EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32020R0592

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/592, 30. aprill 2020, ajutiste erakorraliste meetmete kohta, millega tehakse erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 teatavatest sätetest ja nendega seotud meetmetest, et kõrvaldada puu- ja köögiviljasektoris ning veinisektoris COVID-19 pandeemiast põhjustatud turuhäired

C/2020/2886

OJ L 140, 4.5.2020, p. 6–12 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 16/10/2021

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2020/592/oj

4.5.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 140/6


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/592,

30. aprill 2020,

ajutiste erakorraliste meetmete kohta, millega tehakse erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 teatavatest sätetest ja nendega seotud meetmetest, et kõrvaldada puu- ja köögiviljasektoris ning veinisektoris COVID-19 pandeemiast põhjustatud turuhäired

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 219 lõiget 1 koostoimes artikliga 228,

ning arvestades järgmist:

(1)

Praegune COVID-19 pandeemia on tekitanud liidu puu- ja köögivilja- ning veiniturul märkimisväärseid häireid. Liikmesriikide võetud meetmed COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks, eelkõige ulatuslikud liikumispiirangud ja suhtlemisdistantsi hoidmine, on toonud kaasa tarneahelate katkemise, puu- ja köögiviljasektori ning veinisektori toodete turustamise oluliste võimaluste ajutise kadumise hulgi- ja jaemüügitasandil ning toitlustussektoris (näiteks restoranide, sööklate, baaride ja hotellide sulgemine). COVID-19 meetmed põhjustavad ka logistikaprobleeme, mille tõttu kannatavad eriti rängalt kergesti riknevad puu- ja köögiviljad ning veinisektor. COVID-19-ga seotud meetmed põhjustavad probleeme ka puu- ja köögiviljade koristamisel ning kõikide veinitootmisega seotud ülesannete täitmisel, kuna napib tööjõudu ja tooted ei jõua tarbijateni tarneahelate katkemise, logistika ning oluliste turustusvõimaluste ajutise kadumise tõttu. Need asjaolud häirivad märkimisväärselt liidu puu- ja köögiviljasektorit ning veinisektorit. Nendes sektorites tegutsevatel põllumajandustootjatel on finantsraskusi ja rahavooprobleeme.

(2)

Arvestades liikmesriikides COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks kehtestatud piirangute kestust ja nende tõenäolist jätkumist, logistika- ja tarneahelate pikaajalist katkestust ning tõsist majanduslikku mõju peamistele puu- ja köögiviljasektori ning veinisektori toodete turustamise võimalustele hulgi- ja jaemüügitasandil ning toitlustussektoris, on tõenäoline, et tõsised häired ja nende mõju mõlemal turul jätkuvad ning olukord võib veelgi halveneda.

(3)

Pidades silmas kõnealust turuhäiret ja asjaolude enneolematut kombinatsiooni, on kõikide liikmesriikide põllumajandustootjatel tekkinud erakordsed raskused määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 32–38 puu- ja köögiviljasektoris ning artiklitega 39–54 veinisektoris kehtestatud toetuskavade kavandamisel, rakendamisel ja elluviimisel. Neid raskusi on vaja leevendada ning teatavatest kõnealustest sätetest tuleb teha erand.

(4)

Tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tootjaorganisatsioonide liidud võivad oma heakskiidetud rakenduskavade raames rakendada puu- ja köögiviljasektoris kriisi- ja ennetusmeetmeid, mille eesmärk on suurendada vastupanuvõimet turuhäiretele. Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõike 3 neljandale lõigule ei tohi need kriisiennetus- ja -ohjemeetmed siiski moodusta üle ühe kolmandiku rakenduskava kuludest. Selleks et pakkuda kõnealustele tootjaorganisatsioonidele suuremat paindlikkust ja võimaldada neil suunata rakenduskavade vahendid COVID-19 pandeemiaga seotud meetmetest põhjustatud turuhäiretega tegelemisele, ei tohiks osutatud nõuet 2020. aastal kohaldada.

