Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32020H1202(01)

    Nõukogu soovitus, 24. november 2020, jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta 2020/C 417/01

    ELT C 417, 2.12.2020, p. 1–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    2.12.2020   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 417/1


    NÕUKOGU SOOVITUS,

    24. november 2020,

    jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta

    (2020/C 417/01)

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 166 ja 165,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (1) tunnustatakse põhiõigustena õigust haridusele ning õigust saada kutseõpet ja täienduskoolitust; ÜRO kestliku arengu eesmärkides nähakse ette, et 2030. aastaks on kõigil naistel ja meestel võrdne juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele tehnika-, kutse- ja kolmanda taseme haridusele, sealhulgas ülikooliharidusele, ning et tööhõive, inimväärsete töökohtade ja ettevõtluse jaoks asjakohaste oskustega, sealhulgas tehniliste ja kutseoskustega noorte ja täiskasvanute arv suureneb märkimisväärselt.

    (2)

    17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas (2) on esitatud mitu põhimõtet õiglaste ja hästi toimivate tööturgude ja sotsiaalhoolekandesüsteemide toetamiseks, sealhulgas 1. põhimõte, mis käsitleb õigust kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, ning 4. põhimõte, mis käsitleb tööhõive aktiivset toetamist.

    (3)

    Kvaliteetsed ja uuenduslikud kutsehariduse süsteemid annavad inimestele tööks, isiklikuks arenguks ja kodakondsuseks vajalikud oskused, mis aitavad neil kohaneda kaksiküleminekuga digi- ja rohemajandusele ning seda üleminekut ellu viia, samuti oskused tulla toime hädaolukordade ja majandusšokkidega nii, et samal ajal toetatakse ka majanduskasvu ja sotsiaalset sidusust. Seeläbi võimaldatakse inimestel omandada oskused, mis aitavad neil saada või luua tööturul nõutavaid töökohti.

    (4)

    Tõhus kutsehariduse poliitika on väga oluline, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 145 sätestatud eesmärk edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muutustele reageerivaid tööturge.

    (5)

    Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe“ (3) on Euroopa uus majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta majandust ja ühiskonda ning suunata need jätkusuutlikumale teele. Koolidel, koolitusasutustel ja ülikoolidel on head võimalused õpilaste, lastevanemate, ettevõtjate ja laiema kogukonnaga dialoogi pidamiseks muutuste üle, mida on vaja edukaks üleminekuks. Roheüleminekust kasu saamiseks on vaja ennetavat täiendus- ja ümberõpet.

    (6)

    Komisjoni teatises „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks“ (4) rõhutatakse vajadust seada oskused, tööalane konkurentsivõime ja inimkapital kesksele kohale; seda tehakse jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava Euroopa oskuste tegevuskava (5) abil, mida täiendab kutseharidust käsitleva nõukogu soovituse ettepanek. Samuti antakse selles teada edasisest tööst Euroopa haridusruumiga ning koos liikmesriikidega kehtestatavast uuest hariduse ja koolituse valdkonna koostöö raamistikust.

    (7)

    Komisjoni teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (6) kutsutakse üles võtma otsustavaid meetmeid, et muuta elukestev õpe kõigi jaoks reaalsuseks ning tagada, et haridus ja koolitus peaksid kaksiküleminekuga sammu ja aitaksid seda ellu viia. Samuti kutsutakse teatises kõrghariduse ning kutsehariduse pakkujaid üles tooma tööturule rohkem teadlasi, insenere ja tehnikuid. Uues ringmajanduse tegevuskavas (7) ja ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 (8) rõhutatakse oskuste keskset rolli üleminekul rohelisele ja puhtale majandusele.

    (8)

    Komisjoni teatises „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ (9) rõhutatakse, et kvalifitseeritud töötajate ja kogenud juhtide puudus on muutunud peamiseks probleemiks veerandile ELi mikro-, väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) ning et kvalifitseeritud töötajate puudus on suurim takistus uute investeeringute tegemisel kogu ELis. Kutseharidus on VKEde jaoks eriti oluline, et tagada nende tööjõu vajalikud oskused.

    (9)

    Komisjoni teatises „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025“ (10) tõstetakse esile kutsehariduse tähtsust naiste ja meeste jaoks, et tagada sooline tasakaal kutsealadel, millel valitseb traditsiooniliselt kas meeste või naiste ülekaal, ja aidata kaasa soostereotüüpide kaotamisele.

    (10)

    Komisjoni teatises „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (11) on esitatud julge ja ulatuslik kava Euroopa majanduse taastamiseks, mis põhineb erakorralisel Euroopa majanduse taasterahastul „NextGenerationEU“ ja tugevdatud mitmeaastasel finantsraamistikul aastateks 2021–2027. See kava põhineb solidaarsusel ja õiglusel ning on tihedalt seotud liidu ühiste põhimõtete ja väärtustega. Kavaga nähakse ette, kuidas anda Euroopa majandusele hoogu, edendada rohe- ja digiüleminekut ning muuta majandus tulevaste põlvkondade jaoks õiglasemaks, vastupidavamaks ja jätkusuutlikumaks.

    (11)

    Alates 2013. aastast on noortegarantii (12) raames aidatud noortel siseneda tööturule. Selleks pakutakse neile nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või kooli lõpetamist kvaliteetset töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikavõimalust. Kutseharidus on olnud tulemuslik vahend tõrjutuse ohus olevate noorte tööturule siirdumise sujuvamaks muutmisel. Tulevikus võib atraktiivsel ja tööturu vajadustele vastaval kutseharidusel, eelkõige õpipoisiõppel, olla noortegarantii raames veelgi suurem roll, et hoida ära noorte töötuks jäämist ja valmistada neid ette tulevasteks võimalusteks tööturul, eelkõige rohe- ja digiülemineku raames.

    (12)

    Komisjoni ettepanekuga Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta soovitakse tagada haridussüsteemi parem vastavus tööturu vajadustele ning kõigi võrdne juurdepääs elukestva õppe võimalustele täiendus- ja ümberõppe kaudu.

    (13)

    Komisjoni ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013, nähakse ette, et tuleks säilitada 2014.–2020. aasta programmi integreeritus – programm hõlmab õppimist igas kontekstis (st formaalset, mitteformaalset ja informaalset õppimist) ja kõikidel eluetappidel, et edendada paindlikke õppimisvõimalusi, et inimesed saaksid arendada 21. sajandi probleemide lahendamiseks vajalikke pädevusi.

    (14)

    Käesolev soovitus tugineb mitmele Euroopa tasandil välja töötatud haridus-, koolitus- ja oskuste valdkonna algatusele, mis on kokkuvõtlikult esitatud I lisas, ning täiendab jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetavat Euroopa oskuste tegevuskava, ajakohastatud digiõppe tegevuskava, Euroopa haridusruumi ning hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilist raamistikku.

    (15)

    Käesoleva soovitusega püütakse viia ellu Euroopa haridusruumi eesmärki luua tõeline Euroopa õpperuum, kus piirid ei ole takistuseks kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele ning millega püütakse kõrvaldada kooli lõpetamisel ja kõrghariduse omandamisel saadud kvalifikatsioonide ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite tunnustamise takistused, samuti teha tööd koolituse ja elukestva õppe tulemuste sujuvama piiriülese valideerimise saavutamiseks.

