Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R1148

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148, 20. juuni 2019, lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (EMPs kohaldatav tekst)

PE/46/2019/REV/1

OJ L 186, 11.7.2019, p. 1–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1148/oj

11.7.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 186/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1148,

20. juuni 2019,

lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 98/2013 (3) kehtestati ühtlustatud eeskirjad, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, eesmärgiga piirata nende kättesaadavust üldsusele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.

(2)

Kuigi määrus (EL) nr 98/2013 on aidanud vähendada lõhkeainete lähteainetest tulenevat ohtu liidus, on vaja tõhustada selliste lähteainete kontrollisüsteemi, mida saab kasutada isevalmistatud lõhkeainete valmistamiseks. Arvestades vajalike muudatuste arvu, on selguse huvides asjakohane määrus (EL) nr 98/2013 asendada.

(3)

Määrusega (EL) nr 98/2013 piirati üldsuse hulka kuuluvate isikute juurdepääsu lõhkeainete lähteainetele ja nende kasutamist üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt. Kõnealusest keelust olenemata oli liikmesriikidel siiski võimalik otsustada, et üldsuse hulka kuuluvatele isikutele antakse juurdepääs nimetatud ainetele, kasutades loa andmise ja registreerimise süsteemi. Seetõttu on lõhkeainete lähteainetele kehtestatud piirangud ja kontrollid olnud liikmesriigiti erinevad, mis on tekitanud liidus kaubandustõkkeid, takistades siseturu toimimist. Peale selle ei ole kehtivad piirangud ja kontrollid taganud piisaval tasemel avalikku julgeolekut, sest need ei ole küllaldaselt takistanud kurjategijatel lõhkeainete lähteainete soetamist. Isevalmistatud lõhkeainetest tulenev oht on endiselt suur ning suureneb üha.

(4)

Seetõttu tuleks lõhkeainete ebaseadusliku valmistamise tõkestamise süsteemi veelgi tõhustada ja ühtlustada, arvestades terrorismist ja muust raskest kuritegevusest tulenevat suurenevat ohtu avalikule julgeolekule. Selline tõhustamine ja ühtlustamine peaks tagama ka lõhkeainete lähteainete vaba liikumise siseturul, edendama ettevõtjate vahelist konkurentsi ja ergutama uuendustegevust, näiteks hõlbustades lõhkeainete lähteainete asendamiseks ohutumate kemikaalide väljatöötamist.

(5)

Lõhkeainete lähteainete suhtes kohaldatavate meetmete kindlaksmääramise kriteeriumideks on asjaomase lõhkeainete lähteaine ohutase, asjaomase lõhkeainete lähteainega kauplemise maht ning võimalus kehtestada kontsentratsioonitase, millest madalamal oleks lõhkeainete lähteaine ikka veel kasutatav õiguspärasel eesmärgil, milleks see kättesaadavaks tehti, ning mille puhul on üsna vähe tõenäoline, et seda kasutatakse lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.

(6)

Üldsuse hulka kuuluvatel isikutel ei tohiks olla lubatud soetada, sisse tuua, omada või kasutada teatavaid lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon massiprotsendina ületab teatavat piirmäära. Siiski peaks üldsuse hulka kuuluvatel isikutel olema lubatud õiguspärastel eesmärkidel soetada, sisse tuua, omada või kasutada mõningaid lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ületab nimetatud piirmäärasid, kui neil on selleks luba. Kui loa taotleja on juriidiline isik, peaks liikmesriigi pädev asutus võtma arvesse juriidilise isiku ja mis tahes isiku tausta, kes tegutseb juriidilise isiku juhtivtöötajana või juriidilise isiku organi liikmena tulenevalt õigusest esindada juriidilist isikut, õigusest teha juriidilise isiku nimel otsuseid või juriidilise isiku sisesest kontrolliõigusest.

(7)

Mõne piirangutega lõhkeainete lähteaine puhul, mille kontsentratsioon ületab käesolevas määruses sätestatud piirmäärasid, ei ole üldsuse hulka kuuluvate isikute jaoks olemas ühtegi õiguspärast kasutusviisi. Seetõttu tuleks lõpetada kaaliumkloraadi, kaaliumperkloraadi, naatriumkloraadi ja naatriumperkloraadi jaoks lubade andmine. Loa andmine peaks olema lubatud üksnes piiratud arvule piirangutega lõhkeainete lähteainetele, mille puhul on olemas õiguspärane kasutusviis üldsuse hulka kuuluvate isikute jaoks. Nende lubade puhul ei tohiks kontsentratsioon ületada käesolevas määruses sätestatud ülemist piirmäära. Ülemise piirmäära ületamise korral kaalub lõhkeainete ebaseadusliku valmistamise risk üles nende lõhkeainete lähteainete väheolulise õiguspärase kasutamise üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt, mille puhul võib sama mõju saavutada kõnealuste lähteainete alternatiivide või väiksemate kontsentratsioonidega. Käesolevas määruses tuleks ka kindlaks määrata asjaolud, mida pädevad asutused peaksid loa andmise üle otsustamisel kindlasti arvesse võtma. Koos III lisas esitatud loa vormiga peaks see hõlbustama teiste liikmesriikide väljastatud lubade tunnustamist.

(8)

Ühtse turu eesmärkide saavutamiseks peaks olema võimalik teiste liikmesriikide väljastatud lubasid kahe- või mitmepoolselt vastastikku tunnustada.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud piirangute kohaldamiseks ja kontrollide tegemiseks peaksid ettevõtjad, kes müüvad lõhkeainete lähteaineid professionaalsetele kasutajatele või luba omavatele üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, tuginema teabele, mis on varasemalt tarneahelas kättesaadavaks tehtud. Iga tarneahelas tegutsev ettevõtja peaks seetõttu teavitama reguleeritud lõhkeainete lähteainete saajat, et kõnealuse lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemise suhtes üldsuse hulka kuuluvatele isikutele ja selle sissetoomise, omamise või kasutamise suhtes üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt kohaldatakse käesolevat määrust, näiteks kinnitades pakendile asjakohase märgistuse või kontrollides asjakohase märgistuse olemasolu pakendil või lisades selle teabe ohutuskaardile, mis on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (4) II lisale.

