EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021D0085

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/85, 27. jaanuar 2021, selliseid keskseid vastaspooli käsitleva Ameerika Ühendriikide õigusraamistiku samaväärsuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega, millele on andnud tegevusloa ja mille üle teeb järelevalvet USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (EMPs kohaldatav tekst)

C/2021/379

OJ L 29, 28.1.2021, p. 27–33 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force: This act has been changed. Current consolidated version: 07/04/2022

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2021/85/oj

28.1.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/27


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/85,

27. jaanuar 2021,

selliseid keskseid vastaspooli käsitleva Ameerika Ühendriikide õigusraamistiku samaväärsuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega, millele on andnud tegevusloa ja mille üle teeb järelevalvet USA väärtpaberi- ja börsikomisjon

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust kinnitavad otsused aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski.

(3)

Selle hindamine, kas Ameerika Ühendriikide (USA) õigus- ja järelevalvekord on samaväärne liidu omaga, peaks seega põhinema mitte ainult USAs kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavate õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, vaid hinnata tuleks ka kõnealuste nõuete tulemust ning nende asjakohasust liidus asutatud kliirivatel liikmetel ja kauplemiskohtadel tekkida võivate riskide maandamiseks.

(4)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad vastavalt kõnealuse määruse artikli 25 lõikele 6 olema täidetud kolm tingimust.

(5)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(6)

USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (edaspidi „SEC“) on pädev asutus, kes annab kesksetele vastaspooltele tegevusloa ning teeb nende üle järelevalvet seoses tehingutega, mis tehakse väärtpaberite ning ühel väärtpaberil, laenul või kitsal väärtpaberirühmal või -indeksil (edaspidi „väärtpaberipõhised tuletisinstrumendid“) põhinevate tuletislepingutega. SECi pädevusse kuuluvad tuletislepingud vastavad seega selliste tuletislepingute alaliigile, mida hõlmavad määruse (EL) nr 648/2012 sätted kesksete vastaspoolte kohta. Muud tuletislepingud kuuluvad USA kaubafutuuridega kauplemise komisjoni (CFTC) pädevusse ja nende suhtes on komisjon juba vastu võtnud komisjoni rakendusotsuse (EL) 2016/377 (2). Praegu hinnatakse seega USAs SECi järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsust, mitte CFTC pädevusse kuuluvaid kliirimisteenuseid osutavate kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalvekorda. Kui keskse vastaspoole üle teevad järelevalvet nii SEC kui ka CFTC, peaks käesolev otsus käima keskse vastaspoole kohta ainult juhtudel, kui ta osutab SECi pädevusse kuuluvaid kliirimisteenuseid.

(7)

USAs SECi järelevalve alla kuuluvate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded on sätestatud kliiringuasutustele kehtivates normides, mis sisalduvad 1934. aasta väärtpaberituru seaduses (3) (edaspidi „väärtpaberituru seadus“), Dodd-Franki Wall Streeti reformi ja tarbijakaitse seaduses (4) (edaspidi „Dodd-Franki seadus“) ja nende alusel SECi vastu võetud määrustes. Lisaks on kesksete vastaspoolte eeskirjad, põhimõtted ja protseduurid SECi juures registreeritud kesksele vastaspoolele õiguslikult siduvad. 1. oktoobril 2020 avaldas SEC töödokumendi, (5) milles kirjeldati kehtivaid reegleid ja seda, kuidas neid SECi järelevalve alla kuuluvate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldada.

(8)

„Kesksed vastaspooled“ on SECi määratluse kohaselt kliiringuasutused, kes on asunud vastaspoolte vahele, tegutsedes iga müüja jaoks ostjana ja iga ostja jaoks müüjana. 1934. aasta väärtpaberituru seaduse paragrahvis 23A on „kliiringuasutus“ määratletud kui isik, kes tegutseb väärtpaberitehingutes maksete või ülekannete või mõlema tegemisel vahendajana või kes pakub väärtpaberitehingute arveldamise tingimuste andmete võrdlemise võimalust, et vähendada väärtpaberitehingute arvelduste arvu või jaotada vastutust väärtpaberiarvelduse eest.

