Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R0986

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/986, 7. märts 2019, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2011 I ja II lisa seoses mitmeastmelise tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheite seirega (EMPs kohaldatav tekst)

C/2019/1710

OJ L 160, 18.6.2019, p. 3–7 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/986/oj

18.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 160/3


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/986,

7. märts 2019,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 510/2011 I ja II lisa seoses mitmeastmelise tüübikinnitusega uute väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheite seirega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määrust (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, (1) eelkõige selle artikli 8 lõike 9 teist lõiku ja artikli 13 lõike 6 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates 1. septembrist 2019 kohaldatakse kõikide väikesõidukite CO2-heite ja kütusekulu mõõtmiseks uue regulatiivse katsemeetodina komisjoni määruses (EL) 2017/1151 (2) sätestatud ühtlustatud ülemaailmset kergsõidukite katsetamise meetodit (WLTP), millega asendatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 692/2008 (3) sätestatud uus Euroopa sõidutsükkel (NEDC). Seepärast tuleks kasutusele võtta uus metoodika mitmeastmelise tüübikinnitusega N1-kategooria sõidukite CO2-heite ja kütusekulu kindlakstegemiseks.

(2)

Vastavalt määrusele (EL) nr 510/2011 omistatakse mitmeastmelise tüübikinnitusega sõiduki CO2 eriheide baassõiduki tootjale. Selleks, et võimaldada baassõiduki tootjal tõhusalt ja piisava kindlusega kavandada oma tegevust asjaomasele eriheite sihttasemele vastavuse saavutamiseks, tuleks sätestada metoodika, mille alusel tagatakse, et konkreetsele tootjale omistatavad mittekomplektse baassõiduki CO2-heite ja massi näitajad on teada juba asjaomase mittekomplektse baassõiduki tootmise ja müümise hetkel, mitte alles hetkeks, mil lõppastme tootja komplekteeritud sõiduki turule laseb.

(3)

Mittekomplektse baassõiduki CO2-heite kindlakstegemiseks on asjakohane kasutada määruses (EL) 2017/1151 sätestatud interpoleerimismeetodit, mille puhul tuleks valida konkreetsed sisendväärtused nii, et saadavad CO2-heite ja massi väärtused oleksid lõpliku komplekteeritud sõiduki puhul hiljem kindlaks tehtavate väärtuste suhtes võimalikult representatiivsed. Sidususe tagamiseks tuleks baassõiduki tootja jaoks eriheite sihttaseme arvutamisel võtta arvesse selleks otstarbeks kindlaks tehtud massi väärtusi.

(4)

Baassõiduki tootja peaks esitama nii interpoleerimismeetodi puhul kasutatavad sisendväärtused kui ka mittekomplektse baassõiduki CO2-heite ja massi väärtused komisjonile. Samal ajal peaksid liikmesriigid jätkuvalt teavitama komisjoni lõplike komplekteeritud sõidukite CO2 eriheite ja massi väärtustest.

(5)

Nende esitatud andmete alusel peaks komisjon pidevalt hindama baassõiduki CO2-heite väärtuste representatiivsust ja teavitama tootjaid kõikidest tuvastatud lahknevustest. Kui täheldatakse olulisi pikaajalisi erinevusi lõpliku komplekteeritud sõiduki keskmise CO2 eriheite ja baassõiduki tootja jaoks kindlaks määratud CO2-heite keskmise seireväärtuse vahel, tuleks tootjale omistatud eriheite sihttasemele vastavuse kindlakstegemiseks kasutada lõplikku komplekteeritud sõidukit iseloomustavaid väärtusi.

(6)

Seepärast tuleks määruse (EL) nr 510/2011 I ja II lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 510/2011 I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. märts 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 145, 31.5.2011, lk 1.

(2)  Komisjoni 1. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1151, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite heitmetega (Euro 5 ja Euro 6) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ning komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) nr 1230/2012 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 692/2008 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 1).

(3)  Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).


LISA

Määruse (EL) nr 510/2011 I ja II lisa muudetakse järgmiselt.

