EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32020D0188

Euroopa Keskpanga Otsus (EL) 2020/188, 3. veebruar 2020, avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2020/9)

OJ L 39, 12.2.2020, p. 12–18 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2020/188/oj

12.2.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/12


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2020/188,

3. veebruar 2020,

avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2020/9)

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige artikli 12.1 teist lõiget koosmõjus artikli 3.1 esimese taande ja artikliga 18.1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga otsust (EL) 2015/774 (EKP/2015/10) (1) on mitu korda oluliselt muudetud (2). Kuna vajalikud on täiendavad muudatused, tuleb see otsus õigusselguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Otsusega (EL) 2015/774 (EKP/2015/10) kehtestati avaliku sektori varade järelturult ostmise kava (edaspidi „PSPP”). Pandikirjade kolmanda ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava ja ettevõtlussektori varaostukava kõrval moodustab PSPP osa Euroopa Keskpanga (EKP) varaostukavast. Varaostukava eesmärk on tõhustada rahapoliitika ülekandumist, lihtsustada laenuandmist euroala majandusele, lihtsustada laenusaamise tingimusi kodumajapidamistele ja ettevõtjatele ning toetada inflatsioonimäära püsivat lähenemist tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, kuid selle lähedal, mis on kooskõlas EKP esmase ülesandega säilitada hindade stabiilsus.

(3)

13. detsembril 2018 otsustas EKP nõukogu, et varaostukava eesmärkide saavutamiseks tuleb muuta teatavaid varaostukava parameetreid alates 1. jaanuarist 2019. Täpsemalt otsustas EKP nõukogu lõpetada varade netoostud varaostukava alusel 31. detsembril 2018. EKP nõukogu kinnitas oma kavatsust, et varaostukava alusel ostetud lõppemisel oleva tähtajaga väärtpaberite põhisumma makseid tuleks reinvesteerida pikema aja jooksul pärast EKP põhiintressimäärade tõstmist EKP nõukogu poolt ning seda tehakse igal juhul nii kaua, kui see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja piisava monetaartoetuse püsimiseks.

(4)

EKP nõukogu otsustas samuti, et tingimustele vastavate keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt emiteeritud turukõlblike võlaväärtpaberite kumulatiivsete netoostude ostukava jaguneb PSPP alusel tingimustele vastavate jurisdiktsioonide vahel bilansiseisupõhiselt kooskõlas riikide keskpankade osaga EKP kapitali märkimise aluses EKPSi põhikirja artikli 29 kohaselt.

(5)

12. septembril 2019 otsustas EKP nõukogu taasalustada netooste varaostukava alusel alates 1. novembrist 2019 ja kavandab nende teostamist seni, kuni on vajalik tugevdada rahapoliitika intressimäärade mõju, ning lõpetada need vahetult enne, kui EKP nõukogu alustab EKP intressimäärade tõstmist. EKP nõukogu otsustas samuti jätkata varaostukava alusel ostetud lõppemisel tähtaegadega väärtpaberite põhisumma maksete reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast seda, kui EKP nõukogu alustab EKP intressimäärade tõstmist ning igal juhul seni, kuni on vajalik säilitada soodsaid likviidsustingimusi ja piisavat monetaartoetust. Võttes arvesse euroala majanduse kestvat aeglustumist ja ebasoodsate riskide kestmist ja inflatsiooni väljavaadet, mis ei täitnud oma keskpikka eesmärki, järeldas EKP nõukogu, et kohane on terviklik poliitiline reageering, mis toetaks inflatsiooni tagasipöördumist püsivale lähenemisele EKP nõukogu keskmise aja inflatsioonieesmärgi suunas. Varade netoostude taasalustamine on proportsionaalne meede, kuna sellel on suurem mõju pikemaajalistele intressimääradele kui intressimäärapoliitikal ja see vähendab ettevõtjate ja kodumajapidamiste rahastamiskulu.

(6)

Varaostukava osa moodustav PSPP on proportsionaalne meede, mis leevendab hinnamuutuste väljavaate riske, kuna see kava kergendab monetaar- ja finantstingimusi veelgi, k.a neid, mis on asjakohased euroala laenusaamise tingimuste osas mittefinantsettevõtetele ja majapidamisele. See toetab euroala üldist tarbimist ja investeerimiskulutusi, mis lõpptulemusena aitab keskpikas perspektiivis tagasi pöörduda 2%st allpool, kuid selle lähedal oleva inflatsioonitaseme juurde. Olukorras, kus EKP peamised intressmäärad on madalama vahemiku läheduses, tuleb eurosüsteemi rahapoliitika instrumentidele lisada varaostukava, kuna sellel on kõrge reaalmajandusse ülekandumise potentsiaal.