(10)

Erinevus ettevõtja ja professionaalse kasutaja vahel seisneb selles, et ettevõtja teeb lõhkeainete lähteaine kättesaadavaks teisele isikule, samal ajal kui professionaalne kasutaja soetab lõhkeainete lähteaine või toob selle sisse üksnes enda tarbeks. Ettevõtjad, kes müüvad lõhkeainete lähteaineid professionaalsetele kasutajatele, teistele ettevõtjatele või üldsuse hulka kuuluvatele luba omavatele isikutele, peaksid tagama, et nende lõhkeainete lähteainete müügiga tegelevad töötajad on teadlikud sellest, millised nende poolt kättesaadavaks tehtavad tooted sisaldavad lõhkeainete lähteaineid, nt sisestades toote vöötkoodi teabe, et toode sisaldab lõhkeaine lähteainet.

(11)

Professionaalset kasutajat, kellele peaks saama piirangutega lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks teha, ja üldsuse hulka kuuluvat isikut, kellele neid ei tohiks kättesaadavaks teha, eristatakse teineteisest selle põhjal, kas isik kavatseb kasutada asjaomast lõhkeainete lähteainet oma konkreetse täis- või osaajaga kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, sealhulgas metsandus-, aiandus- ja põllumajandusliku tegevusega, olenemata kasutatava maa suurusest, seotud eesmärkidel või mitte. Seetõttu ei tohiks ettevõtjad teha piirangutega lõhkeainete lähteainet kättesaadavaks ei füüsilisele ega juriidilisele isikule, kes tegutseb valdkonnas, kus seda konkreetset piirangutega lõhkeainete lähteainet ametialastel eesmärkidel üldiselt ei kasutata, ega füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes tegelevad tegevustega, mis ei ole seotud ühegi ametialase eesmärgiga.

(12)

Ettevõtjate töötajatele, kes tegelevad lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisega, tuleks kohaldada samu käesoleva määruse norme kui üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kui nad kasutavad lõhkeainete lähteaineid isiklikuks otstarbeks.

(13)

Ettevõtjad peaksid säilitama andmeid tehingute kohta, et oluliselt aidata ametiasutusi isevalmistatud lõhkekehade abil toimepandud raskete kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja süüdistuse esitamisel ning käesoleva määruse täitmise kontrollimisel. Sel eesmärgil on oluline kõigi tarneahelas osalejate ja kõigi klientide, nii üldsuse hulka kuuluvate isikute, professionaalsete kasutajate kui ka ettevõtjate tuvastamine. Kuna isevalmistatud lõhkeainete ebaseaduslik valmistamine ja kasutamine võib toimuda alles mõne aja möödudes pärast lõhkeainete lähteaine müüki, tuleks tehingute andmeid säilitada nii kaua, kui see on uurimise hõlbustamise seisukohast vajalik, proportsionaalne ja asjakohane, arvestades tavapäraseid kontrolliperioode.

(14)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka internetis tegutsevate ettevõtjate suhtes, sealhulgas internetipõhistes kauplemiskohtades. Seetõttu peaksid ka internetis tegutsevad ettevõtjad oma töötajaid koolitama ja neil peaks olema sisse seatud asjakohane kord kahtlustäratavate tehingute avastamiseks. Peale selle tohiksid nad teha piirangutega lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks üldsuse hulka kuuluvatele isikutele üksnes neis liikmesriikides, kus jäetakse kehtima või kehtestatakse käesoleva määruse kohane loa andmise kord, ja alles siis, kui nad on kontrollinud, kas asjaomasel üldsuse hulka kuuluval isikul on kehtiv luba. Pärast võimaliku kliendi isiku tuvastamist, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 (5) kehtestatud mehhanismide abil, peaks ettevõtja kontrollima, kas luba on väljastatud kavandatud tehinguks, näiteks loa füüsilise kontrollimisega lõhkeainete lähteaine üleandmise ajal või võttes võimaliku kliendi nõusolekul ühendust selle liikmesriigi pädeva asutusega, kes loa väljastas. Nagu väljaspool internetti tegutsevad ettevõtjad peaksid ka internetis tegutsevad ettevõtjad küsima professionaalsetelt kasutajatelt lõppkasutuse deklaratsioone.

(15)

Internetipõhine kauplemiskoht tegutseb üksnes vahendajana ühelt poolt ettevõtjate ja teiselt poolt üldsuse hulka kuuluvate isikute, professionaalsete kasutajate või teiste ettevõtjate vahel. Seega ei peaks internetipõhine kauplemiskoht kuuluma ettevõtja mõiste alla ja temalt ei tohiks nõuda, et ta annaks seoses käesolevast määrusest tulenevate kohustustega juhtnööre oma töötajatele, kes tegelevad piirangutega lõhkeainete lähteainete müügiga, või et ta tuvastaks võimaliku kliendi isiku või asjakohasel juhul kontrolliks tema luba või küsiks temalt muud teavet. Arvestades aga internetipõhiste kauplemiskohtade keskset osa internetipõhistes tehingutes, sealhulgas reguleeritud lõhkeainete lähteainete müügis, peaksid nad selgel ja tulemuslikul viisil teavitama käesolevast määrusest tulenevatest kohustustest nende kasutajaid, kes kavatsevad reguleeritud lõhkeainete lähteaineid nende teenuseid kasutades kättesaadavaks teha. Lisaks peaksid internetipõhised kauplemiskohad võtma meetmeid, aitamaks tagada, et nende kasutajad täidaksid oma kontrollikohustusi, näiteks pakkudes vahendeid lubade kontrollimise hõlbustamiseks. Arvestades internetipõhiste kauplemiskohtade suurenevat tähtsust igasuguste tarnete puhul ja selle hankekanali tähtsust, muuhulgas terrorismi eesmärgil, tuleks internetipõhiste kauplemiskohtade suhtes kohaldada samu avastamis- ja teatamiskohustusi kui ettevõtjate suhtes, ehkki menetlusi kahtlustäratavate tehingute avastamiseks tuleks spetsiifilise internetikeskkonnaga sobivalt kohandada.

(16)

Käesolevas määruses sätestatud kohustused internetipõhistele kauplemiskohtadele ei peaks kujutama endast üldist järelevalvekohustust. Käesolevas määruses tuleks sätestada üksnes konkreetsed kohustused internetipõhiste kauplemiskohtade jaoks seoses nende veebisaidil või nende arvutiteenuste abil tehtavate kahtlustäratavate tehingute avastamise ja nendest teatamisega. Internetipõhiseid kauplemiskohti ei tuleks pidada käesoleva määruse alusel vastutavaks tehingute eest, mis jäid avastamata, kuigi internetipõhine kauplemiskoht kohaldas asjakohaseid, mõistlikke ja proportsionaalseid menetlusi kahtlustäratavate tehingute avastamiseks.

