(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist kehtestas nõukogu 2013. aasta märtsis rakendusmäärusega (EL) nr 217/2013 (2) (edaspidi „lõplik määrus“) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit alumiiniumfooliumi rullide, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7607 11 11 jaex 7607 19 10 alla, impordi suhtes.

(2)

Lõpliku määrusega kehtestati valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate impordi suhtes 14,2–15,6 % suurune dumpinguvastane tollimaks, valimisse kaasamata, kuid koostööd teinud äriühingutele 14,6 % suurune tollimaks ja kõigile muudele HRV eksportivatele tootjatele 35,6 % suurune tollimaks.

(3)

14. juunil 2017 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas (3) teate Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta.

(4)

14. detsembril 2017 esitasid kaheksa liidu tootjat (ALEURO Converting Sp. Z o.o., CeDo Sp. z o.o., Cuki Cofresco SpA, Fora Folienfabrik GmbH, ITS BV, Rul-Let A/S, SPHERE SA ja Wrapex Ltd) (edaspidi „taotlejad“), kelle toodang moodustab üle 40 % Euroopa Liidus (edaspidi „liit“) toodetud teatavate alumiiniumfooliumirullide toodangust, läbivaatamistaotluse alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(5)

Taotlejad põhjendasid oma taotlust asjaoluga, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise ja kahju liidu tootmisharule.

(6)

Olles kindlaks teinud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, avaldas komisjon 13. märtsil 2018Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate (4) (edaspidi „algatamisteade“).

(7)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2017 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

(8)

Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2014 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(9)

Algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Komisjon teavitas aegumisega seotud läbivaatamise algatamisest taotlejaid, teadaolevaid liidu tootjaid ning tootjate ühendusi, teatavate alumiiniumfooliumi rullide teadaolevaid liitu importijaid, HRV ametiasutusi ning teadaolevaid eksportivaid tootjaid HRVs ja kutsus neid üles tegema koostööd.

(10)

Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ükski huvitatud isik ärakuulamist ei taotlenud.

(11)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(12)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi.

(13)

Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, tehes valiku sarnase toote suurima tüüpilise tootmismahu alusel, mida oli kasutatava aja jooksul võimalik uurida.

(14)

Esialgsesse valimisse kuulus kolm liidu tootjat, kelle kogutoodang moodustas koostööd teinud liidu tootjate kogutoodangust ligikaudu 66 %. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi ning sai märkusi üksnes äriühingult Sphere SA, kes soovis kinnitust, et valikusse võetakse üksnes tema tootev äriühing Sphere France SAS. Seega leiti, et valim on liidu tootmisharu suhtes tüüpiline.

(15)

Komisjon kutsus algatamisteates importijaid ja neid esindavaid ühendusi üles endast teada andma ja esitama konkreetset teavet, mille põhjal otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valim.

(16)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud kuuluma valimisse. Üks äriühing vastas, et ta ei ole uurimisaluse toote importija ega kasutaja.

(17)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel HRV tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon HRV esindusel Euroopa Liidu juures teha koostööd, et selgitada välja muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(18)

Neli Hiina tootjate rühma vastasid väljavõttelise uuringu küsimustikule. Vastuste vähesuse tõttu otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik, ning palus kõigil Hiina tootjatel, kes vastasid väljavõttelise uuringu küsimustikule, esitada vastused täielikule küsimustikule.

(19)

Komisjon kutsus algatamisteates kasutajaid ja neid esindavaid ühendusi ning tarbijaid esindavaid organisatsioone üles andma endast teada ja tegema koostööd. Ükski liidu kasutaja või neid esindav ühendus ei vastanud üleskutsele.

(20)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kuuluvale liidu tootjale. Nagu märgitud põhjenduses 18, saadeti küsimustikud ka neljale HRV tootjate rühmale.

(21)

Küsimustikule vastasid kolm valimisse kuuluvat liidu tootjat. Ükski Hiina tootjatest, kes vastasid väljavõttelise uuringu küsimustikule, ei esitanud vastuseid täielikule küsimustikule. Komisjon teavitas eksportivaid tootjaid koostööst keeldumise tagajärgedest, kuid siiski ei teinud ükski eksportiv tootja uurimise käigus koostööd.

(22)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste liidu tootjate valdustesse:

(23)

Võttes arvesse piisavaid tõendeid uurimise alguses, mis osutavad märkimisväärsetele moonutustele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks alustada uurimist alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(24)

Selleks et koguda vajalikke andmeid alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks, kutsus komisjon algatamisteates kõiki HRV eksportivaid tootjaid esitama algatamisteate III lisas nõutud teavet uurimisaluse toote tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Neli Hiina tootjate rühma esitasid selle kohta teavet.

(25)

Selleks et saada tootjate uurimiseks vajalikku teavet alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste kohta, saatis komisjon küsimustiku ka Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „HRV valitsus“). HRV valitsus vastust ei saatnud.

(26)

Algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid üles esitama oma seisukohad ning esitama teavet ja tõendusmaterjali alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta 37 päeva jooksul pärast käesoleva teate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. HRV valitsuselt ega eksportivatelt tootjatelt ei saadud sellega seoses teavet ega täiendavaid tõendeid.

(27)

Algatamisteates täpsustas komisjon, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes võib olla vaja valida sobiv võrdlusriik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt, et määrata normaalväärtus moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(28)

19. aprillil 2018 avaldas komisjon esimese märgukirja (edaspidi „19. aprilli 2018. aasta teade“), milles küsiti huvitatud isikute seisukohti asjaomaste allikate kohta, mida komisjon võib kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. 19. aprilli 2018. aasta teates esitas komisjon loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad uurimisaluse toote tootmisel kasutasid. Lisaks, võttes arvesse moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevaid kriteeriume, tegi komisjon selles etapis võimaliku võrdlusriigina kindlaks Türgi. Komisjon märkis veel, et ta on teinud kindlaks tootja Sedat Tahir A.S., kelle finantsaruanded on avalikult kättesaadavad ja kes toodab uurimisalust toodet võimalikus võrdlusriigis.

(29)

Komisjon andis kõigile huvitatud isikutele võimaluse esitada 10 päeva jooksul märkusi, kuid märkusi ei esitatud.

(30)

3. oktoobri 2018. aasta teises märkuses normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta (edaspidi „3. oktoobri 2018. aasta märgukiri“) kinnitas komisjon oma kavatsust kasutada võrdlusriigina Türgit, kinnitas konkreetsed tollikoodid ja tootmistegurite andmeallikad ning kinnitas Türgi äriühingu Sedat Tahir A.S. müügi-, üld- ja halduskulud ning kasuminäitajad, kuna ta kavatses vajaduse korral kasutada seda äriühingut normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(31)

Komisjon andis kõigile huvitatud isikutele võimaluse esitada 10 päeva jooksul märkusi, kuid märkusi ei esitatud.

(32)

Uurimisalune toode on sama toode nagu esialgses uurimises, nimelt alumiiniumfoolium paksusega 0,007 mm või rohkem, kuid mitte üle 0,021 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kohrutatud või mitte, kergekaaluliste rullidena, mille kaal ei ületa 10 kg, praegu klassifitseeritud CN-koodide 7607 11 11 ja ex 7607 19 10 (TARICi koodid 7607111110 ja 7607191010) alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(33)

Uurimisalust toodet kasutatakse üldjuhul tarbekaubana pakendamise otstarbel ja muul otstarbel kodumajapidamises või toitlustuses (edaspidi „majapidamisfoolium“).

(34)

Leiti, et HRVs toodetud ja liitu eksporditud uurimisalusel tootel, võrdlusriigis Türgis toodetud tootel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdaval tootel on samad põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed. Ükski huvitatud isik ei esitanud märkusi samasuguse toote kindlaksmääramise kohta.

(35)

Komisjon otsustas, et need tooted on seega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

(36)

Komisjon ei saanud toote määratlusega seotud väited.

(37)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(38)

Nagu on märgitud põhjenduses 21, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimise käigus koostööd. Seega ei esitanud eksportivad tootjad küsimustiku vastuseid, sealhulgas andmeid ekspordihindade ja -kulude, omamaiste hindade ja kulude, tootmisvõimsuse, tootmise, investeeringute jms kohta. Samuti ei käsitlenud HRV valitsus ja eksportivad tootjad juhtumi toimikus esitatud tõendeid, sealhulgas komisjoni talituste töödokumenti, milles käsitletakse kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses („Commission Staff Working Document, on Significant Distortions in the Economy of the People's Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“) (5) (edaspidi „aruanne“) ning taotlejate esitatud täiendavaid tõendeid, mis näitavad, et sellised hinnad ja kulud tulenesid valitsuse märkimisväärsest sekkumisest. Seepärast toetus komisjon vastavalt alusmääruse artiklile 18 kättesaadavatele faktidele.

(39)

Komisjon andis Hiina ametiasutustele ja põhjenduses 18 nimetatud eksportivatele tootjatele teada, et ta rakendab alusmääruse artiklit 18 ning andis neile võimaluse esitada märkusi. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust. Vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 põhinesid allpool esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavatel andmetel, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses, huvitatud isikute märkustes sisalduval teabel ja artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis/Eurostatis kättesaadavatel andmetel.

(40)

Eurostati statistilised andmed näitasid, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus uurimisaluse toote import HRVst liitu. Toodet imporditi sel perioodil 1 519 tonni ja selle import moodustas 1,8 % liidu kogutarbimisest. Sellega seoses märkis komisjon, et aegumise läbivaatamise raames ei ole selline tase tavatult madal, kuna eeldatakse, et dumpinguhinnaga impordi kahjustava mõjuga võitlemiseks ettenähtud tõhusad meetmed vähendavad varasema kahjustava dumpinguhinnaga impordi taset. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas impordimaht HRVst 22,9 % koguimpordist. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 165, näitab dumpingu arvutamine kolmandatest riikidest pärit ekspordi alusel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sarnast dumpingu taset. See kinnitab, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud impordimahtude põhjal tehtud järeldused on samuti tüüpilised. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et tegelik import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tüüpiline, ja uuris seetõttu, kas dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(41)

Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse „normaalväärtuse aluseks […] tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(42)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Nagu allpool selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas HRV valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(43)

Algmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on määratletud: „Olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

(44)

Algmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud: „Kui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt.“

(45)

Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisalduvad tõendid ümber lükata, neid kommenteerida või täiendada. Nimetatud toimik sisaldas eelkõige taotluse esitajate väiteid ja tõendeid märkimisväärsete moonutuste olemasolu kohta Hiina alumiiniumiturul. Toimik sisaldas ka koopiat komisjoni koostatud aruandest, milles näidatakse valitsuse olulist sekkumist majandusse mitmel tasandil, samuti konkreetseid moonutusi mitme olulise tootmisteguri puhul (nt maa, energia, kapital, toorained ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt alumiinium). Aruanne lisati uurimise toimikusse uurimise algusjärgus.

(46)

Toimikus kättesaadavate tõendite ning aruandes sisalduvate tõendite alusel otsustas komisjon uurida, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna seal esinevad märkimisväärsed moonutused algmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. See analüüs hõlmas valitsuse märkimisväärset sekkumist majanduses üldiselt, kuid ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris (st alumiiniumisektoris), ning uurimisalust toodet.

