Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32021R0424

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/424, 17. detsember 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses tururiski alternatiivse standardmeetodiga (EMPs kohaldatav tekst)

C/2019/9068

OJ L 84, 11.3.2021, p. 1–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2021/424/oj

11.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/424,

17. detsember 2019,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses tururiski alternatiivse standardmeetodiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artiklit 461a,

(1)

Baseli pangajärelevalve komitee avaldas 2019. aastal läbivaadatud standardi „Tururiski miinimumkapitalinõuded“, milles käsitleti pankade kauplemisportfelliga seotud tegevuse usaldatavusnõuetekohase käsitluse puudusi (2).

(2)

Määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise peatükis 1a sätestatud alternatiivne standardmeetod ei ole tehniliste kirjelduste puudumise tõttu praegu täielikult kasutamiskõlblik. Kõnealused kirjeldused tuleks viia kooskõlla Baseli pangajärelevalve komitee kohaste tururiski miinimumkapitalinõuetega.

(3)

Baseli pangajärelevalve komitee kohaste tururiski miinimumkapitalinõuetega on kindlaks määratud kumerusriski omavahendite nõuete arvutamine valikulisusega instrumentide puhul. See arvutus koosneb mitmest etapist, sealhulgas käsitletakse seda, kuidas kohaldada riskitegurite suhtes šokke ja kuidas agregeerida kumerusriski riskitegurite lõikes. Valuutariskitegurite puhul tuleb arvutusi kohandada, et vältida kumerusriski topeltarvestamist. Ilma kohandamiseta võib selline topeltarvestus tekkida, sest Baseli pangajärelevalve komitee kohaste tururiski miinimumkapitalinõuete puhul väljendatakse valuutariskitegureid krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluutas.

(4)

Ilma valikulisuseta instrumentide suhtes tuleks kohaldada ainult instrumentide mitteeksootilise alusvara deltariski omavahendite nõudeid, mitte kumerusriski omavahendite nõudeid. Baseli pangajärelevalve komitee kohaste tururiski miinimumkapitalinõuetega antakse krediidiasutustele ja investeerimisühingutele siiski võimalus kohaldada kumerusriski omavahendite nõudeid kõigi instrumentide, sealhulgas ilma valikulisuseta instrumentide suhtes. See võimalus võib olla abiks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kes juhivad ja maandavad valikulisusega ja valikulisuseta positsioone koos. Vältimaks olukorda, kus seda võimalust kasutatakse peamiselt omavahendite nõuete vähendamiseks, peaks seda võimalust kasutada sooviv krediidiasutus või investeerimisühing olema kohustatud teatama selle võimaluse kasutamise kavatsusest oma pädevale asutusele, kellel peaks olema võimalik selle võimaluse kasutamine keelata. Sama peaks kehtima ka juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei soovi seda võimalust enam kasutada.

(5)

Mis puudutab investeerimisfondides olevate positsioonide käsitlemist, siis aluspositsioonide arvessevõtmise meetod on kõige täpsem meetod selliste positsioonide omavahendite nõuete arvutamiseks, sest see meetod tugineb investeerimisfondi tegelikule koosseisule, mitte asenduskoosseisule. Kuid aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kasutamiseks peavad olema täidetud teatavad ranged tingimused. Seepärast peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema lubatud kasutada muid meetodeid, tingimusel et nad on teadlikud investeerimisfondi investeerimisvolituste sisust ja saavad jälgida igapäevaseid noteeritud hindasid. Sellises olukorras võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud luua hüpoteetilise portfelli, et arvutada investeerimisfondis olevate positsioonide tururiski omavahendite nõuded. Samuti peaks kõnealustel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema võimalus arvutada investeerimisfondis olevate tuletisinstrumentide positsioonide krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded lihtsustatud meetodi kohaselt, kui ei ole piisavalt teavet, et arvutada sellised nõuded olemasolevate meetodite kohaselt. See võimalus tuleks viia kooskõlla lihtsustatud meetodiga, mida kohaldatakse investeerimisfondis olevate tuletisinstrumentide positsioonide suhtes, mis kuuluvad pangaportfelli. Kuna krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad selle meetodi kasutamisel tegema mitmeid eeldusi, tuleks selle kasutamiseks saada pädeva asutuse heakskiit iga üksiku investeerimisfondi tasandil.

(6)

Lisaks peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema võimalus käsitleda indeksit järgivas investeerimisfondis olevat positsiooni tururiski omavahendite nõuete arvutamisel otsese indeksi suhtes oleva positsioonina. Sellise meetodi kasutamine peaks olema lubatud juhul, kui investeerimisfondi ja tema järgitava indeksi aastapõhise tulumäära vahe oli viimase 12 kuu jooksul alla 1 %. Kui on kättesaadavad vähem kui 12 kuu andmed, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud taotlema selle meetodi kasutamiseks oma pädevalt asutuselt luba.

