EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32020H0648

Komisjoni soovitus (EL) 2020/648, 13. mai 2020, vautšerite kohta, mida pakutakse reisijatele tühistatud pakettreiside ja transporditeenuste hüvitamise alternatiivina COVID-19 pandeemia kontekstis

C/2020/3125

OJ L 151, 14.5.2020, p. 10–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2020/648/oj

14.5.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 151/10


KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2020/648,

13. mai 2020,

vautšerite kohta, mida pakutakse reisijatele tühistatud pakettreiside ja transporditeenuste hüvitamise alternatiivina COVID-19 pandeemia kontekstis

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

30. jaanuaril 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon COVID-19 puhangu rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks ja 11. märtsil 2020 pandeemiaks (1). Sellest tulenev tõsine mõju rahvusvahelisele ja riigisisesele reisimisele nii äri- kui ka vaba aja veetmise eesmärgil on olnud Euroopas ja mujal maailmas ulatuslikult tuntav alates 1. märtsist 2020.

(2)

COVID-19 pandeemia on toonud kaasa riiklikul tasandil kehtestatud reisikeelud, samuti hoiatused või piirangud piiridel. See on viinud arvukate tühistamisteni ja jätnud paljud kodanikud ilma võimalusest reisida. Praegused enneolematud ülemaailmsed reisipiirangud (2) on reisimise Euroopas ja paljudes kohtades mujal maailmas praktiliselt peatanud. See avaldab tõsist mõju vedajatele, pakettreiside korraldajatele (edaspidi „korraldajad“) ja pakettreiside raames muude turismiteenuste osutajatele.

(3)

Samal ajal on kriisi majanduslikud tagajärjed mõjutanud paljusid reisijaid ning nende sissetulek on vähenenud majandustegevuse piiramise tõttu, mis mõjutab nii tööandjate kui ka töötajate väljavaateid (3).

(4)

Liidu reisi- ja turismisektor on teatanud broneeringute 60–90 % vähenemisest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tühistatud reiside tõttu reisijatelt saadud tagasimaksetaotlused ületavad uute broneeringute arvu märkimisväärselt. Euroopa Reisibüroode ja Reisikorraldajate Liidu (ECTAA) esialgsete hinnangute kohaselt võib COVID-19 pandeemia põhjustada 2020. aasta esimeses kvartalis kahju 30 miljardit eurot (miinus 60 %) ja teises kvartalis 46 miljardit eurot (miinus 90 %) võrreldes eelmiste aastate põhjal prognoositud käibega.

(5)

Kõikide transpordiliikide vedajad seisavad silmitsi oma äritegevuse järsu vähenemise ja tegevuse peaaegu täieliku seisakuga. Selle tulemusena väheneb COVID-19 pandeemia tõttu nende rahavoog (4).

(6)

Tõkestamismeetmete kõrvaldamise tingimused ja kriteeriumid sõltuvad suurel määral aja jooksul saadavatest andmetest, sealhulgas epidemioloogilistest andmetest. Sellest järeldub, et transporditeenuste ja turismi täielikku taastamist võimaldava liikumispiirangute lõpetamise selge ajakava ei ole veel kättesaadav (5).

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 261/2004, (6) (EÜ) nr 1371/2007, (7) (EL) nr 1177/2010 (8) ja (EL) nr 181/2011 (9) (edaspidi „liidu reisijate õigusi käsitlevad määrused“) on ette nähtud reisijate õigused reisi tühistamise korral. Kui vedaja reisi tühistab, peab ta pakkuma reisijatele võimaluse valida hüvitamise (tagasimaksmise) ja marsruudi muutmise vahel (10). Kuna marsruudi muutmine ei ole praeguses olukorras praktiliselt üldse kohaldatav, on tegelik valik peamiselt erinevate hüvitamisvõimaluste vahel.

