Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021R0378

Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2021/378, 22. jaanuar 2021, kohustusliku reservi kohaldamise kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2021/1)

ELT L 73, 3.3.2021, p. 1–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 20/09/2023

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/378/oj

3.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 73/1


EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2021/378,

22. jaanuar 2021,

kohustusliku reservi kohaldamise kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2021/1)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 19 lõiget 1,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 2531/98, 23. november 1998, kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt (1),

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 2532/98, 23. november 1998, Euroopa Keskpanga sanktsioonide rakendamise volituste kohta, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga määrust (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) (3) on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna vajalikud on täiendavad muudatused, tuleb see määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2531/98 artikli 6 kohaselt on EKP-l õigus koguda asutustelt kohustusliku reservi nõude kohaldamiseks vajalikku teavet ning kontrollida asutuste poolt esitatud teabe täpsust ja kvaliteeti, et tõendada selle nõude täitmist. Üldise aruandluskoormuse vähendamiseks on kohane kasutada krediidiasutuste reservibaasi regulaarseks arvutamiseks statistilist teavet kuubilansi kohta, mis on kogutud vastavalt Euroopa Keskpanga määrusele (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) (4).

(3)

Mitmes kohustusliku reservi nõude kohaldamisega seotud küsimuses on vaja suuremat läbipaistvust ja selgust, eelkõige seoses järgmisega: a) asutuste suhtes kohustusliku reservi nõude kohaldamisega seotud tingimused; b) asjaolu, et liikmesriikide, mille rahaühik on euro, keskpangad (RKPd, euroala RKPd) võivad otsustada peatada või lõpetada asutuste juurdepääsu eurosüsteemi avaoperatsioonidele ja püsivõimalustele (eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonid); c) tingimused, mille alusel tuleb vahendeid lugeda reservideks ja kohustusliku reservi nõude täitmise jaoks arvesse võtta; d) nõuded taotlustele loa saamiseks hoida kohustuslikku reservi kaudselt vahendaja kaudu; ja e) vahendaja kaudu kohustusliku reservi hoidmise loa kehtetuks tunnistamise tingimused.

(4)

Eurosüsteemi kohustusliku reservi nõude süsteemi tulemuslikkuseks tuleb täpsustada kohustusliku reservi nõuet ka selle arvutamise, teavitamise, kinnitamise ja säilitamise ning aruandluse ja kontrolli osas.

(5)

Täpseks aruandluseks määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) alusel on kohane nõuda reservibaasi kohta piisavalt üksikasjaliku teabe esitamist vahendajate poolt. Kui emaettevõtjana tegutsevale asutusele antakse luba esitada reservibaasi andmed agregeeritult kooskõlas käesoleva määrusega, on kohane nõuda, et reservibaasi agregeeritud andmed esitatakse asjaomasele RKP-le kooskõlas määrusega (EL) 2021/379 (EKP/2021/2).

(6)

Kohase tasakaalu säilitamiseks kohustusliku reservi andmete täpsuse ja õigusraamistiku sujuva kohaldamise vahel ning antud lubade korduva väljaandmise vältimiseks tuleb võimaldada vahendajatel, kellele on antud luba esitada reservibaasi andmeid agregeeritult määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) kohaselt, selle aruandluse jätkamist ilma uut luba taotlemata.

(7)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 19 lõike 1 kohaselt võib EKP nõuda, et krediidiasutused, mis on asutatud liikmesriigis, mille rahaühik on euro (euroala liikmesriigid), peavad hoidma kohustuslikku reservi EKP ja euroala RKPde juures peetavatel kontodel. Kuna krediidiasutuste kontod oma jurisdiktsioonis on RKP juures, on kohane, et reservi hoitakse ainult RKPde kontodel.

(8)

Määrustega (EÜ) nr 2531/98 ja (EÜ) nr 2532/98 on EKP-le antud õigus kohaldada sanktsioone statistikaaruandluse nõuete rikkumise eest, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud kohustusliku reservi nõude täitmata jätmise eest.

(9)

Õiguskindluse tagamiseks tuleb käesoleva määruse sätteid, kooskõlas muudetud krediidiasutuse mõistega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (5) (tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/2033) (6), kohaldada selle muudatusega samaaegselt 26. juunil 2021. Samas tuleb teostuslikel põhjustel sätestada, et kohustusliku reservi sätteid kohaldatakse alates 28. juulist 2021, mis on 2021. aasta viienda hoidmisperioodi esimene päev,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse kohustusliku reservi nõue järgmistele asutustele:

a)

krediidiasutused, mis on:

i)

saanud tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (7) artikli 8 alusel; või

ii)

saanud erandi tegevusloa nõudest direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 alusel;

b)

krediidiasutuste filiaalid, sh krediidiasutuste (mille peakontor või registrijärgne asukoht ei ole liidus) filiaalid, mis on asutatud liikmesriikides, mille rahaühik on euro (euroala liikmesriigid); siia ei kuulu euroala liikmesriigis asutatud krediidiasutuste filiaalid, mis on asutatud väljaspool euroala liikmesriiki.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kohustuslik reserv“ – vahendite summa, mida asutus peab hoidma reservina asjaomase riigi keskpanga reservikontodel;