    (16)

    Tuginedes Euroopa kutsehariduse tõhustatud koostöö prioriteetidele (Kopenhaageni protsess), mis võeti vastu nõukogu 19. detsembri 2002. aasta resolutsiooniga, (13) olid kvaliteetse ja paindliku kutsehariduse ning riikidevahelise õpirände eesmärgid jätkuvalt kesksel kohal kutsehariduse ajakohastamise üldises visioonis, mille määrasid kindlaks vastutavad ministrid 2010. aastal Brugge kommünikees.

    (17)

    Kutsehariduse eest vastutavad ministrid leppisid 22. juuni 2015. aasta Riia järeldustes kokku kõnealuse visiooni elluviimise toetamise prioriteetides, mis on lisatud hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamist käsitlevasse nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruandesse (14) ning Euroopa 2016. aasta uude oskuste tegevuskavasse, (15) millega anti liidu kutsehariduse poliitikale veelgi tugevamat hoogu, pöörates rohkem tähelepanu atraktiivsusele ja kvaliteedile.

    (18)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitusega Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) loomise kohta kutsehariduse valdkonnas (16) kehtestati võrdlusraamistik, et toetada liikmesriike nende kutsehariduse süsteemide kvaliteedi parandamisel ning aidata kutsehariduse poliitika arendamisel suurendada läbipaistvust liikmesriikide vahel. Kümne rakendamisaasta jooksul on EQAVET soodustanud riiklike kvaliteedi tagamise süsteemide reforme, kuid ei ole oluliselt aidanud muuta kvaliteeditagamise korraldust läbipaistvamaks. Lisaks on EQAVETi raamistikku kasutatud peamiselt koolipõhises esmakutseõppes. Seetõttu tuleks EQAVETi 2009. aasta raamistik lõimida käesolevasse soovitusse ning lisada tuleks elemendid, millega kõrvaldada selle rakendamise puudujäägid, mis on seotud õpiväljundite kvaliteedi, sertifitseerimise ja hindamise, sidusrühmadega konsulteerimise, õpetajate ja koolitajate rolli ning töökohapõhise õppega, samuti kutsehariduse paindlikkusega. Selleks et parandada vastastikust õppimist, muuta kutsehariduse pakkumise kvaliteedi tagamise korraldus läbipaistvamaks ja järjepidevamaks ning tugevdada vastastikust usaldust ELi liikmesriikide vahel, tuleks võtta ELis kasutusele kvaliteeditagamise vastastikune hindamine süsteemi tasandil.

    (19)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovituses Euroopa kutsehariduse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta (17) seati eesmärgiks parandada õpiväljundite tunnustamist, koondamist ja ülekandmist, toetada õpirännet ja elukestvat õpet ning luua ELi kutsehariduse arvestuspunktide süsteem. ECVET on kümne rakendamisaasta jooksul õpiväljundite kasutamise ja dokumenteerimise kaudu aidanud oluliselt parandada õpirände kvaliteeti. ECVETi punktide põhimõtet aga ei ole üldiselt kasutatud ning ECVET ei ole viinud Euroopa kutsehariduse ainepunktide süsteemi väljatöötamiseni. Seetõttu peaks käesolev nõukogu soovitus sisaldama ECVETi peamisi paindlikkusega seotud põhimõtteid (nt õpiväljundite ühikud). ECVETi vahendeid (nt koolitusleping ja vastastikuse mõistmise memorandum), millega toetatakse kutseõppijate õpirännet, tuleb edasi arendada muude ELi vahendite, näiteks programmi „Erasmus+“ kaudu toetatavate vahendite raames. Keskharidusjärgsete ja kolmanda taseme kutsekvalifikatsioonide puhul võib rakendada juba kasutusel olevat Euroopa ainepunktisüsteemi.

    (20)

    Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovituses kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (18) on kindlaks määratud 14 põhikriteeriumi, mida liikmesriigid ja sidusrühmad peaksid kasutama, et arendada kvaliteetset ja tõhusat õpipoisiõpet, millega tagatakse nii tööga seotud oskuste arendamine kui ka õpipoiste isiklik areng.

    (21)

    Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (CEDEFOP), kes jälgib 22. juuni 2015. aasta Riia järeldustes kokkulepitud prioriteetide täitmist, osutab mitmele valdkonnale, kus riigid on teinud edusamme kutsehariduse ajakohastamisel, eelkõige seoses õpipoisiõppe ja töökohapõhise õppega, kvaliteedi tagamisega, oskuste prognoosimise mehhanismide ja sotsiaalpartnereid kaasavate nõuandvate organite loomisega, mis on suurendanud tulemuslikkust ja paindlikkust ning viimasel ajal veelgi rohkem keskendumist digioskustele. Võttes arvesse rohe- ja digiüleminekut, on siiski vaja märkimisväärselt laiendada ja parandada kutsehariduse pakkumist noortele ja täiskasvanutele ning samal ajal muuta ka esmakutseõpe atraktiivsemaks ja kvaliteetsemaks.

    (22)

    Paljudes riikides on loodud algatused kutsehariduse tipptaseme edendamiseks ning kutsehariduse paremaks sidumiseks innovatsiooni ja oskuste ökosüsteemidega. Nendele näidetele tuginedes katsetatakse kutsehariduse tippkeskuste kontseptsiooni, et neist keskustest saaksid spetsiifilistes valdkondades pakutavas koolituses nii esmaõppes kui ka täiendus- ja ümberõppes maailmatasemel võrdlusalused.

    (23)

    2018. aasta detsembris vastu võetud kutsehariduse tulevikku käsitlevas arvamuses esitas kutseõppe nõuandekomitee visiooni tipptasemel, kaasavast ja elukestvast kutseharidusest, mis vastab majanduslikest, tehnoloogilistest ja ühiskondlikest muutustest tingitud tulevikuvajadustele. Arvamuses kutsuti komisjoni üles koostama ettepanekut, et ühtlustada ja konsolideerida ELi kutsehariduse poliitika raamistik, selle juhtimine ja olemasolevad vahendid nõukogu üldise soovituse vormis.

    (24)

    Kuna käesolev soovitus ei ole siduv, järgitakse selles subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning soovitust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa õigusega ning liikmesriikide õiguse ja tavadega. Eelkõige ei piira käesolev soovitus direktiivi 2005/36/EÜ (19) (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2013/55/EL) (20) ja selles sätestatud automaatse tunnustamise korra kohaldamist.

    Võttes arvesse mõiste „kutseharidus“ järgmist määratlust:

    Käesoleva soovituse rakendamisel käsitatakse kutseharidusena haridust, mille eesmärk on tagada noortele ja täiskasvanutele teadmised, oskused ja pädevused, mis on vajalikud konkreetsetes ametites või laiemalt tööturul (21). Seda võib pakkuda formaalses ja mitteformaalses keskkonnas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kõigil tasemetel, sealhulgas vajaduse korral kolmanda taseme hariduses.