(47)

Nagu on märgitud põhjenduses 25–26, ei esitanud HRV valitsus ega eksportivad tootjad märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber uurimistoimikus ja aruandes sisalduvad olemasolevad tõendid ning taotluse esitajate esitatud täiendavad tõendid, milles käsitletakse märkimisväärseid moonutusi ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist käesoleval juhtumil.

(48)

Taotlus sisaldas mõningaid asjakohaseid tõendeid, mis toetasid väiteid oluliste moonutuste kohta ja täiendasid aruannet.

(49)

Esiteks märkisid taotluse esitajad taotluse III jao A osa punkti 1 alapunktis a, et komisjon oli esialgse määruse (6) vastuvõtmiseni viinud uurimises juba märkinud, et „eelneva etapi põhitooraine (alumiiniumi) hind oli moonutatud“ ja et „samad moonutused esinevad ka vahetooraine, st alumiiniumfooliumi hiigelrullide hinnas“.

(50)

Sellega seoses märkis komisjon uurimise käigus, mille tulemusena võeti vastu esialgne määrus, esiteks, et esmane alumiinium moodustab umbes 60–70 % uurimisaluse toote tootmiskuludest ning on seega selle tootmise peamine kuluartikkel. Teiseks märkis komisjon, et alumiiniumi hind Hiina turul (nn Shanghai futuuribörsi hind) (7) erineb oluliselt Londoni metallibörsi hindadest, (8) mis on kogu maailma võrdlushind. Kolmandaks leidis komisjon, et olukord arvatakse tulenevat „mitmest riigi valitsuse põhjustatud asjaolust ja riigi olulisest sekkumisest kodumaisele turule mitmesuguseid vahendeid kasutades“ (9). Eespool esitatut arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et need tegurid on põhimõtteliselt viinud olukorrani, kus Hiina esmase alumiiniumi hinnad ja alumiiniumtoodete tootmisahela järgmise etapi toodete hinnad on riigi sekkumise tulemus, mis ei sõltu hinnakõikumistest rahvusvahelistel turgudel.

(51)

Teiseks märkisid taotluse esitajad läbivaatamistaotluse III jao A osa punkti 1 alapunktis b, et lisaks aruandes sisalduvatele tõenditele, kestavad ikka veel komisjoni poolt esialgses määruses esiletõstetud moonutused. Sellega seoses osutasid nad sellele, et turumoonutusi Hiina värviliste metallide tootmisharus oli rõhutatud WV Metalle (Saksamaa värviliste metallide tootmisharu ühendus) 24. aprilli 2017. aasta aruandes (edaspidi „WV Metalle aruanne“), (taotluse 5. lisa). WV Metalle aruandes kinnitati eelkõige seda, et värviliste metallide sektor on valitsuse planeerimise põhielement strateegilise ja kujunemisjärgus tööstusharu algatuse, „Made in China 2025“ kava ja muude kõrgetasemeliste programmide raames. See viitab asjaolule, et HRV valitsus sekkub otseselt kapitali, tööjõu, maa, toorainete ja tootmise põhisisendite hinnakujundamisse.

(52)

Taotluse esitajate sõnul osutab WV Metalle aruanne veel sellele, et nüüdisaegne võla omakapitaliks konverteerimise algatus ei ole turupõhine, et värviliste metallide sektor on pidevalt saanud ja saab jätkuvalt suurt rahalist ja mitterahalist toetust, et Hiina värviliste metallide sektor on saanud märkimisväärseid toetusi, sealhulgas toetusi energiale, mis on suunatud eelkõige riigile kuuluvatele ettevõtetele, ning et HRV valitsus kontrollib rangelt värviliste metallide tootmisharu toodete mahte ja hindu, sealhulgas eksporditollimaksude, kvootide, lubade, ekspordipiirangute, müügiedendustoetuste, maksude ja maksutagastuste kaudu.

(53)

Kolmandaks märkisid taotluse esitajad taotluse 6. lisas, et USA kaubandusministeeriumi esialgsed kinnitavad järeldused, mis tehti Hiinast pärit teatava alumiiniumi tasakaalustava tollimaksu uurimise käigus, näitasid, et riigiettevõtete arvel on 37 % kodumaisest alumiiniumi tarbimisest Hiinas ning et HRV valitsus kohaldab esmase alumiiniumi suhtes 30 % eksporditariifi, mis toob kaasa moonutusi Hiina alumiiniumi järelturul. 5. märtsil 2018 kinnitas USA kaubandusministeerium esialgseid järeldusi lõplikus otsuses.

(54)

Lisaks leidsid taotluse esitajad, et USA kaubandusministeerium oli kindlaks teinud, et Hiina alumiiniumfooliumi tootjad said kasu mitmest tasakaalustatavast subsiidiumist, ning seetõttu leidsid taotluse esitajad, et Hiina alumiiniumiturgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes tegutsevad ekspordiriigi ametiasutuste omandis, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all, et riiklik poliitika mõjutab ja moonutab vabaturujõude Hiina alumiiniumiturul ning et Hiina tootjatel on juurdepääs rahastamisele, mida annavad asutused, kes viivad täide riikliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult. Väidetavalt toob see kaasa Shanghai futuuribörsi hindade moonutamise.

(55)

Hiina majandussüsteemi alus, st nn sotsialistliku turumajanduse põhimõte on vastuolus turujõudude vaba toimimisega. Kõnealune põhimõte on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse HRV majandust. Selle süsteemi peamine põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik riiklik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olevat majandust peetakse „rahvamajanduse juhtivaks jõuks“ ning riigil on volitus „tagada majanduse tugevdamine ja kasv“ (10). Sellest tulenevalt ei piirdu Hiina majanduse üldine ülesehitus mitte ainult riigi märkimisväärse majandusse sekkumise võimaldamisega, vaid selline sekkumine on sõnaselgelt ette nähtud. Riikliku omandi ülimuslikkus isikliku omandi suhtes iseloomustab kogu õigussüsteemi ja seda rõhutatakse kõigi kesksete õigusaktide üldpõhimõttena. Hiina asjaõigus on selle põhjusliku seose peamine näide: selles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ning tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riiklikul omandil. Muud omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (11).

(56)

Lisaks sellele arendatakse Hiina vastavate õigusaktide kohaselt sotsialistlikku turumajandust Hiina Kommunistliku Partei juhtimisel. Hiina riigi ja Hiina Kommunistliku Partei struktuurid on kõigil tasanditel (õiguslik, institutsiooniline, isiklik) tihedalt seotud, moodustades struktuuri, milles ei ole võimalik eristada Hiina Kommunistliku Partei ja riigi rolle. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis, anti Hiina Kommunistlikule Parteile veelgi suurem juhtiv roll, mida kinnitati põhiseaduse artiklis 1. Põhiseaduses oleva lause: „Sotsialistlik riigikord on Hiina Rahvavabariigi aluseks“ järele on lisatud teine lause: „Hiinapärase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll.“ (12) See näitab, et Hiina Kommunistliku Partei kontroll HRV majanduse üle on väljaspool kahtlust ning see kasvab veelgi. See kontroll on Hiina süsteemi olemuslik osa ja ulatub kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsused tegelevad ulatusliku makromajandusliku kontrolliga vabade turujõudude toimimise piirides.

(57)

Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku Hiina Kommunistliku Partei poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta valitsevaid majandustingimusi vabal turul (13). Hiina ametiasutuste kasutatavad sekkuvad majanduslikud vahendid on mitmesugused, nende hulgas on tööstuse plaanisüsteem, finantssüsteem ning regulatiivse keskkonna mitmed tahud.

(58)

Kõigepealt, üldise halduskontrolli tasandil suunab Hiina majandust keerukas tööstuse plaanisüsteem, mis mõjutab kõiki riigi majandustegevusi. Plaanid tervikuna hõlmavad valdkondade ning valdkonnaülese poliitika ulatuslikku ja keerukat raamistikku ning neid rakendatakse kõigil valitsustasanditel. Provintsi tasandi plaanid on üksikasjalikumad, samas kui riiklike plaanidega seatakse mõnevõrra laiemad eesmärgid. Kavades täpsustatakse ka vahendeid asjaomaste tootmisharude või sektorite toetamiseks ning ajavahemikke, mille jooksul eesmärgid tuleb saavutada. Mõned plaanid sisaldavad ikka veel konkreetseid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate plaaniperioodide puhul. Neis plaanides eristatakse üksikuid tööstussektoreid ja/või projekte (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena kooskõlas valitsuse seatud prioriteetidega ning neile seatakse konkreetsed arengueesmärgid (tööstusharu täiustamine, rahvusvaheline laienemine jne). Nii era- kui ka riigi ettevõtjad peavad oma äritegevust kohandama vastavalt plaanisüsteemiga loodud tegelikele oludele. See ei tulene üksnes plaanide ametlikult siduvast olemusest. Otsustav on see, et Hiina asjaomased ametiasutused järgivad igal valitsustasandil plaanisüsteemi ja nad kasutavad oma volitusi vastavalt, sundides seega ettevõtjaid järgima plaanides sätestatud prioriteete (vt ka punkt 3.3.1.5) (14).

(59)

Teiseks, rahaliste vahendite eraldamise tasandil domineerivad HRV finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Laenupoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel peavad need pangad järgima riigi tööstuspoliitika eesmärke, mitte hindama eelkõige konkreetse projekti majanduslikku väärtust (vt ka punkt 3.3.1.8) (15). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi teiste osade kohta, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Kuigi need on vähem olulised kui pangandussektor, on finantssüsteemi need osad institutsionaalselt ja tegevuslikult üles ehitatud sellisel viisil, mille eesmärk ei ole maksimeerida finantsturgude tõhusat toimimist, vaid tagada riigi ja Hiina Kommunistliku Partei kontroll ja võimaldada nende sekkumist (16).

(60)

Kolmandaks, reguleeriva keskkonna tasandil sekkub riik majandusse mitmel viisil. Näiteks on levinud avalike hangete eeskirjade kasutamine muude poliitiliste eesmärkide kui majandusliku tasuvuse saavutamiseks, mis kahjustab turupõhiseid põhimõtteid kõnealuses piirkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Nende eesmärkide olemus ei ole siiski määratletud ning seega jäätakse otsuseid tegevatele asutustele suur hindamisruum (17). Samuti säilitab Hiina valitsus investeeringute valdkonnas märkimisväärse kontrolli ja mõju nii riigi kui ka erasektori investeeringute sihi ja ulatuse suhtes. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning mitmesuguseid investeeringutega seotud stiimuleid, piiranguid ja keelde oluliste vahenditena tööstuspoliitika eesmärkide täitmiseks, milleks on näiteks riigi kontrolli hoidmine võtmesektorite üle või omamaise tööstuse tugevdamine (18).

(61)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhialustel, millega nähakse ette ja soodustatakse mitmekesist valitsuse sekkumist. Valitsuse selline jõuline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega, ning selle tulemuseks on moonutused ressursside turupõhimõtete kohases tõhusas jaotamises (19).

