(1)

2007. aasta aprillis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 452/2007 Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mille määrad jäid vahemikku 9,9–38,1 %; (2) 2010. aasta detsembris kehtestas nõukogu määrusega (EL) nr 1243/2010 (3) triikimislaudu eksportiva Hiina tootja Since Hardware (Guangzhou) Co impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud pärast seda, kui alusmääruse artikli 5 kohaselt viidi läbi uus uurimine (edaspidi „esialgne uurimine“).

(2)

2010. aasta jaanuaris muudeti neid meetmeid nõukogu rakendusmäärusega (EÜ) nr 77/2010 pärast alusmääruse artikli 11 lõike 4 kohast uut eksportijat käsitlevat läbivaatamist (4).

(3)

2010. aasta märtsis muudeti neid meetmeid rakendusmäärusega (EÜ) nr 270/2010 pärast alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast uut aegumise läbivaatamist (5).

(4)

2010. aasta septembris taaskehtestas nõukogu määrusega (EL) nr 805/2010 triikimislaudu eksportiva Hiina tootja Foshan Shunde Yongjian Housewares and Hardware Co. Ltd. (Foshan) (6) toodetud triikimislaudade impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu meetmena, millega täidetakse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-141/08 P (7).

(5)

2012. aasta oktoobris taaskehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 987/2012 äriühingu Zhejiang Harmonic Hardware Products Co. Ltd (8) toodetud Hiinast pärit triikimislaudade suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu meetmena, millega täidetakse Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas T-274/07 (9).

(6)

2013. aasta juulis pärast artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist pikendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 695/2013 meetmeid veel viieks aastaks seoses Hiinast pärit triikimislaudade impordiga ja tühistas meetmed Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes (10).

(7)

Pärast teate avaldamist meetmete eelseisva aegumise kohta (11) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise taotluse (edaspidi „läbivaatamistaotlus“).

(8)

Taotluse esitasid 20. aprillil 2018 kolm ELi tootjat (Colombo New Scal SpA, Rörets Polska Sp. z o.o. ja Vale Mill (Rochdale) Ltd) (edaspidi koos „taotluse esitajad“), kelle arvele langeb üle 50 % triikimislaudade kogutoodangust liidus.

(9)

Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(10)

Olles pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud nõuandekomiteega otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 19. juulil 2018Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (12) (edaspidi „algatamisteade“) teada aegumise läbivaatamise algatamisest kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2.

(11)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(12)

Komisjon teatas ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest taotluse esitajatele, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevalt asjaga seotud ELi kasutajatele ning asjaomase eksportiva riigi esindajatele.

(13)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(15)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta on kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valim koosnes neljast liidu tootjast, kellel oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurim tüüpiline müügi- ja tootmismaht Euroopa Liidus, mida oleks mõistliku eelduse kohaselt võimalik olemasoleva aja jooksul uurida. Nende nelja ettevõtte toodang moodustas 55 % liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Huvitatud isikutel paluti esitada esialgse valimi kohta oma märkused.

(16)

Üks liidu tootja, keda esialgsesse valimisse ei lisatud, väljendas toetust esialgsele valimile. Muid märkusi ei esitatud. Seega kinnitati esialgne valim. Valimit peeti liidu tootmisharu suhtes tüüpiliseks.

(17)

Üks valimisse kaasatud liidu tootja ei esitanud hiljem vastuseid küsimustikule ja jäeti seepärast liidu tootjate valimist välja. Ülejäänud liidu tootjad moodustasid enam kui 50 % liidu tootmise ja müügi kogumahust ning valimit peeti ikkagi liidu tootmisharu suhtes tüüpiliseks.

(18)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, kutsuti uurimises osalema kõik sõltumatud importijad. Neil paluti endast teada anda, esitades komisjonile algatamisteate II lisas nõutud teabe.

(19)

Ükski Euroopa Liidu sõltumatu importija ei teinud koostööd.

(20)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportijatel/tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon Euroopa Liidu juures tegutseval HRV esindusel teha kindlaks ülejäänud eksportivad tootjad – kui neid on –, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja nendega ühendust võtta.

(21)

Ükski HRV eksportija/tootja ei esitanud algatamisteates kehtestatud tähtaja jooksul nõutud teavet ega teinud uurimise käigus koostööd.

(22)

Komisjon teavitas Hiina Rahvavabariigi esindust sellest, et HRV eksportijate/tootjate igasuguse koostöö puudumise tõttu kavatseb komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja seetõttu tugineda järelduste tegemisel HRV eksportijate/tootjate tekitatud dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta olemasolevatele faktidele.

(23)

Komisjon saatis küsimustikud Hiina valitsusele ja neljale valimisse kaasatud liidu tootjale. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule. Kolm valimisse kaasatud liidu tootjat vastasid küsimustikule.

(24)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

liidu tootjad:

(25)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel. Komisjon saatis küsimustiku Hiina valitsusele, et hankida teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seoses asjaomaste allikatega kutsus komisjon kõiki vastava riigi tootjaid esitama algatamisteate III lisas palutud teabe 15 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamise kuupäeva.

(26)

Hiina valitsuselt küsimustiku vastust ei saadud. Ettenähtud tähtaegade jooksul ei esitatud algamisteate III lisas palutud teavet, samuti ei kontrollitud alusmääruse artikli 2 lõike 6a sobilikkust.

(27)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(28)

6. septembril 2018. aastal teavitas komisjon teatega (edaspidi „6. septembri teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu tooraine, tööjõud ja energia, mida eksportivad tootjad triikimislaudade tootmisel kasutavad. Lisaks nimetas komisjon kolm võimalikku võrdlusriiki, tuginedes moonutamata hindade ja võrdlusaluste valimise kriteeriumidele: Brasiilia, Serbia ja Türgi.

(29)

Komisjon andis kõigile huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjon sai märkusi ühelt taotluse esitajalt

(30)

Nagu põhjendustes 105–106 selgitatud, käsitles komisjon taotluse esitajalt saadud märkusi oma teises, 26. oktoobri 2018. aasta teates, milles käsitleti normaalväärtuse kindlaksmääramise allikaid (edaspidi „26. oktoobri teade“). Komisjon esitas 26. oktoobri teates tootmistegurite loetelu ning leidis, et selles etapis oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohaselt kõige sobivam võrdlusriik Türgi. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(31)

4. juulil 2019 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtiva dumpinguvastase tollimaksu säilitada (edaspidi „lõplik avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada avalikustamise kohta märkusi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

(32)

Ühtegi märkust komisjoni tulemuste vaidlustamiseks ei laekunud.

(33)

Aegumise läbivaatamisega seotud tooted on Hiina Rahvavabariigist pärinevad triikimislauad (sh varrukalauad ja sellised triikimislaudade olulised osad nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alus), mis on kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma (edaspidi „uurimisalune toode“) ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 3924 90 00, ex 4421 99 99, ex 7323 93 00, ex 7323 99 00, ex 8516 79 70 ja ex 8516 90 00 (TARICi koodid 3924900010, 4421999910, 7323930010, 7323990010, 8516797010 ja 8516900051) alla.

(34)

Praegune läbivaatamisega seotud uurimine kinnitas nagu ka esialgsed uurimised, et triikimislaudadel, mida toodetakse ja müüakse Hiina ja võrdlusriigi Türgi siseturul, ning triikimislaudadel, mida liidu tööstusharu toodab ja müüb Euroopa Liidu turul, on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed.

(35)

Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(36)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Hiinast pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(37)

Ükski Hiina eksportija/tootja ei teinud uurimises koostööd. Nad ei esitanud teavet ega tõendusmaterjale väidetavate oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Ka mitte ükski eksportiv tootja ei vastanud küsimustikule.

(38)

Hiina valitsus ei esitanud küsimustiku vastust ega käsitlenud taotluse esitaja poolt toimikus esitatud tõendeid, sh komisjoni talituste töödokumenti, milles käsitletakse olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks (edaspidi „aruanne“) (13).

(39)

Komisjon teavitas Hiina Rahvavabariigi esindust 27. juulil 2018 sellest, et HRV eksportijate/tootjate igasuguse koostöö puudumise tõttu kavatseb komisjon teha järeldused kättesaadavate faktide alusel vastavalt alusmääruse artiklile 18. Komisjon rõhutas ka, et kättesaadavatel faktidel põhinevad järeldused võivad asjaomaste isikute jaoks osutuda ebasoodsamaks, ja palus neil esitada oma märkused. Hiina Rahvavabariigi valitsuse esindus ei esitanud ühtegi märkust.

(40)

Seda arvesse võttes ja kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 põhinevad all esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavatel faktidel, eelkõige läbivaatamistaotluses sisalduval ja huvitatud isikute esitatud teabel, statistilistel andmetel, mis tuginevad liikmesriikide poolt komisjonile kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 6 teatatud andmetele (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“), ja statistilistel andmetel, mis tuginevad Hiina tolli ametliku andmebaasist saadud ekspordiandmetele (edaspidi „Hiina andmebaas“). Lisaks kasutas komisjon teisi avalikult kättesaadava teabe allikaid, nagu näiteks andmebaasid Global Trade Atlas (14) (edaspidi „GTA“) ja Orbis Bureau van Dijk (15) (edaspidi „Orbis“).