(7)

PSPPga kaasnevad mitmed kaitsemeetmed, mis tagavad, et kavandatud ostud oleksid proportsioonis oma eesmärkidega ja et nende kujunduses võetakse kohaselt arvesse seonduvaid finantsriske ning neid suunatakse riskijuhtimise kaudu. Nende väärtpaberite ostmisele eurosüsteemi keskpankade poolt kohaldatakse piire, mis võimaldaks kõlblike turukõlblike võlaväärtpaberite turgude sujuvat toimimist ning väldiks korrektse võlarestruktureerimise häirimist.

(8)

PSPP täidab eurosüsteemi keskpankade kohustusi aluslepingute alusel, sh keskpankade rahastamise keeldu, ning ei takista eurosüsteemi tegutsemist kooskõlas avatud turumajanduse ja vaba konkurentsi põhimõtetega.

(9)

PSPP tulemuslikkuse tagamiseks selgitab eurosüsteem, et ta tegutseb võrdsetel tingimustel (pari passu) erasektori investoritega turukõlblike võlainstrumentide osas, mida eurosüsteem võib osta PSPP alusel kooskõlas nende instrumentide tingimustega.

(10)

PSPPi rakendatakse detsentraliseeritult, võttes kohaselt arvesse turu hinnakujundust ja turu toimimist; seda koordineerib EKP, tagades eurosüsteemi rahapoliitika ühtsuse.

(11)

26. märtsil 2019 otsustas EKP nõukogu veelgi harmoneerida asutuse mõistet, mis on praegu kasutusel eurosüsteemi rahapoliitika raamistikus, ja ühtlustada kriteeriume, mida kasutatakse tunnustatud asutuste määratlemiseks tagatisraamistikus ja PSPP tingimustele vastavad asutused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

PSPP kehtestamine ja ulatus

Eurosüsteem kehtestab avaliku sektori varade järelturult ostmise kava (PSPP), mille alusel eurosüsteemi keskpangad ostavad kõlblikke turukõlblikke võlaväärtpabereid vastavalt artiklile 3 järelturult kõlblikelt osapooltelt kooskõlas eritingimustega, mis on sätestatud artiklis 7.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1)

„eurosüsteemi keskpank“ (Eurosystem central bank) – EKP ja keskpangad liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „RKPd“);

2)

„tunnustatud asutus“ (recognised agency) - sellisena eurosüsteemi poolt määratletud üksus;

3)

„rahvusvaheline organisatsioon“ (international organisation) - üksus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artikli 118 tähenduses, mille eurosüsteem on sellisena liigitanud PSPP eesmärgil;

4)

„mitmepoolne arengupank“ (multilateral development bank) - üksus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõike 2 tähenduses, mille eurosüsteem on sellisena liigitanud PSPP;

5)

„läbivaatamise positiivne tulemus“ (positive outcome of a review) - hilisem otsus järgmisest kahest: Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatajate nõukogu otsus ning juhul, kui Rahvusvaheline Valuutafond kaasrahastab finantsabi programmi, Rahvusvahelise Valuutafondi direktorite nõukogu heakskiit järgmisele väljamaksele selle programmi alusel, eeldusel, et mõlemad otsused on vajalikud PSPP ostude jätkamiseks;

6)

„bilansiseis“ (stock) - kõikide turukõlblike võlaväärtpaberite ostude bilansilise väärtuse summa ostuhetkel, võttes arvesse lõppemisel oleva tähtajaga põhisummade väljaoste, mis on selleks hetkeks tehtud;

7)

„netoostud“ (net purchases) – kõlblike turukõlblike võlaväärtpaberite ostud ühe kuu jooksul, millest on maha arvatud varaostukava alusel ostetud lõppemisel tähtajaga väärtpaberite lunastamisel selles kuus;

8)

„kumulatiivsed netoostud“ (cumulative net purchases) – netoostude summa alates asjakohase varaostukava algusest.

Punktides 2 kuni 4 osutatud üksuste nimekiri avaldatakse EKP veebilehel.