(8)

Pileti kogumaksumus tuleb õhu-, mere- ja siseveetranspordi puhul hüvitada seitsme päeva jooksul pärast reisija taotlust, bussitranspordi puhul 14 päeva jooksul pärast pakkumise esitamist või taotluse saamist ja raudteetranspordi puhul ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Liidu õigusaktide kohaselt võib hüvitist maksta rahas või vautšerina. Siiski on hüvitamine vautšeri vormis võimalik ainult juhul, kui reisija sellega nõustub (11).

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/2302 (12) (edaspidi „pakettreiside direktiiv“) on sätestatud, et kui pakettreis tühistatakse „vältimatute ja erakorraliste asjaolude“ tõttu, on reisijatel õigus saada kõik pakettreisi eest tehtud maksed täies ulatuses tagasi põhjendamatu viivituseta ja igal juhul 14 päeva jooksul pärast lepingu lõpetamist. Sellega seoses võib korraldaja pakkuda reisijale hüvitist vautšeri vormis. See võimalus ei jäta reisijaid siiski ilma õigusest raha tagasi saada.

(10)

Samuti kui tehakse ettepanek muuta pakettreisilepingut (näiteks edasilükkamine) või pakutakse asenduspakettreisi (13) ja kui nende muudatuste või asenduspakettreisi tulemusena võtab reisija vastu madalama kvaliteedi või hinnaga pakettreisi (14) või lõpetab lepingu, (15) võib korraldaja pakkuda ka vautšerit, tingimusel et reisijalt ei võeta õigust raha tagasi saada.

(11)

Komisjon võttis 18. märtsil 2020 vastu ELi reisijate õigusi käsitlevate määruste tõlgendamise suunised seoses viiruse COVID-19 olukorra muutumisega (16). Komisjon tuletas meelde, et reisijatel on võimalik valida raha tagastamise ja vautšeri vormis hüvitamise vahel.

(12)

19. märtsil 2020 avaldati komisjoni veebisaidil komisjoni mitteametlikud suunised pakettreiside direktiivi kohaldamise kohta seoses COVID-19-ga, (17) milles kinnitatakse reisija õigust saada täielik tagasimakse, kuid märgitakse ka, et reisijal on võimalik võtta hüvitisena vastu vautšer.

(13)

COVID-19 pandeemiaga kaasnenud arvukad tühistamised on tekitanud jätkusuutmatu olukorra transpordi- ja reisisektori rahavoogudes ja tuludes. Korraldajate likviidsusprobleeme teravdab veelgi asjaolu, et nad peavad reisijale tagasi maksma pakettreisi täishinna, samas kui nad ise ei saa alati õigeaegselt hüvitist pakettreisi osaks olevate ettemakstud teenuste eest. Selle tulemusena võib koormus jaotuda reisisektoris tegutsevate ettevõtjate vahel ebaõiglaselt.

(14)

Kui korraldajad või vedajad muutuvad maksejõuetuks, on oht, et paljud reisijad ei saa mingit hüvitist, kuna nende nõuded korraldajate ja vedajate vastu ei ole kaitstud. Sama probleem võib tekkida ka ettevõtjate vahel, kui korraldajad saavad ettemakstud teenuste hüvitisena vautšeri vedajatelt, kes muutuvad hiljem maksejõuetuks.

(15)

Kui vautšerid muudetaks rahalise hüvitamise alternatiivina atraktiivsemaks, aktsepteeriksid reisijad neid meelsamini. See aitaks leevendada vedajate ja korraldajate likviidsusprobleeme ning võib lõppkokkuvõttes tagada reisijate huvide parema kaitse.

(16)

Selleks peaks vautšerite puhul kehtima kaitse juhuks, kui vedaja või korraldaja muutub maksejõuetuks. Nimetatud kaitse võiks luua era- või avalik sektor ning see peaks olema piisavalt tõhus ja kindel. See peaks hõlmama vähemalt neid vautšereid, millel on käesolevas soovituses kirjeldatud omadused.