(5)

Hinnanguliselt mõjutab hotellide, baaride ja restoranide sulgemine otseselt 30 % liidus tarbitava veini kogusest, mis vastab 50 %-le veini väärtusest. Samuti võib täheldada, et veini tarbimine kodus ei kompenseeri tarbimise vähenemist väljaspool kodu. Ka ei ole võimalik korraldada tavapäraseid pidustusi ja kogunemisi, kus veini tarbitakse, näiteks sünnipäevi või riigipühi. Lisaks on oht, et suve- ja veiniturismi ettevõtmised jäävad ära. Seega suureneb turul veini ülejääk. Viinamarjakasvatajatele ja kogu veinisektorile avaldavad survet ka pandeemiast tingitud tööjõunappus ja logistikaraskused. Eelseisval saagikoristusperioodil seisavad viinamarjakasvatajad silmitsi üha suuremate probleemidega, milleks on madalad hinnad, vähenenud tarbimine, transpordi- ja müügiraskused.

(6)

Samal ajal on liidu veinituru olukord 2019. aastal juba niigi raskenenud ning veinivarud on alates 2009. aastast suurimad. Selline areng on peamiselt tingitud 2018. aasta rekordsaagist ja veinitarbimise üldisest vähenemisest liidus. Lisaks on eksporti mõjutanud asjaolu, et Ameerika Ühendriigid, mis on liidu peamine veinieksporditurg, kehtestasid liidu veinidele täiendavad imporditariifid. COVID-19 pandeemia on andnud tundlikule sektorile täiendava löögi ning sektor ei ole enam võimeline oma tooteid tõhusalt turustama ega jaotama – seda peamiselt suurte eksporditurgude sulgumise tõttu ning meetmete tõttu, mis on võetud nõuetekohase isolatsiooni ja liikumispiirangute tagamiseks, see hõlmab eelkõige igasuguse toitlustustegevuse katkestamist ja võimetust tooteid tavaklientidele tarnida. Veinitootmiseks vajalike põhisisendite, näiteks pudelite ja korkide tarne raskused pingestavad veinisektori ettevõtjate tegevust ning takistavad neil müügivalmis veini turule laskmast.

(7)

Kui kõrvaldada liidu turult mingigi selline veinikogus, mida ei turustata ja mida ei saa ladustada, peaks see aitama lahendada tõsiseid turuhäireid veinisektoris. Seepärast tuleks COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi tõttu ajutiselt kehtestada veinisektori toetusprogrammide toetuskõlbliku meetmena veini destilleerimine, aidates nii parandada veinitootjate majandustulemusi. Konkurentsimoonutuste vältimiseks ei tohiks saadud alkoholi kasutada toiduaine- ja joogitööstuses, vaid üksnes tööstuslikel eesmärkidel, sealhulgas desinfitseerimiseks ja farmaatsias, ning energiaga seotud eesmärkidel.

(8)

Teine meede, mille abil saab teatavad veinikogused turult ajutiselt kõrvaldada ja majanduslikult elujõulisemat turuolukorda järk-järgult taastada, on kriisiladustamiseks antav toetus. Seepärast tuleks veini kriisiladustamiseks antav toetus lugeda veinisektori toetusprogrammide raames ajutiselt toetuskõlblikuks. Selleks et vältida olukorda, kus sama koguse turult kõrvaldatud veini eest antakse toetust kaks korda, ei tohiks kriisiladustamistoetuse saajad saada veini destilleerimiseks kriisiolukorras toetust veinisektori toetusprogrammide raames ega selleks abi riigilt.

(9)

Selleks et aidata ettevõtjatel reageerida praegustele erandlikele asjaoludele ning tulla selles ettearvamatus ja ebakindlas olukorras toime, on asjakohane võimaldada teatavate määruse (EL) nr 1308/2013 kohaste meetmete rakendamisel täiendavat paindlikkust.

(10)

Selleks et liikmesriigid saaksid toetada kriisist tõsiselt mõjutatud tootjaid, on vaja eelkõige teha erand määruse (EL) 1308/2013 artikli 44 lõikest 2 seoses kõnealuse määruse artiklis 48 osutatud ühisfondide meetmega ning võimaldada, et kulud, mis on kantud tegevuse neljandal, st 2020. aastal rakendatud meetmete raames, oleksid toetuskõlblikud isegi juhul, kui need kulud kanti enne seda, kui liikmesriik asjaomase toetusprogrammi projekti esitas. See võimaldaks liikmesriikidel anda täiendavat toetust juba loodud ühisfondide halduskulude katmiseks järgmise 12 kuu jooksul 2020. eelarveaastal. Selleks et anda majanduslikult asjakohast toetust erandina artikli 48 lõikest 2, ei tohiks antav toetus väheneda ja peaks ulatuma projekti kolmandal rakendusaastal antava rahastamiseni.