    SOOVITAB LIIKMESRIIKIDEL

    siseriiklike ja liidu õigusaktide, olemasolevate vahendite, riiklike prioriteetide ja asjaolude, sealhulgas sotsiaal-majandusliku olukorra ning riiklike kutseharidussüsteemide omapära kohaselt ning tihedas koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega:

    a)

    töötada selle nimel, et rakendada kutsehariduse poliitikat, millega:

    võimaldatakse noortel ja täiskasvanutel omandada muutuval tööturul ja muutuvas ühiskonnas hästi hakkama saamiseks vajalikud teadmised, oskused ja pädevused, et tulla toime majanduse taastamise ning õiglase üleminekuga rohe- ja digimajandusele demograafiliste muutuste ajal ja kõigis majandustsüklites,

    toetatakse kaasatust ja võrdseid võimalusi ning aidatakse saavutada toimetulekut, sotsiaalset õiglust ja heaolu kõigi jaoks ning

    edendatakse Euroopa kutseharidussüsteeme rahvusvahelises kontekstis selliselt, et neid tunnustatakse kui kutseõppijate ülemaailmset võrdlusalust;

    b)

    võtta meetmeid ja teha investeeringuid selle poliitika elluviimiseks kooskõlas allpool punktides 1–21 esitatud põhimõtetega ning

    c)

    töötada selle nimel, et saavutada 2025. aastaks järgmised asjakohaste Euroopa jälgimisraamistike osaks olevad ELi tasandi eesmärgid, (22) sealhulgas hariduse ja koolituse ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitika valdkonnas:

    tööga hõivatud kutseõppe lõpetanute osakaal peaks olema vähemalt 82 % (23);

    60 % hiljuti kutseõppe lõpetanutest on saanud kutseharidusõppe ajal võimaluse osaleda töökohal toimuvas väljaõppes (24). See eesmärk puudutab kõiki töökohapõhise õppe vorme ja aitab seega samuti suurendada õpipoisiõppe võimalusi, mida saab toetada noortegarantiiga;

    8 % kutseõppijatest osaleb õpirändes välismaal (25).

    Kutseharidus on paindlik tööturu muutustega kohanemisel

    1.

    Kutsehariduse õppekavad pakuvad tasakaalustatud kombinatsiooni kutsealastest, sealhulgas tehnilistest oskustest, mis vastavad hästi kõigile majandustsüklitele, muutuvatele töökohtadele ja -meetoditele, ning võtmepädevustest, (26) sealhulgas kindlad põhioskused, digi-, ülekantavad, rohelised ja muud eluks vajalikud oskused, mis loovad tugeva aluse vastupanuvõimele, elukestvale õppele, elukestvale tööalasele konkurentsivõimele, sotsiaalsele kaasatusele, kodanikuaktiivsusele ja isiklikule arengule.

    2.

    Kutsehariduse õppekavu ja erialavalikuid ja kvalifikatsioone ajakohastatakse vajaduse korral regulaarselt, tuginedes oskuste prognoosimisele (st lõpetanute edasise käekäigu jälgimise süsteemid, oskuste prognoosimise mehhanismid, sealhulgas sektori ja piirkondlikul tasandil).

    3.

    Kutsehariduse pakkujatel on riikliku konteksti kohaselt piisavalt autonoomiat, paindlikkust, tuge ja rahastust, et kohandada pakutavat koolitust vastavalt muutuvale oskuste vajadusele, rohe- ja digiüleminekule ning majandustsüklitele, tagades samal ajal kvaliteedi.

    4.

    Kõikide tasemete kutsehariduse õppekavad sisaldavad töökohapõhise õppe komponente, mida laiendatakse ka jätkuõppele; õpipoisiõppe skeeme (27) arendatakse edasi, et laiendada noortegarantii pakkumisi, (28) ning neid skeeme täiendatakse asjakohase toetuse (29) ja asjakohaste meetmetega õpipoisiõppe pakkumise stabiliseerimiseks ning väike-ettevõtete spetsiifiliste probleemide lahendamiseks. Et luua töökohapõhise õppe võimalusi erinevates majandussektorites, võiks tööandjatele pakkuda ergutavaid meetmeid vastavalt siseriiklikule kontekstile.

    Kutsehariduse keskmes on paindlikkus ja edasiminekuvõimalused

    5.

    Kutsehariduse õppekavad on õppijakesksed, pakuvad kontakt- ja digiõpet või kombineeritud õpet, paindlikke ja moodulõppe võimalusi, mis põhinevad mitteformaalse ja informaalse õppe õpiväljundite tunnustamisel ning avavad tee karjäärile ja edasiõppimisele; kutseõppe jätkuõppe õppekavad on kavandatud selliselt, et neid saaks kohandada tööturu, sektori või üksikisiku täiendus- või ümberõppe vajadustega.

    6.

    Kutsehariduse õppekavad põhinevad moodulitel või õpiväljundite ühikutel ning kehtestatud on hindamismehhanismid, mis võimaldavad inimestel saavutatud õpiväljundeid üle kanda, tunnustada ja koguda, et nad võiksid saada siseriiklikus kontekstis asjakohase kutse või osakutse. (30) Tasemeõppe peamine eesmärk on omandada tervikkutse.

    Kutseharidus edendab innovatsiooni ja majanduskasvu ning tagab ettevalmistuse digi- ja roheüleminekuks ning väga nõutavate kutsealade jaoks

    7.

    Kutseharidus on vastupanuvõimeline, kuna see on osa majandus-, tööstus- ja innovatsioonistrateegiatest, sealhulgas majanduse taastamisega ning rohe- ja digiüleminekuga seotud strateegiatest. Sellest tulenevalt tuleb kutsehariduse pakkumist märkimisväärselt kohandada ja/või laiendada, eelkõige täiskasvanute jaoks, soodustades ettevõtlus-, digi- ja roheliste oskuste omandamist.

    8.

    Kutsehariduse tippkeskused toimivad kohalike investeeringute soodustajana, toetades majanduse taastamist, rohe- ja digiüleminekut, Euroopa ja piirkondlikke innovatsiooni- ja nutika spetsialiseerumise strateegiaid, kutsehariduse arendamist, sealhulgas kõrgematel kvalifikatsioonitasemetel (Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemed 5–8) riikliku konteksti kohaselt; samuti pakuvad need keskused uuenduslikke teenuseid, nagu klastrid ja ettevõtlusinkubaatorid idufirmadele, uuenduslik tehnoloogia VKEdele ning uuenduslikud ümberõppelahendused koondamisohus töötajatele.

    9.

    Kutseharidusasutustel on juurdepääs tipptasemel taristule, nad on kehtestanud riikliku konteksti kohased digitaliseerimisstrateegiad (31) ning nad lõimivad oma õppekavadesse ja organisatsioonide juhtimisse keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse kestlikkuse ning nad aitavad seega täita ÜRO kestliku arengu eesmärke.

    Kutseharidus on atraktiivne valik, mis põhineb koolituse/oskuste nüüdisaegsel ja digitaliseeritud pakkumisel

    10.

    Esma- ja jätkukutseõpe on osa elukestvast õppest. Nii esma- kui ka jätkukutseõppe, üldhariduse ja kõrghariduse vahel on paindlikud ja üleminekuid võimaldavad seosed.

    11.

    Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemete 5–8 kutsehariduse õppekavasid arendatakse edasi vastavalt siseriiklikule kontekstile, et rahuldada suurenevat vajadust kõrgema taseme kutseoskuste järele;

    12.

    Kutsehariduse õppekavades kasutatakse avatud, digitaalsete ja kaasavate õpikeskkondade asjakohast kombinatsiooni, sh õppimist soodustavaid töökohti, ning neid õppekavasid toetavad tipptasemel ja juurdepääsetavad taristud, seadmed ja tehnoloogia ning mitmekülgsed pedagoogikameetodid ja -vahendid, näiteks IKT-põhised simulaatorid, virtuaalne ja liitreaalsus, mis muudab koolituse kättesaadavamaks ja tõhusamaks, sealhulgas väikeettevõtjate jaoks (32).

    13.