(17)

Käesoleva määrusega kohustatakse ettevõtjaid teatama kahtlustäratavatest tehingutest olenemata sellest, kas võimalik klient on üldsuse hulka kuuluv isik, professionaalne kasutaja või ettevõtja. Reguleeritud lõhkeainete lähteainetega seotud kohustusi, sealhulgas kahtlustäratavatest tehingutest teatamise kohustust, tuleks kohaldada kõigi I ja II lisas loetletud ainete suhtes, olenemata nende kontsentratsioonist. Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks siiski välja jätta tooted, mis sisaldavad lõhkeainete lähteaineid üksnes nii väikesel määral ja nii keerulise koostisega segus, et lõhkeainete lähteainete eraldamine on tehniliselt äärmiselt raske.

(18)

Käesoleva määruse kohaldamise parandamiseks peaksid nii ettevõtjad kui ka avaliku sektori asutused pakkuma käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisega seoses asjakohast koolitust. Liikmesriikidel peaksid olema kontrolliasutused ja nad peaksid korraldama korrapäraselt teadlikkuse suurendamise üritusi, võttes arvesse iga sektori eripära, ning pidama alalist dialoogi ettevõtjatega tarneahela kõikides lülides, sealhulgas internetis tegutsevate ettevõtjatega.

(19)

Kurjategijate poolt lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavad ained võivad kiiresti muutuda. Seepärast peaks olema võimalik hõlmata käesolevas määruses sätestatud teatamiskohustusega uusi aineid, vajaduse korral võimalikult kiiresti. Selleks et võtta arvesse võimalikku arengut, mis on toimunud ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, muutes piirmäärasid, mille ületamisel ei tohi teha teatavaid käesoleva määruse kohaste piirangutega aineid üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks, ja lisades loetellu täiendavaid aineid, mille puhul tuleb teatada kahtlustäratavatest tehingutest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (6) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(20)

Selleks et käsitleda aineid, mida ei ole veel I või II lisas loetletud, kuid mille puhul liikmesriik avastab, et tal on põhjendatud alus arvata, et neid võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, tuleks käesolevasse määrusesse lisada kaitseklausel, millega kehtestatakse asjakohane liidu menetlus. Konkreetsete riskide käsitlemiseks käesolevas määruses on asjakohane lubada, et teatavatel juhtudel võivad liikmesriigid võtta kaitsemeetmeid, sealhulgas ainete suhtes, millele juba kohaldatakse käesoleva määruse kohaseid meetmeid. Lisaks peaks liikmesriikidel olema lubatud säilitada riiklikud meetmed, millest nad on komisjonile teatanud kooskõlas määruse (EL) nr 98/2013 artikliga 13.

(21)

Õigusraamistiku muudaks lihtsamaks ammooniumnitraadi kättesaadavaks tegemisele kehtestatud asjaomaste julgeolekut toetavate piirangute ületoomine määrusest (EÜ) nr 1907/2006 käesolevasse määrusesse. Selleks tuleks määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa vastavalt muuta.

(22)

Käesoleva määrusega nõutakse isikuandmete töötlemist ja kahtlustäratavate tehingute korral nende avaldamist kolmandatele isikutele. Isikuandmete töötlemise ja avaldamise raames võidakse rikkuda põhiõigusi eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Seega tuleks tagada, et nende isikute põhiõigus isikuandmete kaitsele, kelle isikuandmeid käesoleva määruse kohaldamisel töödeldakse, on nõuetekohaselt kaitstud. Käesoleva määruse raames toimuvat isikuandmete töötlemist reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (7). Seetõttu peaks loa andmise ja kahtlustäratavatest tehingutest teatamisega seotud isikuandmete töötlemine toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2016/679, sealhulgas üldiste andmekaitsepõhimõtetega, nagu seaduslikkuse, aususe ja läbipaistvuse, eesmärgikohasuse, võimalikult väheste andmete kogumise, täpsuse, andmete säilitamise piiramise, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse põhimõte ning kohustus austada nõuetekohaselt andmesubjekti õigusi.

(23)

Komisjon peaks hindama käesolevat määrust tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtuse kriteeriumide alusel. See hindamine peaks looma aluse võimalike tulevaste meetmete mõju hindamiseks. Käesoleva määruse hindamiseks tuleks teavet koguda korrapäraselt.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt piirata üldsuse hulka kuuluvate isikute juurdepääsu lõhkeainete lähteainetele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda piirangu ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Määrus (EL) nr 98/2013 tuleks tunnistada kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtlustatud normid, mis käsitlevad selliste ainete ja segude kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, eesmärgiga piirata nende ainete ja segude kättesaadavust üldsuse hulka kuuluvatele isikutele ning tagada asjakohane teatamine kahtlustäratavatest tehingutest kogu tarneahelas.

Käesolev määrus ei mõjuta I ja II lisas loetletud aineid käsitlevate liidu õiguse muude, rangemate normide kohaldamist.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse I ja II lisas loetletud ainete ning neid aineid sisaldavate segude ja ainete suhtes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)

määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 3 määratletud toodete suhtes;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/29/EL (8) artikli 3 punktis 1 määratletud pürotehniliste toodete suhtes;

c)

mitteärilisel eesmärgil relvajõudude, õiguskaitseasutuste ja tuletõrje poolt liikmesriigi õiguse kohaselt kasutatavate pürotehniliste toodete suhtes;

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/90/EL (9) kohaldamisalasse kuuluvate pürotehniliste vahendite suhtes;

e)

lennundus- ja kosmosetööstuses kasutamiseks ettenähtud pürotehniliste toodete suhtes;

f)

mänguasjade jaoks mõeldud löökkapslite suhtes;

g)

ravimite suhtes, mis on liikmesriigi õiguse kohaselt üldsuse hulka kuuluvatele isikutele seaduslikult retsepti alusel kättesaadavaks tehtud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „aine“– määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 1 määratletud aine;

2)   „segu“– määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 2 määratletud segu;

3)   „toode“– määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 3 määratletud toode;

4)   „kättesaadavaks tegemine“– toote tarnimine kas tasu eest või tasuta;

5)   „sissetoomine“– kas teisest liikmesriigist või kolmandast riigist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (10) määratletud tolliprotseduuri, sealhulgas transiidiprotseduuri alusel aine toomine liikmesriigi territooriumile, olenemata selle sihtpunktist liidus;

6)   „kasutamine“– määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 24 määratletud kasutusala;