(17)

Need omadused peaksid eelkõige olema seotud minimaalse kehtivusajaga, ajavahemikuga, mille möödumisel on reisijatel õigus saada soovi korral hüvitist minimaalsest pikema kehtivusajaga vautšerite puhul, ning lunastamata vautšerite hüvitamise tingimustega. Samuti peaksid need omadused hõlmama selliste teenuste valikut, mille jaoks vautšerit saab kasutada, vautšeri kasutamise aega ja selle ülekantavust. Vautšerite atraktiivsuse suurendamiseks võib kaaluda täiendavate omaduste lisamist.

(18)

Vautšeri väljastamine paralleelselt krediitkaardisüsteemide raames toimuva tagasimaksmisega võib lõpuks kaasa tuua topelthüvitamise. Seega, kui reisija valib vautšeri, peaks vedaja edastama selle teabe korraldajale, reisibüroole või muule vahendajale.

(19)

Liikmesriigid võivad kaaluda reisi- ja transpordisektori ettevõtjate toetamise kavade vastuvõtmist kooskõlas liidu riigiabi eeskirjadega, et muuta vautšerid reisijatele atraktiivseks. Näiteks võiksid nad luua vautšerite jaoks spetsiaalsed tagatisskeemid, mis põhinevad otseselt aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktil b. Lisaks võiksid liikmesriigid toetada reisi- ja transpordisektori ettevõtjaid, andes vähese tähtsusega abi kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013 (18).

(20)

Liikmesriigid, kes toetavad reisi- ja transpordisektori ettevõtjaid, et tagada COVID-19 pandeemiast tulenevate hüvitamisnõuete rahuldamine, peaksid tagama, et selliseid skeeme kohaldatakse kõigi reisijate suhtes, kes on hõlmatud pakettreiside direktiiviga või reisijate õigusi käsitlevate asjakohaste liidu määrustega, olenemata nende teenuseosutajast.

(21)

Seoses reisi- ja transpordisektori ettevõtjate võimalike täiendavate likviidsusvajadustega võttis komisjon 19. märtsil 2020 vastu riigiabi meetmete ajutise raamistiku majanduse toetamiseks praeguses COVID-19 kriisis, (19) tuginedes aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktile b, et kõrvaldada tõsine häire liikmesriikide majanduses. Ajutist raamistikku muudeti nii 3. aprillil (20) kui ka 8. mail 2020, (21) et see hõlmaks täiendavaid abimeetmeid.

(22)

Ajutist raamistikku kohaldatakse põhimõtteliselt kõigi sektorite ja ettevõtjate suhtes, sealhulgas transpordi- ja reisiettevõtjate suhtes, ning selles tunnistatakse, et transpordi- ja reisisektor on üks kõige enam mõjutatud sektoreid. Raamistiku eesmärk on leevendada ettevõtjate likviidsusnappust, võimaldades näiteks otsetoetusi, maksusoodustusi, riigigarantiisid laenudele ja subsideeritud avaliku sektori laene. Liikmesriigid võivad eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kiireloomuliste likviidsusvajaduste kiireks rahuldamiseks anda nimiväärtuses kuni 800 000 eurot ettevõtte kohta nullintressiga laene, laenutagatisi, mis katavad 100 % riskist, või omakapitali. Lisaks on ajutises raamistikus ette nähtud võimalused anda garantiide ja intressitoetuste vormis abi selliste likviidsusvajaduste katmiseks, mis ületavad 800 000 eurot ettevõtja kohta, muu hulgas minimaalsete hinnakujundustingimuste alusel. Sellega seoses võivad liikmesriigid otsustada toetada reisi- ja transpordisektori ettevõtjaid, et tagada COVID-19 puhangu põhjustatud hüvitamisnõuete rahuldamine, eesmärgiga tagada reisijate ja tarbijate õiguste kaitse ning reisijate võrdne kohtlemine.

(23)

Sellega seoses võtab komisjon arvesse liikmesriikide poolt juba vastu võetud otsuseid lennundussektorile abi andmise kohta, et tagada, et samadele abisaajatele antav täiendav abi ei tooks kaasa ülemäärast hüvitamist, pidades silmas vajadust kaitsta võrdseid tingimusi siseturul.

