1)

„Euroopa riskiklassifitseerimissüsteem (ERCS)“ – meetod, mida kasutatakse lennuohutust mõjutavast juhtumist tsiviillennundusele tuleneva riski hindamiseks ohutusriski punktisumma abil;

2)

„ERCSi maatriks“ – artikli 3 lõikes 3 kirjeldatud muutujatest koosnev tabel, mida kasutatakse ohutusriski punktisumma näitlikuks esitamiseks;

3)

„ohutusriski punktisumma“ – juhtumi riskiklassifitseerimise tulemus, mis on saadud artikli 3 lõikes 3 kirjeldatud muutujate väärtuste kombineerimisel;

4)

„suure riskiga piirkond“ – piirkond, mille kasutusviis (näiteks tuumajaamad või keemiatehased) on selline, et kokkupõrge õhusõidukiga põhjustaks hulgaliselt vigastusi ja/või surmajuhtumeid;

5)

„asustatud piirkond“ – kogumitena paikevate või hajutatud hoonete ja alalise inimasustusega piirkond, näiteks suurlinn, asula, linn või küla;

6)

„elu muutev vigastus“ – vigastus, mis liikumisvõime või kognitiivsete või füüsiliste võimete vähenemise tõttu halvendab inimese igapäevaelu kvaliteeti.

1. ETAPP: kahe muutuja: raskusastme ja tõenäosuse väärtuste kindlaksmääramine.

2. ETAPP: kahe muutuja kindlaksmääratud väärtuste põhjal ohutusriski hindamine ERCSi maatriksis.

a)

selle (nn põhilise riskivaldkonna) kindlaksmääramine, millist liiki õnnetuseks hinnatav juhtum kõige tõenäolisemalt oleks võinud eskaleeruda;

b)

võimalike inimohvrite arvu kategooria kindlaksmääramine, lähtudes õhusõiduki suurusest ja selle asukohast asustatud või suure riskiga piirkondade suhtes.

a.

õhukokkupõrge: õhusõidukite kokkupõrge, kui mõlemad õhusõidukid on õhus või õhusõiduki ja muu õhus oleva objekti (v.a linnud ja loomad) kokkupõrge;

b.

õhusõiduki häire: õhusõiduki ebasoovitav seisund, mida iseloomustavad ettekavatsematud kõrvalekalded lennutegevuse tavapärastest parameetritest ja mis võib lõpuks kaasa tuua kontrollimatu kokkupõrke maapinnaga;

c.

kokkupõrge rajal: õhusõiduki kokkupõrge teise objektiga (muu õhusõiduk, sõiduk jne) või isikuga lennuvälja lennurajal või muul eelnevalt kindlaksmääratud maandumisalal. See ei hõlma kokkupõrget lindude ega loomadega;

d.

väljasõit: õhusõiduki õhkutõusuta lahkumine rajalt või lennuvälja liiklusalalt või mis tahes muu eelnevalt kindlaksmääratud maandumisala maandumispinnalt. See hõlmab tiivikõhusõidukite või vertikaalse õhkutõusu ja maandumisega õhusõidukite ning õhupallide või õhulaevade tugeva kokkupõrkega vertikaalmaandumist;

e.

tuli, suits ja rõhk: juhtum, mis on seotud tule, suitsu, auru või rõhuga, mis võivad kujuneda inimestele ohtlikuks. See hõlmab juhtumeid, mis on seotud tule, suitsu või auruga, mis mõjutavad õhusõiduki mis tahes osa lennu ajal või maapinnal, mis ei ole põhjustatud kokkupõrkest ega pahatahtlikust tegevusest;

f.

maapinnal saadud kahjustus: õhusõiduki kahjustus, mis tuleneb õhusõiduki käitamisest maapinnal või mis tahes muul maa-alal kui lennurada või eelnevalt kindlaksmääratud maandumisala, samuti kahjustus hooldustööde ajal;

g.

takistusega kokkupõrge lennu ajal: õhus oleva õhusõiduki kokkupõrge maapinnal asuvate takistustega. Takistuste hulka kuuluvad kõrged ehitised, puud, elektrikaablid, sidekaablid ja antennid ning ankurdatud objektid;

h.

kokkupõrge maapinnaga: juhtum, kus õhus olev õhusõiduk põrkab kokku maapinnaga, ilma et oleks märke selle kohta, et lennumeeskonnal ei olnud võimalik õhusõidukit juhtida. See hõlmab juhtumeid, kus lennumeeskonda mõjutab visuaalne illusioon või visuaalse keskkonna häired;

i.

muu vigastus: juhtum, kus põhjustati surmaga lõppenud või mittesurmavaid vigastusi, mida ei saa omistada ühelegi teisele põhilisele riskivaldkonnale;

j.

turvalisus: tsiviillennunduse vastu suunatud ebaseaduslik sekkumine. See hõlmab kõiki intsidente ja rikkumisi, mis on seotud järelevalve ja kaitse, juurdepääsu kontrolli, läbivaatuse, julgestuskontrollimeetmete rakendamisega ning mis tahes muid tegusid, mille eesmärk on pahatahtlikult või tahtlikult põhjustada õhusõiduki ja vara häving, ohustades tsiviillennundust ja selle rajatisi või põhjustades ebaseaduslikku sekkumist. Hõlmab nii füüsilisi kui ka küberturbega seotud juhtumeid.

a)

üle 100 võimaliku hukkunu – kui hinnatav juhtum on seotud vähemalt ühega järgmistest:

b)

20–100 võimalikku hukkunut – kui hinnatav juhtum on seotud vähemalt ühega järgmistest:

c)

2–19 võimalikku hukkunut – kui hinnatav juhtum on seotud vähemalt ühega järgmistest:

d)

1 võimalik hukkunu – kui hinnatav juhtum on seotud vähemalt ühega järgmistest:

e)

0 võimalikku hukkunut – kui hinnatav juhtum on seotud vaid vigastustega, olenemata kergete ja raskete vigastuste arvust, kui hukkunuid ei ole.

—

„A“, mis tähendab, et õnnetus ei ole tõenäoline;

—

„E“, mis tähendab õnnetust, millega kaasnevad kerged ja rasked vigastused (mis ei ole elu muutvad vigastused) või õhusõiduki kerged kahjustused;

—

„I“, mis tähendab ühe hukkunuga õnnetust, millega kaasnevad elu muutvad vigastused või olulised kahjustused;

—

„M“, mis tähendab piiratud arvu hukkunutega suurõnnetust, millega kaasnevad elu muutvad vigastused või õhusõiduki hävimine;

—

„S“, mis tähendab võimalike hukkunute ja vigastatutega märkimisväärset õnnetust;

—

„X“, mis tähendab märkimisväärse arvu võimalike hukkunutega äärmuslikku katastroofilist õnnetust.

—

„Peatanud“, kui barjäär hoidis õnnetuse ära;

—

„Teadaolevalt alles jäänud“: kui on teada, et barjäär jäi hinnatava juhtumi ja õnnetuse võimaliku tagajärje vahele;

—

„Eeldatavalt alles jäänud“: kui eeldatakse, et barjäär jäi hinnatava juhtumi ja õnnetuse võimaliku tagajärje vahele;

—

„Teadaolevalt mittetoiminud“: kui on teada, et barjäär ei toiminud;

—

„Eeldatavalt mittetoiminud“: kui eeldatakse, et barjäär ei toiminud, isegi kui selle kindlaksmääramiseks ei ole piisavalt teavet või see teave ei ole kättesaadav;

—

„Ei kohaldata“: kui barjäär ei ole hinnatava juhtumi seisukohast asjakohane.