Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R0876

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/876, 20. mai 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (EMPs kohaldatav tekst)

PE/15/2019/REV/1

OJ L 150, 7.6.2019, p. 1–225 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/876/oj

7.6.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/876,

20. mai 2019,

millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast 2007.–2008. aastal puhkenud finantskriisi viis liit ellu finantsteenuste õigusraamistiku põhjaliku reformi, et parandada oma finantseerimisasutuste vastupanuvõimet. Reform põhines suures osas Baseli pangajärelevalve komitee (edaspidi „Baseli komitee“) poolt 2010. aastal kokku lepitud rahvusvahelistel standarditel ehk Basel III raamistikul. Reformipaketi arvukate meetmete hulka kuulus ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (5) vastuvõtmine, millega tugevdati krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõudeid.

(2)

Ehkki reformi tulemusel on paranenud finantssüsteemi stabiilsus ja vastupanuvõime mitmesuguste võimalike tulevaste šokkide ja kriiside suhtes, ei lahendatud sellega kõiki tuvastatud probleeme. Selle oluline põhjus oli asjaolu, et rahvusvaheliste standardite kehtestajad, nagu Baseli komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu, ei olnud selleks ajaks lõpetanud tööd rahvusvaheliselt kokku lepitud lahendustega nende probleemidega tegelemiseks. Nüüd, kui töö oluliste täiendavate reformidega on lõpule jõudnud, tuleks asuda tegelema ülejäänud probleemide lahendamisega.

(3)

Oma 24. novembri 2015. aasta teatises „Pangandusliidu väljakujundamise poole“ tunnistas komisjon vajadust edasise riskide vähendamise järele ja võttis kohustuseks esitada rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditel põhinev seadusandlik ettepanek. Vajadust võtta uusi konkreetseid seadusandlikke meetmeid, et vähendada finantssektoris esinevaid riske, tunnistas ka nõukogu oma 17. juuni 2016. aasta järeldustes ja Euroopa Parlament oma 10. märtsi 2016. aasta resolutsioonis pangandusliidu ja seda käsitleva 2015. aasta aruande kohta (6).

(4)

Ühelt poolt peaksid riskivähendamismeetmed veelgi tugevdama Euroopa pangandussüsteemi vastupanuvõimet ja turgude usaldust sellesse, sama ajal peaksid need ka toetama edasiliikumist pangandusliidu väljakujundamisel. Neid meetmeid tuleks kaaluda ka liidu majandust mõjutavate laiemate väljakutsete taustal, eriti seoses vajadusega soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist ajal, mil majanduse väljavaated on ebakindlad. Seda arvestades on liidu majanduse tugevdamiseks välja käidud mitu suurt poliitilist algatust, näiteks Euroopa investeerimiskava ja kapitaliturgude liit. Seetõttu on oluline, et kõik riskivähendamismeetmed põimuksid sujuvalt nende poliitiliste algatustega, aga ka finantssektori hiljutiste laiemate reformidega.

(5)

Käesoleva määruse sätted peaksid olema samaväärsed rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega ning tagama direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 jätkuva samaväärsuse Basel III raamistikuga. Sihipärased kohandused, mille eesmärk on kajastada liidu spetsiifikat ja üldisemaid poliitilisi kaalutlusi, peaksid olema ulatuselt või ajaliselt piiratud, et mitte vähendada usaldatavusnõuete raamistiku üldist usaldusväärsust.

(6)

Praeguseid riskivähendamismeetmeid ning eelkõige aruandlus- ja avalikustamisnõudeid tuleks samuti parandada, et neid saaks kohaldada proportsionaalsemalt ja et nende täitmisega ei kaasneks ülemäärast koormust, eriti väiksematele ja vähem keerukatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(7)

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisega seoses on nõuete sihipäraseks lihtsustamiseks vaja väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute täpset määratlust. Ühtsest absoluutsest künnisest ainuüksi ei piisa, et võtta arvesse riikide pangandusturgude eripära. Seepärast peab liikmesriikidel olema võimalik kasutada oma kaalutlusõigust, et viia künnis vastavusse riigisisese olukorraga ja vajaduse korral kohandada seda allapoole. Kuna krediidiasutuse või investeerimisühingu suurus üksi ei ole tema riskiprofiili määratlemisel otsustav, tuleb kohaldada ka täiendavaid kvalitatiivseid kriteeriumeid tagamaks, et krediidiasutust või investeerimisühingut peetakse väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks ning tema kasuks kohaldatakse proportsionaalsemaid nõudeid üksnes siis, kui ta täidab kõik asjakohased kriteeriumid.

(8)

Finantsvõimenduse määr aitab säilitada finantsstabiilsust, toimides riskipõhiste kapitalinõuete kaitsemeetmena ja piirates finantsvõimenduse ülemäärast kuhjumist majandustõusu ajal. Baseli komitee muutis finantsvõimenduse määra käsitlevat rahvusvahelist standardit, et täpsustada selle määra struktuuri teatavaid tahke. Määrus (EL) nr 575/2013 tuleks viia muudetud standardiga kooskõlla, et tagada liidus asutatud, kuid väljaspool liitu tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused ning tagada, et finantsvõimenduse määr oleks jätkuvalt tõhus täiendus riskipõhistele omavahendite nõuetele. Seetõttu tuleks finantsvõimenduse määra kehtiva aruandlus- ja avalikustamissüsteemi täiendamiseks kehtestada finantsvõimenduse määra nõue.

(9)

Et mitte tarbetult piirata krediidiasutuste ja investeerimisühingute laenuandmist äriühingutele ja kodumajapidamistele ning hoida ära põhjendamatut kahjulikku mõju turu likviidsusele, tuleks finantsvõimenduse määra nõue kehtestada sellisel tasemel, kus see toimiks ülemäärase finantsvõimenduse riski usaldusväärse kaitsemeetmena, takistamata sealjuures majanduskasvu.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (7) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (EBA) järeldas oma 3. augusti 2016. aasta aruandes finantsvõimenduse määra nõude kohta, et esimese taseme omavahendite finantsvõimenduse määr, mis kalibreeritakse 3 % tasemele kõigi krediidiasutuste puhul, toimiks usaldusväärse kaitsemeetmena. Finantsvõimenduse määra 3 % nõudes leppis kokku rahvusvahelisel tasandil ka Baseli komitee. Finantsvõimenduse määra nõue tuleks seega kalibreerida 3 % tasemele.

(11)

Finantsvõimenduse määra 3 % nõue seaks aga teatavatele ärimudelitele ja äriliinidele suuremad piirangud kui teistele. Eelkõige mõjutaks see ebaproportsionaalselt riiklike arengupankade poolt avaliku sektori laenude andmist ja riiklikult toetatavat ekspordikrediiti. Seetõttu tuleks finantsvõimenduse määra seda liiki riskipositsioonide puhul kohandada. Seepärast tuleks kindlaks määrata selged kriteeriumid, mis aitavad veenduda selliste krediidiasutuste avalikus ülesandes ning mis hõlmavad niisuguseid aspekte nagu nende krediidiasutuste asutamine, nende tegevusalad, eesmärk, avaliku sektori asutuste poolsed tagatised ning hoiuste kaasamisega seotud piirangud. Selliste krediidiasutuste asutamise vorm ja viis peaks siiski jääma liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse otsustada ning see võib hõlmata uue krediidiasutuse asutamist, olemasoleva ettevõtja omandamist või ülevõtmist selliste avaliku sektori asutuste poolt, sealhulgas loovutamise teel ning kriisilahendusmenetluse kontekstis.

(12)

Finantsvõimenduse määr ei tohiks samuti takistada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel klientidele kesksete kliirimisteenuste osutamist. Seetõttu tuleks keskselt kliiritud tuletistehingutega seotud alustamise tagatised, mille krediidiasutused ja investeerimisühingud on saanud oma klientidelt ja mille nad annavad edasi kesksetele vastaspooltele, riskipositsiooni näitaja kohaldamisalast välja jätta.

(13)

Erandlikel asjaoludel, mis õigustavad teatavate keskpankades olevate riskipositsioonide finantsvõimenduse määra kohaldamisalast väljajätmist, ning et hõlbustada rahapoliitika elluviimist, peaks pädevatel asutustel olema võimalik sellised riskipositsioonid koguriskipositsiooni näitaja kohaldamisalast ajutiselt välja jätta. Selleks peaksid pädevad asutused pärast asjaomase keskpangaga konsulteerimist kinnitama avalikult selliste erandlike asjaolude olemasolu. Finantsvõimenduse määra nõue tuleks vastavalt ümber kalibreerida, et tasakaalustada väljajätmise mõju. Ümberkalibreerimine peaks võimaldama hoida ära finantsstabiilsusele avalduvaid riske, mis võivad mõjutada asjaomaseid pangandussektoreid, ning säilitada finantsvõimenduse määrast tuleneva vastupanuvõime.

(14)

On asjakohane rakendada finantsvõimenduse määra puhvri nõuet krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, mis on liigitatud globaalseteks süsteemselt olulisteks ettevõtjateks vastavalt direktiivile 2013/36/EL ning 2017. aasta detsembris avaldatud Baseli komitee standardile globaalsete süsteemselt oluliste pankade jaoks ette nähtud finantsvõimenduse määra puhvri kohta. Baseli komitee kalibreeris finantsvõimenduse määra puhvrit konkreetse eesmärgiga maandada globaalsete süsteemselt oluliste pankade poolt finantsstabiilsusele tekitatavaid märgatavalt suuremaid riske, ning seda arvesse võttes tuleks kõnealust puhvrit praeguses etapis kohaldada üksnes globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele. Siiski tuleks täiendavalt analüüsida, et teha kindlaks, kas oleks asjakohane kohaldada finantsvõimenduse määra puhvri nõuet muudele süsteemselt olulistele ettevõtjatele, nagu on määratletud direktiivis 2013/36/EL, ning kui jah, siis mil moel tuleks selle kalibreerimisel võtta arvesse nende ettevõtjate eriomadusi.

(15)

Finantsstabiilsuse nõukogu avaldas 9. novembril 2015 kogu kahjumikatmisvõime tingimused (edaspidi „kogu kahjumikatmisvõime standard“), mida toetas G20 oma tippkohtumisel 2015. aasta novembris Türgis. Kogu kahjumikatmisvõime standardi kohaselt peab globaalsetel süsteemselt olulistel pankadel olema piisavas summas suure kahjumikatmisvõimega (kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist võimaldavaid) kohustusi, et tagada kriisilahenduse korral sujuv ja kiire kahjumi katmine ning rekapitaliseerimine. Kogu kahjumikatmisvõime standardit tuleks rakendada liidu õiguses.

(16)

Kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamiseks liidu õiguses on vaja võtta arvesse kehtivat krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL (8). Kuna nii kogu kahjumikatmisvõime standardi kui ka omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude eesmärk on sama, st tagada, et krediidiasutuse või investeerimisühingu kahjumikatmisvõime on piisav, peaksid need kaks nõuet ühises raamistikus üksteist täiendama. Praktikas tuleks kogu kahjumikatmisvõime standardi ühtlustatud miinimumtase lisada määrusesse (EL) nr 575/2013 omavahendite ja kõlblike kohustuste uue nõude abil, samal ajal kui krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine lisand globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul ning krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine nõue muude kui globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul tuleks kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ja määruse (EL) nr 806/2014 (9) sihipärase muutmise teel. Sätteid, millega lisatakse kogu kahjumikatmisvõime standard määrusesse (EL) nr 575/2013, tuleks tõlgendada koos direktiivi 2014/59/EL ja määrusesse (EL) nr 806/2014 lisatud sätetega ja direktiiviga 2013/36/EL.

(17)

Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga, mis hõlmab üksnes globaalseid süsteemselt olulisi panku, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud miinimumnõuet omavahendite ja suure kahjumikatmisvõimega kohustuste piisava summa kohta kohaldada ainult globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele. Käesolevas määruses kehtestatud normid kõlblike kohustuste kohta peaksid siiski kehtima kõigile krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, arvestades direktiivis 2014/59/EL sätestatud täiendavaid kohandusi ja nõudeid.

(18)

Kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga peaks omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue kehtima kriisilahendussubjektidele, kes on kas ise globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kuuluvad konsolideerimisgruppi, mis on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks. Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõue peaks kehtima kas individuaalselt või konsolideeritud alusel, olenevalt sellest, kas kriisilahendussubjekt on omaette krediidiasutus või investeerimisühing, millel puuduvad tütarettevõtjad, või on ta emaettevõtja.

(19)

Direktiivi 2014/59/EL kohaselt võib kriisilahendusvahendeid kasutada lisaks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate puhul. Emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja ja emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kahjumikatmisvõime peaks seetõttu olema piisav, samamoodi nagu emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul.

(20)

Omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude tõhususe tagamiseks on oluline, et instrumentidel, mida selle nõude täitmiseks hoitakse, oleks suur kahjumikatmisvõime. Kohustustel, mida direktiivis 2014/59/EL osutatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend ei hõlma, seda võimet ei ole ja samuti ei ole seda muudel kohustustel, mis põhimõtteliselt küll võimaldavad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist, kuid mille täitmisele pööramine tegelikkuses võib osutuda keeruliseks. Neid kohustusi ei tohiks seetõttu lugeda omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude puhul aktsepteeritavaks. Teisest küljest on suur kahjumikatmisvõime kapitaliinstrumentidel ja allutatud kohustustel. Samuti tuleks kooskõlas kogu kahjumikatmisvõime standardiga võtta teataval määral arvesse selliste kohustuste kahjumikatmisvõimet, mis kuuluvad teatavate väljajäetud kohustustega samasse nõudeõiguse järku.

(21)

Et vältida omavahendite ja kõlblike kohustuste nõude all kohustuste topeltarvestamist, tuleks kehtestada kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamiseks normid, mis kajastavad määruses (EL) nr 575/2013 kapitaliinstrumentide jaoks väljatöötatud asjaomast mahaarvamise käsitlusviisi. Selle käsitlusviisi järgi tuleks kõlblike kohustuste instrumentides olevad osalused arvata maha kõigepealt kõlblikest kohustustest ning sellises ulatuses, mil kohustustest ei piisa, tuleks need kõlblike kohustuste instrumendid maha arvata teise taseme instrumentidest.

(22)

Kogu kahjumikatmisvõime standard hõlmab mõningaid kohustuste aktsepteeritavuse kriteeriumeid, mis on kehtivatest kapitaliinstrumentide aktsepteeritavuse kriteeriumidest rangemad. Ühtsuse huvides tuleks kapitaliinstrumentide aktsepteeritavuse kriteeriumid alates 1. jaanuarist 2022 ühtlustada eriotstarbeliste ettevõtjate kaudu emiteeritud instrumentide mitteaktsepteeritavusega.

(23)

On vaja sätestada selge ja läbipaistev menetlus esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide heakskiitmiseks, mis võib aidata kaasa kõnealuste instrumentide kõrge kvaliteedi säilitamisele. Selleks peaks pädevatel asutustel olema kohustus kiita need instrumendid heaks enne, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad need liigitada esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks. Pädevad asutused ei peaks siiski nõudma eelnevat luba selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, mis on emiteeritud pädeva asutuse poolt juba heaks kiidetud juriidiliste dokumentide alusel ja mida reguleerivad sisuliselt samad sätted kui need, mis reguleerivad kapitaliinstrumente, mille kohta krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa liigitada need esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks. Sellisel juhul peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema eelneva heakskiidu taotlemise asemel võimalik teavitada oma pädevaid asutusi kavatsusest niisuguseid instrumente emiteerida. Nad peaksid tegema seda piisavalt aegsasti enne instrumentide liigitamist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, et jätta pädevatele asutustele aega instrumendid vajaduse korral läbi vaadata. Võttes arvesse EBA rolli järelevalvetavade lähendamise edendamisel ja omavahenditesse kuuluvate instrumentide kvaliteedi parandamisel, peaksid pädevad asutused enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide mis tahes uue vormi heakskiitmist konsulteerima EBAga.

(24)

Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidena ainult sel määral, mil need vastavad asjaomastele aktsepteeritavuse kriteeriumidele. Sellised kapitaliinstrumendid võivad koosneda omakapitalist või kohustustest, sealhulgas nendele kriteeriumidele vastavatest allutatud laenudest.

(25)

Kapitaliinstrumendid või kapitaliinstrumentide osad peaksid kvalifitseeruma omavahenditesse kuuluvate instrumentidena üksnes sellises ulatuses, mil nende eest on tasutud. Kuni instrumendi osade eest ei ole tasutud, ei peaks sellised osad kvalifitseeruma omavahenditesse kuuluvate instrumentidena.

(26)

Omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste suhtes ei tuleks kohaldada tasaarvestuskorda (set-off ja netting), mis kahjustaks nende kahjumikatmisvõimet kriisilahenduse korral. See ei tohiks tähendada, et kohustusi reguleerivad lepingulised sätted peaksid sisaldama sõnaselget klauslit, et instrumendi suhtes ei kohaldata tasaarvestusõigusi.

(27)

Tingituna pangandussektori arengust üha digitaalsemas keskkonnas, on tarkvarast saamas üha tähtsam varaliik. Usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud vara suhtes, mille väärtust krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendus, maksejõuetus või likvideerimine oluliselt ei mõjuta, ei tohiks kohaldada immateriaalse vara mahaarvamist esimese taseme põhiomavahendite kirjetest. See täpsustus on oluline, kuna tarkvara on lai mõiste, mis hõlmab mitut liiki varasid, millest kõik ei säilita ettevõtja tegevuse katkemise korral oma väärtust. Sellega seoses tuleks võtta arvesse erinevusi tarkvaraga seotud vara hindamisel ja amortiseerimisel ning sellise vara realiseeritud müüki. Lisaks tuleks võtta arvesse rahvusvahelisi arengusuundi ja erinevusi tarkvarasse tehtavate investeeringute regulatiivses käsitluses, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning kindlustusandjate suhtes kohaldatavaid erinevaid usaldatavusnõudeid ning finantssektori mitmekesisust liidus, sealhulgas reguleerimata ettevõtjad, nagu finantstehnoloogia ettevõtjad.

(28)

Et vältida äkilisest muudatusest tingitud negatiivset tagajärge, on seoses teatavate aktsepteeritavuse kriteeriumidega vaja kohaldada olemasolevate instrumentide suhtes varem kehtinud nõudeid. Kohustuste puhul, mis on emiteeritud enne 27. juunit 2019, tuleks teatavad omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste aktsepteeritavuse kriteeriumid kaotada. Sellist varem kehtinud nõuete ajutist kohaldamist tuleks kasutada kohustuste puhul, mida võetakse asjakohasel juhul arvesse kogu kahjumikatmisvõime nõude allutatud osa ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude allutatud osa puhul vastavalt direktiivile 2014/59/EL, ning kohustuste suhtes, mida võetakse asjakohasel juhul arvesse kogu kahjumikatmisvõime nõude allutamata osa ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude allutamata osa puhul vastavalt direktiivile 2014/59/EL. Omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul peaks varem kehtinud nõuete kohaldamine lõppema 28. juunil 2015.

(29)

Kõlblike kohustuste instrumente, sealhulgas instrumente, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, on võimalik tagasi võtta üksnes siis, kui kriisilahendusasutus on andnud selleks eelneva loa. Selline eelnev luba võib olla ka üldine eelnev luba ning sellisel juhul peaks tagasivõtmine toimuma piiratud aja jooksul ja üldise eelneva loaga eelnevalt kindlaksmääratud summas.

(30)

Pärast määruse (EL) nr 575/2013 vastuvõtmist on muudetud rahvusvahelist standardit krediidiasutuste ja investeerimisühingute kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide usaldatavusnõuete kohase käsitlemise kohta, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlemist. Selle standardi olulised uuendused hõlmavad ühtse meetodi kasutamist omavahendite nõude kindlaksmääramiseks tagatisfondi osamaksetest tulenevate riskipositsioonide puhul, nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide suhtes kehtivatele üldistele omavahendite nõuetele seatud sõnaselget ülempiiri ning riskitundlikumat käsitlust tuletisinstrumentide väärtuse arvessevõtmiseks nõuetele vastava keskse vastaspoole hüpoteetiliste vahendite arvutamisel. Samal ajal jäeti muutmata nõuetele mittevastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlus. Kuna muudetud rahvusvaheliste standarditega kehtestati kesksele kliirimiskeskkonnale sobilikum käsitlus, tuleks liidu õigust muuta, et neid standardeid arvesse võtta.

(31)

Tagamaks et krediidiasutused ja investeerimisühingud haldavad asjakohaselt oma ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (investeerimisfondide) aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, peaksid nende riskipositsioonide käsitlemist sätestavad normid olema riskitundlikud ja nendega tuleks suurendada läbipaistvust investeerimisfondide aluspositsioonide suhtes. Baseli komitee võttis seetõttu vastu muudetud standardi, milles on määratud kindlaks selge käsitlusviiside tähtsusjärjekord nende positsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks. See tähtsusjärjekord kajastab aluspositsioonide läbipaistvuse astet. Määrus (EL) nr 575/2013 tuleks viia nende rahvusvaheliselt kokkulepitud normidega kooskõlla.

(32)

Krediidiasutuselt või investeerimisühingult, kes võtab miinimumväärtuses kohustuse, mille lõplikeks kasusaajateks on jaekliendid, et investeerida investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse (sealhulgas valitsuse rahastatava erapensioniskeemi raames), ei nõuta makse tegemist krediidiasutuse või investeerimisühingu enda ega usaldatavusnõuete seisukohast samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui kliendi aktsiate või osakute väärtus investeerimisfondis langeb lepingus täpsustatud ühel või mitmel ajahetkel allapoole tagatud summat. Praktikas on selle kohustuse rakendumise tõenäosus seega väike. Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu miinimumväärtuses kohustus piirdub teatava protsendiga summast, mille klient oli investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse algselt investeerinud (kindlasummaline miinimumväärtuse kohustus), või summaga, mis sõltub finantsnäitajate või turuindeksite arengust kuni teatava ajahetkeni, moodustab mis tahes hetke positiivne erinevus antud hetke aktsiate ja osakute väärtuse ning tagatud summa nüüdisväärtuse vahel puhvri ning vähendab riski, et krediidiasutus või investeerimisühing peab garanteeritud summa välja maksma. Kõik nimetatud põhjused õigustavad vähendatud ümberhindamisteguri kasutamist.

(33)

Tuletistehingute riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks vastaspoole krediidiriski raamistiku alusel antakse praegu määruses (EL) nr 575/2013 krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võimalus valida kolme erineva standardmeetodi vahel: standardmeetod, turuväärtuse meetod ja esmase riskipositsiooni meetod.

(34)

Nendes standardmeetodites ei ole siiski nõuetekohaselt arvestatud tagatiste riski vähendavat omadust riskipositsioonides. Nende kalibreerimised on iganenud ega kajasta suurt volatiilsust, mida täheldati finantskriisi ajal. Samuti ei arvestata neis nõuetekohaselt tasaarvestuse kasutegureid. Nende puuduste kõrvaldamiseks otsustas Baseli komitee asendada standardmeetodi ja turuväärtuse meetodi uue standardmeetodiga tuletisinstrumentide riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks – vastaspoole krediidiriski standardmeetodiga. Kuna muudetud rahvusvaheliste standarditega kehtestati uus kesksele kliirimiskeskkonnale sobilikum standardmeetod, tuleks liidu õigust muuta, et neid standardeid arvesse võtta.

(35)

Vastaspoole krediidiriski standardmeetod on riskitundlikum kui standardmeetod ja turuväärtuse meetod ning seetõttu peaks viima omavahendite nõueteni, mis kajastavad paremini krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuletistehingutega seotud riske. Samal ajal võib mõne krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks, kes praegu kasutab turuväärtuse meetodit, osutuda vastaspoole krediidiriski standardmeetodi rakendamine liiga keeruliseks ja koormavaks. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes täidavad eelnevalt kindlaks määratud aktsepteeritavuse kriteeriume, ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kuuluvad neid kriteeriume konsolideeritud alusel täitvasse konsolideerimisgruppi, tuleks kehtestada vastaspoole krediidiriski standardmeetodi lihtsustatud versioon (edaspidi „lihtsustatud vastaspoole krediidiriski standardmeetod“). Kuna selline lihtsustatud versioon on vähem riskitundlik kui vastaspoole krediidiriski standardmeetod, peaks see olema nõuetekohaselt kalibreeritud tagamaks, et selles ei alahinnata tuletistehingute riskipositsiooni väärtust.

(36)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kelle tuletisinstrumentide riskipositsioonid on piiratud ja kes kasutavad praegu turuväärtuse meetodit või esmase riskipositsiooni meetodit, võib nii vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kui ka lihtsustatud vastaspoole krediidiriski standardmeetodi rakendamine olla liiga keeruline. Esmase riskipositsiooni meetod tuleks seetõttu jätta alles alternatiivse meetodina krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes täidavad eelnevalt kindlaks määratud aktsepteeritavuse kriteeriume, ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kuuluvad neid kriteeriume konsolideeritud alusel täitvasse konsolideerimisgruppi, kuid seda tuleks muuta, et kõrvaldada olulised puudused.

(37)

Tuleks kehtestada selged kriteeriumid, et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele suuniseid lubatud meetodi valimisel. Nende kriteeriumide aluseks peaks olema krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidega kauplemise maht, mis näitab, kui keerulisi nõudeid peaks krediidiasutus või investeerimisühing suutma täita riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

(38)

Finantskriisi ajal oli mõne liidus asutatud krediidiasutuse ja investeerimisühingu kauplemisportfelli kahju märkimisväärne. Neist osa puhul osutus sellise kahju katmiseks vajaliku kapitali maht ebapiisavaks, mistõttu pidid nad taotlema erakorralist avaliku sektori finantstoetust. Nendest tähelepanekutest lähtudes kõrvaldas Baseli komitee mitu puudust kauplemisportfellidesse kuuluvate positsioonide usaldatavusnõuete kohases käsitluses, mis kujutab endast tururiski omavahendite nõudeid.