(62)

Võttes arvesse riigi sekkumist ja riigiomandi domineerimist Hiina majandusmudelis, moodustavad riigi osalusega ettevõtted olulise osa Hiina majandusest. Valitsus ja Hiina Kommunistlik Partei säilitavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju riigi osalusega ettevõtete üle. Riigi ja partei mitte ainult ei sõnasta üldist majanduspoliitikat ja ei jälgi selle rakendamist üksikute riigi osalusega ettevõtete poolt, vaid võtab ka õiguse osaleda nende käitamisega seotud otsuste tegemises. Seda tehakse tavaliselt partekaadri roteerimisega valitsusasutuste ja riigi osalusega ettevõtete vahel, nii et partei liikmed kuuluvad riigi osalusega ettevõtete täitevorganitesse ja äriühingute parteirakkudesse (vt ka punkt 3.3.1.4), ning samuti riigi osalusega ettevõtete sektori korporatiivse struktuuri kujundamise kaudu (20). Vastutasuks on riigi osalusega ettevõtetel Hiina majanduses eriline staatus, mis annab neile mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjakohastele sisenditele, sealhulgas rahastamisele (21).

(63)

2019. aasta jaanuaris avaldatud OECD uuringus (22) osutatakse sellistele riigi osalusega ettevõtetele alumiiniumisektoris, kes oma regulatiivsetes dokumentides rõhutavad konkreetselt seda, kuidas riigi omandisse kuulumine mõjutab asjaomast tööstuspoliitikat ja kuidas sellest tulenevalt saadakse riigilt toetust. Täpsemalt märgib üks riigi osalusega ettevõte oma 2016. aasta võlakirjade prospektis, et see on üks peamistest 52st riigi osalusega ettevõttest, et tal on oluline osa energiasektori poliitika kujundamisel ja rakendamisel ning et ta saab HRV valitsuselt igakülgset ja jätkusuutlikku toetust. Teine riigi osalusega ettevõte viitas oma 2017. aasta võlakirjade prospektis asjaolule, et asjaomase provintsi valitsus võib kontsernile märkimisväärset mõju avaldada (23).

(64)

See on seda olulisem, et HRV on suurim alumiiniumitootja maailmas ja mitmed tema suured riigi osalusega ettevõtted on maailma suurimate tootjate seas. Hinnangute kohaselt langeb riigi osalusega ettevõtete arvele üle 50 % primaaralumiiniumi kogutoodangust HRVs (24). Hiljutine uuring värviliste metallide tööstuse kohta HRVs osutab samuti sellele, et riigi osalusega ettevõtetel on valitsev osa omamaisel turul (25). Kuigi tootmisvõimsuse kasvu viimastel aastatel peetakse osaliselt eraettevõtete teeneks, kaasneb sellise tootmisvõimsuse kasvuga tavaliselt ka (kohalike) valitsusasutuste mitmesugune sekkumine, näiteks nagu illegaalse tootmisvõimsuse laiendamise (26) lubamine. Lisaks on alumiiniumi tootmisvõimsus kasvanud ka peamistes riigi osalusega ettevõtetes, kuigi vähemal määral (27).

(65)

Kuna valitsuse sekkumise tase alumiiniumitööstuses on suur ning selles sektoris on suur osakaal riigi osalusega ettevõtetel, siis ei saa isegi eraomanduses olevad alumiiniumitootjaid tegutseda turutingimustel. Alumiiniumisektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud allpool punktis 3.3.1.5.

(66)

Riigi kontroll vaatlusaluse toote (alumiiniumfooliumi) tootmise üle ja sellesse sekkumine toimub kirjeldatud üldtingimuste raames. Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt kuuluvad paljud uurimisaluse toote peamised tootjad riigi omandisse. Olemasolevad tõendid näitavad seega, et HRV alumiiniumfooliumi tootjad on Hiina valitsuse omandis, kontrolli või poliitilise järelevalve ja juhtimise all ega tegutse seetõttu kooskõlas turupõhimõtetega.

(67)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigi osalusega ettevõtete omamise kaudu on Hiina riigil võimalik sekkuda hindade ja kulude kujundamisse ettevõtetes tegutsevate riigi esindajate kaudu. Kui asjaomaste riigiasutuste õigust määrata ja kõrvaldada riigi osalusega ettevõtetes juhtivtöötajaid, nagu on ette nähtud Hiina õigusaktides, võib pidada vastavate omandiõiguste kajastuseks, (28) kujutavad Hiina Kommunistliku Partei rakud nii riigi omandis olevates kui ka eraomanduslikes ettevõtetes veel teist kanalit, mille kaudu riik saab ärialastesse otsustesse sekkuda. HRV äriühingute seaduse kohaselt tuleb igas äriühingus luua Hiina Kommunistliku Partei rakk (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud Hiina Kommunistliku Partei põhikirjas) (29) ning äriühing peab tagama parteiraku tegevuseks vajalikud tingimused. Varem ei ole seda nõuet alati järgitud või rangelt ellu viidud, kuid alates hiljemalt 2016. aastast on Hiina Kommunistlik Partei poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõudeid kontrollida riigi osalusega ettevõtete äriotsuseid. On teateid ka selle kohta, et Hiina Kommunistlik Partei avaldab survet eraettevõtetele, et nad asetaksid esikohale patriotismi ja järgiksid parteidistsipliini (30). 2017. aastal teatati, et umbes 1,86 miljonist eraettevõttest oli 70 % olemas parteirakud ning Hiina Kommunistliku Partei organisatsioonid avaldasid üha suuremat survet, et saada lõplik sõnaõigus nende äriühingute äriotsustes (31). Need on üldkehtivad eeskirjad Hiina majanduses ja need kehtivad ka uurimisaluse toote tootjatele ja nende sisendi tarnijatele.

(68)

Järgmine näide illustreerib eespool kirjeldatud suundumust HRV valitsuse kasvavast sekkumisest alumiiniumisektoris.

(69)

2017. aastal muutis äriühing China Aluminium International Engineering Corporation Limited (Chalieco) oma põhikirja, andes parteirakule suurema rolli äriühingus. Põhikirjas oli terve peatükk parteikomitee kohta ning artiklis 113 märgiti: „Ettevõtte oluliste küsimuste otsustamisel konsulteerib juhatus eelnevalt ettevõtte parteikomiteega.“ (32) Lisaks märgitakse äriühingu Aluminum Corporation of China (Chalco) 2017. aasta aruandes, (33) et mitmed direktorid, töödejuhatajad ja kõrgemad juhtivad ametnikud, sealhulgas esimees, täitevdirektor ja järelevalvekomitee esimees on Hiina Kommunistliku Partei liikmed.

(70)

Riigi kohalolu finantsturul ja sellesse sekkumine (vt ka punkt 3.3.1.8) ning tooraine ja sisendi pakkumine moonutab turgu veelgi enam. Seega võimaldab riigi esindajate tegevus ettevõtetes, sealhulgas riigi osalusega ettevõtetes alumiiniumisektoris ning samuti muudes sektorites (nagu finantssektor ja sisendisektor) valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

(71)

Hiina majanduse suund on märkimisväärsel tasemel määratud keeruka plaanisüsteemiga, millega pannakse paika prioriteedid ja kirjeldatakse eesmärke, millele keskvalitsus ja omavalitsused peavad keskenduma. Valitsuse kõigil tasanditel on asjakohased plaanid, mis hõlmavad kõiki majandussektoreid, plaanides seatud sihid on oma loomult siduvad ning iga haldustasandi asutused jälgivad plaanide täitmist vastavate madalama tasandi valitsusüksuste poolt. Üldiselt toob HRV plaanisüsteem kaasa ressursside suunamise sektoritele, mis on valitsuse poolt määratletud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (34).

(72)

Näiteks on valitsusel oluline roll Hiina alumiiniumitööstuse arendamisel (sh uurimisalune toode). Alumiiniumi kohta on arvukalt kavasid, direktiive ja muid dokumente, mis on välja antud riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning mis näitavad selgelt Hiina valitsuse sekkumise suurt ulatust. Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib valitsus peaaegu kõiki alumiiniumisektori arendamise ja toimimise aspekte.

(73)

Alumiiniumisektori poliitikal ja sihtidel on uurimisaluse toote tootmiskuludele otsene või kaudne mõju.

(74)

Kuigi majandus- ja sotsiaalarengu 13. viisaastakukavas (35) ei ole alumiiniumi kohta erisätteid, on selles värviliste metallide puhul ette nähtud strateegia rahvusvahelise tootmisvõimsuse ja seadmete tootmise alase koostöö edendamiseks. Kavas on kinnitatud, et nende eesmärkide saavutamiseks tõhustatakse maksustamise, rahanduse, kindlustuse, investeerimis- ja rahastamisplatvormide ning riskihindamisplatvormidega seotud toetussüsteeme (36).

(75)

Vastavas sektorikavas, värviliste metallide tööstuse arengukavas (2016–2020) (edaspidi „kava“) on sätestatud konkreetsed poliitikameetmed ja sihid, mida valitsus kavatseb saavutada mitmete värviliste metallide tööstuses, (37) sealhulgas alumiiniumitööstuses.

(76)

Kava eesmärk on uuendada Hiina alumiiniumitööstuse toodetavate tooteliikide valikut muu hulgas innovatsiooni toetamise kaudu. Selles kutsutakse üles kiiresti välja töötama segaomandi süsteem ja muutma riigi omandis olevaid ettevõtteid elujõulisemaks. Sellega nähakse ette ka värviliste metallide varude tekkimise võimalus, millega parandatakse ressursside, sealhulgas alumiiniumi julgeolekut ja kehtestatakse konkreetsed kvantitatiivsed eesmärgid energiatarbimise vähendamiseks, suurendatakse ringlusse võetud alumiiniumi ja tootmisvõimsuse rakendamise osakaalu (38).

(77)

Lisaks nähakse kavaga ette struktuursed kohandused, mis tähendab rangemat kontrolli uute sulatusrajatiste üle ja vananenud võimsuse kõrvaldamist. Selles nähakse ette töötlemisettevõtete geograafiline jaotus, keskendutakse projektidele boksiidi ja alumiiniumoksiidi ressursside kasutamise suurendamiseks ning see hõlmab elektrivarustust ja hinnakujunduspoliitikat (39).

(78)

Selliste laiaulatuslike meetmete ja poliitikaga kujutab kava endast jätku 2009. aasta värviliste metallide tööstuse korrigeerimis- ja taaselustamiskavale, mis võeti vastu finantskriisi negatiivse mõju leevendamiseks värviliste metallide tööstuses. Kavas esitatud peamised eesmärgid hõlmavad muu hulgas tootmismahu kontrollimist, ümberkorraldamist, tooraine hankimist, ekspordimaksupoliitikat, ressursside turvalisust, varude kogumist, tehnoloogilist innovatsiooni, finantspoliitikat ning kavandamist ja rakendamist (40).

(79)

Teine alumiiniumitööstusele suunatud poliitikadokument on tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi poolt 18. juulil 2013 välja antud alumiiniumitööstusele kohaldatavad standardtingimused, mille eesmärk on kiirendada struktuurilist kohandamist ja piirata alumiiniumi sulatamise potentsiaali korrapäratut laiendamist. Standardtingimustega kehtestatakse uutele tehastele tootmismahu miinimumid, kvaliteedistandardid ja varustuskindluse nõuded imporditud ja kodumaalt ostetud boksiidile ja alumiiniumoksiidile. Standardtingimused osutavad sellele, et tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium on alumiiniumitööstuse standardimise ja juhtimise eest vastutav asutus, samuti on ta vastutav alumiiniumitööstuses tegutsemiseks loa saanud äriühingute loetelu avaldamise eest (41).