(41)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(42)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „[k]ui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(43)

Nagu punktis 4.2 täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(44)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(45)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse hinnangus oluliste moonutuste olemasolu kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses arvesse muu hulgas eelmise sätte asjaolusid (loetelu ei ole täielik). Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse võtta ühe või mitme sellise asjaolu võimalikku mõju uurimisaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna loetelu ei ole täielik, ei pea oluliste moonutuste olemasolu jaoks kõiki asjaolusid arvesse võtma. Lisaks võib samu faktilisi asjaolusid kasutada selleks, et tõestada ühe või mitme loetelus toodud asjaolu olemasolu. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Üldises moonutuste olemasolu hinnangus võib samuti arvesse võtta eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna sotsialistliku turumajanduse kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja terve õigussüsteem annab valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(46)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(47)

Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Sellega seoses oli komisjon varem selle aruande esitanud. Aruandes osutatakse valitsuse jõulisele sekkumisele paljudel majanduse tasanditel, sealhulgas konkreetsetele moonutustele seoses paljude tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- või keemiatööstus). Aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis.

(48)

Taotluse esitaja taotlus toetas ka väiteid oluliste moonutuste kohta eespool viidatud artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, kooskõlas aruandega, ja eeskätt seoses moonutustega terasesektoris, peamiselt asjaolu tõttu, et taotleja sõnul moodustab teras vähemalt 40°% triikimislaudade tootjate tootmise kogukuludest.

(49)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis leiduvad toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis uuritakse valitsuse olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt ning ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega.

(50)

Hiina valitsus ei esitanud märkusi ega tõendeid, mis toetaksid toimikus, sealhulgas aruandes esitatud tõendeid.

(51)

Hiina majandussüsteem tugineb sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonile. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning sellel põhineb Hiina majanduse juhtimine. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omandis olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (16). Seetõttu Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid valitsusele on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ja tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (17).

(52)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (HKP) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsionaalsel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitas põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause: „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (18). See näitab, et HKP-l on Hiina majandussüsteemi üle vaieldamatu ja üha suurenev kontroll. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(53)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste eesmärkidega, mitte ei kajasta vabaturul valdavaid majandustingimusi (19). Hiina võimud kasutavad majandusse sekkumiseks väga mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteem, finantssüsteem ning reguleeriva keskkonna tasand.

(54)

Esiteks reguleerib üldise halduskontrolli tasandil Hiina majanduse juhtimist keerukas tööstuse planeerimise süsteem, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Plaanid hõlmavad laialdast ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi plaanid on üksikasjalikud, samal ajal kui riigi tasandi plaanides püstitatakse üldisemaid eesmärke. Plaanides fikseeritakse ka vahendid asjakohaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned plaanid sisaldavad ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate plaaniperioodide puhul. Plaanides tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jne). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelike oludega. Seda mitte ainult plaanide siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad plaanisüsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima plaanides kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.2.2.5) (20).

(55)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil Hiina finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Laenupoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel peavad need pangad järgima riigi tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.2.2.8) (21). Sama kehtib ka Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, näiteks aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need (pangandusvälised) finantssektori osad on institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigi ja HKP sekkumist (22).

(56)

Kolmandaks sekkub riik reguleeriva keskkonna tasandil majandusse mitmel viisil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju sageli poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusõigus (23). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erainvesteeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute sõelumist ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (24).

(57)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, mis näevad ette mitmekujulise riigipoolse sekkumise ja soodustavad seda. Selline oluline valitsusepoolne sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (25).

(58)

HRVs moodustavad äriühingud, mis tegutsevad riigi omandis, selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all, olulise osa majandusest.

(59)

Mis puutub riigi omandisse triikimislaudade sektoris, nagu eelmises aegumise läbivaatamises kindlaks tehtud, võib triikimislaudade tootjate arv Hiinas olla suur. Kuna Hiina valitsus ei ole selle sektori kohta mingit teavet esitanud ja arvestades selle killustatust, on raske teha üldisi järeldusi kõnealuse sektori omandistruktuuri kohta. Mis puutub aga uurimisaluse toote tootmissisendite pakkujatesse, siis nagu taotluse esitaja esitatud andmetes on kajastatud,moodustab terasesektori sisend 40–60 % triikimislaudade tootjate tootmiskuludest. Terase hind on seega oluline kulutegur triikimislaudade tootmisprotsessis. Nagu komisjon oma aruandes kindlaks tegi, siis on märkimisväärne osa terasesektorist Hiina valitsuse omanduses. Mitu suurtootjat on riigi omanduses ja mõnele neist viidatakse terasetööstuse kohandamise ja moderniseerimise plaanis 2016–2020 (26) kui näidetele 12. viisaastaku saavutustest (näiteks Baosteel, Anshan Iron and Steel, Wuhan Iron and Steel jne). Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomandis olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigi omandis olevad ettevõtted (27). Seetõttu mõjutab triikimislaudade põhikomponentide tootmist oluline riigi omand ja seega riigi sekkumine.

(60)

Mis puudutab riigi kontrolli, siis valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete üle, sh nende üle, mis toodavad triikimislaudu ja nende komponente. Riik (ja mitmes mõttes ka HKP) mitte ainult ei määra aktiivselt kindlaks üldist majanduspoliitikat ega tee järelevalvet selle elluviimise üle, vaid nõuab ka õigust osaleda ettevõtete tegevust puudutavate otsuste langetamises, kontrollides seeläbi teataval määral Hiina ettevõtteid (28). Asjaolusid, mis osutavad triikimislaudade tootmise sektoris, samuti vastavaid sisendeid tarnivates sektorites sellisele riigi kontrollile ettevõtete üle, kirjeldatakse pikemalt punktis 3.2.2.4. Lisaks on komisjon konkreetselt ühe triikimislaudade põhikomponendi, keevitatud terastorude puhul, mis moodustavad 25–30°% tootmise kogukuludest, varem kindlaks teinud riigi sekkumise, isegi kui riigil puudus omand tootvates äriühingutes või see oli ainult osaline, mille tulemusel ei tehtud äriotsuseid turusignaalide põhjal (29). Uurimine viis järeldusele, et Hiina keevitatud terastorude sektoris on märkimisväärne riigi sekkumine, mis teenib suurel määral triikimislaudade tootjate huvisid ja mõjutab nende kulusid.

(61)

Mis puudutab riigi poliitilist järelevalvet ja juhtimist triikimislaudade tootmise sektoris ja terasesektoris, mis on peamine sisendi tarnija, siis asjakohane analüüs on esitatud punktides 3.2.2.4 ja 3.2.2.5. Arvestades valitsuse tugevat kontrolli ja sekkumist kõnealustes sektorites, nagu nimetatud punktides kirjeldatud, ei ole ka eraomandis olevatel triikimislaudade tootjatel võimalik turutingimustel tegutseda.

(62)

Ülaltoodu põhjal järeldas komisjon, et triikimislaudade turgu ja selle olulisemaid tarnijaid teenindavad HRVs olulisel määral ettevõtted, mis on Hiina valitsuse omanduses või Hiina valitsuse kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all. Samuti järeldas komisjon, et triikimislaudade oluliste teraskomponentide turgu teenindavad olulisel määral ettevõtted, kes tegutsevad ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(63)

Hiina riigil on võimalus riigi esindatuse kaudu ettevõtetes sekkuda hindadesse ja kuludesse. Eeskätt on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühingute seaduse kohaselt tuleb igas äriühingus luua Hiina Kommunistliku Partei rakk (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud Hiina Kommunistliku Partei põhikirjas) (30) ning äriühing peab tagama parteiraku tegevuseks vajalikud tingimused. Tundub, et minevikus ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Samas, hiljemalt alates 2016. aastast on HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma kontrolli riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuste üle. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtetele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (31). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel äriühingus, kuhu nad kuulusid (32). Neid reegleid kohaldatakse üleüldiselt terves Hiina majanduses, sealhulgas triikimislaudade tootmise sektoris. Seega on kindlaks tehtud, et neid reegleid kohaldatakse ka triikimislaudade tootjate ja nende sisendite tarnijate suhtes.

(64)

Näiteks kattuvad HKP struktuurid isikuliselt juhtimisorgani omaga vähemalt ühe triikimislaudade tootja puhul – Since Hardware (Guangzhou) Co. Ltd. –, mis väidab omavat turul juhtivat rolli nii tootmise kui ka eksporditegevuse vallas (33). Komisjon tuvastas, et ettevõtte juhatuse esimees ja tegevdirektor on riikliku poliitilise nõuandva konverentsi Guangzhou munitsipaalkomitee liige ja kuulub riikliku poliitilise nõuandva konverentsi Guangzhou Huadu ringkonna munitsipaalkomitee alalisse komiteesse (34).

(65)

Need tegurid osutavad otseselt valitsuse sekkumisele, näiteks HKP kohalolu ja kaasamise kaudu ning Hiina valitsuse sekkumise kaudu triikimislaudade tootmise hindadesse ja kuludesse.

(66)

Riigi esindatusel finantsturgudel (vt ka punkt 3.2.2.8) ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju (35). Komisjon leidis hiljutistes uurimistes eeskätt seoses triikimislaudade teraskomponentidega tihedate seoste esinemise Hiina terastoodete tootjate ja riigi, peamiselt HKP otsuste tegemise protsesside vahel (36).

(67)

Ülaltoodu põhjal ning koostöö puudumise ja ülaltoodud esialgse järelduse vastu oleva teabe puudumise tõttu tegi komisjon selles etapis järelduse, et riigi esindatus Hiina äriühingutes, sh need, mis tegutsevates triikimislaudade tootmise sektoris, samuti finantssektoris ja teistes sisendiks olevates sektorites, ning punktis 3.2.2.3 ja sellele järgnevates punktides kirjeldatud raamistik võimaldavad Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(68)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased plaanid on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Plaanides seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende plaanide rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt suunatakse planeerimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muidu poliitiliselt tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei jaotata neid kooskõlas turujõududega (37).

