EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32020R0389
Commission Delegated Regulation (EU) 2020/389 of 31 October 2019 amending Regulation (EU) No 347/2013 of the European Parliament and of the Council as regards the Union list of projects of common interest
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/389, 31. oktoober 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 seoses ELi ühishuviprojektide loendiga
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/389, 31. oktoober 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 seoses ELi ühishuviprojektide loendiga
C/2019/7772
OJ L 74, 11.3.2020, p. 1–19
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
No longer in force, Date of end of validity: 22/06/2022; mõjud tunnistatud kehtetuks 32022R0869
11.3.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 74/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/389,
31. oktoober 2019,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 seoses ELi ühishuviprojektide loendiga
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrus (EL) nr 347/2013 moodustab raamistiku selleks, et määrata kindlaks, kavandada ja rakendada ühishuviprojekte, mis on vajalikud geograafilise energiataristu üheksa esmatähtsa koridori rakendamiseks elektri-, gaasi- ja naftavaldkonnas ning kolme üleliidulise esmatähtsa taristuvaldkonna rakendamiseks nutivõrkude, elektrikiirteede ja CO2-transpordivõrkude valdkonnas. |
(2) |
Komisjonil on õigus kehtestada ühishuviprojektide ELi loend (edaspidi „ELi loend“). |
(3) |
Projektide loend koostatakse iga kahe aasta tagant, seega tuleb see asendada. |
(4) |
Liidu loendisse lisamiseks esitatud projekte on hinnanud määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 3 osutatud piirkondlikud rühmad, kes kinnitasid, et projektid vastavad kõnealuse määruse artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele. |
(5) |
Ühishuviprojektide piirkondlike loendite kavandid kiideti heaks piirkondlike rühmade tehnilisel tasandil toimuvatel kohtumistel. Pärast seda, kui Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „koostööamet“) oli 25. septembril 2019 esitanud oma arvamuse hindamiskriteeriumide järjepideva kohaldamise ja kulude-tulude analüüsi kohta, võtsid piirkondlike rühmade otsuseid tegevad organid 4. oktoobril 2019 vastu piirkondlikud loendid. Määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõike 3 punkti a kohaselt tuleb enne kavandatud projektide piirkondliku loendi vastuvõtmist saada heakskiit kõigilt liikmesriikidelt, kelle territooriumiga projektid on seotud. |
(6) |
ELi loendisse kantavate projektide üle konsulteeriti asjaomaseid sidusrühmi esindavate organisatsioonide, sealhulgas tootjate, jaotusvõrguettevõtjate, tarnijate ning tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioonidega. |
(7) |
Ühishuviprojektid tuleks loetleda määruse (EL) nr 347/2013 I lisas sätestatud järjekorras strateegilise üleeuroopalise energiataristu prioriteetide kaupa. ELi loendis ei tohiks projekte loetleda tähtsuse järjekorras. |
(8) |
Ühishuviprojektid tuleks loendisse kanda kas eraldiseisvate ühishuviprojektidena või mitmest ühishuviprojektist koosneva rühma osana, sest nad on üksteisest sõltuvad või (potentsiaalselt) konkureerivad. |
(9) |
ELi loend sisaldab projekte nende arengu eri etappides, sealhulgas teostatavusuuringu eelses, teostatavusuuringu, lubade andmise ja ehituse etapis. Varases arendusetapis olevate ühishuviprojektide puhul võib olla vaja tõendada tehnilist ja majanduslikku elujõulisust ning vastavust liidu õigusaktidele, sealhulgas keskkonnaalastele õigusaktidele. Selle käigus tuleks võimalik kahjulik keskkonnamõju nõuetekohaselt välja selgitada, seda hinnata ning vältida või leevendada. |
(10) |