(39)

Esimesed reformid rahvusvahelisel tasandil viidi lõpule 2009. aastal ja need võeti liidu õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/76/EL (10). 2009. aasta reformiga ei käsitletud siiski struktuurseid puudusi tururiski standarditega seotud omavahendite nõuetes. Selguse puudumine kauplemisportfellide ja pangaportfellide vahelise piiri osas andis võimaluse õiguslikuks arbitraažiks ning riskitundlikkuse puudumine tururiski omavahendite nõuetes ei võimaldanud arvesse võtta kõiki riske, millega krediidiasutused ja investeerimisühingud kokku puutusid.

(40)

Baseli komitee algatas kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise, et käsitleda tururiski standarditega seotud omavahendite nõuete struktuurseid puudusi. Selle töö tulemusel avaldati 2016. aasta jaanuaris muudetud tururiski raamistik. 2017. aasta detsembris leppis keskpankade juhatajate ja järelevalveasutuste juhtide rühm kokku muudetud tururiski raamistiku rakendamise kuupäeva edasilükkamises, et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele lisaaega vajaliku süsteemide taristu väljatöötamiseks ning et võimaldada Baseli komiteel käsitleda teatavaid raamistikuga seotud spetsiifilisi küsimusi. See hõlmab standardmeetodi ja sisemudeli meetodi kalibreerimiste läbivaatamist, et tagada sidusus Baseli komitee algsete ootustega. Pärast selle läbivaatamise lõpuleviimist ja enne mõjuhindamist, millega hinnatakse kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistiku muudatuste mõju liidu krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, peaksid kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldataks liidus kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistikku, hakkama teavitama muudetud standardmeetodist tulenevatest arvutustest. Sel eesmärgil ning et muuta aruandlusnõuetega seotud arvutused täielikult toimivaks kooskõlas rahvusvahelise arenguga, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290. Komisjon peaks võtma kõnealuse delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid alustama sellest arvutusest teavitamist hiljemalt ühe aasta möödumisel kõnealuse delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest. Peale selle peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes saavad heakskiidu kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistiku muudetud sisemudeli meetodi kasutamiseks aruandluse eesmärgil, teavitama ka sisemudeli meetodi kohasest arvutusest kolme aasta möödumisel selle täielikust kasutuselevõtust.

(41)

Kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise meetodite aruandlusnõuete kehtestamist tuleks käsitada esimese sammuna liidus kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistiku täieliku rakendamise suunas. Võttes arvesse Baseli komitee poolt kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistikku tehtud lõplikke muudatusi ning nendest muudatustest tulenevat mõju liidu krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning käesolevas määruses seoses aruandlusnõuetega juba sätestatud kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise meetoditele tuleneva mõju tulemusi, peaks komisjon vajaduse korral esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2020 seadusandliku ettepaneku selle kohta, kuidas tuleks kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise raamistikku liidus rakendada, et kehtestada tururiski omavahendite nõuded.

(42)

Tururiski proportsionaalset käsitlust tuleks kohaldada ka nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on piiratud, võimaldades suuremal arvul krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike, kohaldada krediidiriski raamistikku pangaportfellis olevatele positsioonidele, nagu on ette nähtud muudetud erandis, mida kohaldatakse juhul, kui kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike. Proportsionaalsuse põhimõtet tuleks võtta arvesse ka siis, kui komisjon hindab uuesti seda, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, peaksid arvutama tururiski omavahendite nõudeid. Eelkõige tuleks nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute tururiski omavahendite nõuete kalibreerimine, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, vaadata läbi rahvusvahelisel tasandil toimuva arengu valguses. Samal ajal tuleks krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on keskmine, ning krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on väike, kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise kohastest aruandlusnõuetest vabastada.

(43)

Riskide kontsentreerumise raamistikku tuleks tugevdada, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute võimet katta kahjumit ja järgida paremini rahvusvahelisi standardeid. Selleks tuleks riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel kasutada kapitalibaasina kvaliteetsemat kapitali ning krediidituletisinstrumentidega seotud riskipositsioonid tuleks arvutada vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohaselt. Peale selle tuleks alandada piirmäära, mis puudutab globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate võimalikke riskipositsioone teistes globaalsetes süsteemselt olulistes ettevõtjates, et vähendada süsteemseid riske seoses suurte krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavaheliste seostega ning mõju, mis globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate vastaspoole kohustuste täitmata jätmisel võib olla finantsstabiilsusele.

(44)

Likviidsuskattekordaja tagab, et krediidiasutused ja investeerimisühingud suudavad lühikest aega tulla toime tõsise stressiolukorraga, kuid see ei taga, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on stabiilne rahastamisstruktuur pikemas perspektiivis. Seega sai ilmseks, et liidu tasandil tuleks välja töötada põhjalik siduv stabiilse rahastamise nõue, mida tuleks täita igal ajal, et vältida varade ja kohustuste vahelist ülemäärast lõpptähtaegade mittevastavust ning liigset toetumist lühiajalisele hulgirahastamisele.

(45)

Kooskõlas Baseli komitee stabiilse rahastamise standardiga tuleks seetõttu vastu võtta normid, et määrata kindlaks stabiilse rahastamise nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu stabiilseks rahastamiseks kättesaadava summa ja üheaastase perioodi jooksul stabiilseks rahastamiseks vajamineva summa suhtarvuna. Seda siduvat nõuet tuleks nimetada stabiilse netorahastamise kordajaks. Kättesaadava stabiilseks rahastamise summa arvutamiseks tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustusi ja omavahendeid korrutada asjaomaste teguritega, mis kajastavad nende usaldusväärsust stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul. Nõutava stabiilse rahastamise summa arvutamiseks tuleks krediidiasutuse või investeerimisühingu varasid ja bilansiväliseid riskipositsioone korrutada asjaomaste teguritega, mis kajastavad nende likviidsuse omadusi ja järelejäänud tähtaegasid stabiilse netorahastamise kordaja üheaastase perioodi jooksul.

(46)

Stabiilse netorahastamise kordaja tuleks väljendada protsendina ja selle miinimumtase peaks olema 100 %, ning see näitab, et krediidiasutusel või investeerimisühingul on piisavalt stabiilseid rahastamisvahendeid, et täita oma rahastamisvajadusi üheaastase perioodi jooksul nii tavapärases kui ka stressiolukorras. Kui stabiilse netorahastamise kordaja tase langeb alla 100 %, peaks krediidiasutus või investeerimisühing täitma määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud konkreetseid nõudeid oma stabiilse netorahastamise kordaja õigeaegseks taastamiseks miinimumtasemele. Järelevalvemeetmete kohaldamine stabiilse netorahastamise kordaja nõudele mittevastavuse korral ei tohiks olla automaatne. Pädevad asutused peaksid selle asemel hindama enne võimalike järelevalvemeetmete kindlaksmääramist stabiilse netorahastamise kordaja nõudele mittevastavuse põhjusi.

(47)

Arvestades soovitusi, mis EBA esitas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 510 kohaste stabiilse netorahastamise nõuete kohta koostatud 15. detsembri 2015. aasta aruandes, tuleks stabiilse netorahastamise kordaja arvutamise normid viia võimalikult palju vastavusse Baseli komitee standarditega, sealhulgas nende standardite muudatustega tuletistehingute käsitlemise kohta. Vajadus võtta arvesse mõningaid Euroopa erijooni, tagamaks et stabiilse netorahastamise kordaja nõue ei takistaks Euroopa reaalmajanduse rahastamist, õigustab siiski seda, et Euroopa stabiilse netorahastamise kordaja nõude määratluse jaoks tehakse Baseli komitee poolt välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja osas mõningaid kohandusi. Neid Euroopa kontekstist tingitud kohandusi on soovitanud EBA ja need on seotud peamiselt erikäsitlusega, mis puudutab järgmist: vahendatud mudelid (pass-through) üldiselt ja pandikirjade emissioonid konkreetsemalt, kaubanduse rahastamise tegevus, keskselt reguleeritud hoiused, tagatud eluasemelaenud, krediidiühistud, tähtaegade olulises ümberkujundamises mitteosalevad kesksed vastaspooled ja väärtpaberite keskdepositooriumid. Need väljapakutud erikäsitlused kajastavad üldiselt nendele tegevustele Euroopa likviidsuskattekordaja raames kehtestatud eeliskäsitlemist võrreldes Baseli komitee poolt välja töötatud likviidsuskattekordajaga. Kuna stabiilse netorahastamise kordaja täiendab likviidsuskattekordajat, peaksid need kaks kordajat olema oma määratluse ja kalibreerimise poolest sidusad. See kehtib eelkõige nõutava stabiilse rahastamise tegurite korral, mida kohaldatakse likviidsuskattekordaja kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade suhtes stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks, mis peaks kajastama Euroopa likviidsuskattekordaja määratlusi ja väärtuskärpeid, sõltumata likviidsuskattekordaja arvutamiseks kehtestatud üld- ja tegevusnõuete täitmisest, mis ei ole asjakohased stabiilse netorahastamise kordaja arvutamiseks üheaastase perioodi raames.

(48)

Lisaks Euroopa erijoontele võib tuletistehingute käsitlemine Baseli komitee poolt välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja raames mõjutada oluliselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute tuletisinstrumentidega seotud tegevust ning seega ka Euroopa finantsturge ja mõne toimingu kättesaadavust lõppkasutaja jaoks. Ilma ulatusliku kvantitatiivse mõju-uuringu ja avaliku konsultatsioonita võib Baseli komitee poolt välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja kasutuselevõtmine põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt mõjutada tuletistehinguid ja mõningaid seotud tehinguid, sealhulgas kliirimistegevust. Täiendavat nõuet hoida kõigi tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste suhtes 5–20 % ulatuses stabiilse rahastamise vahendeid peetakse üldiselt rangeks meetmeks, et võtta arvesse täiendavaid rahastamisriske seoses tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste võimaliku suurenemisega üheaastase perioodi vältel, ja see on Baseli komitee tasandil läbivaatamisel. Seda nõuet, mis kehtestati 5 % tasemel kooskõlas Baseli komitee poolt jurisdiktsioonidele jäetud kaalutlusõigusega vähendada kõigi tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste suhtes kohaldatavat nõutava stabiilse rahastamise tegurit, võiks seetõttu muuta, et võtta arvesse arengut Baseli komitee tasandil ja vältida võimalikke soovimatuid tagajärgi, nagu takistused Euroopa finantsturgude heale toimimisele ning riskimaandamisvahendite tagamisele nii krediidiasutuste ja investeerimisühingute kui ka lõppkasutajate, sealhulgas äriühingute jaoks, tagades seeläbi nende rahastamise, mis on üks kapitaliturgude liidu eesmärke.

(49)

Baseli komitee rakendab finantssektorisse kuuluvate klientidega seoses lühiajalise rahastamise, nagu repotehingud (stabiilset rahastamist ei nõuta), ja lühiajaliste laenude, nagu pöördrepotehingud (stabiilset rahastamist nõutakse teataval määral – 10 %, kui on tagatud esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varadega, mis on kindlaks määratud likviidsuskattekordaja alusel, ja 15 % muude tehingute korral), asümmeetrilist käsitlemist eesmärgiga vähendada finantssektorisse kuuluvate klientide vahel ulatuslikke lühiajalise rahastamise seoseid, kuna sellised seosed on üksteisega seotuse allikaks ning muudavad konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu läheneva maksejõuetuse korral raskemaks krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahenduse, ilma et riskide mõju leviks ülejäänud finantssüsteemis. Asümmeetria kalibreerimine on siiski konservatiivne ja võib mõjutada selliste väärtpaberite likviidsust, mida kasutatakse tavaliselt lühiajaliste tehingute tagatisena, eriti riigivõlakirju, kuna krediidiasutused ja investeerimisühingud tõenäoliselt vähendavad oma tegevuse mahtu repoturgudel. Samuti võib see kahjustada turutegemist, sest repoturud aitavad hallata vajalikke varusid, ning oleks seega vastuolus kapitaliturgude liidu eesmärkidega. Et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele piisavalt aega selle konservatiivse kalibreerimisega järk-järgult kohanemiseks, tuleks ette näha üleminekuperiood, mille jooksul ajutiselt vähendatakse nõutava stabiilse rahastamise tegureid. Nõutava stabiilse rahastamise tegurite ajutise vähendamise suurus peaks sõltuma tehingute liigist ja kõnealuste tehingute puhul kasutatud tagatise liigist.

(50)

Lisaks Baseli komitee nõutava stabiilse rahastamise teguri ajutisele ümberkalibreerimisele finantssektorisse kuuluvate klientidega tehtavate lühiajaliste pöördrepotehingute puhul, mida tagatakse riigivõlakirjadega, on osutunud vajalikuks ka mõned muud kohandused tagamaks, et stabiilse netorahastamise kordaja nõude kasutuselevõtmisega ei kahjustataks riigivõlakirjade turu likviidsust. Baseli komitee 5 % suurune nõutava stabiilse rahastamise tegur, mida kohaldatakse esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade, sealhulgas riigivõlakirjade suhtes, osutab sellele, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaksid olema nimetatud protsendi ulatuses kohe kättesaadavad pikaajalised tagamata rahalised vahendid, olenemata sellest, millise aja jooksul nad niisuguseid riigivõlakirju omada kavatsevad. See võib omakorda innustada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid hoiustama raha keskpankades, selle asemel et tegutseda esmavahendajana ja tagada riigivõlakirjade turgudel likviidsust. See ei ole lisaks kooskõlas likviidsuskattekordajaga, mille korral võetakse arvesse nende varade täielikku likviidsust ka tõsise likviidsusstressi olukorras (väärtuskärbe 0 %). Seetõttu tuleks Euroopa likviidsuskattekordajas kindlaks määratud esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade nõutava stabiilse rahastamise tegurit vähendada 5 %-lt 0 %-le, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjade puhul.

(51)

Peale selle peaksid kõik Euroopa likviidsuskattekordajas kindlaks määratud esimese taseme kõrge krediidikvaliteediga likviidsed varad, välja arvatud väga kõrge krediidikvaliteediga pandikirjad, mis on saadud tuletislepingu alusel muutuvtagatisena, tasakaalustama tuletisinstrumentide varasid, samal ajal kui Baseli komitee välja töötatud stabiilse netorahastamise kordaja kohaselt on lubatud tuletisinstrumentide varade tasakaalustamiseks kasutada ainult finantsvõimenduse raamistiku tingimustele vastavat raha. Muutuvtagatisena saadud varade laiem arvessevõtmine aitab suurendada riigivõlakirjade turgude likviidsust, vältida selliste lõppkasutajate karistamist, kellel on palju riigivõlakirju, kuid vähe raha (nt pensionifondid), ja hoida ära repoturgudel rahanõudluse suhtes lisapingete tekitamist.

(52)

Stabiilse netorahastamise kordaja nõue peaks kehtima krediidiasutustele ja investeerimisühingutele nii individuaalselt kui ka konsolideeritud alusel, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused loobuvad stabiilse netorahastamise kordaja nõude individuaalsest kohaldamisest. Kui stabiilse netorahastamise kordaja nõude individuaalsest kohaldamisest ei ole loobutud, tuleks ühte ja samasse konsolideerimisgruppi või samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluva kahe krediidiasutuse või investeerimisühingu vaheliste tehingute suhtes kohaldada üldjuhul sümmeetrilisi kättesaadava ja nõutava stabiilse rahastamise tegureid, et vältida vahendite mahu vähenemist siseturul ja mitte takistada tõhusat likviidsuse juhtimist Euroopa konsolideerimisgruppides, kus likviidsust juhitakse keskselt. Niisugust sümmeetrilist eeliskäsitlemist tuleks lubada ainult konsolideerimisgrupi sisestele tehingutele, mille puhul on rakendatud kõik vajalikud kaitsemeetmed, kehtestades piiriülestele tehingutele täiendavad kriteeriumid, ja ainult asjaomaste pädevate asutuste eelneval heakskiidul, sest ei saa eeldada, et krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on raskusi oma maksekohustuste täitmisel, saab alati rahalist toetust teistelt samasse konsolideerimisgruppi või samasse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi kuuluvatelt ettevõtjatelt.

(53)

Väikestele ja mittekeerukatele krediidiasutustele ja finantseerimisühingutele tuleks anda võimalus kasutada stabiilse netorahastamise kordaja nõude lihtsustatud versiooni. Stabiilse netorahastamise kordaja lihtsustatud ja vähem üksikasjalik versioon peaks hõlmama piiratud arvul andmeelementide kogumist, mis peaks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega vähendama kõnealuste krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks arvutamise keerukust, tagades samal ajal, et need krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitavad endiselt piisava stabiilse rahastamise teguri kalibreerimise abil, mis peaks olema vähemalt sama konservatiivne kui täieliku stabiilse netorahastamise kordaja nõue. Pädevatel asutustel peaks aga olema võimalik nõuda, et väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldaksid lihtsustatud versiooni asemel täielikku stabiilse netorahastamise kordaja nõuet.

(54)

Kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate konsolideerimise korral tuleks nõuetekohaselt võtta arvesse nendes riikides kehtivaid stabiilse rahastamise nõudeid. Seega ei tuleks liidu konsolideerimisreeglite kohaselt käsitleda kolmanda riigi tütarettevõtjaid kättesaadava ja nõutava stabiilse rahastamise nõude suhtes soodsamalt kui on ette nähtud kõnealuste kolmandate riikide õigusaktidega.

(55)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid olema kohustatud esitama pädevatele asutustele siduva üksikasjaliku stabiilse netorahastamise kordaja andmed kõigi kirjete kohta aruandlusvaluutas ja igas olulises valuutas esitatud kirjete kohta eraldi, et tagada asjakohane järelevalve valuutade võimalike erinevuste üle. Stabiilse netorahastamise kordaja nõue ei tohiks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tekitada topeltaruandluse nõudeid ega kehtivate normidega vastuolus olevaid aruandlusnõudeid ning krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tuleks anda piisavalt aega, et olla valmis uute aruandlusnõuete jõustumiseks.

(56)

Kuna turule sisuka ja võrreldava teabe esitamine krediidiasutuste ja investeerimisühingute ühiste peamiste riskinäitajate kohta on usaldusväärse pangandussüsteemi peamine põhimõte, on oluline vähendada võimalikult palju teabe asümmeetriat ning hõlbustada krediidiasutuste riskiprofiilide võrreldavust jurisdiktsioonide piires ja üleselt. Baseli komitee avaldas 2015. aasta jaanuaris 3. samba muudetud avalikustamisstandardid, et parandada krediidiasutuste ja investeerimisühingute õigusaktidest tulenevate turule avalikustatud andmete võrreldavust, kvaliteeti ja järjepidevust. Seetõttu on asjakohane muuta kehtivaid avalikustamisnõudeid, et rakendada neid uusi rahvusvahelisi standardeid.

(57)

Komisjoni üleskutsele avaldada arvamust ELi finantsteenuste õigusraamistiku kohta vastanud pidasid kehtivaid avalikustamisnõudeid väiksemate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks ebaproportsionaalseks ja koormavaks. Ilma et see piiraks avalikustamisnõuete suuremat ühtlustamist rahvusvaheliste standarditega, tuleks väikestelt ja mittekeerukatelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõuda andmete avalikustamist harvemini ja vähem üksikasjalikumalt kui suurematelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, et vähendada nii nende halduskoormust.

(58)

Mõnel määral on vaja täpsustada tasustamisandmete avalikustamist. Käesolevas määruses sätestatud tasustamisandmete avalikustamise nõuded peaksid olema kooskõlas tasustamisnormide eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga kehtestada selliste töötajate kategooriate suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, tõhusa riskijuhtimisega kooskõlas olev tasustamispoliitika ja -tava ning neid rakendada. Peale selle peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad teatavaid erandeid tasustamisnormidest, olema kohustatud avalikustama andmed selliste erandite kohta.

(59)

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on üks liidu majanduse alustalasid, sest nad täidavad olulist osa majanduskasvu ja töökohtade loomisel. Kuna VKEde süsteemne risk on väiksem kui suurematel äriühingutel, peaksid kapitalinõuded VKEde riskipositsioonide suhtes olema leebemad kui suurte äriühingute korral, et tagada VKEdele pankadepoolne optimaalne rahastamine. Praegu kohaldatakse VKEde kuni 1,5 miljoni euro suuruste riskipositsioonide suhtes riskiga kaalutud varade vähendamist 23,81 %. Kuna VKEde riskipositsioonidele kehtestatud 1,5 miljoni euro suurune künnis ei näita VKE riskitaseme muutumist, tuleks kapitalinõuete vähendamist laiendada kuni 2,5 miljoni euro suurustele VKEde riskipositsioonidele ja 2,5 miljonit eurot ületavale VKE riskipositsiooni osale peaks kehtima 15 % kapitalinõuete vähendamine.

(60)

Taristuinvesteeringud on Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks ja töökohtade loomise soodustamiseks möödapääsmatud. Liidu majanduse elavnemine ja tulevane kasv sõltuvad suurel määral kapitali kättesaadavusest Euroopa seisukohast oluliste strateegiliste investeeringute jaoks taristusse, eriti lairiba- ja energiavõrkudesse, samuti transporditaristusse, sealhulgas elektromobiilsuse taristusse, seda eelkõige tööstuskeskustes; haridusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning taastuvenergiasse ja energiatõhususse. Euroopa investeerimiskava eesmärk on soodustada elujõuliste taristuprojektide lisarahastamist, muu hulgas täiendavate erasektori rahastamisallikate kaasamise kaudu. Paljude võimalike investorite põhimure on elujõuliste projektide arvatav puudus ning piiratud võime riske tulenevalt neile omasest keerukusest õigesti hinnata.

(61)

Et julgustada era- ja avalikku sektorit investeerima taristuprojektidesse, on oluline luua õiguskeskkond, mis võimaldab edendada kvaliteetseid taristuprojekte ja vähendada investorite riske. Eelkõige tuleks vähendada omavahendite nõudeid taristuprojektides olevate riskipositsioonide puhul, kui projektid on kooskõlas kriteeriumidega, mis võimaldavad vähendada nende riskiprofiili ja parandada rahavoogude prognoositavust. Komisjon peaks kvaliteetseid taristuprojekte käsitleva sätte läbi vaatama, et hinnata selle mõju krediidiasutuste ja investeerimisühingute taristuinvesteeringute mahule ja investeeringute kvaliteedile, arvestades liidu eesmärki saavutada vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline ringmajandus, ning selle asjakohasust usaldatavusnõuete seisukohast. Samuti peaks komisjon kaaluma, kas kõnealuste sätete kohaldamisala tuleks laiendada ka äriühingute taristuinvesteeringutele.

(62)

Nagu on soovitanud EBA, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (11) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) ja Euroopa Keskpank, tuleks kesksetele vastaspooltele nende erisuguse ärimudeli tõttu teha finantsvõimenduse määra nõudest erand, kuna neilt nõutakse pangandustegevuse loa saamist üksnes selleks, et saada juurdepääs üleöölaenu või -deposiidi võimalusele keskpangas ja täita oma rolli finantssektoris oluliste poliitiliste ja regulatiivsete eesmärkide täitmise keskse tähtsusega vahendina.

(63)

Lisaks tuleks krediidiasutusena tegutsemise loa saanud väärtpaberite keskdepositooriumide riskipositsioonid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (12) artikli 54 lõike 2 kohaselt määratud krediidiasutuste riskipositsioonid – näiteks sularahasaldod, mis tulenevad rahakontode pakkumisest väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele ja väärtpaberikonto omanikele ning kõnealustelt väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetelt ja väärtpaberikonto omanikelt hoiuste vastuvõtmisest – koguriskipositsiooni näitajast välja jätta, kuna need riskipositsioonid ei tekita ülemäärase finantsvõimenduse riski, sest kõnealuseid sularahasaldosid kasutatakse üksnes tehingute arveldamiseks väärtpaberiarveldussüsteemides.

(64)

Arvestades et direktiivis 2013/36/EL osutatud täiendavaid omavahendeid käsitlevad suunised nimetavad kapitali sihttaseme, mis kajastab järelevalvealaseid ootusi, ei tohiks nende suuniste suhtes kohaldada kohustuslikku avalikustamist ega avalikustamise keelamist pädevate asutuste nõudmisel määruse (EL) nr 575/2013 või kõnealuse direktiivi alusel.

(65)

Et tagada määruse (EL) nr 575/2013 mõningate konkreetsete tehniliste sätete asjakohane määratlemine ja võtta arvesse võimalikke muudatusi standardites rahvusvahelisel tasandil, tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta nende toodete ja teenuste loetelu, mille varasid ja kohustusi saab lugeda vastastikuses sõltuvuses olevaks; muuta mitmepoolsete arengupankade loetelu; muuta tururiski aruandlusnõudeid ning täpsustada täiendavaid likviidsusnõudeid. Enne kõnealuste õigusaktide vastuvõtmist on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (13) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(66)

Tehnilised standardid peaksid tagama määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete järjepideva ühtlustamise. Kuna EBA-l on põhjalikud eriteadmised, tuleks talle anda volitus töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. Regulatiivsed tehnilised standardid tuleks töötada välja seoses järgmisega: usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine, omavahendid, kogu kahjumikatmisvõime, kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide käsitlemine, fondidesse tehtud omakapitaliinvesteeringud, makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamine sisereitingute meetodi alusel seoses krediidiriski, tururiski, riskide kontsentreerumise ja likviidsusega. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Komisjon ja EBA peaksid tagama, et kõigil asjaomastel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on võimalik kohaldada kõnealuseid standardeid ja nõudeid viisil, mis on proportsionaalne selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega.

(67)

Avalikustatud andmete parema võrreldavuse võimaldamiseks tuleks EBA-le anda volitus töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles kehtestatakse standardsed avalikustamise vormid, mis hõlmavad kõiki olulisi määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud avalikustamisnõudeid. Nende standardite väljatöötamisel peaks EBA võtma arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suurust ja keerukust ning nende tegevuse laadi ja riskitaset. EBA peaks esitama aruande selle kohta, kuidas liidu järelevalvelise aruandluse paketi proportsionaalsust on kohaldamisala, detailsuse ja sageduse seisukohast võimalik parandada, ja esitama vähemalt konkreetsed soovitused selle kohta, kuidas saaks nõuete asjakohase lihtsustamise abil vähendada väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute nõuete täitmisega seotud keskmisi kulusid ideaaljuhul 20 % või rohkem, aga vähemalt 10 %. EBA-le tuleks anda volitus töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mis lisatakse kõnealusele aruandele. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

(68)

Et aidata krediidiasutustel ja investeerimisühingutel täita käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud norme ning regulatiivseid tehnilisi standardeid, rakenduslikke tehnilisi standardeid, suuniseid ja vorme, mis on võetud vastu nende normide rakendamiseks, peaks EBA töötama välja IT-vahendi, mille eesmärk on juhendada krediidiasutusi ja investeerimisühinguid asjaomaste sätete, standardite, suuniste ja vormide osas, arvestades nende suurust ja ärimudelit.