7)   „kahtlustäratav tehing“– tehing reguleeritud lõhkeainete lähteainetega, mille puhul kõiki asjassepuutuvaid tegureid arvesse võttes on põhjendatud alus kahtlustada, et asjaomast ainet või segu kavatsetakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks;

8)   „üldsuse hulka kuuluv isik“– füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega;

9)   „professionaalne kasutaja“– füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute või üksuste rühm, kellel on tõendatud vajadus piirangutega lõhkeainete lähteainete järele eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, sealhulgas täis- või osaajaga põllumajandusliku tegevusega, olenemata põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava maa suurusest, ent mis ei hõlma piirangutega lõhkeainete lähteaine teisele isikule kättesaadavaks tegemist;

10)   „ettevõtja“– füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute või üksuste rühm, kes teeb turul, kas internetiväliselt või internetis, sealhulgas internetipõhistes kauplemiskohtades, reguleeritud lõhkeainete lähteained kättesaadavaks;

11)   „internetipõhine kauplemiskoht“– sellise vahendusteenuse osutaja, mis võimaldab ühelt poolt ettevõtjatel ja teiselt poolt üldsuse hulka kuuluvatel isikutel, professionaalsetel kasutajatel või teistel ettevõtjal teha tehinguid reguleeritud lõhkeainete lähteainetega, sõlmides veebimüügi- või teenuselepingu, kas internetipõhise kauplemiskoha veebisaidil või sellise ettevõtja veebisaidil, kes kasutab internetipõhise kauplemiskoha pakutavaid arvutiteenuseid;

12)   „piirangutega lõhkeainete lähteaine“– I lisas loetletud aine, mille kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära, sealhulgas segu või muu aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab vastavat piirmäära;

13)   „reguleeritud lõhkeainete lähteaine“– I või II lisas loetletud aine, sealhulgas segu või muu aine, mis sisaldab nendes lisades esitatud ainet, välja arvatud rohkem kui viiest ainest koosnevad homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on väiksem kui 1 % massiprotsenti;

14)   „põllumajanduslik tegevus“– põllumajandustoodete tootmine või kasvatamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, või põllumajandusmaa hoidmine heades põllumajandus- ja keskkonnaseisundis, nagu on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (11) artikliga 94.

Artikkel 4

Vaba liikumine

Kui käesolevas määruses või muudes liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei tohi liikmesriigid lõhkeainete ebaseadusliku valmistamise tõkestamisega seotud alustel keelata, piirata ega takistada reguleeritud lõhkeainete lähteaine kättesaadavaks tegemist.

Artikkel 5

Kättesaadavaks tegemine, sissetoomine, omamine ja kasutamine

1.   Piirangutega lõhkeainete lähteaineid ei tohi teha üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ning kõnealused isikud ei tohi neid sisse tuua, omada ega kasutada.

2.   Lõike 1 kohane piirang kehtib ka I lisas loetletud segude suhtes, mis sisaldavad kloraati või perkloraati, kui nende ainete üldine kontsentratsioon segus ületab vähemalt ühe aine I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära.

3.   Liikmesriik võib jätta kehtima või kehtestada loa andmise korra, millega lubatakse teha teatavaid piirangutega lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ei ületa I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud vastavaid ülemisi piirmäärasid, üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ning kõnealustel isikutel neid sisse tuua, omada ja kasutada.

Üldsuse hulka kuuluval isikul peab olema piirangutega lõhkeainete lähteainete soetamiseks, sissetoomiseks, omamiseks või kasutamiseks loa andmise korra kohaselt saadud luba ning ta peab selle taotluse korral esitama. Loa väljastab artikli 6 kohaselt selle liikmesriigi pädev asutus, kus piirangutega lõhkeainete lähteainet kavatsetakse soetada, sisse tuua, omada või kasutada.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõikidest meetmetest, mida nad võtavad lõikes 3 sätestatud loa andmise korra rakendamiseks. Teates märgitakse piirangutega lõhkeainete lähteained, mille suhtes liikmesriik kehtestab kooskõlas lõikega 3 loa andmise korra.

5.   Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks loetelu meetmetest, millest liikmesriigid on talle lõike 4 kohaselt teatanud.

Artikkel 6

Luba

1.   Liikmesriik, kus väljastatakse lube üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kellel on õiguspärane huvi soetada, sisse tuua, omada või kasutada piirangutega lõhkeainete lähteaineid, kehtestab kooskõlas artikli 5 lõikega 3 normid lubade väljastamise kohta. Loa väljastamist kaaludes arvestab liikmesriigi pädev asutus kõiki asjakohaseid asjaolusid, eelkõige:

a)

tõendatud vajadust piirangutega lõhkeainete lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamise õiguspärasust;

b)

selliste väiksemas kontsentratsioonis piirangutega lõhkeainete lähteaine või alternatiivsete ainete kättesaadavust, millega saavutataks sarnane toime;

c)

taotleja tausta, sealhulgas teavet taotleja suhtes tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta liidus;

d)

kavandatud ladustamiskorda, et tagada piirangutega lõhkeainete lähteaine turvaline ladustamine.

2.   Pädev asutus keeldub loa väljastamisest, kui tal on põhjendatud alus kahelda kavandatud kasutamise õiguspärasuses või üldsuse hulka kuuluva isiku kavatsuses kasutada piirangutega lõhkeainete lähteainet õiguspärasel eesmärgil.

3.   Pädev asutus võib loa kehtivust piirata, andes loa kas ühe- või mitmekordseks kasutuseks. Loa kehtivusaeg on kuni kolm aastat. Pädev asutus võib kohustada loaomanikku tõendama enne loa kehtivusaja lõppu, et loa väljastamise tingimused on endiselt täidetud. Loas märgitakse piirangutega lõhkeainete lähteained, mille kohta luba väljastati.

4.   Pädev asutus võib nõuda taotlejatelt riigilõivu tasumist. Riigilõivu suurus ei tohi ületada taotluse menetlemise kulusid.

5.   Pädev asutus võib loa kehtivuse peatada või loa kehtetuks tunnistada, kui tal on põhjendatud alus arvata, et loa väljastamise tingimused ei ole enam täidetud. Pädev asutus teavitab loaomanikke loa kehtivuse peatamisest või loa kehtetuks tunnistamisest viivitamata, välja arvatud juhul, kui see ohustaks käimasolevaid uurimisi.

