Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32020Q0902(01)

Kolleegiumi otsus 2020-04, 15. juuli 2020, sise-eeskirjade kohta, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega Eurojusti tegevuse raames

ELT L 287, 2.9.2020, pp. 1–6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2020/4/oj

2.9.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/1


KOLLEEGIUMI OTSUS 2020-04,

15. juuli 2020,

sise-eeskirjade kohta, milles käsitletakse andmesubjektide teatavate õiguste piiramist seoses isikuandmete töötlemisega Eurojusti tegevuse raames

EUROJUSTI KOLLEEGIUM,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (1) (edaspidi „määrus“), eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 25. juuni 2020. aasta arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Eurojusti pädevuses on läbi viia haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetluste eelmenetlusi, distsiplinaarmenetlusi ja ametist kõrvaldamise menetlusi kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (edaspidi „personalieeskirjad“), (2) ja Eurojusti 23. septembri 2013. aasta otsuses, millega kehtestati haldusuurimiste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimise üldised rakendussätted. Vajaduse korral teavitab Eurojust juhtumitest OLAFit kooskõlas kolleegiumi 15. juuli 2020. aasta otsusega 2020-03 pettuste, korruptsiooni ja muu liidu huve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdluse tingimuste kohta.

(2)

Eurojusti töötajad on kohustatud teatama liidu huve kahjustavast võimalikust ebaseaduslikust tegevusest, sh pettusest ja korruptsioonist. Samuti on töötajad kohustatud teatama töökohustuste täitmata jätmisest, mis võib olla liidu ametnike kohustuste oluline eiramine. See on sätestatud kolleegiumi 29. jaanuari 2019. aasta otsuses 2019-02 Eurojusti suuniste kohta, mis käsitlevad rikkumisest teatamist.

(3)

Eurojust on kehtestanud põhimõtted, et tõhusalt ennetada ja lahendada töökohal toimuvaid tegelikke või võimalikke psühholoogilise või seksuaalse ahistamise juhtumeid, nagu on sätestatud 31. jaanuari 2012. aasta otsuses Eurojusti põhimõtete kohta isikuväärikuse kaitsmisel ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamisel. Otsusega kehtestati mitteametlik menetlus, mille abil saab väidetav ahistamise ohver pöörduda Eurojusti usaldusnõunike poole.

(4)

Eurojust võib uurida ka Euroopa Liidu salastatud teabe turbe-eeskirjade võimalikke rikkumisi kooskõlas kolleegiumi 22. märtsi 2016. aasta otsusega 2016-4, millega võeti vastu Eurojusti muudetud turbe-eeskirjad, muudetud kolleegiumi 13. detsembri 2016. aasta otsusega 2016-24.

(5)

Eurojusti tegevuse suhtes viiakse läbi nii sise- kui ka välisauditeid.

(6)

Haldusjuurdluste, auditite ja uurimistega seoses teeb Eurojust koostööd muude liidu institutsioonide, organite ja asutustega.

(7)

Eurojust võib teha koostööd kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega nii nende asutuste taotlusel kui ka omal algatusel.

(8)

Eurojust võib teha koostööd ka ELi liikmesriikide ametiasutustega nii nende asutuste taotlusel kui ka omal algatusel.

(9)

Eurojust osaleb Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjades, kui ta ise pöördub Euroopa Kohtusse, kaitseb oma otsust, mis on Euroopa Kohtusse kaevatud, või sekkub juhtumite puhul, mis on asjakohased tema ülesannete suhtes. Sellega seoses võib Eurojustil olla vaja tagada, et osapoolte või menetlusse astujate saadud dokumentides sisalduvad isikuandmed jääksid konfidentsiaalseks.

(10)

Oma ülesannete täitmiseks kogub ja töötleb Eurojust teavet ja eri liiki isikuandmeid, sealhulgas füüsiliste isikute identifitseerimisandmed (nt nimi, perekonnanimi, sünniaeg jne), kontaktandmed (nt kodune aadress, telefoninumber, e-posti aadress jne), teave ametiülesannete ja -kohuste kohta, teave eraelulise ning tööalase käitumise ja tulemuslikkuse kohta (käitumisandmed, mis võivad olla seotud ja piirduda üksnes käimasolevate haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste eelmenetluste, distsiplinaarmenetluste ja ametist kõrvaldamise menetluste, OLAFile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingute, rikkumistest teatamise juhtumite menetlemise jms menetlustega) ning finantsandmed. Eurojust tegutseb isikuandmete vastutava töötlejana.