(69)

Lisaks aruandele võimaliku kulude vähendamise kohta, mis esitatakse 28. juuniks 2020, peaks EBA – koostöös kõigi asjakohaste asutustega, nimelt usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, kriisilahenduse ja hoiuste tagamise skeemide eest vastutavate asutustega ning eelkõige Euroopa Keskpankade Süsteemiga (EKPS) – valmistama ette teostatavusaruande statistiliste andmete, kriisilahendusega seotud andmete ja usaldatavusnõuetega seotud andmete kogumise ühtse ja integreeritud süsteemi väljatöötamise kohta. Võttes arvesse EKPSi varasemat tööd seoses integreeritud andmekogumisega, tuleks kõnealuses aruandes esitada kulude ja tulude analüüs, milles käsitletakse keskse andmekogumispunkti loomist andmete edastamise integreeritud süsteemi jaoks seoses kõikide liidus asuvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute statistiliste ja regulatiivsete andmete edastamisega. Selline süsteem peaks muu hulgas kasutama kogutavate andmete puhul ühtseid määratlusi ja standardeid ning tagama usaldusväärse ja pideva teabevahetuse pädevate asutuste vahel, tagades seeläbi kogutavate andmete range konfidentsiaalsuse, tugeva autentimise, süsteemile juurdepääsu õiguse haldamise ja küberturvalisuse. Euroopa aruandluse sellisel viisil tsentraliseerimise ja ühtlustamise eesmärk on hoida ära eri asutuste poolt sarnaste või identsete andmetega seotud mitmekordsete päringute tegemist ning seeläbi vähendada märkimisväärselt nii pädevate asutuste kui ka krediidiasutuste ja investeerimisühingute haldus- ja finantskoormust. Komisjon peaks vajaduse korral ja EBA teostatavusaruannet arvesse võttes esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.

(70)

Asjaomaste pädevate või määratud asutuste eesmärk peaks olema vältida mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust määruses (EL) nr 575/2013 ja direktiivis 2013/36/EL sisalduvate makrotasandi usaldatavusjärelevalve alaste volituste kasutamisel. Eelkõige peaksid asjaomased pädevad või määratud asutused nõuetekohaselt kaaluma, kas nende poolt määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 124, 164 ja 458 alusel võetud meetmed dubleerivad teisi olemasolevaid või tulevasi direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaseid meetmeid või on nendega vastuolus.

(71)

Et muuta nõuetele vastavates kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide käsitlemist ning eriti käesolevas määruses sätestatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte tagatisfondidesse tehtavate maksete käsitlemist tuleks vastavalt muuta määruse (EL) nr 648/2012 (14) asjaomaseid sätteid, mis lisati nimetatud määrusesse määrusega (EL) nr 575/2013 ja milles määratakse kindlaks kesksete vastaspoolte hüpoteetilise kapitali arvutamine, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad seejärel oma omavahendite nõuete arvutamiseks.

(72)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes usaldatavusnõuete ühetaolist kohaldamist tagavate liidu juba olemasolevate õigusaktide tõhustamist ja täpsustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning meetmete ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(73)

Selleks et võimaldada väljuda kindlustusse tehtud omakapitaliinvesteeringutest, mis ei allu täiendavale järelevalvele, tuleks tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2019 kohaldada muudetud üleminekusätteid, mis käsitlevad kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamise korral kohaldatavat erandit.

(74)

Määrust (EL) nr 575/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid üldiste usaldatavusnõuete kohta, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kelle üle teostatakse järelevalvet direktiivi 2013/36/EL alusel, peavad täitma seoses järgmisega:

a)

krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski, arveldusriski ja finantsvõimenduse täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad omavahendite nõuded;

b)

riskide kontsentreerumise piiramise nõuded;

c)

likviidsusriski täielikult kvantifitseeritavate, ühtsete ja standarditud elementide puhul esitatavad likviidsusnõuded;

d)

punktidega a, b ja c seotud aruandlusnõuded;

e)

avalikustamisnõuded.

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed õigusnormid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete kohta, mida peavad täitma kriisilahendussubjektid, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või osa globaalsetest süsteemselt olulistest ettevõtjatest, ja kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad.

Käesoleva määrusega ei reguleerita avalikustamisnõudeid, mida direktiivi 2013/36/EL kohaselt kohaldatakse pädevate asutuste suhtes krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja nende üle toimuva järelevalve valdkonnas.

Artikkel 2

Järelevalvevolitused

1.   Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on pädevatel asutustel direktiivis 2013/36/EL ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.

2.   Selleks et tagada vastavus käesoleva määrusega, on kriisilahendusasutustel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL (*1) ja käesolevas määruses sätestatud volitused ning nad järgivad kõnealuses direktiivis ja käesolevas määruses sätestatud menetlusi.

3.   Selleks et tagada omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete täitmine, teevad pädevad asutused ja kriisilahendusasutused üksteisega koostööd.

4.   Selleks et tagada nõuete täitmine nende vastava pädevuse piires, tagavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 (*2) artikli 42 alusel loodud Ühtne Kriisilahendusnõukogu ning Euroopa Keskpank (EKP), talle määrusega (EL) nr 1024/2013 (*3) antud ülesannetega seonduvates küsimustes, asjaomase teabe korrapärase ja usaldusväärse vahetuse.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1)."

(*3)  Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).“"

2)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7)   „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja“ ehk „investeerimisfond“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (*4) artikli 1 lõikes 2 määratletud eurofond või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (*5) artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond;

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32)."

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).“;"

ii)

punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20)   „finantsvaldusettevõtja“– finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused ning kes ei ole segafinantsvaldusettevõtja; finantseerimisasutuse tütarettevõtjad on peamiselt krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused, kellest vähemalt üks on krediidiasutus või investeerimisühing ja kus rohkem kui 50 % finantseerimisasutuse omakapitalist, konsolideeritud varadest, tulust, personalist või muust näitajast, mida pädev asutus peab oluliseks, on seotud tütarettevõtjatega, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud või finantseerimisasutused;“

iii)

punkt 26 asendatakse järgmisega:

„26)   „finantseerimisasutus“– ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus või investeerimisühing ega pelgalt tööstusvaldusettevõtja ning kelle põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja, makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*6) artikli 4 punkti 4 tähenduses ning varahaldusettevõtja, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtja ega segakindlustusvaldusettevõtja, nagu need on määratletud vastavalt direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1 punktides f ja g;

(*6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ, 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).“;"

iv)

punkt 28 asendatakse järgmisega:

„28)   „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“– liikmesriigis tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, kellel on krediidiasutusest või investeerimisühingust, finantseerimisasutusest või abiettevõtjast tütarettevõtja või kellel on sellises krediidiasutuses või investeerimisühingus, finantseerimisasutuses või abiettevõtjas osalus ning kes ise ei ole ühegi teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või investeerimisühingu ega samas liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;“

v)

lisatakse järgmised punktid:

„29a)   „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“– liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on investeerimisühing;

29b)   „ELis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“– ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on investeerimisühing;

29c)   „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus“– liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;

29d)   „ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus“– ELis emaettevõtjana tegutsev ettevõtja, kes on krediidiasutus;“

vi)

punkti 39 lisatakse järgmine lõik:

„Kahte või enamat füüsilist või juriidilist isikut, kes täidavad punktis a või b sätestatud tingimusi tulenevalt nende otsesest positsioonist samas keskses vastaspooles kliirimistegevuse eesmärgil, ei loeta omavahel seotud klientide rühmaks.“;

vii)

punkt 41 asendatakse järgmisega:

„41)   „konsolideeritud järelevalvet teostav asutus“– pädev asutus, kes vastutab konsolideeritud alusel teostatava järelevalve eest kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 111;“

viii)

punkti 71 alapunkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„b)

artikli 97 kohaldamisel on see järgnevate summa:“;

ix)

punktis 72 asendatakse alapunkt a järgmisega:

„a)

nad on reguleeritud turud või kolmanda riigi turud, mida loetakse võrdväärseks reguleeritud turuga kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 25 lõike 4 punktis a sätestatud menetlusega (*7);

(*7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).“;"

x)

punkt 86 asendatakse järgmisega:

„86)   „kauplemisportfell“– kõik sellised positsioonid finantsinstrumentides ja kaupades, mida krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kauplemise eesmärgil või selleks, et maandada kauplemise eesmärgil hoitavaid positsioone, kooskõlas artikliga 104;“

xi)

punkt 91 asendatakse järgmisega:

„91)   „kauplemisriski positsioon“– praegune riskipositsioon, sealhulgas kliirivale liikmele tasumisele kuuluv, kuid veel saamata muutuvtagatis, ja kliiriva liikme või kliendi võimalik tulevane riskipositsioon keskse vastaspoole suhtes, mis tuleneb artikli 301 lõike 1 punktides a, b ja c loetletud lepingutest ja tehingutest, samuti alustamise tagatis;“

xii)

punkt 96 asendatakse järgmisega:

„96)   „sisemine riskimaandus“– positsioon, mis olulisel määral tasakaalustab riskielemente kauplemisportfelli positsiooni ja ühe või mitme kauplemisportfellivälise positsiooni või kahe kauplemisüksuse vahel;“

xiii)

punktis 127 asendatakse alapunkt a järgmisega:

„a)

krediidiasutused ja investeerimisühingud kuuluvad samasse artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi või on võrgustikus keskasutusega püsivalt seotud;“

xiv)

punkt 128 asendatakse järgmisega:

„128)   „väljamaksete tegemiseks kasutatavad kirjed“– kasum eelmise majandusaasta lõpus, millele on liidetud eelmiste perioodide jaotamata kasum ja selleks otstarbeks kasutatavad reservid enne omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele tehtavaid väljamakseid ning millest on lahutatud eelmistest perioodidest üle kantud kahjum, liidu või liikmesriigi õiguse või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja kohaselt mittejaotatav kasum ja summad, mis paigutatakse liikmesriigi õiguse või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikirja kohaselt mittejaotatavatesse reservidesse, võttes igal juhul arvesse omavahenditesse kuuluvate instrumentide konkreetset kategooriat, mida asjaomane liidu või liikmesriigi õigus või krediidiasutuse või investeerimisühingu põhikiri käsitleb; kõnealused kasum, kahjum ja reservid määratakse kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu individuaalsete raamatupidamisaruannete ja mitte konsolideeritud aruannete põhjal;“

xv)

lisatakse järgmised punktid:

„130)   „kriisilahendusasutus“– direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

131)   „kriisilahendussubjekt“– direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83a määratletud kriisilahendussubjekt;

132)   „kriisilahenduse konsolideerimisgrupp“– direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 83b määratletud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp;

133)   „globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“– globaalne süsteemselt oluline ettevõtja, mis on määratud kindlaks direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 1 ja 2 kohaselt;

134)   „kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“– globaalne süsteemselt oluline pangandusgrupp või pank, mis ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ja mis on nimetatud finantsstabiilsuse nõukogu avaldatud korrapäraselt ajakohastatavas globaalsete süsteemselt oluliste pankade loetelus;

135)   „oluline tütarettevõtja“– tütarettevõtja, mis vastab individuaalselt või konsolideeritud alusel ükskõik millisele järgmistest tingimustest:

a)

tütarettevõtja omab üle 5 % esialgse emaettevõtja konsolideeritud riskiga kaalutud varadest;

b)

tütarettevõtja annab üle 5 % esialgse emaettevõtja kogu tegevustulust;

c)

tütarettevõtja käesoleva määruse artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitaja on üle 5 % tema algse emaettevõtja konsolideeritud koguriskipositsiooni näitajast;

olulise tütarettevõtja kindlaksmääramisel, kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, loetakse kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat üheks tütarettevõtjaks nende konsolideeritud olukorra alusel;

136)   „globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksus“– juriidilise isiku staatusega üksus, mis on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa või kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa;

137)   „kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend“– direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 57 määratletud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend;

138)   „konsolideerimisgrupp“– ettevõtjate grupp, kuhu kuulub vähemalt üks krediidiasutus või investeerimisühing ning mis koosneb emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, mis on omavahel seotud nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (*8) artiklis 22;

139)   „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehing“– repotehing, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing või võimenduslaenu tehing;

140)   „alustamise tagatis“– igasugune tagatis, mis ei ole muutuvtagatis, vaid on üksuselt saadud või sellele antud, et katta tehingu või tehinguportfelli praegust ja võimalikku tulevast riskipositsiooni ajal, mil on vaja need tehingud tehingu või tehinguportfelli vastaspoole maksejõuetuse tõttu realiseerida või nende tururiske uuesti maandada;

141)   „tururisk“– turuhindade, sealhulgas valuutakursside või kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

142)   „valuutarisk“– valuutakursside kõikumisest tekkiv kahjurisk;

143)   „kaubarisk“– kaubahindade kõikumisest tekkiv kahjurisk;

144)   „kauplemisüksus“– täpselt määratletud diilerite rühm, mille on loonud krediidiasutus või investeerimisühing, et ühiselt juhtida kauplemisportfelli positsioone selgelt määratletud ja järjepideva äristrateegia ja sama riskijuhtimise struktuuri alusel;

145)   „väike ja mittekeerukas krediidiasutus või investeerimisühing“– krediidiasutus või investeerimisühing, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)

krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei ole suur krediidiasutus või investeerimisühing;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on jooksvale iga-aastasele aruandlusperioodile vahetult eelnenud nelja aasta jooksul keskmiselt 5 miljardit eurot või väiksem; liikmesriigid võivad seda künnist vähendada;

c)

krediidiasutus või investeerimisühing ei pea täitma kohustusi või peab täitma lihtsustatud kohustusi, mis on seotud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamisega vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 4;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevuse maht on artikli 94 lõike 1 kohase klassifikatsiooni tähenduses väike;

e)

krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemise eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 2 % tema bilansiliste ja bilansiväliste varade koguväärtusest ning tema tuletisinstrumentide positsioonide koguväärtus ei ületa 5 %, arvutatuna mõlemal juhul vastavalt artikli 273a lõikele 3;

f)

krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud koguvaradest ja -kohustustest üle 75 % on seotud tegevustega, mille vastaspooled asuvad Euroopa Majanduspiirkonnas, arvestamata mõlemal juhul grupisiseseid riskipositsioone;

g)

krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta käesoleva määruse kohaste usaldatavusnõuete täitmiseks sisemudeleid, välja arvatud tütarettevõtjate kasutatavad sisemudelid, mis on välja töötatud konsolideerimisgrupi tasandil, tingimusel et konsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse artiklis 433a või 433c sätestatud avalikustamisnõudeid konsolideeritud alusel;

h)

krediidiasutus või investeerimisühing ei ole esitanud pädevale asutusele vastuväidet tema klassifitseerimisele väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks;

i)

pädev asutus ei ole otsustanud, et krediidiasutust või investeerimisühingut ei peeta selle suuruse, vastastikuse seotuse, keerukuse või riskiprofiili analüüsi alusel väikeseks ja mittekeerukaks krediidiasutusteks või investeerimisühinguks;

146)   „suur krediidiasutus või investeerimisühing“– krediidiasutus või investeerimisühing, mis vastab mõnele järgmistest tingimustest:

a)

krediidiasutus või investeerimisühing on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;

b)

krediidiasutus või investeerimisühing on vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigetele 1 ja 3 määratud kindlaks kui muu süsteemselt oluline ettevõtja;

c)

krediidiasutus või investeerimisühing on asutamisliikmesriigis varade koguväärtuse alusel üks kolmest suurimast krediidiasutusest või investeerimisühingust;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus individuaalselt või asjakohasel juhul konsolideeritud olukorra alusel kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL on 30 miljardit eurot või suurem;

147)   „suur tütarettevõtja“– suureks krediidiasutuseks või investeerimisühinguks kvalifitseeruv tütarettevõtja;

148)   „börsil noteerimata krediidiasutus või investeerimisühing“– krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei ole emiteerinud väärtpabereid, millega võib kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 21 tähenduses;

149)   „finantsaruanne“– VIII osa kohaldamisel finantsaruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 tähenduses (*9).

(*8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19)."

(*9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).“;"

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millistel asjaoludel on lõike 1 punktis 39 esitatud tingimused täidetud.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

3)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad käesoleva määruse II, III, IV, VII, VIIA ja VIII osas ning määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud kohustused individuaalselt, välja arvatud käesoleva määruse artikli 430 lõike 1 punkt d.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad artiklis 92a sätestatud nõuet individuaalselt ainult krediidiasutused ja investeerimisühingud, keda käsitatakse kriisilahendussubjektidena, kes on ühtlasi globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa ja kellel ei ole tütarettevõtjaid.

Kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad järgivad artiklit 92b individuaalselt, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a)

nad ei ole kriisilahendussubjektid;

b)

neil ei ole tütarettevõtjaid;

c)

nad ei ole ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjad.“;

c)

lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3.   Üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, kes on kas emaettevõtja või tütarettevõtja, ja üheltki krediidiasutuselt ega investeerimisühingult, kes vastavalt artiklile 18 kuulub konsolideerimise alla, ei nõuta VIII osas sätestatud kohustuste täitmist individuaalselt.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust täidavad käesoleva artikli lõikes 1a osutatud krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid individuaalselt.

4.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamiseks ja seal loetletud tegevusteks, täidavad käesoleva määruse VI osas ja artikli 430 lõike 1 punktis d sätestatud kohustusi individuaalselt.

Järgmistelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt ei nõuta käesoleva määruse artikli 413 lõike 1 nõuete ning VIIA lisas sätestatud likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete täitmist:

a)

krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14;

b)

krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (*10) artikliga 16 ja artikli 54 lõike 2 punktiga a, tingimusel et nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist, ning

c)

krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on määratud kooskõlas määruse (EL) nr 909/2014 artikli 54 lõike 2 punktiga b, tingimusel et:

i)

nende tegevus piirdub kõnealuse määruse lisa C jao punktides a–e loetletud pangandusteenuste osutamisega väärtpaberite keskdepositooriumidele, kellele on antud tegevusluba kõnealuse määruse artikli 16 kohaselt, ning

ii)

nad ei teosta tähtaegade olulist ümberkujundamist.

Kuni artikli 508 lõike 3 kohase komisjoni aruande esitamiseni võivad pädevad asutused vabastada investeerimisühingud VI osas ja artikli 430 lõike 1 punktis d sätestatud kohustuste täitmisest, võttes arvesse nende tegevuse olemust, ulatust ja keerukust.

5.   Investeerimisühingutelt, kellele on osutatud käesoleva määruse artikli 95 lõikes 1 ja artikli 96 lõikes 1, krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, kelle puhul pädevad asutused on teinud käesoleva määruse artikli 7 lõikes 1 või 3 kirjeldatud erandi, ning krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, kellele on antud tegevusluba ka kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14, ei nõuta käesoleva määruse VII osas sätestatud kohustuste ja käesoleva määruse VIIA osas sätestatud finantsvõimenduse määraga seonduvate aruandlusnõuete täitmist individuaalselt.

(*10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014, lk 1).“"

4)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing teeb konsolideeritud alusel või tütarettevõtjast krediidiasutus või investeerimisühing allkonsolideeritud alusel likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute likviidsuspositsioonide, kelle suhtes kõnealust erandit kohaldatakse, pidevat seiret ja järelevalvet nende üle ning teeb likviidsusgruppi või -alagruppi kuuluvate kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute rahastamispositsioonide pidevat seiret ja järelevalvet nende üle, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, ning tagab kõikide nimetatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul piisava likviidsuse taseme ja, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõudest, piisava stabiilse rahastamise taseme;“

b)

lõike 3 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

selliste nõutud likviidsete varade jaotus summa, asukoha ja omandiõiguse lõikes, mida tuleb hoida ühes likviidsusalagrupis, kui loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ning ühe likviidsusalagrupi piires kättesaadava stabiilse rahastamise jaotus summa ja asukoha lõikes, kui loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;

c)

selliste likviidsete varade miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes loobutakse artikli 460 lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud likviidsuskattekordaja nõude kohaldamisest, ja sellise kättesaadava stabiilse rahastamise miinimumsumma kindlaksmääramine, mida peab hoidma krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes loobutakse VI osa IV jaotises sätestatud stabiilse netorahastamise kordaja nõude kohaldamisest;“

c)

lisatakse järgmine lõige:

„6.   Kui käesoleva artikli kohaselt loobub pädev asutus täielikult või osaliselt VI osa kohaldamisest krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, võib ta nimetatud krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes loobuda ka artikli 430 lõike 1 punkti d alusel likviidsusega seonduvate aruandlusnõuete kohaldamisest.“

5)

Artikli 10 lõikes 1 asendatakse esimese lõigu sissejuhatav osa järgmisega:

„1.   Pädevad asutused võivad kooskõlas riigisisese õigusega osaliselt või täielikult loobuda II–VIII osas ning määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud nõuete kohaldamisest ühe või mitme samas liikmesriigis asuva krediidiasutuse suhtes, kes on püsivalt seotud samas liikmesriigis asutatud ja nende üle järelevalvet teostava keskasutusega, kui järgmised tingimused on täidetud:“.

6)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad II, III, IV, VII ja VIIA osas sätestatud kohustused täitma artiklis 18 ette nähtud määral ja viisil oma konsolideeritud olukorra alusel, välja arvatud artikli 430 lõike 1 punkt d. Selleks et tagada konsolideerimiseks vajalike andmete nõuetekohane töötlemine ja edastamine, loovad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad nõuetekohase organisatsioonilise struktuuri ning seavad sisse asjakohase sisekontrolli korra. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteeme, protseduure ja asjaomast korda selleks, et tagada nõuetekohane konsolideerimine.

2.   Käesoleva määruse nõuete konsolideeritud alusel kohaldamise tagamise eesmärgil viitavad mõisted „krediidiasutus või investeerimisühing“, „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“, „ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“ ja „emaettevõtja“ ka:

a)

finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale, kes on saanud heakskiidu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 21a;

b)

määratud krediidiasutusele või investeerimisühingule, keda kontrollib emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui selline emaettevõtja ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4;

c)

finantsvaldusettevõtjale, segafinantsvaldusettevõtjale, krediidiasutusele või investeerimisühingule, kes on määratud kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõike 6 punktiga d.

Käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on sellise emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord, kes ei ole saanud heakskiitu kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 21a lõikega 4. Käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud ettevõtja konsolideeritud olukord on tema emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukord.“;

b)

lõige 3 jäetakse välja;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 täidavad käesoleva määruse artikli 92a nõudeid konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on liigitatud kriisilahendussubjektiks, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või selle osa või kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa.

Käesoleva määruse artikli 92b nõudeid täidavad konsolideeritud alusel käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud määral ja viisil üksnes need ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid. Kui kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 21b lõiget 2, täidavad kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat, kes on üheskoos liigitatud oluliseks tütarettevõtjaks, kumbki käesoleva määruse artikli 92b nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.“;

d)

lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.   ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel, kui konsolideerimisgrupp koosneb ühest või enamast krediidiasutusest või investeerimisühingust, kellele on antud luba tegeleda direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega. Kuni käesoleva määruse artikli 508 lõikes 2 osutatud komisjoni aruande esitamiseni ja juhul, kui konsolideerimisgrupp koosneb üksnes investeerimisühingutest, võivad pädevad asutused teha ELis emaettevõtjana tegutsevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele erandi käesoleva määruse VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõuete täitmisest konsolideeritud alusel, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

Artikli 8 lõigete 1–5 alusel antud vabastuse korral täidavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, ja kui see on asjakohane, likviidsusalagruppi kuuluvad finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad VI osa ja artikli 430 lõike 1 punkti d nõudeid konsolideeritud alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud alusel.

5.   Käesoleva määruse artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus käesoleva määruse II–VIII osa ja määruse (EL) 2017/2402 2. peatüki nõudeid keskasutusest ning sellega seotud krediidiasutustest ja investeerimisühingutest koosneva terviku konsolideeritud olukorra alusel.

6.   Kui see on põhjendatud järelevalve eesmärkidel krediidiasutuse või investeerimisühingu riski või kapitalistruktuuri eripäraga või kui liikmesriigid võtavad vastu riigisiseseid õigusakte, milles nõutakse tegevuste struktuurilist eraldatust pangandusgrupis, võivad pädevad asutused nõuda lisaks käesoleva artikli lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele ning piiramata muid käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL sätteid, et krediidiasutus või investeerimisühing täidaks käesoleva määruse II–VIII osas ning direktiivi 2013/36/EL VII jaotises sätestatud kohustusi allkonsolideeritud alusel.

Esimeses lõigus sätestatud meetodi kohaldamine ei mõjuta tõhusat järelevalvet konsolideeritud alusel ja sellega ei tohi kaasneda ebaproportsionaalset ebasoodsat mõju muude liikmesriikide või kogu liidu finantssüsteemile tervikuna või selle osadele, samuti ei tohi see põhjustada ega luua takistust siseturu toimimisele.“

7)

Artikkel 12 jäetakse välja.

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 12a

Konsolideeritud arvutamine mitme kriisilahendussubjektiga globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhul

Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuulub vähemalt kaks globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksust, mis on kriisilahendussubjektid, arvutab selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summa. Arvutused tehakse ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud olukorra alusel, nagu see oleks ainus globaalse süsteemselt olulise ettevõtja kriisilahendussubjekt.

Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on väiksem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, toimivad kriisilahendusasutused direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.

Kui käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt arvutatud summa on suurem kõikide selle globaalse süsteemselt olulise ettevõtja alla kuuluvate kriisilahendussubjektide käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktis a osutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste summast, võivad kriisilahendusasutused toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 3 ja artikli 45h lõike 2 kohaselt.“

9)

Artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Avalikustamisnõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

1.   ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad VIII osa nõudeid oma konsolideeritud olukorra alusel.

ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suured tütarettevõtjad avalikustavad artiklites 437, 438, 440, 442, 450, 451, 451a ja 453 osutatud teabe individuaalselt või vajaduse korral kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL allkonsolideeritud alusel.

2.   Kriisilahendussubjektiks liigitatud krediidiasutus või investeerimisühing, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, täidab artikli 437a ja artikli 447 punkti h nõudeid oma kriisilahenduse konsolideerimisgrupi konsolideeritud olukorra alusel.

3.   Lõike 1 esimest lõiku ei kohaldata ELis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute, ELis emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate, ELis emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate või kriisilahendussubjektide suhtes, kui neid kajastatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtja poolt konsolideeritud alusel avalikustatavas samaväärses teabes.

Lõike 1 teist lõiku kohaldatakse kolmandas riigis asutatud emaettevõtjate tütarettevõtjate suhtes, kui need tütarettevõtjad kvalifitseeruvad suurteks tütarettevõtjateks.

4.   Artikli 10 kohaldamisel täidab kõnealuses artiklis osutatud keskasutus VIII osa nõudeid keskasutuse konsolideeritud olukorra alusel. Artikli 18 lõiget 1 kohaldatakse keskasutuse suhtes ning temaga seotud krediidiasutusi ja investeerimisühinguid käsitatakse keskasutuse tütarettevõtjatena.

Artikkel 14

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõuete kohaldamine konsolideeritud alusel

1.   Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad peavad täitma määruse (EL) 2017/2402 artiklis 5 sätestatud kohustusi konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, et tagada oma kõnealuste sätetega nõutavate süsteemide, protseduuride ja mehhanismide järjepidevus ja hea integreeritus ning suutlikkus esitada mis tahes andmeid ja teavet, mis on järelevalve seisukohast olulised. Eelkõige tagavad nad, et käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävad tütarettevõtjad rakendavad süsteemid, protseduurid ja asjaomase korra selleks, et tagada kõnealuste sätete järgimine.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad käesoleva määruse käesoleva määruse artiklit 92 konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel kohaldavad täiendavat riskikaalu vastavalt käesoleva määruse artiklile 270a, kui rikutakse määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 nõudeid sellise kolmandas riigis asuva ettevõtja tasandil, mis on konsolideeritud vastavalt käesoleva määruse artiklile 18, ja kui konsolideerimisgrupi üldise riskiprofiili seisukohast on tegemist olulise rikkumisega.“

10)

Artikli 15 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib igal üksikjuhul eraldi loobuda konsolideeritud alusel kohaldamast käesoleva määruse III osa ning VIIA osas sätestatud seonduvaid aruandlusnõudeid ja direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 4. peatükki, välja arvatud käesoleva määruse artikli 430 lõike 1 punkt d, kui on täidetud järgmised tingimused:“.

11)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Erand finantsvõimenduse määra nõuete konsolideeritud alusel kohaldamisest investeerimisühingute konsolideerimisgruppide puhul

Kui kõik investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused, sealhulgas emaettevõtja, on investeerimisühingud, kes on vabastatud VII osas sätestatud nõuete individuaalsest kohaldamisest vastavalt artikli 6 lõikele 5, võib emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing otsustada, et ta ei kohalda VII osas sätestatud nõudeid ja VIIA osas sätestatud finantsvõimenduse määraga seonduvaid aruandlusnõudeid konsolideeritud alusel.“

12)

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise meetodid

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad, kes peavad täitma käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud nõudeid konsolideeritud olukorra alusel, kaasavad täismahus konsolideerimisse kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad. Käesoleva artikli lõikeid 3–6 ja artiklit 9 ei kohaldata juhul, kui VI osa ja artikli 430 lõiget 1 kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel või likviidsusalagrupi allkonsolideeritud olukorra alusel, nagu on sätestatud artiklites 8 ja 10.

Artikli 11 lõike 3a kohaldamisel kaasavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes peavad täitma artiklis 92a või 92b sätestatud nõudeid konsolideeritud alusel, täismahus konsolideerimisse kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud ning finantseerimisasutused, kes on nende tütarettevõtjad asjaomases kriisilahendusmenetluses olevas konsolideerimisgrupis.

2.   Abiettevõtjad kaasatakse konsolideerimisse käesolevas artiklis sätestatud juhtudel ja meetodite kohaselt.

3.   Kui ettevõtjad on seotud direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõike 7 tähenduses, määravad pädevad asutused konsolideerimise toimumise viisi.

4.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus nõuab proportsionaalset konsolideerimist vastavalt konsolideerimisse kuuluvale ettevõtjale kuuluva osalusega selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning finantseerimisasutuste kapitalis, mida ta juhib koos ühe või mitme konsolideerimisse mittekuuluva ettevõtjaga, kui kõnealuste ettevõtjate vastutus on piiratud neile kuuluva osalusega kapitalis.

5.   Lõigetes 1 ja 4 nimetamata osaluste või kapitaliseoste korral määravad pädevad asutused, kas ja kuidas konsolideerimine toimub. Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda kapitaliosaluse meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.

6.   Pädevad asutused määravad, kas ja kuidas toimub konsolideerimine järgmistel juhtudel:

a)

pädevate asutuste arvates on krediidiasutusel või investeerimisühingul oluline mõju ühe või mitme krediidiasutuse või investeerimisühingu või finantseerimisasutuse üle, omamata neis sealjuures osalust või muid kapitaliseoseid, ning

b)

kaht või enamat krediidiasutust või investeerimisühingut või finantseerimisasutust juhib sama juhtkond, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.

Eelkõige võivad pädevad asutused lubada või nõuda direktiivi 2013/34/EL artikli 22 lõigetes 7, 8 ja 9 sätestatud meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve all.

7.   Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on tütarettevõtja, kes on ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ega investeerimisühing, finantseerimisasutus või abiettevõtja, või kui tal on sellises ettevõtjas osalus, kohaldab ta kõnealuse tütarettevõtja või osaluse suhtes kapitaliosaluse meetodit. See meetod ei tähenda siiski asjaomaste ettevõtjate lisamist konsolideeritud järelevalve alla.

Erandina esimesest lõigust võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel või investeerimisühingutel kohaldada selliste tütarettevõtjate või osaluste suhtes mõnda muud meetodit või nõuda neilt mõne muu meetodi kohaldamist, sealhulgas kohaldatava raamatupidamistava kohaselt nõutav meetod, tingimusel et:

a)

krediidiasutus või investeerimisühing ei kohalda juba kapitaliosaluse meetodit 28. detsembril 2020;

b)

kapitaliosaluse meetodi kohaldamine oleks põhjendamatult koormav või kapitaliosaluse meetod ei peegelda piisavalt riske, mida esimeses lõigus osutatud ettevõtja krediidiasutusele või investeerimisühingule tekitab, ning

c)

kohaldatud meetodi tulemusel ei toimu kõnealuse ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist.

8.   Pädevad asutused võivad nõuda sellise tütarettevõtja või ettevõtja täielikku või proportsionaalset konsolideerimist, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on osalus, kui kõnealune tütarettevõtja või ettevõtja ei ole krediidiasutus või investeerimisühing, finantseerimisasutus ega abiettevõtja ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

ettevõtja ei ole kindlustusandja, kolmanda riigi kindlustusandja, edasikindlustusandja, kolmanda riigi edasikindlustusandja, kindlustusvaldusettevõtja või ettevõtja, kes on jäetud välja direktiivi 2009/138/EÜ kohaldamisalast vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 4;

b)

on olemas suur risk, et krediidiasutus või investeerimisühing otsustab anda kõnealusele ettevõtjale stressiolukorras finantstoetust, olenemata sellest, et puuduvad lepingulised kohustused sellise toetuse andmiseks, või minnes nendest lepingulistest kohustustest kaugemale.

9.   EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mille kohaselt lõigetes 3–6 ja lõikes 8 osutatud juhtudel konsolideerimine toimub.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

13)

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Allkonsolideerimine kolmandate riikide üksuste puhul

1.   Tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõudeid ning VIIA osas sätestatud seonduvaid aruandlusnõudeid oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui kõnealustel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kolmandas riigis tütarettevõtja, kes on krediidiasutus või investeerimisühing või finantseerimisasutus, või kui neil on sellises ettevõtjas osalus.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad tütarettevõtjast krediidiasutused ja investeerimisühingud loobuda artiklites 89, 90 ja 91 ning III, IV ja VII osas sätestatud nõuete ning VIIA osas sätestatud seonduvate aruandlusnõuete kohaldamisest oma allkonsolideeritud olukorra alusel, kui nende kolmandates riikides asuvate tütarettevõtjate ja nende osalusega ettevõtjate koguvarad ja bilansivälised kirjed moodustavad vähem kui 10 % tütarettevõtjast krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvaradest ja bilansivälistest kirjetest.“

14)

II osa pealkiri asendatakse järgmisega:

OMAVAHENDID JA KÕLBLIKUD KOHUSTUSED“.

15)

Artikli 26 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Pädevad asutused hindavad, kas emiteeritud kapitaliinstrumendid vastavad artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud klassifitseerivad emiteeritud kapitaliinstrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks üksnes pärast seda, kui pädevad asutused on andnud selleks loa.

Erandina esimesest lõigust võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud klassifitseerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidena järgnevalt emiteeritavad sellises vormis esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, mille jaoks nad on juba kõnealuse loa saanud, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

a)

neid järgnevaid emissioone reguleerivad sätted on sisuliselt samad kui sätted, millega reguleeritakse emissioone, mille jaoks krediidiasutused ja investeerimisühingud on loa juba saanud;

b)

krediidiasutused ja investeerimisühingud on teavitanud pädevaid asutusi kõnealustest järgnevatest emissioonidest piisavalt aegsasti enne nende klassifitseerimist esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks.

Pädevad asutused konsulteerivad enne esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks klassifitseeritavatele uues vormis kapitaliinstrumentidele loa andmist EBAga. Pädevad asutused võtavad EBA arvamust nõuetekohaselt arvesse, ja kui nad kavatsevad sellest kõrvale kalduda, esitavad EBA-le kolme kuu jooksul alates EBA arvamuse kättesaamise kuupäevast kirjaliku põhjenduse selle kohta, miks nad otsustasid kõnealusest arvamusest kõrvale kalduda. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.

EBA koostab pädevatelt asutustelt kogutud teabe põhjal iga liikmesriigi nende kapitaliinstrumentide kõikide vormide loetelu, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, haldab seda loetelu ja avaldab selle. EBA võib kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 35 koguda seoses esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentidega mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks, et teha kindlaks vastavus käesoleva määruse artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele ning et hallata ja ajakohastada käesolevas lõigus osutatud loetelu.

Pärast artiklis 80 sätestatud kontrolliprotsessi ning kui on piisavalt tõendeid, et asjaomased kapitaliinstrumendid ei vasta või enam ei vasta artiklis 28 või, kui see on kohaldatav, artiklis 29 sätestatud tingimustele, võib EBA otsustada neid instrumente neljandas lõigus osutatud loetellu mitte lisada või need sellest loetelust välja jätta. EBA avaldab selle kohta teadaande, milles viidatakse ka asjakohase pädeva asutuse seisukohale kõnealuses küsimuses. Käesolevat lõiku ei kohaldata artiklis 31 osutatud kapitaliinstrumentide suhtes.“

16)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

instrumentide eest on täielikult tasutud ning krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt nende instrumentide omandiõiguse saamist;“

ii)

lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti b kohaldamisel kvalifitseerub esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.“;

b)

lõikesse 3 lisatakse järgmised lõigud:

„Lõike 1 esimese lõigu punkti h alapunktis v sätestatud tingimus loetakse täidetuks ka siis, kui tütarettevõtja on sõlminud oma emaettevõtjaga kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, mille kohaselt on tütarettevõtja kohustatud kandma pärast oma iga-aastase finantsaruande koostamist oma iga-aastase tulemi üle emaettevõtjale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

emaettevõtja omab 90 % või rohkem tütarettevõtja hääleõigusest ja kapitalist;

b)

emaettevõtja ja tütarettevõtja asuvad samas liikmesriigis;

c)

leping sõlmiti õiguspärasel maksustamise eesmärgil;

d)

tütarettevõtjal on iga-aastase finantsaruande koostamisel õigus vähendada väljamaksete summat, eraldades osa oma kasumist või kogu kasumi enda reservidesse või üldisse pangandusriskireservi, enne mis tahes makse tegemist emaettevõtjale;

e)

emaettevõtja on lepingu alusel kohustatud täielikult kompenseerima tütarettevõtja kogu kahjumi;

f)

lepingus nähakse ette etteteatamistähtaeg, mille kohaselt võib lepingu lõpetada üksnes majandusaasta lõpus ning selline lõpetamine jõustub kõige varem järgmise majandusaasta alguses, mis ei muuda emaettevõtja kohustust kompenseerida täielikult tütarettevõtja jooksva majandusaasta kogu kahjum.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on sõlminud kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu, teavitab ta sellest viivitamata pädevat asutust ning esitab pädevale asutusele kõnealuse lepingu koopia. Krediidiasutus või investeerimisühing teavitab pädevat asutust viivitamata ka kõigist kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingusse tehtud muudatustest ning lepingu lõpetamisest. Krediidiasutus või investeerimisühing võib sõlmida ainult ühe kasumi ja kahjumi ülekandmise lepingu.“

17)

Artikli 33 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

krediidiasutuse või investeerimisühingu tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutustest.“

18)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

immateriaalne vara, välja arvatud usaldatavusnõuete kohaselt hinnatud tarkvaraga seotud vara, mille väärtust ei mõjuta negatiivselt krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendus, maksejõuetus või likvideerimine;“

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„n)

artikli 132c lõikes 2 osutatud miinimumväärtuses kohustuse puhul summa, mille võrra miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aktsiate või osakute praegune turuväärtus jääb alla miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust ning mida krediidiasutus või investeerimisühing ei ole veel kajastanud esimese taseme põhiomavahendite kirjete vähendamises.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõike 1 punktis b osutatud mahaarvamiste kohaldamist, sealhulgas väärtusele avalduvate selliste negatiivsete mõjude olulisust, mis ei tekita probleeme usaldatavusnõuete täitmisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

19)

Artiklisse 37 lisatakse järgmine punkt:

„c)

mahaarvatavat summat vähendatakse tütarettevõtjate sellise immateriaalse vara arvestusliku ümberhindamise summa võrra, mis on saadud tütarettevõtjate konsolideerimisel ja mis on seotud isikutega, kes ei ole I osa II jaotise 2. peatüki kohasesse konsolideerimisse kaasatud ettevõtjad.“

20)

Artikli 39 lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel, peab piirduma ajutistest erinevustest tuleneva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tekkis enne 23. novembrit 2016, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:“.

21)

Artikli 45 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;“.

22)

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui omavahendeid arvutatakse artiklites 92a ja 92b sätestatud nõuete täitmise eesmärgil, mis arvutatakse vastavalt artikli 72e lõikes 4 sätestatud mahaarvamise raamistikule.“;

b)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

punkti a alapunkti iv viimane lause asendatakse järgmisega:

„Konsolideeritud bilanss või laiendatud agregeeritud arvestus esitatakse pädevatele asutustele vähemalt samasuguse sagedusega kui on sätestatud artikli 430 lõikes 7 osutatud rakenduslikes tehnilistes standardites.“;

ii)

punkti a alapunkti v esimene lause asendatakse järgmisega:

„v)

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidega hõlmatud krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad ühiselt täitma konsolideeritud või laiendatud agregeeritud arvestuse alusel artiklis 92 sätestatud nõudeid ning esitama nende nõuete täitmise kohta aruandeid vastavalt artiklile 430.“

23)

Artikli 52 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

instrumendid on emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing vahetult ja nende eest on täielikult tasutud;“

b)

punkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„b)

instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:“;

c)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;“

d)

punkt h asendatakse järgmisega:

„h)

kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;“

e)

punkt j asendatakse järgmisega:

„j)

instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing plaanib instrumendid tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;“

f)

punkt p asendatakse järgmisega:

„p)

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda käsitatakse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei käsitata kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 osana kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;“

g)

lisatakse järgmised punktid:

„q)

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja täidetav selliste põhikirjasätete või õiguslikult siduvate lepinguliste sätete alusel, millega tunnustatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

r)

instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.“;

h)

lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendina vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.“

24)

Artikli 54 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„e)

kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on emiteerinud kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja, arvutatakse punktis a osutatud käivitav sündmus tasemel 5,125 % või kõrgemal tasemel kooskõlas asjaomase kolmanda riigi õigusega või instrumente reguleerivate lepinguliste sätetega, tingimusel et pädev asutus on pärast EBAga konsulteerimist veendunud, et kõnealused sätted on vähemalt samaväärsed käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.“

25)

Artikli 59 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;“.

26)

Artikli 62 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kapitaliinstrumendid, tingimusel et on täidetud artiklis 63 sätestatud tingimused, ja artiklis 64 kehtestatud ulatuses;“.

27)

Artiklit 63 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:“;

b)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

instrumendid on otseselt emiteerinud krediidiasutus või investeerimisühing ja nende eest on täielikult tasutud;“

c)

punkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„b)

instrumendid ei kuulu ühelegi järgmistest:“;

d)

punktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

krediidiasutus või investeerimisühing ei rahasta otseselt ega kaudselt instrumentide omandiõiguse saamist;

d)

instrumente reguleerivate sätete kohased instrumentide põhisummaga seotud nõuded rahuldatakse nõuete rahuldamise järjekorras pärast kõlblike kohustuste instrumentidest tulenevaid nõudeid;“

e)

punkti e sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„e)

järgmised ettevõtjad ei ole instrumente taganud ega andnud neile garantiid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:“;

f)

punktid f–n asendatakse järgmisega:

„f)

instrumentide suhtes ei kohaldata ühtegi korda, mis muul viisil suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku;

g)

instrumentide esialgne tähtaeg on vähemalt viis aastat;

h)

instrumente reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid nende põhisumma lunastamiseks või tagasimaksmiseks enne lõpptähtaega;

i)

kui instrumendid hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsiooni, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule;

j)

instrumente võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ainult juhul, kui on täidetud artiklis 77 sätestatud tingimused, ja mitte varem kui viis aastat pärast emiteerimise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui on täidetud artikli 78 lõikes 4 sätestatud tingimused;

k)

instrumente reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing võib instrumendid enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

l)

instrumente reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral;

m)

instrumentidelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

n)

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et kriisilahendusasutuse otsuse korral kasutada kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õigust tuleb instrumentide põhisumma jäädavalt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja teda ei ole määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, nõutakse instrumente reguleerivate õigusaktide või lepinguliste sätetega, et asjakohase kolmanda riigi asutuse otsuse korral tuleb instrumentide põhisumma alaliselt alla hinnata või tuleb instrumendid konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;“

g)

lisatakse järgmised punktid:

„o)

kui emitent on asutatud kolmandas riigis ja on määratud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 12 kindlaks kui osa kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, millesse kuuluv kriisilahendussubjekt on asutatud liidus, või kui emitent on asutatud liikmesriigis, võib instrumente emiteerida kolmanda riigi õigusaktide alusel või võib nende suhtes muul viisil kohaldada kolmanda riigi õigusakte ainult juhul, kui nende õigusaktide alusel on kõnealuse direktiivi artiklis 59 osutatud allahindamise ja konverteerimise õiguse kasutamine kehtiv ja täidetav selliste põhikirjasätete või õiguslikult siduvate lepinguliste sätete alusel, millega tunnistatakse kriisilahendusmenetlust või muid allahindamise või konverteerimisega seotud toiminguid;

p)

instrumentide suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks vähendada nende suutlikkust kahjumit katta.“;

h)

lisatakse järgmine lõik:

„Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub teise taseme omavahenditesse kuuluvaks instrumendiks vaid see osa kapitaliinstrumendist, mille eest on täielikult tasutud.“

28)

Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64

Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide amortiseerimine

1.   Teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on rohkem kui viis aastat, kvalifitseeruvad kogusummas teise taseme omavahendite kirjeteks.

2.   See, mil määral teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid instrumentide tähtaja viimasel viiel aastal kvalifitseeruvad teise taseme omavahendite kirjeteks, arvutatakse punktis a osutatud arvutuse tulemuse korrutamisega punktis b osutatud summaga järgmiselt:

a)

instrumentide bilansiline väärtus lepingulise lõpptähtajani jäänud viimase viie aasta pikkuse ajavahemiku esimese päeva seisuga, jagatuna kõnealuse ajavahemiku päevade arvuga;

b)

instrumentide lepingulise lõpptähtajani jäänud päevade arv.“

29)

Artiklisse 66 lisatakse järgmine punkt:

„e)

artikli 72e kohaselt kõlblike kohustuste kirjetest mahaarvamisele kuuluvate kirjete summa, mis ületab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjeid.“

30)

Artikli 69 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;“.

31)

Artikli 72 järele lisatakse järgmine peatükk:

5a. PEATÜKK

Kõlblikud kohustused

1. jagu

Kõlblike kohustuste kirjed ja instrumendid

Artikkel 72a

Kõlblike kohustuste kirjed

1.   Kõlblike kohustuste kirjed koosnevad järgmisest, välja arvatud siis, kui need kuuluvad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud väljajäetud kohustuste hulka, ja artiklis 72c kehtestatud ulatuses:

a)

kõlblike kohustuste instrumendid, kui artiklis 72b sätestatud tingimused on täidetud, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ega teise taseme omavahendite kirjeteks;

b)

teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, sellises ulatuses, kuivõrd need ei kvalifitseeru artikli 64 kohaselt teise taseme omavahendite kirjeteks.

2.   Kõlblike kohustuste kirjetest jäetakse välja järgmised kohustused:

a)

tagatud hoiused;

b)

nõudmiseni hoiused ja lühiajalised hoiused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui üks aasta;

c)

füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblike hoiuste see osa, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL (*11) artikli 6 kohast hoiuste tagamise ulatust;

d)

füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute väljaspool liitu asutatud filiaalide kaudu;

e)

tagatud kohustused, sealhulgas pandikirjad ja kohustused riskide maandamise eesmärgil kasutatavate finantsinstrumentide kujul, mis moodustavad lahutamatu osa tagatiste kogumist ning mis on liikmesriigi õiguse kohaselt tagatud sarnaselt pandikirjadega, tingimusel et kogu pandikirjade tagatiste kogumiga seotud tagatud vara jääb mõjutamatuks, eraldatuks ja piisavalt rahastatuks, ning välja arvatud tagatud kohustuse või pandiga tagatud kohustuse selline osa, mis ületab tagatiseks oleva vara, pandi, pandiõiguse või tagatise väärtust;

f)

kohustused, mis on tekkinud kliendi vara või raha hoides, sealhulgas investeerimisfondi nimel hoitav kliendi vara või raha, tingimusel et selline klient on kohaldatavate maksejõuetust käsitlevate õigusaktide alusel kaitstud;

g)

kohustused, mis on tekkinud kriisilahendussubjekt või selle tütarettevõtja (kui usaldusisiku) ja mõne teise isiku (kui kasusaaja) vahelise usaldussuhte alusel, tingimusel et niisugune kasusaaja on kaitstud kohaldatava maksejõuetus- või tsiviilõiguse alusel;

h)

krediidiasutuste ja investeerimisühingute, välja arvatud sama konsolideerimisgrupi ettevõtjate ees olevad kohustused, mille esialgne tähtaeg on lühem kui seitse päeva;

i)

kohustused, mille järelejäänud tähtajani on jäänud vähem kui seitse päeva, järgmiste ees:

i)

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ (*12) määratud süsteemid või süsteemi korraldajad;

ii)

kooskõlas direktiiviga 98/26/EÜ määratud süsteemis osalejad ja sellises süsteemis osalemisest tulenevad kohustused või

iii)

kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 25 tunnustatud kolmandate riikide kesksed vastaspooled;

j)

järgmised kohustused:

i)

kohustused töötajate ees seoses palgavõlgnevuse, pensionihüvitise või muu kindlaksmääratud tasuga, välja arvatud töötasu muutuv osa, mis ei ole reguleeritud kollektiivlepinguga, ning välja arvatud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2 osutatud oluliste riskide võtjate tasu muutuv osa;

ii)

kohustused kaubakrediiti andnud võlausaldajate ees seoses krediidiasutuse või investeerimisühingu või emaettevõtja igapäevaseks tegevuseks vajalike kriitiliste kaupade tarnetega või teenuste osutamisega, sealhulgas IT-teenused, kommunaalteenused ning ruumide rent, teenindus ja korrashoid;

iii)

kohustused maksu- ja sotsiaalkindlustusasutuste ees, kui sellised kohustused on kohaldatava õiguse alusel eelistatud;

iv)

kohustused hoiuste tagamise skeemide ees seoses direktiivi 2014/49/EL kohaste osamaksetega;

k)

kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumentidest;

l)

kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest.

Esimese lõigu punkti l kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente, mis sisaldavad ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi või omaniku valikule, ja võlainstrumente, millel on muutuv intressimäär, mis tuleneb laialt kasutatavast viiteintressimäärast, nagu Euribor või Libor, üksnes nende tunnuste tõttu tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidena.

Artikkel 72b

Kõlblike kohustuste instrumendid

1.   Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, eeldusel et need täidavad käesolevas artiklis sätestatud tingimused ja üksnes käesolevas artiklis kindlaks määratud ulatuses.