(7)

Kõigil muudel juhtudel tuleks investeerimisfondis olevad positsioonid määrata pangaportfelli alla ja neid tuleks positsioonide omavahendite nõuete arvutamisel ka vastavalt käsitleda.

(8)

Baseli pangajärelevalve komitee kohaste tururiski miinimumkapitalinõuetega nähakse valuutariskitegurite delta- ja kumerusriski omavahendite nõuete arvutamise täiendava meetodina ette alusvaluuta meetod. Selle meetodi kohaselt peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema tururiski omavahendite nõuete arvutamisel võimalik kasutada valuutariskitegurite väljendamiseks aruandlusvaluuta asemel muud valuutat. Sellise meetodi kasutamine peaks olema lubatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing täidab mitmeid tingimusi, mis on seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu valuutariski juhtimisega, ja selle kasutamiseks peaks olema vaja järelevalveasutuse heakskiitu.

(9)

Baseli pangajärelevalve komitee kohaste tururiski miinimumkapitalinõuetega on kindlaks määratud riskikaalud, mida kohaldatakse tundlikkuste suhtes, mis on järgmiste suhtes: riskivaba intressimäära riskitegurid, inflatsiooni ja eri valuutade alusriski tegurid, krediidimarginaali riski tegurid muude kui väärtpaberistamiste puhul, mis kuuluvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325ah tabeli 4 rühma 11, kolmandate riikide krediidiasutuste emiteeritud pandikirjade riskitegurid, krediidimarginaali riski tegurid alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberistamiste puhul, krediidimarginaali riski tegurid alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli mittekuuluvate väärtpaberistamiste puhul, aktsiariskitegurid ja kaubariskitegurid. Alternatiivse standardmeetodi kohaselt kõnealuste riskitegurite tundlikkuste suhtes kohaldatavad riskikaalud tuleks viia kooskõlla Baseli pangajärelevalve komitee kohaste tururiski miinimumkapitalinõuetega.

(10)

Baseli pangajärelevalve komitee kohaste tururiski miinimumkapitalinõuetega on kindlaks määratud kolmandate riikide krediidiasutuste emiteeritud pandikirjade riskitegurite rühmasisene korrelatsioon, aktsiariski rühmasisene korrelatsioon ja aktsiariski rühmade vaheline korrelatsioon. Alternatiivse standardmeetodi puhul kohaldatavad korrelatsioonid tuleks viia kooskõlla Baseli pangajärelevalve komitee kohaste tururiski miinimumkapitalinõuetega.

(11)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 575/2013 vastavalt muuta.

(12)

Krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tuleks anda piisavalt aega käesoleva delegeeritud määrusega kehtestatud tururiski alternatiivse standardmeetodi muudatuste rakendamiseks. Käesoleva delegeeritud määruse kohaldamine tuleks seega edasi lükata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 325e muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

kõikide valikulisusega instrumentide positsioonide suhtes kohaldatakse lõike 1 punktides a, b ja c osutatud omavahendite nõudeid selliste riskide puhul, mis ei ole artikli 325u lõike 2 punktis a osutatud instrumentide eksootilised alusvarad;

b)

kõikide ilma valikulisuseta instrumentide positsioonide suhtes kohaldatakse lõike 1 punktis a osutatud omavahendite nõudeid selliste riskide puhul, mis ei ole artikli 325u lõike 2 punktis a osutatud instrumentide eksootilised alusvarad.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Erandina lõike 2 punktist b võib krediidiasutus või investeerimisühing kohaldada lõike 1 punktides a ja c osutatud omavahendite nõudeid kõikide ilma valikulisuseta instrumentide positsioonide suhtes.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes otsustab kasutada esimeses lõigus sätestatud meetodit, teavitab sellest oma pädevat asutust vähemalt kolm kuud enne selle meetodi esimest kasutamist. Pärast kolme kuu möödumist ja tingimusel, et pädev asutus ei ole vastuväiteid esitanud, võib krediidiasutus või investeerimisühing kõnealust meetodit kasutada seni, kuni pädev asutus teatab krediidiasutusele või investeerimisühingule, et tal ei ole enam lubatud seda teha.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes soovib esimeses lõigus sätestatud meetodi kasutamise lõpetada, teatab sellest oma pädevale asutusele vähemalt kolm kuud enne kasutamise lõpetamist. Krediidiasutus või investeerimisühing võib kõnealuse meetodi kohaldamise lõpetada, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on kõnealuse kolmekuulise perioodi jooksul esitanud vastuväiteid.“

2)

Artikkel 325g asendatakse järgmisega:

„Artikkel 325g

Kumerusriski omavahendite nõuded

1.   Krediidiasutus või investeerimisühing teeb lõikes 2 sätestatud arvutused selliste instrumentide iga riskiteguri kohta, mille suhtes kohaldatakse kumerusriski omavahendite nõuet, välja arvatud lõikes 3 osutatud riskitegurite kohta.

Asjaomase riskiteguri puhul teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud need arvutused netopõhiselt kõigi selliste instrumentide positsioonide lõikes, mille suhtes kohaldatakse kumerusriski omavahendite nõuet ja mis sisaldavad asjaomast riskitegurit.