2)

„kohustusliku reservi nõue“ – kõik nõuded, mida asutused peavad käesoleva määruse kohaselt täitma kohustusliku reservi arvutamise, teavitamise, tunnustamise ja säilitamise ning aruandluse ja kontrolli osas;

3)

„euroala liikmesriik“ – liikmesriik, mille rahaühik on euro;

4)

„krediidiasutus“ - krediidiasutus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 määratluses;

5)

„filiaal“ – filiaal määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 17 määratluses;

6)

„asjaomane RKP“ – keskpank (RKP) euroala liikmesriigis, kus asjaomane asutus on resident;

7)

„reservikontod“ – kontod, millel asutus hoiab oma reservi asjaomases RKPs;

8)

„reservibaas“ – asutuse kohustusliku reservi arvutamiseks kasutatavate kõlblike kohustuste summa;

9)

„reservimäär“ – protsendimäär, mida kohaldatakse reservibaasi osade suhtes asutuse kohustusliku reservi arvutamiseks;

10)

„hoidmisperiood“ – ajavahemik, mille jooksul hinnatakse kohustusliku reservi nõude täitmist;

11)

„päevalõpusaldo“ – reservihoiused ajal, mil maksetegevus on lõppenud ja eurosüsteemi püsivõimalustele juurdepääsuga seotud kanded on tehtud;

12)

„RKP tööpäev“ – päev, mil konkreetne RKP teostab eurosüsteemi rahapoliitika operatsioone;

13)

„TARGET2 tööpäev“ – päev, mil TARGET2 arveldab maksekorraldusi Euroopa Keskpanga suunise EKP/2012/27 (8) kohaselt;

14)

„resident“ – füüsiline või juriidiline isik elu- või asukohaga euroala liikmesriigis nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98 (9) artikli 1 lõike 4 määratluses;

15)

„ühinemine“ – toiming, mille puhul üks või mitu krediidiasutust („ühendatav asutus“) lõpetatakse likvideerimismenetluseta ning kogu nende vara ja kohustused lähevad üle teisele krediidiasutusele („ühendav asutus“), mis võib olla uus asutatud krediidiasutus;

16)

„jagunemine“ – toiming, mille puhul üks krediidiasutus („jagunev asutus“) lõpetatakse ilma likvideerimismenetluseta ning kogu tema vara ja kohustused lähevad üle rohkem kui ühele asutusele („omandavad asutused“), mis võivad olla uued asutatud krediidiasutused.

Artikkel 3

Reservihoiused

1.   Artiklis 1 osutatud asutused hoiavad artikli 6 kohaselt arvutatud kohustuslikku reservi järgmiselt:

a)

päevalõpu keskmine saldo ühel või mitmel reservikontol hoidmisperioodil on võrdne artikli 6 kohaselt selle perioodi kohta arvutatud summaga või sellest suurem;

b)

kohustuslikku reservi hoitakse eurodes vääringustatud reservikontodel asjaomaste RKPde juures igas euroala liikmesriigis, kus nad on asutatud;

c)

RKPde arvelduskontosid võib käesoleva määruse eesmärgil kasutada reservikontodena;

d)

vahendid, mille suhtes kohaldatakse mis tahes õiguslikke, lepingulisi, regulatiivseid või muid piiranguid, mis takistaksid asutusel neid vahendeid likvideerida, üle kanda, määrata või välja maksta asjaomase hoidmisperioodi jooksul, jäetakse kohustuslikust reservist välja.

Punkti d kohaldamisel teatavad asutused asjaomasele RKP-le põhjendamatu viivituseta kõikidest punktis d osutatud piirangutest.

2.   Kui asutusel on mitu filiaali samas euroala liikmesriigis, kohaldatakse järgmist:

a)

registrijärgne asukoht või peakontor, kui see asub selles liikmesriigis, täidab käesolevas artiklis sätestatud kohustusliku reservi nõudeid selles liikmesriigis asuvate filiaalide puhul;

b)

asutus määrab käesolevas artiklis sätestatud kohustusliku reservi nõude täitmiseks ühe oma samas liikmesriigis asuva filiaali, kui tal ei ole kõnealuses liikmesriigis registrijärgset asukohta ega peakontorit;

c)

asjaomane RKP kasutab kõiki päevalõpu jääke selle asutuse samas liikmesriigis asuvate filiaalide reservikontodel, et hinnata, kas käesoleva artikli lõike 1 punkt a on täidetud.