2.   Kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

kohustused on otse emiteerinud või välja andnud krediidiasutus või investeerimisühing ning nende eest on täielikult tasutud;

b)

kohustused ei kuulu ühelegi järgmistest:

i)

krediidiasutus või investeerimisühing või üksus, mis kuulub samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;

ii)

ettevõtja, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on otsene või kaudne osalus, kus talle otseselt või kontrollisuhte kaudu kuulub vähemalt 20 % kõnealuse ettevõtja hääleõigustest või kapitalist;

c)

kohustuste omandiõiguse saamist ei rahasta otseselt ega kaudselt kriisilahendussubjekt;

d)

kohustuste põhisummaga seotud nõue on instrumente reguleerivate sätete alusel täielikult allutatud artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustustest tulenevatele nõuetele; asjaomane allutatuse nõue loetakse täidetuks ühel järgnevatest juhtudest:

i)

kohustusi reguleerivates lepingulistes sätetes on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;

ii)

kohaldatavas õiguses on täpsustatud, et direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalise maksejõuetusmenetluse korral on instrumentide põhisummaga seotud nõue madalama järguga kui nõuded, mis tulenevad ükskõik millisest käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustusest;

iii)

instrumendid on emiteerinud kriisilahendussubjekt, mille bilansis ei ole ühtegi käesoleva määruse artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustust, mis on sama või madalama nõudeõiguse järguga kui kõlblike kohustuste instrumendid;

e)

ükski järgmistest ei ole kohustusi taganud ega andnud neile garantiid ega sõlminud muid kokkuleppeid, mis suurendaks instrumentidega seonduvate nõuete nõudeõiguse järku:

i)

krediidiasutus või investeerimisühing ega tema tütarettevõtjad;

ii)

krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja ega tema tütarettevõtjad;

iii)

ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos punktides i ja ii osutatud üksustega;

f)

kohustuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuskorda (set-off või netting), mis võiks kriisilahenduse korral vähendada nende suutlikkust kahjumit katta;

g)

kohustusi reguleerivad sätted ei sisalda krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks ajendeid, et põhisumma enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada või tagasi osta, välja arvatud artikli 72c lõikes 3 osutatud juhtudel;

h)

instrumentide omanikud ei saa kohustusi enne nende tähtaega tagasi võtta, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;

i)

artikli 72c lõigete 3 ja 4 kohaldamisel, kui kohustused hõlmavad üht või mitut ennetähtaegse tagasimakse võimalust, sealhulgas ostuoptsioone, võib neid optsioone kasutada vastavalt emitendi valikule, välja arvatud artikli 72c lõikes 2 osutatud juhtudel;

j)

kohustusi võib enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, kui artiklites 77 ja 78a sätestatud tingimused on täidetud;

k)

kohustusi reguleerivad sätted ei osuta otseselt ega kaudselt sellele, et kriisilahendussubjekt võib kohustusi enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning krediidiasutus või investeerimisühing ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

l)

kohustusi reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud kriisilahendussubjekti maksejõuetuse või likvideerimise korral;

m)

kohustustelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta kriisilahendussubjekti või selle emaettevõtja krediidikvaliteedi alusel;

n)

instrumentide puhul, mis on emiteeritud pärast 28. juunit 2021, osutatakse asjakohases lepingulises dokumentatsioonis ja kohaldatavuse korral emissiooniga seotud prospektis sõnaselgelt võimalusele kasutada allahindamise ja konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 48.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel kvalifitseerub kõlbliku kohustuse instrumendiks vaid see osa kohustusest, mille eest on täielikult tasutud.

Käesoleva artikli esimese lõigu punkti d kohaldamisel, kui mõned artikli 72a lõikes 2 osutatud väljajäetud kohustused on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, muu hulgas seetõttu, et neid hoiab võlausaldaja, kellel on võlgnikuga märkimisväärne seos, kuna võlausaldaja on või on olnud aktsionär või seotud kontrolli või konsolideerimisgrupi kaudu, kuulub või on kuulunud juhtorganisse või on või on olnud seotud mõne kõnealuse isikuga, ei võeta niisugustest väljajäetud kohustustest tulenevaid nõudeid allutatuse hindamisel arvesse.

3.   Lisaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustustele võib kriisilahendusasutus lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks koondsummas, mis ei ületa 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, tingimusel et:

a)

kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;

b)

kohustused on sama nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus, ning

c)

nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist rahuldatavate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.

4.   Kriisilahendusasutus võib lubada, et kohustused kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks lisaks lõikes 2 osutatud kohustustele, tingimusel et:

a)

krediidiasutusel või investeerimisühingul ei lubata lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka lõikes 3 osutatud kohustusi;

b)

kõik lõikes 2 sätestatud tingimused, välja arvatud lõike 2 esimese lõigu punktis d sätestatud tingimus, on täidetud;

c)

kohustused on sama või kõrgema nõudeõiguse järguga kui artikli 72a lõikes 2 osutatud madalaima järguga väljajäetud kohustused, välja arvatud väljajäetud kohustused, mis on maksejõuetust käsitlevate liikmesriigi õigusaktide alusel allutatud tavalistele tagamata nõuetele, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 2 kolmandas lõigus;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis ei ületa artikli 72a lõikes 2 osutatud selliste väljajäetud kohustuste summa, mille nõudeõiguse järk on sama või madalam kohustustest maksejõuetusmenetluse korral, 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summast;

e)

nende kohustuste lisamine kõlblike kohustuste kirjete hulka ei too kaasa olulist rahuldatavate kohtuhagide või põhjendatud hüvitisnõuete esitamise ohtu, mida kriisilahendusasutus hindab vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõike 1 punktis g ja artiklis 75 osutatud põhimõtetele.

5.   Kriisilahendusasutus võib lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul lisada kõlblike kohustuste kirjete hulka üksnes lõikes 3 või 4 osutatud kohustused.

6.   Käesoleva artikli tingimuste täitmise kontrollimisel konsulteerib kriisilahendusasutus pädeva asutusega.

7.   EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)

kohaldatav kõlblike kohustuste instrumentide kaudse rahastamise vorm ja laad;

b)

lunastamise ajendite vorm ja laad käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis g ja artikli 72c lõikes 3 sätestatud tingimuse kohaldamisel.

Need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud peavad olema täielikult kooskõlas artikli 28 lõike 5 punktis a ja artikli 52 lõike 2 punktis a osutatud delegeeritud õigusaktiga.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 72c

Kõlblike kohustuste instrumentide amortiseerimine

1.   Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta, kvalifitseeruvad täielikult kõlblike kohustuste kirjeteks.

Kõlblike kohustuste instrumendid, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta, ei kvalifitseeru kõlblike kohustuste kirjeteks.

2.   Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab omaniku jaoks tagasivõtuoptsiooni, mille saab täitmisele pöörata enne instrumendi esialgset tähtaega, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil omanik saab kasutada tagasivõtuoptsiooni ja taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.

3.   Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab emitendi jaoks ajendit instrument enne instrumendi esialgset tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta, määratakse instrumendi tähtajaks kõige varasem võimalik kuupäev, mil emitent saab seda optsiooni kasutada ning taotleda instrumendi tagasivõtmist või tagasimaksmist.

4.   Lõike 1 kohaldamisel, kui kõlblike kohustuste instrument sisaldab ennetähtaegset tagasivõtuoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt emitendi valikule enne instrumendi esialgset tähtaega, kuid instrumenti reguleerivad sätted ei sisalda ajendeid instrumenti enne tähtaega tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta ega sisalda tagasivõtu- ega tagasimakseoptsiooni, mida võib kasutada vastavalt instrumendi omaja valikule, määratakse instrumendi tähtajaks esialgne tähtaeg.

Artikkel 72d

Tagajärjed, mis tulenevad sellest, kui aktsepteeritavuse tingimused ei ole enam täidetud

Kui kõlblike kohustuste instrumendi suhtes ei ole artiklis 72b sätestatud tingimused enam täidetud, lõpeb viivitamatult kohustuste kvalifitseerumine kõlblike kohustuste instrumentideks.

Artikli 72b lõikes 2 osutatud kohustusi võib jätkuvalt lugeda kõlblike kohustuste instrumentideks seni, kuni need kvalifitseeruvad kõlblike kohustuste instrumentideks artikli 72b lõike 3 või 4 kohaselt.

2. jagu

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

Artikkel 72e

Mahaarvamised kõlblike kohustuste kirjetest

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, arvavad kõlblike kohustuste kirjetest maha järgmised elemendid:

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus enda kõlblike kohustuste instrumentides, sealhulgas enda kohustused, mille ostukohustus võib krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasolevate lepinguliste kohustuste alusel tekkida;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsene, kaudne ja sünteetiline osalus selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kellega krediidiasutusel või investeerimisühingul on vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada kriisilahendussubjekti suutlikkust kahjumit katta ja rekapitaliseerida;

c)

globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides olevate otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste artikli 72i kohaselt kindlaks määratud kohaldatav summa, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut neis üksustes;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomastes üksustes oluline investeering, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.

2.   Käesoleva jao kohaldamisel käsitatakse kõlblike kohustuste instrumentidena kõiki instrumente, mis kuuluvad kõlblike kohustuste instrumentidega samasse nõudeõiguse järku, välja arvatud instrumendid, mis on sama nõudeõiguse järguga kui instrumendid, mis on tunnistatud kõlblikeks kohustusteks artikli 72b lõigete 3 ja 4 alusel.

3.   Käesoleva jao kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa järgmiselt:

Formula

kus:

h

=

artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa;

i

=

emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu indeks;

Hi

=

emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i artikli 72b lõikes 3 osutatud kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste kogusumma;

li

=

emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i kõlblike kohustuste kirjetes sisalduvate kohustuste summa artikli 72b lõikes 3 kehtestatud piirides vastavalt emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu värskeimale avalikustatud teabele, ning

Li

=

artikli 72b lõikes 3 osutatud emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu i tagasimaksmata kohustuste kogusumma vastavalt emitendi värskeimale avalikustatud teabele.

4.   Kui ELis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul või liikmesriigis emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 92a, on otsene, kaudne või sünteetiline osalus temaga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva ühe või mitme tütarettevõtja omavahenditesse kuuluvates instrumentides või kõlblike kohustuste instrumentides, võib selle emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast asjaomase tütarettevõtja kriisilahendusasutuse arvamuse nõuetekohast arvessevõtmist lubada emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul sellised osalused maha arvata, arvates maha kõnealuse emaettevõtja kriisilahendusasutuse kindlaks määratud väiksema summa. Kohandatud summa peab olema vähemalt võrdne summaga m, mis arvutatakse järgmiselt:

 

mi = max {0; OPi + LPi – max{0; β · [Oi + Li – ri · aRWAi]}}

kus:

i

=

tütarettevõtja indeks;

OPi

=

tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;

LPi

=

tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate kõlblike kohustuste kirjete summa;

β

=

tütarettevõtja i emiteeritud ja emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste kirjete protsendimäär;

Oi

=

tütarettevõtja i omavahendite summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

Li

=

tütarettevõtja i kõlblike kohustuste summa, võtmata arvesse käesoleva lõike kohaselt arvutatud mahaarvatud summat;

ri

=

tütarettevõtja i suhtes tema kriisilahenduse konsolideerimisgrupi tasandil kohaldatav suhtarv vastavalt käesoleva määruse artikli 92a lõike 1 punktile a ja direktiivi 2014/59/EL artiklile 45d ning

aRWAi

=

globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse i koguriskipositsioon arvutatuna artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt, võttes arvesse artiklis 12a sätestatud kohandusi.

Kui emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel või investeerimisühingul on esimese lõigu kohaselt lubatud maha arvata kohandatud summa, arvab tütarettevõtja maha esimeses lõigus osutatud omavahenditesse kuuluvates instrumentides ja kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste summa ja nimetatud kohandatud summa vahe.

Artikkel 72f

Enda kõlblike kohustuste instrumentides olevate osaluste mahaarvamine

Artikli 72e lõike 1 punkti a kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud osalused pika kogupositsiooni alusel, võttes arvesse järgmisi erandeid:

a)

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada osaluste summa pika netopositsiooni alusel, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i)

lühikesed ja pikad positsioonid on samas aluspositsioonis ning lühikesed positsioonid ei hõlma vastaspoole riski;

ii)

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b)

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, arvutades aluspositsiooni nende indeksite koosseisu kuuluvates enda kõlblike kohustuste instrumentides;

c)

krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad tasaarvestada enda kõlblike kohustuste instrumentide pikad kogupositsioonid, mis tulenevad indeksipõhistes väärtpaberites olevatest osalustest, enda kõlblike kohustuste instrumentide lühikeste positsioonidega, mis tulenevad alusindeksi lühikestest positsioonidest, sealhulgas juhul, kui kõnealused lühikesed positsioonid hõlmavad vastaspoole riski, eeldusel et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

i)

pikad ja lühikesed positsioonid on samades alusindeksites;

ii)

nii lühikesi kui ka pikki positsioone hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all.

Artikkel 72g

Kõlblike kohustuste kirjete mahaarvamise alus

Artikli 72e lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamisel arvavad krediidiasutused ja investeerimisühingud maha pikad kogupositsioonid, võttes arvesse artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

Artikkel 72h

Teiste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentidesse kuuluvate osaluste mahaarvamine

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kasuta artiklis 72j sätestatud erandit, teevad artikli 72e lõike 1 punktides c ja d osutatud mahaarvamised vastavalt järgnevale:

a)

nad võivad arvutada otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused kõlblike kohustuste instrumentides samas aluspositsioonis oleva pika netopositsiooni alusel, eeldusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

i)

lühikese positsiooni lõpptähtaeg kas vastab pika positsiooni lõpptähtajale või on sellest hilisem või on lühikese positsiooni järelejäänud tähtaeg vähemalt üks aasta;

ii)

nii lühikest kui ka pikka positsiooni hoitakse mõlemaid kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b)

otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste puhul indeksipõhistes väärtpaberites määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud mahaarvatava summa kindlaks, vaadates läbi nende indeksite koosseisu kuuluvate kõlblike kohustuste instrumentide aluspositsioonid.

Artikkel 72i

Kõlblike kohustuste mahaarvamine, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulisi investeeringuid globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksustes

1.   Artikli 72e lõike 1 punkti c kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldatava mahaarvatava summa, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud arvutuse tulemusel saadud teguriga:

a)

kogusumma, mille võrra krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, millest üheski ei ole krediidiasutusel või investeerimisühingul olulist investeeringut, ületavad 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest, pärast järgmiste sätete kohaldamist:

i)

artiklid 32–35;

ii)

artikli 36 lõike 1 punktid a–g, punkti k alapunktid ii–v ja punkt l, välja arvatud mahaarvatav summa seoses tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest;

iii)

artiklid 44 ja 45;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste summa globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, jagatuna krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste kogusummaga nende finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja nende üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles kriisilahendussubjektil ei ole olulist investeeringut.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud jätavad lõike 1 punktis a osutatud summast ja lõike 1 punkti b kohaselt arvutatavast tegurist välja väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem.

3.   Lõike 1 kohaselt maha arvatud summa jaotatakse kõigi krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavate globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuse kõlblike kohustuste instrumentide vahel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata, korrutades käesoleva lõike punktis a osutatud summa käesoleva lõike punktis b osutatud osakaaluga:

a)

osaluste summa, mis tuleb lõike 1 kohaselt maha arvata;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu iga hoitava kõlblike kohustuste instrumendi osakaal kogusummas, mille moodustavad krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesed, kaudsed ja sünteetilised osalused selliste globaalse süsteemselt olulise ettevõtja üksuste kõlblike kohustuste instrumentides, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut.

4.   Artikli 72e lõike 1 punktis c osutatud osaluste summat, mis on võrdne või väiksem kui 10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjetest pärast käesoleva artikli lõike 1 punkti a alapunktide i, ii ja iii sätete kohaldamist, ei arvata maha ning selle suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele III osa II jaotise 2. või 3. peatüki kohaseid riskikaalusid ja III osa IV jaotises sätestatud nõudeid.

5.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks selle, milline summa igast kõlblike kohustuste instrumendist tuleb lõike 4 kohaselt riskiga kaaluda, korrutades lõike 4 kohaselt nõutud riskiga kaalutava osaluse summa lõike 3 punkti b kohaselt arvutatud osakaaluga.

Artikkel 72j

Kauplemisportfelliga seotud erand kõlblike kohustuste kirjetest tehtavatest mahaarvamistest

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad otsustada mitte arvata maha kõlblike kohustuste instrumentide otseste, kaudsete ja sünteetiliste osaluste ettenähtud summat, mis kokku ja mõõdetuna pika kogupositsiooni alusel ei ületa 5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest pärast artiklite 32–36 kohaldamist, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

osalused kuuluvad kauplemisportfelli;

b)

kõlblike kohustuste instrumente ei hoita kauem kui 30 tööpäeva.

2.   Lõike 1 kohaselt mahaarvamata kirjete summade suhtes kohaldatakse kauplemisportfelli kirjete suhtes kehtivaid omavahendite nõudeid.

3.   Kui lõike 1 kohaselt mahaarvamata osaluste puhul ei ole nimetatud lõikes sätestatud tingimused enam täidetud, arvatakse osalused maha artikli 72g kohaselt, ilma et kohaldataks artiklites 72h ja 72i sätestatud erandeid.

3. jagu

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Artikkel 72k

Kõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblikud kohustused koosnevad krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike kohustuste kirjetest, millest on tehtud artiklis 72e osutatud mahaarvamised.

Artikkel 72l

Omavahendid ja kõlblikud kohustused

Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ja kõlblike kohustuste summaga.

(*11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149)."

(*12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45).“"

32)

II osa I jaotise 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

Omavahendite ja kõlblike kohustuste üldnõuded “.

33)

Artiklit 73 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

Instrumentidelt tehtavad väljamaksed“;

b)

lõiked 1–4 asendatakse järgmisega:

„1.   Kapitaliinstrumendid ja kohustused, mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing saab vastavalt oma valikule otsustada teha väljamakseid muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate maksetena, ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks ega kõlblike kohustuste instrumentideks, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud pädevalt asutuselt eelneva loa.

2.   Pädevad asutused annavad lõikes 1 osutatud eelneva loa üksnes juhul, kui nende arvates on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt krediidiasutuse või investeerimisühingu võimet asjaomase instrumendi alusel tehtavaid makseid tühistada;

b)

lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei mõjuta negatiivselt kapitaliinstrumendi ega kohustuse võimet katta kahju;

c)

lõikes 1 osutatud otsustusõigus ega vorm, milles väljamakseid saab teha, ei vähenda muul viisil kapitaliinstrumendi ega kohustuse kvaliteeti.

Enne lõikes 1 osutatud eelneva loa andmist konsulteerib pädev asutus kriisilahendusasutusega, et teha kindlaks krediidiasutuse või investeerimisühingu vastavus nendele tingimustele.

3.   Kapitaliinstrumendid ja kohustused, millelt muus vormis kui rahaliste või omavahenditesse kuuluva instrumendina tehtavate väljamaksete tegemise üle on õigus otsustada või seda nõuda mõnel muul juriidilisel isikul kui neid emiteerival krediidiasutusel või investeerimisühingul, ei kvalifitseeru esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks ega kõlblike kohustuste instrumentideks.

4.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ning teise taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt ja kõlblike kohustuste instrumentidelt tehtavate väljamaksete suuruse kindlaksmääramisel kasutada ühe alusnäitajana laiapõhjalist turuindeksit.“;

c)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruannetes ja avalikustavad laiapõhjalised turuindeksid, millele nende kapitaliinstrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid toetuvad.“

34)

Artikli 75 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Nõuded artikli 45 punktis a, artikli 59 punktis a, artikli 69 punktis a ja artikli 72h punktis a osutatud lühikeste positsioonide lõpptähtaegade kohta loetakse seoses hoitavate positsioonidega täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:“.

35)

Artikli 76 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 42 punkti a, artikli 45 punkti a, artikli 57 punkti a, artikli 59 punkti a, artikli 67 punkti a, artikli 69 punkti a ja artikli 72h punkti a kohaldamisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kapitaliinstrumendis oleva pika positsiooni summat vähendada indeksi selle osa võrra, mis põhineb samal aluspositsioonil, mille riski maandatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

nii pikka positsiooni, mille riski maandatakse, kui ka lühikest positsiooni indeksis, mida kasutatakse sellest pikast positsioonist tuleneva riski maandamiseks, hoitakse kauplemisportfellis või hoitakse mõlemaid muu tegevuse all;

b)

punktis a osutatud positsioone kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis õiglases väärtuses;

c)

punktis a osutatud lühike positsioon kvalifitseerub vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu sisekontrolli korrale tegelikuks riskimaanduseks;

d)

pädevad asutused hindavad punktis c osutatud sisekontrolli korra adekvaatsust vähemalt kord aastas ning veenduvad, et see on jätkuvalt asjakohane.

2.   Kui pädev asutus on andnud selleks eelneva loa, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada krediidiasutuse või investeerimisühingu indeksite koosseisu kuuluvate instrumentide aluspositsiooni konservatiivset hinnangut alternatiivse võimalusena sellele, et krediidiasutus või investeerimisühing arvutab oma riskipositsiooni seoses ühes või mitmes järgnevas punktis osutatud kirjetega:

a)

enda esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;

b)

finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu;

c)

krediidiasutuste ja investeerimisühingute kõlblike kohustuste instrumendid, mis kuuluvad indeksite koosseisu.

3.   Pädevad asutused annavad lõikes 2 osutatud eelneva loa ainult juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing on neid rahuldaval viisil tõendanud, et tema jaoks on tegevuslikult koormav jälgida vastavalt lõike 2 ühes või mitmes punktis osutatud kirjetega seotud aluspositsioone.“

36)

Artikkel 77 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 77

Omavahendite ja kõlblike kohustuste vähendamise tingimused

1.   Krediidiasutus või investeerimisühing taotleb pädevate asutuste eelnevat luba iga järgmise tegevuse jaoks:

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamine, lunastamise või tagasiostmine kohaldatava liikmesriigi õigusega lubatud viisil;

b)

omavahenditesse kuuluvate instrumentidega seotud ülekursi vähendamine, jaotamine või ümberliigitamine teise omavahendite kirjesse;

c)

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasikutsumine, lunastamine, tagasimaksmine või tagasiostmine enne nende lepingulist lõpptähtaega.

2.   Krediidiasutus või investeerimisühing peab saama lõikega 1 hõlmamata kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks kriisilahendusasutuselt eelneva loa enne nende lepingulist lõpptähtaega.“

37)

Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 78

Järelevalveasutuse luba omavahendite vähendamiseks

1.   Pädev asutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule loa esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide vähendamiseks, tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks või seotud ülekursi vähendamiseks, jaotamiseks või ümberliigitamiseks, kui täidetud on üks kahest järgmisest tingimusest:

a)

enne mõnda artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;

b)

krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ja direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL osutatud nõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL kehtestatud nõuetest kõrgema omavahendite summa raames, võib pädev asutus anda sellele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa käesoleva määruse artikli 77 lõikes 1 sätestatud mis tahes toimingu jaoks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et sellised tulevased toimingud on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse pädeva asutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi see eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 3 % asjaomasest emissioonist ega 10 % summast, mille võrra esimese taseme põhiomavahendid ületavad esimese taseme põhiomavahendite suhtes käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud kapitalinõudeid määral, mida pädev asutus peab vajalikuks. Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul ei tohi eelnevalt kindlaksmääratud summa ületada 10 % asjaomasest emissioonist ega 3 % täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate lunastamata instrumentide kogusummast.

Pädevad asutused tühistavad üldise eelneva loa, kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub loa saamise kriteeriume.

2.   Hinnates asendusinstrumentide jätkusuutlikkust krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, kaaluvad pädevad asutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid oleksid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kulukamad kui need kapitaliinstrumendid või ülekurss, mida nad asendavad.

3.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing teeb mõne artikli 77 lõike 1 punktis a osutatud toimingu ja artiklis 27 osutatud esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide tagasiostmisest keeldumine on kohaldatavate liikmesriigi õigusaktidega keelatud, võib pädev asutus loobuda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaldamisest tingimusel, et ta nõuab krediidiasutuselt või investeerimisühingult selliste instrumentide tagasiostmise piiramist asjakohastel alustel.

4.   Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või seotud ülekursi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta viie aasta jooksul nende emiteerimise kuupäevast, kui täidetud on lõikes 1 sätestatud tingimused ja lisaks üks järgmistest tingimustest:

a)

kõnealuste instrumentide regulatiivses liigituses on toimunud muutus, mille tulemusel jäetakse need tõenäoliselt omavahendite hulgast välja või liigitatakse ümber madalama kvaliteediga omavahenditeks, ning kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:

i)

pädev asutus peab sellist muutust piisavalt kindlaks;

ii)

krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et nende instrumentide regulatiivset ümberliigitamist ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;

b)

nende instrumentide suhtes kohaldatav maksustamiskord on muutunud ja krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele rahuldaval viisil, et see muutus on oluline ja seda ei olnud nende emiteerimise ajal mõistlikult võimalik ette näha;

c)

instrumentide ja seotud ülekursi suhtes kohaldatakse varem kehtinud nõudeid artikli 494b alusel;

d)

enne artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing artikli 77 lõikes 1 osutatud instrumendid või seotud ülekursi sama või kõrgema kvaliteediga omavahenditesse kuuluvate instrumentidega tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud, ning pädev asutus on andnud selleks toiminguks loa, tuginedes otsusele, et see oleks usaldusväärsuse seisukohast kasulik ja eriliste asjaolude tõttu õigustatud;

e)

täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ostetakse tagasi turutegemise eesmärgil.