(80)

Lisaks oli riikliku arengu- ja reformikomisjoni poolt 2007. aasta oktoobris avaldatud ja ametlikult kuni 2016. aastani kehtinud dokumendi „Entry Conditions Applicable to the Aluminium Industry“ („Turulesisenemise tingimused alumiiniumitööstuses“) peamine eesmärk alumiiniumitööstuse arengu edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine (42).

(81)

Samuti käsitletakse 2006. aasta aprillis riikliku arengu- ja reformikomisjoni poolt avaldatud alumiiniumitööstuse ümberkorraldamise kiirendamise suunistes (edaspidi „ümberkorraldamissuunised“) (43) alumiiniumi rahvamajanduse arengu aluseks oleva tootena.

(82)

Ümberkorraldamissuunistes on sätestatud, et riiginõukogu poolt heaks kiidetud tööstusarengu poliitika rakendamisel tuleb teatavates valdkondades saavutada konkreetsed eesmärgid. Need valdkonnad on järgmised:

(83)

Tööstusharu korralduse ja aegunud tootmisvõimsuse kõrvaldamise osas on ümberkorraldamissuunistes sätestatud eesmärke püütud saavutada ka hilisemate poliitikameetmete abil, näiteks nagu kava, millega innustatakse värviliste metallide ettevõtteid arendama liite tootmisahela eelneva ja järgneva etapiga ning tegema ümberkorraldusi sektori sees ja sektorite üleselt, et suurendada sektori kontsentreeritust ning tugevdada ettevõtete integratsiooni ja protsessi ümberkujundamist (vt ka põhjendused 74–76).

(84)

Arvukad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil välja antud alumiiniumisektorit käsitlevad kavad, direktiivid ja muud dokumendid osutavad seega selgelt Hiina valitsuse kõrgele sekkumise tasemele (44). Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib valitsus peaaegu kõiki alumiiniumisektori arendamise ja toimimise aspekte.

(85)

Lisaks kavadele sekkub valitsus kõnealusesse sektorisse muu hulgas ka ekspordiga seotud meetmetega, milleks on eksporditollimaksud, ekspordikvoodid, ekspordijõudluse nõuded ning minimaalse ekspordihinna nõuded alumiiniumi eri toorainete ekspordi puhul.

(86)

HRV valitsus ei soodusta esmase alumiiniumi ja selle sisendite eksporti, eesmärgiga edendada suurema lisandväärtusega alumiiniumtoodete tootmist. Selle eesmärgi saavutamiseks antakse järgmise etapi alumiiniumtoodetele täielik või osaline käibemaksutagastus, kombineerides seda esmase alumiiniumi ekspordimaksude mittetäieliku käibemaksutagastusega (45).

(87)

Lisaks sellele on tähele pandud, et põhisisendite, näiteks energia ja elektri hinda mõjutavad valitsuse eri tüüpi sekkumismeetmed (46). Muud turumoonutusi põhjustavad valitsuse sekkumisviisid hõlmavad varude kogumise poliitikat riigivarude talituse ja Shanghai futuuribörsi rolli kaudu (47). Lisaks on mitmed kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimised näidanud, et Hiina valitsus on järjekindlalt andnud alumiiniumitootjatele eri liiki riigiabimeetmeid (48). HRV valitsuse ulatuslik sekkumine alumiiniumisektoris on toonud kaasa liigse tootmisvõimsuse, (49) mida võib pidada kõige ilmekamaks näiteks HRV valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest.

(88)

OECD uuringus tehti kindlaks ka valitsuse täiendav toetus, mis mõjutab turujõude alumiiniumisektoris. Sellist toetus antakse tavaliselt sisendite kujul, eelkõige elektri (50) ja esmase alumiiniumoksiidina, mida müüakse turuhinnast madalama hinnaga (51). OECD uuringus kirjeldatakse veel, kuidas HRV valitsuse eesmärgid alumiiniumisektoris väljenduvad tööstuspoliitikas ning kohalikul ja piirkondlikul tasandil võetavates konkreetsetes meetmetes, mis hõlmavad näiteks kapitalisüste, maavarade eelisomamise õigust, riiklikke toetusi või maksusoodustusi (52).

(89)

Kokkuvõttes on HRV valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude toetamine, sealhulgas uurimisaluse toote ja selle tootmiseks kasutatavate toorainete tootmine. Sellised meetmed takistavad turujõudude tavapärast toimimist.

(90)

Hiina pankrotisüsteem näib olevat ebapiisav selliste põhieesmärkide saavutamiseks, nagu nõuete ja võlgade õiglane arveldamine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult sarnastel põhimõtetel, nagu teistes riikides, on Hiina süsteemile iseloomulik järjekindlalt ebapiisav täitmise tagamise. Pankrottide arv on äärmiselt väike võrreldes riigi majanduse suurusega, eelkõige seetõttu, et maksejõuetusmenetlustes esineb mitmeid puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Samuti on riigi roll maksejõuetusmenetluses tugev ja aktiivne, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemusi (53).

(91)

Lisaks on HRVs maa omamise ja maakasutusõiguste puhul eriti ilmsed omandiõiguste süsteemi puudused (54). Kogu maa kuulub riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maa jaotamine sõltub üksnes riigist. On olemas õigusnormid, mille eesmärk on jaotada maakasutusõigusi läbipaistvalt ja turuhinnaga, näiteks pakkumismenetluse teel. Neid õigusnorme aga ei järgita ja teatavad ostjad saavad maad tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (55). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, sealhulgas majandusplaanide täitmist (56).

(92)

Seepärast tundub, et maa jaotamise ja maaomandi puhul HRVs ei toimi pankroti- ja omandiõigused ettenähtud viisil, mille tulemuseks on moonutused, kui püütakse tegevuses hoida maksejõuetuid ettevõtteid. Kättesaadavate tõendite alusel näivad need kaalutlused olevat täielikult kohaldatavad ka alumiiniumisektoris ja täpsemalt uurimisaluse toote suhtes.

(93)

Seda järeldust toetab ka USA kaubandusministeeriumi esialgne kinnitav otsus Hiina Rahvavabariigist pärit teatava alumiiniumfooliumi tasakaalustava tollimaksu uurimise käigus, milles järeldati kättesaadavate ebasoodsate faktide põhjal, et Hiina valitsuse säte maa andmise kohta vähem kui piisava tasu eest kujutab endast rahalist toetust 1930. aasta tariifiseaduse (muudetud kujul) (57) paragrahvi 771 lõike 5 punkti D tähenduses.

(94)

Hiinas ei saa turupõhiste palkade süsteem täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigused moodustada organisatsioone on piiratud. HRV ei ole ratifitseerinud mitmeid olulisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (58). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb ainult üks ametiühinguorganisatsioon. See organisatsioon ei ole siiski riigiasutustest sõltumatu ning tema osalemine kollektiivläbirääkimistel ja töötajate õiguste kaitsel on endiselt algeline (59). Lisaks on Hiina tööjõu liikuvus piiratud kodumajapidamiste registreerimissüsteemiga, millega antakse täielik juurdepääs sotsiaalkindlustusele ja muudele hüvedele üksnes konkreetse halduspiirkonna elanikele. Selle tulemuseks on tavaliselt see, et töötajad, kes ei ole kohalikku elukohta registreeritud, satuvad haavatavasse töösuhtesse ja saavad madalamat sissetulekut kui need, kes on sellesse piirkonda registreeritud (60). Need on leiud, mis põhjustavad palgakulu moonutusi HRVs.

(95)

Komisjon ei saanud tõendeid selle kohta, et alumiiniumisektori, sealhulgas uurimisaluse toote suhtes ei kohaldata Hiina tööõigussüsteemi, nagu eespool kirjeldatud. Seega mõjutab alumiiniumisektorit palgakulude moonutus nii otseselt (uurimisaluse toote valmistamisel) kui ka kaudselt (juurdepääsul kapitalile või sisenditele sellistelt HRV äriühingutelt, kelle suhtes kohaldatakse sama töösüsteemi).

(96)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(97)

Kõigepealt iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon turul (61) ning nemad võtavad rahastuse andmisel arvesse muid kriteeriume kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt finantssektorivälistele riigi osalusega ettevõtetele on pangad riigiga seotud mitte ainult omandisuhte, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigi osalusega finantsasutuste tippjuhid määrab Hiina Kommunistlik Partei) (62) ning samuti nagu finantssektorivälised riigi osalusega ettevõtted, viivad ka pangad regulaarselt ellu valitsuse poolt kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud õiguslikku kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (63). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, millega juhitakse rahalisi vahendeid valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (64).

(98)

Kuigi tunnistatakse, et erinevad õigusnormid viitavad vajadusele järgida tavapärast pangandustava ja usaldatavusnõudeid, nagu vajadus uurida laenuvõtja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimistes tehtud järeldused sellele, et need sätted on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärgulise tähtsusega.

(99)

Lisaks sellele on võlakirja- ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riski hindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ja valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangud näitavad kindlalt, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele.

(100)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, millega juhitakse rahalisi vahendeid valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (65). Alumiiniumisektoris volitatakse ümberkorraldamissuunistega andma laenu äriühingutele, mis vastavad asjaomasele riiklikule tööstuspoliitikale (66). Sellised sekkumised kapitali jagamisse kallutavad laenu andma riigi osalusega ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja peamistes tööstussektorites tegutsevatele äriühingutele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõigi turul osalejate jaoks võrdne. On olemas tõendeid, sealhulgas alumiiniumisektori kohta, et riigi osalusega ettevõtted saavad pankadelt eeliskohtlemist laenuintressimäärade, -summade ja -tingimuste näol, mille tulemuseks on riigiettevõtete konkurentsieelis (67).

(101)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult madalal, et stimuleerida investeeringute kasvu. See on toonud kaasa kapitaliinvesteeringute liigse kasutamise ja üha väheneva investeeringute tasuvuse. Seda näitab ettevõtete finantsvõimenduse hiljutine kasv riigisektoris, hoolimata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis toimivad mehhanismid ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(102)

Sellega seoses osutatakse OECD uuringus näidetele selle kohta, et teatavad HRV alumiiniumitootjad on saanud rahastust soodustingimustel, kuna nende rahastamiskulud on ettevõtete finantsvõimenduse vastavast tasemest näiliselt lahti seotud. Uuringu kohaselt on üks riigile kuuluv alumiiniumitootja oma 2016. aasta võlakirjade prospektis selgesõnaliselt väljendatud, et ta tõmbab ligi märkimisväärset rahalist toetust Hiina arengupankadelt, mille intressimäär on allpool võrdlusalust. Samuti viitab ühe teise riigi omandis oleva tootja 2017. aasta võlakirjade prospekt äriühingu tugevatele sidemetele Hiina pankadega, sealhulgas arengupankadega, mis on andnud kõnealusele äriühingule madala hinnaga rahastamisallikad. OECD uuringus järeldatakse, et kuigi võib olla palju põhjuseid, miks intressimäärad on nende äriühingute jaoks madalad, võib kontrast halbade finantsnäitajate ja madalate intressimäärade vahel viidata kõnealuste laenuvõtjatega seotud riski alahindamisele (68).