1)

I lisas lisatakse punkti 1 alapunkti c järgmine lõik:

„II lisa A osa punktis 1a osutatud mittekomplektsete mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite puhul kasutatakse näitaja M asemel seiremassi (Mmon). Seiremass arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

 

Mmon = MRObase × B0,

 

kus

 

MRObase ja B0 tähistavad II lisa A osa punkti 1a.1 alapunktis a määratletud näitajaid.“

2)

II lisa A osa muudetakse järgmiselt:

a)

alates 1. jaanuarist 2021 jäetakse välja punkt 1.2;

b)

lisatakse punktid 1a, 1a.1, 1b ja 1c:

„1a.   Määruse (EL) 2017/1151 kohaselt kindlaks tehtav mitmeastmelise tüübikinnitusega N1-kategooria sõidukite CO2 eriheide

Alates 1. septembrist 2019 teeb tootja iga mittekomplektse N1-kategooria baassõiduki puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2007/46/EÜ kohast mitmeastmelist tüübikinnitust, kindlaks sõiduki CO2 eriheite (edaspidi „CO2-heite seireväärtus“) vastavalt punktis 1a.1 sätestatud metoodikale ning esitab selle komisjonile.

Komisjon arvutab esimese lõigu kohaselt talle esitatud mittekomplektse baassõiduki CO2-heite seireväärtuse alusel baassõiduki tootja keskmise CO2 eriheite selle kalendriaasta jooksul, mil mitmeastmelise tüübikinnitusega komplekteeritud sõiduk registreeritakse, välja arvatud juhul, kui on täidetud punktis 1b osutatud tingimused.

Komplekteeritud baassõiduki puhul kasutatakse CO2-heite seireks asjaomase töökorras sõiduki CO2-heidet ja massi.

1a.1.   Mittekomplektse baassõiduki CO2 eriheite arvutamine

Baassõiduki tootja kasutab iga üksiku mittekomplektse baassõiduki CO2-heite seireväärtuse arvutamiseks baassõiduki heitega seotud tüübikinnituse puhul kohaldatavast metoodikast sõltuvalt määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punktis 3.2.3.2 või 3.2.4 osutatud interpoleerimismeetodit, mille puhul kasutatakse asjaomases punktis määratletud mõisteid järgmiste eranditega.

a)

Üksiksõiduki mass

Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. alalisa punktides 3.2.3.2.2.1 ja 3.2.4.1.1.1 osutatud mõiste „TMind“ asendatakse baassõiduki massi vaikeväärtusega DMbase või asjakohasel juhul sõiduki vähima katsemassiga TML või sõiduki suurima katsemassiga TMH.

DMbase tehakse kindlaks järgmise valemi alusel:

DMbase = MRObase × B0 + 25 kg + MVL,

kus

MRObase

on määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa punktis 3.2.5 määratletud töökorras baassõiduki mass,

B0

on keremassitegur väärtusega 1,375 ja

MVL

on sõiduki koormust iseloomustav mass, mis vastab 28 protsendile sõiduki suurimast lubatud koormusest, mis on omakorda määratletud kui täismass, millest on lahutatud töökorras baassõiduki massi ja B0 korrutis ning 25 kg.

B0 väärtuse leidmiseks arvutatakse kõikide kalendriaasta jooksul registreeritud mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukitele vastavate töökorras mittekomplektsete baassõidukite massi ja määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa punkti 5 kohaselt arvutatud lisatud massi vaikeväärtuse summa ning kalendriaastatel 2015, 2016 ja 2017 registreeritud mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukitele vastavate töökorras baassõidukite massi suhtarvu kaalutud keskväärtus.

B0 väärtust kohandatakse 31. oktoobriks 2021 kalendriaastatel 2018, 2019 ja 2020 registreeritud mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukite asjakohaste massiväärtuste alusel, mis arvutatakse vastavalt järgmistele valemitele.

 

Valem 1:

Formula

kus

Ay

on Mfi and Mbi suhtarvu kaalutud keskväärtus,

Mfi

on töökorras baassõiduki mass, millele on liidetud lisatud massi vaikeväärtus, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 692/2008 XII lisa punktis 5,

Mbi

on töökorras baassõiduki mass ja

n

on kalendriaasta jooksul registreeritud mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukitele vastavate baassõidukite arv.

 

Valem 2:

Formula

kus

Ai

on valemi 1 kohaselt arvutatud kaalutud keskväärtus ja

ni

on kalendriaasta jooksul registreeritud mitmeastmelise tüübikinnitusega sõidukitele vastavate baassõidukite arv.