5.   EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks,

a)

mida tähendab „jätkusuutlik krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast“;

b)

lõikes 3 osutatud tagasiostmise piiramise asjakohased alused;

c)

artikli 77 lõikes 1 osutatud toimingu jaoks pädeva asutuse eelneva heakskiidu saamise kord koos piirmäärade ja menetlustega ning andmenõuded, kui krediidiasutus või investeerimisühing taotleb pädevalt asutuselt luba nimetatud lõikes osutatud toimingu jaoks, sealhulgas kord, mida tuleb järgida ühistute liikmetele emiteeritud osakute tagasiostmisel, ning asjaomane ajavahemik sellise taotluse menetlemiseks.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 28. juuliks 2013.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

38)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 78a

Luba vähendada kõlblike kohustuste instrumente

1.   Kriisilahendusasutus annab krediidiasutusele või investeerimisühingule loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

enne artikli 77 lõikes 2 osutatud mis tahes toimingut või sellega samal ajal asendab krediidiasutus või investeerimisühing kõlblike kohustuste instrumendid samaväärse või kõrgema kvaliteediga omavahenditega või kõlblike kohustuste instrumentidega sellistel tingimustel, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast jätkusuutlikud;

b)

krediidiasutus või investeerimisühing on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused ületavad käesoleva määruse artikli 77 lõikes 2 osutatud toimingu järel käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL omavahenditele ja kõlblikele kohustustele kehtestatud nõudeid määral, mida kriisilahendusasutus peab kokkuleppel pädeva asutusega vajalikuks;

c)

krediidiasutus või investeerimisühing on kriisilahendusasutusele rahuldaval viisil tõendanud, et kõlblike kohustuste osaline või täielik asendamine omavahenditesse kuuluvate instrumentidega on vajalik selleks, et tagada loa jätkuvaks kehtivuseks vastavus käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud omavahendite nõuetele.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing on kehtestanud piisavad kaitsemeetmed, et tegutseda käesolevas määruses ning direktiivides 2013/36/EL ja 2014/59/EL kehtestatud nõuetest suurema omavahendite ja kõlblike kohustuste summa raames, võib kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist pädeva asutusega anda sellisele krediidiasutusele või investeerimisühingule üldise eelneva loa kõlblike kohustuste instrumentide tagasikutsumiseks, lunastamiseks, tagasimaksmiseks või tagasiostmiseks, kui on täidetud kriteeriumid, millega tagatakse, et selline tulevane toiming on kooskõlas käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud tingimustega. Üldine eelnev luba antakse vaid kindlaksmääratud ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat ja mida võib pärast selle möödumist pikendada. Üldine eelnev luba antakse kriisilahendusasutuse eelnevalt kindlaksmääratud summas. Kriisilahendusasutused teavitavad pädevaid asutusi kõikidest antud üldistest eelnevatest lubadest.

Kriisilahendusasutus võtab üldise eelneva loa tagasi, kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub loa saamise kriteeriume.

2.   Hinnates asendusinstrumentide jätkusuutlikkust krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast, nagu on osutatud lõike 1 punktis a, kaaluvad kriisilahendusasutused, mil määral nimetatud asenduskapitaliinstrumendid või kõlblikud asenduskohustused on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kulukamad kui need kapitaliinstrumendid ja kõlblikud kohustused, mida nad asendavad.

3.   EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

a)

pädeva asutuse ja kriisilahendusasutuse vahelise koostöö kord;

b)

lõike 1 esimese lõigu kohase loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;

c)

lõike 1 teise lõigu kohase üldise eelneva loa saamise kord, sealhulgas tähtajad ja teabega seotud nõuded;

d)

mida tähendab „jätkusuutlik krediidiasutuse või investeerimisühingu tulu teenimise suutlikkuse seisukohast“.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d kohaldamisel on regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud täielikult kooskõlas artiklis 78 osutatud delegeeritud õigusaktiga.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

39)

Artiklit 79 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Ajutine loobumine omavahenditest ja kõlblikest kohustustest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest“;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing hoiab kapitaliinstrumente või kohustusi, mis kvalifitseeruvad finantssektori ettevõtja omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või kõlblike kohustuste instrumentideks krediidiasutuses või investeerimisühingus, ning kui pädev asutus peab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguks, mille eesmärk on asjaomane ettevõtja või asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing saneerida ja päästa, võib pädev asutus ajutiselt loobuda tavapäraselt kõnealuste instrumentide suhtes kohaldatavate mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest.“

40)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 79a

Omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele ja kõlblike kohustuste instrumentidele seatud nõuetele vastavuse hindamine

II osas sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lisaks instrumentide õiguslikule vormile arvesse ka nende olulisi tunnuseid. Instrumendi oluliste tunnuste hindamisel võetakse arvesse instrumentidega seotud mis tahes korda, isegi kui see ei ole instrumentide tingimustes sõnaselgelt kirjas, selleks et teha kindlaks, kas sellise korra ja tingimuste kombineeritud majanduslik mõju on vastavuses asjaomaste sätete eesmärgiga.“

41)

Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Omavahendite ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteedi järjepidev kontroll“;

b)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   EBA jälgib krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt liidus emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti ning teavitab komisjoni viivitamata, kui on märkimisväärseid tõendeid, et kõnealused instrumendid ei vasta käesolevas määruses sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele.

Pädevad asutused edastavad EBA-le nõudmise korral viivitamata kogu teabe, mida EBA peab asjakohaseks seoses emiteeritud uute kapitaliinstrumentidega või uut liiki kohustustega, et võimaldada EBA-l jälgida liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide kvaliteeti.“;

c)

lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„3.   EBA annab komisjonile tehnilist nõu kõigi oluliste muudatuste kohta, mida tuleb tema arvates teha omavahendite ja kõlblike kohustuste määratluses seoses järgmistega:“.

42)

Artikli 81 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Vähemusosalused hõlmavad tütarettevõtja esimese taseme põhiomavahendite kirjete summat, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

tütarettevõtja on üks järgmistest:

i)

krediidiasutus või investeerimisühing;

ii)

ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest liikmesriigi õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii)

kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;

b)

tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

c)

käesoleva lõike sissejuhatavas osas osutatud esimese taseme põhiomavahendite kirjeid omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.“

43)

Artikkel 82 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 82

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ning kvalifitseeruvad omavahendid

Kvalifitseeruvad täiendavad esimese taseme omavahendid, esimese taseme omavahendid, teise taseme omavahendid ja kvalifitseeruvad omavahendid hõlmavad vastavalt kas tütarettevõtja vähemusosalusi ja tema täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning nendega seotud jaotamata kasumit ja ülekurssi, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

tütarettevõtja on üks järgmistest:

i)

krediidiasutus või investeerimisühing;

ii)

ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest liikmesriigi õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii)

kolmandas riigis tegutsev vahepealne finantsvaldusettevõtja, kelle suhtes kohaldatakse sama rangeid usaldatavusnõudeid kui kõnealuse kolmanda riigi krediidiasutuste suhtes, ja kui komisjon on otsustanud kooskõlas artikli 107 lõikega 4, et need usaldatavusnõuded on vähemalt samaväärsed käesoleva määruse nõuetega;

b)

tütarettevõtja kuulub täielikult I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla;

c)

kõnealuseid instrumente omab muu isik kui I osa II jaotise 2. peatüki kohase konsolideerimise alla kuuluv ettevõtja.“

44)

Artikli 83 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.   Eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ning nendega seotud ülekurss arvatakse kuni 31. detsembrini 2021 vastavalt kas kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite, esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite või kvalifitseeruvate omavahendite hulka üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:“.

45)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 88a

Kvalifitseeruvate kõlblike kohustuste instrumendid

Kohustused, mille on emiteerinud liidus asutatud tütarettevõtja, mis kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kvalifitseeruvad sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu konsolideeritud kõlblike kohustuste hulka arvamiseks, mille suhtes kohaldatakse artiklit 92a, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

need on emiteeritud kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punktiga a;

b)

need on ostnud olemasolev aktsionär, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, tingimusel et allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;

c)

need ei ületa summat, mis saadakse alapunktis i osutatud summa lahutamisel alapunktis ii osutatud summast:

i)

kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otseselt või kaudselt teiste sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõike 2 punkti b kohaselt emiteeritud omavahenditesse kuuluvate instrumentide summa;

ii)

kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 45f lõikega 1 nõutav summa.“

46)

Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„d)

finantsvõimenduse määr on 3 %.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Lisaks käesoleva artikli lõike 1 punktis d sätestatud nõudele peab globaalne süsteemselt oluline ettevõtja hoidma finantsvõimenduse määra puhvrit, mille suurus võrdub globaalse süsteemselt olulise ettevõtja koguriskipositsiooni näitajaga, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 429 lõikes 4, korrutatuna direktiivi 2013/36/EL artikli 131 kohaselt globaalsele süsteemselt olulisele ettevõtjale kohalduva puhvrimäära 50 %-ga.

Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja peab täitma finantsvõimenduse määra puhvri nõude üksnes esimese taseme omavahenditega. Finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmiseks kasutatavaid esimese taseme omavahendeid ei kasutata käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud mis tahes finantsvõimendusel põhineva nõude täitmiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud õigusaktides on sõnaselgelt sätestatud teisiti.

Kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei täida finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, kohaldatakse tema suhtes kapitali säilitamise nõuet kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 141b.

Kui globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ei täida samal ajal finantsvõimenduse määra puhvri nõuet ja direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punktis 6 määratletud kombineeritud puhvri nõuet, kohaldatakse tema suhtes kõige kõrgemat kapitali säilitamise nõuet kooskõlas nimetatud direktiivi artiklitega 141 ja 141b.“;

c)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelliga seotud tegevusele esitatavad omavahendite nõuded seoses järgmisega:

i)

käesoleva osa IV jaotise, välja arvatud selle peatükkides 1a ja 1b sätestatud meetodid, kohaselt arvutatav tururisk;

ii)

riskide kontsentreerumine, mis ületab artiklites 395–401 sätestatud piirmäärasid sellises ulatuses, milles krediidiasutusel või investeerimisühingul on lubatud ületada kõnealuseid piirmäärasid, mis arvutatakse IV osa kohaselt;

c)

kogu äritegevuse puhul, mis on avatud valuutariskile või kaubariskile, tururiski omavahendite nõuded, mis arvutatakse vastavalt käesoleva osa IV jaotisele, välja arvatud selle jaotise peatükkides 1a ja 1b sätestatud meetodid;“

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„ca)

arveldusriski omavahendite nõuded, mis arvutatakse kooskõlas käesoleva osa V jaotisega, välja arvatud artikkel 379.“

47)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 92a

Globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

1.   Vastavalt artiklitele 93 ja 94 ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eranditele peab krediidiasutus või investeerimisühing, keda käsitatakse kriisilahendussubjektina ja kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või globaalse süsteemselt olulise ettevõtja osa, igal ajal täitma järgmisi omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid:

a)

18 % riskipõhine määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist, mis arvutatakse artikli 92 lõigete 3 ja 4 kohaselt;

b)

6,75 % riskil mittepõhinev määr, mis näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid ja kõlblikke kohustusi väljendatuna protsendina artikli 429 lõikes 4 osutatud koguriskipositsiooni näitajast.

2.   Lõikes 1 sätestatud nõudeid ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil krediidiasutus või investeerimisühing või konsolideerimisgrupp, kuhu krediidiasutus või investeerimisühing kuulub, on liigitatud globaalseks süsteemselt oluliseks ettevõtjaks;

b)

kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendusasutus on kohaldanud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL;

c)

kahe aasta jooksul pärast kuupäeva, mil kriisilahendussubjekt on võtnud direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 1 punktis b osutatud alternatiivse erasektori meetme, millega kapitaliinstrumendid ja teised kohustused on alla hinnatud või konverteeritud esimese taseme põhiomavahenditeks, et kriisilahendussubjekti rekapitaliseerida ilma kriisilahenduse vahendite rakendamiseta.

3.   Kui sama globaalse süsteemselt olulise ettevõtja iga kriisilahendussubjekti puhul ületab käesoleva artikli lõike 1 punktis a kehtestatud nõude kohaldamisest tulenev kogusumma käesoleva määruse artikli 12a kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuet, võib ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist teiste asjaomaste kriisilahendusasutustega toimida direktiivi 2014/59/EL artikli 45d lõike 4 või artikli 45h lõike 1 kohaselt.

Artikkel 92b

Kolmanda riigi globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele esitatavad omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuded

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on kolmanda riigi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate olulised tütarettevõtjad ega ole kriisilahendussubjektid, peavad igal ajal täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid, mis on võrdsed 90 %ga artiklis 92a kehtestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuetest.

2.   Lõike 1 täitmiseks võetakse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ning kõlblike kohustuste instrumente arvesse vaid siis, kui need instrumendid kuuluvad kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja põhiemaettevõtjale ning need on emiteeritud otseselt või kaudselt teiste sama konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste kaudu, tingimusel et kõik sellised üksused on asutatud samas kolmandas riigis, kus on asutatud kõnealune põhiemaettevõtja, või liikmesriigis.

3.   Kõlblike kohustuste instrumenti võetakse lõike 1 täitmiseks arvesse üksnes siis, kui see vastab kõigile järgmistele lisatingimustele:

a)

direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 47 määratletud tavalises maksejõuetusmenetluses rahuldatakse kohustusest tulenev nõue pärast nõudeid, mis tulenevad kohustustest, mis ei täida käesoleva artikli lõike 2 tingimusi ega kvalifitseeru omavahenditeks;

b)

selle suhtes kohaldatakse allahindamise või konverteerimise õigust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artiklitega 59–62.“

48)

Artikkel 94 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 94

Kauplemisportfelliga seotud tegevuse väikse mahu korral kohaldatav erand

1.   Erandina artikli 92 lõike 3 punktist b võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, kui nende kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise alusel võrdne mõlema järgmise künnisega või nendest väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:

a)

5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;

b)

50 miljonit eurot.

2.   Kui lõike 1 punktides a ja b sätestatud mõlemad tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutada kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõude järgmiselt:

a)

II lisa punktis 1 loetletud lepingute, nimetatud lisa punktis 3 osutatud aktsiatega seotud lepingute ja krediidituletisinstrumentide puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud need positsioonid artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõudest välja arvata;

b)

muude kui käesoleva lõike punktis a osutatud kauplemisportfelli positsioonide puhul võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud asendada artikli 92 lõike 3 punktis b osutatud omavahendite nõude artikli 92 lõike 3 punkti a kohaselt arvutatud nõudega.

3.   Lõike 1 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma kauplemisportfelliga seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu, võttes aluseks andmed iga kuu viimase päeva seisuga, vastavalt järgmistele nõuetele:

a)

arvutamisel võetakse arvesse kõiki artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli määratud positsioone, välja arvatud järgmised:

i)

valuuta- ja kaubapositsioonid;

ii)

sellistes krediidituletisinstrumentides olevad positsioonid, mida võetakse arvesse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide või vastaspoole riski positsioonide suhtes, ning krediidituletisinstrumentidega tehtavad tehingud, millega tasaarvestatakse täielikult kõnealuste sisemiste riskimaanduste tururisk, nagu on osutatud artikli 106 lõikes 3;

b)

kõiki punkti a kohaselt arvutamisel arvesse võetud positsioone hinnatakse nende turuväärtuses kõnealusel konkreetsel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus ja õiglane väärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust;

c)

pikkade positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste positsioonide absoluutväärtusega.

4.   Kui käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja b sätestatud mõlemad tingimused on direktiivi 2013/36/EL artiklites 74 ja 83 sätestatud kohustustest sõltumata täidetud, ei kohaldata käesoleva määruse artikli 102 lõikeid 3 ja 4, artiklit 103 ega artiklit 104b.

5.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad pädevaid asutusi sellest, millal nad arvutavad lõike 2 kohaselt oma kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuded või lõpetavad nende arvutamise.

6.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing enam ei täida ühte või enamat lõikes 1 sätestatud tingimust, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.

7.   Krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab kolme kuu jooksul lõike 2 kohaselt kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuete arvutamise, kui esineb üks järgmistest juhtudest:

a)

krediidiasutus või investeerimisühing ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimusi kolme järjestikuse kuu jooksul;

b)

krediidiasutus või investeerimisühing ei täida lõike 1 punktis a või b sätestatud tingimusi viimase 12 kuu jooksul rohkem kui kuue kuu vältel.

8.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing on lõpetanud oma kauplemisportfelliga seotud tegevuse omavahendite nõuete käesoleva artikli kohase arvutamise, lubatakse tal seda jätkata üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud terve aasta jooksul.

9.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei võta, osta ega müü kauplemisportfelli kuuluvat positsiooni ainult selleks, et täita lõikes 1 kehtestatud tingimusi igakuise hindamise ajal.“

49)

III osa I jaotise 2. peatükk jäetakse välja.

50)

Artiklit 102 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„2.   See, et positsioone hoitakse kauplemise eesmärgil, peab olema tõendatud strateegiate, põhimõtete ja protseduuride alusel, mille krediidiasutus või investeerimisühing on positsiooni või portfelli haldamiseks artiklite 103, 104 ja 104a kohaselt kehtestanud.

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad kooskõlas artikliga 103 kauplemisportfelli haldamiseks süsteemid ja kontrollimehhanismid ning järgivad neid.

4.   Artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks määratakse kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid artikli 104b kohaselt loodud kauplemisüksustele.“;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„5.   Kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide suhtes kohaldatakse artiklis 105 täpsustatud usaldusväärse hindamise nõudeid.

6.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitlevad sisemist riskimaandust kooskõlas artikliga 106.“

51)

Artikkel 103 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 103

Kauplemisportfelli haldamine

1.   Krediidiasutusel või investeerimisühingul peavad olema selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli üldiseks haldamiseks. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid käsitlevad vähemalt järgmist:

a)

tegevused, mida krediidiasutus või investeerimisühing loeb kauplemiseks ja omavahendite nõuete arvutamise seisukohast kauplemisportfelli kuuluvaks;

b)

millises ulatuses on võimalik positsiooni iga päev turuhinnas hinnata, lähtudes aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;

c)

mudelipõhiselt hinnatavate positsioonide puhul ulatus, milles krediidiasutus või investeerimisühing saab:

i)

tuvastada kõik positsiooni olulised riskid;

ii)

maandada kõik positsiooni olulised riskid instrumentide abil, mille jaoks eksisteerib aktiivne ja likviidne kahesuunaline turg;

iii)

anda usaldusväärseid hinnanguid mudelis kasutatavate peamiste eelduste ja parameetrite kohta;

d)

millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing saab anda ja on kohustatud andma positsiooni väärtuse kohta hinnanguid, mida on võimalik väljastpoolt järjepidevalt valideerida;

e)

millises ulatuses õiguslikud piirangud või muud tegevusega seotud nõuded takistaksid krediidiasutusel või investeerimisühingul positsiooni lühikese aja jooksul likvideerida või maandada;

f)

millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing saab aktiivselt juhtida ja on kohustatud aktiivselt juhtima positsiooniga seotud riske oma kauplemistegevuse raames;

g)

millises ulatuses krediidiasutus või investeerimisühing võib kauplemisportfelli riske ja positsioone ümber liigitada kauplemisportfellivälisteks riskideks ja positsioonideks ja vastupidi ning selliste ümberliigitamiste nõuded, nagu on osutatud artiklis 104a.

2.   Oma kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite haldamisel täidab krediidiasutus või investeerimisühing kõiki järgmisi nõudeid:

a)

krediidiasutusel või investeerimisühingul on kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite kohta selgelt dokumenteeritud ja kõrgema juhtkonna kinnitatud kauplemisstrateegia, mis sisaldab oodatavat positsioonide hoidmisaega;

b)

krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid kauplemisportfelli positsioonide või positsioonide kogumite aktiivseks haldamiseks; kõnealused põhimõtted ja protseduurid hõlmavad järgmist:

i)

milliseid positsioone või positsioonide kogumeid võib iga konkreetne kauplemisüksus või asjakohasel juhul määratud diiler võtta;

ii)

positsioonide piirmäärade kehtestamine ja nende asjakohasuse jälgimine;

iii)

selle tagamine, et diileritel on õigus sõltumatult positsiooni võtta ja seda hallata kokkulepitud piirmäärades ja vastavalt kinnitatud strateegiale;

iv)

selle tagamine, et positsioonide kohta antakse kõrgemale juhtkonnale aru krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimisprotsessi lahutamatu osana;

v)

selle tagamine, et positsioone jälgitakse aktiivselt turuinfo allikate ja positsiooni või selles sisalduvate riskide turustatavusele või maandatavusele antud hinnangu põhjal, mis sisaldab hinnangut turusisenditele ning nende kvaliteedile ja kättesaadavusele hindamisprotsessis, turukäibe tasemele ja turul kaubeldavate positsioonide suurustele;

vi)

aktiivsed pettusevastased protseduurid ja kontrollid;

c)

krediidiasutusel või investeerimisühingul on selgelt kindlaks määratud põhimõtted ja protseduurid positsioonide jälgimiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisstrateegia seisukohalt, sealhulgas käibe ja selliste positsioonide kontrollimiseks, mille algselt kavandatud hoidmisaeg on lõppenud.“

52)

Artikli 104 lõige 2 jäetakse välja.

53)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 104a

Positsiooni ümberliigitamine

1.   Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peavad olema selgelt kindlaks määratud põhimõtted, mille alusel määrata kindlaks erandlikud asjaolud, mis õigustavad kauplemisportfelli positsiooni ümberliigitamist kauplemisportfelliväliseks positsiooniks, või vastupidi, kauplemisportfellivälise positsiooni ümberliigitamist kauplemisportfelli positsiooniks, et määrata kindlaks nende omavahendite nõuded pädevaid asutusi rahuldaval viisil. Krediidiasutus või investeerimisühing vaatab need põhimõtted uuesti läbi vähemalt kord aastas.

EBA teeb järelevalvet mitmesuguste järelevalvetavade üle ja annab kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 hiljemalt 28. juuniks 2024 välja suunised selle kohta, mida mõistetakse käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel erandlike asjaolude all. Kuni EBA suuniste väljaandmiseni teavitavad pädevad asutused EBAt otsustest, millega nad on andnud krediidiasutusele või investeerimisühingule loa positsiooni ümberliigitamiseks, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 2, või millega nad ei ole sellist luba andnud, ning esitavad EBA-le selle kohta põhjenduse.

2.   Pädevad asutused annavad loa liigitada omavahendite nõuete kindlaksmääramise eesmärgil kauplemisportfelli positsioon ümber kauplemisportfelliväliseks positsiooniks, või vastupidi, kauplemisportfelliväline positsioon kauplemisportfelli positsiooniks, üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing on esitanud pädevale asutusele kirjaliku tõendi, et positsiooni ümberliigitamise otsus tuleneb erandlikust asjaolust, mis on kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhimõtetega. Selleks esitab krediidiasutus või investeerimisühing piisavad tõendid selle kohta, et positsioon ei vasta enam artikli 104 kohaselt kauplemisportfelli positsiooniks või kauplemisportfelliväliseks positsiooniks liigitamise tingimusele.

Esimeses lõigus osutatud otsuse peab heaks kiitma juhtorgan.

3.   Kui pädev asutus on andnud lõike 2 kohaselt loa positsiooni ümberliigitamiseks, teeb loa saanud krediidiasutus või investeerimisühing järgmist:

a)

avalikustab viivitamata

i)

teabe selle kohta, et tema positsioon on ümber liigitatud, ning

ii)

kui kõnealuse ümberliigitamise tulemusel krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuded vähenevad, siis selle vähenemise suuruse, ning

b)

kui kõnealuse ümberliigitamise tulemusel krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõuded vähenevad, ei võta krediidiasutus või investeerimisühing seda mõju arvesse enne, kui saabub positsiooni lõpptähtaeg, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus lubab tal kõnealust mõju varasemal kuupäeval arvesse võtta.

4.   Krediidiasutus või investeerimisühing arvutab positsiooni ümberliigitamisest tuleneva omavahendite nõuete summa netomuutuse erinevusena vahetult pärast ümberliigitamist asjakohaste omavahendite nõuete ja vahetult enne ümberliigitamist asjakohaste omavahendite nõuete vahel, arvutades mõlemal juhul omavahendite nõuded artikli 92 kohaselt. Selles arvutuses ei võeta arvesse ühegi muu teguri kui ümberliigitamise mõju.

5.   Käesoleva artikli kohane positsiooni ümberliigitamine on tagasivõtmatu.

Artikkel 104b

Nõuded kauplemisüksusele

1.   Artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks loovad krediidiasutused ja investeerimisühingud kauplemisüksused ning määravad iga oma kauplemisportfelli positsiooni ühele neist kauplemisüksustest. Kauplemisportfelli positsioonid määratakse samale kauplemisüksusele ainult siis, kui need on vastavuses kauplemisüksuse suhtes kokkulepitud äristrateegiaga ning neid pidevalt juhitakse ja jälgitakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2.

2.   Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kauplemisüksused peavad igal ajal täitma kõiki järgmisi nõudeid:

a)

igal kauplemisüksusel on selge ja kindel äristrateegia ning sellega sobiv riskijuhtimise struktuur;

b)

igal kauplemisüksusel on selge organisatsiooniline struktuur; krediidiasutuse või investeerimisühingu asjaomaste kauplemisüksuste positsioone haldavad määratud diilerid; igal diileril on kauplemisüksuses kindlad ülesanded; iga diiler määratakse üksnes ühte kauplemisüksusesse;

c)

igas kauplemisüksuses kehtestatakse selle äristrateegiale vastavad positsioonide piirmäärad;

d)

aruanded kauplemisüksuse tegevuse, kasumlikkuse, riskijuhtimise ja regulatiivsete nõuete kohta koostatakse vähemalt kord nädalas ning need edastatakse regulaarselt juhtorganile;

e)

igal kauplemisüksusel on selge aasta ärikava, mis sisaldab usaldusväärsetel töötulemuste mõõtmise kriteeriumidel põhinevat selgelt sõnastatud tasustamispoliitikat;

f)

aruanded tähtajale lähenevate positsioonide, päevasiseste ja igapäevaste kauplemislimiitide rikkumiste ning krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt selliste rikkumiste käsitlemiseks võetud meetmete kohta, samuti turulikviidsuse hinnangud, koostatakse iga kauplemisüksuse kohta kord kuus ja tehakse kättesaadavaks pädevatele asutustele.

3.   Erandina lõike 2 punktist b võib krediidiasutus või investeerimisühing määrata diileri tegutsema rohkem kui ühte kauplemisüksusesse, tingimusel et krediidiasutus või investeerimisühing põhjendab oma pädevale asutusele rahuldaval viisil, et kõnealune määramine on tingitud äritegevuse või ressurssidega seotud kaalutlustest ning selle puhul järgitakse käesolevas artiklis sätestatud muid kvalitatiivseid nõudeid, mida diilerite ja kauplemisüksuste suhtes kohaldatakse.

