EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021R0371

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2021/371, 2. märts 2021, millega rakendatakse määrust (EL) 2020/1998, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid

OJ L 71I , 2.3.2021, p. 1–5 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/371/oj

2.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

LI 71/1


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/371,

2. märts 2021,

millega rakendatakse määrust (EL) 2020/1998, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/1998, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 7. detsembril 2020 vastu määruse (EL) 2020/1998.

(2)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja tegi 18. jaanuaril 2021 liidu nimel avalduse, milles mõistis hukka Venemaa opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi kinnipidamise pärast tema tagasipöördumist Moskvasse 17. jaanuaril 2021 ja nõudis tema viivitamatut vabastamist.

(3)

Välisasjade nõukogu leppis 22. veebruaril 2021 kokku alustada tööd tulevaste piiravate meetmetega, et reageerida inimõiguste raskele rikkumisele.

(4)

Seda arvesse võttes ning arvestades inimõiguste rikkumiste järjepidevust ja tõsidust Venemaal, tuleks neli isikut lisada määruse (EL) 2020/1998 I lisas sätestatud selliste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetellu , kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(5)

Määrust (EL) 2020/1998 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2020/1998 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS


(1)  ELT L 410I, 7.12.2020, lk 1.


LISA

Määruse (EL) 2020/1998 I lisa A osas („Füüsilised isikud“) esitatud füüsiliste isikute loetellu lisatakse järgmised kanded:

 

Nimed (transliteratsioon inglise keelde vene keele põhjal)

Nimed (kirjapilt vene keeles)

Tuvastamisandmed

Loetellu kandmise põhjused

Loetellu kandmise kuupäev

„1.

Alexander (Alexandr) Petrovich KALASHNIKOV

Aлександр Петрович КАЛАШНИКОВ

Ametikoht(-kohad): Venemaa Föderaalse Vanglaameti (FSIN) direktor (Director of the Russian Federal Penitentiary Service (FSIN))

Sünniaeg: 27. jaanuar 1964

Sünnikoht: Tatarsk, Novosibirski oblast, Vene NFSV (praegune Venemaa Föderatsioon)

Kodakondsus: Vene

Sugu: mees

Alexander Kalashnikov on alates 8. oktoobrist 2019 olnud Venemaa Föderaalse Vanglaameti (FSIN) direktor. Sel ametikohal juhib ta FSINi kogu tegevust. FSINi direktorina vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest Venemaal.

Seoses Aleksei Navalnõiga, kui Navalnõi oli Saksamaal ravil (september 2020 – jaanuar 2021) pärast seda, kui teda oli mürgitatud Novitšoki rühma kuuluva toksilise närvimürgiga, nõudis FSIN 28. detsembril 2020, et ta ilmuks viivitamatult kriminaalhooldusametniku juurde, sest vastasel juhul ootab teda vanglakaristus pettuse eest mõistetud tingimisi karistuse tingimuste rikkumise eest. 2018. aastal tunnistas Euroopa Inimõiguste Kohus kõnealuse pettuse eest mõistetud karistuse meelevaldseks ja ebaõiglaseks. 17. jaanuaril 2021 pidasid FSINi ohvitserid Alexander Kalashnikovi korraldusel Aleksei Navalnõi pärast Moskva lennujaama saabumist kinni. Aleksei Navalnõi arreteerimine põhineb Himki linnakohtu otsusel, mis omakorda tehti FSINi nõudmisel. FSIN nõudis juba 2020. aasta detsembri lõpus, et kohus asendaks Aleksei Navalnõi tingimisi karistuse vanglakaristusega. 17. veebruaril 2021 nõudis Euroopa Inimõiguste Kohus Venemaa Föderatsiooni valitsuselt Aleksei Navalnõi vabastamist.

2. märts 2021

2.

Alexander (Alexandr) Ivanovich BASTRYKIN

Алексaндр Ивaнович БАСТРЫКИН

Ametikoht(-kohad): Venemaa Föderatsiooni Uurimiskomisjoni esimees (Chairman of the Investigative Committee of the Russian Federation)

Sünniaeg: 27. august 1953

Sünnikoht: Pihkva, Vene NFSV (praegune Venemaa Föderatsioon)

Kodakondsus: Vene

Sugu: mees

Alexander Bastrykin on olnud Venemaa Föderatsiooni Uurimiskomisjoni („komisjon“) esimees alates 2011. aasta jaanuarist (ja 2010. aasta oktoobrist detsembrini esimehe kohusetäitja). Sel ametikohal juhib ta komisjoni kogu tegevust. Ametlikult on komisjoni juht Venemaa president. Komisjoni esimehena vastutab Alexander Bastrykin inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest Venemaal.