    Kutseharidusvaldkonna õpetajad, koolitajad ja muud töötajad saavad tasemeõpet ja täienduskoolitust, et pakkuda kvaliteetset õpet, edendada tehnilisi ja digioskusi ning tulemuslikke uuenduslikke õppemeetodeid sealhulgas õpetamist virtuaalkeskkonnas, kasutada oma töös tipptasemel kutse- ja digipedagoogikat, digiõppevahendeid ning töötada mitmekesises ja mitmekultuurilises keskkonnas. Nende karjäärivõimalused muutuvad atraktiivsemaks tänu mitmekesisematele värbamisviisidele, parematele karjäärivõimalustele (33) ning tihedamale koostööle praktikajuhendajate/-koolitajate ja ettevõtete ning muude töökohtade vahel.

    14.

    Rahvusvahelistumise strateegiad toetavad strateegilist lähenemisviisi rahvusvahelisele koostööle kutsehariduses, sealhulgas ELi piirialadel; sellised strateegiad levitavad edukaid siseriiklikke praktikaid kogu maailmas ja neid saab rakendada erineval viisil, näiteks õppijate ja õpetajate/koolitajate õpiränne ning osalemine ja ühine ettevalmistumine rahvusvahelisteks kutsevõistlusteks;

    15.

    Loodud on võimalused kutseõppeasutuste õpilaste ja -töötajate õpirändeks, sealhulgas virtuaalseks, pikaajaliseks ja kolmandatesse riikidesse suunduvaks õpirändeks, ning seda hõlbustab õpiväljundite ühikute kasutamine ja tunnustamine ning teiste asjakohaste Euroopa algatuste kasutamine (34).

    16.

    Kogu ELis tagatakse kvaliteetsete elukestva õppe ja karjäärinõustamise teenuste abil selge ja kasutajasõbralik teave õppimis- ja karjäärivõimaluste ning tunnustamisvõimaluste kohta, kasutades täielikult ära Europassi ja muid digiteenuseid.

    Kutseharidus edendab võrdseid võimalusi

    17.

    Kutsehariduse õppekavad on kaasavad ja kättesaadavad sellistele haavatavatele rühmadele nagu puuetega inimesed, madala kvalifikatsiooniga / väheste oskustega inimesed, vähemused, rändetaustaga inimesed ning oma geograafilise asukoha ja/või sotsiaal-majanduslikult ebasoodsa olukorra tõttu piiratud võimalustega inimesed; sihipärased meetmed ja paindlikud koolitusformaadid ennetavad haridussüsteemist varakult lahkumist ning toetavad üleminekut koolist tööle.

    18.

    Kutsehariduse õppekavad on kättesaadavad digitaalsete õppeplatvormide kaudu (mida toetavad vahendid, seadmed ja internetiühendus), eelkõige haavatavatele rühmadele ja maapiirkondade või äärealade elanikele.

    19.

    Sihipäraste meetmetega edendatakse soolist tasakaalu traditsioonilistel nn meeste ja naiste kutsealadel ning käsitletakse koos nii sooga seotud kui ka muid stereotüüpe.

    Kutseharidust toetab kvaliteedi tagamise kultuur

    20.

    II lisas kirjeldatud Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikku (EQAVETi raamistik) kasutatakse nii kutseõppe esma- kui ka jätkuõppe riiklikes kvaliteedi tagamise süsteemides; see hõlmab nii avaliku kui ka erasektori pakutavat kutseharidust kõigis õppevormides (nii kooli- kui ka töökohapõhises õppes, sealhulgas õpipoisiõppes) ja kõiki õpinguid (digitaalne , kontakt- või kombineeritud õpe) ning seda toetavad II lisas loetletud kutsehariduse kvaliteedi tagamise näidiskirjeldused ja ühised võrdlusnäitajad, mida kasutatakse nii süsteemi kui ka kooli tasandil riikliku konteksti kohaselt;

    21.

    Kutsehariduse kvaliteedi tagamise riiklik tugikeskus koondab jätkuvalt kõiki riigi ja piirkondliku tasandi asjaomaseid sidusrühmi, et:

    teha konkreetseid algatusi EQAVETi raamistiku rakendamiseks ja edasiarendamiseks,

    teavitada ja kaasata mitmesuguseid sidusrühmi, sealhulgas kutsehariduse tippkeskusi, et aidata kaasa EQAVETi raamistiku rakendamisele,

    toetada enesehindamist kui täiendavat ja tulemuslikku kvaliteedi tagamise vahendit, mis võimaldab mõõta edukust ja teha kindlaks parendusvaldkonnad (sealhulgas seoses kutseharidussüsteemide ja -asutuste digitaalse valmisolekuga),

    osaleda aktiivselt kutsehariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustikus,

    esitada EQAVETi raamistikul põhineva riikliku kvaliteedi tagamise korra ajakohastatud kirjeldus,

    osaleda kvaliteedi tagamise vastastikuses hindamises (35) ELi tasandil, et muuta kvaliteedi tagamise korraldus läbipaistvamaks ja järjepidevamaks ning suurendada usaldust liikmesriikide vahel.

    Rakendamine riigi tasandil

    Liikmesriikidel soovitatakse võtta koos sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega meetmeid kõnealuse poliitika elluviimiseks riigi tasandil. Selleks peaksid nad tegema järgmist.

    22.

    Toetama jätkusuutlikke partnerlusi kutsehariduse juhtimiseks vastavalt siseriiklikule kontekstile ning vajaduse korral avaliku ja erasektori partnerluste kaudu; kaasama sotsiaalpartnereid ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sealhulgas kutseharidusasutused, tööstusharud ja igas suuruses ettevõtted, avalikud ja erasektori tööturuasutused, kutseõpetajad ja praktikajuhendajad ning nende esindajad, sellised katusorganisatsioonid nagu tööstus-, kaubandus- ja käsitöökojad ning kutse- ja valdkondlikud organisatsioonid, noortegarantii riiklikud koordinaatorid, ESF ja muud ELi algatused, infotehnoloogia sektor, kutsehariduse tippkeskused, klastrid, õppijate ja lapsevanemate organisatsioonid, samuti kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused; edendama selliseid partnerlussuhteid piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil.

    23.

    Kasutama võimalikult hästi ära Euroopa läbipaistvusvahendeid, nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa ainepunktisüsteem (ECTS), Europass ning oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator (ESCO), hõlbustama kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatset vastastikust tunnustamist, (36) võimaldama õppijatel kasutada Europassi mitmesuguseid võimalusi (nt oma kogemuste, oskuste ja kvalifikatsioonide registreerimine veebipõhises profiilis, mille abil võib saada karjäärinõustamist, õpirändekogemusi, digitaalselt allkirjastatud tunnistusi, samuti saada soovitusi ja otsida teavet õppimis- ja töövõimaluste, kvalifikatsioonide, valideerimise, tunnustamise kohta).

    24.

    Kasutama võimalikult hästi ära Euroopa Liidu fonde ja vahendeid, millega toetatakse kutsehariduse reforme ja/või investeeringuid, sealhulgas digitaliseerimise ja keskkonnasäästlikkuse valdkonnas, näiteks Next Generation EU (taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, REACT-EU), Euroopa Sotsiaalfond+, TERA, Euroopa Regionaalarengu Fond, InvestEU, Erasmus+, programm „Euroopa horisont“, Interreg, programm „Digitaalne Euroopa“, õiglase ülemineku mehhanism ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning moderniseerimisfond; soodustama nii avaliku kui ka erasektori lisainvesteeringute tegemist kutseharidusse.