(11)

Samuti on edaspidi vaja erakorralise meetmena ette näha erand määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõikest 6, artikli 47 lõigetest 1 ja 3, artikli 49 lõikest 2 ja artikli 50 lõikest 4 ning ajutiselt suurendada liidu maksimaalset toetust sellistele meetmetele nagu viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, roheline korje, saagikindlustus ja investeeringud. Need ajutised meetmed on vajalikud, kuna COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel väheneb ettevõtjate sissetulek turu- ja tootmishäirete tõttu praegu ja ka edaspidi märkimisväärselt ja kaasnevad lisakulud. Liidu toetuse suurendamine kõnealustele meetmetele ja sellest tulenevalt toetusesaaja osaluse vähendamine kergendaks mõnevõrra toetusesaajate finantsolukorda.

(12)

Liidu toetuse suurendamisega kaasnev paindlikkus kujutab endast rahalist toetust, mis siiski ei nõua täiendavat liidupoolset rahastamist, kuna veinisektori riiklike toetusprogrammide suhtes kohaldatakse jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 VI lisas sätestatud eelarvepiiranguid. Seega võivad liikmesriigid otsustada eraldada kõnealustele meetmetele suuremaid summasid üksnes kõnealuses lisas sätestatud aastaeelarve piires. Suurema rahastamise eesmärk on toetada sektorit praeguses ebastabiilses turuolukorras, ilma et oleks vaja võtta kasutusele lisavahendeid.

(13)

Saagikindlustus kui ennetav vahend on veinisektori toetusprogrammide raames toetuskõlblik, kuna see edendab vastutustundlikku käitumist kriisiolukordades. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 49 on sätestatud, saagikindlustuse toetuse eesmärk on kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetustest, halbadest ilmastikutingimustest, haigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu. Võttes arvesse, et COVID-19 pandeemial on veinitootjate sissetulekutele rängad tagajärjed, mis tulenevad mõnikord ületamatutest raskustest kõikidel veini tootmise ja turustamise etappidel, on asjakohane laiendada liidu toetust saagikindlustusele, kui kahjud tulenevad inimesi puudutavast pandeemiast. Samuti on asjakohane sel juhul suurendada ajutiselt liidu toetuse määra kuni 60 %-ni, et mõnevõrra kergendada toetusesaajate finantsolukorda.

(14)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 47 sätestatud rohelist korjet kasutatakse turukorraldusmeetmena, kui on ette näha ülemäärast viinamarjatoodangut. Kõnealuse artikli kohaselt tuleb liidu toetuse saamiseks viinamarjakobarad põllumajandusettevõttes täielikult hävitada või eemaldada. Praeguses olukorras võib viinamarjakasvatajatel olla enneolematult keeruline leida töötajaid, et seda täies mahus teha. Seetõttu on asjakohane teha kõnealusest kohustusest erand ja võimaldada tooreid viinamarjakobaraid hävitada või eemaldada põllumajandusettevõtte ühes osas, tingimusel et seda tehakse kogu maatükil.

(15)

Tungiva ja kiireloomulise vajaduse tõttu, eelkõige võttes arvesse jätkuvaid turuhäireid, nende tõsist mõju puu- ja köögivilja- ning veinisektorile ning nende häirete jätkumist ja olukorra tõenäolist halvenemist, on vaja viivitamata võtta meetmeid turuhäirete negatiivse mõju leevendamiseks. Kui turuhäirete kõrvaldamiseks võetavaid viivitamatuid meetmeid edasi lükata, võivad turuhäired mõlemas sektoris veelgi süveneda ning kahjustada mõlema sektori tootmist ja turutingimusi. Seda silmas pidades tuleks käesolev määrus vastu võtta määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 228 sätestatud kiirmenetlusega.

(16)

Lähtuvalt vajadusest võtta viivitamatuid meetmeid, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

PUU- JA KÖÖGIVILI

Artikkel 1

Ajutine erand määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõikest 3

Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõike 3 neljandast lõigust ei kohaldata kõnealuses sättes osutatud rakenduskava raames kantavate kriisiennetus- ja -ohjamismeetmete kulude puhul 2020. aastal ühe kolmandiku piirangut.