Alexander Bastrykin vastutab komisjoni laialdaste ja süstemaatiliste repressioonikampaaniate eest, mis on suunatud Venemaa opositsiooni vastu, võttes sihtmärgiks ja jälitades selle liikmeid. 29. detsembril 2020 algatas komisjon uurimise seoses Aleksei Navalnõiga, süüdistades teda ulatuslikus pettuses. Aleksei Navalnõi ja teised avaldasid artikleid seoses 2000ndatel aastatel Alexander Bastrykini omanduses olnud Tšehhi kinnivarafirmaga LAW Bohemia.

2. märts 2021

3.

Igor Viktorovich KRASNOV

Игорь Викторович КРАСНОВ

Amet: Venemaa Föderatsiooni peaprokurör (Prosecutor General of the Russian Federation)

Sünniaeg: 24. detsember 1975

Sünnikoht: Arhangelsk, Vene NFSV (praegune Venemaa Föderatsioon)

Kodakondsus: Vene

Sugu: mees

Igor Krasnov on olnud Venemaa Föderatsiooni peaprokurör alates 22. jaanuarist 2020 ja on endine Venemaa Föderatsiooni Uurimiskomisjoni aseesimees. Peaprokuröri ametikohal kuuluvad tema juhtimise alla Venemaa Föderatsiooni prokuratuurid, eriprokuratuurid ja sõjaväeprokuratuur. Peaprokurörina vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meeleavaldajate meelevaldse kinnipidamise eest, ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse ning arvamus- ja väljendusvabaduse õiguse ulatusliku ja süstemaatilise mahasurumise eest.

Enne 23. jaanuari 2021. aasta meeleavaldusi hoiatas peaprokuratuur, et osalejad võetakse vastutusele. Lisaks sellele nõudis peaprokuratuur, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning massikommunikatsiooni valdkonna järelevalveteenistus (Roskomnadzor) piiraks juurdepääsu opositsiooni veebisaitidele ja sotsiaalmeedia kontodele, mis sisaldasid informatsiooni Aleksei Navalnõi pooldajate kavandatud kogunemiste kohta. 29. jaanuaril 2021 nõudis peaprokuratuur taas, et Roskomnadzor piiraks juurdepääsu opositsiooni veebisaitidele ja sotsiaalmeedia kontodele, seekord enne 30. ja 31. jaanuari 2021. aasta Navalnõi pooldajate meeleavaldusi. Internetiettevõtetele (Facebook, TikTok, Twitter, Google, Mail.ru Group) saadeti hoiatused. Samuti teatas peaprokuratuur, et demonstratsioonidel osalejad antakse kohtu alla.

Peaprokuratuur toetas Venemaa Föderaalse Vanglaameti (FSIN) taotlust muuta väidetava pettuse eest Aleksei Navalnõile mõistetud tingimisi karistus vanglakaristuseks. Hoolimata asjaolust, et Euroopa Inimõiguste Kohus oli tunnistanud 2018. aastal tema süüdimõistmise selles asjas meelevaldseks ja ebaõiglaseks, peeti Aleksei Navalnõi 17. jaanuaril 2021 Moskva lennujaama saabudes kinni.

2. märts 2021

4.

Viktor Vasilievich (Vasilyevich) ZOLOTOV

Виктор Васильевич ЗОЛОТОВ

Ametikoht(-kohad): Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi Föderaalteenistuse (Rosgvardia) direktor (Director of the Federal Service of National Guard Troops of the Russian Federation (Rosgvardia))

Sünniaeg: 27. jaanuar 1954

Sünnikoht: Sasovo, Vene NFSV (praegune Venemaa Föderatsioon)

Kodakondsus: Vene

Sugu: mees

Viktor Zolotov on olnud Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi Föderaalteenistuse(Rosgvardia) direktor alates 5. aprillist 2016 ning seega Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi ülemjuhataja ning samuti Rosgvardia alla kuuluva mobiilse eriüksuse OMON ülem. Sel ametikohal juhib ta Rosgvardia ja OMONi vägede kogu tegevust. Rosgvardia direktorina vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest Venemaal ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse süstemaatilise ja ulatusliku rikkumise eest, eelkõige meeleavalduste ja demonstratsioonide vägivaldse mahasurumise näol.

Rosgvardia ülesanne oli summutada 23. jaanuaril 2021 toimunud Navalnõi pooldajate demonstratsioonid ning on teatatud paljude OMONi ja rahvuskaardi ohvitseride julmast ja vägivaldsest käitumisest meeleavaldajate vastu. Julgeolekujõud ründasid kümneid ajakirjanikke, sealhulgas Meduza korrespondenti Kristina Safronovat, keda üks OMONi ohvitser lõi, ning Novaja Gazeta ajakirjanikku Jelizaveta Kirpanovat, keda löödi kumminuiaga pähe, nii et tal tekkis verejooks. Julgeolekujõud pidasid meelevaldselt kinni üle 300 alaealise.

2. märts 2021“


Top