Kui baassõiduki massi vaikeväärtus DMbase on väiksem kui interpolatsioonitüüpkonda iseloomustav vähim katsemass TML, asendatakse TMind näitajaga TML.

Kui baassõiduki massi vaikeväärtus DMbase on suurem kui interpolatsioonitüüpkonda iseloomustav suurim katsemass TMH, asendatakse TMind näitajaga TMH.

b)

Üksiksõiduki veeretakistus

Määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punkti 3.2.3.2.2.2 või 3.2.4.1.1.2 kohaldamisel kasutatakse baassõiduki veeretakistust.

c)

Lauppind

Sõidutakistusmaatriksi tüüpkonda kuuluva mittekomplektse baassõiduki puhul kasutab tootja määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 7. all-lisa punktis 3.2.3.2.2.3 osutatud mõiste „Af“ määratlemiseks ühte järgmistest võimalustest:

i)

sõidutakistusmaatriksi tüüpkonna representatiivse sõiduki lauppind ruutmeetrites;

ii)

interpolatsioonitüüpkonna sõidukite lauppinna suurima ja vähima väärtuse keskväärtus ruutmeetrites;

iii)

interpolatsioonitüüpkonna sõidukite suurim lauppind ruutmeetrites, kui interpoleerimismeetodit ei kasutata.

Mittekomplektse baassõiduki puhul, mis ei kuulu ühessegi sõidutakistusmaatriksi tüüpkonda, kasutatakse interpolatsioonitüüpkonna sõidukite suurimat lauppinda.

1b.   CO2-heite seireväärtuse representatiivsus

Komisjon hindab alates kalendriaastast 2020 igal aastal baassõiduki tootja teatatud CO2-heite keskmise seireväärtuse representatiivsust asjaomasel kalendriaastal registreeritud komplekteeritud sõidukite keskmise CO2 eriheite suhtes ning teavitab sellest baassõiduki tootjat.

Kui hindamisest nähtub, et erinevus kõikide komplekteeritud sõidukite CO2 eriheite keskväärtuse ja tootja kõikide vastavate baassõidukite CO2-heite keskmise seireväärtuse vahel on kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul kummalgi aastal 4 % või suurem, kasutab komisjon järgnevaks aastaks baassõiduki tootja jaoks keskmise CO2 eriheite või summaarse heite arvutamiseks komplekteeritud sõidukite CO2 eriheite keskväärtust. Kui kõnealuseid erinevusi täheldatakse pikaajaliselt, korratakse kirjeldatud arvutust iga kolme aasta järel.

1c.   Baassõidukite tootjate esitatavad andmed

Baassõidukite tootjad esitavad komisjonile iga mittekomplektse ja iga komplekteeritud baassõiduki kohta, mille suhtes on esitatud mitmeastmelise tüübikinnituse taotlus ja mida nad on eelneva kalendriaasta jooksul liidus müünud, iga aasta 28. veebruariks järgmised andmed:

a)

valmistajatehase tähis;

b)

interpolatsioonitüüpkonna tunnuskood;

c)

baassõiduki CO2 eriheide;

d)

lauppind (täpsustatakse kohaldatav määratlemisvõimalus);

e)

baassõiduki veeretakistus;

f)

seiremass;

g)

töökorras baassõiduki mass;

h)

sõiduki koormust iseloomustav mass, mis on määratletud käesoleva lisa punktis 1a.1.“;

c)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„Punktis 1 osutatud üksikasjalik teave saadakse asjaomase väikese tarbesõiduki tootja väljastatud vastavustunnistuselt või on sellise tunnistuse andmetega kooskõlas. Muu üksikasjalik teave saadakse tüübikinnitusdokumentidest või lähtuvalt andmetest, mille baassõiduki tootja on esitanud vastavalt punktile 1c. Liikmesriigid kehtestavad vajalikud meetmed seiremenetluses piisava täpsuse tagamiseks. Kui väikese tarbesõiduki vastavustunnistusele on märgitud nii suurim kui ka vähim lubatud mass, kasutavad liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel üksnes suurimat väärtust. Kahte eri kütust (bensiin/gaas) kasutavate sõidukite puhul, mille vastavustunnistusele on märgitud CO2 eriheide kummagi kütuseliigi puhul, kasutavad liikmesriigid üksnes gaasi puhul mõõdetud väärtust.“


Top