II PEATÜKK

VEIN

1. JAGU

Toetusmeetmed kriisiolukorras

Artikkel 2

Erandid määruse (EL) nr 1308/2013 artiklist 43

Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artiklist 43 võib 2020. eelarveaastal veinisektori toetusprogrammide raames rahastada käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 esitatud meetmeid.

Artikkel 3

Veini destilleerimine kriisiolukorras

1.   Toetust võib anda veini destilleerimiseks kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuete ja tingimustega. Selline toetus peab olema proportsionaalne.

2.   Alkoholi, mis saadakse toetatud destilleerimisel, millele on osutatud lõikes 1, kasutatakse üksnes tööstuslikul eesmärgil, sealhulgas desinfitseerimiseks või farmaatsiatööstuses, või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist.

3.   Lõikes 1 osutatud toetust saavad viinamarjakasvatajad, kes toodavad või turustavad määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud tooteid, veinisektori tootjaorganisatsioonid, kahest või rohkemast tootjaorganisatsioonist koosnevad liidud või tootmisharudevahelised organisatsioonid.

4.   Toetuskõlblikud on üksnes veini tarnimise kulud destilleerijateni ja veini destilleerimise kulud.

5.   Liikmesriigid võivad kehtestada prioriteetsuskriteeriumid ja märkida need toetusprogrammis ära. Sellised prioriteetsuskriteeriumid peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning nende aluseks peavad olema toetusprogrammi konkreetsed strateegiad ja eesmärgid.

6.   Liikmesriigid kehtestavad lõikes 1 osutatud toetuse taotlemise korra eeskirjad, mis hõlmavad järgmist:

(a)

füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad taotlusi esitada;

(b)

taotluste esitamine ja valimine, sealhulgas vähemalt taotluste esitamise, soovituslikult iga kavandatud tegevuse läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtajad;

(c)

vastavuse kontrollimine lõikes 4 osutatud toetuskõlblike meetmete sätetele ja kuludele ning prioriteetsuskriteeriumidele, juhul kui neid kohaldatakse;

(d)

selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile (kui neid kohaldatakse) omistatud koefitsiendiga;

(e)

ettemaksete tegemise kord ja tagatised.

7.   Liikmesriigid määravad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel kindlaks toetusesaajatele antava toetuse summa.

8.   Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 44 lõikest 3 võivad liikmesriigid maksta käesolevas artiklis osutatud meetmele riiklikku abi kooskõlas liidu riigiabieeskirjadega.

9.   Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 (2) artikleid 1 ja 2, artiklit 43, artikleid 48–54 ja artiklit 56 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1150 (3) artikleid 1, 2 ja 3, artikleid 19–23, artikleid 25–31, artikli 32 lõike 1 teist lõiku ja artikleid 33–40 kohaldatakse mutatis mutandis veini destilleerimise toetuse suhtes kriisiolukorras.

Artikkel 4

Veini kriisiladustamise toetus

1.   Veinile võib anda kriisiladustamistoetust kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud tingimustega.

2.   Et vältida olukorda, kus sama koguse turult kõrvaldatud veini eest antakse toetust kaks korda, ei tohiks toetusesaajad, kes saavad veinikoguse kriisiladustamise eest toetust, saada toetust sama koguse veini destilleerimiseks kriisiolukorras vastavalt käesoleva määruse artiklile 3 ega riigilt abi veini destilleerimiseks kriisiolukorras vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 216.

3.   Lõikes 1 osutatud toetust saavad viinamarjakasvatajad, kes toodavad või turustavad määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud tooteid, veinisektori tootjaorganisatsioonid, kahest või rohkemast tootjaorganisatsioonist koosnevad liidud või tootmisharudevahelised organisatsioonid.

4.   Liikmesriigid kehtestavad lõikes 1 osutatud toetuse taotlemise korra eeskirjad, mis hõlmavad järgmist:

a)

füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad taotlusi esitada;

b)

taotluste esitamine ja valimine, sealhulgas vähemalt taotluste esitamise, soovituslikult iga kavandatud tegevuse läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtajad;

c)

vastavuse kontrollimine käesolevas artiklis sätestatud toetustingimustele ning prioriteetsuskriteeriumidele, juhul kui neid kohaldatakse;

d)

selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile (kui neid kohaldatakse) omistatud koefitsiendiga;

e)

ettemaksete tegemise kord ja tagatised.