(69)

Komisjon leidis, et ehkki sektoripõhist avalikku poliitikat ja/või poliitikadokumente, mis otseselt triikimislaudade tootmist puudutaksid, ei ole, mõjutavad triikimislaudade tootmist ikkagi üldised tsentraalsed planeerimisdokumendid, nagu kinnitas ka konkreetne triikimislaudu puudutav Hiina turu-uuring (38). Nimetatud uuringus tehti sektori arengu analüüs seoses 13. riikliku viisaastakuplaani täitmisega.

(70)

Peale selle tuleneb 40–60°% triikimislaudade tootjate tootmiskuludest, nii nagu taotluse esitaja esitatud andmetes kajastatud, erinevatest terasesektoris kasutatavatest sisenditest. Triikimislaudade tootmiskulusid ja hinnastruktuuri mõjutab ka muu tooraine, sh keemiatööstuse sisend (vahtplast, plastid, värvid või pinnakattevahendid), samuti tekstiilitööstuse sisendid (puuvillakangas). Seoses sellega leidis komisjon, et ka triikimislaudade tootmiseks kasutatavate toorainete sektoris toimub märkimisväärne riigi sekkumine (39). Väga suur arv avalikke poliitikadokumente ja -meetmeid võivad mõjutada turujõudude vaba toimimist kõnealuse tooraine turul ning seeläbi mõjutada triikimislaudade komponentide hindu ja seega ka uurimisaluse toote tootmiskulusid.

(71)

Näiteks terast käsitleb terasetööstuse kohandamise ja moderniseerimise plaan 2016–2020 (terasetööstuse 13. viisaastakukava), mis hõlmab peaaegu kõiki tootmisharu arendamise aspekte, sealhulgas tootmisvõimsuse eesmärke, tõhusa varustamise uuendamist ja tagamist, tootmisharu restruktureerimist, rahalist toetamist, kvantitatiivseid eesmärke ja terasetehaste geograafilisi asukohti. Samamoodi näeb naftakeemia- ja keemiatööstuse 13. viisaastakukava (2016–2020) ette keemiatööstuse range reguleerimise, hõlmates jalgrataste komponentide, näiteks kummi, värvide ja plastide tootmiseks kasutatavaid tooraineid.

(72)

Lisaks iseloomustab terasesektorit suure hulga riigile kuuluvate ettevõtete olemasolu (vt põhjendus (59)). Terast reguleerivad üksikasjalikult paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja moderniseerimise plaan 2016–2020. Plaanis rõhutatakse, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (40).

(73)

Suuniskataloogis struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (41) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse raua- ja terasesektorit soodustatud tootmisharudeks. Kataloogis toetatakse eelkõige „tehnoloogia arendamist ja kasutamist paremate omadustega ja kvaliteetsete täiustatud terastoodete tootmiseks, sealhulgas järgmiste toodete tootmiseks: autotööstuses kasutatavad ülitugevad lehttooted tõmbetugevusega vähemalt 600 MPa, kõrgetasemeline toruteras nafta ja gaasi ülekandmiseks, ülitugevad laiad ja paksud terasplaadid laevadele, laevaehituses kasutatav teras, keskmise paksusega teras tõmbetugevusega vähemalt 420 MPa hoonete, sildade ja muude rajatiste ehitamiseks, teras kiirraudteede ja raskeveoraudteede ehitamiseks, madala rauakao väärtusega ja kõrge magnetilise induktsiooniga silikoonteras, korrosiooni- ja kulumiskindel teras, ressursisäästlik legeeritud roostevaba teras (uueaegne roostevaba ferriitteras, ferriit-austeniitne roostevaba teras ja nitriiditud roostevaba teras), eriterasvardad ja traatvardad kõrgetasemeliste põhiosade (kõrgetasemelised tehnoloogilised ülekanderattad, poldid tugevusega 12,9 ja rohkem, ülitugevad vedrud ja pika tööeaga laagrid) ning kvaliteetsed eriterasest sepismaterjalid (muu hulgas tööriista- ja valuvormiteras, roostevaba teras ja teras seadmete valmistamiseks)“. Kataloogi kohaldamist kinnitas ka hiljutine teatavaid Hiinast pärit legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttooteid käsitlev subsiidiumivastane uurimine (42).

(74)

Riik sekkub olulisel määral ka Hiina keemiatööstuse tegevusse. Esiteks iseloomustab keemiatööstust riigile kuuluvate ettevõtete domineerimine. Mõned Hiina kõige suuremad keemiaettevõtted on riigile kuuluvad ettevõtted ja riigi omand moodustab olulise osa keemiaettevõtete koguvaradest (43). Teiseks kontrollib riik keemiatööstust arvukate planeerimis- ja reguleerimisdokumentide kaudu, mille on välja andnud hilisemad kohtuasutused ja haldusametid kõigil valitsustasanditel. Kõiki neid planeerimismeetmeid kohaldatakse eri haldustasanditel oma äranägemise järgi, kontrollitud ja süstemaatilisel viisil ning pideva valitsuspoolse järelevalve all (44).

(75)

Nagu komisjon on oma aruandes täpsustanud, on üldine planeerimisdokument keemiatööstuse juhtimiseks naftakeemia- ja keemiatööstuse 13. viisaastakuplaan (2016–2020), mille andis 18. oktoobril 2016 välja tööstus- ja infotehnoloogia ministeerium (MIIT). Kõnealune dokument suunab naftakeemia- ja keemiatööstuse arengut aastatel 2016–2020 kooskõlas 13. riikliku viisaastakukava sätetega ja algatusega „Made in China 2025“. Plaanis kehtestatakse arengueesmärgid ja antakse suuniseid tootmissihtide kohta tööstussegmentide kaupa, kuid samuti kehtestatakse valitsuse kontroll tootmisvõimsuse ja äriühingute otsuste üle (45). Plaaniga hõlmatud toodete seas on mitu sisendit, mida kasutatakse triikimislaudade tootmises, eeskätt värv/pinnakattematerjal epoksü-/polüestrisegude vormis (46). Samuti juhib riik viimati nimetatud toote turgu provintsi tasandil, nt Hebei provintsis, 13. riikliku viisaastakukava kaudu Hebei provintsi naftakeemiatööstuse arendamiseks, milles kehtestatakse arengumudelid konkreetsete allsektorite jaoks, sh võimsuse juhtimise kaudu (mis hõlmab värve ja polüestreid) (47).

(76)

Triikimislaudade tootmiseks kasutatava teise sisendi, puuvillatekstiili turgu juhib samuti Hiina riik oma planeerimisdokumentidega, eeskätt kõikehõlmava 13. riikliku viisaastakuplaaniga tekstiilitööstuse arendamise jaoks. Nimetatud plaanis määratakse kindlaks tegevuskava: „parandada puuvilla impordikvootide haldamist; suurendada kvootide kasutusmäära; vastata tekstiiliettevõtete nõudlusele kvaliteetse puuvilla järele; luua seos puuvillavarude hinnapõranda ning riikliku ja välismaise hetketuru hinna vahel, kiirendada puuvillavarude kasutust; täiustada puuvilla hinna kujundamise viisi, puuvilla sihthinna subsiidiumite poliitikat ja puuvillakaubanduse parandusmeetmeid“ (48). Need poliitikasuunad kajastuvad valdkondlikes suunisdokumentides, eeskätt 13. viisaastakuplaanis puuvillatekstiili tööstuse arendamiseks, mille andis välja Hiina puuvillatekstiili tööstuse liit. Viimati nimetatud viisaastakuplaanis kehtestatakse puuvillatööstuse arengueesmärgid 2020. aastaks, sh eesmärk suurendada müügitulu, kasumi ja ekspordi suhtarvu, samuti tootmiseesmärke (49). Samas plaanis antakse ka juhised: „tugevdada turu reguleerimist […] arvestades riigi poolt väljastatud suunavaid arvamusi asjakohaste tööstuste arendamiseks“, eeskätt seeläbi, et […] „muudetakse kaubanduspõhise töötlemise eeskirju kooskõlas puuvillatekstiili tootmisega“ või „tagades sidususe asjakohaste tööstuskataloogidega, mida on muutnud ja mille on välja andnud riik“ (50).

(77)

Nagu eespool viidatud planeerimisdokumentides näidatud, näib, et Hiina valitsus juhib turu arengut mitte ainult triikimislaudade sektoris endas, vaid ka ülekaaluka osa triikimislaudade põhikomponentideks olevate sisendite puhul, kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega, mis käsitlevad muu hulgas: turu ülesehitust ja ümberkorraldamist, tooraineid, tootmisvõimsuse juhtimist, tootevalikut, moderniseerimist jne. Hiina valitsus juhib ja kontrollib nende ja muude vahendite abil väga erinevaid kõnealuste sektorite arendamise ja toimimise aspekte (51). Praegune ülemäärase tootmisvõimsuse probleem Hiina terase- ja keemiatööstuses on kõige selgem näide Hiina valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest nendes sektorites (52). Need moonutused omakorda mõjutavad triikimislaudade oluliste komponentide hindu, moonutades seeläbi nende tootmiskulusid, mida ei saa enam pidada turupõhiseks.