Selliste projektide lisamine ELi loendisse ei mõjuta asjaomaste keskkonnamõju hindamise ja loaandmise menetluste tulemust. Määruse (EL) nr 347/2013 artikli 5 lõike 8 alusel võib projekti, mis ei ole kooskõlas liidu õigusega, ELi loendist välja jätta. Ühishuviprojektide rakendamist, sealhulgas nende vastavust asjaomastele õigusaktidele, tuleks kontrollida vastavalt kõnealuse määruse artiklile 5. |
(11) |
Seepärast tuleks määrust (EL) nr 347/2013 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 347/2013 VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 31. oktoober 2019
Komisjoni nimel
President
Jean-Claude JUNCKER
LISA
Määruse (EL) nr 347/2013 VII lisa asendatakse järgmisega:
„VII LISA
ELi ÜHISHUVIPROJEKTIDE LOEND („ELi LOEND“),
millele osutatakse artikli 3 lõikes 4
A. PÕHIMÕTTED, MIDA KOHALDATAKSE ELi LOENDI KEHTESTAMISELE
(1) Ühishuviprojektide klastrid
Mõned ühishuviprojektid kuuluvad klastrisse nende vastastikuse sõltuvuse, potentsiaalselt konkureeriva või konkureeriva sisu tõttu. Määratletud on järgmised ühishuviprojektide klastrite liigid:
a) |
üksteisest sõltuvate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „klaster X, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte“. Selline klaster on moodustatud selliste ühishuviprojektide väljaselgitamiseks, mis kõik on vajalikud ühe ja sama riigipiire ületava kitsaskoha leevendamiseks ja mis looksid üheskoos elluviimisel sünergiat. Sellisel juhul tuleb tervet ELi hõlmava kasu realiseerimiseks rakendada kõik ühishuviprojektid; |
b) |
potentsiaalselt konkureerivate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „klaster X, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti“. Selline klaster näitab, et riigipiire ületava kitsaskoha ulatuse suhtes valitseb ebakindlus. Sellisel juhul ei ole vaja ellu viia kõiki klastrisse kuuluvaid ühishuviprojekte. See, kas ellu viiakse kõik projektid, mitu projekti või üks projekt, jääb turu otsustada ning sõltub vajalikust projekteerimisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajadust ühishuviprojektide järele, sealhulgas vajadust võimsuse järele, hinnatakse uuesti järgmise ühishuviprojektide väljaselgitamise protsessi käigus; ning |
c) |
konkureerivate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „klaster X, mis hõlmab üht järgmistest ühishuviprojektidest“. Sellises klastris tegeldakse ühe ja sama kitsaskohaga. Kitsaskoha ulatus on aga selgem kui eespool potentsiaalselt konkureerivate ühishuviprojektide klastri puhul, seepärast tuleb rakendada ainult üks ühishuviprojekt. See jääb turu otsustada, milline ühishuviprojektidest rakendatakse, ning see sõltub vajalikust projekteerimisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajaduse korral hinnatakse vajadust ühishuviprojektide järele uuesti järgmise ühishuviprojektide väljaselgitamise protsessi käigus. |
Kõikide ühishuviprojektide suhtes kehtivad ühesugused määruse (EL) nr 347/2013 kohased õigused ja kohustused.
(2) Alajaamade ja kompressorjaamade seisund
Alajaamu, vastulülitusjaamu ja gaasikompressorjaamu käsitatakse ühishuviprojektide osana siis, kui need asuvad ülekandeliinide geograafilises läheduses. Alajaamu, vastulülitusjaamu ja gaasikompressorjaamu käsitatakse eraldiseisvate ühishuviprojektidena ja loetletakse selgesõnaliselt ELi loendis, kui nad asuvad ülekandeliinidest geograafiliselt kaugel. Nende suhtes kohaldatakse määruses (EL) nr 347/2013 sätestatud õigusi ja kohustusi.
(3) Projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina, ja projektid, mis said muude ühishuviprojektide osaks
a) |
Mitut projekti, mis olid loetletud määrusega (EL) nr 1391/2013 ja määrusega (EL) 2016/89 kehtestatud ELi loendites, ei käsitata enam ühishuviprojektina ühel või mitmel järgmisel põhjusel:
|
Nende projektide (v.a kasutusse võetud või 2019. aasta lõpuks kasutusse võetavad projektid) puhul võib kaaluda lisamist järgmisse ELi loendisse, kui põhjused, miks neid ei võetud senisesse ELi loendisse, enam ei kehti.