4.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, mil viisil nad lõike 2 nõudeid täidavad. Pädevad asutused võivad nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing muudaks käesoleva artikli nõuete täitmiseks oma kauplemisüksuste struktuuri või korraldust.“

54)

Artiklit 105 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kõikide õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis kirjeldatud usaldusväärse hindamise standardeid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud tagavad eelkõige, et nende kauplemisportfelli positsioonide usaldusväärne hindamine saavutab asjakohase kindlustaseme, võttes arvesse õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonide ja kauplemisportfelliväliste positsioonide dünaamilist olemust, usaldusväärsuse nõudeid ning õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioonidega ja kauplemisportfelliväliste positsioonidega seotud omavahendite nõuete toimimist ja eesmärke.“;

b)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud hindavad kauplemisportfelli positsioonid õiglase väärtuse alusel ümber vähemalt kord päevas. Asjaomaste positsioonide väärtuste muutused esitatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kasumiaruandes.

4.   Võimaluse korral hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelli positsioone ja kauplemisportfelliväliseid positsioone alati turuhinnas, sealhulgas nende positsioonide suhtes asjaomase kapitalikäsitluse kohaldamisel.“;

c)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Kui turuhinnas hindamine ei ole võimalik, hindavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma positsioone ja portfelle konservatiivselt mudelipõhiselt, sealhulgas kauplemisportfelli positsioonide ja õiglases väärtuses mõõdetud kauplemisportfelliväliste positsioonide omavahendite nõuete arvutamisel.“;

d)

lõike 7 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimese lõigu punkti d kohaldamisel tuleb mudel välja töötada või heaks kiita kauplemisüksustest sõltumata ning seda tuleb sõltumatult testida, mis hõlmab matemaatiliste arvutuste, eelduste ja tarkvararakenduste valideerimist.“;

e)

lõike 11 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

lisaaeg, mis kuluks positsiooni või positsioonist tulenevate riskide täielikuks maandamiseks, lisaks likviidsusperioodile, mis on positsiooni riskiteguritele määratud kooskõlas artikliga 325bd;“.

55)

Artiklit 106 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 sätestatud nõuete kohaldamine ei piira kauplemisportfellivälise või kauplemisportfelli maandatud positsiooni suhtes kehtivate nõuete kohaldamist.

3.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfellivälist krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni oma kauplemisportfelli krediidituletisinstrumendi abil, loetakse sellist krediidituletisinstrumendi positsiooni kauplemisportfellivälise krediidiriski positsiooni või vastaspoole riski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks artikli 92 lõike 3 punktis a osutatud riskiga kaalutud vara arvutamise eesmärgil, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase krediidituletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele ja tasaarvestab täielikult sisemise riskimaanduse tururiski.

Nii esimese lõigu kohaselt arvesse võetud sisemine riskimaandus kui ka kolmanda isiku suhtes võetud krediidituletisinstrumendi positsioon lisatakse kauplemisportfelli tururiski omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil.“;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfellivälist aktsiariski positsiooni oma kauplemisportfelli aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi abil, loetakse sellist aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi positsiooni kauplemisportfellivälise aktsiariski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks artikli 92 lõike 3 punktis a osutatud riskiga kaalutud vara arvutamise eesmärgil, kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab kolmandast isikust aktsepteeritud krediidiriski kaitse andjalt asjakohase aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi, mis vastab kauplemisportfelliväliste positsioonide kaudse krediidiriski kaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele ja tasaarvestab täielikult sisemise riskimaanduse tururiski.

Nii esimese lõigu kohaselt arvesse võetud sisemine riskimaandus kui ka kolmanda isiku suhtes võetud aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi positsioon lisatakse kauplemisportfelli tururiski omavahendite nõuete arvutamise eesmärgil.

5.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing maandab kauplemisportfelliväliseid intressiriski positsioone kauplemisportfelli intressiriski positsiooni abil, loetakse seda intressiriski positsiooni sisemiseks riskimaanduseks kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevate intressiriskide hindamisel direktiivi 2013/36/EL artiklite 84 ja 98 kohaselt, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)

positsioon on määratud teisest kauplemisportfelli positsioonist eraldi portfelli, mille äristrateegia on eranditult pühendatud intressiriski positsiooni sisemise riskimaanduse tururiski juhtimisele ja leevendamisele; sel eesmärgil võib krediidiasutus või investeerimisühing määrata sellesse portfelli teisi intressiriski positsioone, mis on võetud kolmandate isikute suhtes või oma enda kauplemisportfelli suhtes, kui krediidiasutus või investeerimisühing täielikult tasakaalustab nende oma enda kauplemisportfelli suhtes võetud intressiriski positsioonide tururiski, võttes vastanduvad intressiriski positsioonid kolmandate isikute suhtes;

b)

artikli 430b lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks on positsioon määratud kauplemisüksusele, mis on loodud kooskõlas artikliga 104b ja mille äristrateegia on eranditult pühendatud intressiriski positsiooni sisemise riskimaanduse tururiski juhtimisele ja leevendamisele; sel eesmärgil võib kauplemisüksus võtta teisi intressiriski positsioone kolmandate isikute või krediidiasutuse või investeerimisüksuse teiste kauplemisüksuste suhtes, kui need kauplemisüksused täielikult tasakaalustavad asjaomaste teiste intressiriski positsioonide tururiski, võttes vastanduvad intressiriski positsioonid kolmandate isikutega;

c)

krediidiasutus või investeerimisühing on direktiivi 2013/36/EL artiklites 84 ja 98 kehtestatud nõuete kohaldamisel dokumenteerinud täies ulatuses selle, kuidas positsioon maandab kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevat intressiriski.

6.   Tururiski omavahendite nõuded kõigi lõike 5 punktis a osutatud eraldi portfelli määratud positsioonide puhul arvutatakse individuaalselt ja need nõuded täiendavad teiste kauplemisportfelli positsioonide suhtes kehtivaid omavahendite nõudeid.

7.   Artiklis 430b sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks arvutatakse tururiski omavahendite nõuded kõikide positsioonide puhul, mis on määratud käesoleva artikli lõike 5 punktis a osutatud eraldi portfelli või kauplemisüksusele või mis käesoleva artikli lõike 5 punktis b osutatud kauplemisüksus on võtnud, kui see on asjakohane, individuaalselt eraldi portfellina ning need omavahendite nõuded täiendavad teiste kauplemisportfelli positsioonide kohta arvutatavaid omavahendite nõudeid.“

56)

Artikli 107 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse nõudeid kolmandate riikide investeerimisühingute, kolmandate riikide krediidiasutuste ja kolmandate riikide börside vastu nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu ainult siis, kui kolmas riik kohaldab nimetatud üksuste suhtes usaldatavus- ja järelevalvenõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.“

57)

Artikli 117 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmised punktid:

„o)

Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon;

p)

Aasia Taristuinvesteeringute Pank.“;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Komisjonile antakse õigus muuta käesolevat määrust ja võtta artikli 462 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kooskõlas rahvusvaheliste standarditega esimeses lõigus osutatud mitmepoolsete arengupankade loetelu.“

58)

Artikli 118 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Euroopa Liit ja Euroopa Aatomienergiaühendus;“.

59)

Artiklisse 123 lisatakse järgmine lõik

„Nõuetele, mis tulenevad krediidiasutuse poolt pensionäridele või tähtajatu lepinguga töötajatele antud laenudest, mille tagatiseks on laenuvõtja pensioni või töötasu osa tingimusteta ülekandmine kõnealusele krediidiasutusele, määratakse riskikaal 35 %, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

laenu tagasimaksmiseks annab laenuvõtja pensionifondile või tööandjale tingimusteta loa teha krediidiasutusele otsemakseid, arvates igakuised laenumaksed maha laenuvõtja igakuisest pensionist või töötasust;

b)

laenuvõtja surma, töövõimetuse, töötuse või igakuise pensioni või töötasu vähenemise risk kaetakse nõuetekohaselt kindlustuslepinguga, mille laenuvõtja krediidiasutuse kasuks sõlmib;

c)

laenuvõtja igakuised maksed kõikidelt laenudelt, mis vastavad punktides a ja b sätestatud tingimustele, ei ületa kokku 20 % laenuvõtja igakuisest netopensionist või -töötasust;

d)

laenu maksimaalne esialgne tähtaeg on kümme aastat või lühem.“

60)

Artikkel 124 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 124

Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

1.   Kui artiklis 125 või 126 sätestatud tingimused ei ole täidetud, määratakse kinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonile või selle mis tahes osale, välja arvatud riskipositsiooni mis tahes osale, mis on määratud muusse riskipositsiooni klassi, riskikaal 100 %. Riskipositsiooni osale, mis ületab kinnisvarale seatud hüpoteegi väärtust, määratakse riskikaal, mida kohaldatakse asjaomase vastaspoole tagamata riskipositsioonide suhtes.

Riskipositsiooni kinnisvaraga täielikult tagatuna käsitletav osa ei tohi olla suurem kui pandiõigusega kaetud osa kõnealuse kinnisvara turuväärtusest, või liikmesriikides, kus on seaduste või rakendusaktidega ette nähtud ranged kriteeriumid hüpoteekimisväärtuse hindamiseks, kõnealuse kinnisvara hüpoteekimisväärtus.

1a.   Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 2 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse lõike 2 kohaselt.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaselt võetud meetmetega.

2.   Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus hindab artikli 430a kohaselt kogutud andmete ja muude asjakohaste näitajate alusel korrapäraselt ja vähemalt kord aastas, kas asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud ja ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seotud riskipositsioonide artikli 125 kohane riskikaal 35 % ning asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide artikli 126 kohane riskikaal 50 % põhineb asjakohaselt:

a)

kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul varasema kahjumi esinemise andmetel;

b)

kinnisvaraturu prognoositavatel suundumustel.

Kui vastavalt käesoleva artikli lõikele 1a määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud riskikaalud ei kajasta piisavalt asjaomase asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamu- või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga täielikult tagatud riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendiga seonduvaid tegelikke riske, ning kui ta leiab, et riskikaalude ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta nende riskipositsioonide suhtes kohaldatavaid riskikaale suurendada käesoleva lõike neljandas lõigus kindlaksmääratud vahemike piires või kehtestada artikli 125 lõikes 2 või artikli 126 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest rangemad kriteeriumid.

Käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutus teavitab EBAt ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõikidest kohaldatavates riskikaaludes ja kriteeriumides käesoleva lõike kohaselt tehtud mis tahes kohandustest. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad riskikaalud ja kriteeriumid, mida asjaomane asutus rakendab artiklites 125 ja 126 ning artikli 199 lõike 1 punktis a osutatud riskipositsioonide suhtes.

Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel võib lõike 1a kohaselt määratud asutus kehtestada riskikaalud järgmistes vahemikes:

a)

35 % – 150 % elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul;

b)

50 % – 150 % ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide puhul.

3.   Kui lõike 1a kohaselt määratud asutus kehtestab vastavalt lõike 2 teisele lõigule suuremad riskikaalud või rangemad kriteeriumid, on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuaeg.

4.   EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse ranged kriteeriumid lõikes 1 osutatud hüpoteekimisväärtuse hindamiseks ning tegurite liigid, mida tuleb kaaluda lõike 2 esimeses lõigus osutatud riskikaalude asjakohasuse hindamisel.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

5.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 1a kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:

a)

millised tegurid võivad vastavalt lõike 2 teises lõigus osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust“ ja

b)

soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 1a kohaselt määratud asutus peab suuremate riskikaalude kehtestamisel arvesse võtma.

6.   Ühe liikmesriigi krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad riskikaalusid ja kriteeriume, mille on lõike 2 kohaselt kindlaks määranud teise liikmesriigi asutused, kõigi oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud asjaomase liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga.“

61)

Artikli 128 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad eriti suure riskiga seotud riskipositsioonidele 150 % riskikaalu.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõiki järgmisi riskipositsioone kui eriti suure riskiga seotud riskipositsioone:

a)

investeeringud riskikapitaliettevõtjatesse, välja arvatud juhul, kui selliseid investeeringuid käsitletakse vastavalt artiklile 132;

b)

investeeringud börsivälisesse kapitali, välja arvatud juhul, kui selliseid investeeringuid käsitletakse vastavalt artiklile 132;

c)

spekulatiivse kinnisvara soetamise rahastamine.“

62)

Artikkel 132 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 132

Investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide omavahendite nõuded

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud lõike 2 esimeses lõigus osutatud meetodite kohaselt, asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.

2.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 1 või volituste kohast meetodit kooskõlas artikli 132a lõikega 2.

Artikli 132b lõike 2 kohaldamisel määrab krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei kohalda aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega volituste kohast meetodit, oma investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevatele riskipositsioonidele 1 250 % riskikaalu (varumeetod).

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas lõikes osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

investeerimisfond on üks järgmistest:

i)

vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofond), mida reguleeritakse direktiiviga 2009/65/EÜ;

ii)

alternatiivne investeerimisfond (AIF), mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on registreeritud direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 alusel;

iii)

AIF, mida juhib ELi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 6 alusel;

iv)

AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL artikli 37 alusel;

v)

kolmanda riigi AIF, mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja ja mida turustatakse kooskõlas direktiivi 2011/61/EL artikliga 42;

vi)

kolmanda riigi AIF, mida liidus ei turustata ja mida juhib kolmanda riigi AIFi valitseja, kes on asutatud kolmandas riigis ja kes on hõlmatud direktiivi 2011/61/EL artikli 67 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktiga;

b)

investeerimisfondi prospekt või samaväärne dokument sisaldab järgmist:

i)

nende varade kategooriad, millesse investeerimisfondil on õigus investeerida;

ii)

investeerimise piirmäärade kohaldamise korral suhtelised piirmäärad ja nende arvutamise metoodika;

c)

investeerimisfondi või investeerimisfondi valitseja aruandlus krediidiasutusele või investeerimisühingule on kooskõlas järgmiste nõuetega:

i)

investeerimisfondi riskipositsioonide kohta esitatakse aruanded vähemalt sama sagedusega kui krediidiasutuse või investeerimisühingu riskipositsioonide kohta;

ii)

finantsteabe detailsus on piisav, et krediidiasutus või investeerimisühing saaks arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara kooskõlas krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud meetodiga;

iii)

kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, kontrollib aluspositsiooni teavet sõltumatu kolmas isik.

Erandina käesoleva lõike esimese lõigu punktist a võivad mitmepoolsed ja kahepoolsed arengupangad ja muud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kaasinvesteerivad investeerimisfondi koos mitmepoolsete ja kahepoolsete arengupankadega, määrata asjaomase investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, tingimusel et käesoleva lõike esimese lõigu punktides b ja c sätestatud tingimused on täidetud ning et investeerimisfondi investeerimisvolitused seoses varaliikidega, millesse investeerimisfond võib investeerida, piirduvad arenguriikides kestlikku arengut edendavate varadega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitavad oma pädevat asutust investeerimisfondidest, kelle suhtes nad kohaldavad teises lõigus osutatud käsitlust.

Erandina esimese lõigu punkti c alapunktist i, kui krediidiasutus või investeerimisühing määrab investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas volituste kohase meetodiga, võib investeerimisfond või investeerimisfondi valitseja aruandlus krediidiasutusele või investeerimisühingule piirduda investeerimisfondi investeerimisvolitustega ja nende muudatustega ning see võib toimuda üksnes siis, kui krediidiasutus või investeerimisühing võtab esimest korda riskipositsiooni investeerimisfondis ning kui investeerimisfondi investeerimisvolitustes tehakse muudatusi.

4.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kooskõlas artiklis 132a sätestatud meetoditega, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

kolmas isik on üks järgmistest:

i)

investeerimisfondi depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et investeerimisfond investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;

ii)

muude kui käesoleva punkti alapunktiga i hõlmatud investeerimisfondide puhul investeerimisfondi valitseja, tingimusel et fondivalitseja vastab lõike 3 punktis a sätestatud tingimusele;

b)

kolmas isik teeb arvutused vastavalt artikli 132a lõikes 1, 2 või 3 sätestatud meetodite kohaselt;

c)

välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.

Erandina teisest lõigust, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on piiramata juurdepääs kolmanda isiku tehtud üksikasjalikele arvutustele, tegurit 1,2 ei kohaldata. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab kõnealused arvutused taotluse korral oma pädevale asutusele.

5.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab artiklis 132a osutatud meetodeid investeerimisfondi (esimese taseme investeerimisfond) riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks ja esimese taseme investeerimisfondi mis tahes aluspositsioonid on teise investeerimisfondi (teise taseme investeerimisfond) aktsiatest või osakutest tulenev riskipositsioon, võib teise taseme investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutada käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud kõigi kolme meetodi alusel. Krediidiasutus või investeerimisühing võib investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara arvutamiseks kolmandal ja igal järgneval tasemel kasutada aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ainult siis, kui ta kasutas sama meetodit eelmise taseme arvutuste jaoks. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse varumeetodit.

6.   Investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara puhul, mis on arvutatud artikli 132a lõigetes 1 ja 2 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi ja volituste kohase meetodi kohaselt, on ülempiiriks asjaomase investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud varumeetodi kohaselt.

7.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad artikli 132a lõike 1 kohaselt aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades nende riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused artiklis 132c sätestatud valemi alusel arvutatud riskikaaluga (Formula), kui järgmised tingimused on täidetud:

a)

krediidiasutused ja investeerimisühingud mõõdavad investeerimisfondi aktsiates või osakutes olevate osaluste väärtust soetusmaksumusena, kuid mõõdavad investeerimisfondi alusvara väärtust õiglases väärtuses, kui nad kohaldavad aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit;

b)

nende aktsiate või osakute turuväärtuse muutus, mille väärtust krediidiasutused ja investeerimisühingud mõõdavad soetusmaksumusena, ei muuda nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite summat ega kõnealuste osalustega seotud riskipositsiooni väärtust.“

63)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 132a

Investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamise meetodid

1.   Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, neid aluspositsioone arvesse, et arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga investeerimisfondi kõiki aluspositsioone, nagu kuuluksid need otseselt asjaomastele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

2.   Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kasutamiseks piisavat teavet investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, arvutada nende positsioonide riskiga kaalutud vara kooskõlas investeerimisfondi volitustes ja asjaomases õiguses kehtestatud piirmääradega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad esimeses lõigus osutatud arvutused, võttes aluseks eelduse, et investeerimisfond võtab kõigepealt oma volituste või asjaomase õigusakti alusel maksimaalsed lubatud riskipositsioonid, millega kaasneb kõrgeim omavahendite nõue, ja seejärel jätkab riskipositsioonide võtmist kahanevas järjekorras kuni riskipositsioonide ülemmäära saavutamiseni, ning et investeerimisfond kohaldab vastavalt kas oma volituste või asjaomase õigusakti alusel maksimaalselt lubatud finantsvõimendust.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad esimeses lõigus osutatud arvutused käesoleva jaotise käesolevas peatükis, 5. peatükis ning 6. peatüki 3., 4. või 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt.

3.   Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad investeerimisfondi riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt, arvutada investeerimisfondi tuletisinstrumentide riskipositsioonide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summas, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud kõnealuste tuletisinstrumentide riskipositsioonide omavahendite nõudest.

Erandina esimesest lõigust võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentide riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks need ise vahetult võtnud.

4.   EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, kuidas krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõikes 2 osutatud riskiga kaalutud vara, kui üks või mitu arvutamiseks vajalikku tegurit ei ole kättesaadavad.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. märtsiks 2020.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 132b

Erandid meetoditest, millega arvutatakse investeerimisfondi riskiga kaalutud vara

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvata artiklis 132 osutatud arvutustest välja esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja kõlblike kohustuste instrumendid, mida investeerimisfond hoiab ning mille krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad maha arvama kooskõlas artikli 36 lõikega 1 ning artiklitega 56, 66 ja 72e.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad artiklis 132 osutatud arvutustest välja jätta investeerimisfondi aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid, millele on osutatud artikli 150 lõike 1 punktides g ja h, ning selle asemel kohaldada nende riskipositsioonide suhtes artiklis 133 sätestatud käsitlust.

Artikkel 132c

Investeerimisfondides võetavate bilansiväliste riskipositsioonide käsitlemine

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad riskiga kaalutud vara oma bilansiväliste kirjete puhul, mida võib konverteerida investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevateks riskipositsioonideks, korrutades kõnealuste riskipositsioonide artikli 111 kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtused järgmise riskikaaluga:

a)

kõikide riskipositsioonide jaoks, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad ühte artiklis 132a sätestatud meetodit:

Formula

kus:

Formula

=

riskikaal;

i

=

investeerimisfondi indeks;

RWAEi

=

artikli 132a kohaselt arvutatud summa investeerimisfondi i jaoks;

Formula

=

investeerimisfondi i positsioonide riskipositsiooni väärtus;

Ai

=

investeerimisfondi i vara bilansiline väärtus ning

EQi

=

investeerimisfondi i omakapitali bilansiline väärtus;

b)

kõikide muude riskipositsioonide jaoks,

Formula

.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastava miinimumväärtuses kohustuse riskipositsiooni väärtuse garanteeritud summa diskonteeritud nüüdisväärtusena, kasutades makseviivitusriskivaba diskonto tegurit. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad vähendada miinimumväärtuses kohustuse riskipositsiooni väärtust kahju võrra, mida võetakse miinimumväärtuses kohustuse puhul arvesse kohaldatava raamatupidamistava raames.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad kõikidele käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavatest miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades kõnealuste riskipositsioonide väärtuse ümberhindamisteguriga 20 % ning artikli 132 või 152 alusel saadud riskikaaluga.

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad miinimumväärtuses kohustustest tulenevate bilansiväliste riskipositsioonide riskiga kaalutud vara kindlaks kooskõlas lõikega 2, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansiväline riskipositsioon on miinimumväärtuses kohustus investeerimiseks ühe või mitme investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse, mille alusel on krediidiasutus või investeerimisühing kohustatud tegema väljamakse kõnealuse miinimumväärtuses kohustuse alusel üksnes siis, kui investeerimisfondi või ettevõtjate aluspositsioonide turuväärtus jääb lepingus täpsustatud ühel või mitmel ajahetkel allapoole eelnevalt kindlaksmääratud künnist;

b)

investeerimisfond on üks järgmistest:

i)

direktiivis 2009/65/EÜ määratletud eurofond või

ii)

direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud AIF, kes investeerib üksnes direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse või muudesse likviidsetesse finantsvaradesse, kui AIFi volitused ei võimalda suuremat finantsvõimendust kui on lubatud direktiivi 2009/65/EÜ artikli 51 lõike 3 alusel;

c)

miinimumväärtuses kohustuse aluseks olevate investeerimisfondi aluspositsioonide praegune turuväärtus, arvestamata bilansiväliste miinimumväärtuses kohustuste mõju, katab miinimumväärtuses kohustuses täpsustatud künnise nüüdisväärtuse või ületab seda;

d)

kui investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide turuväärtuse see osa, mis ületab miinimumväärtuses kohustuse nüüdisväärtust, väheneb, võib krediidiasutus või investeerimisühing või mõni muu ettevõtja – sellises ulatuses, kuivõrd ta on hõlmatud konsolideeritud järelevalvega, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu enda suhtes kooskõlas käesoleva määrusega ja direktiiviga 2013/36/EL või direktiiviga 2002/87/EÜ – mõjutada investeerimisfondi või investeerimisfondide aluspositsioonide koosseisu või muul viisil piirata kõnealuse ülejäägi edasise vähenemise potentsiaali;

e)

miinimumväärtuses kohustuse lõplik otsene või kaudne kasusaaja on tavaliselt direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 11 määratletud jaeklient.“

64)

Artikli 144 lõike 1 punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

krediidiasutus või investeerimisühing on sisereitingute meetodi kohaselt arvutanud omavahendite nõuded, mis tulenevad riskiparameetrite sisehinnangutest, ja suudab esitada aruanded artikli 430 kohaselt;“.

65)

Artikkel 152 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 152

Investeerimisfondi aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide käsitlemine

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara, korrutades investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud lõigetes 2 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt, asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute omandis olevate aktsiate või osakute protsendiga.

2.   Kui artikli 132 lõike 3 tingimused on täidetud, võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, neid aluspositsioone arvesse, et arvutada investeerimisfondi riskiga kaalutud vara, kaaludes riskiga investeerimisfondi kõiki aluspositsioone, nagu kuuluksid need otseselt asjaomastele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

3.   Erandina artikli 92 lõike 3 punktist d võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad investeerimisfondi riskiga kaalutud vara käesoleva artikli lõike 1 või 2 kohaselt, arvutada asjaomase investeerimisfondi tuletisinstrumentide riskipositsioonide krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude summas, mis võrdub 50 %ga käesoleva jaotise 6. peatüki 3., 4. või 5. jao kohaselt arvutatud tuletisinstrumentide riskipositsioonide omavahendite nõudest.

Erandina esimesest lõigust võib krediidiasutus või investeerimisühing jätta krediidiväärtuse korrigeerimise riski katmise omavahendite nõude arvutamisest välja tuletisinstrumentide riskipositsioonid, mille suhtes seda nõuet ei kohaldataks, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks need ise vahetult võtnud.

4.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ning vastavad artikli 150 kohastele alalise osalise kasutamise tingimustele, või ei vasta käesolevas peatükis sätestatud meetodite või ühes või enamas 5. peatükis sätestatud meetodite kasutamise tingimustele kõikide või teatava osa investeerimisfondi aluspositsioonide puhul, arvutavad riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju järgmiste põhimõtete kohaselt:

a)

artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud riskipositsiooni klassi „omakapitali investeeringud“ määratud riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 155 lõikes 2 sätestatud lihtsustatud riskikaalu meetodit;

b)

artikli 147 lõike 2 punktis f osutatud riskipositsiooni klassi „väärtpaberistamise positsioonide kirjed“ määratud riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 254 sätestatud käsitlust, nagu kuuluksid need riskipositsioonid otseselt nimetatud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele;

c)

kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud standardmeetodit.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda esimese lõigu punkti a kohaldamisel üksteisest eristada börsivälistesse ettevõtetesse tehtud omakapitali investeeringuid, börsil kaubeldavaid omakapitali investeeringuid ja muid omakapitali investeeringuid, käsitab ta asjaomaseid riskipositsioone muude omakapitali investeeringutena.

5.   Kui artikli 132 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel puudub piisav teave investeerimisfondi üksikute aluspositsioonide kohta, arvutada asjaomaste aluspositsioonide riskiga kaalutud vara artikli 132a lõikes 2 sätestatud volituste kohase meetodiga. Käesoleva artikli lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud siiski nimetatud punktides sätestatud meetodeid.