(78)

Kokkuvõttes tegi komisjon kindlaks, et Hiina valitsus on kehtestanud avalikud tegevuskavad, mis mõjutavad vabaturujõudusid triikimislaudade tootmise sektoris, eeskätt mõjutades vabaturujõudusid sektorites, mis tarnivad kõiki triikimislaudade komponente.

(79)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle enda peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb formaalselt samadel põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui Hiina asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetlustes endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (53).

(80)

Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandi ja maakasutusõigustega (54). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maade eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste eraldamine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (55). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid eesmärke, näiteks rakendavad majanduskavasid (56).

(81)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse ka triikimislaudade sektori suhtes tavapäraseid Hiina pankrotiõiguse, äriühinguõiguse ja asjaõiguse reegleid. Selle tulemusel mõjutavad ka triikimislaudade sektorit ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või ebapiisavast jõustamisest. Peale selle ilmnes eelmisest uurimisest, et maakasutusõigusega seotud tegevust mõjutasid riiklikud moonutused (57). Praeguse uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need tulemused küsimärgi alla seaks. Komisjon järeldas esialgu, et Hiina pankrotiseadus ja asjaõigusseadus ei tööta seega nõuetekohaselt ning põhjustavad HRVs maksejõuetute ettevõtete tegevuses hoidmise ning maade eraldamisel ja omandamisõiguste andmisel moonutusi.

(82)

Turupõhiste palkade süsteem ei saa Hiinas täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut põhilist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (58). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning peab kollektiivläbirääkimisi ja kaitseb töötajate õigusi väga vähe (59). Lisaks piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, on ebasoodsas tööolukorras ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (60). Need asjaolud põhjustavad Hiinas palgakulude moonutusi.

(83)

Triikimislaudade tootmise sektori ja põhisisendite tarnijate, sh terasetööstus, keemiatööstus ja tekstiilitööstus, suhtes kohaldatakse ka kirjeldatud Hiina tööõiguse süsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused triikimislaudade sektorit nii otseselt (sest tööjõud moodustab 15–35°% triikimislaudade tootmiskulust) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisendile, mida tarnivad äriühingud, mille suhtes kohaldatakse sama tööhõivesüsteemi).

(84)

Seetõttu järeldas komisjon, et palgakulud olid triikimislaudade tootmise sektoris ja selle põhikomponente tootvates sektorites moonutatud.

(85)

Hiina äriühingute juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(86)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade (61) tugev positsioon ning need pangad lähtuvad raha pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Samamoodi kui riigi omandis olevad mittefinantsettevõtted ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (62) ning nii nagu riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted rakendavad ka pangad regulaarselt valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (63). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsateks sektoriteks peetavatesse sektoritesse (64).

(87)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(88)

Lisaks on võlakirjade ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangutes antakse tugevaid vihje selle kohta, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele.

(89)

Seetõttu laenatakse pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(90)

Teiseks on laenamise kulud hoitud kunstlikult väiksed, et stimuleerida investeeringute kasvu. Selle tulemusel kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid, isegi kui investeeringutasuvus on väike. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(91)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris liberaliseeriti nominaalne intressimäär, ei ole hinnamuutused tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viiteintressimääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt kasvanud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(92)

Laenumahu üldine suurenemine Hiinas viitab kapitalipaigutuse tõhususe vähenemisele, kusjuures pole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Selle tulemusena on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(93)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest mõjutavad Hiina ärilaenude süsteemi olulised süsteemsed probleemid ja moonutused, mille põhjuseks on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(94)

Sellisest finantssüsteemist saavad kasu triikimislaudade tootjad ning tooraine ja muude sisendite tarnijad. Uurimise käigus ei ilmnenud tegelikult midagi, mille alusel võiks öelda, et triikimislaudade sektori suhtes kohaldatakse teistsuguseid eeskirju, mille suhtes ei kohaldata riigi olulist üldist sekkumist finantssüsteemis. See süsteem toob kaasa olukorra, kus mõju turutingimustele on tugev kõikidel lõpptoote ja sisendite tootmise tasanditel.

(95)

Ülaltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et Hiina triikimislaudade tootjatel on juurdepääs rahastamisele asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult.

(96)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on iseloomulikud Hiina majandusele. Olemasolevad tõendid näitavad, et punktides 3.2.2.2–3.2.2.5 ja aruande A osas kirjeldatud asjaolud ning Hiina süsteemi tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka punktides 3.2.2.6–3.2.2.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(97)

Komisjon tuletab meelde, et triikimislaudade tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Kui triikimislaudade tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitali paigutamise moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud mingeid tõendeid, mis osutaksid vastupidisele.

(98)

Seetõttu ei saa kasutada uurimisaluse toote omamaiseid müügihindu ning ka kõikide sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jne) kulud ei ole usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Valitsusepoolne sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud Hiinas eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul.

(99)

Punktides 3.2.2.2–3.2.2.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide olemasolevate tõendite hindamist Hiina sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka triikimislaudade tootmise sektorisse (sealhulgas uurimisaluse toote puhul), näitab, et hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, leidis komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(100)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(101)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest:

(102)

Nagu põhjenduses 28 on märgitud, teatas komisjon 6. septembri märkuses huvitatud isikutele, et ta on kindlaks teinud kolm võimalikku võrdlusriiki – Brasiilia, Serbia ja Türgi –, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama valiku kohta märkusi ja pakkuma välja muid riike. Vaid üks taotluse esitaja esitas märkusi, toetades Türgi valimist, ning esitas samas vastuväiteid Brasiilia ja Serbia valimisele. Ühtegi teist riiki välja ei pakutud.

(103)

Brasiilia, Serbia ja Türgi on kõik liigitatud kui riigid, millel on HRVga sarnane majanduse arengu tase, st nad kõik on Maailmapanga andmete kohaselt suurema keskmise sissetulekuga riigid.

(104)

Maailmas on vähe riike, kus uurimisalust toodet toodetakse. Pärast kättesaadavate andmete, eeskätt andmebaasidest GTA ja Orbis pärit andmete analüüsimist määras komisjon selles uurimises võimalikeks võrdlusriikideks Brasiilia, Serbia ja Türgi.

(105)

Üks taotluse esitaja esitas märkusi, pakkudes välja, et uurimisaluse toote tootmine ja sisetarbimine ei ole Brasiilias ega Serbias olulise kaaluga. Taotluse esitaja väitis, et tootjad nendes riikides ostavad uurimisalust toodet HRVst, et täiendada oma toodangut.

(106)

Vastuseks nendele väidetele märkis komisjon, et taotluse esitaja ei esitanud mingeid tõendeid, mis oleksid määratlenud tootmise taset nendes riikides, ega mingeid väiteid selle kohta, miks sellist taset ei tuleks pidada oluliseks. Vastupidiste tõendite puudumise tõttu ja kättesaadava teabe põhjal kinnitas komisjon, et nendes kolmes riigis toodetakse uurimisalust toodet, ning see väide lükati seega tagasi.

(107)

Komisjon analüüsis hoolikalt kõiki toimikus kättesaadavaid asjakohaseid andmeid tootmistegurite kohta kõigis kolmes potentsiaalses võrdlusriigis ning märkis järgmist:

(108)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus „moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuli kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida tootmistegurid ei hõlma. Seetõttu uuris komisjon, kas ülalnimetatud kolmes riigis on uurimisaluse toote tootjaid, kelle kohta on olemas avalikult kättesaadavad finantsandmed läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal.

(109)

See valik tehti Orbise andmebaasi abil. Kuna triikimislaudade tootmine ei ole tavaliselt primaarne tegevusala, tehti valiku tegemisel kindlaks ja kasutati mitut NACE (70) koodi:

Need koodid on seotud triikimislaudade tootjatega, kes on komisjonile teada läbivaatamise taotlusest ja teatavatest varasematest uurimistest, mida on nimetatud põhjendustest 1–6.

(110)

Ülalkirjeldatud uurimise tulemusel tuvastati triikimislaudu tootvate ja HRVga sarnase majandusarenguga riikide (st Argentina, Brasiilia, Ecuador, Kolumbia, Lõuna-Aafrika, Malaisia, Mehhiko, Peruu, Serbia, Venemaa, Tai ja Türgi) nimekirjast 433 aktiivset äriühingut, kelle kohta olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil finantsandmed kättesaadavad. Kättesaadava teabe kohaselt näisid triikimislaudade tootmisega tegelevat vaid järgmised viis äriühingut:

Tabel 1

Äriühingute nimekiri

(111)

Huvitatud isikutele anti võimalus nimekirja kommenteerida ja täiendada seda äriühingutega, mis asuvad neile teadaolevates võimalikes võrdlusriikides ja mille kohta on olemas avalikult kättesaadav teave. Valitud äriühingute nimekirja kohta ei esitatud märkusi.

(112)

Komisjoni analüüs näitas, et Serbia äriühing müüs ainult kahte triikimislaudade mudelit ja et Brasiilia äriühingud müüsid triikimislaudadele lisaks palju teisi tooteid, mis suure tõenäosusega moodustasid suure osa nende käibest ning müügi-, üld- ja halduskuludest. Seetõttu järeldas komisjon, et nende äriühingute kohta kättesaadavad näitajad ei esinda piisavalt triikimislaudade müügiga seotud kulusid.