(24)

Samuti võivad liikmesriigid pärast vedaja või korraldaja pankrotti otsustada katta reisijate esitatud hüvitamisnõuded. Selline hüvitamisnõuete katmine on kasulik ainult reisijatele, mitte ettevõtjatele. Seetõttu ei ole tegemist riigiabiga ja seega võivad liikmesriigid seda rakendada ilma komisjoni eelneva heakskiiduta.

(25)

Komisjon on valmis liikmesriike selliste meetmete kavandamisel riigiabipoliitika küsimustes abistama ja nõustama.

(26)

Liikmesriike ja ettevõtjaid tuleks julgustada kaaluma ettevõtjate tegevuse ja likviidsusvajaduste toetamiseks kättesaadavate liidu kavade kasutamist.

(27)

Selleks et käesoleva soovituse mõju oleks võimalikult suur, tuleks kõiki huvitatud isikuid sellest teavitada ja julgustada neid seda rakendama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

REGULEERIMISESE

1.

Käesolevas soovituses käsitletakse vautšereid, mida vedajad või korraldajad võivad pakkuda reisijatele rahalise hüvitamise alternatiivina ning reisija nõusolekul järgmistel juhtudel:

(a)

vedaja või korraldaja poolse tühistamise korral, mis on toimunud alates 1. märtsist 2020 COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel, võttes arvesse järgmisi sätteid:

1)

määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 8 lõike 1 punkt a koostoimes artikli 7 lõikega 3;

2)

määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 16 punkt a koostoimes artikli 17 lõigetega 2 ja 3;

3)

määruse (EL) nr 1177/2010 artikli 19 lõike 1 punkt b;

4)

määruse (EL) nr 181/2011 artikli 18 lõike 1 punkt b;

5)

direktiivi (EL) 2015/2302 artikli 12 lõiked 3 ja 4;

(b)

lepingu muutmise või lõpetamise korral, mis on toimunud alates 1. märtsist 2020 COVID-19 pandeemiaga seotud põhjustel ning direktiivi (EL) 2015/2302 artikli 11 lõigete 4 ja 5 kontekstis.

KAITSE MAKSEJÕUETUSE KORRAL

2.

Selleks et muuta vautšerid atraktiivseks ja usaldusväärseks alternatiiviks rahalisele hüvitamisele, peaks vähemalt punktides 3–12 kirjeldatud omadustega vautšerite puhul kehtima piisavalt tõhus ja kindel kaitse juhuks, kui vedaja või korraldaja muutub maksejõuetuks.

VAUTŠERITE SOOVITUSLIKUD OMADUSED

3.

Vautšerite minimaalne kehtivusaeg peaks olema 12 kuud.

Võttes arvesse punkti 5, peaksid vedajad ja korraldajad juhul, kui vautšerit ei ole lunastatud, asjaomase vautšeri summa reisijale automaatselt tagasi maksma hiljemalt 14 päeva pärast vautšeri kehtivusaja lõppu. See kehtib ka asjaomase vautšeri järelejäänud summa tagasimaksmise kohta, kui vautšer on varem osaliselt lunastatud.

4.

Kui vautšeri kehtivusaeg on pikem kui 12 kuud, peaks reisijatel olema õigus taotleda rahas tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast asjaomase vautšeri väljastamist. Neil peaks sama õigus olema ka igal ajal pärast seda, kui kohaldatavatest ajapiirangut käsitlevatest õigusnormidest ei tulene teisiti.

Vedajad ja korraldajad võiksid kaaluda võimalust muuta vautšer rahas tagastatavaks enne 12 kuu möödumist asjaomase vautšeri väljastamisest, kui reisija seda taotleb.

5.

Reisijatel peaks olema võimalik kasutada vautšereid maksevahendina kõigi uute broneeringute puhul, mis on tehtud enne vautšeri aegumiskuupäeva, isegi kui makse tehakse või teenus osutatakse pärast seda kuupäeva.