(103)

Kolmandaks, kuigi oktoobris 2015 saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid ikka veel vabade turujõudude tulemus, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Laenude osakaal, mis on antud võrdlusaluse tasemega võrdse intressimääraga või sellest väiksema määraga, on ikka 45 % kõigist laenudest ja näib, et sihtotstarbeliste laenude kasutamine on suurenenud, sest hoolimata halvenevatest majandustingimustest on selle osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt suurenenud. Kunstlikult madalate intressimäärade tulemuseks on liiga madalad hinnad ja sellest tulenevalt ka kapitali ülemäärane kasutamine.

(104)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab halvenevale kapitali eraldamise tõhususele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, mida võiks oodata moonutusteta turukeskkonnas. Selle tulemusena on viivislaenude osakaal viimastel aastatel kiiresti suurenenud. Olukorras, kus teenindusriskiga võlgade osakaal suureneb, on Hiina valitsus otsustanud vältida kohustuste täitmata jätmist. Sellest tulenevalt on halbade laenudega seotud probleeme lahendatud võlgade pikendamisega, luues nn zombie-ettevõtteid, või võlaomandi ülekandmisega (nt ühinemise või võla aktsiateks konverteerimise teel), ilma et seejuures tingimata kõrvaldataks võlaprobleem või tegeletaks selle algpõhjustega.

(105)

Hoolimata hiljutistest meetmetest, mis on võetud turu liberaliseerimiseks, mõjutavad HRV ettevõtete krediidisüsteemi olulised süsteemsed probleemid ja moonutused, mis tulenevad riigi jätkuvast jõulisest rollist kapitaliturgudel.

(106)

Ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et alumiiniumisektor, sealhulgas uurimisalune toode oleks vaba eespool kirjeldatud valitsuse sekkumisest finantssüsteemi. Seepärast viib valitsuse oluline sekkumine finantssüsteemi olukorda, kus turutingimusi mõjutatakse märkimisväärselt kõigil tasanditel.

(107)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused ei piirdu üldiselt alumiiniumisektori või konkreetselt uurimisaluse tootega. Olemasolevad tõendid näitavad vastupidi, et punktides 3.3.1.1–3.3.1.5 ja aruande I osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ja omadused kehtivad kogu riigis ja kõigis majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.3.1.6–3.3.1.8 ja aruande II osas esitatud tootmistegurite kirjelduse kohta.

(108)

Uurimisaluse toote valmistamiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid. Uurimise toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et need sisendid ei oleks pärit HRVst. Kui Hiina alumiiniumfooliumitootjad ostavad neid sisendeid või sõlmivad lepinguid nende kohta, puutuvad nende makstavad hinnad (mida kirjendatakse nende kuludena) selgelt kokku eespool nimetatud samade süstemaatiliste moonutustega. Näiteks, sisendite tarnijad värbavad tööjõudu, mille puhul esineb moonutusi; HRV tarnijad saavad laenata raha, mille puhul esinevad finantssektoris/kapitali jaotamisel moonutused; nende suhtes kehtib maakasutusõiguste süsteem, mis moonutab maa kasutamise hinda; ning eelkõige toimivad nad plaanisüsteemi järgi, mida rakendatakse valitsuse ja majandussektorite kõigil tasanditel, ning see mõjutab seega ka nende tootmisprotsessi otseselt ja kaudselt.

(109)

Sellest tulenevalt ei saa kasutada uurimisaluse toote omamaiseid müügihindu ning ka kõik sisendikulud (tooraine, energia, maa, finantseerimine, tööjõud jne) on samaväärselt moonutatud algmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu seda on kirjeldatud aruande I ja II osas. Valitsuse sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali jaotamise, maa, tööjõu, energia ja toorainega, toimub kogu HRVs. See tähendab näiteks, et sisend, mis iseenesest toodeti HRVs, kombineerides erinevaid tootmistegureid, on tõenäoliselt kokku puutunud oluliste moonutustega algmääruse artikli 2 lõike 6a tähenduses. Komisjon ei saanud ühtegi tõendit ega leidnud ühtegi vastupidist kinnitust selle kohta, mis võiks seda järeldust vaidlustada. Sama kehtib ka sisendi sisendi kohta ja nii edasi. HRV valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesolevas uurimises esitanud vastupidise tõendamiseks mingeid tõendeid ega väiteid.

(110)

Punktides 3.3.1.2–3.3.1.9 esitatud analüüs, milles on uuritud kõiki kättesaadavaid tõendeid seoses HRV sekkumisega oma majandusse üldiselt ning alumiiniumisektorisse (sealhulgas uurimisaluse toote puhul), näitas et hinnad ja kulud, sh toorainete, energia ja tööjõu kulud ei ole kujunenud vabade turujõudude tulemusena, kuna neid on mõjutanud valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Selle põhjal ja koostöö puudumisel HRV valitsuse ja eksportivate tootjatega jõudis komisjon järeldusele, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks käesolevas juhtumis ei ole asjakohane kasutada omamaiseid hindu ega kulusid.

(111)

Sellest tulenevalt arvutas komisjon normaalväärtuse vastavalt tootmis- ja müügikuludele, mis kajastavad moonutamata hindu või võrdlusaluseid, st käesoleval juhul vastavalt asjakohase tüüpilise riigi tootmis- ja müügikuludele kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on kirjeldatud järgmises jaotises. Komisjon tuletas meelde, et ükski eksportiv tootja ei teinud pärast väljavõttelise uuringu vormi esitamist koostööd ega esitanud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmanda taande alusel väiteid selle kohta, et mõned omamaised kulud ei ole moonutatud.

(112)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele arvutati normaalväärtus asjakohase võrdlusriigi tootmis- ja müügikulude põhjal.

(113)

Võrdlusriigi valik põhines järgmistel kriteeriumidel:

(114)

Nagu on selgitatud 19. aprilli 2018. aasta teate põhjendustes 28–29, teavitas komisjon huvitatud isikuid sellest, et ta oli võimaliku võrdlusriigina teinud kindlaks Türgi, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja tegema ettepanekuid teiste riikide kohta. Ühtegi märkust ei esitatud.

(115)

Nagu on selgitatud 3. oktoobri 2018. aasta teate põhjendustes 30–31, kinnitas komisjon oma kavatsust kasutada Türgit võimaliku võrdlusriigina ja kutsus üles esitama märkusi. Ka selle kohta ei esitatud ühtegi märkust.

(116)

Maailmapank peab Türgit HRVga sarnase majandusliku arenguga riigiks, st kogurahvatulu alusel on riik liigitatud kõrgema keskmise sissetulekuga riigiks (70) nagu ka HRV.

(117)

19. aprilli 2018. aasta teates märkis komisjon, et on kindlaks teinud uurimisaluse toote tootja Türgis, äriühingu Sedat Tahir A.Ș. Huvitatud isikuid kutsuti üles esitama märkusi ja tegema ettepanekuid teiste tootjate kohta teistes võrdlusriikides, mis vastasid algmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele. Ei esitatud ühtegi märkust ega ettepanekut, ei võrdlusriigi asjakohasuse kohta ega ei esitatud võrdlusriigiks muid riike peale Türgi.

(118)

19. aprilli 2018. aasta teates märkis komisjon, et nii peamine sisendtooraine (st alumiiniumfoolium suurte rullidena kaaluga üle 10 kg) kui ka uurimisalune toode (st alumiiniumfoolium väikestes rullides kaaluga alla 10 kg) on klassifitseeritud samade HS-koodide alla, nimelt 7607 11 ja 7607 19. Sisendmaterjali õige identifitseerimise tagamiseks võib normaalväärtuse õige arvutamise seisukohast pidada asjakohasteks võrdlusriikideks vaid neid riike, kus klassifitseerimisel tehakse vahet peamise sisendmaterjali ja uurimisaluse toote vahel. Selles etapis leiti, et ainult Türgis on peamine sisendmaterjal klassifitseeritud uurimisaluse tootega võrreldes eri koodide alla ja on olemas täielikud avalikud andmed.

(119)

Huvitatud isikuid kutsuti üles esitama märkusi selle kohta, kas Türgi on sobiv võrdlusriik ja kas ta on muu hulgas kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega. Ühtegi märkust ei saadud.

(120)

Türgi puhul olid uurimisaluse toote tootmisel kasutatud peamiste toorainete impordiandmed kergesti kättesaadavad ülemaailmses kaubandusatlases, ning andmed muude oluliste tootmistegurite kohta, nagu tööjõu- ja elektrikulud, olid ka kättesaadavad Türgi statistikaameti veebisaidilt.

(121)

Uurimine näitas, et 2017. aasta finantsandmed Türgi tootja, Sedat Tahir A.Ș. kohta on avalikult kättesaadavad.

(122)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes on esitatud eesmärk leida võimalikus võrdlusriigis kõik sellised moonutamata tootmistegurid või võimalikult paljud tegurid, mida kasutavad koostööd tegevad Hiina tootjad, ning, kui võimalik, moonutamata tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum.

(123)

Eelnevat analüüsi silmas pidades täitis Türgi kõik alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid ning Türgit saab pidada sobivaks võrdlusriigiks. Eelkõige toimub Türgis uurimisaluse toote tootmine ning on olemas täielikud andmed kõigi tootmistegurite kohta, tootmise üldkulude, müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi kohta.

(124)

Olles kindlaks teinud, et Türgi on antud juhtumi puhul sobiv võrdlusriik, ei olnud enam vaja analüüsida sotsiaalse ja keskkonnakaitse taset Türgis.

(125)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a neljanda taande kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus „moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(126)

Nagu märgitud põhjendustes 28–31, märkis komisjon, et ta on teinud kindlaks tootja Sedat Tahir A.S., kelle finantsaruanded on avalikult kättesaadavad ja kes toodab uurimisalust toodet tulevases võrdlusriigis. Lisaks märkis komisjon, et kavatseb kasutada äriühingu Sedat Tahir A.Ș. 2017. aasta kasumiaruande andmeid müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi osakaalu kindlakstegemiseks, et selle alusel arvutada normaalväärtus. Ettenähtud 10-päevase tähtaja jooksul ei saadud selle kohta ühtegi märkust.

(127)

Äriühingu Sedat Tahir A.Ș. kasumiaruandes ei ole eraldi märgitud tootmisega seotud üldkulusid ja seetõttu leidis komisjon, et need sisalduvad müüdud kaupade maksumuses või tootmiskuludes.

(128)

Seega kasutas komisjon äriühingu Sedat Tahir A.Ș. 2017. aasta kasumiaruande andmeid selle baasina, mille põhjal määrata kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi osakaal tootmiskuludes, ning kohaldas saadud andmeid arvutatud tootmiskulude suhtes, et leida arvestuslik normaalväärtus.