2.   Asjaomase riskiteguri k puhul, mis sisaldub lõikes 1 osutatud ühes või mitmes instrumendis, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle riskiteguri ülespoole liikumisest tingitud netokumerusriskipositsiooni (upward net curvature risk position) () ja selle riskiteguri allapoole liikumisest tingitud netokumerusriskipositsiooni (downward net curvature risk position) () järgmiselt:

Image 1

Image 2

Image 3

Image 4

kus:

i

=

indeks, mis tähistab kõiki lõikes 1 osutatud instrumentide positsioone ja hõlmab riskitegurit k;

xk

=

riskiteguri k nüüdisväärtus;

Vi (xk )

=

krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudeliga leitud instrumendi i väärtus riskiteguri k nüüdisväärtuse alusel;

Image 5

=

krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudeliga leitud instrumendi i väärtus riskiteguri k väärtuse suurenemise alusel;

Image 6

=

krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnastamismudeliga leitud instrumendi i väärtus riskiteguri k väärtuse vähenemise alusel;

Image 7

=

riskiteguri k suhtes kohaldatav riskikaal, mis on kindlaks määratud vastavalt 6. jaole;

sik

=

instrumendi i deltariski tundlikkus riskiteguri k suhtes, mis on arvutatud vastavalt artiklile 325r.

3.   Erandina lõikest 2 teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud intressimäära üldriski, krediidimarginaali riski ja kaubariski klassidesse kuuluvate riskitegurite kõverate puhul lõikes 6 sätestatud arvutused kogu kõvera tasandil, mitte iga kõverasse kuuluva riskiteguri tasandil.

Lõikes 2 osutatud arvutuse puhul, kui xk on intressimäära üldriski, krediidimarginaali riski ja kaubariski klassidesse kuuluvate riskitegurite kõver, on sik kõvera riskitegurite deltariski tundlikkuste summa kõvera kõigi tähtaegade lõikes.

4.   Selleks et määrata kindlaks rühmatasandi kumerusriski omavahendite nõue, agregeerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastavalt järgmisele valemile kõigi 3. jao 1. alajao kohaselt asjaomasesse rühma määratud riskitegurite ülespoole ja allapoole liikumisest tingitud netokumerusriskipositsioonid, mis on arvutatud vastavalt lõikele 2:

Image 8

kus:

b

=

indeks, mis tähistab asjaomase riskiklassi rühma;

Kb

=

kumerusriski omavahendite nõue rühma b puhul;

;

;

Image 9

pkl

=

rühmasisene korrelatsioon riskitegurite k ja l vahel, nagu on ette nähtud 6. jaos;

k, l

=

indeksid, mis tähistavad kõiki lõikes 1 osutatud instrumentide riskitegureid, mis on määratud rühma b;
(

Image 10

)

=

ülespoole liikumisest tingitud netokumerusriskipositsioon;
(

Image 11

)

=

allapoole liikumisest tingitud netokumerusriskipositsioon.

5.   Erandina lõikest 4 kasutatakse artikli 325ah rühma 18, artikli 325ak rühma 18, artikli 325am rühma 25 ja artikli 325ap rühma 11 rühmatasandi kumerusriski omavahendite nõude arvutamiseks järgmist valemit:

Image 12

6.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad riskiklassi kumerusriski omavahendite nõuded (RCCR), agregeerides kõik asjaomasesse riskiklassi kuuluvad rühmatasandi omavahendite nõuded kumerusriski puhul järgmiselt:

Image 13

kus:

b, c

=

indeksid, mis tähistavad kõiki sellise asjaomase riskiklassi rühmi, mis vastab lõikes 1 osutatud instrumentidele;

Kb

=

kumerusriski omavahendite nõue rühma b puhul;

Image 14

Image 15

γbc

=

rühmasisene korrelatsioon rühmade b ja c vahel, nagu on sätestatud 6. jaos.

7.   Kumerusriski omavahendite nõue on lõike 6 kohaselt arvutatud riskiklassi kumerusriski omavahendite nõuete summa kõigi selliste riskiklasside lõikes, kuhu kuulub vähemalt üks lõikes 1 osutatud instrumentide riskitegur.“

3)

Artikli 325h lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

 väikese korrelatsiooni stsenaarium, mille puhul korrelatsiooniparameetrid ρkl ja γbc, mis on kindlaks määratud 6. jaos, asendatakse vastavalt parameetritega

Image 16

ja

Image 17

.“

4)

Artiklid 325i ja 325j asendatakse järgmisega:

„Artikkel 325i

Indeksitega seotud instrumentide ja muude mitme alusvaraga instrumentide käsitlemine