(11)

Määruse kohaselt on Eurojust seega kohustatud andma andmesubjektidele teavet selliste töötlemistoimingute kohta ja järgima nende kui andmesubjektide õigusi.

(12)

Eurojustil võib olla vaja ühitada need õigused haldusjuurdluste, auditite, uurimiste ja kohtumenetluste eesmärkidega. Samuti võib tal olla vaja tasakaalustada andmesubjekti õigusi muude andmesubjektide põhiõiguste ja -vabaduste suhtes. Selleks on Eurojustil määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 kohaselt teatavatel rangetel tingimustel võimalus piirata määruse artiklite 14–22, 35 ja 36 ning artikli 4 kohaldamist, kui selle sätted vastavad artiklites 14–20 kehtestatud õigustele ja kohustustele. Kui aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidega ei ole piiranguid kehtestatud, tuleb Eurojustil nende õiguste piiramiseks vastu võtta sise-eeskirjad.

(13)

Eurojustil võib näiteks olla vaja piirata andmesubjekti teavitamist isikuandmete töötlemisest haldusjuurdluse esialgses hindamisetapis või uurimise käigus enne juhtumi võimalikku lõpetamist või distsiplinaarmenetluse eeletapis. Teatud tingimustel võib sellise teabe andmine oluliselt mõjutada Eurojusti suutlikkust juurdlust tõhusalt läbi viia, näiteks kui esineb risk, et asjaomane isik võib hävitada asitõendid või mõjutada võimalikke tunnistajaid enne küsitlemist. Eurojustil võib olla vaja kaitsta ka tunnistajate ja muude juhtumiga seotud isikute õigusi ja vabadusi.

(14)

Võib olla vaja kaitsta anonüümseks jääda soovinud tunnistaja või rikkumisest teataja anonüümsust. Sellisel juhul võib Eurojust otsustada piirata juurdepääsu nende isikute identifitseerimisandmetele, ütlustele ja muudele isikuandmetele, et kaitsta nende õigusi ja vabadusi.

(15)

Võib olla vaja kaitsta seoses ahistamismenetlusega Eurojusti usaldusnõunikega ühendust võtnud töötaja konfidentsiaalset teavet. Sellistel juhtudel võib Eurojustil olla vaja piirata juurdepääsu väidetava ohvri, väidetava ahistaja ja teiste seotud isikute identifitseerimisandmetele, ütlustele ja muudele isikuandmetele, et kaitsta nende õigusi ja vabadusi.

(16)

Eurojust peaks kohaldama piiranguid üksnes juhul, kui need on kooskõlas põhiõiguste ja -vabaduste olemusega ning demokraatlikus ühiskonnas tingimata vajalikud ja proportsionaalsed. Eurojust peaks selgitama nende piirangute põhjusi.

(17)

Vastutuse põhimõtte kohaselt peaks Eurojust piirangute kohaldamist dokumenteerima.

(18)

Oma ülesannete raames muude organisatsioonidega vahetatavate isikuandmete töötlemisel konsulteerivad Eurojust ja need organisatsioonid vastastikku piirangute kehtestamise võimalike aluste ning piirangute vajalikkuse ja proportsionaalsuse osas, kui see ei kahjusta Eurojusti tegevust.

(19)

Määruse artikli 25 lõikes 6 kohustatakse vastutavat töötlejat teavitama andmesubjekti piirangu kohaldamise peamistest põhjustest ning tema õigusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile.

(20)

Määruse artikli 25 lõike 8 kohaselt võib Eurojust andmesubjektile piirangu kohaldamise põhjuste kohta teabe esitamise edasi lükata, selle esitamata jätta või selle esitamisest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju. Eurojust peaks hindama igal üksikjuhul eraldi, kas piirangu kohta teabe esitamisel kaotaks piirang oma mõju.

(21)

Eurojust peaks piirangu tühistama kohe, kui piirangu aluseks olevad tingimused enam ei kehti, ning hindama neid tingimusi korrapäraselt.

(22)

Andmesubjektide õiguste ja vabaduste parima kaitse tagamiseks ning kooskõlas määruse artikli 44 lõikega 1 tuleks andmekaitseametnikuga aegsasti konsulteerida mis tahes kohaldatavate piirangute osas, et kontrollida nende vastavust käesolevale otsusele.