6.

Reisijatel peaks olema võimalik kasutada vautšereid vedaja või korraldaja pakutavate mis tahes transporditeenuste või pakettreiside eest tasumiseks (22).

7.

Sõltuvalt kättesaadavusest ja olenemata mis tahes hinnaerinevusest

peaksid vedajad tagama, et vautšerid võimaldavad reisijatel reisida samal marsruudil samadel teenustingimustel, nagu on täpsustatud algses broneeringus;

korraldajad peaksid tagama, et vautšerid võimaldavad reisijatel broneerida pakettreisilepingu sama liiki teenustega või sama kvaliteediga kui lõpetatud pakettreisilepingus.

8.

Vedajad ja korraldajad peaksid kaaluma võimalust, et vautšereid saaks kasutada ka broneeringute tegemiseks teiste samasse kontserni kuuluvate üksuste juures.

9.

Kui tühistatud transporditeenus või pakettreis broneeriti reisibüroo või muu vahendaja kaudu, peaksid vedajad ja korraldajad lubama kasutada vautšereid uute broneeringute tegemiseks sama reisibüroo või muu vahendaja kaudu.

10.

Transporditeenuste vautšerid peaksid olema ilma lisakuludeta ülekantavad teisele reisijale. Ka pakettreiside vautšerid peaksid olema ilma lisakuludeta ülekantavad teisele reisijale, kui pakettreisis sisalduvate teenuste osutajad nõustuvad ilma lisakuludeta ülekandmisega.

11.

Selleks et muuta vautšerid atraktiivsemaks, võiksid korraldajad ja vedajad kaaluda selliste vautšerite väljastamist, mille väärtus on suurem kui algselt broneeritud pakettreisi või transporditeenuse eest makstud summa, näiteks pakkudes lisasummat või täiendavaid teenuseelemente.

12.

Vautšeritel peaks olema märgitud nende kehtivusaeg ja täpsustatud kõik nendega kaasnevad õigused. Need tuleks väljastada püsival andmekandjal, (23) näiteks e-posti teel või paberil.

SIDUSRÜHMADE KOOSTÖÖ

13.

Kui reisija on broneerinud transporditeenuse reisibüroo või muu vahendaja kaudu või kui transporditeenus oli pakettreisi osa, peaks vedaja juhul, kui reisija valib vautšeri, teavitama sellest reisibürood, vahendajat või korraldajat.

14.

Transpordi- ja reisisektori väärtusahela eri ettevõtjad peaksid tegema heas usus koostööd ja püüdma COVID-19 pandeemia põhjustatud koormust õiglaselt jagada.

TOETAVAD MEETMED

Riigiabi

15.

Liikmesriigid võivad otsustada, kas võtta kasutusele konkreetsed kavad transpordi- ja reisisektori ettevõtjate toetamiseks, et tagada COVID-19 pandeemia põhjustatud hüvitamisnõuete rahuldamine; samuti võivad nad otsustada, mis liiki meetmeid nad soovivad kehtestada ja millal. Selliste kavade väljatöötamisel peaksid liikmesriigid tagama, et neist saavad kasu kõik reisijad, olenemata nende teenuseosutajast.

16.

Selleks et piirata negatiivset mõju reisijatele COVID-19 pandeemia ajal, peaksid liikmesriigid aktiivselt kaaluma vautšerite tagatisskeemide loomist, et tagada reisijatele hüvitise maksmine vautšeri väljastaja maksejõuetuse korral.

Niivõrd kui sellised tagatisskeemid vähendavad reisijate finantsriski vautšerite vastuvõtmisel ja suurendavad tõenäosust, et nad valivad sellised vautšerid rahalise hüvitamise asemel, parandades seeläbi ettevõtjate likviidsuspositsiooni, annavad meetmed asjaomastele ettevõtjatele eelise likviidsustoetuse näol ja kujutavad endast riigiabi.