6.   Kaebused pädeva asutuse otsuse suhtes ja loa väljastamise tingimuste täitmist käsitlevad vaidlused vaatab läbi organ, kes vastutab liikmesriigi õiguse kohaselt kaebuste ja vaidluste lahendamise eest.

7.   Liikmesriik võib tunnustada lubasid, mis on väljastatud teiste liikmesriikide poolt käesoleva määruse alusel.

8.   Liikmesriigid võivad võtta loa väljastamisel aluseks III lisas sätestatud loa vormi.

9.   Pädev asutus hangib käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud teabe taotleja suhtes teistes liikmesriikides tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK (12) kehtestatud süsteemi kaudu. Nimetatud raamotsuse artiklis 3 osutatud keskasutused vastavad sellistele teabepäringutele 10 tööpäeva jooksul pärast päringu saamist.

Artikkel 7

Tarneahela teavitamine

1.   Ettevõtja, kes teeb piirangutega lõhkeainete lähteaine teisele ettevõtjale kättesaadavaks, teavitab seda ettevõtjat, et kõnealuse piirangutega lõhkeainete lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise või kasutamise suhtes üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt kohaldatakse artikli 5 lõigetes 1 ja 3 sätestatud piirangut.

Ettevõtja, kes teeb reguleeritud lõhkeainete lähteaine teisele ettevõtjale kättesaadavaks, teavitab seda ettevõtjat, et kõnealuse reguleeritud lõhkeainete lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise või kasutamise suhtes üldsuse hulka kuuluvate isikute poolt kohaldatakse artiklis 9 sätestatud teatamiskohustust.

2.   Ettevõtja, kes teeb reguleeritud lõhkeainete lähteained professionaalsele kasutajale või üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks, peab tagama ja suutma tõendada artiklis 11 osutatud riiklikele kontrolliasutustele, et tema reguleeritud lõhkeainete lähteainete müügiga tegelevad töötajad on

a)

teadlikud sellest, millised tema poolt kättesaadavaks tehtavad tooted sisaldavad reguleeritud lõhkeainete lähteaineid;

b)

saanud juhtnöörid artiklitest 5–9 tulenevate kohustuste täitmiseks.

3.   Internetipõhine kauplemiskoht võtab meetmed, mis tagavad, et tema kasutajaid teavitatakse tema teenuste kaudu reguleeritud lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisel nende käesolevast määrusest tulenevatest kohustustest.

Artikkel 8

Müügiaegne kontroll

1.   Ettevõtja, kes teeb piirangutega lõhkeainete lähteaine üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks vastavalt artikli 5 lõikele 3, kontrollib iga tehingu puhul kõnealuse üldsuse hulka kuuluva isiku isikut tõendavat dokumenti ja luba vastavalt selles liikmesriigis kehtestatud loa andmise korrale, kus piirangutega lõhkeainete lähteaine kättesaadavaks tehakse, ning märgib loale piirangutega lõhkeainete lähteaine koguse.

2.   Selleks et kontrollida, kas võimaliku kliendi näol on tegemist professionaalse kasutaja või teise ettevõtjaga, küsib ettevõtja, kes teeb piirangutega lõhkeainete lähteaine professionaalsele kasutajale või teisele ettevõtjale kättesaadavaks, iga tehingu puhul järgmist teavet, välja arvatud juhul, kui võimalikku klienti on ühe aasta jooksul enne tehingut juba vastavalt kontrollitud ja tehing ei erine oluliselt varasematest tehingutest:

a)

võimaliku kliendi esindusõigusega isiku isikut tõendav dokument;

b)

võimaliku kliendi kaubandus-, äri- või kutsetegevus koos äriühingu nime, aadressi ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriga või muu asjakohase äriühingu registreerimisnumbriga, kui see on olemas;

c)

kuidas võimalik klient kavatseb piirangutega lõhkeainete lähteaineid kasutada.

Liikmesriigid võivad kliendi avalduse jaoks kasutada IV lisas sätestatud vormi.

3.   Piirangutega lõhkeainete lähteainete kavandatud kasutuse kontrollimiseks hindab ettevõtja, kas kavandatud kasutus on kooskõlas võimaliku kliendi kaubandus-, äri- või kutsetegevusega. Ettevõtja võib tehingust keelduda, kui tal on põhjendatud alus kahelda piirangutega lõhkeainete lähteainete kavandatud kasutamise õiguspärasuses või võimaliku kliendi kavatsuses kasutada piirangutega lõhkeainete lähteainet õiguspärasel eesmärgil. Ettevõtja teatab sellisest tehingust või sellise tehingu katsest vastavalt artiklile 9.

4.   Selleks et kontrollida käesoleva määruse täitmist ning tõkestada ja avastada lõhkeainete ebaseaduslikku valmistamist, säilitavad ettevõtjad lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet 18 kuud pärast tehingu toimumise kuupäeva. Sellel ajavahemikul tuleb teha nimetatud teave riiklikele kontrolliasutustele või õiguskaitseasutustele taotluse korral kontrollimiseks kättesaadavaks.

5.   Internetipõhine kauplemiskoht võtab meetmed, mis aitavad tagada, et tema kasutajad täidaksid tema teenuste kaudu piirangutega lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisel käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi.

Artikkel 9

Kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest teatamine

1.   Lõhkeainete ebaseadusliku valmistamise tõkestamiseks ja avastamiseks teatavad ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad kahtlustäratavatest tehingutest. Ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad teatavad kahtlustäratavatest tehingutest, võttes arvesse kõiki asjaolusid ning eelkõige juhul, kui võimalik klient käitub ühel või mitmel järgmisel viisil:

a)

näib väljenduvat ebaselgelt reguleeritud lõhkeainete lähteainete kavandatava kasutuse suhtes;

b)

jätab mulje, et reguleeritud lõhkeainete lähteainete kavandatav kasutus on talle võõras või ta ei suuda seda usaldusväärselt selgitada;

c)

kavatseb osta reguleeritud lõhkeainete lähteaineid õiguspäraseks kasutamiseks ebaharilikus koguses, ebaharilikus kombinatsioonis või ebahariliku kontsentratsiooniga;

d)

ei soovi esitada isikut tõendavat dokumenti või elukohatõendit või, kui see on asjakohane, professionaalse kasutaja või ettevõtja seisundi tõendit;

e)

soovib kasutada ebaharilikke makseviise, sealhulgas suuri sularahakoguseid.

2.   Ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad peavad olema seadnud sisse asjakohased, mõistlikud ja proportsionaalsed menetlused kahtlustäratavate tehingute avastamiseks, võttes arvesse konkreetset keskkonda, kus reguleeritud lõhkeainete lähteaineid kättesaadavaks tehakse.