(9)

SEC võib määrata kliiringuasutuse keerulisema riskiprofiiliga kliiringuasutuseks. Väärtpaberipõhiseid vahetustehinguid kliirivat keskset vastaspoolt peetakse alati olevat keerulisema riskiprofiiliga. Lisaks võib finantsstabiilsuse järelevalve nõukogu määrata keskse vastaspoole süsteemselt oluliseks Dodd-Franki seaduse alusel. Selliseid keskseid vastaspooli, kellel on keerulisem riskiprofiil või kes on süsteemselt olulised, käsitatakse hõlmatud kliiringuasutustena. Selliste kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse SECi reegli 17Ad-22 punktides d ja e sätestatud rangemat raamistikku. Käesolevas otsuses käsitletakse üksnes selliste USAs õiguslikult siduvate nõuete samaväärsust, mida kohaldatakse rangemaid norme täitma kohustatud kesksete vastaspoolte suhtes.

(10)

Väärtpaberituru seaduse, Dodd-Franki seaduse ja SECi määruste kohaselt peab keskne vastaspool, kes kliirib väärtpabereid või väärtpaberipõhiseid tuletisinstrumente, mida selles aktis nimetatakse väärtpaberipõhisteks vahetustehinguteks, end SECi juures registreerima või taotlema registreerimisest vabastamist.

(11)

Väärtpaberituru seaduses ei ole selles sätestatud nõuete täitmiseks ette nähtud konkreetseid vahendeid ega konkreetset korda. Kuigi keskne vastaspool võib oma eeskirjade ja protseduuride kehtestamisel võtta arvesse oma ainulaadseid omadusi ja asjaolusid, näiteks omandi- ja juhtimisstruktuure, mõju otsestele ja kaudsetele osalejatele, liikmeskonda, teenindatavaid turge ja kliiritavatele toodetele omaseid riske, peab tema sise-eeskirjades ja protseduurides olema üksikasjalikult ette nähtud, mil viisil ta täidab väärtpaberituru seaduses sätestatud nõudeid. Kui keskne vastaspool on SECi juures registreeritud, muutuvad SECi heaks kiidetud eeskirjad, põhimõtted ja protseduurid talle õiguslikult siduvaks.

(12)

Pärast SECi poolt registreerimist saab kesksest vastaspoolest väärtpaberituru seaduse paragrahvi 3 lõike a punktis 26 nimetatud „eneseregulatsiooni organisatsioon“ ja peab sellisena esitama SECile heakskiitmiseks kõik eeskirja muudatused. SEC kontrollib, kas eeskirja kavandatud muudatus on kooskõlas väärtpaberituru seaduses ja SECi määrustes sätestatud standarditega.

(13)

USAs on õiguslikult siduvate nõuete struktuur hõlmatud kliiringuasutusteks peetavate kesksete vastaspoolte puhul kahetasemeline. Esimene tase koosneb esmastest normidest ja nõuetest, mis on sätestatud väärtpaberituru seaduse paragrahvi 3a lõikes 23 ja paragrahvis 17A, Dodd-Franki seaduse VII ja VIII jaotises ning SECi määrustes, eelkõige reeglis 17Ad-22 (edaspidi „esmased normid“). Teine tase koosneb selliste kesksete vastaspoolte sise-eeskirjadest ja protseduuridest – need on pärast seda, kui keskne vastaspool on SECi poolt registreeritud, tema jaoks õiguslikult siduvad ja moodustavad seega osa normidest, mille täitmise üle SEC teeb järelevalvet. Hinnates, kas hõlmatud kliiringuasutusteks peetavad kesksed vastaspooled täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega, peab komisjon väärtpaberituru seaduses, Dodd-Franki seaduses ja SECi määrustes sätestatud nõuete kõrval arvesse võtma kõnealuste kesksete vastaspoolte sise-eeskirjades ja protseduurides sätestatud õiguslikult siduvaid nõudeid.

(14)

SECi poolt registreerimiseks peab hõlmatud kliiringuasutusteks peetav keskne vastaspool ühes oma sise-eeskirjadega vastama esmastes normides sätestatud kõrgetele standarditele. Need nõuded, mida täiendavad keskse vastaspoole sise-eeskirjad ja protseduurid, annavad sisulisi tulemusi, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud normide mõjuga. Eelkõige peab hõlmatud kliiringuasutusteks peetav keskne vastaspool täitma oma organisatsioonilise struktuuri ja eeskirjadega seotud nõudeid, millega tagatakse kiire ja täpne kliirimine ja arveldus, samuti tema kontrolli all olevate väärtpaberite ja vahendite kaitse ning investorite ja avalike huvide kaitse, sealhulgas nõudeid, mis on seotud kõrgema juhtkonna, riskijuhtimise ja sisekontrollimeetmete, arvestuse pidamise, olulise osaluse, pädevatele asutustele esitatava teabe, huvide konfliktide, talitluspidevuse, tegevuse edasiandmise, ärikäitumise ja varade eraldamise, samuti likviidsusriski, tagatiste, investeerimispoliitika ja arveldusriskiga. Muud nõuded on seotud osalemistingimuste ja tasudega ning karistustega, mida keskne vastaspool kohaldab, kui osalejad rikuvad tema eeskirju.