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad indeksitega seotud instrumentide ja muude mitme alusvaraga instrumentide puhul aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit järgmiselt:

a)

delta- ja kumerusriski omavahendite nõuete arvutamiseks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvestust nii, nagu neil oleks individuaalsed positsioonid otse indeksi või mitme alusvaraga instrumentide aluskomponentides, välja arvatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluva indeksis oleva positsiooni puhul, misjuhul nad arvutavad üheainsa tundlikkuse indeksi suhtes;

b)

krediidiasutustel ja investeerimisühingutel lubatakse tasaarvestada tundlikkused indeksitega seotud instrumentide ja muude mitme alusvaraga instrumentide asjaomase komponendi riskiteguri suhtes tundlikkustega ühe alusvaraga instrumentide sama komponendi sama riskiteguri suhtes, välja arvatud alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide puhul;

c)

vegariski omavahendite nõuete arvutamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud pidada arvestust nii, nagu neil oleks individuaalsed positsioonid otse indeksi või mitme alusvaraga instrumentide aluskomponentides, või arvutada üheainsa tundlikkuse asjaomase instrumendi alusvara suhtes. Viimati nimetatud juhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle üheainsa tundlikkuse asjaomasele rühmale, nagu on sätestatud 6. jao 1. alajaos, võttes arvesse järgmist:

i)

kui kõnealuse indeksi kaalutegureid arvesse võttes kaardistatakse rohkem kui 75 % kõnealuse indeksi komponentidest samasse rühma, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tundlikkuse sellele rühmale ning käsitavad seda kõnealuse rühma puhul üheainsa tundlikkusena;

ii)

kõigil muudel juhtudel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tundlikkuse asjaomasele indeksirühmale.

2.   Erandina lõike 1 punktist a võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada delta- ja kumerusriskide omavahendite nõuete arvutamiseks üheainsa tundlikkuse noteeritud aktsias või krediidiindeksis oleva positsiooni suhtes, tingimusel et noteeritud aktsia- või krediidiindeks vastab lõikes 3 sätestatud tingimustele. Sel juhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle üheainsa tundlikkuse asjaomasele rühmale, nagu on sätestatud 6. jao 1. alajaos, võttes arvesse järgmist:

a)

kui kõnealuse noteeritud indeksi kaalutegureid arvesse võttes kaardistatakse rohkem kui 75 % kõnealuse noteeritud indeksi komponentidest samasse rühma, määratakse tundlikkus sellele rühmale ning seda käsitatakse kõnealuse rühma puhul üheainsa tundlikkusena;

b)

kõigil muudel juhtudel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tundlikkuse asjaomasele noteeritud indeksi rühmale.

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada lõikes 2 sätestatud meetodit selliste instrumentide puhul, mis on seotud noteeritud aktsiate või krediidiindeksiga, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

noteeritud indeksi komponendid ja nende osakaalud selles indeksis on teada;

b)

noteeritud indeks sisaldab vähemalt 20 komponenti;

c)

ükski noteeritud indeksis sisalduv komponent ei moodusta rohkem kui 25 % kõnealuse indeksi kogu turukapitalisatsioonist;

d)

ükski kogum, mis koosneb kümnendikust noteeritud indeksi komponentidest (ümardatuna järgmise täisarvuni) ei moodusta rohkem kui 60 % kõnealuse indeksi kogu turukapitalisatsioonist;

e)

noteeritud indeksi kõigi komponentide turukapitalisatsioon kokku ei ole väiksem kui 40 miljardit eurot.

4.   Krediidiasutus või investeerimisühing kasutab järjepidevalt üksnes lõikes 1 sätestatud meetodit või lõikes 2 sätestatud meetodit kõigi instrumentide puhul, mis on seotud noteeritud aktsia- või krediidiindeksiga, mis vastab lõikes 3 sätestatud tingimustele. Krediidiasutus või investeerimisühing taotleb enne ühelt meetodilt teisele üleminekut pädevalt asutuselt luba.

5.   Olenemata asjaomase indeksiga seotud instrumendi või muu mitme alusvaraga instrumendi puhul kasutatud meetodist, peavad tundlikkussisendid delta- ja kumerusriski arvutamisel olema selle instrumendi puhul järjepidevad.

6.   Indeksiga seotud instrumentide või mitme alusvaraga instrumentide puhul, millel on muud jääkriskid, nagu on osutatud artikli 325u lõikes 5, kohaldatakse 4. jaos osutatud jääkriski lisandit.

Artikkel 325j

Investeerimisfondide käsitlemine

1.   Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab investeerimisfondis oleva positsiooni tururiski omavahendite nõuded, kasutades ühte järgmistest meetoditest:

a)