Sellised projektid ei ole ühishuviprojektid, kuid on loetletud läbipaistvuse ja selguse huvides oma esialgse numbriga VII C lisas kui projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina.
b) |
Lisaks on mõned määrusega (EL) nr 1391/2013 ja määrusega (EL) 2016/89 kehtestatud ELi loendites esitatud projektid muutunud rakendamise käigus muude ühishuviprojektide (klastrite) lahutamatuks osaks. Selliseid projekte ei käsitata enam iseseisva ühishuviprojektina, kuid projektid on loetletud läbipaistvuse ja selguse huvides oma esialgse numbriga VII C lisas kui projektid, mis said muude ühishuviprojektide lahutamatuks osaks. |
(4) Ühishuviprojekt, mis on märgistatud kahekordselt kui elektrikiirtee
Ühishuviprojekt, mis on märgistatud kahekordselt kui elektrikiirtee, tähendab ühishuviprojekti, mis on ühtaegu seotud nii esmatähtsa elektrikoridoriga kui ka esmatähtsa elektrikiirteede valdkonnaga.
B. ELi ÜHISHUVIPROJEKTIDE LOEND
(1) Esmatähtis koridor: Põhjamere avamere elektrivõrk (NSOG)
Nr |
Määratlus |
||||||
1.3 |
Klaster Taani–Saksamaa, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||
1.6 |
Prantsusmaa–Iirimaa võrkude sidumine La Martyre’i (FR) ja Great Islandi või Knockraha (IE) vahel (projekt Celtic Interconnector) |
||||||
1.7 |
Klastri Prantsusmaa–Ühendkuningriik ühendused; klaster hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:
|
||||||
1.8 |
Klaster Saksamaa–Norra (projekt NordLink)
|
||||||
1.9 |
|
||||||
1.10 |
Klastri Ühendkuningriik–Norra ühendused; klaster hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:
|
||||||
1.12 |
Ühendkuningriigi elektrisalvestusrajatiste klaster, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:
|
||||||
1.14 |
Revsingi (DK) ja Bicker Feni (UK) võrkude sidumine (projekt Viking Link) |
||||||
1.15 |
Antwerpeni piirkonna (BE) ja Kemsley lähiümbruse (UK) võrkude sidumine (projekt Nautilus) |
||||||
1.16 |
Madalmaade ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine |
||||||
1.17 |
Zuidwendingi (NL) suruõhkenergiasalvesti |
||||||
1.18 |
Avamere pumpelektrijaamad Belgias (projekt iLand) |
||||||
1.19 |
Üks või mitu Põhjamere piirkonna avameresõlme, mis tagaks Põhjamere-äärsete riikide (Taani, Saksamaa, Madalmaad) elektrivõrkude vahelise ühenduse (projekt North Sea Wind Power Hub) |
||||||
1.20 |
Saksamaa ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine (projekt NeuConnect) |
(2) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Electricity)
Nr |
Määratlus |
||||||
2.4 |
Codrongianose (IT), Lucciana (Korsika, FR) ja Suvereto (IT) võrkude sidumine (projekt SACOI 3) |
||||||
2.7 |
Akvitaania (FR) ja Baskimaa (ES) võrkude sidumine (projekt Biskaia laht) |
||||||
2.9 |
Saksamaa Osterathi ja Philippsburgi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks läänepiiril (projekt Ultranet) |
||||||
2.10 |
Saksamaa Brunsbütteli/Wilsteri ja Grοβgartachi/Bergrheinfeld-Westi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks põhja- ja lõunapiiril (projekt Suedlink) |
||||||
2.13 |
Klastri Iirimaa–Ühendkuningriigi ühendused; klaster hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||
2.14 |
Thusis/Silsi (CH) ja Verderio Inferiore (IT) võrkude sidumine (projekt Greenconnector) |
||||||
2.16 |
Riigisiseste elektriliinide klaster, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||
2.17 |
Portugali–Hispaania võrkude sidumine Bearizi-Fontefría (ES) ja Fontefría (ES) – Ponte de Lima (PT) vahel (varem Vila Fria/Viana do Castelo) ning Ponte de Lima – Vila Nova de Famalicão (PT) vahel (varem Vila do Conde) (PT), sealhulgas järgmised alajaamad: Beariz (ES), Fontefría (ES) ja Ponte de Lima (PT) |