Sellised meetmed ei kuulu ajutise raamistiku kohaldamisalasse, kuid liikmesriigid võivad neist teatada otse aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel ja neid tuleb eraldi hinnata. Nimetatud hinnangus peaks komisjon nõustuma, et riigigarantii katab 100 % vautšerite väärtusest, et tagada kõigi reisijate täielik kaitse, võttes abi proportsionaalsuse tagamiseks arvesse ajutise raamistiku punkti 3.2 (24) muid asjakohaseid sätteid.

17.

Kui reisi- ja transpordisektori ettevõtjad vajavad üldist likviidsustoetust, võivad liikmesriigid otsustada kehtestada ka kavad neile likviidsustoetuse andmiseks. Kui sellist toetust ei anta turutingimustel, võib see hõlmata riigiabi ja sellest tuleks komisjonile teatada.

Likviidsustoetuse siseturuga kokkusobivuse alus on ajutine raamistik, mis võimaldab reisi- ja transpordisektori ettevõtjatel muu hulgas saada kõnealust toetust riigigarantiide või subsideeritud laenudena, et katta nende tegelikud likviidsusvajadused nõuetekohaselt põhjendatud ajavahemikel, mis VKEde puhul on 18 kuud ja suurettevõtjate puhul 12 kuud (25).

18.

Liikmesriigid võivad pärast vedaja või korraldaja pankrotti otsustada katta reisijate esitatud hüvitamisnõuded.

Kuivõrd hüvitamine toimub pärast likvideerimisprotsessi ja sellega ei anta likviidsustoetust reisi- või transpordiettevõtjale (kes ei tegele enam majandustegevusega), vaid see toob kasu ainult reisijatele, ei kujuta selline hüvitamine endast riigiabi. Seega võivad liikmesriigid selliseid kavasid rakendada ilma komisjoni eelneva heakskiiduta.

VKEde toetamine Euroopa Investeerimisfondi raames

19.

Komisjon soovitab liikmesriikidel julgustada finantsvahendajaid kaaluma COVID-19 toetuse kasutamist COSME laenutagamisvahendi raames, mille algatasid Euroopa Investeerimisfond ja Euroopa Komisjon, ning muude sarnaste Euroopa Investeerimispanga grupi algatatud kavade kasutamist. Nende kavade raames võib kasutada VKEdele / keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele suunatud sihtotstarbelisi likviidsusliine ja käibekapitali, et rahuldada ettevõtjate likviidsusvajadusi, mis tulenevad COVID-19 pandeemiast, sealhulgas selleks, et hüvitada tühistatud piletid.

Koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus

20.

Komisjon soovitab liikmesriikidel kaaluda reisi- ja transpordisektori VKEde käibekapitali toetuse kasutamist seoses täiendava paindlikkusega, mida liidu ühtekuuluvuspoliitika raames pakub koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus. Sellega seoses saab VKEde käibekapitali toetust kasutada selleks, et rahuldada ettevõtjate likviidsusvajadusi, mis on tingitud COVID-19 pandeemiast, sealhulgas tühistamistega seotud kulude katmiseks.

KÄESOLEVA SOOVITUSE RAKENDAMISE EDENDAMINE

21.

Liidu ja riikide tasandi tarbija- ja reisijaorganisatsioonid peaksid julgustama reisijaid aktsepteerima rahalise hüvitamise asemel vautšereid, millel on käesolevas soovituses kirjeldatud omadused ja millel on maksejõuetusevastane kaitse.

22.

Liidu ja riikide tasandi äri-, tarbija- ja reisijaorganisatsioonid ning liikmesriikide ametiasutused, sealhulgas nende riiklikud täitevasutused, peaksid aitama käesolevast soovitusest teavitada kõiki asjaomaseid osalisi ja tegema koostööd selle rakendamiseks.