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võimalik saada piisavalt teavet investeerimisfondi individuaalsete aluspositsioonide kohta, arvutab krediidiasutus või investeerimisühing kõnealuse investeerimisfondi positsiooni tururiski omavahendite nõuded investeerimisfondi aluspositsioonide alusel, nagu oleksid need otseselt krediidiasutuse või investeerimisühingu positsioonid;

b)

kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole võimalik saada piisavalt teavet investeerimisfondi individuaalsete aluspositsioonide kohta, kuid krediidiasutus või investeerimisühing on teadlik investeerimisfondi investeerimisvolituste sisust ja investeerimisfondi igapäevaseid noteeritud hindasid on võimalik jälgida, arvutab krediidiasutus või investeerimisühing kõnealuse investeerimisfondi positsiooni tururiski omavahendite nõuded ühel järgmistest meetoditest:

i)

krediidiasutus või investeerimisühing võib käsitada investeerimisfondis olevat positsiooni üheainsa aktsiapositsioonina, mis on määratud artikli 325ap lõike 1 tabeli 8 rühma „muu sektor“;

ii)

pädeva asutuse loal võib krediidiasutus või investeerimisühing arvutada investeerimisfondi tururiski omavahendite nõuded vastavalt investeerimisfondi investeerimisvolitustes ja asjakohastes õigusaktides sätestatud piirangutele;

c)

kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida punktides a ja b sätestatud tingimusi, määrab krediidiasutus või investeerimisühing investeerimisfondi pangaportfelli.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab ühte punktis b sätestatud meetoditest, kohaldab käesoleva peatüki 5. jaos sätestatud makseviivituse riski omavahendite nõuet ja käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud jääkriski lisandit juhul, kui investeerimisfondi investeerimisvolituste kohaselt võib eeldada, et kõnealuseid omavahendite nõudeid kohaldatakse mõnede investeerimisfondi riskipositsioonide suhtes.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab punkti b alapunktis ii sätestatud meetodit, võib arvutada vastaspoole krediidiriski omavahendite nõuded ja investeerimisfondi tuletisinstrumentide positsioonide krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded artikli 132a lõikes 3 sätestatud lihtsustatud meetodi kohaselt.

2.   Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on positsioon investeerimisfondis, mis järgib alusindeksit, nii et investeerimisfondi ja järgitava alusindeksi aastapõhise tulumäära erinevus viimase 12 kuu jooksul on absoluutarvestuses alla 1 % (võtmata arvesse teenus- ja vahendustasusid), võib krediidiasutus või investeerimisühing erandina lõikest 1 käsitada seda positsiooni positsioonina järgitavas alusindeksis. Krediidiasutus või investeerimisühing kontrollib selle tingimuse täitmist positsiooni võtmisel ja pärast seda vähemalt kord aastas.

Kui viimase 12 kuu andmed ei ole täielikult kättesaadavad, võib krediidiasutus või investeerimisühing oma pädeva asutuse loal kasutada lühema perioodi kui 12 kuud aastapõhist tulumäärade erinevust.

3.   Krediidiasutus või investeerimisühing võib investeerimisfondides olevate positsioonide puhul kasutada lõike 1 punktides a, b ja c osutatud meetodite kombinatsiooni. Samas investeerimisfondis olevate positsioonide puhul peab krediidiasutus või investeerimisühing kasutama siiski ainult ühte neist meetoditest.

4.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel teeb krediidiasutus või investeerimisühing arvutused järgmiste sätete alusel:

a)

käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud tundlikkusel põhineva meetodi kohaselt omavahendite nõuete arvutamisel võtab investeerimisfond kõigepealt oma investeerimisvolituste või asjakohase õigusega lubatud maksimaalse riskipositsiooni, mille puhul kehtivad suurimad kõnealuses jaos sätestatud omavahendite nõuded, ja seejärel jätkab positsioonide võtmist kahanevas järjekorras, kuni saavutatakse kogukahjumi ülempiir;

b)

käesoleva peatüki 5. jaos sätestatud makseviivituse riski omavahendite nõuete arvutamisel võtab investeerimisfond kõigepealt oma investeerimisvolituste või asjakohase õigusega lubatud maksimaalse riskipositsiooni, mille puhul kehtivad suurimad kõnealuses jaos sätestatud omavahendite nõuded, ja seejärel jätkab positsioonide võtmist kahanevas järjekorras, kuni saavutatakse kogukahjumi ülempiir;

c)

investeerimisfond kasutab maksimaalset finantsvõimendust, mis on lubatud tema investeerimisvolituste või asjakohase õigusega, kui see on asjakohane.

Kõigi samas investeerimisfondis olevate positsioonide omakapitali nõuded, mille puhul kasutatakse esimeses lõigus osutatud arvutusi, arvutatakse eraldi portfellina, kasutades käesolevas peatükis sätestatud meetodit.

5.   Krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada lõike 1 punktis a või b osutatud meetodeid üksnes juhul, kui investeerimisfond vastab kõikidele artikli 132 lõikes 3 ja artikli 132 lõike 4 punktis a sätestatud tingimustele.“

5)

Artiklit 325q muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Valuutariski deltariski tegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad valuutatundlike instrumentide suhtes, on kõik hetkekursid järgmiste valuutade vahel: valuuta, milles instrument on nomineeritud, ja krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluuta või krediidiasutuse või investeerimisühingu alusvaluuta, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab alusvääringut vastavalt lõikele 7. Iga valuutapaari kohta on üks rühm, mis sisaldab ühte riskitegurit ja ühte netotundlikkust.“;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Välisvaluuta kumerusriskitegurid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad alusvaraga instrumentide suhtes, mis on valuuta suhtes tundlikud, on lõikes 1 osutatud valuutariski deltariski tegurid.“;

c)

lisatakse lõiked 5, 6 ja 7:

„5.   Kui sellise instrumendi i alusvaraks olev vahetuskurss, mille suhtes kohaldatakse kumerusriskide omavahendite nõudeid, ei ole seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluuta ega alusvaluutaga, võib krediidiasutus või investeerimisühing jagada 1,5-ga artikli 325g lõikes 2 sätestatud vastavad komponendid ja, mille puhul xk on valuutariskitegur alusvara kahest valuutast ühe valuuta ning krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluuta või alusvaluuta vahel, olenevalt sellest, kumb on asjakohane.