(129)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt „arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(130)

Komisjoni 19. aprilli 2018. aasta teates on märgitud, et ta kavatses kasutada andmebaasi Global Trade Atlas (GTA), et teha kindlaks tabelis 1 esitatud esimese viie sisendmaterjali moonutamata kulud. Veel märkis komisjon, et kavatses tööjõu- ja elektrikulude allikana kasutada Türgi statistikainstituudi andmeid. Lisaks märgiti, et kavatsetakse kasutada Orbise andmebaasi avalikult kättesaadavate finantsaruannete allikana, et teha kindlaks mõistlik summa haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi jaoks.

(131)

Nagu juba märgitud põhjenduses 28, esitas komisjon 19. aprilli 2018. aasta teates loetelu kõigist tootmisteguritest ning kavatses kasutada Türgi allikaid kõigi tootmistegurite puhul, nagu uurimisaluse toote tootmisel kasutatud materjalid, energia ja tööjõud.

(132)

Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, kasutas komisjon uurimisaluse toote tootmisel kasutatud mitme tootmisteguri tarbimiskogust, mida ta sai suurtelt valimis olevatelt liidu tootjatelt, ning kohaldas neid Türgi ühikukuludele, mida ta sai mitmest põhjendustes 130–144 osutatud allikast; seda tehti uurimisaluse toote tootmiseks kasutatud mitme tootmisteguri puhul, et teha kindlaks tootmiskulud. Esialgse uurimise käigus kogutud kättesaadava teabe põhjal näib, et Hiina eksportivate tootjate tootmisprotsess ja kasutatud materjalid on identsed asjaomase liidu tootja esitatud andmetega.

(133)

Võttes arvesse kogu teavet, mille esitasid huvitatud isikud, ja ühe taotleja valdustesse tehtud kontrollkäigu tulemusi, on kindlaks tehtud järgmised tootmistegurid, HS-koodid ja vajaduse korral 12-kohalised Türgi tariifikoodid.

Tabel 1

(134)

Alumiiniumfooliumi puhul märkisid taotluse esitajad, et standardne tooraine on alumiiniumfoolium, mis ei ole aluskihiga kaetud, valtsitud, kuid edasi töötlemata, ning mis kuulub HS-koodi 7607 11 alla. Seda toetasid kaks neljast Hiina tootjast, kes esitasid vastused algatamisteate III lisale. Üks taotleja esitas täiendava teabe, et suurte rullide 12-kohalised Türgi tariifikoodid on 7607 11 19 00 11 ja 7607 11 19 00 12. Kuna komisjon ei saanud täiendavat teavet Hiina tootjatelt ega märkusi huvitatud isikutelt, otsustas komisjon kasutada normaalväärtuse arvutamiseks nimetatud 12-kohalisi tariifikoode.

(135)

Üksiku rulli jaemüügikarbi/pappkarbi puhul märkisid taotluse esitajad, et kohaldatav HS-kood oli 4819 10, samas kui üks Hiina tootja märkis, et kohaldatav HS-kood on 4819 20. HS-koodi 4819 10 all on „kastid ja karbid lainepaberist või -papist“, aga HS-koodi 4819 20 all on „kastid ja karbid, mitte lainepaberist või -papist“. Kuna kasutatavad karbid ei ole lainepaberist või -papist, otsustas komisjon läbi vaadata HS-koodi 4819 20. Kõnealuse HS-koodi alla kuuluvat Türgi kaubavalikut uuriti põhjalikumalt, kuid täpsemat asjakohast kirjeldust ei määratud. Seega otsustas komisjon kasutada osutatud HS-koodi 6-numbrilisel tasemel, et teha kindlaks kõnealuse elemendi kulu tootmiskuludes ja arvutada selle alusel normaalväärtus.

(136)

Pabersüdamiku puhul märkisid taotlejad sama HS-koodi 4819 10 kui on jaemüügikarbil/pappkarbil. Tootekirjelduse läbivaatamisel jõudis komisjon järeldusele, et toode tuleks klassifitseerida kui muud pabermassist poolid HS-koodi 4822 90 alla. Türgi nomenklatuuri uuriti üksikasjalikumalt selle HS-koodi raames, kuid täpsemat asjakohast kirjeldust kindlaks ei määratud ja seega otsustas komisjon kasutada HSi koodi 4822 90 6numbrilisel tasandil, et teha kindlaks selle osa tootmiskulud, mida hakatakse kasutama normaalväärtuse arvutamiseks.

(137)

Üks taotleja esitas teabe, mis on vajalik välise pakendi (kasutatakse 24 alumiiniumfooliumi rulli pakendamiseks) hõlmamiseks tootmistegurina. Kirjelduse läbivaatamisel jõudis komisjon järeldusele, et toode tuleks klassifitseerida ka HS-koodi 4819 20 alla. Türgi nomenklatuuri uuriti üksikasjalikumalt selle HS-koodi raames, kuid täpsemat asjakohast kirjeldust kindlaks ei määratud ja seega otsustas komisjon kasutada HSi koodi 4819 20 6-numbrilisel tasandil, et teha kindlaks selle osa tootmiskulud, mida hakatakse kasutama normaalväärtuse arvutamiseks.

(138)

Alumiiniumfooliumi jaoks eraldas komisjon Türgi tariifikoodide 7607 11 19 00 11 ja 7607 11 19 00 12 puhul impordiväärtuse eurodes ja koguse kilogrammides Türki importimisel mujalt maailmast kui HRVst 2017. aastal. Nende arvude alusel arvutas komisjon kaalutud keskmise impordiväärtuse eurodes suurte alumiiniumfooliumi rullide ühe kilogrammi kohta, et kasutada seda väärtust asjaomase tooraine kuluna tootmiskuludes.

(139)

Jaemüügikarbi/pappkarbi ja välise pakendi jaoks eraldas komisjon HS-koodi 4819 20 puhul impordiväärtuse eurodes ja koguse kilogrammides Türki importimisel mujalt maailmast kui HRVst 2017. aastal. Nende arvude alusel arvutas komisjon kaalutud keskmise impordiväärtuse eurodes jaemüügikarbi/pappkarbi ja välise pakendi ühe kilogrammi kohta, et kasutada seda väärtust asjaomase tooraine kuluna tootmiskuludes.

(140)

Pabersüdamiku jaoks eraldas komisjon HS-koodi 4822 90 puhul impordiväärtuse eurodes ja koguse kilogrammides Türki importimisel mujalt maailmast kui HRVst 2017. aastal. Nende arvude alusel arvutas komisjon kaalutud keskmise impordiväärtuse eurodes pabersüdamiku ühe kilogrammi kohta, et kasutada seda väärtust asjaomase tooraine kuluna tootmiskuludes.

(141)

Alumiiniumfooliumi jäätmete osas võib ühe taotleja sõnul pidada jäätmeid nulliks ja seega ei tuleks tootmisjäätmete arvestuslikesse kuludesse nende kohta väärtust lisada. Kuna muid märkusi ei esitatud, otsustas komisjon kasutada seda lähenemisviisi.

(142)

Selleks et teha kindlaks eksportiva tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutusteta hind, kaalus komisjon, kas on asjakohane lisada impordihinnale võrdlusriigi Türgi impordi tollimaks ja omamaised materjaliveo kulud. Komisjon tegi kindlaks, et Türgi ei kohaldanud impordi tollimaksu peamisele toorainele, alumiiniumfooliumile suurte rullidena, kui need tulid muudest riikidest kui Hiina, kust pärineb suurem osa impordist. Kuna ükski Hiina tootja ei teinud koostööd, ei ole materjalide riigisisese veo teave kergesti kättesaadav. Nagu on märgitud põhjenduses 153, selgub siiski, et selliste imporditollimaksude ja transpordikulude suhtes kohandamata normaalväärtus ja transpordikulud juba osutavad sellele, et ekspordi dumpinguhinnaga müük on väga suur. Seetõttu võis omamaiste materjaliveo kulude ja imporditollimaksude uurimine, mille tagajärjel oleks vaja normaalväärtust suurendada, üksnes suurendada normaalväärtust ja seega ka dumpingumarginaali. Eespool öeldut arvesse võttes ei pidanud komisjon vajalikuks antud juhtumi puhul kohandada toorainekulusid imporditollimaksude ja omamaiste veokulude suhtes.

(143)

Tööjõukulude osas märkis komisjon oma 3. oktoobri 2018. aasta teates, et kavatseb kasutada Türgi statistikaameti avaldatud andmeid. Eelkõige märkis komisjon, et kavatseb kasutada 2016. aasta töötleva tööstuse tööjõukulu tunnis NACE Rev.2 (71) kohase majandustegevuse C.24 (metallitootmine) (72) puhul, mis on kõige värskemad kättesaadavad statistilised andmed (73). Lisaks märgiti, et väärtused kohandatakse nõuetekohaselt inflatsiooniga, kasutades omamaise tootja hinnaindeksit, (74) mille on avaldanud Türgi statistikaamet. Kuna märkusi ei esitatud, otsustas komisjon selle lähenemisviisi vastu võtta.

(144)

Elektrikulude osas märkis komisjon oma 3. oktoobri 2018. aasta teates, et ilma teabeta HRV tarbimistasemete kohta kavatseb ta kasutada tööstustarbijate keskmist hinda elektriühiku kohta, mis on kättesaadav Türgi riikliku statistikaameti pressiteates (75). Kuna märkusi ei esitatud, otsustas komisjon selle lähenemisviisi vastu võtta.

(145)

Arvestusliku normaalväärtuse kindlaksmääramiseks järgis komisjon järgmisi samme.

(146)

Esiteks määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, korrutas komisjon ühe taotleja materjali, tööjõu ja energia kasutustegurid võrdlusriigis Türgis täheldatud moonutamata ühikukuludega.

(147)

Teiseks kohaldas komisjon eespool kindlakstehtud tootmiskuludele äriühingu Sedat Tahir A.Ș. tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi. Need tehti kindlaks äriühingu Sedat Tahir A.Ș. 2017. aasta aruande põhjal.

(148)

Selle alusel arvutas komisjon normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasehindade tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Kuna ükski eksportiv tootja ei teinud koostööd, määrati normaalväärtus kogu riigi kohta, mitte iga eksportija ja tootja puhul eraldi.

(149)

Nagu märgitud põhjenduses 21, ei saanud komisjon HRV tootjatelt ühtegi vastust küsimustikule. Seepärast määras komisjon Eurostati impordistatistika („Comext“) alusel ühe kaalutud keskmise ekspordihinna kõigi alumiiniumfooliumi liikide jaoks.

(150)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(151)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Normaalväärtust korrigeeriti 2 % ülespoole, võttes arvesse tagastamatuid käibemaksukulusid, ja ekspordihinda korrigeeriti 1–3 % allapoole, võttes arvesse rahvusvahelise veo, kindlustuse ja omamaise veo kulusid.

(152)

Alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga liitu.

(153)

Selle põhjal leidis komisjon, et dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on üle 150 %. Seepärast järeldas komisjon, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(154)

Lisaks dumpingu avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil analüüsis komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(155)

Kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd, põhines läbivaatamine komisjoni käsutuses oleval teabel, see tähendab läbivaatamistaotluses esitatud teabel ja muudest sõltumatutest allikatest saadud teabel, nagu ametlik impordistatistika ja huvitatud isikutelt uurimise ajal saadud teave.

(156)

Selleks et uurida impordi tõenäolist arengut meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsis komisjon Hiina vaba tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust.