(23)

Määruse artikli 16 lõikes 5 ja artikli 17 lõikes 4 on sätestatud erandid seoses andmesubjektide õigusega saada teavet ja tutvuda andmetega. Kui need erandid kehtivad, ei ole Eurojustil tarvis kohaldada piirangut käesoleva otsuse alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad, mille kohaselt võib Eurojust määruse artikli 25 alusel piirata määruse artiklite 4, 14–22, 35 ja 36 kohaldamist.

2.   Otsuses sätestatud tingimuste alusel võidakse kohaldada piiranguid järgmiste õiguste suhtes: andmesubjekti õigus saada teavet, õigus tutvuda andmetega, õigus andmete parandamisele, kustutamisele, töötlemise piiramisele, andmesubjekti õigus isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamisele ning elektroonilise side konfidentsiaalsusele.

3.   Otsust kohaldatakse isikuandmete töötlemise selliste toimingute suhtes, mida Eurojust teeb seoses haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste eelmenetluste, distsiplinaarmenetluste ja ametist kõrvaldamise menetluste, OLAFile teatatavate võimalike rikkumisjuhtumitega seotud eeltoimingute, rikkumisest teatamise juhtumite, ahistamisjuhtumite menetluste (ametlikud ja mitteametlikud) ning ametisiseste ja -väliste kaebuste menetlemise, siseauditite, määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõike 2 kohaste andmekaitseametniku läbi viidavate uurimiste ning ametisiseste või koos ametiväliste asutustega (nt CERT-EU) korraldatavate (IT-)turbekontrollidega.

4.   Käesoleva otsusega hõlmatud isikuandmete liigid on isiku tuvastamise andmed, kontaktandmed, käitumisandmed ja finantsandmed.

5.   Eurojusti kui vastutavat töötlejat esindab haldusdirektor.

Artikkel 2

Piirangud

1.   Eurojust võib piirata artiklite 14–22, 35 ja 36 ning artikli 4 kohaldamist, kui selle sätted vastavad artiklites 14–20 sätestatud kohustustele:

a)

vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktidele b, c, f, g ja h, kui Eurojust viib läbi haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetluste eelmenetlusi, distsiplinaarmenetlusi ja ametist kõrvaldamise menetlusi personalieeskirjade artikli 86 ja IX lisa kohaselt ja kooskõlas Eurojusti 23. septembri 2013. aasta otsusega, millega kehtestati haldusuurimiste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimise üldised rakendussätted, samuti OLAFi teavitamisel juhtumitest;

b)

vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktile h, kui kolleegiumi 29. jaanuari 2019. aasta otsuse 2019-02 (mis käsitleb Eurojusti suuniseid rikkumisest teatamise kohta) kohaselt tagatakse, et Eurojusti töötajad saavad konfidentsiaalselt teatada nende arvates toimunud rasketest rikkumistest;

c)

vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktile h, kui tagatakse, et Eurojusti töötajad saavad ahistamisjuhtumite puhul teavitada usaldusnõunikke, nagu on sätestatud 31. jaanuari 2012. aasta otsuses Eurojusti põhimõtete kohta isikuväärikuse kaitsmisel ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise ennetamisel;

d)

vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktidele c, g ja h, kui Eurojusti tegevuse või allüksuste suhtes viiakse läbi siseauditeid;

e)

vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktidele c, d, g ja h vastastikuse abi osutamisel liidu institutsioonide, organite ja asutustega või tehes nendega koostööd käesoleva lõike punktides a–d nimetatud tegevuste osas ning asjakohaste teenustaseme kokkulepete, vastastikuse mõistmise memorandumite ja koostöölepingute kohaselt;

f)

vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktidele c, g ja h vastastikuse abi osutamisel kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega või tehes selliste ametiasutuste või organisatsioonidega koostööd nende taotlusel või omal algatusel;

g)

vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktidele c, g ja h vastastikuse abi osutamisel ja koostöö tegemisel ELi liikmesriikide ametiasutustega nende taotlusel või omal algatusel;

h)

vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktile e, kui Eurojust töötleb isikuandmeid, mis on Euroopa Liidu Kohtu menetluste osapoolte või menetlusse astujate saadud dokumentides;

i)

vastavalt määruse artikli 25 lõike 1 punktile i, kui isikuandmete töötlemine on vajalik tsiviilõiguslike nõuete täitmise tagamiseks.