||||||
2.18 |
Pumpelektrijaama võimsuse suurendamine Tiroolis Kaunertalis (AT) |
||||||
2.23 |
Belgia riigisisesed liinid põhjapiiri läheduses, Zandvlieti ja Lillo-Liefkenshoeki (BE) ning Liefkenshoeki ja Mercatori vahel sealhulgas Lillo (BE) alajaam, (projekt BRABO II + III) |
||||||
2.27 |
|
||||||
2.28 |
|
||||||
2.29 |
Silvermines’i hüdroelektrijaam (IE) |
||||||
2.30 |
Riedli (DE) pumpelektrijaam |
(3) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa keskosas ja Lõuna-Euroopas (NSI East Electricity)
Nr |
Määratlus |
||||||||||
3.1 |
Klaster Austria–Saksamaa, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||||||
3.4 |
Wurmlachi (AT) ja Somplago (IT) võrkude sidumine |
||||||||||
3.7 |
Klaster Bulgaaria–Kreeka (Maritsa East 1 ja N. Santa vahel ja vajaduse korral Bulgaaria siseliinide täiustamine), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||||||
3.8 |
Klastri Bulgaaria–Rumeenia ülekandevõimsuse suurendamine (projekt Musta mere koridor), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||||||
3.9 |
|
||||||||||
3.10 |
Klaster Iisrael–Küpros–Kreeka (projekt EUROASIA Interconnector), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||||||
3.11 |
Tšehhi riigisiseste elektriliinide klaster, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||||||
3.12 |
Wolmirstedti ja Isarto riigisisene elektriliin Saksamaal, et suurendada riigisisest põhja-lõunasuunalist ülekandevõimsust (projekt SuedOstLink) |
||||||||||
3.14 |
Poola siseliinide täiustamise klaster (osa sellest on projekt GerPol Power Bridge), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||||||
3.16 |
|
||||||||||
3.17 |
Ungari–Slovakkia võrkude sidumine Sajóvánka (HU) ja Rimavská Sobota (SK) vahel |
||||||||||
3.21 |
Salgareda (IT) ja Divača-Bericevo piirkonna (SI) võrkude sidumine |
||||||||||
3.22 |
Klaster Rumeenia–Serbia (projekt Mid Continental East Corridor), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||||||
3.23 |
Yadenitsa (BG) pumpelektrijaam |
||||||||||
3.24 |
Amfilochia (EL) pumpelektrijaam |
||||||||||
3.27 |
Sitsiilia (IT) ja Tuneesia (TU) võrkude sidumine (projekt ELMED) |
(4) Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava (BEMIP Electricity)
Nr |
Määratlus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.2 |
Klaster Eesti–Läti: Kilingi-Nõmme ja Riia võrkude sidumine (projekt 3. ühendus), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.4 |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.5 |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.6 |
Eesti pumpelektrijaam |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.7 |
Kruonise (LT) pumpelektrijaama võimsuse suurendamine |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.8 |
Balti riikide elektrivõrkude integreerimine ja sünkroniseerimine Euroopa võrkudega, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
4.10 |
Klaster Soome–Rootsi (projekt Soome–Rootsi 3. ühendus), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
(5) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Gas)
Nr |
Määratlus |
5.3 |
Shannoni veeldatud maagaasi terminal ja ühendavad torujuhtmed (IE) |
5.19 |
Malta ühendamine Euroopa gaasivõrguga – torujuhtmeühendus Itaaliaga Gelas |
5.21 |
Vähese kütteväärtusega gaasi kütteväärtuse suurendamine Prantsusmaal ja Belgias |
(6) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas (NSI East Gas)