3.   Euroopa Keskpank (EKP) avaldab oma veebisaidil järgmiste asutuste nimekirjad:

a)

asutused, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet vastavalt käesolevale määrusele;

b)

asutused, kes on artikli 4 kohaselt kohustusliku reservi nõudest vabastatud, välja arvatud artikli 4 lõike 2 punktides a kuni c osutatud asutused.

Artikkel 4

Erandid kohustusliku reservi nõudest

1.   Asutused vabastatakse artiklis 3 sätestatud kohustusliku reservi nõudest, kui:

a)

artikli 1 punkti a alapunktis i osutatud tegevusluba tunnistatakse kehtetuks või see kaotab kehtivuse; või

b)

asutuse suhtes kohaldatakse likvideerimismenetlust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/24/EÜ (10).

2.   EKP võib asjaomase RKP taotlusel kohaldada erandeid artiklis 3 sätestatud kohustusliku reservi nõudest, kui:

a)

asutuse suhtes kohaldatakse saneerimismeedet direktiivi 2001/24/EÜ alusel;

b)

liit või liikmesriik teinud asutuse suhtes arestimisotsuse või liit on kehtestanud meetmed vastavalt aluslepingu artiklile 75, mis piirab asutuse võimet oma vahendeid kasutada;

c)

EKP ja RKPd (eurosüsteem) on selle asutuse juurdepääsu eurosüsteemi avaoperatsioonidele või püsivõimalustele peatanud või välistanud Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (11) kohaselt; või

d)

asutuselt kohustusliku reservi nõudmine ei ole asjakohane.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel, kui EKP nõukogu taastab asutuse juurdepääsu eurosüsteemi avaoperatsioonidele või püsivõimalustele vastavalt suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklile 158, ei kohaldata erandit alates järgmise hoidmisperioodi algusest.

3.   Erandi kohaldamisel kooskõlas lõike 2 punktiga d võtavad asjaomased RKPd ja EKP arvesse kõiki järgmisi asjaolusid:

a)

kas asutusele on antud ainult eriotstarbelise tegevuse luba;

b)

kas asutusel ei ole lubatud konkureerida pangandustegevuse alal muude krediidiasutustega;

c)

kas asutusel on juriidiline kohustus piirkondlikuks ja/või rahvusvaheliseks arenguabiks ette nähtud hoiused märgistada.

Punkti a kohaldamisel on asutusel lubatud täita eriotstarbelisi funktsioone ainult juhul, kui ta täidab avaliku halduse eriülesandeid või kui asutuse tegevus krediidiasutusena on seadusega või põhikirjaga keelatud.

4.   Käesolevas artiklis osutatud erandeid kohaldatakse alates selle hoidmisperioodi algusest, mil asjaomane sündmus aset leiab.

Artikkel 5

Reservibaas

1.   Asutused arvutavad oma reservibaasi, kasutades statistilist teavet järgmiste kohustuste kohta, mis on esitatud vastavalt määrusele (EL) 2021/379 (EKP/2021/2):

a)

hoiused;

b)

emiteeritud võlaväärtpaberid.

Kui asutusel on kohustused sama üksuse euroalavälise filiaali ees või sama üksuse euroalavälise peakontori või registreeritud asukoha ees, võetakse need kohustused reservibaasis arvesse.

2.   Lõike 1 kohaselt arvutatavast reservibaasist jäetakse välja järgmised kohustused:

a)

kohustused mis tahes muu asutuse ees, kui:

i)

selle asutuse suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet vastavalt käesolevale määrusele; ja

ii)

see asutus ei ole vabastatud või neile ei ole antud vabastust kohustusliku reservi nõudest artikli 4 alusel;

b)

kohustused EKP või euroala liikmesriigi RKP ees.

3.   Kohustuste välja jätmisel reservibaasist lõike 2 alusel peab asutus:

a)

põhjendamatu viivituseta teatama asjaomasele RKP-le väljajäetud summa;

b)

esitama tõendid nende kohustuste kohta;

c)

arvama nende kohustuste summa reservibaasist maha pärast seda, kui asjaomasele RKP-le on esitatud tõendid selle summa kohta vastavalt punktile b.

Kui asutus ei saa asjaomasele osalevale RKP-le punkti b kohaselt kohustuste summat kategooria „Emiteeritud võlaväärtpaberid“ osas tõendada, kohaldab see asutus tema poolt emiteeritud kuni kaheaastase (k.a) esialgse tähtajaga võlaväärtpaberite jäägi suhtes EKP veebilehel avaldatud standardmahaarvamist.