    25.

    Määrama asjakohasele kehtivale riiklikule korrale ja finantsraamistikule tuginedes 18 kuu jooksul pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist kindlaks soovituse rakendamiseks riigi tasandil võetavad meetmed ja jälgima nende rakendamist, sealhulgas eraldades piisavalt riigi vahendeid ning pöörates suurt tähelepanu digitaliseerimise ja keskkonnasäästlikkuse lõimimisele kogu kutseharidussektorisse, võttes nõuetekohaselt arvesse haridus- ja koolitusasutuste vastutust/autonoomsust riikliku konteksti kohaselt.

    VÕTTES NÕUETEKOHASELT ARVESSE SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET, KIIDAB HEAKS KOMISJONI KAVATSUSE:

    viia ellu liidu kutsehariduspoliitikat, toetades liikmesriikide meetmeid, sealhulgas järgmise kaudu.

    26.

    Tagades ELi kutsehariduspoliitika tulemusliku juhtimise kolmepoolse kutseõppe nõuandekomitee kaudu, jooksva tööprogrammi alusel ning koostöös kutseharidusvaldkonna peadirektorite, (37) õppijate esindajate ning kutsehariduse pakkujatega.

    27.

    Tagades, et ELi kutsehariduspoliitikat võetakse täielikult arvesse ELi majanduse taastekava, Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa uue tööstusstrateegia ning kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks mõeldud VKEde strateegia rakendamisel ning et see poliitika on järjepidev ja ühtne osa kestlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetavast Euroopa oskuste tegevuskavast, digiõppe tegevuskavast, hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö üldisest raamistikust ning Euroopa haridusruumist.

    28.

    Toetades rohkem õpipoisiõppe struktuurireforme õpipoisiõppe tugiteenuse kaudu ja andes uut hoogu Euroopa Õpipoisiõppe Liidule koostoimes noortegarantiiga; laiendades järk-järgult kutsehariduse tugiteenuseid koostöös CEDEFOPiga.

    29.

    Uurides koos liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku nõuanderühma raames, mikrokvalifikatsioonitunnistuste kontseptsiooni ja kasutamist, sealhulgas kutsehariduses, nagu on kavandatud Euroopa oskuste tegevuskavas.

    30.

    Toetades eesmärki luua ja arendada järk-järgult Euroopa kutsehariduse tippkeskuste platvormi ning kaardistades koos liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega Euroopa kutsealaseid põhiprofiile osana Europassi platvormist, täiendades seda võimaluse korral Euroopa läbipaistvusvahendite raames välja töötatud kutsealaste digipädevustega, et hõlbustada õppijate ja töötajate õpirännet ning kvalifikatsioonide läbipaistvust ja tunnustamist.

    31.

    Toetades kutsehariduse pakkumise kvalitatiivset ja tõhusat digitaliseerimist nii koolis kui ka töökohapõhises õppes, edendades Euroopa pädevusraamistike (38) ja enesehindamisvahendite (39) kasutamist ning uurides kogu ELi hõlmava kutsehariduskoolide uuringu teostatavust.

    32.

    Tugevdades Euroopa Õpipoisiõppe Liitu ning digioskusi ja töökohtade koalitsioone, nagu on välja kuulutatud Euroopa oskuste tegevuskavas.

    33.

    Edendades Euroopa kutseharidussüsteeme rahvusvahelises kontekstis selliselt, et neid tunnustatakse kui kutseõppijate ülemaailmset võrdlusalust, sealhulgas toetades kutseharidussüsteemide rahvusvahelistumist ka ELi kandidaatriikide ja Euroopa naabruses asuvate riikidega koostöös Euroopa Koolitusfondiga; samuti edendades kutsevõistlusi ja teavituskampaaniaid, et muuta kutseharidus atraktiivsemaks ja mainekamaks, ning pakkudes kasutajasõbralikku juurdepääsu teabele kutsehariduse ning sellega seotud karjäärivõimaluste kohta, tuginedes Europassi võimalustele ja neid edasi arendades.

    34.

    Tehes kutsehariduse valdkonnas koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige OECD, ILO, UNESCO ja Maailmapangaga.

    35.

    Toetades liikmesriikide jõupingutusi käesoleva soovituse rakendamisel, suurendades kutseharidusasutuste suutlikkust, sealhulgas nende digiüleminekut ja keskkonnasäästlikkust, ning edendades kutseharidusalaseid teadusuuringuid nii riikide kui ka ELi tasandil, rahastades neid asjakohastest liidu fondidest ja programmidest (Next Generation EU (taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend ja REACT-EU), Euroopa Sotsiaalfond+, TERA, Euroopa Regionaalarengu Fond, InvestEU, programmid „Erasmus+“ ja „Euroopa horisont“, Interreg, programm „Digitaalne Euroopa“, õiglase ülemineku mehhanism, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, moderniseerimisfond).

    36.

    Tagades kvalitatiivse ja kvantitatiivse seire kooskõlas käesolevas soovituses kindlaksmääratud ühiste eesmärkidega ja muude asjakohaste andmetega, sealhulgas investeeringute kohta, lisades need andmed Euroopa poolaasta protsessi ja asjakohastesse Euroopa järelevalve- ja aruandlusraamistikesse ning andes nõukogule iga viie aasta järel aru soovituse rakendamise kohta, tuginedes riikide ja Euroopa tasandil kättesaadavatele andmetele ning CEDEFOPi iga-aastase seire tulemustele.

    Käesoleva soovitusega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitus Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) loomise kohta kutsehariduse valdkonnas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta soovitus Euroopa kutsehariduse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohta.

    Brüssel, 24. november 2020

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    M. ROTH


    (1)  ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.

    (2)  Dok 13129/17.

    (3)  COM(2019) 640 final.

    (4)  COM(2020) 14 final.

    (5)  COM(2020) 274 final.

    (6)  COM(2020) 102 final.

    (7)  COM(2020) 98 final.

    (8)  COM(2020) 380 final.

    (9)  COM(2020) 103 final.

    (10)  COM(2020) 152 final.

    (11)  COM(2020) 442 final.

    (12)  Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (ELT C 120, 26.4.2013, lk 1).

    (13)  EÜT C 13, 18.1.2003, lk 2.

    (14)  ELT C 417, 15.12.2015, lk 25.

    (15)  COM(2016) 381 final.

    (16)  ELT C 155, 8.7.2009, lk 1.

    (17)  ELT C 155, 8.7.2009, lk 11.

    (18)  ELT C 153, 2.5.2018, lk 1.

    (19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

    (20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013 direktiiv 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132).

    (21)  Põhineb Cedefopi määratlusel: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus: Euroopa hariduspoliitika terminoloogia (Terminology of European education and training policy), 2014.

    (22)  Need eesmärgid on määratletud ELi keskmiste väärtustena, mille liikmesriigid peavad ühiselt saavutama. Nende eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammudest aru andmisel, sealhulgas vajaduse korral Euroopa poolaasta raames, peaks komisjon võtma arvesse erinevate riiklike süsteemide ja asjaolude eripära. Liikmesriigid peaksid täielikult ära kasutama liidu rahastamisvõimalusi vastavalt oma riigi oludele, prioriteetidele ja probleemidele. Need kolm kvantitatiivset eesmärki ei mõjuta otsuseid selle kohta, kuidas liidu rahastamisvahendeid mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 ja taasterahastu „NextGenerationEU“ raames rakendatakse.