(15)

Sellele vaatamata erinevad hõlmatud kliiringuasutusteks peetavate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad õiguslikult siduvad nõuded mõnes aspektis määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotise normidest.

(16)

Esiteks ei nõuta esmastes normides likviidsusriski puhul, et hõlmatud kliiringuasutusteks peetav keskne vastaspool omaks nn kahe liikme katmise põhimõtte järgimiseks aktsepteeritavaid likviidsuse allikaid, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 44, st likviidsuse allikaid katmaks vähemalt kahe sellise kliiriva liikme makseviivitust, mille suhtes tal on suurimad riskipositsioonid. USAs peavad hõlmatud kliiringuasutusteks peetavad kesksed vastaspooled siiski kehtestama protseduurid katmata likviidsuspuudujääkide katmiseks, tagades, et kättesaadavad on vahendid, mis on nähtud ette juhuks, kui kahjum on sellise kliiriva liikme makseviivitusest suurem, mille suhtes tal on suurim positsioon. Lisaks nõutakse esmastes normides, et hõlmatud kliiringuasutusteks peetavad kesksed vastaspooled kohaldaksid väärtpaberipõhiste tuletisinstrumentide kliirimisel nn kahe liikme katmise põhimõtet. Kuigi see lähenemisviis erineb määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 42, 43 ja 44 sätestatud nn kahe liikme katmise põhimõttest, annavad esmased normid ühes kesksete vastaspoolte sise-eeskirjade ja protseduuridega sisulisi tulemusi, mis on samaväärsed liidu normides sätestatud nn kahe liikme katmise põhimõtte mõjuga.

(17)

Teiseks ei ole esmaste normidega ette nähtud lühimat realiseerimisperioodi. Kõik hõlmatud kliiringuasutusteks peetavad kesksed vastaspooled kohaldavad siiski kooskõlas oma sise-eeskirjade ja protseduuridega kahe- kuni viiepäevast lühimat realiseerimisperioodi. Liidu normide kohaselt on lühim realiseerimisperiood mittebörsiväliste tuletislepingute korral kaks päeva ja börsiväliste tuletislepingute korral viis päeva, kusjuures tagatisi võetakse tavaliselt netoarvestuses. Seepärast annavad kesksete vastaspoolte sise-eeskirjad ja protseduurid sisulisi tulemusi, mis on samaväärsed realiseerimisperioode käsitlevate liidu normide mõjuga.

(18)

Kolmandaks tuleb liidu õiguse kohaselt kohaldada ühte kolmest protsüklilisusevastasest meetmest, et tagada, et alustamise tagatised ei muutuks majanduslikult stabiilsetel aegadel liiga väikeseks ega kasvaks stressiolukorras äkiliselt. Nii tagatakse selliste meetmetega stabiilsed ja konservatiivsed tagatised. Esmaste normidega ei ole sellist erinõuet ette nähtud. Hõlmatud kliiringuasutusteks peetavad kesksed vastaspooled on siiski kehtestanud protsüklilisusevastase mõjuga sise-eeskirjad ja protseduurid. Seepärast annavad kesksete vastaspoolte sise-eeskirjad ja protseduurid sisulisi tulemusi, mis on samaväärsed protsüklilisusevastasust käsitlevate liidu normide mõjuga.

(19)

Lisaks on kliirivate liikmete klientide positsioonide ja tagatiste eristamise ja ülekantavuse puhul reegli 17Ad-22(e) punktis 14 nõutud, et hõlmatud kliiringuasutusteks peetavate kesksete vastaspoolte eeskirjad, põhimõtted ja protseduurid võimaldaksid kliiriva liikme kliendi positsioonide ja seotud tagatise eristamist ja ülekantavust ning kaitseksid tõhusalt selliseid positsioone ja tagatisi kõnealuse kliiriva liikme makseviivituse või maksejõuetuse eest, kui kõnealused kesksed vastaspooled kliirivad väärtpaberipõhiseid tuletisinstrumente või neil on keerulisem riskiprofiil, ning seega on järgitud määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud normidega sarnast lähenemisviisi. Ent sularahaväärtpaberite ja noteeritud optsioonide puhul tulenevad esmased normid kliirivate liikmete suhtes kohaldatavatest normidest. Neil turgudel tagavad kliirivate liikmete suhtes kohaldatavad normid juba piisava eristamise ja ülekantavuse taseme ning seega kliendi positsioonide ja tagatise piisava kaitse. Kuigi nendel turgudel järgitakse kliirivate liikmete, kuid mitte keskse vastaspoole tasandil eristamise ja ülekantavuse suhtes teistsugust lähenemisviisi, annavad mõlemad lähenemisviisid klientide kaitsel sarnaseid tulemusi.