6.   Kui pädev asutus on selleks loa andnud, võib krediidiasutus või investeerimisühing artikli 325g lõikes 2 sätestatud komponendid ja jagada 1,5-ga järjepidevalt selliste instrumentide kõigi valuutariskitegurite puhul, mis on seotud valuutaga ja mille suhtes kohaldatakse kumerusriski omavahendite nõuet, tingimusel et mis tahes selliseid valuutariskitegureid krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandlusvaluuta või alusvaluuta alusel (nagu on asjakohane), mida on võetud arvesse kõnealuste komponentide arvutamisel, liigutatakse samaaegselt.

7.   Erandina lõigetest 1 ja 3 võib krediidiasutus või investeerimisühing pädeva asutuse loal asendada oma aruandlusvaluuta muu valuutaga („alusvaluuta“) kõigi hetkekursside puhul, et väljendada delta- ja kumerusriski valuutariskitegureid, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)

krediidiasutus või investeerimisühing kasutab ainult üht alusvaluutat;

b)

krediidiasutus või investeerimisühing kasutab alusvaluutat järjepidevalt kõigi kauplemisportfelli ja pangaportfelli kuuluvate positsioonide puhul;

c)

krediidiasutus või investeerimisühing on oma pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et:

i)

valitud alusvaluuta kasutamine tagab asjakohase riskikajastuse krediidiasutuse või investeerimisühingu positsioonide puhul, mis on avatud valuutariskile;

ii)

alusvaluuta valik on kooskõlas viisiga, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing neid valuutariske ettevõttesiseselt juhib;

iii)

alusvaluuta valik ei tulene peamiselt soovist vähendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõudeid;

d)

krediidiasutus või investeerimisühing võtab arvesse aruandlusvaluuta ja alusvaluuta vahel ümberarvestamise riski.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on esimese lõigu kohaselt lubatud kasutada alusvaluutat, konverteerib sellest tulenevad valuutariski omavahendite nõuded aruandlusvaluutasse, kasutades alusvaluuta ja aruandlusvaluuta vahelist hetkekurssi.“

6)

Artikli 325ae lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Valuutade puhul, mis ei kuulu kõige likviidsema valuuta alamkategooriasse, nagu on osutatud artikli 325bd lõike 7 punktis b, on riskivaba intressimäära riskitegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud järgmised:

Tabel 3

Rühm

Lõpptähtaeg

Riskikaal

1

0,25 aastat

1,7 %

2

0,5 aastat

1,7 %

3

1 aasta

1,6 %

4

2 aastat

1,3 %

5

3 aastat

1,2 %

6

5 aastat

1,1 %

7

10 aastat

1,1 %

8

15 aastat

1,1 %

9

20 aastat

1,1 %

10

30 aastat

1,1 %

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad kõigi inflatsioonitundlikkuste ja eri valuutade alusriski tegurite suhtes riskikaalu 1,6 %.“

7)

Artikli 325ah lõike 1 tabel 4 asendatakse järgmisega:

„Tabel 4

Rühma number

Krediidikvaliteet

Sektor

Riskikaal

1

Kõik

Liikmesriigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad

0,5 %

2

Krediidikvaliteedi aste 1–3

Artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid

0,5 %

3

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused

1,0 %

4

Finantssektori asutused, sealhulgas krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad

5,0 %

5

Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

3,0 %

6

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused

3,0 %

7

Tehnoloogia, telekommunikatsioon

2,0 %

8

Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus

1,5 %

9

 

Liikmesriikides asutatud krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad

1,0 %

10

Krediidikvaliteedi aste 1

Kolmandates riikides asutatud krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad

1,5 %

Krediidikvaliteedi aste 2–3

2,5 %

11

Krediidikvaliteedi aste 4–6 ja reitinguta

Artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid

2 %

12

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused

4,0 %

13

Finantssektori asutused, sealhulgas krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad

12,0 %

14

Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

7,0 %

15

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused

8,5 %

16

Tehnoloogia, telekommunikatsioon

5,5 %

17

Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus

5,0 %

18

Muu sektor

12,0 %

19

Noteeritud krediidiindeksid, mille enamik üksikkomponente on investeerimisjärgu krediidireitinguga

1,5 %

20

Noteeritud krediidiindeksid, mille enamik üksikkomponente on muu kui investeerimisjärgu krediidireitinguga või reitinguta

5 %“.