2.   Kõik piirangud peavad järgima põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed.

3.   Enne piirangute kohaldamist tehakse igal üksikjuhul eraldi vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontroll. Piirangud piirduvad sellega, mis on seatud eesmärkide saavutamiseks tingimata vajalik.

4.   Aruandekohustuse täitmiseks dokumenteerib Eurojust kohaldatavate piirangute põhjused, asjakohased alused lõikes 1 loetletute seast ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontrolli tulemuse. Need registrikanded lisatakse registrisse, mis tehakse nõudmisel Euroopa Andmekaitseinspektorile kättesaadavaks. Eurojust koostab korrapäraselt aruandeid määruse artikli 25 kohaldamise kohta.

5.   Oma ülesannete raames muudelt organisatsioonidelt saadud isikuandmete töötlemisel konsulteerib Eurojust nende organisatsioonidega piirangute kehtestamise võimalike aluste ning piirangute vajalikkuse ja proportsionaalsuse osas, kui see ei kahjusta Eurojusti tegevust.

Artikkel 3

Riskid andmesubjektide õigustele ja vabadustele

1.   Piirangute kohaldamise tõttu andmesubjektide õigustele ja vabadustele avalduvate riskide hindamine ja kõnealuste piirangute kohaldamise periood dokumenteeritakse töötlemistoimingute registris, mida Eurojust peab kooskõlas määruse artikliga 31. See teave lisatakse ka määruse artikli 39 kohaselt tehtavatesse mis tahes andmekaitsealastesse mõjuhinnangutesse, mis käsitlevad neid piiranguid.

2.   Piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse üle otsustamisel võtab Eurojust arvesse võimalikke riske andmesubjekti õigustele ja vabadustele. Kui Eurojust kaalub piirangu kohaldamist, arvestatakse riski andmesubjekti õigustele ja vabadustele, eriti riski muude andmesubjektide õigustele ja vabadustele, ning Eurojusti uurimiste või menetluste mõju tühistamise riski, näiteks seoses asitõendite hävitamisega. Riskid andmesubjekti õigustele ja vabadustele on peamiselt seotud maine kahjustamise riskiga ning kaitse- ja ärakuulamise õiguse kahjustamise riskiga.

Artikkel 4

Kaitsemeetmed ja andmete säilitamise tähtajad

1.   Eurojust rakendab kaitsemeetmeid, et hoida ära ebaseaduslik juurdepääs sellistele isikuandmetele, mille suhtes kohaldatakse või võidakse kohaldada piiranguid, ja nende andmete kuritarvitamine. Kaitsemeetmed hõlmavad tehnilisi ja korralduslikke meetmeid ning neid kirjeldatakse vajaduse korral Eurojusti siseotsustes, -menetlustes ja -rakenduseeskirjades. Kaitsemeetmed hõlmavad järgmist:

a)

rollide, vastutusalade ja menetlusetappide selge määratlemine;

b)

kõiki elektroonilisi andmeid säilitatakse kooskõlas Eurojusti turbestandarditega turvalises IT-rakenduses, mis tõkestab volitamata isikute ebaseadusliku ja juhusliku juurdepääsu elektroonilistele andmetele ja andmete juhusliku edastamise, samuti elektroonilistes erikataloogides, millele on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel. Asjakohased juurdepääsutasemed määratakse individuaalselt;

c)

paberdokumente säilitatakse turvakappides ning neile on juurdepääs üksnes volitatud töötajatel;

d)

piirangute nõuetekohane jälgimine ja nende kohaldamise perioodiline läbivaatamine;

e)

kõigil isikutel, kellel on juurdepääs andmetele, on konfidentsiaalsuskohustus.

Punktis d nimetatud läbivaatamised toimuvad vähemalt kord iga kuue kuu tagant.