Artikkel 3

Turukõlblike võlaväärtpaberite kõlblikkuskriteeriumid

1.   Võttes arvesse käesolevas artiklis sätestatud nõudeid, on eurosüsteemi ostudeks PSPP alusel kõlblikud eurodes vääringustatud turukõlblikud võlaväärtpaberid, mille on emiteerinud euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskvalitsused, piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused, euroalal asuvad tunnustatud asutused, euroalal asuvad rahvusvahelised organisatsioonid ja euroalal asuvad mitmepoolsed arengupangad.

2.   Ostukõlblikkuseks PSPP alusel peavad turukõlblikud võlaväärtpaberid vastama turukõlblike varade eurosüsteemi krediidioperatsioonides kasutamise kõlblikkuskriteeriumidele vastavalt Euroopa Keskpanga suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) (4) 4. osale, mille suhtes kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)

turukõlblike võlaväärtpaberite emitendil või garandil peab olema krediidikvaliteedi hinnang vähemalt krediidikvaliteedi astmega 3 eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal, mille esitamise vorm peab olema vähemalt üks ametlik reiting reitinguagentuuri (External Credit Assessment Institution, ECAI) poolt, mida aktsepteeritakse eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus;

b)

kui antud on mitu reitinguagentuuri emitendi- või garandireitingut, kohaldatakse paremuselt esimest, s.t arvesse võetakse parim ECAI emitendi- või garandireiting. Kui krediidikvaliteedi nõuete täitmine otsustatakse ECAI garandireitingu alusel, peab garantii vastama garantii aktsepteeritavuse kirjeldusele suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklites 87 ja 113 kuni 115;

c)

kui puuduvad nii ECAI emitendireiting kui ka ECAI garandireiting, peab turukõlblikul võlaväärtpaberil olema vähemalt üks ECAI emissioonireiting vähemalt krediidikvaliteedi astmega 3 eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal;

d)

juhul kui aktsepteeritud reitinguagentuuri poolt emitendile, garandile või emissioonile antud krediidihinnang ei vasta vähemalt krediidikvaliteedi astmele 3 eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaalal, on turukõlblikud võlaväärtpaberid kõlblikud ainult siis, kui need on emiteerinud või täielikult taganud finantsabi programmi all olevad euroala liikmesriikide keskvalitsused, kelle suhtes on EKP nõukogu eurosüsteemi krediidikvaliteedi läve kohaldamise peatanud suunise EKP/2014/31 artikli 8 alusel (5);

e)

juhul kui kehtiv finantsabi programm on läbivaatamisel, peatakse PSPP ostude kõlblikkus ja see taastatakse alles pärast läbivaatamise positiivset tulemust.

3.   PSPP ostu kõlblikkuseks peab lõigetes 1 ja 2 määratletud võlaväärtpaberite järelejäänud tähtajaks asjaomase eurosüsteemi keskpanga poolt ostmise hetkel olema vähemalt 1 aasta ja maksimaalselt 30 aastat. Sujuva rakendamise hõlbustamiseks on avaliku sektori varade järelturult ostmise kava jaoks kõlblikud need turukõlblikud võlainstrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on 30 aastat ja 364 päeva. Riikide keskpangad teostavad ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud turukõlblike võlaväärtpaberite asendusoste, kui keskvalitsuste, piirkondlike valtsuste või kohalike omavalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt emiteeritud turukõlblike võlaväärtpaberite ostude kavandatud mahtu ei ole võimalik saavutada.

4.   Lubatud on selliste nimiväärtuses turukõlblike võlainstrumentide ostud, mille tootlus tähtajani on negatiivne(või halvima stsenaariumiga) ja võrdub hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga või ületab seda. Vajalikus ulatuses on lubatud on selliste nimiväärtuses turukõlblike võlainstrumentide ostud, mille tootlus tähtajani on negatiivne (või halvima stsenaariumiga) ja on väiksem hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast.

Artikkel 4

Ostude teostamise piirangud

1.   Kõlblike väärtpaberite turuhinna kujunemise võimaldamiseks ei ole lubatavad ostud uutest emissioonidest või fikseerimata müügikuupäevaga emissioonidest (tap) väärtpaberite osas ja turukõlblike võlainstrumentide osas, mille järelejäänud tähtaeg on emiteeritavate turukõlblike võlainstrumentide tähtajale ligidal, eelnev või järgnev, EKP nõukogu poolt määratud aja jooksul („ostukeelu aeg“). Sündikaatide puhul arvestatakse asjaomast ostukeelu aega võimaluste piires enne emissiooni puudutava avaliku teabe avaldamist.