(113)

Samas leidis komisjon, et Türgi äriühingud müüsid erinevaid triikimislaudu ja neil oli väiksem muude toodete valik, mistõttu leidis komisjon, et nende äriühingute kohta kättesaadavad näitajad kajastavad tõenäoliselt täpsemalt triikimislaudade tootmist ja müüki ning need on asjakohasemad asendama andmeid, mis puudutavad moonutamata ja mõistlikku müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi summat.

(114)

Ülaltoodut arvesse võttes vastas Türgi kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud kriteeriumidele, et kaaluda tema kasutamist sobiva võrdlusriigina. Komisjon teavitas oma 26. oktoobri märkuses huvitatud isikuid kavatsusest kasutada Türgit võrdlusriigina ning kutsus huvitatud isikuid märkusi esitama. Ühtegi märkust ei esitatud.

(115)

Seega kasutas komisjon Türgi andmeid ja järgmisi Türgi äriühinguid:

et selgitada kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a välja sobiva võrdlusriigi asjakohased tootmis- ja müügikulud.

(116)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a teise taande kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus „moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuli kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata eespool viidatud kulusid, mida tootmistegurid ei hõlma.

(117)

Selleks, et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja arvestades seda, et Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, kasutas komisjon teavet, mis on kättesaadav kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Seetõttu tegi komisjon läbivaatamise taotluses esitatud andmetele tuginedes kindlaks selle, kui suure osa moodustasid tootmise üldkulud (71) tootmiskuludest tervikuna (protsendina väljendatuna). Seda protsenti kohaldati seejärel tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et jõuda tootmise üldkulude moonutamata väärtuseni olenevalt toodetud mudelist.

(118)

Selleks, et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja mõistlik maht, tugines komisjon kahe Türgi äriühingu 2017. aasta finantsandmetele.

(119)

Komisjon kasutas kahe äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kaalutud keskmist, nagu andmebaasis Orbis 2017. aasta kohta on kajastatud.

(120)

26. oktoobri teates märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta tooraine puhul kõigi tootmisteguritega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi. Komisjon kasutas Türgi statistikaameti andmeid tööhõive ja andmebaasis Orbis olevaid finantsandmeid kahe Türgi äriühingu kohta, mis on loetletud põhjenduses 115, et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulud, kasum ja tootmise üldkulud.

(121)

Selleks, et määrata kindlaks normaalväärtus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, analüüsis komisjon kõiki kättesaadavaid andmeid tootmistegurite kohta ning otsustas kasutada järgmisi allikaid ja väärtusi:

Tabel 2

Tootmistegurid triikimislaudade puhul

(122)

Triikimislaud on üldjuhul kitsas, kõvast ja lamedast materjalist ese, mis on kaitstud kuumakindla kattega ja millel on kokkukäivad jalad ning millel saab triikida riideid või linu. Käesoleva uurimisega hõlmatud uurimisaluse toote määratluse kohaselt võib toode olla auru sisseimamisega, hõlmata kuumutit, puhurit, varrukalaudu ja muid osasid. Peamine triikimislaudade valmistamiseks kasutatav tooraine on metall, enamasti teras (metall-lehed, torud, traat). Muu tooraine, mida triikimislaudade tootmiseks kasutatakse, hõlmab värvi/pinnakattematerjali, plastosasid, vahtplasti ja kangast.

(123)

Kulustruktuur varieerub olenevalt toodetava triikimislaua liigist, nt kallima hinnaklassi triikimislauad sisaldavad teistsugust liiki materjale kui lihtsamad triikimislauad. Komisjon tugines triikimislaudade tootmiseks kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemisel läbivaatamise taotlusele. Nagu eespool märgitud, ei esitanud ükski huvitatud isik selle kohta märkusi. Kõigi toorainete puhul määrati moonutamata ühikuväärtus kindlaks keskmise impordihinna alusel võrdlusriiki kõigist kolmandatest riikidest, v.a HRV, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu andmebaasis GTA märgitud. Import HRVst aga jäeti siiski välja, võttes arvesse olemasolevaid olulisi moonutusi selles riigis, nagu punktis 4.2 tõendatud.

(124)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tuleks komisjoni metoodika kohaselt lisada neile impordihindadele Türgisse imporditud tootmistegurite ja materjalide imporditollimaksud, samuti riigisisesed transpordikulud. Seega normaalväärtus kasvaks, kuna imporditollimaksud suurendaksid tootmistegurite impordihindu. Järelikult oleks ka dumpingumarginaal kõrgem. Arvestades põhjendustes 137 ja 138 esitatud järeldust ja käesoleva aegumise läbivaatamise olemust, st eesmärki uurida, kas dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mitte teha kindlaks dumpingu täpne ulatus, otsustas komisjon, et imporditollimaksude ja riigisiseste transpordikuludega kohandamine ei ole vajalik.

(125)

Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi majandussektorites. Komisjon kasutas värskeimat olemasolevat statistikat (2016), (72) mis kajastas keskmist tunnitasu töötleva tööstuse sektoris mitme NACE REV 2 koodi kohta (täpsemalt 25, 27 ja 32; palgaandmed on kättesaadavad üksnes kahekohalise koodi tasandil), mis on ära märgitud triikimislaudade tootmise puhul.

(126)

2016. aasta keskmist igakuist väärtust kohandati asjakohaselt inflatsiooni suhtes, kasutades omamaist tootjahinnaindeksit, (73) mida avaldab Türgi statistikaamet.

(127)

Läbivaatamise taotluse kohaselt on energia hulk (elekter ja maagaas), mida tootmisprotsessis tarbitakse, tähtsusetu. Kuna uurimise käigus ei tulnud ilmsiks mingit teavet, mis selle väite oleks ümber lükanud, siis seda aktsepteeriti ja käesoleva uurimise raames peeti energiakulu seetõttu tähtsusetuks.

(128)

Komisjon arvutas arvestusliku normaalväärtuse järgmise kahe etapi kaupa.

(129)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon taotluse esitajate poolt läbivaatamise taotluses esitatud teabele iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta kolme liiki (odavama ja kallima hinnaklassi) triikimislaua mudeli tootmiseks. Komisjon korrutas kasutustegurid moonutamata ühikukuludega, mida täheldati võrdlusriigiks olevas Türgis.

(130)

Teiseks – nagu põhjenduses 117 märgitud, kasutas komisjon eespool tuvastatud tootmiskulude puhul müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Need määrati kindlaks 2017. aasta finantsandmete põhjal kahe Türgi äriühingu kohta (põhjendus 115) ja taotluse esitajate poolt läbivaatamise taotluses toodud hinnangute põhjal. Komisjon lisas tootmise moonutamata kulule juurde järgmised kulud:

(131)

Selle alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. Kuna Hiina tootjad/eksportijad ei teinud koostööd, ei olnud võimalik välja selgitada, milliseid triikimislaudade mudeleid Hiinas toodeti. Komisjon tugines seega teabele, mille esitas taotluse esitaja läbivaatamistaotluses kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks määratlesid taotluse esitajad kolm triikimislaudade mudelit (odavama ja kallima hinnaklassi mudelid). Seejärel määrati kindlaks nende mudelite normaalväärtus.

(132)

Kuna ükski Hiina eksportiv tootja koostööd ei teinud, määrati normaalväärtus kindlaks kogu riigi kohta.

(133)

Koostöö puudumise tõttu määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavate faktide alusel (vt põhjendus 40). Sarnaselt eelmise aegumise läbivaatamise taotlusega (mida on nimetatud põhjenduses 6) kasutas komisjon ekspordihinna määratlemiseks impordiandmeid, mis on ära toodud artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis.

(134)

Kuna artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis on impordimaht toodud kilogrammides, konverteeris komisjon esitatud näitajad tükkideks (ühikuteks), kasutades konverteerimispõhimõtet, mis määrati kindlaks eelmises, põhjenduses 6 nimetatud aegumise läbivaatamises.

(135)

Kuna need hinnad on märgitud CIF-hinna alusel, lahutas komisjon maha transpordikulu HRV ja ELi piiril, tuginedes läbivaatamise taotluses esitatud hinnangutele.

(136)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust tehasest tulnud toote keskmise ekspordihinnaga ELi, nagu eespool kindlaks tehtud.

(137)

Dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast ELi piiril ilma tollimakse tasumata jäi vahemikku 43–67°%.

(138)

Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(139)

Lisaks dumpingu avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil analüüsis komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(140)

HRV tootjate/eksportijate koostööst keeldumise tõttu tugines komisjon oma hinnangus faktidele, mis on kättesaadavad kooskõlas alusmääruse artikliga 18, st eelmise aegumise läbivaatamise tulemustele, mida nimetatakse põhjenduses 6 (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“), läbivaatamise taotluses esitatud teabele, artikli 14 lõike 6 kohasele andmebaasile ja Hiina andmebaasile. Analüüsiti järgmisi elemente: tootmisvõimsus HRVs, Hiina ekspordihind muudele kolmandate riikide turgudele, ning ELi turu atraktiivsus.

(141)

Koostöö puudumise tõttu ei esitanud mitte ükski Hiina eksportija/tootja mingit teavet Hiina tegeliku tootmisvõimsuse kohta. Samuti puudub avalikult kättesaadav teave triikimislaudade kohta, sh statistika või turu-uuringud, ning seetõttu tuli kooskõlas alusmääruse artikliga 18 tugineda järelduses läbivaatamise taotluses esitatud teabele ja varasema aegumise läbivaatamise järeldustele kui kättesaadavale teabele.