4.   Kui EKP määrab standardmahaarvamise, mida tuleb kohaldada lõikes 3 osutatud võlaväärtpaberite kategooriale „Kuni kaheaastase (k.a) tähtajaga võlakirjad“, võtab ta arvesse euroala makrosuhtarvu asjaomaste instrumentide jäägi vahel: instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ning mida hoiavad muud krediidiasutused, EKP ja asjaomased RKPd, ning instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused.

5.   Asutused arvutavad konkreetse hoidmisperioodiga seonduva reservibaasi nende andmete alusel, mis on seotud kaks kuud enne hoidmisperioodi algust oleva kuuga.

6.   Määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artiklis 2 määratletud lihtsustatud aruandlusega asutused arvutavad oma reservibaasi kahe järjestikuse hoidmisperioodi jaoks, millest esimene algab hoidmisperioodiga, mis algab kolmandal kuul pärast kvartali lõppu, määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) kohaselt esitatud kvartali lõpu andmete põhjal. Need asutused peavad teatama oma kohustuslikust reservist kooskõlas artikliga 7.

Artikkel 6

Kohustusliku reservi arvutamine

1.   Kohustuslik reserv, mida asutused hoiavad kooskõlas artikliga 3, arvutatakse artiklis 5 osutatud reservibaasi kuuluva kohustuse puhul järgmiste reservimäärade alusel:

a)

0 % reservimäära kohaldatakse määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) II lisa 2. osas osutatud järgmiste kategooriate suhtes:

i)

hoiused, mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:

üle kaheaastase tähtajaga hoiused;

üle kaheaastase tähtajaga etteteatamisega lõpetatavad hoiused;

repolepingud (repotehingud);

ii)

üle kaheaastase algtähtajaga emiteeritud võlaväärtpaberid;

b)

kõikide muude reservibaasi kuuluvate kohustuste puhul on reservimäär 1 %.

2.   RKP või asutus arvab iga asutuse kohustusliku reservi arvutamisel maha ühekordse makse summas 100 000 EUR, kui artiklites 10–12 ei ole sätestatud teisiti.

3.   RKPd võtavad artikli 6 kohaselt arvutatud kohustusliku reservi aluseks järgmise osas:

a)

kohustusliku reservi hoiuste tasustamine;

b)

artikli 3 lõike 1 punkti a järgimise hindamine.

Artikkel 7

Kohustusliku reservi arvutamine

1.   RKPd kehtestavad korra asutuste teavitamiseks nende kohustuslikust reservist. Kord peab sätestama, kas kohustusliku reservi arvutab artiklile 6 alusel asjaomane RKP või asutus.

2.   Kui asutuse kohustusliku reservi arvutab vastavalt lõikele 1 asjaomane RKP, kohaldatakse järgmist:

a)

asjaomane RKP teatab asutusele tema kohustusliku reservi hiljemalt kolm RKP tööpäeva enne hoidmisperioodi algust;

b)

asutus kinnitab oma kohustusliku reservi, teatades sellest hiljemalt hoidmisperioodi algusele eelneval RKP tööpäeval; ja

c)

kui asutus ei vasta punktis a osutatud teatele hoidmisperioodi algusele eelneva RKP tööpäeva lõpuks, loetakse punktis b osutatud kinnitus toimunuks ja teatatud kohustuslikku reservi kohaldatakse selle asutuse suhtes sellel hoidmisperioodil.

3.   Kui asutuse kohustusliku reservi arvutab vastavalt lõikele 1 asutus, kohaldatakse järgmist:

a)

asutus teatab asjaomasele RKP-le oma kohustusliku reservi hiljemalt kolm RKP tööpäeva enne hoidmisperioodi algust;

b)

asjaomane RKP kinnitab selle asutuse kohustusliku reservi, teatades sellest hiljemalt hoidmisperioodi algusele eelneval RKP tööpäeval; ja

c)

kui ajaomane RKP ei vasta punktis a osutatud teatele hoidmisperioodi algusele eelneva RKP tööpäeva lõpuks, loetakse punktis b osutatud kinnitus toimunuks ja teatatud kohustuslikku reservi kohaldatakse selle asutuse suhtes sellel hoidmisperioodil.

4.   Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel võib asjaomane RKP määrata kohustusliku reservi teatamiseks varasema kuupäeva.

5.   RKPd võivad täpsustada tingimusi ja tähtaegu, mille jooksul asutused võivad käesoleva artikli kohaselt teatatud reservibaasi ja kohustuslikku reservi muuta. Parandused ei ole lubatud pärast lõigetes 2 ja 3 osutatud kohustusliku reservi kinnitamist.

6.   Asjaomane RKP avaldab ajakavad, milles osutatakse käesoleva artikli rakendamises asjaomase kohustusliku reservi arvutamise andmete teatamise ja kinnituse andmise tähtajad.