(20)

USAs hõlmatud kliiringuasutusteks peetavate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda tuleks seega käsitada samaväärsena, tingimusel et tunnustamist taotleva keskse vastaspoole sise-eeskirjad ja protseduurid vastavad teatavatele riskijuhtimise nõuetele. Eelkõige peaks keskne vastaspool kohaldama muude kui börsiväliste tuletislepingute korral kahepäevast realiseerimisperioodi ja börsiväliste tuletislepingute korral viiepäevast realiseerimisperioodi, mõlemat netoarvestuses. Lisaks peaks keskne vastaspool kohaldama protsüklilisust piiravaid meetmeid, mis on stabiilsete ja konservatiivsete tagatiste võimaldamisel samaväärsed ükskõik millisega määruse (EL) nr 648/2012 kohasest kolmest meetmest.

(21)

Komisjon järeldab, et hõlmatud kliiringuasutusteks peetavate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava SECi õigus- ja järelevalvekorraga sätestatud nõudmisi, mis tulenevad väärtpaberituru seadusest, Dodd-Franki seadusest ja SECi määrustest ning hõlmatud kliiringuasutusteks peetavate registreeritud kesksete vastaspoolte sise-eeskirjadest ja protseduuridest, tuleks käsitada õiguslikult siduvate nõuetena, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega, kuivõrd need vastavad käesolevas otsuses nimetatud riskijuhtimisstandarditele.

(22)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) saab tunnustada üksnes keskseid vastaspooli, kes täidavad hõlmatud kliiringuasutustele kehtestatud norme ja õiguslikult siduvaid nõudeid, mis vastavad käesolevas otsuses nimetatud riskijuhtimisstandarditele. ESMA peaks kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 2 punktiga b kontrollima, et kõnealused riskijuhtimisstandardid kajastuvad SECi järelevalve all olevate ja liidus tunnustamist taotlevate kesksete vastaspoolte sise-eeskirjades ja protseduurides. Eelkõige peaks ESMA kontrollima seda, kas keskne vastaspool kohaldab muude kui börsiväliste tuletislepingute korral kahepäevast ja börsiväliste tuletislepingute korral viiepäevast realiseerimisperioodi (mõlemad netoarvestuses), ning seda, kas keskne vastaspool kohaldab protsüklilisust piiravaid meetmeid, mis on stabiilsete ja konservatiivsete tagatiste võimaldamisel samaväärsed ükskõik millisega määruse (EL) nr 648/2012 kohasest kolmest meetmest.

(23)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti b kohaselt peab kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagama ka kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja täitmise tagamise meetmed.

(24)

SEC jälgib oma järelevalve all olevaid keskseid vastaspooli pidevalt. Lisaks õigusele vaadata läbi ja heaks kiita registreeritud keskse vastaspoole esitatavaid eeskirjade muudatusi, on SECil ulatuslikud volitused nõuda kesksete vastaspoolte raamatupidamis- ja muude dokumentide koopiaid ning korraldada uurimisi ja kohapealseid kontrolle, et hinnata olemasolevaid ja tekkivaid riske, teha järelevalvet selle üle, kas keskne vastaspool täidab tema suhtes kohaldatavaid norme ja jälgib, kas tema liikmed järgivad sise-eeskirju ja protseduure. SECil on õigus nõuda eeskirjade ja protseduuride muutmist ning ta võib algatada tsiviilhagisid, et taotleda ettekirjutusi ja muid õiguskaitsevahendeid, või kohaldatavate normide rikkumise korral haldusmenetlusi. SECi kontroll võib viia registreeringu tühistamiseni, kui puudusi ei kõrvaldata. Neid volitusi kohaldatakse ka hõlmatud kliiringuasutusteks peetavate kesksete vastaspoolte suhtes.

(25)

Seepärast järeldab komisjon, et kesksete vastaspoolte, sealhulgas hõlmatud kliiringuasutusteks peetavate kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja täitmise tagamise meetmed.