(157)

Taotlejad tuletasid läbivaatamistaotluses meelde, et uurimisaluse toote saamiseks tuleb üksnes suuri alumiiniumirulle lõigata, seega on oluline vaadelda Hiina vaba tootmisvõimsust suurte alumiiniumirullide osas, et teha kindlaks uurimisaluse toote vaba tootmisvõimsus.

(158)

Nagu on märgitud läbivaatamistaotluses, hinnati komisjoni 17. detsembri 2015. aasta rakendusmääruses, millega pärast aegumise läbivaatamist laiendati dumpinguvastaseid meetmeid alumiiniumfooliumi hiigelrullidele, (76) et Hiina tootmisvõimsus kõigi alumiiniumfooliumi liikide puhul oli 450 000 tonni suurem kui Hiina omamaine kogutarbimine. Samuti prognoositi, et see tootmisvõimsus suureneb 2,5 miljonilt tonnilt 2014. aastal 2,8 miljoni tonnini 2018. aastal, kusjuures sisetarbimise kasv ei ole tõenäoliselt piisav sellise tootmisvõimsuse ärakasutamiseks (77). Uurimisaluse toote tarbimine liidus on ligikaudu 85 600 tonni.

(159)

Suurte alumiiniumfooliumi rullide dumpinguvastase ja tasakaalustava uurimise lõpliku otsuse tegemisel Hiina eksportijate ja tootjate vastuste põhjal, hindas USA rahvusvaheline kaubanduskomisjon HRV alumiiniumfooliumi vaba tootmisvõimsust 2017. ja 2018. aastal vastavalt 161 233 ja 157 305 tonnile, (78) mis ületas oluliselt ELi nõudlust.

(160)

Lisaks kinnitasid neli Hiina tootjate rühma, kes esitasid väljavõttelise uuringu vastused, et nende vaba tootmisvõimsus on keskmiselt umbes 25 %.

(161)

Selle põhjal leidis komisjon, et HRVs on olemas märkimisväärne ülemäärane tootmisvõimsus ning selle tulemusena on väga tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneb impordi maht ja suureneb hinnasurve.

(162)

Huvitatud isikud ei vaidlustanud taotlejate poolt sellega seoses esitatud teavet. Komisjon ei leidnud seda teavet ümberlükkavaid tõendeid.

(163)

Et teha kindlaks impordi võimalik muutumine meetmete kehtetuks tunnistamise korral, kaalus komisjon liidu turu atraktiivsust hindade poolest.

(164)

Sellega seoses on Hiina ekspordihindade statistika analüüs kasutu, sest nii tooraine kui ka lõpptoode on HRVs esitatud sama HS-koodi all.

(165)

Hiina tootjate esitatud väljavõttelise uuringu vastuste analüüs näitab siiski, et hoolimata kehtivatest meetmetest küsivad Hiina tootjad ELi turul keskmiselt kõrgemat hinda kui muude kolmandate riikide turgudel ja siseturul. Küsitud hind ELi turul oli keskmiselt 5–10 % kõrgem kui muudest kolmandatest riikidest küsitud hind ning keskmiselt 20–25 % kõrgem kui hind siseturul.

(166)

Nagu läbivaatamistaotluses on märgitud, on nii Türgi kui ka India on kohaldanud HRVst pärit alumiiniumfooliumi suhtes dumpinguvastaseid meetmeid alates vastavalt 2014. ja 2017. aastast. Kui ELi meetmetel alumiiniumfooliumi suhtes lastakse aeguda, toimuks suure tõenäosusega müügi ümbersuunamine liidu turule, kuna nimetatud muudel turgudel kehtivad impordivastased meetmed ja liidu turg on hindade poolest atraktiivne.

(167)

HRV märkimisväärsed ekspordimahud ja turuosad esialgsel uurimisperioodil (12 994 tonni, 13,4 %) ja jätkuv uurimisaluse toote eksport HRVst liidu turule vaatlusalusel perioodil (1 519 tonni, 1,8 %) võimaldavad komisjonil järeldada, et liidu turg on HRV uurimisaluse toote tootjatele atraktiivne.

(168)

Järelikult, kui meetmetel lastakse aeguda, suureneks HRVst liitu suunatud dumpinguhinnaga import tõenäoliselt märkimisväärselt.

(169)

Eeltoodu põhjal, eelkõige arvestades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaali, HRV olemasolevat märkimisväärset vaba tootmisvõimsust ning liidu turu atraktiivsust, eeldab komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumping tõenäoliselt jätkub ja dumpinguhinnaga eksporttoodang siseneb liidu turule suurtes kogustes. Seega leitakse, et juhul kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, on dumpingu kordumine tõenäoline.

(170)

Uurimine näitas, et Hiina import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga. Hoolimata suhteliselt väikesest impordimahust võrreldes liidu tarbimisega, on tuvastatud dumpingumarginaalid kindlaks määratud muude kolmandate riikide suhtes kohaldatavate ekspordihindade analüüsiga, mis näivad olevat veelgi madalamad, nagu on kirjeldatud põhjenduses 165. Võttes arvesse punktides 3.7.1 ja 3.7.2 käsitletud elemente, on komisjon jõudnud järeldusele, et meetmete aegumise korral ekspordiksid Hiina tootjad märkimisväärses koguses dumpinguhinnaga alumiiniumfooliumi liitu. Seega on tõendeid dumpingu tõenäolise jätkumise ja igal juhul dumpingu tõenäolise kordumise kohta, kui meetmetel lastakse aeguda.

(171)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet 20 liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(172)

Komisjon hindas kahju toodangu, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendamise, müügi, turuosa, tööjõu, tootlikkuse ja kasvu suundumuste põhjal, mida ta vaatles kogu liidu tootmisharu tasandil, ning hindade, kasumlikkuse, rahavoogude, kapitali kaasamise võime ja investeeringute, varude, investeeringutasuvuse ja palkade suundumuste põhjal, mida ta vaatles valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil.

(173)

Komisjon tegi kindlaks liidu tarbimise, liites kokku liidu tootmisharu müügimahu liidus ning Eurostati andmete kohaselt kogu liitu suunatud impordi.

(174)

Uurimisaluse toote tarbimine liidus arenes järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(175)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil järk-järgult 18 % võrra. Mitme aasta analüüsi kohaselt on näha see vähenemine kogu perioodi vältel, kiirem langus toimus aastatel 2014–2015 ning seejärel langus stabiliseerus 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal.

(176)

Komisjon tegi HRVst pärit liitu suunatud impordi mahu kindlaks Eurostati andmete põhjal TARICi koodide tasandil ning impordi turuosa nende impordimahtude võrdlemise põhjal liidu tarbimisega, mis on esitatud tabelis 2.

(177)

Turuosa ja HRVst pärit import arenes järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht ja turuosa

(178)

HRVst pärit import saavutas tipptaseme 2014. aastal, kahanedes märkimisväärselt 2015. aastal ning 2016. aastal veel veidi; teine oluline langus toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis tõi vaatlusalusel perioodil kaasa 57 % languse. Impordi turuosa langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3,4 %-lt 1,8 %-ni.

(179)

Kahjuanalüüsi puhul on oluline märkida, et import HRVst liitu jätkus tollimakse tasudes kogu vaatlusalusel perioodil.

(180)

Komisjon kasutas HRVst pärit impordi hindade kohta Eurostati andmeid.

(181)

HRVst pärit liidu impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

HRV impordihinnad

(182)

HRVst pärit impordi keskmised hinnad tõusid 2014. ja 2015. aasta vahel 25 %, vähenesid veidi 2016. aastal ja seejärel langesid peaaegu 2014. aasta tasemele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(183)

Vaatlusalusel perioodil jäid HRVst pärit impordi keskmised hinnad tonni kohta oluliselt madalamaks kui keskmine müügihind tonni kohta ja liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu tonni kohta, nagu on esitatud tabelis 10.

(184)

Komisjon tegi kindlaks hinna allalöömise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrreldes valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmist müügihinda, mida küsiti sõltumatutelt klientidelt liidu turul (korrigeeritud tehasehindade tasemele), HRVst pärit uurimisaluse toote Eurostatilt saadud impordihinna andmetega (CIF-tasemel), mida oli korrigeeritud, et võtta arvesse hinda mahalaadimisel, koos tavapärase tollimaksuga.

(185)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate keskmisest hinnast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(186)

Võrdlusest on näha, et HRVst pärit impordi keskmine hinna allalöömine liidu turul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 29,3 %.

(187)

Tabelis 5 on esitatud muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud uurimisaluse toote impordi maht, turuosa ja hindade suundumused. Kogus ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel.

Tabel 5

Import muudest kolmandatest riikidest kui HRV

(188)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil oli muutlik. 2014. ja 2015. aasta vahel see langes 37 %, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahekordistus, kasvades vaatlusalusel perioodil kokku 28 %.

(189)

Kuna liidu kogutarbimine vaatlusalusel perioodil vähenes, tõi see kasv kaasa muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa suurenemise samal ajavahemikul 3,8 %-lt 2014. aastal 6,0 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(190)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiina pärit impordi keskmised hinnad tõusid vaatlusalusel perioodil 10 %, kuid jäid tublisti allapoole liidu tootmisharu hinnatasemeid, nagu on märgitud tabelis 10.

(191)

Vaatlusalusel perioodil imporditi uurimisalust toodet muudest kolmandatest riikidest, peamiselt Türgist, Norrast ja Taist.

(192)

Taotlejad väitsid oma läbivaatamistaotluses, et Norrast pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, ilma et nende turuteadmiste kohaselt oleks seal uurimisalust toodet toodetud. Taotlejad väitsid ka, et Tais ja Indoneesias toimub uurimisaluse toote ümberlaadimine, ning kahtlustavad, et sealt imporditud tooted on pärit HRVst.

(193)

Komisjon analüüsis Eurostati andmeid kõnealuse impordi suhtes. Impordi maht liitu Norrast, Taist ja Indoneesiast muutus järgmiselt.

Tabel 6

Import Norrast, Taist ja Indoneesiast

(194)

Komisjon ei ole teadlik uurimisaluse toote tootmisest Norras. Komisjon leidis ka, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kompenseeris Norrast, Taist ja Indoneesiast pärit import täielikult HRVst pärit impordi vähenemise. Taotlejad esitasid väidetava võimaliku kõrvalehoidmise Hiinast pärit impordi suhtes kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest ümberlaadimise kaudu Norras, Tais ja Indoneesias. Komisjon ei saanud siiski selle väite toetuseks esitatud tõendeid kontrollida.

(195)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki liidu tootmisharu mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(196)

Nagu on märgitud põhjenduses 12, kasutas komisjon liidu tootmisharule tekitatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(197)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid.

(198)

Komisjon võttis makromajanduslike näitajate hindamisel aluseks liidu tootmisharu esitatud andmed ja valimisse kaasatud liidu tootjatele saadetud küsimustiku kontrollitud vastused. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid.

(199)

Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon kontrollitud andmete alusel, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes küsimustikule.

(200)

Komisjon leidis, et mõlemad andmekogumid on liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes tüüpilised.

(201)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööjõud ja tootlikkus.

(202)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, keskmine ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(203)

Liidu tootmisharu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Liidu tootjate toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(204)

Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil 17 % ja järgis liidu tarbimise vähenemist. Langus vähenes veidi 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpu vahel.