(142)

Varasemas aegumise läbivaatamises oli HRV tootmisvõimsus hinnanguliselt 8 miljonit ühikut, mis moodustas umbes 80°% tarbimisest ELis 2009. aastal, ja see hõlmaks praegusel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu 100°% tarbimisest ELis (8,3 miljonit ühikut, vt põhjendus 158). USA ametiasutuste tehtud aegumise läbivaatamise kohaselt, mis puudutas sama, HRVst USAsse imporditud toodet (74) ja mis lõpetati 8. märtsil 2016 (75) dumpinguvastaste meetmete uuesti kehtestamisega Hiina triikimislaudade impordi suhtes kuni 2021. aastani (edaspidi „USA aegumise läbivaatamine“), suurenes Hiina tootmisvõimsus pärast 2009. aastat ning see viitab sellele, et HRV praegune tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ületas isegi tarbimist ELis samal ajavahemikul.

(143)

Pealegi on Hiina tootjatel eelmise aegumise läbivaatamise järelduste alusel lihtne tootmisvõimsust suurendada, sest toomisprotsess on peamiselt tööjõupõhine. Lisaks toodavad Hiina triikimislaudade tootjad teisi metalltooteid tootmisliinidel, mida oleks lihtne kasutada triikimislaudade tootmiseks. See võimaldab Hiina tootjatel suurendada triikimislaudade tootmist nõudluse alusel, suunates tootmist olemasolevate tootmisliinide raames ümber. Selline tootmisvõimsuse suurendamine ei nõua mingeid olulisi investeeringuid ega oskusi ning ümberlülitumine eri toodete vahel on seega lihtne. Praegune uurimine ei toonud välja mingit teavet, mis võiks neid järeldusi devalveerida.

(144)

Seetõttu järeldati, et HRVs on suur tootmisvõimsus, mis hõlmab vähemalt peaaegu 100°% tarbimise ELis ja mida on võimalik hõlpsasti veelgi suurendada.

(145)

Hiina eksportijate/tootjate koostööst keeldumise tõttu pidi komisjon tuginema kättesaadavatele faktidele, et teha kindlaks ekspordihind Hiinast teiste kolmandate riikide turgudele. Muu usaldusväärsema teabe puudumise tõttu kasutas komisjon Hiina andmebaasis sisalduvaid ekspordiandmeid. Ehkki need koguti kaheksakohalise „tariifikoodi“ tasandil ja need hõlmavad seetõttu peale triikimislaudade mitut teist majapidamistoodet, peeti neid kõige mõistlikumaks olemasolevaks künniseks, mis annab sisulise ettekujutuse võimalikest hinnatasemetest teistele kolmandate riikide eksporditurgudele.

(146)

Hiina andmebaasi kohaselt olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRV jaoks mahu poolest kolm peamist eksporditurgu USA, EL ja Jaapan. USA ja EL on mõlemad suured turud, kuid Jaapan on palju väiksem. Hindade alusel oli keskmine ühikuhind ELi eksportimisel kõrgem kui USAsse ja sarnasem Jaapani omaga.

(147)

Hiina eksportijad/tootjad jätkasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga eksporti ELi turule, nagu põhjenduses 138 kindlaks tehtud. See, et Hiina ekspordihinnad teistele peamistele eksporditurgudele tootmisel on sarnased (76) või madalamad (77) kui hinnad ELi eksportimisel, viitab sellele, et Hiina eksportijatel/tootjatel on sarnane ekspordikäitumine kui teistel kolmandate riikide turgudel. Seda näib kinnitavat USA aegumise läbivaatamine, mille järel pikendati dumpinguvastaseid meetmeid Hiina triikimislaudade impordi suhtes.

(148)

Hiina ekspordi analüüs näitas, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest on ELi turg üks kõige olulisemaid eksporditurgusid Hiina triikimislaudade tootjate jaoks. Hiina ekspordihinnad teistele turgudele on keskmiselt madalamad kui ELi eksportimisel. See viitab sellele, et ELi turg on ahvatlevam ja seega Hiina ekspordi jaoks atraktiivne. Jaapani puhul näitab statistika, et tegemist on palju väiksema turuga ja eksport Hiinast Jaapanisse ei suurenenud viimastel aastatel märgatavalt. Arvestades piiratud nõudlust Jaapani turul, ei ole tõenäoline, et Hiina eksport Jaapanisse märkimisväärselt kasvaks.

(149)

Seda kinnitab asjaolu, et Hiina turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest 11°% (vt põhjendus 160). Ligikaudu 80°% sellest impordist pärineb Hiina ettevõttelt, millel on madalaim individuaalne dumpinguvastane tollimaks. See viitab sellele, et EL on jätkuvalt Hiina triikimislaudade tootjatele atraktiivne turg ja et import HRVst tõenäoliselt suureneb, kui meetmetel lastakse aeguda.

(150)

USA aegumise läbivaatamise raames 2016. aasta märtsis, nagu põhjenduses 142 märgitud, teatas USA kaubandusministeerium (78) dumpinguvastast tollimaksu puudutava korralduse pikendamisest seoses HRVst pärit triikimislaudadega veel viie aasta võrra, st 2021. aastani. Dumpinguvastase tollimaksu määr „kõigi teiste äriühingute puhul“ on 157,68°% (79) (võrreldes 42,3°%-ga ELis). Läbivaatamise raames leidsid USA ametiasutused, et ehkki HRVst pärit triikimislaudade import USAsse toimub endiselt, oli meetmetel seda importi vähendav mõju (1,1 miljonilt tükki 2012. aastal ja 0,43 miljonit 2014. aastal); lähimas tulevikus olukord ilmselt ei muutu.

(151)

Kuna USA turg on Hiina tootjatele peaaegu suletud, on väga tõenäoline, et Hiina triikimislaudade tootjad suunaksid oma ekspordi ELi või taastaksid selle juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, ja et selline eksport toimuks dumpinguhindadega.

(152)

Ülaltoodu põhjal järeldati, et EL on Hiina ekspordi jaoks atraktiivne turg.

(153)

Arvestades HRV märkimisväärset tootmisvõimsust ja võimet suurendada võimsust ilma oluliste kuludeta, Hiina hinnakäitumist teiste kolmandate riikide suhtes ja ELi turu atraktiivsust Hiina eksportijate/tootjate jaoks, järeldas komisjon, et on suur tõenäosus, et dumpinguvastaste meetmete tühistamise tulemuseks oleks dumpingu jätkumine.

(154)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet kümme teadaolevat Euroopa Liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(155)

Liidu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 5,2 miljonit ühikut. Komisjon määras selle näitaja kindlaks taotluse esitaja edastatud andmete alusel, mida võrreldi valimisse kaasatud äriühingutelt saadud kontrollitud andmetega.

(156)

Tarbimine ELis tehti kindlaks impordimahu põhjal, nagu registreeritud artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis, ja liidu tootmisharu müügimahu põhjal ELi turul nii, nagu taotluse esitaja esitatud andmetes kajastatud. Müügimahtu kontrolliti ja ajakohastati vajaduse korral valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud kontrollitud teabega võrreldes.

(157)

Põhjenduses 133 märgitud põhjustel tugines komisjon HRVst pärit impordi mahu kindlaks tegemisel faktidele, mis on kättesaadavad kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tehti HRVst pärit impordi maht kindlaks artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis registreeritud andmete alusel.

(158)

Vaatlusalusel perioodil muutus ELi tarbimine järgmiselt.

Tabel 3

Tarbimine ELis

(159)

Vaatlusalusel perioodil suurenes tarbimine ELis 5°%. Suurenemine toimus ajavahemikus 2014–2015 ja seejärel jäi tarbimine stabiilseks.

(160)

Vaatlusalusel perioodil muutus import HRVst ELi ja turuosa järgmiselt.

Tabel 4

HRVst pärit import ja turuosa

(161)

Ajavahemikus 2014–2016 kahanes import 53 %, kuid kasvas uuesti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 54 % võrra. Kokkuvõttes kahanesid lõppvarud vaatlusalusel perioodil 27 %. Hiina impordi turuosa järgis sama suundumust, st Hiina import kahanes 2014. aasta 15,8 %-lt 2016. aastal 7,1 %-le ning tõusis siis taas 3,8 protsendipunkti võrra ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 10,9 % tasemele. Ehkki Hiina impordi turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil kokkuvõttes 31 %, oli see siiski jätkuvalt märkimisväärne.

(162)

Kuna Hiina eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tuli HRV impordi keskmine impordihind teha alusmääruse artikli 18 kohaselt kindlaks kättesaadavate faktide alusel, st teabe põhjal, mis on artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis, ja kasutades sama teisendamispõhimõtet kui see, mis eelmise aegumise läbivaatamise ajal kindlaks määrati. Sellele tuginedes suurenes impordihind aastatel 2014–2015 kõigepealt 20 % ning langes seejärel 2014. aasta tasemele. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli hind 8,7 eurot/tükk.

Tabel 5

Impordihind

(163)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutele klientidele pakutavaid kaalutud keskmisi müügihindu ELi turul, korrigeerituna tehasest hankimise tasemele (st välja arvatud veokulud ELis ning pärast allahindluste ja hinnavähendite mahaarvamist), vastava impordi kaalutud keskmise hinnaga, nagu on kindlaks tehtud eespool põhjenduses 162, CIF-hindade põhjal, ning nendele lisati seejärel tollimaks ja dumpinguvastane tollimaks.

(164)

Võrdlus näitas, et Hiinast pärit import lõi liidu tootmisharu hindu alla ligi 2,3 %, väljendatuna protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kui arvata maha kehtiv dumpinguvastane tollimaks, on hindade allalöömise marginaal 19,4 %.