8)

Artikli 325aj tabel 5 asendatakse järgmisega:

„Tabel 5

Rühm

1, 2 ja 11

3 ja 12

4 ja 13

5 ja 14

6 ja 15

7 ja 16

8 ja 17

9 ja 10

18

19

20

1, 2 ja 11

 

75 %

10 %

20 %

25 %

20 %

15 %

10 %

0 %

45 %

45 %

3 ja 12

 

 

5 %

15 %

20 %

15 %

10 %

10 %

0 %

45 %

45 %

4 ja 13

 

 

 

5 %

15 %

20 %

5 %

20 %

0 %

45 %

45 %

5 ja 14

 

 

 

 

20 %

25 %

5 %

5 %

0 %

45 %

45 %

6 ja 15

 

 

 

 

 

25 %

5 %

15 %

0 %

45 %

45 %

7 ja 16

 

 

 

 

 

 

5 %

20 %

0 %

45 %

45 %

8 ja 17

 

 

 

 

 

 

 

5 %

0 %

45 %

45 %

9 ja 10

 

 

 

 

 

 

 

 

0 %

45 %

45 %

18

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0 %

0 %

19

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

75 %

20“.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9)

Artikli 325ak tabel 6 asendatakse järgmisega:

„Tabel 6

Rühma number

Krediidikvaliteet

Sektor

Riskikaal

1

Kõik

Liikmesriigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad

4,0 %

2

Krediidikvaliteedi aste 1–3

Artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid

4,0 %

3

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused

4,0 %

4

Finantssektori asutused, sealhulgas krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad

8,0 %

5

Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

5,0 %

6

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused

4,0 %

7

Tehnoloogia, telekommunikatsioon

3,0 %

8

Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus

2,0 %

9

Liikmesriikides asutatud krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad

3,0 %

10

Kolmandates riikides asutatud krediidiasutuste emiteeritud pandikirjad

6,0 %

11

Krediidikvaliteedi aste 4–6 ja reitinguta

Artikli 117 lõikes 2 või artiklis 118 osutatud kolmanda riigi keskvalitsus, sealhulgas keskpangad, mitmepoolsed arengupangad ja rahvusvahelised organisatsioonid

13,0 %

12

Piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja avaliku sektori asutused

13,0 %

13

Finantssektori asutused, sealhulgas krediidiasutused, mille on inkorporeerinud või asutanud keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus ja tugilaenuandjad

16,0 %

14

Toormed, energeetika, tööstus, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

10,0 %

15

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine ning haldus- ja abitegevused

12,0 %

16

Tehnoloogia, telekommunikatsioon

12,0 %

17

Tervishoid, kommunaalteenused ning kutsealane ja tehniline tegevus

12,0 %

18

Muu sektor

13,0 %“.

10)

Artikli 325am lõike 1 tabel 7 asendatakse järgmisega:

„Tabel 7

Rühma number

Krediidikvaliteet

Sektor

Riskikaal

1

Kõrgema nõudeõiguse järguga instrumendid ja krediidikvaliteedi aste 1–3

Eluasemehüpoteekväärtpaberid – madala riskisusega

0,9 %

2

Eluasemehüpoteekväärtpaberid – keskmise riskisusega

1,5 %

3

Eluasemehüpoteekväärtpaberid – kõrge riskisusega

2,0 %

4

Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaberid

2,0 %

5

Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaenud

0,8 %

6

Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid

1,2 %

7

Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud

1,2 %

8

Tagatud laenukohustused (muu kui alternatiivne korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

1,4 %

9

Madalama nõudeõiguse järguga instrumendid ja krediidikvaliteedi aste 1–3

Eluasemehüpoteekväärtpaberid – madala riskisusega

1,125 %

10

Eluasemehüpoteekväärtpaberid – keskmise riskisusega

1,875 %

11

Eluasemehüpoteekväärtpaberid – kõrge riskisusega

2,5 %

12

Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaberid

2,5 %

13

Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaenud

1 %

14

Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid

1,5 %

15

Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud

1,5 %

16

Tagatud laenukohustused (muu kui alternatiivne korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

1,75 %

17

Krediidikvaliteedi aste 4–6 ja reitinguta

Eluasemehüpoteekväärtpaberid – madala riskisusega

1,575 %

18

Eluasemehüpoteekväärtpaberid – keskmise riskisusega

2,625 %

19

Eluasemehüpoteekväärtpaberid – kõrge riskisusega

3,5 %

20

Ärikinnisvara hüpoteekväärtpaberid

3,5 %

21

Varaga tagatud väärtpaberid – üliõpilaste õppelaenud

1,4 %

22

Varaga tagatud väärtpaberid – krediitkaardid

2,1 %

23

Varaga tagatud väärtpaberid – autolaenud

2,1 %

24

Tagatud laenukohustused (muu kui alternatiivne korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell)

2,45 %

25

Muu sektor

3,5 %“.