3.   Iga liikmesriik määrab ühe või mitu riiklikku kontaktpunkti ning esitab selgel kujul nende telefoninumbri ja e-posti aadressi, veebivormi või muu tõhusa vahendi kahtlustäratavatest tehingutest ning suurtest kaotsiminekutest ja vargustest teatamiseks. Riiklikud kontaktpunktid on kättesaadavad 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.

4.   Ettevõtjad ja internetipõhised kauplemiskohad võivad kahtlustäratavast tehingust keelduda. Nad teatavad kahtlustäratavast tehingust või kahtlustäratava tehingu katsest 24 tunni jooksul alates ajast, mil nad peavad tehingut kahtlustäratavaks. Kahtlustäratavast tehingust teatatakse selle liikmesriigi riiklikule kontaktpunktile, kus kahtlustäratav tehing tehti või seda üritati teha, sealhulgas teatatakse võimaluse korral kliendi isikuandmed ja kõik üksikasjad, mille põhjal nad peavad tehingut kahtlustäratavaks.

5.   Ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad teatavad reguleeritud lõhkeainete lähteainete suurtest kaotsiminekutest ja vargustest 24 tunni jooksul pärast avastamist selle liikmesriigi riiklikule kontaktpunktile, kus kaotsiminek või vargus toimus. Kaotsimineku või varguse suuruse üle otsustamisel kaaluvad nad, kas kogus on juhtumi kõiki asjaolusid arvestades ebaharilik.

6.   Üldsuse hulka kuuluvad isikud, kes on soetanud piirangutega lõhkeainete lähteaineid artikli 5 lõike 3 kohaselt, teatavad piirangutega lõhkeainete lähteainete suurtest kaotsiminekutest ja vargustest 24 tunni jooksul pärast avastamist selle liikmesriigi riiklikule kontaktpunktile, kus kaotsiminek või vargus toimus.

Artikkel 10

Koolitus ja teadlikkuse suurendamine

1.   Liikmesriigid tagavad piisavad vahendid ja koolituse pakkumise õiguskaitseasutustele, esmareageerijatele ja tolliasutustele, et nad oskaksid oma ülesannete täitmisel ära tunda reguleeritud lõhkeainete lähteaineid ning reageerida aegsasti ja asjakohaselt kahtlustäratavale tegevusele. Liikmesriigid võivad taotleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/2219 (13) asutatud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametilt (CEPOL) täiendavat erikoolitust.

2.   Liikmesriigid korraldavad vähemalt kord aastas teadlikkuse suurendamise üritusi, võttes arvesse iga reguleeritud lõhkeainete lähteaineid kasutava sektori eripära.

3.   Et hõlbustada koostööd ja tagada, et kõik sidusrühmad rakendavad tulemuslikult käesolevat määrust, korraldavad liikmesriigid korrapäraselt õiguskaitseasutuste, riiklike järelevalveasutuste, ettevõtjate, internetipõhiste kauplemiskohtade ning reguleeritud lõhkeainete lähteaineid kasutavate sektorite esindajate vahelist teabevahetust. Ettevõtjad on kohustatud teavitama oma töötajaid lõhkeainete lähteainete käesoleva määruse alusel kättesaadavaks tegemise viisist ja suurendama töötajate sellekohast teadlikkust.

Artikkel 11

Riiklikud kontrolliasutused

1.   Iga liikmesriik tagab, et artiklite 5–9 nõuetekohase rakendamise järele valvamiseks ja kontrollimiseks on olemas pädevad asutused („riiklikud kontrolliasutused“).

2.   Iga liikmesriik tagab, et riiklikel kontrolliasutustel on käesoleva määruse kohaste ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud vahendid ja uurimisvolitused.

Artikkel 12

Suunised

1.   Komisjon annab korrapäraselt ajakohastatud suuniseid, et abistada kemikaalide tarneahelas osalejaid ja pädevaid asutusi ning hõlbustada pädevate asutuste ja ettevõtjate koostööd. Komisjon konsulteerib suuniste ja nende ajakohastamise osas lõhkeainete lähteainete alalise komiteega. Suunised sisaldavad eelkõige:

a)

teavet kontrollide tegemise kohta;

b)

teavet selle kohta, kuidas kohaldada käesolevast määrusest tulenevaid piiranguid ja kontrolle reguleeritud lõhkeainete lähteainete suhtes, mida üldsuse hulka kuuluvad isikud või professionaalsed kasutajad soetavad kaugtellimuse teel;

c)

teavet võimalike meetmete kohta, mida internetipõhised kauplemiskohad peavad võtma, et tagada käesoleva määruse nõuete täitmine;

d)

teavet selle kohta, kuidas vahetada asjakohast teavet pädevate asutuste ja riiklike kontaktpunktide vahel ning liikmesriikide vahel;

e)

teavet selle kohta, kuidas ära tunda kahtlustäratavaid tehinguid ja neist teatada;

f)

teavet ladustamiskorra kohta, millega tagatakse reguleeritud lõhkeainete lähteainete turvaline ladustamine;

g)

muud kasulikuks peetavat teavet.

2.   Pädevad asutused tagavad, et lõikes 1 ettenähtud suuniseid levitatakse korrapäraselt viisil, mida pädevad asutused peavad vastavalt suuniste eesmärkidele kohaseks.

3.   Komisjon tagab lõikes 1 osutatud suuniste kättesaadavuse kõigis liidu ametlikes keeltes.

Artikkel 13

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 14

Kaitseklausel

1.   Kui liikmesriigil on põhjendatud alus arvata, et konkreetset I või II lisas loetlemata ainet võidakse kasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, võib ta selle aine või sellist ainet sisaldava segu või aine kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist või kasutamist piirata või selle keelata või sätestada, et aine suhtes kohaldatakse artikli 9 kohast teatamiskohustust.

2.   Kui liikmesriigil on põhjendatud alus arvata, et lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks võidakse kasutada konkreetset I lisas loetletud ainet, mille kontsentratsioon on võrdne või väiksem kui I lisas esitatud tabeli 2. või 3. veerus sätestatud piirmäär, võib ta selle aine kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist või kasutamist täiendavalt piirata või selle keelata, kehtestades väiksema piirmäära.

3.   Kui liikmesriigil on põhjendatud alus kehtestada piirmäär, mille ületamise korral tuleks II lisas loetletud aine suhtes kohaldada tavapäraselt piirangutega lõhkeainete lähteainete suhtes kohaldatavaid piiranguid, võib ta selle aine kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist või kasutamist piirata või selle keelata, kehtestades kõnealuse piirmäära.