    (23)  See hõlmab vanuserühma 20–34 eluaastat, kes on 1–3 aastat tagasi omandanud keskhariduse või kutsekeskhariduse või lõpetanud kutseõppe keskhariduse baasil.

    (24)  See hõlmab vanuserühma 20–34 eluaastat, kes on haridus- ja koolitussüsteemist lahkunud 1–3 aastat tagasi. Näitaja põhineb andmetel, mida kogutakse alates 2021. aastast Euroopa Liidu tööjõu-uuringu (EU LFS) raames, nagu on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2240 muutuja tunnuskoodiga „HATWORK“. See viitab töökogemusele töökohal turuüksuses või turuvälises üksuses (st ettevõttes, valitsusasutuses või mittetulundusorganisatsioonis), mis oli osa selle ametliku programmi õppekavast, mis viis edukalt läbitud kõrgeima haridustasemeni. Kui andmeesitajal on mitu töökogemust, tuleks arvesse võtta kõigi töökogemuste kumulatiivset kestust. Töökogemusi tuleks väljendada täistööaja ekvivalentidena.

    (25)  Seda mõõdetakse teataval kalendriaastal õpirändes osalenud õppijate osakaaluna samal aastal kutseõppe lõpetanute rühmas. Näitaja põhineb õpirändeandmetel, mis saadakse programmi „Erasmus+“ andmetest, ning kutseõppe lõpetanute andmetest, mis saadakse UNESCO/OECD/Eurostati ühisest andmekogumist. Andmete saadavuse korral ja üksnes juhul, kui need on võrreldavad programmi „Erasmus+“ andmetega, sealhulgas õpirände kestuse osas, võib programmi „Erasmus+“ andmete täiendamiseks kasutada ka riikide ametiasutuste andmeid õpirändeprogrammide kohta. Kui lisatakse riikide ametiasutuste andmed, tuleks need esitada läbipaistval viisil.

    (26)  Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes määratletakse järgmised võtmepädevused: kirjaoskuspädevus, mitmekeelsuse pädevus, matemaatikapädevus ning loodusteadus-, tehnoloogia-, inseneriteaduste pädevus, digipädevus, enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus, kodanikupädevus, ettevõtlikkuspädevus ning kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevus.

    (27)  Nagu on määratletud nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovituses kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta.

    (28)  Nagu on määratletud nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovituses noortegarantii loomise kohta.

    (29)  See võib hõlmata ettevõtetevahelisi koolituskeskusi.

    (30)  Kooskõlas nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitusega mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta.

    (31)  Näiteks SELFIE eneseanalüüsivahend toetab kutseharidusasutusi digitehnoloogiate kasutamisel, et tõhusalt õpetada ja õppida, ning parandada koostööd tööandjatega töökohapõhise õppe raames.

    (32)  Siia võivad kuuluda ka koostöine õpetamine, interdistsiplinaarne ja projektipõhine õpe, uued õppemeetodid õppeasutustes ja ettevõtetes ning tehisintellekti rakendamine õppes.

    (33)  Need võivad hõlmata mitut karjääri edendamise võimalust, varasema töökogemuse tunnustamist, hübriidõpetajaid/praktikajuhendajaid vastavalt siseriiklikule kontekstile.

    (34)  Näiteks vastastikuse mõistmise memorandumi ja koolituslepingu vormid.

    (35)  Vastastikune hindamine on üks vabatahtliku vastastikuse õppimise viise, mille eesmärk on toetada kvaliteedi tagamise korralduse parandamist ja läbipaistvust süsteemi tasandil (mis ei too kaasa akrediteerimismenetlust), tuginedes konkreetsele metoodikale, mille töötab välja kutsehariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustik.

    (36)  Kooskõlas nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovitusega kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta.

    (37)  Kutseharidusvaldkonna peadirektorid määravad ametisse liikmesriigid.

    (38)  Näiteks Euroopa kodanike digipädevuse raamistik (DigComp), Euroopa digipädevuse raamistik haridustöötajatele (DigCompEdu) ja digipädevuse raamistik organisatsioonidele ((DigCompO).

    (39)  Näiteks SELFIE.


    I LISA

    Oskuste, hariduse ja koolituse valdkonda käsitlevad liidu asjakohased õigusaktid

    1.   

    Nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitus varakult haridussüsteemist lahkumise vähendamise poliitika kohta (1).

    2.   

    Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (2).

    3.   

    Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruanne hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta – Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid (3).

    4.   

    Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitus „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ (4).

    5.   

    Nõukogu 22. mai 2017. aasta soovitus, milles käsitletakse elukestva õppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (5).

    6.   

    Nõukogu 20. novembri 2017. aasta soovitus haridusasutuse lõpetanute käekäigu jälgimise kohta (6).

    7.   

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018. aasta otsus (EL) 2018/646, milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2241/2004/EÜ (7).

    8.   

    Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (8).

    9.   

    Nõukogu järeldused Euroopa haridusruumi visiooni suunas liikumise kohta (9).

    10.   

    Nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovitus kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta (10).

    11.   

    Nõukogu järeldused nõukogu soovituse „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ (11) rakendamise kohta.

    12.   

    Nõukogu resolutsioon Euroopa haridusruumi edasise arendamise kohta, et toetada tulevikku suunatud haridus- ja koolitussüsteeme (12).

    13.   

    Nõukogu järeldused heaolumajanduse kohta (13).

    14.   

    Komisjoni teatis „2020. aasta kestliku majanduskasvu strateegia“ (14).


    (1)  ELT C 191, 1.7.2011, lk 1.

    (2)  ELT C 398, 22.12.2012, lk1.

    (3)  ELT C 417, 15.12.2015, lk 25.

    (4)  ELT C 484, 24.12.2016, lk 1.

    (5)  ELT C 189, 15.6.2017, lk 15.

    (6)  ELT C 423, 9.12.2017, lk 1.

    (7)  ELT L 112, 2.5.2018, lk 42.

    (8)  ELT C 189, 4.6.2018, lk 1.

    (9)  ELT C 195, 7.6.2018, lk 7.

    (10)  ELT C 444, 10.12.2018, lk 1.

    (11)  ELT C 189, 5.6.2019, lk 23.

    (12)  ELT C 389, 18.11.2019, lk 1.

    (13)  13432/19.

    (14)  COM(2019) 650 final.


    II LISA

    EQAVETi raamistik

    A osa. EQAVETi näidiskirjeldused

    Käesolevas lisas esitatakse näidiskirjeldused, mille eesmärk on toetada liikmesriike ning kutsehariduse pakkujaid nende poolt asjakohaseks peetaval viisil, EQAVETi raamistiku rakendamisel. Kirjeldused on struktureeritud kvaliteediringi etappide kaupa: kavandamine – rakendamine – hindamine – läbivaatamine. Neid saab kasutada nii esma- kui ka jätkukutseõppes ning kõigis õppevormides, nii kooli- kui töökohapõhises õppevormis, sealhulgas õpipoisiõppes.