5.   Et teatavaid toetusesaajaid saaks eelistada, võivad liikmesriigid kehtestada prioriteetsuskriteeriumid, tuues need toetusprogrammis välja. Sellised prioriteetsuskriteeriumid peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning nende aluseks peavad olema toetusprogrammi konkreetsed strateegiad ja eesmärgid.

6.   Liikmesriigid vaatavad taotluse läbi, võttes aluseks taotleja esitatud kavandatud meetmete üksikasjaliku kirjelduse ja nende rakendamise kavandatud tähtajad.

7.   Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 44 lõikest 3 võivad liikmesriigid maksta käesolevas artiklis osutatud meetmele riiklikku abi kooskõlas liidu riigiabieeskirjadega.

8.   Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikleid 1 ja 2, artiklit 43, artikleid 48–54 ja artiklit 56 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1150 artikleid 1, 2 ja 3, artikleid 19–23, artikleid 25–31, artikli 32 lõike 1 teist lõiku ja artikleid 33–40 kohaldatakse mutatis mutandis veini destilleerimise toetuse suhtes kriisiolukorras.

2. JAGU

Erandid eritoetusmeetmetest

Artikkel 5

Erand määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 44 lõikest 2 ja artikli 48 lõikest 2

1.   Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 44 lõikest 2 võib 2020. eelarveaastal anda toetust kõnealuse määruse artiklis 48 osutatud ühisfondide loomisel selliste kulude katmiseks, mis enne asjaomaste toetusprogrammide projektide esitamist kanti seoses tegevusega, mille kolmas rakendusaasta lõppes 2019. aastal.

2.   Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 48 lõikest 2 võib ühisfondide loomiseks seoses tegevusega, mille kolmas rakendusaasta lõppes 2019. aastal, anda toetust mittekahanevana, et katta fondide halduskulud, ning nii, et see oleks võrdne kolmandal rakendusaastal antud toetusega.

Artikkel 6

Erand määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõikest 6

Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõikest 6 ei tohi liidu toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelike kulude katmiseks ületada 60 %. Vähem arenenud piirkondades viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise kulude katmiseks antav liidu toetus ei või olla suurem kui 80 %.

Artikkel 7

Erand määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 47 lõigetest 1 ja 3

1.   Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 47 lõikest 1 tähendab nn roheline korje 2020. aastal ebaküpsete viinamarjakobarate täielikku hävitamist või eemaldamist kogu põllumajandusettevõttes või selle ühes osas, tingimusel et rohelist korjet tehakse kogu maatükil.

2.   Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 47 lõike 3 teisest lausest ei ületa roheliseks korjeks antav toetus 60 % viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamise otseste kulude summast ning sellise hävitamise või eemaldamise tõttu saamata jäänud tulust.

Artikkel 8

Erand määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 49 lõikest 2

Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 49 lõike 2 punktist b ei ületa liidu makstav rahaline toetus saagikindlustuse puhul 60 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud, et ennast kindlustada järgmise vastu:

a)

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 49 lõike 2 punktis a osutatud kahjud ja muud ebasoodsatest ilmastikutingimustest tulenevad kahjud;

b)

loomade tekitatud ning taimehaigustest või kahjurite levikust tulenevad kahjud;

c)

inimesi puudutavast pandeemiast põhjustatud kahjud.

Artikkel 9

Erand määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 50 lõikest 4

Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 50 lõikest 4 kohaldatakse toetuskõlblike investeerimiskulude puhul liidu toetusele järgmisi ülemmäärasid:

a)

60 % vähem arenenud piirkondades;

b)

50 % muudes kui vähem arenenud piirkondades;

c)

80 % aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades;

d)

75 % Egeuse mere väikesaartel, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 229/2013 (4) artikli 1 lõikes 2.

Artikkel 10

Ajutiselt suurendatud liidu toetuse kohaldamine

Artiklit 6, artikli 7 lõiget 2 ning artikleid 8 ja 9 kohaldatakse liikmesriikide pädevate asutuste valitud tegevuse suhtes alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ja mitte kauem kui 15. oktoobrini 2020.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2020

Komisjoni nimel

eesistuja

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni 15. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1149, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori riiklike toetusprogrammide osas ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 555/2008 (ELT L 190, 15.7.2016, lk 1).

(3)  Komisjoni 15. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1150, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori riiklike toetusprogrammide osas (ELT L 190, 15.7.2016, lk 23).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).


Top