(26)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti c kohaselt peab kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(27)

Väljaspool USAd asuvad kesksed vastaspooled võivad taotleda SECilt registreerimist „kliiringuasutusena“. Seni on SEC nõudnud sellist registreerimist või registreerimisest vabastuse saamist USA isikutele või seoses väärtpaberipõhiste vahetutehingutega osutatavate USA väärtpaberite kliiringuteenuste puhul.

(28)

SECi juures registreeritud väljaspool USAd asuvad kesksed vastaspooled peavad vastama USA asjakohastele nõuetele, sealhulgas SECi määrustele, mida kohaldatakse hõlmatud kliiringuasutusteks peetavate registreeritud kliiringuasutuste suhtes. Väärtpaberituru seadusega antakse SECile siiski ulatuslik vabastuse andmise õigus. Väärtpaberituru seaduse paragrahvi 17A punkti b alapunkti 1 kohaselt võib SEC teha regulatiivsetest nõuetest erandi, kui see on kooskõlas avaliku huviga, investorite kaitsega ja väärtpaberituru seaduse paragrahvi 17A eesmärkidega, sealhulgas väärtpaberitehingute kiire ja täpse kliirimise ja arveldamise ning väärtpaberite ja vahendite kaitsega. Selle seaduse paragrahvi 36 kohaselt võib SEC tingimuslikult või tingimusteta vabastada mis tahes isiku, väärtpaberi või tehingu või mis tahes isikute, väärtpaberite või tehingute liigi või liigid väärtpaberituru seaduse sätetest või selle alusel kehtestatud normidest või määrustest ulatuses, mis on vajalik või asjakohane avalikes huvides ja kooskõlas investorite kaitsega. Lisaks võib SEC väärtpaberituru seaduse paragrahvi 17A punkti k kohaselt vabastada kliiringuasutuse registreerimisest tingimuslikult või tingimusteta väärtpaberipõhiste vahetustehingute puhul, kui SEC teeb kindlaks, et kliiringuasutuse päritoluriigi pädevad asutused kohaldavad kliiringuasutuse suhtes võrreldavat ulatuslikku järelevalvet ja reguleerimist.

(29)

SEC on avaldanud poliitikadokumendi ja suunised (6) liidus tegevusloa saanud kesksetele vastaspooltele. Poliitikadokument sisaldab SECi juures registreeritud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigusraamistiku põhjalikku kokkuvõtet ning registreerimise ja registreerimisest vabastuse taotlemise protsessi kirjeldust. Selles tuuakse ka näiteid sellest, kuidas SEC on kohaldanud oma vabastusvolitusi, et vältida selliste nõuete kehtestamist, mis on ebavajalikud, dubleerivad või vastuolus nõuetega, mida kohaldatakse keskse vastaspoole suhtes päritoluriigi jurisdiktsioonis, kui selle jurisdiktsiooni raamistik on üldiselt kooskõlas makse- ja turuinfrastruktuuri komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni välja antud finantsturutaristute põhimõtetega. Lisaks on poliitikadokumendis ja suunistes esitatud tegurid, mida SEC vabastuse taotluste hindamisel arvesse võtab, ning selgitatud, et SEC võtab arvesse seda, mil määral keskse vastaspoole üle järelevalvet tegev riiklik pädev asutus või tema asukohariigi muud asjaomased asutused rakendavad keskse vastaspoole suhtes asjakohast järelevalvet ja täitmise tagamise meetmeid. Selle põhjal ning kui SECi hinnangul ja otsusel on vabastus väärtpaberituru seadusega kooskõlas, võib SEC teha väljaspool USAd asutatud kesksele vastaspoolele erandi, et vältida sellise SECi nõude kohaldamist, mis on ebavajalik, dubleeriv või ebajärjepidev võrreldes nõuetega, mis on ette nähtud keskse vastaspoole päritoluriigis tema suhtes kohaldatavate õigusnormidega viisil, mis on võrreldav samaväärse süsteemiga kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamiseks, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 648/2012.

(30)

Seepärast järeldab komisjon, et SECi õigus- ja järelevalvekorda tuleks käsitada tõhusa samaväärse süsteemina kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

(31)

Seepärast leitakse, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimused on täidetud õigus- ja järelevalvekorraga, mis USAs kehtib kesksetele vastaspooltele, kes peavad vastama hõlmatud kliiringuasutuste suhtes kohaldatavatele normidele ning on SECi juures registreeritud ja SECi järelevalve all, ning kõnealust õigus- ja järelevalvekorda tuleks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega.