4.   Liikmesriik, kes seab ainele lõigete 1, 2 või 3 kohaselt piirangu või keelu, teavitab sellisest piirangust või keelust viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike, esitades oma põhjendused.

5.   Liikmesriik, kes seab ainele lõigete 1, 2 või 3 kohaselt piirangu või keelu, suurendab oma territooriumil ettevõtjate ning internetipõhiste kauplemiskohtade teadlikkust sellest piirangust või keelust.

6.   Lõikes 4 osutatud teabe saamisel uurib komisjon viivitamata, kas valmistada ette lisade muudatused vastavalt artikli 15 lõikele 1 või koostada seadusandlik ettepanek lisade muutmiseks. Asjakohasel juhul muudab asjaomane liikmesriik oma riiklikke meetmeid või tunnistab need kehtetuks, et võtta arvesse lisades tehtud muudatusi.

7.   Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, võib komisjon pärast asjaomase liikmesriigi ja asjakohasel juhul kolmandate isikutega konsulteerimist otsustada, et liikmesriigi võetud meede ei ole põhjendatud, ja nõuda liikmesriigilt esialgse meetme kehtetuks tunnistamist või muutmist. Komisjon teeb oma otsuse 60 päeva jooksul alates lõikes 4 osutatud teabe saamisest. Asjaomane liikmesriik suurendab oma territooriumil ettevõtjate ning internetipõhiste kauplemiskohtade teadlikkust komisjoni otsustest.

8.   Käesolev artikkel ei mõjuta meetmeid, millest liikmesriigid on määruse (EL) nr 98/2013 artikli 13 kohaselt komisjonile teatanud enne 1. veebruari 2021.

Artikkel 15

Lisade muutmine

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse käesolevat määrust järgmiselt:

a)

muutes I lisas esitatud piirmäärasid määral, mis on vajalik, et võtta arvesse arengut, mis on toimunud ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena või lähtuvalt uuringute ja katsete tulemustest;

b)

lisades vajaduse korral II lisasse aineid, et võtta arvesse arengut, mis on toimunud ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena.

Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel konsulteerib komisjon asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige keemiatööstuses ja jaemüügisektoris.

Kui lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete väärkasutamist käsitlev riskihinnang muutub järsult ja see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 17 sätestatud menetlust.

2.   Komisjon võtab iga I lisas sätestatud piirmäära muutmise ja iga II lisasse lisatud uue aine kohta vastu eraldi delegeeritud õigusakti. Iga delegeeritud õigusakti aluseks on analüüs, milles näidatakse, et muudatusega ei kaasne taotletavaid eesmärke arvesse võttes tõenäoliselt ebaproportsionaalselt suurt koormust ettevõtjatele ega tarbijatele.

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 31. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 15 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17

Kiirmenetlus

1.   Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.   Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 16 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Artikkel 18

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa 58. kande (Ammooniumnitraat (AN)) 2. veerust jäetakse välja punktid 2 ja 3.

Artikkel 19

Aruandlus

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 2. veebruariks 2022 ja seejärel igal aastal järgmise teabe:

a)

teatatud kahtlustäratavate tehingute, suurte kaotsiminekute ja varguste arvud;

b)

artikli 5 lõike 3 kohaselt kehtima jäetud või kehtestatud loa andmise korra alusel saadud loataotluste arv, samuti väljastatud lubade arv ja kõige sagedasemad loa väljastamisest keeldumise põhjused;

c)

artikli 10 lõikes 2 osutatud teadlikkuse suurendamise üritused;

d)

artikli 11 kohaselt tehtud kontrollid, sealhulgas kontrollide ja hõlmatud ettevõtjate arv.

2.   Lõike 1 punktides a, c ja d osutatud teabe edastamisel komisjonile eristavad liikmesriigid internetipõhise ja internetivälise tegevusega seotud teateid, meetmeid ja kontrolle.

Artikkel 20

Järelevalvekava

1.   Komisjon koostab hiljemalt 1. augustiks 2020 käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju jälgimiseks üksikasjaliku kava.

2.   Järelevalvekavas sätestatakse andmete ja muude vajalike tõendite kogumise vahendid ja sagedus. Selles määratakse kindlaks, milliseid meetmeid komisjon ja liikmesriigid nende andmete ja muude tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks peavad võtma.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile järelevalve tegemiseks vajalikud andmed ja muud tõendid.

Artikkel 21

Hindamine

1.   Hiljemalt 2. veebruariks 2026 hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab aruande hindamise peamiste tulemuste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamisel järgitakse komisjoni parema õigusloome suuniseid.

2.   Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja hindamisaruande koostamiseks.

Artikkel 22

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrus (EL) nr 98/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. veebruarist 2021.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EL) nr 98/2013 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 23

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. veebruaris 2021.

3.   Olenemata lõikest 2 kehtivad määruse (EL) nr 98/2013 alusel nõuetekohaselt väljastatud load kuni lubadel algselt märgitud kehtivusaja lõpuni või kuni 2. veebruarini 2022, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

4.   Kõik lõikes 3 osutatud lubade pikendamise taotlused, mis esitatakse 1. veebruariks 2021 või pärast seda, tuleb esitada käesoleva määruse kohaselt.

5.   Olenemata artikli 5 lõikest 1 lubatakse üldsuse hulka kuuluvatel isikutel seaduslikult enne 1. veebruari 2021 soetatud piirangutega lõhkeainete lähteaineid omada, sisse tuua ja kasutada kuni 2. veebruarini 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. juuni 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 367, 10.10.2018, lk 35.

(2)  Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. juuni 2019. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(6)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 178, 28.6.2013, lk 27).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(12)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2219, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK (ELT L 319, 4.12.2015, lk 1).


I LISA

PIIRANGUTEGA LÕHKEAINETE LÄHTEAINED

Loetelu ainetest (puhasainena või seda sisaldava segu või ainena), mida ei tehta üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks ning mida sellised isikud ei tohi sisse tuua, omada ega kasutada, välja arvatud 2. veerus sätestatud piirmääraga võrdses või sellest väiksemas kontsentratsioonis, ning mille puhul tuleb kahtlustäratavatest tehingutest, suurtest kaotsiminekutest ja vargustest teatada 24 tunni jooksul:

1.

Aine nimetus ja CASi number (Chemical Abstracts Service Registry number, edaspidi „CASi nr“)

2.