(165)

Import kolmandatest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud, tehti kindlaks põhjenduses 156 kirjeldatud artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi alusel.

Tabel 6

Import kolmandatest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud

(166)

Vaatlusalusel perioodil suurenes kõigist kolmandatest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud, pärit impordi maht 28 %. Impordi maht tervikuna kõigist kolmandatest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud, oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2,8 miljonit ühikut, mis turuosana moodustab 32,9 %. Suur osa sellest impordist pärines Ukrainast ja Türgist. Import Ukrainast kasvas 2014.–2016. aastal 0,7 miljonilt ühikult 1,0 miljoni ühikuni ning jäi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samale tasemele. Import Türgist suurenes kõigepealt 0,9 miljonilt ühikult 1,3 miljoni ühikuni ajavahemikus 2014–2016 ja seejärel langes tagasi 1,0 miljoni ühikuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Import Indiast jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks (ligikaudu 0,5–0,6 miljonit ühikut). Impordi maht muudest kolmandatest riikidest oli väike, kuid see kasvas vaatlusalusel perioodil 0,1 miljonilt ühikult 0,2 miljonile ühikule. Kui pidada silmas turuosa, siis see tähendab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Ukraina puhul 3 protsendipunkti suurust kasvu 12 %-ni, Türgi puhul 1,1 protsendipunkti suurust kasvu 11,9 %-ni ja India puhul langust 6,6 %-lt 2014. aastal 6,1 %-le. Vaatlusalusel perioodil suurenes muude kolmandate riikide turuosa 0,7 %-lt 2,9 %-ni.

(167)

Ukrainast pärit impordi keskmine hind langes 2014. aasta 11,3 eurolt ühiku kohta 10,5 eurole ühiku kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Samal ajavahemikul suurenes Türgist pärit impordi keskmine hind vähesel määral, st 10,5 eurolt ühiku kohta 10,7 eurole ühiku kohta. Indiast pärit impordi hind kasvas märkimisväärsemalt, st 2014. aasta 7,9 eurolt ühiku kohta 11,0 eurole ühiku kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kõigist kolmandatest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind tervikuna oli suhteliselt stabiilne, kasvades 2014. aasta 10,4 eurolt ühiku kohta 10,8 eurole ühiku kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(168)

Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasnevate mõjude uuring kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(169)

Kahju analüüsimiseks määrati kahjunäitajad kindlaks kahel tasandil:

(170)

Vaatlusalusel perioodil muutusid liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine järgmiselt.

Tabel 7

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(171)

Liidu kogutoodang püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena, samas kui tootmisvõimsus suurenes nelja protsendipunkti võrra. Tootmisvõimsuse tagasihoidlik kasv oli peamiselt tingitud automatiseerimisest ja väikestest täiustustest, millega kõrvaldati tootmisprotsessist teatud kitsaskohad. Vaatlusalusel perioodil tootmisvõimsuse rakendamise määr seega pisut langes (72 %-lt 69 %-le), peegeldades tootmisvõimsuse kasvu ja püsivat tootmismahtu.

(172)

Liidu tootmisharu müügimaht tehti kindlaks taotluse esitaja esitatud andmete põhjal. Esitatud teavet kontrolliti ja ajakohastati vajaduse korral kolmelt valimisse kuulunud liidu tootjalt saadud kontrollitud teabega.

(173)

Vaatlusalusel perioodil muutus müügimaht liidu tootmisharus järgmiselt.

Tabel 8

Müügimaht

(174)

Liidu tootmisharu müük ELi turul suurenes pisut ajavahemikus 2014–2016 ja jäi hiljem läbivaatamisega seotud uurimisperioodil stabiilseks. Vaatlusalusel perioodil kasvas müük kokku 4 % võrra.

(175)

Liidu tootmisharu turuosa kahanes, langedes vaatlusalusel perioodil 57,0 %-lt 56,1 %-le. See on tingitud sellest, et liidu tootmisharu müük suurenes pisut vähem (4 %) kui tarbimine ELis, mis kasvas vaatlusalusel perioodil 5 %, nagu põhjenduses 158 kirjeldatud.

Tabel 9

Turuosa

(176)

Vaatlusalusel perioodil muutusid tööhõive tase ja tootlikkus järgmiselt.

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

(177)

Tööhõive kõikus pisut, vähenedes vaatlusalusel perioodil üldkokkuvõttes 2 % võrra. Täpsemalt tähendab see, et ajavahemikul 2014–2015 toimus kasv, millele järgnes langus 2015. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna töötaja kohta aastas, kõikus samuti vähesel määral, suurenedes vaatlusalusel perioodil kokku 2 %. Töötajate arvu ja tootlikkust mõjutasid kaks peamist tegurit: ühelt poolt tootmisprotsessi vertikaalne integratsioon ja teiselt poolt automatiseerimine. Kui esimene suurendas hõivet, siis teine vähendas töötajate arvu ning kokkuvõttes oli tulemuseks suhteliselt stabiilne hõive vaid väheste kõikumistega. Kokkuvõttes oli selle tulemuseks suurem tootlikkus.

(178)

Nagu põhjendustes 158 ja 159 selgitatud, suurenes tarbimine ELis ajavahemikul 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 5 % võrra. Samal ajal suurenes liidu tootmisharu müügimaht liidu turul 4 % ning liidu tootmisharu turuosa kahanes 1 %. Liidu tootmisharu tootmismaht püsis samal perioodil stabiilne ja tööhõive kahanes vähesel määral (2 %, põhjendus 177). Seetõttu võib järeldada, et liidu tootmisharu koges vaid tagasihoidlikku kasvu, mis jäi vaatlusalusel perioodil turu kasvust allapoole.

(179)

Dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärsel tasemel. Hiina eksportivad tootjad lõid samuti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügihindu alla.

(180)

Samal ajal oli Hiinast pärit impordi tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt märkimisväärne, saavutades 10,9 % suuruse turuosa. Seetõttu ei saa Hiina tegeliku dumpingumarginaali mõju liidu tootmisharule hinnata tühiseks.

(181)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine ühiku müügihind ja tootmiskulu ELis asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Müügihind ja tootmiskulu

(182)

Keskmised hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 6 % võrra. Teataval määral peegeldas see langus muutust turul, kus nn säästukauplused suurendasid võrreldes traditsiooniliste supermarketitega oma turuosa ning tulemuseks oli tugevam surve hindadele.

(183)

Tootmise ühikukulu vähenes vaatlusalusel perioodil 3 % võrra, olles tingitud automatiseerimisest ja suurenenud vertikaalsest integratsioonist, mis tõi kaasa tõhususe suurenemise. Müügihinnad kahanesid pisut rohkem kui kulud ning see avaldas negatiivset mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele ajavahemikus 2014. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini, nagu näidatud tabelis 14.

(184)

Keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Tööjõukulud

(185)

Keskmine palk kõikus vaatlusalusel perioodil, jäädes siiski üsna stabiilseks. Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes see 1°%.

(186)

Lõppvarude maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Varud

(187)

Varude tase kahanes vaatlusalusel perioodil ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2014. aasta tasemest 32°% madalam.

(188)

Liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(189)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon ELi sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu kasumlikkus järk-järgult, kahanedes 2014. aasta 6,3 %-lt läbivaatamisega seotud uurimisperioodiks 3,6 %-le. Ehkki liidu tootmisharu oli kasumlik, jäi saavutatud kasumi tase vaatlusalusel perioodil alla sihtkasumi, mida esialgses uurimises liidu tootmisharu jaoks piisavaks peeti (st 7,0 %).

(190)

Rahavoog äritegevusest paranes kõigepealt aastatel 2014–2015. Hiljem, st alates 2015. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini halvenes see sarnaselt kasumlikkusega. Investeeringute tase kõigepealt ajavahemikus 2014–2015 langes ja tõusis siis ning selle tulemuseks oli vaatlusalusel perioodil 55 % suurune üldine tõus. Suur osa investeeringutest oli suunatud vertikaalse integratsiooni ja automatiseerimise taseme tõstmisele, et vähendada tootmiskulu. Tootmisvõimsuse suurendamine moodustas vaid 4 % ja oli tingitud tõhususe suurenemisest (vt põhjendusi 170 ja 171).

(191)

2014. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel langes investeeringutasuvus, st kasumis väljendatud protsent investeeringute bilansilisest netoväärtusest, sarnaselt kasumlikkuse kahanemisega.

(192)

Makromajanduslike näitajate analüüsist ilmneb, et vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu olukord märkimisväärselt ei muutunud. Liidu tootmisharu toodang, turuosa ja tööhõive jäid peaaegu samale tasemele ja müügimaht kasvas mõõdukalt, kuid siiski vähem kui tarbimine ELis. Teisalt aga täheldati mõne asjakohase mikromajandusliku näitaja, nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus, halvenemist. Tänu investeeringutele vertikaalsesse integratsiooni ja automatiseerimisse suutis liidu tootmisharu tootlikkust mõõdukalt parandada ja vähendada ühiku tootmiskulu.

(193)

Samal ajal toimusid muutused turuolukorras, eeskätt see, et nn säästukauplused muutusid uurimisaluse toote turustamisel tähtsamaks osalejaks. Tulemuseks oli suurenenud surve hindadele. See ja dumpinguhinnaga Hiina impordist tingitud hinnasurve, millel oli oluline mõju turuosale ja mis lõi alla liidu tootmisharu müügihinnad tervel vaatlusalusel perioodil, tõi kaasa halvenemise liidu tootmisharu finantsolukorras, kus hinnad langesid tootmiskulust rohkem.