2.   Võlaväärtpaberite puhul, mille on emiteerinud või täielikult taganud finantsabi programmi alla kuuluvate euroala liikmesriikide keskvalitsused, on ostude teostamine PSPP alusel piiratud kahe kuuga pärast igakordse programmi läbivaatamise positiivset tulemust, v.a juhul, kui erandlike asjaolude tõttu on põhjendatud ostude peatamine enne seda aega või jätkamine pärast seda aega kuni järgmise läbivaatamise alguseni.

Artikkel 5

Ostumahtude piirangud

1.   Võttes arvesse artiklit 3, kohaldatakse emissiooni osa piirangut rahvusvahelise väärtpaberite identifitseerimisnumbri (ISIN) kohta PSPP artiklis 3 sätestatud kriteeriume täitvate turukõlblike võlaväärtpaberite ostude osas pärast kõikide eurosüsteemi keskpankade portfellide konsolideerimist. Emissiooni osa piirang on järgmine:

a)

50 % ISINi kohta kõlblike rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud kõlblike turukõlblike võlaväärtpaberite osas;

b)

33 % ISINi kohta muude kõlblike turukõlblike võlaväärtpaberite osas; erandina määratakse emisiooni osa piirang 25 %-le ISINi kohta nende tingimustele vastavate turukõlblike võlaväärtpaberite osas, mis sisaldavad ühise tegutsemise klauslit (collective action clause, CAC), mis erineb euroala näidis-CACist, mille on välja töötanud majandus- ja rahanduskomitee ja mida rakendavad liikmesriigid poolt kooskõlas Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 12 lõikega 3; seda võib suurendada 33 %-le, kontrollides üksikjuhtude kaupa, et osalusega 33 % ISINi kohta nende väärtpaberite osas, ei kaasneks eurosüsteemi keskpankade blokeeriva vähemusosaluse tekkimine korrektse võla ümberstruktureerimise kestel.

2.   Pärast kõikide eurosüsteemi keskpankade portfellide konsolideerimist kohaldatakse kõikide PSPP ostudeks kõlblike turukõlblike võlaväärtpaberite osas, millel on artiklis 3 sätestatud järelejäänud tähtajad, järgmist agregeeritud piirangut:

a)

50 % käibelelastud väärtpaberitest emitentide puhul, kes on kõlblik rahvusvaheline organisatsioon või mitmepoolne arengupank, või

b)

33 % käibelelastud väärtpaberitest emitentide puhul, kes ei ole kõlblik rahvusvaheline organisatsioon või mitmepoolne arengupank.

3.   Artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud võlaväärtpaberite osas kohaldatakse muud emitendi ja emissiooni osa piirangut. Need piirangud määrab EKP nõukogu, arvestades kohase riskijuhtimise ja turu toimimise kaalutlusi.

Artikkel 6

Portfelli kujundus

1.   Kalendriaasta netoostude bilansiline väärtus jaguneb järgmiselt:

a)

10 % kõlblike rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud turukõlblikes võlaväärtpaberites;

b)

90 % kõlblike keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt emiteeritud turukõlblikes võlaväärtpaberites.

2.   Turukõlblike võlaväärtpaberite netoostude bilansiline väärtus kalendriaastas jaguneb eurosüsteemi liikmete vahel järgmiselt:

a)

10 % EKP;

b)

90 % RKPd.

3.   Keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt makstud põhisumma maksed lõppemisel tähtajaga turukõlblikelt võlaväärtpaberitelt reinvesteeritakse, ostes keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt emiteeritud kõlblikke turukõlblikke võlaväärtpabereid. Põhisumma maksed reinvesteeritakse, jaotades need üle aasta, et võimaldada regulaarset ja tasakaalustatud turul osalemist. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud, lõppemisel tähtaegadega kõlblikke turukõlblike võlaväärtpaberite põhisumma maksed reinvesteeritakse, ostes rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud kõlblikke turukõlblikke võlaväärtpabereid.

4.   Kõlblike keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt emiteeritud turukõlblike võlaväärtpaberite kumulatiivsete netoostude ostukava jaguneb tingimustele vastavate jurisdiktsioonide vahel bilansiseisupõhiselt kooskõlas RKPde osaga EKP kapitalimärkimise aluses EKPSi põhikirja artikli 29 kohaselt.