7.   Kui asutus ei ole esitanud statistilist teavet, mis on sätestatud määruses (EL) 2021/379 (EKP/2021/2), teevad RKPd prognoosi selle asutuse kohustusliku reservi kohta asjaomasel hoidmisperioodil asutuse poolt esitatud varasemate andmete põhjal ja mis tahes muu teabe põhjal ning teatavad asutusele tema kohustusliku reservi hiljemalt kolm RKP pangapäeva enne hoidmisperioodi algust.

Artikkel 8

Hoidmisperiood

1.   Hoidmisperiood algab põhilise refinantseerimisoperatsiooni arvelduspäeval, mis järgneb EKP nõukogu koosolekule, mille päevakorras on rahapoliitika kursi hindamine, ja lõpeb päeval, mis eelneb järgmise hoidmisperioodi algusele, kui EKP nõukogu ei ole osutanud teisiti.

2.   EKP juhatus avaldab hoidmisperioodide ajakava EKP veebisaidil. RKPd avaldavad selle ajakava ka oma veebisaitidel. EKP ja RKPd avaldavad selle ajakava vähemalt kolm kuud enne iga kalendriaasta algust.

3.   EKP nõukogu võib lõikes 2 osutatud ajakava muuta. Muudetud ajakava avaldatakse EKP ja RKPde veebisaitidel enne muudatusega seotud hoidmisperioodi.

Artikkel 9

Tasustamine

1.   Asjaomased RKPd tasustavad kohustusliku reservi hoidmist reservikontodel eurosüsteemi põhiliste refinantseerimistoimingute (kalendripäevade arvu järgi kaalutud) intressimäära hoidmisperioodi keskmisega, mis leitakse järgmise valemi abil, ümardades tulemuse lähima sendini:

Image 1

Image 2

kus:

Rt

=

kohustusliku reservi hoiuse pealt makstav tasu hoidmisperioodil t;

Ht

=

päeva keskmine kohustusliku reservi hoius hoidmisperioodil t;

nt

=

kalendripäevade arv hoidmisperioodil t.

rt

=

kohustusliku reservi hoiuse tasumäär hoidmisperioodil t; kohaldada tuleb intressimäära tavapärast ümardamist kahe kohani peale koma;

i

=

hoidmisperioodi t kalendripäev i;

MRi

=

kalendripäeval i või enne seda teostatud viimase põhilise refinantseerimisoperatsiooni intressi piirmäär.

2.   Asjaomane RKP maksab kohustusliku reservi hoidmise tasu teisel TARGET2 tööpäeval pärast selle hoidmisperioodi lõppu, mille eest tasu teeniti.

Artikkel 10

Kohustusliku reservi hoidmine vahendaja kaudu

1.   Asutus võib taotleda asjaomaselt RKP-lt luba hoida oma kohustuslikku reservi täies ulatuses kaudselt vahendaja kaudu, kui:

a)

vahendaja on resident samas liikmesriigis;

b)

vahendaja suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet;

c)

vahendaja tavaülesannete hulka kuulub lisaks kohustusliku reservi hoidmisele ka selle asutuse muude haldusülesannete täitmine (nt sularahahaldus).

2.   Kui asutus taotleb luba hoida oma kohustuslikku reservi täies ulatuses kaudselt vahendaja kaudu lõike 1 määratluses, sõlmib ta selle vahendajaga vastava lepingu. Selles lepingus sätestatakse vähemalt järgmine:

a)

kas taotleja soovib juurdepääsu eurosüsteemi püsivõimalustele ja avaoperatsioonidele;

b)

vähemalt 12kuuline etteteatamisaeg, ilma et see piiraks artikli 10 lõike 7 punkti b sätete kohaldamist.

Kui asutus teavitab punkti b kohaselt, peab ta teavitama asjaomast RKPd ebakohase viivituseta.

3.   Kui grupi emaettevõtja konsolideerib oma statistikaaruandluses nende tütarettevõtjate tegevuse, kes on sama liikmesriigi residendid vastavalt määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) artikli 6 lõikele 1, võib see emaettevõtja taotleda asjaomaselt RKP-lt luba grupi kohustusliku reservi hoidmiseks vahendajana.

4.   Kui emaettevõtja taotleb luba grupi kohustusliku reservi hoidmiseks vahendajana lõike 3 alusel, sõlmib see emaettevõtja iga gruppi kuuluva asutusega lepingu vahendajana tegutsemiseks. Nendes lepingutes sätestatakse vähemalt järgmine:

a)

kas emaettevõtja või tütarettevõtjad soovivad juurdepääsu eurosüsteemi püsivõimalustele ja avaoperatsioonidele;

b)

vähemalt 12kuuline etteteatamisaeg;

5.   Asjaomane RKP võib anda taotluse esitanud asutusele loa hoida kohustuslikku reservi vahendaja kaudu ning teatab sellest viivitamata sellele asutusele ja vahendajale. Luba jõustub loa andmise kuupäevale järgneva esimese hoidmisperioodi alguses ja seda kohaldatakse lõikes 2 või 4 osutatud lepingu kehtivusaja jooksul või kuni loa kehtetuks tunnistamiseni lõigete 7 ja 8 alusel.