(194)

Eeltoodut arvesse võttes võib järeldada, et liidu tootmisharu olukord ei halvenenud järsult ja et meetmed Hiina impordi suhtes olid teataval määral tõhusad. Eeskätt aitasid need liidu tootmisharul vältida suuri kadusid turuosas. Hoolimata aga turuosa ilmsest stabiliseerumisest ja kulude kokkuhoiul tehtud jõupingutustest liidu tootmisharu kasumlikkus kahanes ning jäi vaatlusalusel perioodil allapoole sihtkasumit (7 %). Selle alusel järeldati, et liidu tootmisharu ei kannatanud märkimisväärset kahju, kuid et see on jätkuvalt ebakindlas olukorras.

(195)

Võttes arvesse põhjendustes 192–194 kirjeldatud tulemusi, uuris komisjon, kas meetmete lõpetamise korral esineks kahju kordumise tõenäosus. Selleks analüüsiti järgmisi elemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, ELi turu atraktiivsus, Hiina tootjate hinnakäitumine muude kolmandate riikide turgudel ja tõenäolised hinnatasemed ELi jaoks juhul, kui meetmed tühistataks, ning tulevase impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(196)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 140, siis pidades silmas Hiina eksportivate tootjate koostöö puudumist, põhines analüüs kättesaadavaid fakte kasutades alusmääruse artiklil 18. Seoses sellega tugines komisjon artikli 14 lõike 6 kohasele andmebaasile, Hiina andmebaasile ja tulemustele, mis avaldati eespool põhjenduses 142 viidatud USA aegumise läbivaatamise raames (80).

(197)

Nagu põhjendustes 142–144 märgitud, on Hiina tootmisvõimsus märkimisväärne, moodustades vähemalt peaaegu 100°% ELi tarbimisest. Olenevalt turu arengust saaks seda ilma oluliste investeeringuteta hõlpsasti suurendada.

(198)

Nagu märgitud põhjendustes 148–152, on EL Hiinast pärit triikimislaudade peamine eksporditurg. See lähiajal tõenäoliselt ei muutu, sest USAs (veel üks Hiina oluline eksporditurg) kehtivad Hiina triikimislaudade ekspordi suhtes kõrged dumpinguvastased tollimaksud vähemalt kuni 2021. aastani. Praeguse uurimise käigus on samuti kindlaks tehtud, et ELi turg on Hiina triikimislaudade tootjatele hinna poolest atraktiivne. Hiina tootjad jätkavad seega tõenäoliselt eksporti ELi turule suurtes kogustes ja dumpinguhinnaga juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(199)

Komisjon analüüsis Hiina ELi suunatud ekspordi tõenäolist hinnataset olukorras, kus meetmetel lastaks aeguda. Seoses sellega leiti, et praegused hinnatasemed ELi eksportimisel ilma dumpinguvastase tollimaksuta, samuti hinnatasemed teiste suurte eksporditurgude puhul oleksid mõistlik alus. Arvestades, et mitte ükski Hiina eksportija/tootja ei teinud koostööd, tugines komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 oma analüüsis teabele, mis sisaldus artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis ja Hiina andmebaasis.

(200)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina eksportivate tootjate keskmine ekspordihind ELi turule ilma dumpinguvastase tollimaksuta palju madalam kui liidu tootmisharu hind liidu turul, andes tunnistust hinna allalöömise marginaalist 19,4 %. Tegelikult olid Hiina impordihinnad (ilma dumpinguvastase tollimaksuta) (8,7 euro/tk) samuti madalamad kui impordihind teistest kolmandatest riikidest ELi turule (mis jäid vahemikku 10,5–12,7 euro/tk).

(201)

Hiina ekspordihinnad teiste Hiina peamiste eksporditurgude, st Jaapani ja USA puhul olid samad või isegi madalamad kui ekspordihind ELis, nagu märgitud põhjenduses 147.

(202)

Seetõttu on tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, oleks impordimaht Hiinast hinnatasemel, mis lööks märkimisväärselt alla liidu tööstuse müügihinna ELi turul.

(203)

Ülaltoodud kaalutlusi arvesse võttes seisab liidu tootmisharu meetmete aeguda laskmise korral silmitsi Hiina impordi mahu olulise suurenemisega, mis lööks märkimisväärselt alla liitu tootmisharu hinnad. Võttes arvesse praegust arengut turul, eeskätt nihet säästukauplustele, mis avaldavad hindadele survet, süvendaks selline import veelgi hinnasurvet ELi turul.

(204)

Kui liidu tootmisharu peaks sellise stsenaariumi korral jääma kasumilikkuse säilitamiseks praeguse hinnataseme juurde, on tõenäoline, et liidu tootmisharu kaotaks kiiresti müügimahtu ja turuosa, isegi suureneva tarbimise korral. Hiinast pärit triikimislauad on tõepoolest sama kvaliteediga kui need, mida toodab ja müüb liidu tootmisharu, ning need oleksid äravahetamiseni sarnased. Müügimahu vähenemine tooks kaasa madalamad tootmisvõimsuse rakendusastmed ja keskmise tootmiskulu suurenemise. See tooks omakorda kaasa liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemise ja selle kasumlikkuse kahanemise, seejuures oli kasumlikkus juba niigi sihtkasumist palju väiksem ja kahanes juba vaatlusalusel perioodil.

(205)

Teine võimalus – juhul, kui liidu tootmisharu püüaks müügimahu ja turuosakaalu säilitamiseks vastata impordi madalale hinnatasemele, peaks liidu tootmisharu müüma hinnatasemega, mis ei kataks ühiku tootmiskulusid ja seega hakkaks tootmisharu kiiresti kahjumit teenima. See tooks kaasa teiste finantsnäitajate ja liidu tootmisharu üldise finantsolukorra edasise halvenemise. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saavutatud kasumlikkuse tase oli juba allpool eesmärgiks seatud kastumist ja edasine kasumlikkuse kadu nõrgendaks kiiresti liidu tootmisharu, seaks ohtu vaatlusalusel perioodil tehtud investeeringud ja tooks kaasa kahjustatud olukorra.

(206)

Seetõttu järeldab komisjon, et Hiinast pärit triikimislaudade impordi suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamine tooks väga tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

(207)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikliga 21, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvid tehti kindlaks mitmesuguste asjaomaste huvide, st ühelt poolt liidu tootmisharu ning teiselt poolt importijate ja muude isikute huvide hindamise põhjal.

(208)

Komisjon tuletas meelde, et eelmiste uurimiste käigus leiti, et meetmete võtmine või kohaldamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata kehtivate dumpinguvastaste meetmete mis tahes ebakohast negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(209)

Selle põhjal uuriti, kas hoolimata dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest eksisteerib kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole konkreetsel juhul liidu huvides.

(210)

Uurimine näitas, et kui meetmed peaksid aeguma, oleks sel tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne mõju liidu tootmisharule (põhjendused 203–206). Teisalt võimaldaks meetmete kohaldamise jätkumine liidu tootmisharul veelgi rohkem taastuda varasemast dumpinguhindadega impordi põhjustatud kahjust, saada kasu vaatlusalusel perioodil tehtud olulistest investeeringutest ja kohanduda turumuutustega, jätkates selleks jõupingutusi tootlikkuse suurendamiseks, ja kasutada ära oma potentsiaali ELi turul, kus tootjaid ei mõjuta ebaõiglased kauplemistavad.

(211)

Seega on kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine liidu tootmisharu huvides.

(212)

Ükski sõltumatu importija ei teinud uurimisel koostööd. Uurimise käigus ei andnud endast teada ükski muu potentsiaalne huvitatud isik. Eelmiste uurimiste käigus ei näidanud liidu huvide analüüs, et meetmed avaldaksid negatiivset mõju importijatele ja teistele huvitatud isikutele. Peale selle moodustab import teistest riikidest ilma dumpinguvastase tollimaksuta 33°% turuosast ning tagab turul konkurentsi ja tarnevaliku. Seetõttu järeldatakse, et ei ole mingeid tõendeid, mis viitaksid sellele, et kehtivad meetmed mõjutavad märkimisväärselt uurimisaluse toote importijaid või teisi huvitatud isikuid.

(213)

Nagu ka eelmises uurimises, ei andnud käesolevas uurimises endast teada ega teinud koostööd ükski lõppkasutajate huve esindav pool, näiteks tarbijate ühendus. Importijate ja kasutajate koostöö jätkuva puudumise tõttu praeguse aegumise läbivaatamise käigus leidis komisjon, et tema eelmiste uurimiste järeldused kehtivad endiselt ja et meetmete jätkumine ei mõjutaks tarbijaid, nt kodumajapidamisi, ülemäära.

(214)

Komisjon järeldas seega, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid HRVst pärit triikimislaudade impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(215)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et kooskõlas artikli 11 lõikega 2 tuleks Hiinast pärit triikimislaudade impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(216)

Äriühing võib taotleda individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksu määrade jätkuvat kohaldamist pärast oma juriidilise isiku nimevahetust. Taotlus tuleb saata komisjonile (81). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimevahetuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(217)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (82) artikli 109 kohaselt, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tehakse tagasimakse, peaks makstav intress olema määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes ja mis avaldatakse iga kuu esimesel kalendripäeval Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

(218)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,