11)

Artikli 325ap lõike 1 tabel 8 asendatakse järgmisega:

„Tabel 8

Rühma number

Turukapitalisatsioon

Majandus

Sektor

Aktsia hetkehinna riskikaal

Aktsia repomäära riskikaal

1

Suur

Tärkav turumajandus

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine, haldus- ja abitegevused, tervishoid, kommunaalteenused

55 %

0,55 %

2

Telekommunikatsioon, tööstus

60 %

0,60 %

3

Toormed, energeetika, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

45 %

0,45 %

4

Finantssektori äriühingud, sealhulgas riiklikult tagatud finantssektori äriühingud, kinnisvaraalane tegevus ja tehnoloogia

55 %

0,55 %

5

Arenenud majandus

Tarbekaubad ja teenused, transport ja ladustamine, haldus- ja abitegevused, tervishoid, kommunaalteenused

30 %

0,30 %

6

Telekommunikatsioon, tööstus

35 %

0,35 %

7

Toormed, energeetika, põllumajandus, tootmine ja maavarade kaevandamine

40 %

0,40 %

8

Finantssektori äriühingud, sealhulgas riiklikult tagatud finantssektori äriühingud, kinnisvaraalane tegevus ja tehnoloogia

50 %

0,50 %

9

Väike

Tärkav turumajandus

Kõik rühmade 1, 2, 3 ja 4 all kirjeldatud sektorid

70 %

0,70 %

10

Arenenud majandus

Kõik rühmade 5, 6, 7 ja 8 all kirjeldatud sektorid

50 %

0,50 %

11

Muu sektor

70 %

0,70 %

12

Suure turukapitalisatsiooniga, arenenud majanduse indeksid

15 %

0,15 %

13

Muud indeksid

25 %

0,25 %“.

12)

Artiklit 325aq muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheliseks deltariski korrelatsiooniparameetriks ρκl võetakse 99,90 %, kui üks on tundlikkus aktsia hetkehinna suhtes ja teine on tundlikkus aktsia repomäära suhtes ning kui mõlemad tundlikkused on seotud sama aktsiaemitendi nimega.“;

b)

lõikele 2 lisatakse punkt e:

„e)

80 % kahe samas rühmas oleva tundlikkuse puhul, mis kuuluvad ühte kahest indeksirühmast (rühm 12 või 13).“;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Samas rühmas oleva kahe tundlikkuse WSk ja WSl vaheline ning aktsiate repomäärade suhtes olev korrelatsiooniparameeter ρkl leitakse vastavalt lõike 2 punktidele a–d.“

13)

Artiklid 325ar ja 325as asendatakse järgmisega:

„Artikkel 325ar

Aktsiariski rühmade vahelised korrelatsioonid

Korrelatsiooniparameetrit ybc kohaldatakse eri rühmade vahel tundlikkuste agregeerimise suhtes.

See määratakse artikli 325ap tabelis 8 esitatud rühmade puhul järgmiselt:

a)

15 %, kui kaks rühma on rühmad numbritega 1–10;

b)

0 %, kui üks kahest rühmast on rühm number 11;

c)

75 %, kui kaks rühma on rühmad numbritega 12–13;

d)

45 % muul juhul.

Artikkel 325as

Kaubariski riskikaalud

Kaubariskitegurite suhtes olevate tundlikkuste riskikaalud on järgmised:

Tabel 9

Rühma number

Rühma nimi

Riskikaal

1

Energeetika – tahked põlevad materjalid

30 %

2

Energeetika – vedelad põlevad materjalid

35 %

3

Energeetika – elekter ja heitkogustega kauplemine

60 %

4

Kaubavedu

80 %

5

Metallid – mitteväärismetallid

40 %

6

Gaasilised põlevad materjalid

45 %

7

Väärismetallid (sealhulgas kuld)

20 %

8

Teravili ja õliseemned

35 %

9

Põllumajandusloomad ja piimatooted

25 %

10

Põllumajanduskaubad ja muu põllumajanduslik tooraine

35 %

11

Muu kaup

50 %“.

14)

Artikli 325av lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kõikide valuutariskitegurite suhtes olevate tundlikkuste puhul kohaldatakse riskikaalu 15 %.“

(15)

Artikli 325ax lõike 3 tabel 11 asendatakse järgmisega:

„Tabel 11

Riskiklass

LHriskiklass

Riskikaalud

Intressimäära üldrisk

60

100 %

Krediidimarginaali risk muu kui väärtpaberistamise puhul

120

100 %

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud väärtpaberistamise krediidimarginaali risk

120

100 %

Alternatiivsesse korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisamata väärtpaberistamise krediidimarginaali risk

120

100 %

Omakapital (suure turukapitalisatsiooniga ja indeksid)

20

77,78 %

Omakapital (väikse turukapitalisatsiooniga ja muu sektor)

60

100 %

Kaup

120

100 %

Valuuta

40

100 %“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 30. septembrist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2019

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2)  Baseli pangajärelevalve komitee, Minimum capital requirements for market risk. See dokument on kättesaadav Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel (www.bis.org).

Top