375/2014 kohaselt ning nimetatud määruste kohaldamist asjaomaste meetmete suhtes jätkatakse kuni nende meetmete lõpetamiseni.

2.   Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja määruse (EL) 2018/1475 või (EL) nr 375/2014 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3.   Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a ning erandina nimetatud määruse artikli 193 lõikest 4 võib rahastamisotsuses täpsustatud igakülgselt põhjendatud juhtudel käesoleva määruse alusel toetatavaid meetmeid ja nende aluseks olevaid 2021. aastal tekkinud kulusid käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui neid meetmeid rakendati ja need kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

4.   Vajaduse korral võib artikli 11 lõikes 3 ette nähtud kulude katmiseks kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et oleks võimalik hallata meetmeid ja tegevusi, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

5.   Liikmesriigid tagavad riigi tasandil sujuva ülemineku Euroopa solidaarsuskorpuse programmi 2018–2020 raames ellu viidud meetmetelt käesoleva programmi raames rakendatavatele meetmetele.

Artikkel 34

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. mai 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D.M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A.P. ZACARIAS


(1)  ELT C 62, 15.2.2019, lk 201.

(2)  ELT C 86, 7.3.2019, lk 282.

(3)  Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2019. aasta seisukoht (ELT C 23, 21.1.2021, lk 218) ja nõukogu 20. aprilli 2021. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 18. mai 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  ELT C 25, 30.1.2008, lk 1.

(5)  ELT C 456, 18.12.2018, lk 1.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 189, 28.5.2021 lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1).

(9)  Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(10)  Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(15)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(16)  Nõukogu 12. oktooberi 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(18)  Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

(19)  ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

(20)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(21)  Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(22)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1475, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrust (EL) nr 1288/2013, määrust (EL) nr 1293/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL (ELT L 250, 4.10.2018, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).


LISA

Kvantitatiivsete näitajate mõõtmistulemused liigitakse asjakohasel juhul riigi, erialase tausta, haridustaseme, soo ning meetme ja tegevuse liigi alusel.

Seirata tuleb järgmisi valdkondi:

a)

solidaartegevuses osalejate arv;

b)

vähemate võimalustega osalejate osakaal;

c)

kvaliteedimärgist omavate organisatsioonide arv;

d)

vähemate võimalustega noorte arv osalejate hulgas;

e)

nende osalejate osakaal, kelle esitatud teabe kohaselt on õpiväljund olnud positiivne;

f)

nende osalejate osakaal, kelle õpitulemused on dokumenteeritud mõne liidu läbipaistvus- ja tunnustamisvahendi, näiteks noortepassi, Europassi või riikliku vahendi kaudu;

g)

osalejate üldise rahulolu määr tegevuse kvaliteediga;

h)

kliimaeesmärkidega seotud meetmete osakaal;

i)

humanitaarabi valdkonnas lähetatud vabatahtlike ja osalevate organisatsioonide rahulolu määr kohapealse tegevuse tõhusa humanitaarse panusega;

j)

nende kolmandates riikides ellu viidavate tegevuste arv, mis aitavad tugevdada kohalikke osalejaid ja kohalikke kogukondi ning täiendavad vabatahtlikku tegevust Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse raames.


Top