Asutusele kooskõlas määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikliga 10 antud luba hoida reservi vahendaja kaudu loetakse käesoleva määruse eesmärgil antuks kooskõlas käesoleva lõikega.

6.   Kui vahendaja hoiab käesoleva artikli kohaselt muu asutuse kohustuslikku reservi, hoiab ta seda reservi oma reservikontodel lisaks oma reservile, mida hoitakse kooskõlas käesoleva määrusega.

7.   EKP või asjaomane RKP võib lõike 5 alusel antud loa igal ajal kehtetuks tunnistada, kui:

a)

kumbki lõikes 2 või 4 osutatud kokkuleppe osapool ei täida käesoleva määruse nõudeid;

b)

mõlemad lõikes 2 või 4 osutatud kokkuleppe osapooled taotlevad loa kehtetuks tunnistamist käesoleva artikli alusel;

c)

lõikes 1 sätestatud kohustusliku reservi kaudse hoidmise tingimused ei ole enam täidetud; või

d)

esinevad vahendajaga seotud usaldatavusnõuete asjaolud.

8.   Loa kehtetuks tunnistamisel lõike 7 alusel võtab asjaomane RKP või EKP arvesse järgmist:

a)

kas asutused on otsustanud lepingu lõpetada kokkuleppel;

b)

kas asutus, kes hoiab oma kohustuslikku reservi kaudselt vahendaja kaudu, suudab täita oma kohustusliku reservi nõuet.

9.   Loa kehtetuks tunnistamisel lõike 7 alusel asjaomase RKP või EKP poolt kohaldatakse järgmist:

a)

loa kehtetuks tunnistamine jõustub pärast hoidmisperioodi lõppu, välja arvatud juhul, kui luba tunnistatakse kehtetuks lõike 7 punkti d alusel;

b)

kui luba tunnistatakse kehtetuks lõike 7 punkti d alusel, jõustub see viivitamata ning käesoleva lõike punktis c sätestatud minimaalset etteteatamistähtaega ei kohaldata;

c)

asjaomane RKP või EKP teatab mõlemale lõikes 2 või 4 osutatud lepingupoolele kehtetuks tunnistamisest vähemalt viis tööpäeva enne viimase hoidmisperioodi lõppu, mille kohta luba kehtib.

10.   Kui EKP rakendab sanktsioone vastavalt määrusele (EÜ) nr 2532/98, võib ta neid sanktsioone kohaldada vahendaja ja selle asutuse suhtes, kelle reservi hoitakse.

Artikkel 11

Reservibaasi agregeeritud aruandlus

1.   Kui asutus taotleb asjaomaselt RKP-lt luba hoida oma kohustuslikku reservi täies ulatuses kaudselt emaettevõtja kaudu vastavalt artikli 10 lõikele 3, võib see emaettevõtja taotleda asjaomaselt RKP-lt luba esitada reservibaasi ja sellesse kontserni kuuluvate asutuste reservibaasi agregeeritult ja kooskõlas määrusega (EL) 2021/379 (EKP/2021/2). RKPd võivad anda emaettevõtjatele reservibaasi agregeeritud aruandluse loa kooskõlas määrusega (EL) 2021/379 (EKP/2021/2).

2.   Kui emaettevõtja taotleb asjaomaselt RKP-lt reservibaasi agregeeritud aruandluse luba vastavalt lõikele 1, tagab asjaomane RKP, et artikli 10 lõikes 4 osutatud leping sisaldab kinnitust artikli 6 lõikes 2 osutatud kindlasummalise mahaarvamise võimaliku kaotuse kohta individuaalsel tasandil.

3.   Kui asjaomane RKP annab emaettevõtjale reservibaasi agregeeritud aruandluse loa lõike 1 alusel, teatab ta sellest asjaomasele asutusele põhjendamatu viivituseta. Luba jõustub loa andmise kuupäevale järgneva esimese hoidmisperioodi alguses ja seda kohaldatakse lõikes 2 osutatud lepingu kehtivusaja jooksul või kuni loa kehtetuks tunnistamiseni.

4.   Kui asjaomane RKP annab emaettevõtjana tegutsevale asutusele reservibaasi agregeeritud aruandluse loa lõike 1 alusel, lahutatakse vahendaja kohustuslikest reservidest automaatselt üks artikli 6 lõikes 2 osutatud kindlasummaline mahaarvamine.