(32)

Käesolev otsus põhineb USAs otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad keskseid vastaspooli, kes peavad järgima hõlmatud kliiringuasutustele kehtestatud norme. Komisjon peaks koostöös ESMAga pidevalt jälgima muutuseid USAs selliste kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavas õigus- ja järelevalveraamistikus ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täidetust.

(33)

Komisjon peaks vähemalt iga kolme aasta järel kontrollima käesoleva otsuse vastuvõtmise aluseks olnud asjaolusid, sealhulgas õigus- ja järelevalvekorda, mida kohaldatakse USAs kesksete vastaspoolte suhtes, kes peavad vastama reguleeritud kliiringuasutuste suhtes kohaldatavatele normidele ning kes on SECi juures registreeritud ja kuuluvad SECi järelevalve alla. Sellised korrapärased kontrollid ei piira komisjoni õigust korraldada spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste muutuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks uuesti käesoleva otsusega kindlaksmääratud samaväärsust. Korrapärasele või erikontrollile tuginedes võib komisjon igal ajal otsustada käesolevat otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui muutunud olukord mõjutab käesoleva otsuse vastuvõtmise aluseks olnud tingimusi.

(34)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohaldamisel käsitatakse Ameerika Ühendriikide kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalvekorda, mis peab vastama 1934. aasta väärtpaberituru seaduse paragrahvi 3a lõikes 23 ja paragrahvis 17A, Dodd-Franki Wall Streeti reformi ja tarbijakaitse seaduse VII ja VIII jaotises, samuti nende alusel USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni vastu võetud määrustes sätestatud normidele samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega, kui sellise keskse vastaspoole sise-eeskirjad ja protseduurid sisaldavad spetsiifilisi riskijuhtimismeetmeid, millega tagatakse, et alustamise tagatiste arvutamisel ja võtmisel lähtutakse järgmistest parameetritest:

a)

reguleeritud turgudel täidetud tuletislepingute puhul kahepäevane realiseerimisperiood, mis arvutatakse netopõhiselt;

b)

börsiväliste tuletislepingute korral viiepäevane realiseerimisperiood, mis arvutatakse netopõhiselt;

c)

kõigi tuletislepingute puhul on protsüklilisust piiravad meetmed samaväärsed vähemalt ühega järgmistest:

i)

meetmed, millest tulenevalt kohaldatakse tagatispuhvrit, mille maht on vähemalt 25 % arvutatud tagatistest ja mida keskne vastaspool võib ajutiselt kasutada, kui arvutatud võimendustagatise nõuded märkimisväärselt suurenevad;

ii)

meetmed, millest tulenevalt määratakse vähemalt 25 % kaal halvenenud turutingimustele tagasivaatelisel perioodil;

iii)

meetmed, millega tagatakse, et võimendustagatise nõuded ei ole väiksemad kui nõuded, mille arvutamisel oleks aluseks võetud kümneaastase tagasivaatelise perioodi põhjal hinnatud volatiilsust.

Artikkel 2

Komisjon kontrollib artiklis 1 nimetatud kindlakstegemise aluseks olnud asjaolusid hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva ja seejärel pärast iga käesoleva artikli kohast kontrolli hiljemalt iga kolme aasta tagant.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. jaanuar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 15. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/377 selliseid keskseid vastaspooli käsitleva Ameerika Ühendriikide õigusraamistiku samaväärsuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 nõuetega, millele on andnud tegevusloa ja mille üle teeb järelevalvet Commodity Futures Trading Commission (ELT L 70, 16.3.2016, lk 32).

(3)  Paragrahvi 3a lõige 23 ja paragrahv 17A.

(4)  VII ja VIII jaotis.

(5)  Staff Report on the Regulation of Clearing Agencies, mille koostas Division of Trading and Markets Office of Compliance Inspections and Examinations, https://www.sec.gov/files/regulation-clearing-agencies-100120.pdf.

(6)  30. novembril 2020 välja antud Statement on Central Counterparties Authorized under the European Markets Infrastructure Regulation Seeking to Register as a Clearing Agency or to Request Exemptions from Certain Requirements Under the Securities Exchange Act of 1934 (avaldus selliste Euroopa turu infrastruktuuri määruse alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte kohta, kes soovivad end registreerida kliiringuasutusena või taotleda 1934. aasta väärtpaberituru seaduse alusel vabastust teatavatest nõuetest) [avaldamisnumber 34-90492].


Top