Piirmäär

3.

Ülemine piirmäär artikli 5 lõike 3 kohase loa andmisel

4.

Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood eraldi kindla keemilise koostisega ühendite jaoks, mis vastavad kombineeritud nomenklatuuri 28. või 29.grupi esimese märkuse tingimustele (1)

5.

Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood ilma lisanditeta segu jaoks (nt elavhõbe, väärismetallid, haruldased muldmetallid, radioaktiivsed ained), mis tingivad klassifitseerimise muu CN-koodi alla (1)

Lämmastikhape (CASi nr 7697-37-2)

3 massiprotsenti

10 massiprotsenti

ex 2808 00 00

ex 3824 99 96

Vesinikperoksiid (CASi nr 7722-84-1)

12 massiprotsenti

35 massiprotsenti

2847 00 00

ex 3824 99 96

Väävelhape (CASi nr 7664-93-9)

15 massiprotsenti

40 massiprotsenti

ex 2807 00 00

ex 3824 99 96

Nitrometaan (CASi nr 75-52-5)

16 massiprotsenti

100 massiprotsenti

ex 2904 20 00

ex 3824 99 92

Ammooniumnitraat (CASi nr 6484-52-2)

16 massiprotsenti lämmastikku ammooniumnitraadi massist (4)

Loa mitteandmine on lubatud

3102 30 10 (vesilahusena)

3102 30 90 (muu)

ex 3824 99 96

Kaaliumkloraat (CASi nr 3811-04-9)

40 massiprotsenti

Loa mitteandmine on lubatud

ex 2829 19 00

ex 3824 99 96

Kaaliumperkloraat (CASi nr 7778-74-7)

40 massiprotsenti

Loa mitteandmine on lubatud

ex 2829 90 10

ex 3824 99 96

Naatriumkloraat (CASi nr 7775-09-9)

40 massiprotsenti

Loa mitteandmine on lubatud

2829 11 00

ex 3824 99 96

Naatriumperkloraat (CASi nr 7601-89-0)

40 massiprotsenti

Loa mitteandmine on lubatud

ex 2829 90 10

ex 3824 99 96


(1)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/1925 (2). Ajakohastatud CN-koode tuleks vaadata nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (3) I lisa hilisematest muudatustest.

(2)  Komisjoni 12. oktoobri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1925, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 282, 31.10.2017, lk 1).

(3)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(4)  16 massiprotsenti lämmastikku ammooniumnitraadi massist vastab 45,7 protsendile ammooniumnitraadile, jättes kõrvale lisandid.


II LISA

LÕHKEAINETE LÄHTEAINED, MILLEST TULEB TEATADA

Loetelu ainetest (puhasainena või seda sisaldava segu või ainena), mille puhul tuleb teatada kahtlustäratavatest tehingutest, suurtest kaotsiminekutest ja vargustest 24 tunni jooksul.

1.

Aine nimetus ja CASi number (Chemical Abstracts Service Registry number, edaspidi „CASi nr“)

2.

Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood (1)

3.

Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood ilma lisanditeta segude jaoks (nt elavhõbe, väärismetallid, haruldased muldmetallid, radioaktiivsed ained), mis tingivad klassifitseerimise muu CN-koodi alla (1)

Heksamiin (CASi nr 100-97-0)

ex 2933 69 40

ex 3824 99 93

Atsetoon (CASi nr 67-64-1)

2914 11 00

ex 3824 99 92

Kaaliumnitraat (CASi nr 7757-79-1)

2834 21 00

ex 3824 99 96

Naatriumnitraat (CASi nr 7631-99-4)

3102 50 00

ex 3824 99 96

Kaltsiumnitraat (CASi nr 10124-37-5)

ex 2834 29 80

ex 3824 99 96

Kaltsiumammoniumnitraat (CASi nr 15245-12-2)

ex 3102 60 00

ex 3824 99 96

Magneesium, pulbrid (CASi nr 7439-95-4) (2)  (3)

ex 8104 30 00

 

Magneesiumnitraatheksahüdraat (CASi nr 13446-18-9)

ex 2834 29 80

ex 3824 99 96

Alumiinium, pulbrid (CASi nr 7429-90-5) (2)  (3)

7603 10 00

ex 7603 20 00

 


(1)  Rakendusmäärus (EL) 2017/1925. Ajakohastatud CN-koode tuleks vaadata määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa hilisematest muudatustest.

(2)  Osakeste suurusega vähem kui 200 μm.

(3)  Ainena või seguna, mis sisaldab 70 massiprotsenti või rohkem alumiiniumi või magneesiumi.


III LISA

LOA VORM

Artikli 6 lõikes 8 osutatud loa vorm, mis võimaldab üldsuse hulka kuuluval isikul soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piirangutega lõhkeainete lähteaineid.

Image 1

Tekst pildi

Image 2

Tekst pildi

IV LISA

KLIENDI AVALDUS,

mis käsitleb piirangutega lõhkeainete lähteaine konkreetset kasutamist, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1148 (1)

(Täita trükitähtedega) (*1)

Allakirjutanu,

Nimi (klient):

Isikut tõendav dokument (number, väljaandev asutus):

Volitatud esindaja:

Äriühing (emaettevõte):

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number või muu äriühingu identifitseerimisnumber (*2)/Aadress:

_

Kaubandus-/äri-/kutsetegevus:

Toote kaubanduslik nimetus

Piirangutega lõhkeainete lähteaine

CASi number

Kogus (kg/liiter)

Kontsentratsioon

Kavandatav kasutamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Teatan käesolevaga, et kaubanduslikku toodet ja ainet või segu, mida see sisaldab, kasutatakse üksnes osutatud eesmärgil, mis on igal juhul õiguspärane, ning seda müüakse või edastatakse teisele kliendile üksnes juhul, kui ta teeb sarnase kasutamist käsitleva avalduse, järgides määruses (EL) 2019/1148 kehtestatud üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks tegemise piiranguid.

Allkiri: Nimi:

Ametikoht: Kuupäev:


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1148 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT L 186, 11.7.2019, lk 1).

(*1)  Võite lisada nõutavad read ainete tabelisse.

(*2)  Ettevõtja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivust on võimalik kontrollida Euroopa Komisjoni käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) veebisaidi kaudu. Tulenevalt andmekaitset käsitlevatest liikmesriigi õigusnormidest esitavad mõned liikmesriigid ka käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriga seotud nime ja aadressi, kuna need on salvestatud riiklikesse andmebaasidesse.


Top