5.   Asutusele määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikli 11 alusel EKP poolt antud luba esitada kohustuslikku reservi agregeeritud aruandeid vahendaja kaudu, loetakse käesoleva määruse eesmärgil kehtivaks kuni selle loa kehtetuks tunnistamiseni.

Artikkel 12

Ühinemine ja jagunemine

1.   Kui ühinemine jõustub hoidmisperioodil, kohaldatakse järgmist:

a)

ühendav asutus täidab ühendatava asutuse nõudeid käesoleva määruse alusel;

b)

ühendava asutuse kohustuslikku reservi vähendatakse artikli 6 lõike 2 kohaselt kohaldatava iga kindlasummalise vähenduse võrra; ja

c)

RKPd hindavad, kas asutused täidavad artikli 3 lõike 1 punkti a nõudeid, võttes arvesse nii ühendavate kui ka ühendatavate asutuste reservikontodel hoitavaid päevalõpu hoiuseid.

2.   Lõikes 1 osutatud hoidmisperioodile vahetult järgneva hoidmisperioodi jooksul kohaldatakse järgmist:

a)

ühendava asutuse kohustuslikku reservi vähendatakse artikli 6 lõike 2 alusel ainult ühe ühekordse kindlasummalise mahaarvamise võrra; ja

b)

ühendava asutuse kohustuslik reserv arvutatakse artikli 6 eesmärgil, kasutades reservibaasi, mis agregeerib ühendatava asutuste ja ühendava asutuse reservibaasid.

Punkti b kohaldamisel kasutatakse arvutamisel iga asutuse asjaomase hoidmisperioodi reservibaase nii, nagu ei oleks ühinemist toimunud, ning kooskõlas määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) III lisa 2. osas sätestatud eeskirjadega.

Esimest lõiku kohaldatakse ka edasiste hoidmisperioodide suhtes, kui määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) III lisa 2. osa punkti 4 tingimused on täidetud.

3.   Kui jagunemine jõustub hoidmisperioodil, kohaldatakse järgmist:

a)

omandavad asutused, kui need on krediidiasutused, täidavad käesoleva määruse nõudeid jaguneva asutuse eest;

b)

iga omandav asutus, kui see on krediidiasutus, täidab käesoleva määruse nõudeid vastavalt tema osale jagunevale asutusele määratud reservibaasi osas;

c)

jaguneva asutuse hoitav reserv jaotatakse proportsionaalselt omandavate asutuste vahel;

d)

artikli 6 lõikes 2 osutatud kindlasummaline mahaarvamine lahutatakse iga omandava asutuse kohustuslikust reservist.

4.   Hoidmisperioodil, mis järgneb vahetult hoidmisperioodile, mil jagunemine jõustub, ja kuni omandavad asutused esitavad oma vastavad reservibaasid kooskõlas määrusega (EL) 2021/379 (EKP/2021/2), kohaldatakse järgmist:

a)

iga omandav asutus täidab käesoleva määruse nõudeid asjakohastel juhtudel vastavalt tema osale jagunevale asutusele määratud reservibaasi osas; ja

b)

artikli 6 lõikes 2 osutatud kindlasummaline mahaarvamine lahutatakse iga omandava asutuse kohustuslikust reservist.

Artikkel 13

Volituste delegeerimine euro kasutuselevõtu korral

1.   Kui liikmesriik võtab kooskõlas aluslepinguga kasutusele euro, delegeerib EKP nõukogu käesolevaga juhatusele õiguse pärast EKPSi turuoperatsioonide komitee seisukohtade arvessevõtmist sätestada järgmist:

a)

ülemineku hoidmisperioodi kuupäevad kohustusliku reservi kohaldamiseks vastavas liikmesriigis asutatud asutuste suhtes kooskõlas artikliga 3; alguskuupäev on euro kasutuselevõtu kuupäev selles liikmesriigis;

b)

artiklis 5 osutatud reservibaasi arvutamise viis punktis a osutatud ülemineku hoidmisperioodil;

c)

tähtaeg, mille jooksul selles liikmesriigis asutatud asutused või asjaomane RKP peavad kohustusliku reservi arvutama ja seda kontrollima ülemineku hoidmisperioodil.

EKP juhatus võtab vastu ja avaldab esimese lõigu alusel tehtud otsuse vähemalt kaks kuud enne euro kasutuselevõttu asjaomases liikmesriigis ning teavitab sellest EKP nõukogu.

2.   Lisaks delegeerib EKP nõukogu EKP juhatusele õiguse lubada teistes euroala liikmesriikides asutatud asutustel arvata reservibaasist maha kohustused, mis neil on eurot kasutusele võtvas liikmesriigis asutatud asutuste ees asjakohastel hoidmisperioodidel lõike 1 punktis a osutatud üleminekuperioodi jooksul ja vahetult pärast seda.