5.   Eurosüsteemi keskpangad kohaldavad PSPP alusel turukõlblike võlaväärtpaberite ostmise jaotamisel spetsialiseerumist. EKP nõukogu lubab spetsialiseerumisest juhtumipõhist kõrvalekaldumist, kui objektiivsetel kaalutlustel ei saa seda korda kasutada või on sellest kõrvalekaldumine muudel põhjustel soovitav PSPP üldise rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige ostab iga RKP kõlblikke väärtpabereid emitentidelt oma jurisdiktsioonis. Kõlblike rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsete arengupankade poolt emiteeritud väärtpaberite oste võivad teostada kõik RKPd. EKP ostab keskvalitsuste ja tunnustatud asutuste poolt emiteeritud väärtpabereid kõikides jurisdiktsioonides.

6.   Kõlblike rahvusvaheliste organisatsioonide, mitmepoolsete arengupankade ning regionaalsete valitsuste ja kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite oste teostavad ainult RKPd.

Artikkel 7

Kõlblikud osapooled

PSPP kõlblikud osapooled on järgmised:

a)

suunise (EL) 2015/510 (EKP/2014/60) artiklis 55 määratletud euroala rahapoliitika operatsioonides osalevad kõlblikkustingimustele vastavad üksused, ja

b)

muud osapooled, keda eurosüsteemi keskpangad kasutavad eurodes vääringustatud investeerimisportfelli investeerimisel.

Artikkel 8

Läbipaistvus

1.   Eurosüsteem avaldab kord nädalas PSPP alusel hoitavate väärtpaberite agregeeritud bilansilise koguväärtuse oma iganädalase konsolideeritud finantsaruande märkustes.

2.   Eurosüsteem avaldab kord kuus i) netoostud kuu kohta ja kumulatiivsed netoostud, ja ii) PSPP hoiuste kaalutud keskmise järelejäänud tähtaja emitentide residentsuse kaupa, eristades rahvusvahelisi organisatsioone ja mitmepoolseid arengupanku muudest emitentidest.

3.   PSPP alusel hoitavate väärtpaberite bilansiline väärtus avaldatakse EKP veebilehel kord nädalas avaturuoperatsioonide rubriigis.

Artikkel 9

Väärtpaberite laenuks andmine

Eurosüsteem võimaldab PSPP alusel ostetud väärtpaberite, k.a repode, laenu, võttes arvesse PSPP tulemuslikkuse tagamist.

Artikkel 10

Kehtetuks tunnistamine

1.   Käesolevaga tunnistatakse otsus (EL) 2015/774 (EKP/2015/10) kehtetuks.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitletakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 11

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub neljandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 3. veebruar 2020

EKP president

Christine LAGARDE


(1)  Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/774, 4. märts 2015, avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2015/10) (ELT L 121, 14.5.2015, lk 20).

(2)  Vt lisa.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Keskpanga suunis (EL) 2015/510, 19. detsember 2014, eurosüsteemi rahapoliitika raamistiku rakendamise kohta (EKP/2014/60) (ELT L 91, 2.4.2015, lk 3).

(5)  Suunis EKP/2014/31, 9. juuli 2014, täiendavate ajutiste meetmete kohta seoses eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide ja tagatise kõlblikkusega ning millega muudetakse suunist EKP/2007/9 (ELT L 240, 13.8.2014, lk 28).


LISA

Kehtetuks tunnistatud

otsus ja selle muudatuste nimekiri

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/774, 4. märts 2015, avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2015/10) (ELT L 121, 14.5.2015, lk 20)

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/2101, 5. november 2015, millega muudetakse otsust (EL) 2015/774 avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2015/33) (ELT L 303, 20.11.2015, lk 106)

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/2464, 16. detsember 2015., millega muudetakse otsust (EL) 2015/774 avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2015/48) (ELT L 344, 30.12.2015, lk 1)

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2016/702, 18. aprill 2016, millega muudetakse otsust (EL) 2015/774 avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2016/8) (ELT L 121, 11.5.2016, lk 24).

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/100, 11. jaanuar 2017, millega muudetakse otsust (EL) 2015/774 avaliku sektori varade järelturult ostmise kava kohta (EKP/2017/1) (ELT L 16, 20.1.2017, lk 51)


Top