Nr |
Määratlus |
||||||||||||||
6.2 |
Poola, Slovakkia ja Ungari võrkude sidumine ning taristute asjakohane riigisisene täiustamine, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:
ning
|
||||||||||||||
6.5 |
Klaster: Krki veeldatud maagaasi terminal ning ühendus- ja varutorujuhtmed Ungarisse ja kaugemale, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||||||||||
6.8 |
Balkani gaasikeskusega seotud taristu arendamise ja edendamise klaster, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||||||||||
6.9 |
|
||||||||||||||
6.20 |
Klaster: gaasihoidlate mahutavuse suurendamine Kagu-Euroopas, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:
ning üks järgmistest ühishuviprojektidest:
|
||||||||||||||
6.23 |
Ungari, Sloveenia ja Itaalia võrkude ühendamine (Nagykanizsa (HU) – Tornyiszentmiklós (HU) – Lendava (SI) – Kidričevo (SI) – Ajdovščina (SI) – Šempeter (SI) – Gorizia (IT)) |
||||||||||||||
6.24 |
Klaster võimsuse suurendamiseks Bulgaaria–Rumeenia–Ungari–Austria kahesuunalises gaasikoridoris (projekt ROHUAT/BRUA) ülekandevõimsuseni 1,75 miljardit kuupmeetrit aastas 1. etapis ja 4,4 miljardit kuupmeetrit aastas 2. etapis, sealhulgas Musta mere uute varude kasutuselevõtt 2. etapis:
|
||||||||||||||
6.26 |
|
||||||||||||||
6.27 |
LNG Gdansk (PL) |
(7) Esmatähtis koridor: lõunapoolne gaasikoridor (SGC)
Nr |
Määratlus |
||||||
7.1 |
Ühishuviprojektide klaster: integreeritud, spetsiaalne ja mastabeeritav transporditaristu ning sellega seotud seadmed vähemalt 10 miljardi kuupmeetri gaasi transpordiks aastas uutest allikatest Kaspia mere piirkonnas läbi Aserbaidžaani, Gruusia ja Türgi ELi lõppturgudele Kreekas ja Itaalias, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||
7.3 |
Ühishuviprojektide klaster: taristu gaasi tarnimiseks Vahemere idaosa gaasivarudest, sh:
ja sellega seotud järgmised ühishuviprojektid:
|
||||||
7.5 |
Küprose gaasitaristu arendamine (projekt Cyprus Gas2EU) |
(8) Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava (BEMIP Gas)
Nr |
Määratlus |
||||
8.2 |
Klaster: taristu uuendamine Läänemere piirkonna idaosas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||
8.3 |
Taristute klaster, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||
8.5 |
Poola–Leedu ühendus (projekt GIPL) |
(9) Esmatähtis koridor: naftatarneühendused Ida-Euroopa keskosas (OSC)
Nr |
Määratlus |
||||
9.1 |
Adamowo–Brody torujuhe: see ühendab JSC Uktransnafta töötlemistehast Brodys (Ukraina) ja Adamowo hoidlaparki (Poola) |
||||
9.2 |
Bratislava–Schwechati torujuhe: torujuhe, mis ühendab Bratislava (SK) ja Schwechati (AT) |
||||
9.4 |
Torujuhe Litvinov (Tšehhi) – Spergau (Saksamaa): toornaftajuhtme Družba pikendamine ettevõtjale Tiroler Rohre GmbH kuuluva Spergau rafineerimistehaseni |
||||
9.5 |
Klaster: Pommeri torujuhe (Poola), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||
9.6 |
TAL Plus: torujuhtme TAL võimsuse suurendamine Trieste (Itaalia) ja Ingolstadti (Saksamaa) vahel |
(10) Esmatähtis valdkond: nutivõrkude kasutuselevõtt
Nr |
Määratlus |
10.3 |
SINCRO.GRID (Sloveenia ja Horvaatia) – tehnoloogial põhinevate koostoimivate valmislahenduste uuenduslik integreerimine, et parandada samaaegselt nii Sloveenia kui ka Horvaatia elektrisüsteemide toimimise turvalisust |
10.4 |
ACON (Tšehhi, Slovakkia) – ACONi (Again COnnected Networks) peamine eesmärk on toetada Tšehhi ja Slovakkia elektriturgude integreerimist |
10.6 |