Esimest lõiku kohaldatakse juhul, kui euro kasutusele võtva liikmesriigi asutused ei ole kohustusliku reservi arvutamise ajal kantud artikli 3 lõike 3 punktis a osutatud asutuste nimekirja. Sellisel juhul võib EKP juhatus käesoleva lõike alusel tehtavas otsuses nende kohustustuste mahaarvamise viisi täpsustada.

.

Artikkel 14

Kontrollimine

1.   Asjaomased RKPd võivad kasutada õigust kontrollida asutuste poolt reservibaasi kohta esitatud teabe täpsust ja kvaliteeti määruse (EÜ) nr 2531/98 artikli 6 lõike 3 alusel.

2.   Kui asutus teatab kohustusliku reservi arvutamisest artikli 7 lõike 3 alusel, kontrollib asjaomane RKP selle arvutuse täpsust ja jälgib kooskõla määruse (EL) 2021/379 (EKP/2021/2) kohaselt esitatud statistilise teabega.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

1.   Käesolevaga tunnistatakse määrus (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) kehtetuks alates 26. juunist 2021.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt vastavustabelile II lisas.

Artikkel 16

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 26. juunist 2021. Artiklit 3 kohaldatakse alates 28. juulist 2021, 2021. aasta viienda hoidmisperioodi esimesest päevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 22. jaanuar 2021

EKP nõukogu nimel

EKP president

Christine LAGARDE


(1)   EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1.

(2)   EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.

(3)  Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 1745/2003, 12. september 2003, kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) (ELT L 250, 2.10.2003, lk 10).

(4)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2021/379, 22. jaanuar 2021, krediidiasutuste ja rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2021/2) (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 16).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2033, 27. november 2019, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(8)  Euroopa Keskpanga suunis EKP /2012 / 27, 5. detsember 2012, üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).

(9)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 2533/98, 23. november 1998, statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/24/EÜ, 4. aprill 2001, krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15).

(11)  Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).


I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus ja muudatuste nimekiri

Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) (ELT L 250, 2.10.2003, lk 10).

Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 1052/2008 (EKP/2008/10) (ELT L 282, 25.10.2008, lk 14).

Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1358/2011 (EKP/2011/26) (ELT L 338, 21.12.2011, lk 51).

Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1376/2014 (EKP/2014/52) (ELT L 366, 20.12.2014, lk 79).

Euroopa Keskpanga määrus (EL) 2016/1705 (EKP/2016/26) (ELT L 257, 23.9.2016, lk 10).


II LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1745/2003

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikli 2 lõige 1

Artikkel 1

Artikli 2 lõike 2 esimene lõik

Artikli 4 lõige 1

Artikli 2 lõike 2 teine lõik

Artikli 4 lõiked 2 ja 3

Artikli 2 lõige 3

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõike 1 punkt d ja artikli 3 lõige 4

Artikli 3 lõige 1

Artikli 5 lõige 1

Artikli 3 lõige 2

Artikli 5 lõige 2

Artikli 3 lõike 2a esimene lõik

Artikli 5 lõige 3

Artikli 3 lõike 2a teine lõik

Artikli 5 lõige 4

Artikli 5 lõige 5

Artikli 3 lõige 3

Artikli 5 lõige 6

Artikli 3 lõige 4

Artikli 5 lõige 7

Artikli 4 lõige 1

Artikli 6 lõike 1 punkt a

Artikli 4 lõige 2

Artikli 6 lõike 1 punkt b

Artikli 5 lõige 1

Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav lause ja artikli 6 lõige 3

Artikli 5 lõige 2

Artikli 6 lõige 2

Artikli 5 lõige 3

Artikli 7 lõiked 1 kuni 5

Artikli 5 lõige 4

Artikli 7 lõige 6

Artikli 5 lõige 5

Artikli 7 lõige 7

Artikli 6 lõike 1 esimene ja teine lause

Artikli 3 lõike 1 punkt b

Artikli 6 lõike 1 kolmas lause

Artikli 3 lõike 1 punkt c

Artikli 6 lõige 2

Artikli 3 lõike 1 punkt a

Artikli 6 lõige 3

Artikli 3 lõige 2

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikli 14 lõige 1

Artikli 10 lõiked 1 ja 2

Artikli 10 lõiked 1 ja 2 ning artikli 10 lõige 5

Artikli 10 lõige 3

Artikli 10 lõiked 6 ja 10

Artikli 10 lõige 4

Artikli 10 lõige 7 ja artikli 10 lõike 9 punktid a ja c

Artikli 10 lõige 5

Artikli 10 lõike 9 punkt b

Artikli 10 lõiked 4, 5 ja 8

Artikli 10 lõige 6

Põhjendus 5, artikli 14 lõige 2

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 12

Artikkel 13a

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 15

 

Artikkel 15

Artikkel 16

I ja II lisa


Top