2.   Piirangud tühistatakse kohe, kui nende aluseks olnud tingimused enam ei kehti.

3.   Artikli 1 lõikes 4 osutatud isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on vajalik ja asjakohane lähtuvalt andmete töötlemise eesmärgist. Isikuandmeid säilitatakse kooskõlas Eurojusti isikuandmete töötlemist ja kaitset käsitleva töökorra (3) artiklis 18 ja lisas sätestatud kohaldatavate säilitamiseeskirjadega, mis tuleb lisada määruse artikli 31 kohaselt peetavatesse andmekaitseregistritesse. Säilitamistähtaja lõppedes kõik isikuandmed kustutatakse, muudetakse anonüümseks või edastatakse arhiividesse kooskõlas määruse artikliga 13.

Artikkel 5

Andmekaitseametniku osalemine

1.   Eurojusti andmekaitseametnikku teavitatakse põhjendamatu viivituseta alati, kui andmesubjekti õigusi piiratakse käesoleva otsuse alusel. Andmekaitseametnikule antakse juurdepääs asjakohastele registrikannetele ja mis tahes dokumentidele faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta.

2.   Eurojusti andmekaitseametnik võib taotleda piirangu kohaldamise läbivaatamist. Eurojust teavitab andmekaitseametnikku kirjalikult taotletud läbivaatamise tulemustest.

3.   Eurojust dokumenteerib andmekaitseametniku osalemise piirangute kohaldamises, sh temaga jagatava teabe.

Artikkel 6

Andmesubjektidele antav teave nende õiguste piiramise kohta

1.   Eurojust lisab oma veebisaidil või siseveebis avaldatavatesse isikuandmete kaitse teadetesse andmesubjektidele suunatud üldise teabe andmesubjektide õiguste võimaliku piiramise kohta kooskõlas artikli 2 lõikega 1. Teave peab sisaldama seda, mis õigusi võidakse piirata, põhjusi, miks piiranguid võidakse kohaldada, ja piirangute võimalikku kestust.

2.   Eurojust teavitab andmesubjekte ilma põhjendamatu viivituseta nende õiguste praegustest või tulevastest piirangutest, saates neile selle kohta individuaalse kirjaliku teate. Eurojust teavitab andmesubjekti piirangu kohaldamise peamistest põhjustest, tema õigusest pöörduda piirangu vaidlustamiseks andmekaitseametniku poole ja õigusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile.

3.   Eurojust võib piirangu põhjusi ja Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebuse esitamise õigust käsitleva teabe andmist edasi lükata, selle esitamata jätta või selle esitamisest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju. Seda, kas see on põhjendatud, hinnatakse igal üksikjuhul eraldi. Eurojust esitab andmesubjektile selle teabe kohe, kui teabe andmine ei tühista enam piirangu mõju.

Artikkel 7

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

1.   Kui Eurojust on määruse artikli 35 lõike 1 alusel kohustatud teavitama andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest, võib ta erandjuhtudel osaliselt või täielikult piirata sellise teabe andmist. Sel juhul dokumenteerib Eurojust teatises piirangu põhjused, piirangu kohaldamise õigusliku aluse kooskõlas artikliga 2 ning hinnangu selle vajalikkusele ja proportsionaalsusele. See teatis esitatakse Euroopa Andmekaitseinspektorile isikuandmetega seotud rikkumisest teatamisel.

2.   Kui piirangut õigustanud põhjused enam ei kehti, teavitab Eurojust asjaomast andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest, piirangu peamistest põhjustest ja tema õigusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 8

Elektroonilise side konfidentsiaalsus

1.   Erandjuhtudel võib Eurojust määruse artikli 36 alusel piirata õigust elektroonilise side konfidentsiaalsusele. Sellised piirangud peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (4).

2.   Kui Eurojust piirab õigust elektroonilise side konfidentsiaalsusele, teavitab ta asjaomast andmesubjekti oma vastuses andmesubjekti mis tahes taotlusele piirangu kohaldamise peamistest põhjustest ja tema õigusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile.

3.   Eurojust võib piirangu põhjusi ja Euroopa Andmekaitseinspektorile kaebuse esitamise õigust käsitleva teabe andmist edasi lükata, selle esitamata jätta või selle esitamisest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju. Seda, kas see on põhjendatud, hinnatakse igal üksikjuhul eraldi.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Haag, 15. juuli 2020

Eurojusti kolleegiumi nimel

Eurojusti president

Ladislav HAMRAN


(1)   ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.

(2)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(3)  Eurojusti isikuandmete töötlemist ja kaitset käsitlev töökord (ELT L 50, 24.2.2020, lk 10).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).


Top