Arukate piiride algatus (Prantsusmaa, Saksamaa) – arukate piiride algatus koondab Prantsusmaa ja Saksamaa kavandatud meetmeid, mille eesmärk on linnade ja piirkondade toetamine energiaalaste üleminekustrateegiate rakendamisel ja Euroopa turu integreerimine |
10.7 |
Danube InGrid (Ungari, Slovakkia) – projekti eesmärk on parandada elektrivõrgu haldamise piiriülest koordineerimist, keskendudes andmete arukamale kogumisele ja vahetamisele |
10.8 |
Data Bridge (Eesti, Läti, Leedu, Taani, Soome, Prantsusmaa) – projekti eesmärk on luua ühine Euroopa andmesideplatvorm, mis võimaldab integreerida eri liiki andmeid (arukad mõõtmisandmed, võrgu operatiivandmed, turuandmed), et töötada ELi jaoks välja lahendusi, mis annavad mastaabisäästu ja mida saab laialdaselt kasutusele võtta. |
10.9 |
Piiriülese paindlikkuse projekti (Eesti, Soome) eesmärk on toetada taastuvate energiaallikate integreerimist ja suurendada energiavarustuskindlust Eestis, Soomes ja Ahvenamaal, osutades hajatootmisel põhinevat piiriülest paindlikkusteenust. |
(11) Esmatähtis valdkond: elektrikiirteed
Selliste ühishuviprojektide loend, mis on märgistatud kahekordselt kui elektrikiirtee
Nr |
Määratlus |
||||||
Esmatähtis koridor: Põhjamere avamere elektrivõrk (NSOG) |
|||||||
1.3 |
Klaster Taani–Saksamaa, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||
1.6 |
Prantsusmaa–Iirimaa võrkude sidumine La Martyre’i (FR) ja Great Islandi või Knockraha (IE) vahel (projekt Celtic Interconnector) |
||||||
1.7 |
Klastri Prantsusmaa–Ühendkuningriik ühendused; klaster hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:
|
||||||
1.8 |
Klaster Saksamaa–Norra (projekt NordLink)
|
||||||
1.10 |
Klastri Ühendkuningriik–Norra ühendused; klaster hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:
|
||||||
1.14 |
Revsingi (DK) ja Bicker Feni (UK) võrkude sidumine (projekt Viking Link) |
||||||
1.15 |
Antwerpeni piirkonna (BE) ja Kemsley lähiümbruse (UK) võrkude sidumine (projekt Nautilus) |
||||||
1.16 |
Madalmaade ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine |
||||||
1.19 |
Üks või mitu Põhjamere piirkonna avameresõlme, mis tagaks Põhjamere-äärsete riikide (Taani, Saksamaa, Madalmaad) elektrivõrkude vahelise ühenduse (projekt North Sea Wind Power Hub) |
||||||
1.20 |
Saksamaa ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine (projekt NeuConnect) |
||||||
Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Electricity) |
|||||||
2.7 |
Akvitaania (FR) ja Baskimaa (ES) võrkude sidumine (projekt Biskaia laht) |
||||||
2.9 |
Saksamaa Osterathi ja Philippsburgi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks läänepiiril (projekt Ultranet) |
||||||
2.10 |
Saksamaa Brunsbütteli/Wilsteri ja Grοβgartachi/Bergrheinfeld-Westi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks põhja- ja lõunapiiril (projekt Suedlink) |
||||||
2.13 |
Klastri Iirimaa–Ühendkuningriigi ühendused; klaster hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||
Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa keskosas ja Lõuna-Euroopas (NSI East Electricity) |
|||||||
3.10 |
Klaster Iisrael–Küpros–Kreeka (projekt EUROASIA Interconnector), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:
|
||||||
3.12 |
Wolmirstedti ja Isari vaheline riigisisene elektriliin Saksamaal, et suurendada riigisisest põhja-lõunasuunalist ülekandevõimsust (projekt SuedOstLink) |
(12) Riikidevaheline CO2-transpordivõrk
Nr |
Määratlus |
12.2 |