    Kvaliteedikriteeriumid

    Kutseharidussüsteemi tasandi näidiskirjeldused

    Kutsehariduse pakkuja tasandi näidiskirjeldused

    Kavandamine põhineb asjaomaste sidusrühmade ühisel strateegilisel visioonil ning sisaldab selgelt kindlaks määratud eesmärke, meetmeid ja näitajaid

    Kutsehariduse eesmärgid seatakse keskpikas ja pikas perspektiivis ning need on seotud Euroopa ja kestliku arengu eesmärkidega, võttes arvesse keskkonnasäästlikkusega seotud kaalutlusi

    Kutsehariduse eri tasandi eesmärkide seadmisse kaasatakse sotsiaalpartnerid ja kõik muud asjaomased sidusrühmad

    Seatakse eesmärgid ja nende täitmise jälgimiseks kasutatakse erinäitajaid (edukriteeriumid)

    Kehtestatakse tööturu ja ühiskonna koolitusvajaduste kindlakstegemise mehhanismid ja menetlused

    Kutsehariduse pakkujad lähtuvad kohalike eesmärkide seadmisel Euroopa, riiklikest ja piirkondlikest kutsehariduse poliitika eesmärkidest

    Seatakse selged eesmärgid ja jälgitakse nende täitmist ning õppekavad töötatakse välja neist eesmärkidest lähtuvalt

    Peetakse pidevalt nõu sotsiaalpartnerite ja kõigi teiste asjaomaste sidusrühmadega, et selgitada välja kohalikud/individuaalsed erivajadused

    Määratakse selgelt kindlaks kvaliteedi juhtimise ja parandamisega seotud vastutusvaldkonnad

    Töötajad kaasatakse varakult kavandamisse, sh kvaliteedijuhtimises

     

    Töötatakse välja teabepoliitika, et tagada kvaliteedialaste tulemuste optimaalne avalikustamine vastavalt riiklikele/piirkondlikele andmekaitsenõuetele

    Töötatakse välja isiku pädevuste tunnustamise, valideerimise ja sertifitseerimise standardid ja juhised

    Kutsehariduse kvalifikatsioone kirjeldatakse õpiväljundite abil

    Luuakse mehhanismid kvalifikatsioonide kavandamise, hindamise ja läbivaatamise kvaliteedi tagamiseks

    Kutsehariduse õppekavad kavandatakse nii, et võimaldada paindlikke õppimisvõimalusi ja reageerida kiiresti tööturu muutuvatele vajadustele

    Kutsehariduse pakkujad kavandavad asjaomaste sidusrühmadega tehtavaid koostööalgatusi

    Asjaomased sidusrühmad osalevad kohalike vajaduste analüüsimisel

    Kutsehariduse pakkujad rakendavad selget ja läbipaistvat kvaliteeditagamissüsteemi

    Meetmed kavandatakse nii, et tagada andmekaitse-eeskirjade järgimine

    Rakenduskavade koostamisel peetakse nõu sidusrühmadega ja need kavad sisaldavad selgeid põhimõtteid

    Rakenduskavad koostatakse koostöös sotsiaalpartnerite, kutsehariduse pakkujate ning teiste asjaomaste eri tasandite sidusrühmadega

    Rakenduskavade puhul on hinnatud ressursivajadust ja kasutajate suutlikkust ning vajalikke toetavaid vahendeid ja juhiseid

    Töötatakse välja eri tasanditel toimuva rakendamise juhised ja standardid Need juhised ja standardid hõlmavad kvalifikatsioonide hindamist, valideerimist ja sertifitseerimist

    Rakenduskavad sisaldavad spetsiaalset tuge kutseõpetajate ja -koolitajate koolituseks, sealhulgas digioskuste ja keskkonnasäästlikkuse valdkonnas

    Ressursid suunatakse/jaotatakse organisatsioonisiseselt selliselt, et oleks tagatud rakenduskavades seatud eesmärkide täitmine

    Kavandatud meetmete rakendamiseks toetatakse selgesõnaliselt asjakohaseid ja kaasavaid partnerlussuhteid, sealhulgas õpetajate ja koolitajate vahel

    Töötajate pädevuste strateegilises arengukavas määratakse kindlaks õpetajate ja koolitajate koolitusvajadused

    Et toetada suutlikkuse suurendamist ning parandada kvaliteeti ja tulemusi, osalevad töötajad regulaarselt koolitustel ning arendavad koostööd asjaomaste organisatsiooniväliste sidusrühmadega

     

    Kutsehariduse pakkujate vastutust raamistiku rakendamisel kirjeldatakse selgelt ja läbipaistvalt

    Töötatakse välja riiklik ja/või piirkondlik kvaliteeditagamise raamistik, mis sisaldab kutsehariduse pakkujate tasandi juhiseid ja kvaliteedistandardeid, et edendada pidevat täiustamist ja eneseregulatsiooni

    Kutsehariduse pakkujate õppekavad võimaldavad õppijatel saavutada oodatavaid õpiväljundeid ja osaleda õppeprotsessis

    Kutsehariduse pakkujad vastavad isikute õpivajadustele, kasutades õppijakeskset lähenemisviisi, mis võimaldab õppijatel saavutada oodatavad õpiväljundid

    Kutsehariduse pakkujad edendavad innovatsiooni nii kooli- kui ka töölõppe õpetamis- ja õppimismeetodites, kasutades digitehnoloogiat ja e-õppe vahendeid

    Kutsehariduse pakkujad kasutavad isikute õpiväljundite hindamiseks sobivaid, täpseid ja usaldusväärseid meetodeid

    Tulemusi ja protsesse hinnatakse regulaarselt

    ja seda toetab mõõtmine

    Töötatakse välja hindamismetoodika, sh sise- ja välishindamise tegemiseks

    Lepitakse kokku sidusrühmade kaasamises jälgimisse ja hindamisse ning seda kaasamist kirjeldatakse selgelt

    Riiklikud/piirkondlikud kvaliteedi parandamise ja tagamise standardid ja protsessid on asjakohased ja sektori vajadustega proportsionaalsed

    Süsteemide suhtes tehakse vastavalt vajadusele enesehindamist ning sise- ja väliskontrolli

    Riiklike ja piirkondlike eeskirjade/raamistike alusel või kutsehariduse pakkujate algatusel toimub korrapärane enesehindamine, mis hõlmab ka kutseharidusasutuste digitaalset valmisolekut ja keskkonnasäästlikkust

    Hindamine ja läbivaatamine hõlmab haridus- ja koolitusprotsesse ja -tulemusi, sh õppijate rahulolu ning töötajate tulemusnäitajaid ja rahulolu

     

    Rakendatakse varajase hoiatamise süsteeme

    Kasutatakse tulemuslikkuse näitajaid

    Et mõõta edusamme ja selgitada välja parandamist vajavad valdkonnad, kogutakse regulaarselt asjakohaseid ja sidusaid andmeid Töötatakse välja sobiv andmekogumise metoodika, nt küsimustikud, näitajad/mõõtemeetodid

    Hindamine ja läbivaatamine hõlmab andmete kogumist ja kasutamist ning piisavaid ja tulemuslikke mehhanisme sisemiste ja väliste sidusrühmade kaasamiseks

    Rakendatakse varajase hoiatamise süsteeme

    Läbivaatamine

    Määratakse kindlaks läbivaatamise kord, mehhanismid ja vahendid ning neid kasutatakse pakkumise kvaliteedi parandamiseks kõikidel tasanditel

    Protsessid vaadatakse korrapäraselt läbi ja koostatakse tegevuskavad muudatuste jaoks Süsteeme kohandatakse vastavalt

    Hindamistulemused avalikustatakse

    Õppijatelt küsitakse tagasisidet nende individuaalsete õpikogemuste ning õppe- ja õpetamiskeskkonna kohta Seda kasutatakse koos õpetajate, praktikajuhendajate ja kõigi teiste asjaomaste sidusrühmade tagasisidega, et töötada välja edasisi meetmeid

    Avalikkusel on läbivaatamistulemustele ulatuslik juurdepääs

    Tagasiside- ja läbivaatamismenetlused on organisatsiooni strateegilise õppeprotsessi osa ning need toetavad kvaliteetse õppe arendamist ja parandavad õppijate võimalusi

    Hindamise tulemusi arutatakse asjaomaste sidusrühmadega ja koostatakse asjakohased tegevuskavad

    B osa. EQAVETi näitajate võrdluskogum

    Käesolevas jaos on esitatud võrdlusnäitajad, mida saab EQAVETi raamistiku rakendamisel kasutada, et toetada riiklike/piirkondlike kutseharidussüsteemide ja/või kutsehariduse pakkujate hindamist ja nende kvaliteedi parandamist.