Brüssel, 13. mai 2020

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Adina VĂLEAN


(1)  https://www.who.int/emergencies/diseases/novel-coronavirus-2019/events-as-they-happen

(2)  Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel on 96 % üleilmsetest sihtkohtadest kehtestanud reisipiirangud (vt Maailma Turismiorganisatsioon. COVID-19 related travel restrictions – a global review for tourism (viirusega COVID-19 seotud reisipiirangud – üleilmne turismiülevaade), esimene aruanne 16. aprilli 2020. aasta seisuga).

(3)  2020. aasta aprillis registreeriti majandususalduse indikaatori suurim kuine langus alates 1985. aastast, st euroalal tasemele 67,0 ja liidus tasemele 65,8. Tööhõiveootuste indikaator langes 2020. aasta aprillis rekordiliselt madalale tasemele (63,7 euroalal ja 63,3 liidus). Vt https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/indicators-statistics/economic-databases/business-and-consumer-surveys/latest-business-and-consumer-surveys_en

(4)  Näiteks lennuliiklus väheneb eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 90 % (allikas: Eurocontrol), pikamaa-reisijateveoteenused raudteel vähenevad 85 %, piirkondlikud reisijateveoteenused raudteel (sealhulgas linnalähised teenused) 80 %, rahvusvahelised reisijateveoteenused raudteel on peaaegu peatatud (allikas: CER); merematkelaevade ja reisilaevade teenused on aprilli keskpaigas eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenenud rohkem kui 90 % (allikas: Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA)).

(5)  Vt 15. aprilli 2020. aasta „Ühtne Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas, https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/health/coronavirus-response/european-roadmap-lifting-coronavirus-containment-measures_et

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.2.2004, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334, 17.12.2010, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1).

(10)  Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lõige 3; määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 16 lõike 1 punkt a; määruse (EL) nr 1177/2010 artikli 18 lõike 1 punkt b; määruse (EL) nr 181/2011 artikli 19 lõike 1 punkt b.

(11)  Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 7 lõige 3; määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 16 lõike 1 punkt a; määruse (EL) nr 1177/2010 artikli 18 lõike 1 punkt b; määruse (EL) nr 181/2011 artikli 19 lõike 1 punkt b.

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1).

(13)  Vt pakettreiside direktiivi artikkel 11.

(14)  Vt pakettreiside direktiivi artikli 11 lõige 4.

(15)  Vt pakettreiside direktiivi artikli 11 lõige 5.

(16)  ELT C 89I, 18.3.2020, lk 1.

(17)  https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/coronavirus_info_ptd_19.3.2020.pdf, avaldatud komisjoni veebisaidil COVID-19 puhangule reageerimise kohta https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/health/coronavirus-response/travel-and-transportation_et

(18)  Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

(19)  Komisjoni teatis „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91I, 20.3.2020, lk 1).

(20)  Komisjoni teatis „Praeguse COVID-19 puhangu kontekstis majanduse toetamiseks võetud riigiabi meetmete ajutise raamistiku muutmine“ (ELT C 112I, 4.4.2020, lk 1).

(21)  Komisjoni teatis „Praeguse COVID-19 puhangu kontekstis majanduse toetamiseks võetud riigiabi meetmete ajutise raamistiku muutmine“ (ELT C 164, 13.5.2020, lk 3).

(22)  Meeldetuletuseks, et igal juhul kehtivad õigused, mille tagamine on muudetud kohustuslikuks määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 16 punktiga a koostoimes artikli 17 lõikega 2 ja määruse (EL) nr 1177/2010 artikli 18 lõikega 3.

(23)  „Püsiv andmekandja“ on pakettreiside direktiivi artikli 3 punktis 11 määratletud kui „mis tahes vahend, mis võimaldab reisijal või ettevõtjal säilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on võimalik hilisemaks kasutamiseks juurde pääseda teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul, ja mis võimaldab säilitatavat teavet muutmata kujul taasesitada“.

(24)  Ajutise raamistiku punkt 3.2 võimaldab anda laenudele piiratud tähtajaga riigigarantiisid.

(25)  Ajutise raamistiku punkti 25 alapunkt d ja punkti 27 alapunkt d.


Top