CO2-Sapling – transporditaristu komponent, mis on seotud tervet süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ahelat hõlmava projektiga Acorn (Ühendkuningriik, järgmistes etappides Madalmaad, Norra) |
12.3 |
CO2 TransPorts – projekti eesmärk on luua taristu Rotterdami, Antwerpeni ja Põhjamere sadamate CO2 laiaulatuslikuks kogumiseks, transportimiseks ja säilitamiseks |
12.4 |
Northern lights – projekti eesmärk on luua transpordiühendus CO2 piiriüleseks kaubanduslikuks veoks Euroopa kogumispunktide (Ühendkuningriik, Iirimaa, Belgia, Madalmaad, Prantsusmaa, Rootsi) vahel ja kokku kogutud CO2 transportimiseks laevaga Norra mandrilaval asuvasse säilitamiskohta. |
12.5 |
Athos – projekti eesmärk on luua taristu CO2 transportimiseks Madalmaade tööstuspiirkondadest. Taristu oleks võimeline võtma vastu ka Iirimaal ja Saksamaal kokku kogutud CO2. Seega loodaks piiriülene avatud juurdepääsuga koostalitlusvõimeline ja suuremahuline transpordistruktuur. |
12.6 |
Ervia Cork – projekti eesmärk on anda uus kasutusotstarve olemasolevatele maismaa ja avamere maagaasi torujuhtmetele ja ehitada uusi torujuhtmeid, et transportida säilitamiskohta rasketööstuses ja kombitsükliga gaasiturbiinide käitamisel tekkinud ja kokku kogutud CO2. |
C. LOEND, MIS HÕLMAB PROJEKTE, MIDA EI KÄSITATA ENAM ÜHISHUVIPROJEKTINA, JA PROJEKTE, MIS SAID ELi TEISE JA/VÕI KOLMANDA LOENDI ÜHISHUVIPROJEKTIDE LAHUTAMATUKS OSAKS
1) Esmatähtis koridor: Põhjamere avamere elektrivõrk (NSOG)
Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina) |
1.1.1 |
1.1.2 |
1.1.3 |
1.2 |
1.3.2 |
1.4 |
1.5 |
1.7.4 |
1.8.2 |
1.9.2 |
1.9.3 |
1.9.4 |
1.9.5 |
1.9.6 |
1.11.1 |
1.11.2 |
1.11.3 |
1.11.4 |
1.12.1 |
1.12.2 |
1.12.5 |
2) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Electricity)
Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina) |
2.2.1 |
2.2.2 |
2.2.3 |
2.2.4 |
2.3.1 |
2.3.2 |
2.5.1 |
2.5.2 |
2.6 |
2.8 |
2.11.1 |
2.11.2 |
2.11.3 |
2.12 |
2.15.1 |
2.15.2 |
2.15.3 |
2.15.4 |
2.16.2 |
2.19 |
2.20 |
2.21 |
2.22 |
2.24 |
2.25.1 |
2.25.2 |
2.26 |
2.28.1 |
Projektid, millest sai ühishuviprojektide teise ja/või kolmandasse loendisse kuuluvate projektide lahutamatu osa |
|
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number |
Selle ühishuviprojekti number, millesse projekt integreeriti |
2.1 |
3.1.4 |
3) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa keskosas ja Lõuna-Euroopas (NSI East Electricity)
Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina) |
3.1.3 |
3.2.1 |
3.2.2 |
3.2.3 |
3.3 |
3.5.1 |
3.5.2 |
3.6.1 |
3.6.2 |
3.8.2 |
3.8.3 |
3.8.6 |
3.9.2 |
3.9.3 |
3.9.4 |
3.10.3 |
3.13 |
3.14.1 |
3.15.1 |
3.15.2 |
3.16.2 |
3.16.3 |
3.18.1 |
3.18.2 |
3.19.2 |
3.19.3 |
3.20.1 |
3.20.2 |
3.22.5 |
3.25 |
3.26 |
Projektid, millest sai ühishuviprojektide teise ja/või kolmandasse loendisse kuuluvate projektide lahutamatu osa |
|
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number |
Selle ühishuviprojekti number, millesse projekt integreeriti |
3.19.1 |
3.22.5 |
4) Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava (BEMIP Electricity)
Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina) |
4.1 |
4.4.1 |
4.5.1 |
4.5.3 |
4.5.4 |
4.5.5 |
4.8.5 |
4.8.6 |
Projektid, millest sai ühishuviprojektide teise ja/või kolmandasse loendisse kuuluvate projektide lahutamatu osa |
|
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number |
Selle ühishuviprojekti number, millesse projekt integreeriti |
4.3 |
4.8.9 |
4.9 |
4.8.9 |
5) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Gas)
Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina) |