(205)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 8 %, mis näitab, et liidu tootmisharu ei suutnud täielikult võimsust vähendada, et tulla toime tootmise vähenemisega sel perioodil.

(206)

Tootmisvõimsuse rakendamine kõikus vaatlusalusel perioodil, kuid oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2014. aastaga võrreldes madalaimal tasemel. Üldiselt vähenes tootmisvõimsuse kasutusaste vaatlusalusel perioodil 11 %.

(207)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Liidu tootjate müügimaht ja turuosa

(208)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 19 %. See langus järgis liidu tarbimise vähenemist.

(209)

Liidu tootmisharu suutis võita turuosa aastatel 2014–2015, kuid kaotas selle 2016. aastal uuesti. Liidu tootmisharu turuosa on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil isegi veidi väiksem kui vaatlusaluse perioodi alguses.

(210)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 17 %, samas kui liidu tarbimine vähenes 18 % ning liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes 19 %. Liidu tootmisharu müügimahu langust vaatlusalusel perioodil tuleks vaadelda tarbimise vähenemise valguses samal ajavahemikul. Liidu turuosa vähenes veidi.

(211)

Liidu tootmisharu tööjõud ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Liidu tootjate tööjõud ja tootlikkus

(212)

Toodangu vähenemise tõttu vähenes ka liidu tootmisharu tööhõive vaatlusalusel perioodil 7 %. Tööhõive langus on siiski väiksem kui 17 % tootmise vähenemine vaatlusalusel perioodil. See mõjutas liidu tootjate tootlikkust, mis vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %.

(213)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine müügihind ja tootmiskulu liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised müügihinnad liidus ja ühikuhind

(214)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind tonni kohta sõltumatutele klientidele liidus vähenes vaatlusalusel perioodil 1 %, samas kui tema tootmiskulud ühe tonni kohta suurenesid samal perioodil 7 %.

(215)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(216)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud töötaja kohta vähenesid vaatlusalusel perioodil veidi.

(217)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Varud

(218)

Lõppvarude tase kõikus vaatlusalusel perioodil. Üldiselt vähenes see sel perioodil 7 %.

(219)

Selleks et teha kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse kasumi protsendina selle müügi käibest.

(220)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(221)

Üldiselt langes liidu tootjate tootlikkus vaatlusalusel perioodil järsult 155 % võrra. Kuigi see paranes 2014. ja 2015. aasta vahel 9 %, langes see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahjumisse.

(222)

Netorahavoog, liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada vähenes vaatlusalusel perioodil 81 %. 2014. ja 2015. aasta vahel see kahekordistus, kuid siis langes järsult 2016. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(223)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid liidu tootmisharu aastased investeeringud samasuguse toote tootmisesse 4 %.

(224)

Liidu tootmisharu investeeringutasuvus, kasum protsendina varade arvestuslikust netoväärtusest vähenes vaatlusalusel perioodil 145 % ja muutus negatiivseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(225)

Uurimine näitas, et enamik kahjunäitajaid arenesid negatiivses suunas ning liidu tootmisharu majandus- ja finantsolukord halvenes vaatlusalusel perioodil.

(226)

Meetmete abil suutis liidu tootmisharu säilitada oma hinnataseme ja turuosa kahaneval turul.

(227)

Liidu tootmisharu tootmis- ja müügimaht järgisid samasugust negatiivset suundumust nagu liidu tarbimine. Siiski ei ole kasumlikkuse, rahavoo ja investeeringutasuvuse negatiivsed suundumused korrelatsioonis tarbimise negatiivse arenguga. Need näitajad arenesid positiivses suunas vaatlusaluse perioodi alguses pärast meetmete kehtestamist, kuid hakkasid kiiresti halvenema tarbimise olulise vähenemise ja tootmiskulude suurenemise tõttu. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil muutus liidu tootmisharu kahjumlikuks.

(228)

Samas on vaatlusalusel perioodil import kolmandatest riikidest kasvanud nii absoluutmahu kui ka turuosa poolest ning, nagu selgitatud põhjenduses 194, on see täielikult kompenseerinud HRVst pärit impordi vähenemise. Kuigi kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine hind oli liidu tootmisharu hindadest palju madalam, ei saanud komisjon järeldada, kas kõnealune import põhjustas liidu tootmisharule kahju, sest nende tootevalik oli teadmata. Kolmandatest riikidest pärit impordi keskmine ühikuhind on siiani palju kõrgem kui hinnad, millega HRVst pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule sisenes. Seega langes liidu tootmisharu halvenev majanduslik ja finantsolukord kokku jätkuva HRVst pärit dumpinguhinnaga tüüpilises mahus impordiga liidu turule, mis jätkuvalt lõi alla liidu tootmisharu hinnad ja on seega jätkanud ebaõiglase konkurentsisurve avaldamist liidu tootmisharule.

(229)

Komisjon jõudis järeldusele, et kahjutegurite üldise hindamise põhjal ei ole liidu tootmisharu majanduslik ja finantsolukord paranenud ning tootmisharu ei ole taastunud olulisest kahjust, mille komisjon esialgses uurimises kindlaks tegi.

(230)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas HRVst pärit impordi tekitatud oluline kahju võib jätkuda, kui HRV-vastastel meetmetel lastakse aeguda. Uurimisel selgus, et import HRVst toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga (põhjendus 153) ja meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline (põhjendus 169).

(231)

Et teha kindlaks kahju jätkumise tõenäosus HRV suhtes kehtestatud meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsis komisjon i) HRV vaba tootmisvõimsust, ii) liidu turu atraktiivsust ja iii) Hiinast pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale, kui meetmetel lastakse aeguda.

(232)

Nagu selgitatud põhjendustes 157–162, on HRVs olulisel määral vaba tootmisvõimsust, mis ületab suurelt kogu liidu tarbimise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Peale selle ei leidnud komisjon ühtegi tõendit selle kohta, et omamaine nõudlus uurimisaluse toote järele võiks HRVs või mõne muu kolmanda riigi turul lähitulevikus suureneda. Komisjon jõudis seega järeldusele, et omamaine nõudlus HRV või muudel kolmandate riikide turgudel ei suuda HRV vaba tootmisvõimsust ära kasutada.

(233)

Nagu selgitatud põhjendustes 165–167, on liidu turg HRV eksportivatele tootjatele atraktiivne turg. HRV impordi turuosa oli esialgsel uurimisperioodil (2010–2011) 13,4 %, mis näitab HRVst pärit impordi võimalikku taset meetmete aegumise korral.

(234)

Hiinast pärit import, välja arvatud dumpinguvastane tollimaks, oleks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil löönud alla liidu tootmisharu müügihinnad 29,3 % võrra. See viitab HRVst pärit impordi tõenäolisele hinnatasemele meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Selle põhjal on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks hinnasurve liidu turul, mis tekitaks liidu tootmisharule veelgi rohkem olulist kahju.

(235)

Seega, tõenäoliselt suurendaksid HRV eksportivad tootjad meetmete puudumise korral tänu dumpinguhinnaga impordile, mis lööb liidu tootmisharu müügihinnad märkimisväärselt alla, oma esindatust liidu turul nii mahu kui ka turuosa poolest.

(236)

HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi jätkuv esinemine liidu turul ja nende madal hinnapoliitika on takistanud liidu tootmisharul täielikult kasu saada olemasolevatest dumpinguvastastest meetmetest ja toibuda varasemast kahjulikust dumpingust. Sellise dumpinguhinnaga impordi olemasolu tõttu ei suutnud liidu tootmisharu oma suurenenud kulusid kajastada müügihindades, ning see põhjustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tema kasumlikkuse märkimisväärse halvenemise kahjumliku tasemeni.

(237)

Kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, ei suuda liidu tootmisharu oma müügimahtu ja turuosa HRVst pärit madala hinnaga impordi tõttu säilitada. On ülimalt tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, suureneb HRV turuosa kiiresti. Müügimahtude vähenemine toob kaasa veelgi madalama tootmisvõimsuse rakendusastme ja keskmise tootmiskulu suurenemise. Koos suurema hinnasurvega tooks see kaasa liidu tootmisharu juba niigi ebakindla finantsolukorra halvenemise ja lõpuks ka tootmiskohtade sulgemise ning lõpuks tootmisharu kadumise.

(238)

Seepärast järeldas komisjon, et on väga tõenäoline, et kehtivate meetmete aegumine tooks kaasa jätkuva kahju HRVst pärit impordi tõttu, ning liidu tootmisharu niigi kahjustatud olukord halveneks veelgi.

(239)

Meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel suureneks tõenäoliselt oluliselt HRVst pärit dumpinguhinnaga import, mille hinnad lööksid liidu tootmisharu hinnad alla. Komisjon jõudis seetõttu järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on kahju jätkumine väga tõenäoline.

(240)

Lisaks leidis komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa täiendava kahju kordumise. Isegi kui liidu tootmisharu kantud pidevat kahju ei saaks omistada impordile, leidis komisjon, et kahju kordumine on väga tõenäoline madalamate ekspordihindade tõttu kolmandatesse riikidesse (vt põhjendus 165) ning HRV vaba tootmisvõimsuse märkimisväärse taseme ja ELi turu atraktiivsuse tõttu (vt punkt 4.7).

(241)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega.

(242)

Liidu huvide kindlakstegemisel hindas komisjon kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve. Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(243)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas vaatamata dumpingu ja kahju jätkumise kohta tehtud järeldustele leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(244)

Uurimine on näidanud, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral halveneb liidu tootmisharu ebakindel olukord väga tõenäoliselt veelgi.

(245)

Seega järeldas komisjon, et HRV suhtes kehtestatud meetmete kohaldamise jätkamine oleks liidu tootmisharule kasulik.

(246)

Nagu on märgitud põhjendustes 16 ja 19, ei teinud ükski importija ega kasutaja käesolevas uurimises koostööd. Nagu järeldati eelmistes uurimistes sellise koostöö puudumise tõttu, järeldas komisjon ka selles uurimises, et meetmete jätkamine ei mõjutaks negatiivselt liidu importijaid ega kasutajaid.

(247)

Eelöeldut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad liidu huvidega seotud kaalukad põhjused, mis räägiksid HRVst pärit uurimisaluse toote impordi suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamise vastu.

(248)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti kehtivad dumpinguvastased meetmed jõusse jätta. Samuti anti neile aega esitada märkusi kõnealuse teatavakstegemise kohta ja taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Ühtki ettepanekut, märkust või ärakuulamistaotlust ei esitatud.

(249)

Eeltoodust tuleneb, et lõpliku määrusega kehtestatud dumpinguvastased meetmed, mida kohaldatakse teatava HRVst pärit alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes, tuleks säilitada.

(250)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes. Uurimisaluse toote impordi puhul, kui tootjaks on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõigi teiste äriühingute“ suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(251)

Iga taotlus kohaldada kõnealuseid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile (79) koos kõigi vajalike andmetega. Eelkõige tuleb esitada teave mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(252)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (80) artikli 109 kohaselt, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tehakse tagasimakse, peaks makstav intress olema määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes ja mis avaldatakse iga kuu esimesel kalendripäeval Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

(253)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,