    Näitaja

    Näitaja liik

    Poliitika eesmärk

    Kvaliteeditagamise üldnäitajad

    Nr 1

    Kvaliteeditagamissüsteemi olulisus kutsehariduse pakkujate (edaspidi „pakkuja“) jaoks:

    a)

    selliste pakkujate osakaal, kes rakendavad kas seaduse alusel või omal algatusel organisatsioonisiseseid kvaliteeditagamissüsteeme

    b)

    akrediteeritud pakkujate osakaal

    Tausta-/sisendnäitaja

    Edendada pakkujate tasandil kvaliteedi parandamise kultuuri

    Muuta koolituse kvaliteet läbipaistvamaks

    Suurendada koolituse pakkumise vallas vastastikust usaldust

    Nr 2

    Investeerimine õpetajate ja praktikajuhendajate koolitusse:

    a)

    täienduskoolituses osalevate õpetajate ja praktikajuhendajate osakaal

    b)

    investeeritud vahendite summa, sealhulgas digioskustesse investeeritud vahendid

    Sisend-/protsessinäitaja

    Edendada õpetajate ja praktikajuhendajate vastutust kutsehariduse kvaliteedi parandamisel

    Parandada kutsehariduse vastavust tööturu muutuvatele vajadustele

    Suurendada individuaalset õpisuutlikkust

    Parandada õppijate tulemusi

    Kutsehariduspoliitika kvaliteedieesmärke toetavad näitajad

    Nr 3

    Kutsehariduse õppekavades osalemise määr:

    kutsehariduse õppekavades osalejate arv (1) vastavalt õppekava liigile ja üksikutele kriteeriumidele (2)

    Sisend-, protsessi-/väljundnäitaja

    Koguda põhiteavet kutsehariduse atraktiivsuse kohta kutseharidussüsteemi ja pakkuja tasandil

    Toetada sihipäraselt kutsehariduse kättesaadavamaks muutmist, sh ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks

    Nr 4

    Kutsehariduse õppekavade läbimise määr:

    kutsehariduse õppekava edukalt läbinud / õppekavast väljalangenud isikute arv (vastavalt õppekava liigile ja üksikutele kriteeriumidele)

    Protsessi-/väljund-/tulemusnäitaja

    Koguda põhiteavet haridusalaste saavutuste ja koolituse kvaliteedi kohta

    Arvutada välja väljalangevuse määr võrreldes osalusmääraga

    Toetada õppekavade edukat läbimist kui ühte peamist kutsehariduse kvaliteedi tagamise eesmärki

    Toetada kohandatud koolituse pakkumist, sh ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele

    Nr 5

    Töö leidmise määr pärast kutsehariduse õppekava läbimist:

    a)

    kutsehariduses osalenute tegevus kindlaksmääratud ajal pärast koolituse läbimist (vastavalt õppekavad liigile ja üksikutele kriteeriumidele) (3)

    b)

    tööle asunud õppijate osakaal kindlaksmääratud ajal pärast koolituse läbimist (vastavalt õppekava liigile ja üksikutele kriteeriumidele)

    Väljundnäitaja

    Toetada tööalast konkurentsivõimet

    Parandada kutsehariduse vastavust tööturu muutuvatele vajadustele

    Toetada kohandatud koolituse pakkumist, sh ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele

    Nr 6

    Omandatud oskuste kasutamine töökohal:

    a)

    teave ametikoha kohta, millele isikud on pärast koolituse läbimist asunud (vastavalt õppekava liigile ja üksikutele kriteeriumidele)

    b)

    isikute ja tööandjate rahulolu omandatud oskuste/pädevustega

    Väljundnäitaja

    (kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kombinatsioon)

    Suurendada tööalast konkurentsivõimet

    Suurendada kutsehariduse vastavust tööturu muutuvatele vajadustele

    Toetada kohandatud koolituse pakkumist, sh ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele

    Taustteave

    Nr 7

    Töötuse määr (4) vastavalt üksikutele kriteeriumidele

    Taustanäitaja

    Taustteave poliitiliste otsuste tegemiseks kutseharidussüsteemi tasandil

    Nr 8

    Haavatavate elanikkonnarühmade osalemine:

    a)

    nende kutsehariduses osalejate protsent, keda liigitatakse ebasoodsas olukorras olevatesse elanikkonnarühmadesse (määratletud piirkonnas või seirealal) vastavalt vanusele ja soole

    b)

    ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade edumäär vastavalt vanusele ja soole

    Taustanäitaja

    Taustteave poliitiliste otsuste tegemiseks kutseharidussüsteemi tasandil

    Toetada ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade juurdepääsu kutseharidusele

    Toetada kohandatud koolituse pakkumist ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele

    Nr 9

    Tööturu koolitusvajaduste väljaselgitamise mehhanismid:

    a)

    teave mehhanismide kohta, mis on võetud kasutusele muutuvate vajaduste väljaselgitamiseks eri tasanditel

    b)

    tõendid selliste mehhanismide kasutamise ja tulemuslikkuse kohta

    Tausta-/sisendnäitaja (kvalitatiivne teave)

    Suurendada kutsehariduse reageerimisvõimet tööturu muutuvatele vajadustele

    Toetada tööalast konkurentsivõimet

    Nr 10

    Kavad, mida kasutatakse kutsehariduse kättesaadavamaks muutmiseks ning (potentsiaalsetele) kutseharidussüsteemis õppijatele suuniste pakkumiseks:

    a)

    teave eri tasandil olemasolevate kavade kohta

    b)

    tõendid nende tulemuslikkuse kohta

    Protsessinäitaja (kvalitatiivne teave)

    Edendada juurdepääsu kutseharidusele, sh ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade jaoks

    Pakkuda suuniseid (potentsiaalsetele) kutseharidussüsteemis õppijatele

    Toetada kohandatud koolituste pakkumist


    (1)  Esmakutseõppe puhul: õppijat loetakse osalejaks pärast seda, kui ta on õppes osalenud kuus nädalat. Elukestva õppe puhul: ametlikes kutsehariduse õppekavades osalevate elanike protsent.

    (2)  Lisaks põhiteabele soo ja vanuse kohta võib kasutada teisi sotsiaalseid kriteeriume, nt madala haridustasemega noored, kõrgeim haridustase, rändajad, puudega isikud, töötuse kestus.

    (3)  Esmakutseõppe puhul: sealhulgas teave väljalangenud õppijate tegevuse kohta.

    (4)  Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni määratluse kohaselt tööta isikud vanuses 15–74, kes otsivad aktiivselt tööd ja on valmis tööle minema.


    Top