5.1.1 |
5.1.2 |
5.1.3 |
5.2 |
5.4.1 |
5.4.2 |
5.5.1 |
5.5.2 |
5.6 |
5.7.1 |
5.7.2 |
5.9 |
5.10 |
5.11 |
5.12 |
5.13 |
5.14 |
5.15.1 |
5.15.2 |
5.15.3 |
5.15.4 |
5.15.5 |
5.16 |
5.17.1 |
5.17.2 |
5.18 |
5.20 |
Projektid, millest sai ühishuviprojektide teise ja/või kolmandasse loendisse kuuluvate projektide lahutamatu osa |
|
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number |
Selle ühishuviprojekti number, millesse projekt integreeriti |
5.8.1 |
5.5.2 |
5.8.2 |
5.5.2 |
6) Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas (NSI East Gas)
Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina) |
6.2.10 |
6.2.11 |
6.2.12 |
6.2.14 |
6.3 |
6.4 |
6.5.3 |
6.5.4 |
6.5.6 |
6.7 |
6.8.3 |
6.9.2 |
6.9.3 |
6.11 |
6.12 |
6.16 |
6.17 |
6.19 |
6.20.1 |
6.20.5 |
6.21 |
6.22.1 |
6.22.2 |
6.24.1 Väljajäetud projekt: Rumeenia–Ungari vastassuunalvoog: Ungari osas Csanádpalota kompressorjaama 1. järk Väljajäetud projekt: Gas Connect Austria Mosonmagyarovari kompressorjaam (arendus Austria poolel) |
6.24.4 Väljajäetud projekt: Ercsi–Százhalombatta torujuhe (HU) Väljajäetud projekt: Rumeenia–Ungari vastassuunalvoog: Ungari osas Csanádpalota kompressorjaama 1. järk |
6.24.10 |
6.25.1 |
6.25.2 |
6.25.4 |
Projektid, millest sai ühishuviprojektide teise ja/või kolmandasse loendisse kuuluvate projektide lahutamatu osa |
|
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number |
Selle ühishuviprojekti number, millesse projekt integreeriti |
6.1.1 |
6.2.10 |
6.1.2 |
6.2.11 |
6.1.3 |
6.2.11 |
6.1.4 |
6.2.11 |
6.1.5 |
6.2.11 |
6.1.6 |
6.2.11 |
6.1.7 |
6.2.11 |
6.1.8 |
6.2.2 |
6.1.9 |
6.2.11 |
6.1.10 |
6.2.2 |
6.1.11 |
6.2.2 |
6.1.12 |
6.2.12 |
6.2.3 |
6.2.2 |
6.2.4 |
6.2.2 |
6.2.5 |
6.2.2 |
6.2.6 |
6.2.2 |
6.2.7 |
6.2.2 |
6.2.8 |
6.2.2 |
6.2.9 |
6.2.2 |
6.5.2 |
6.5.6 |
6.6 |
6.26.1 |
6.8.4 |
6.25.4 |
6.13.1 |
6.24.4 |
6.13.2 |
6.24.4 |
6.13.3 |
6.24.4 |
6.14 |
6.24.1 |
6.15.1 |
6.24.10 |
6.15.2 |
6.24.10 |
6.18 |
7.3.4 |
6.24.2 |
6.24.1 |
6.24.3 |
6.24.1 |
6.24.5 |
6.24.4 |
6.24.6 |
6.24.4 |
6.24.7 |
6.24.4 |
6.24.8 |
6.24.4 |
6.24.9 |
6.24.4 |
6.25.3 |
6.24.10 |
6.26.2 |
6.26.1 |
6.26.3 |
6.26.1 |
6.26.4 |
6.26.1 |
6.26.5 |
6.26.1 |
6.26.6 |
6.26.1 |
7) Esmatähtis koridor: lõunapoolne gaasikoridor (SGC)
Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina) |
7.1.1 Väljajäetud projekt: Anatoolia torujuhe |
7.1.2 |
7.1.5 |
7.1.7 |
7.2.1 |
7.2.2 |
7.2.3 |
7.4.1 |
7.4.2 |
Projektid, millest sai ühishuviprojektide teise ja/või kolmandasse loendisse kuuluvate projektide lahutamatu osa |
|
Projekti kui ühishuviprojekti esialgne number |
Selle ühishuviprojekti number, millesse projekt integreeriti |
7.1.6 |
7.1.3 |
7.1.4 |
7.3.3 |
7.3.2 |
7.5 |
8) Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava (BEMIP Gas)
Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina) |
8.1.1 |
8.1.2.1 |
8.1.2.2 |
8.1.2.3 |
8.1.2.4 |
8.2.2 |
8.2.3 |
8.4 |
8.6 |
8.7 |
8.8 |
9) Esmatähtis koridor: naftatarneühendused Ida-Euroopa keskosas (OSC)
Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina) |
9.3 |
10) Esmatähtis valdkond: nutivõrkude kasutuselevõtt
Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina) |
10.1 |
10.2 |
10.5 |
11) Esmatähtis valdkond: elektrikiirteed
Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina) |
1.5 |
1.7.4 |
2.2 |
2.4 |
2.5.1 |
3.1.3 |
4.1 |
(12) Riikidevahelise CO2-transpordivõrgu prioriteetne valdkond
Ühishuviprojekti nr (projektid, mida ei käsitata enam ühishuviprojektina) |
12.1 |