6.   Ilma et see piiraks artikli 132b lõike 2 kohaldamist, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes ei kohalda kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit ega kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 volituste kohast meetodit, artikli 132 lõikes 2 osutatud varumeetodit.

7.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad arvutada investeerimisfondi aktsiatest või osakutest nende jaoks tulenevate riskipositsioonide riskiga kaalutud vara käesolevas artiklis osutatud meetodeid kombineerides, tingimusel et nende meetodite kasutamise tingimused on täidetud.

8.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel ei ole piisavalt andmeid või teavet investeerimisfondi riskiga kaalutud vara arvutamiseks lõigetes 2, 3, 4 ja 5 sätestatud meetodite kohaselt, võivad tugineda kolmanda isiku arvutustele, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

kolmas isik on üks järgmistest:

i)

investeerimisfondi depositoorium või depositooriumina tegutsev finantseerimisasutus, tingimusel et investeerimisfondi investeerib üksnes väärtpaberitesse ning hoiustab kõik väärtpaberid kõnealuses depositooriumis või depositooriumina tegutsevas finantseerimisasutuses;

ii)

muude kui käesoleva punkti alapunktiga i hõlmatud investeerimisfondide puhul selle fondivalitseja, tingimusel et investeerimisfondi valitseja vastab artikli 132 lõike 3 punktis a sätestatud kriteeriumidele;

b)

muude kui käesoleva artikli lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused artikli 132a lõikes 1 sätestatud aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaselt;

c)

lõike 4 punktides a, b ja c loetletud riskipositsioonide puhul teeb kolmas isik arvutused nimetatud punktides sätestatud meetodite kohaselt;

d)

välisaudiitor on kinnitanud kolmanda isiku arvutuste õigsust.

Kolmanda isiku arvutusi kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad nimetatud arvutuste tulemusel saadud investeerimisfondi riskiga kaalutud vara teguriga 1,2.

Erandina teisest lõigust, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on piiramata juurdepääs kolmanda isiku tehtud üksikasjalikele arvutustele, tegurit 1,2 ei kohaldata. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab kõnealused arvutused taotluse korral oma pädevale asutusele.

9.   Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artikli 132 lõikeid 5 ja 6 ning artiklit 132b. Käesoleva artikli kohaldamisel kohaldatakse artiklit 132c, kasutades käesoleva jaotise 3. peatüki kohaselt arvutatud riskikaalusid.“

66)

Artiklisse 158 lisatakse järgmine lõige:

„9a.   Kõiki artikli 132c lõikes 3 sätestatud tingimusi täitva miinimumväärtuses kohustuse oodatav kahju on null.“

67)

Artikkel 164 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 164

Makseviivitusest tingitud kahjumäär (LGD)

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud koostavad makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangud kooskõlas käesoleva peatüki 6. jaos sätestatud nõuetega, olles selleks eelnevalt saanud pädevatelt asutustelt artikli 143 kohase loa. Ostetud nõuete lahjendusriski puhul kasutatav makseviivitusest tingitud kahjumäär on 75 %. Kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab jaotada oma ostetud nõuetest tulenevale lahjendusriskile antud oodatava kahju määra hinnangud makseviivituse tõenäosusteks ja makseviivitusest tingitud kahjumääradeks usaldusväärsel viisil, võib see krediidiasutus või investeerimisühing kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangut.

2.   Kaudset krediidiriski kaitset võib aktsepteerituna arvesse võtta, korrigeerides makseviivituse tõenäosuse või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid vastavalt artikli 183 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning tingimusel, et pädevad asutused on andnud loa kõnealuse krediidiriski kaitse arvessevõtmiseks kas üksiku nõude või nõuete kogumi puhul. Krediidiasutus või investeerimisühing ei või määrata tagatud nõuetele selliseid korrigeeritud makseviivituse tõenäosusi ega makseviivitusest tingitud kahjumäärasid, mille korral korrigeeritud riskikaal oleks madalam garantii andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni riskikaalust.

3.   Artikli 154 lõike 2 kohaldamisel on artikli 153 lõikes 3 osutatud krediidiriski kaitse andja vastu oleva võrreldava otsese riskipositsiooni makseviivitusest tingitud kahjumäär kas garantii andja riskimaanduseta instrumendiga seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär või võlgniku riskimaanduseta instrumendiga seotud makseviivitusest tingitud kahjumäär, olenevalt sellest, kas juhul, kui nii garantii andja kui ka võlgniku puhul tekib maandatud tehingu kehtivusaja jooksul makseviivitus, sõltub sissenõutav summa olemasolevate tõendite ja garantii struktuuri kohaselt garantii andja või võlgniku finantsseisundist.

4.   Kõigi elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 10 %.

Kõigi ärikinnisvaraga tagatud jaenõuete puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii, peab riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär olema vähemalt 15 %.

5.   Liikmesriigid määravad asutuse, kes vastutab lõike 6 kohaldamise eest. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädev asutus, tagab ta, et asjaomaseid riiklikke organeid ja asutusi, kellel on makrotasandi usaldatavusjärelevalve alane pädevus, teavitatakse nõuetekohaselt pädeva asutuse kavatsusest kasutada käesolevat artiklit ning et nad kaasatakse asjakohaselt asjaomase liikmesriigi finantsstabiilsusega seotud probleemide hindamisse lõike 6 kohaselt.

Kui liikmesriigi poolt käesoleva artikli kohaldamiseks määratud asutus on pädevast asutusest erinev, võtab liikmesriik vastu vajalikud sätted, et tagada käesoleva artikli nõuetekohaseks kohaldamiseks pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel asjakohane koordineerimine ja teabevahetus. Eelkõige peavad asutused tegema tihedat koostööd ja jagama kogu teavet, mis võib osutuda vajalikuks määratud asutusele käesolevast artiklist tulenevate kohustuste asjakohaseks täitmiseks. Kõnealuse koostöö eesmärk on vältida pädeva asutuse ja määratud asutuse vahel mis tahes vormis dubleerivat või vastuolulist tegevust ning tagada, et võetaks nõuetekohaselt arvesse koostoimet muude meetmetega, eelkõige käesoleva määruse artikli 458 ja direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaste meetmetega.

6.   Tuginedes artikli 430a kohaselt kogutud andmetele ja kõigile muudele asjakohastele näitajatele ning võttes arvesse kinnisvaraturu arenguprognoose, hindab käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutus regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas, kas käesoleva artikli lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused on asjakohased riskipositsioonide puhul, mis on tagatud kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale elamukinnisvarale või ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga.

Kui lõike 5 kohaselt määratud asutus leiab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud hindamise põhjal, et lõikes 4 osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused ei ole piisavad, ning kui ta leiab, et nende ebapiisavus võib negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust tema liikmesriigis, võib ta kehtestada nende kõnealuse asutuse liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes osas asuvate riskipositsioonide puhul suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused. Neid suuremaid miinimumväärtusi võib kohaldada ka selliste riskipositsioonidega seotud ühe või mitme kinnisvarasegmendi tasandil.

Lõike 5 kohaselt määratud asutus teavitab enne käesolevas lõikes osutatud otsuse tegemist EBAd ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad ühe kuu jooksul alates kõnealuse teate saamisest asjaomasele liikmesriigile oma arvamuse. EBA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldavad need makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtused.

7.   Kui lõike 5 kohaselt määratud asutus kehtestab vastavalt lõikele 6 suuremad makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtused, on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel nende kohaldamiseks kuuekuuline üleminekuaeg.

8.   EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada tingimused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus võtab arvesse, kui ta hindab makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtuste asjakohasust osana lõikes 6 osutatud hindamisest.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 31. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

9.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võib anda määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 kohaste soovituste teel ja tihedas koostöös EBAga suuniseid käesoleva artikli lõike 5 kohaselt määratud asutustele järgmise kohta:

a)

millised tegurid võivad vastavalt lõikes 6 osutatule „negatiivselt mõjutada praegust või tulevast finantsstabiilsust“ ning

b)

soovituslikud võrdlusalused, mida lõike 5 kohaselt määratud asutus peab suuremate makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumnõuete kehtestamisel arvesse võtma.

10.   Liikmesriigi krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad suuremaid makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusi, mille on lõike 6 kohaselt kindlaks määranud mõne teise liikmesriigi asutused, kõigi oma vastavate riskipositsioonide suhtes, mis on tagatud asjaomase liikmesriigi territooriumi ühes või mitmes kohas asuvale äri- või elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga.“

68)

Artikli 201 lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:

„h)

nõuetele vastavad kesksed vastaspooled.“

69)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 204a

Aktsiatel põhinevate tuletisinstrumentide aktsepteeritavad liigid

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada aktsepteeritud krediidiriski kaitsena aktsiatel põhinevaid tuletisinstrumente, mis on kogutulu vahetustehingud või oma majanduslikust mõjust lähtuvalt nendega sarnased, üksnes sisemise riskimaanduse eesmärgil.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing ostab krediidiriski kaitset kogutulu vahetustehinguga ja kajastab vahetustehingust saadud netomaksed netotuluna, kuid ei kajasta tasaarvestusest tulenevat kaitstava vara väärtuse vähenemist kas õiglase väärtuse vähendamise või reservide suurendamisega, ei kvalifitseeru see krediidiriski kaitse aktsepteeritava krediidiriski kaitsena.

2.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing teostab sisemist riskimaandust aktsiatel põhineva tuletisinstrumendi abil, tuleb selleks, et sisemine riskimaandus kvalifitseeruks käesoleva peatüki kohaldamisel aktsepteeritud krediidiriski kaitsena, kanda kauplemisportfelli üle kanduv krediidirisk üle kolmandale isikule või kolmandatele isikutele.

Kui sisemine riskimaandus on tehtud vastavalt esimesele lõigule ning käesolevas peatükis sätestatud nõuded on täidetud, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kaudse krediidiriski kaitse omandamisel riskiga kaalutud vara ja oodatava kahju arvutamiseks 4.–6. jaos sätestatud reegleid.“

70)

Artiklit 223 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul arvutavad 6. peatüki 6. jaos sätestatud meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud EVA järgmiselt:

 

EVA = E.“;

b)

lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute puhul võtavad 6. peatüki 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodeid kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse tagatise riski maandavat mõju vastavalt vajadusele kooskõlas 6. peatüki 3., 4. ja 5. jao sätetega.“

71)

Artiklit 272 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6)   „maandatud positsioonide kogum“– samasse tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluv tehingute rühm, mille puhul on lubatud täielik või osaline tasaarvestus võimaliku tulevase riskipositsiooni kindlaksmääramiseks käesoleva peatüki 3. või 4. jaos sätestatud meetodite kohaselt;“

b)

lisatakse järgmine punkt:

„7a)   „ühepoolne võimendustagatise leping“– võimendustagatise leping, mille kohaselt krediidiasutus või investeerimisühing peab andma vastaspoolele muutuvtagatise, kuid tal ei ole õigust saada sellelt vastaspoolelt muutuvtagatist, või vastupidi;“

c)

punkt 12 asendatakse järgmisega:

„12)   „praegune turuväärtus“ (CMV)– tasaarvestatavate tehingute kogumisse kuuluvate kõigi tehingute netoturuväärtus koos mis tahes hoitava või antud tagatisega, mille arvutamisel võetakse arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid turuväärtusi;“

d)

lisatakse järgmine punkt:

„12a)   „sõltumatu tagatise netoväärtus“ (NICA)– volatiilsusega kohandatud saadud või antud netotagatise summa, mida kohaldatakse vastavalt vajadusele tasaarvestatavate tehingute kogumile, mis ei ole muutuvtagatis;“.

72)

Artiklit 273 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad II lisas loetletud lepingute puhul riskipositsiooni väärtuse ühe 3.–6. jaos sätestatud meetodi kohaselt kooskõlas käesoleva artikliga.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei vasta artikli 273a lõikes 1 kehtestatud tingimustele, ei kasuta 4. jaos sätestatud meetodit. Krediidiasutus või investeerimisühing, kes ei vasta artikli 273a lõikes 2 kehtestatud tingimustele, ei kasuta 5. jaos sätestatud meetodit.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad konsolideerimisgrupi piires püsivalt kasutada 3.–6. jaos sätestatud meetodeid, neid omavahel kombineerides. Üksik krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta 3.–6. jaos sätestatud meetodite kombinatsiooni püsivalt.“;

b)

lõiked 6, 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„6.   3.–6. jaos sätestatud meetodite puhul võrdub iga konkreetse vastaspoole riskipositsiooni väärtus nimetatud vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute iga kogumi kohta arvutatud riskipositsiooni väärtuste summaga.

Erandina esimesest lõigust, kui ühte võimendustagatise lepingut kohaldatakse vastaspoole mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ning krediidiasutus või investeerimisühing kasutab asjaomaste tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks ühte 3.–6. jaos sätestatud meetoditest, arvutatakse riskipositsiooni väärtus asjakohase jao kohaselt.

Konkreetse vastaspoole puhul võrdub II lisas loetletud börsiväliste tuletisinstrumentide asjaomase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus, mis arvutatakse käesoleva peatüki kohaselt, kas nulliga või summaga, mis vastab kõigi selle vastaspoolega tasaarvestatavate tehingute kogumite riskipositsiooni väärtuste summa ja krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt allahindlusena kajastatud selle vastaspoole puhul kohaldatavate krediidiväärtuse korrigeerimiste summa erinevusele, olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamisel ei võeta arvesse mingeid seda tasakaalustavaid krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist tulenevaid deebetväärtuse korrigeerimisi, mis on omavahenditest juba välja arvatud vastavalt artikli 33 lõike 1 punktile c.

7.   Riskipositsiooni väärtuse arvutamisel 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetodite kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud käsitleda sama tasaarvestuskokkuleppe kahte täiesti identset börsivälist tuletislepingut nii, nagu need oleks üks leping, mille tinglik väärtus võrdub nulliga.

Esimese lõigu kohaldamisel on kaks börsivälist tuletislepingut täiesti identsed, kui need täidavad kõiki järgmisi tingimusi:

a)

nende riskipositsioonid on vastasmärgiga;

b)

nende tunnused, välja arvatud tehingupäev, on identsed;

c)

nende rahavood tasakaalustavad üksteist täielikult.

8.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad pika arveldustähtajaga tehingutest tulenevate positsioonide riskipositsiooni väärtused kindlaks ükskõik millisel käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodil, olenemata sellest, millist meetodit on krediidiasutus või investeerimisühing otsustanud kasutada börsiväliste tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute ning võimenduslaenu tehingute käsitlemiseks. Omavahendite nõuete arvutamisel pika arveldustähtajaga tehingute jaoks võib krediidiasutus või investeerimisühing, kes kasutab 3. peatükis sätestatud meetodit, määrata 2. peatükis sätestatud meetodi kohased riskikaalud püsival alusel kohaldamiseks, sõltumata selliste positsioonide olulisusest.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„9.   Käesoleva peatüki 3.–6. jaos sätestatud meetodite puhul käsitlevad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehinguid, mille puhul on tuvastatud spetsiifiline korrelatsioonirisk, kooskõlas artikli 291 lõigetega 2, 4, 5 ja 6.“

73)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 273a

Riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimused

1.   Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 4. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või neist väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:

a)

10 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;

b)

300 miljonit eurot.

2.   Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse 5. jaos sätestatud meetodi kohaselt, kui tema tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on igakuise hindamise põhjal kummagi järgmise piirmääraga võrdne või neist väiksem, võttes aluseks andmed kuu viimase päeva seisuga:

a)

5 % krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarast;

b)

100 miljonit eurot.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma tuletisinstrumentidega seotud bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu, võttes aluseks andmed iga kuu viimase päeva seisuga, vastavalt järgmistele nõuetele:

a)

tuletisinstrumentide positsioonide väärtus arvutatakse asjaomase kuupäeva turuväärtuste põhjal; kui positsiooni turuväärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni õiglast väärtust asjaomasel kuupäeval; kui positsiooni turuväärtus ja õiglane väärtus kõnealuse kuupäeva kohta ei ole kättesaadav, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle positsiooni kõige hiljutisemat turuväärtust või õiglast väärtust;

b)

pikkade tuletisinstrumentide positsioonide absoluutväärtus liidetakse lühikeste tuletisinstrumentide positsioonide absoluutväärtusega;

c)

kasutatakse kõiki tuletisinstrumentide positsioone, välja arvatud krediidituletisinstrumendid, mida peetakse sisemisteks riskimaandusteks kauplemisportfelliväliste krediidiriski positsioonide suhtes.

4.   Erandina lõikest 1 või 2, kui tuletisinstrumentidega seotud tegevus konsolideeritud tasandil ei ületa lõikes 1 või 2 sätestatud künniseid, võib krediidiasutus või investeerimisühing, kes kuulub konsolideerimise alla ja kes peaks kasutama kas 3. või 4. jaos sätestatud meetodit, kuna ta ületab neid künniseid individuaalselt, pädevate asutuste nõusolekul otsustada selle asemel kohaldada meetodit, mida ta kohaldaks konsolideeritud alusel.

5.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele, milliseid 4. või 5. jaos sätestatud meetodeid nad kasutavad või enam ei kasuta oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni arvutamiseks.

6.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei tee tehingut tuletisinstrumentidega ning ei osta ega müü tuletisinstrumente ainult selleks, et täita lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi igakuise hindamise ajal.

Artikkel 273b

Tuletisinstrumentide riskipositsiooni väärtuse arvutamise lihtsustatud meetodite kasutamise tingimuste mittetäitmine

1.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing enam ei täida ühte või mitut artikli 273a lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimust, teavitab ta sellest kohe pädevat asutust.

2.   Krediidiasutus või investeerimisühing lõpetab oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuste arvutamise 4. või 5. jao kohaselt kolme kuu jooksul pärast seda, kui esineb üks järgmistest juhtudest:

a)

krediidiasutus või investeerimisühing ei täida artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi või artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi kolme järjestikuse kuu jooksul;

b)

krediidiasutus või investeerimisühing ei täida artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi või artikli 273a lõike 1 või lõike 2 punktis b sätestatud tingimusi viimasel 12 kuul rohkem kui 6 kuu jooksul.

3.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing on lõpetanud oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse arvutamise 4. või 5. jao kohaselt, lubatakse tal jätkata oma tuletisinstrumentide positsioonide riskipositsiooni väärtuse arvutamist 4. või 5. jao kohaselt üksnes siis, kui ta tõendab pädevale asutusele, et kõik artikli 273a lõikes 1 või 2 sätestatud tingimused on olnud katkematult täidetud ühe aasta jooksul.“

74)

III osa II jaotise 6. peatükis asendatakse 3., 4. ja 5. jagu järgmisega:

3. jagu

Vastaspoole krediidiriski standardmeetod

Artikkel 274

Riskipositsiooni väärtus

1.   Krediidiasutus või investeerimisühing võib arvutada üksiku riskipositsiooni väärtuse tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kõikide lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud tehingute suhtes, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)

tasaarvestuskokkulepe kuulub ühe artiklis 295 osutatud lepingujärgse tasaarvestuskokkuleppe liigi alla;

b)

tasaarvestuskokkulepet on tunnustanud pädevad asutused vastavalt artiklile 296;

c)

krediidiasutus või investeerimisühing on seoses tasaarvestuskokkuleppega täitnud artiklis 297 sätestatud kohustused.

Kui mõni esimeses lõigus sätestatud tingimus ei ole täidetud, käsitleb krediidiasutus või investeerimisühing iga tehingut iseseiseva tasaarvestatavate tehingute kogumina.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad vastaspoole krediidiriski standardmeetodi kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse järgmiselt:

 

riskipositsiooni väärtus = α · (RC + PFE)

kus:

RC

=

artikli 275 kohaselt arvutatud asenduskulu ning

PFE

=

artikli 278 kohaselt arvutatud võimalik tulevane riskipositsioon;

α

=

1,4.

3.   Lepingujärgse võimendustagatise lepingu kohaselt tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse ülempiir on sama tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtus siis, kui selle suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.

4.   Kui sama tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes kohaldatakse mitut võimendustagatise lepingut, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga võimendustagatise lepingu selle tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingute rühma juurde, mille suhtes võimendustagatise lepingut lepingujärgselt kohaldatakse, ning arvutavad iga rühmitatud tehingu riskipositsiooni väärtuse eraldi.

5.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad määrata tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuseks nulli, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

tasaarvestatavate tehingute kogum koosneb üksnes müüdud optsioonidest;

b)

tasaarvestatavate tehingute kogumi praegune turuväärtus on igal ajal negatiivne;

c)

krediidiasutus või investeerimisühing on saanud lepingute täitmise tagamiseks tasaarvestatavate tehingute kogumi kõikide optsioonide preemia ettemaksuna;

d)

tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes ei kohaldata ühtegi võimendustagatise lepingut.

6.   Tasaarvestatavate tehingute kogumi riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks käesoleva jao kohaselt asendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumis tehingu, mis on ostetud või müüdud ostu- või müügioptsioonide lõplik lineaarne kombinatsioon, kõikide selle lineaarse kombinatsiooni moodustavate individuaalsete optsioonidega, mida käsitletakse individuaalse tehinguna. Iga sellist optsioonide kombinatsiooni käsitletakse individuaalse tehinguna tasaarvestatavate tehingute kogumis, millesse kombinatsioon kuulub riskipositsiooni väärtuse arvutamiseks.

7.   Krediidituletisinstrumentidega tehtud sellise tehingu riskipositsiooni väärtusele, mis kujutab endast pikka positsiooni alusvaras, võib ülempiiriks seada maksmata ülehindluse summa, tingimusel et seda käsitletakse iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumina, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut.

Artikkel 275

Asenduskulu

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad asenduskulu RC tasaarvestatavate tehingute kogumite jaoks, mille suhtes ei kohaldata võimendustagatise lepingut, järgmise valemiga:

 

RC = max{CMV – NICA, 0}

2.   Iseseisva tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

 

RC = max{CMV – VM – NICA, TH + MTA – NICA, 0}

kus:

RC

=

asenduskulu;

VM

=

tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks selle praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud netomuutuvtagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus;

TH

=

võimendustagatise künnis, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes, alla mille ei saa krediidiasutus või investeerimisühing tagatist nõuda, ning

MTA

=

minimaalne ülekandesumma, mida kohaldatakse võimendustagatise lepingu kohase tasaarvestatavate tehingute kogumi suhtes.

3.   Mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse sama võimendustagatise lepingut, arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asenduskulu järgmise valemiga:

Formula

kus:

RC

=

asenduskulu;

i

=

indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumeid, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut;

CMVi

=

tasaarvestatavate tehingute kogumi i praegune turuväärtus;

VMMA

=

mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks nende praeguse turuväärtuse muutuste maandamiseks regulaarselt saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa ning

NICAMA

=

mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi jaoks saadud või antud tagatiste volatiilsusega korrigeeritud väärtuse summa, välja arvatud VMMA.

Esimese lõigu kohaldamisel võib NICAMA arvutada tehingu tasandil, tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil või kõikide tasaarvestatavate tehingute kogumite tasandil, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut, olenevalt tasandist, mille suhtes võimendustagatise lepingut kohaldatakse.

Artikkel 276

Tagatise aktsepteerimine ja käsitlemine

1.   Käesoleva jao kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VM, VMMA, NICA ja NICAMA tagatiste summad, kohaldades kõiki järgmisi nõudeid:

a)

kui kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud kuuluvad kauplemisportfelli, tunnustatakse vaid artiklite 197 ja 299 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;

b)

kui tasaarvestatavate tehingute kogumis on vähemalt üks tehing, mis kuulub kauplemisega mitteseotud tegevuse alla, tunnustatakse vaid artikli 197 kohaselt aktsepteeritavat tagatist;

c)

vastaspoolelt saadud tagatis võetakse arvesse plussmärgiga ja vastaspoolele antud tagatis võetakse arvesse miinusmärgiga;

d)

mis tahes saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus arvutatakse artikli 223 kohaselt; kõnealuse arvutuse tegemisel ei kasuta krediidiasutused ja investeerimisühingud artiklis 225 sätestatud meetodit;

e)

sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VM kui ka NICA arvutamisel;

f)

sama tagatist ei kasutata ühel ajal nii VMMA kui ka NICAMA arvutamisel;

g)

vastaspoolele antud tagatist, mis on eraldatud selle vastaspoole varadest ja mis sellise eraldamise tõttu on asjaomase vastaspoole makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud, ei võeta NICA ja NICAMA arvutamisel arvesse.

2.   Antud tagatise käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamisel asendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud artikli 223 lõikes 2 sätestatud valemi järgmise valemiga:

 

CVA = C · (1 + HC + Hfx)

kus:

 

CVA = antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtus ning

 

C = tagatis,

 

Hc ja Hfx on määratletud vastavalt artikli 223 lõikele 2.

3.   Lõike 1 punkti d kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga saadud või antud tagatise volatiilsusega korrigeeritud väärtuse arvutamiseks asjakohase realiseerimisperioodi kooskõlas ühega järgmistest ajavahemikest:

a)

üks aasta artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul;

b)

kooskõlas artikli 279c lõike 1 punktiga b kindlaksmääratud riski võimendustagatise periood artikli 275 lõigetes 2 ja 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul.

Artikkel 277

Tehingute määramine riskikategooriatesse

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kõik tasaarvestatavate tehingute kogumi tehingud ühte järgmisse kategooriasse, et teha kindlaks artiklis 278 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumi võimalik tulevane riskipositsioon:

a)

intressirisk;

b)

valuutarisk;

c)

krediidirisk;

d)

aktsiarisk;

e)

kaubarisk;

f)

muud riskid.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad lõikes 1 osutatud riskikategooriatesse määramise tuletistehingu peamise riskiteguri alusel. Peamine riskitegur on tuletistehingu ainus oluline riskitegur.

3.   Erandina lõikest 2 määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tuletistehingud, millel on rohkem kui üks oluline riskitegur, rohkem kui ühte riskikategooriasse. Kui kõnealustest tehingutest ühe tehingu kõik olulised riskitegurid kuuluvad samasse riskikategooriasse, tuleb krediidiasutustel ja investeerimisühingutel määrata see tehing vaid ühe korra asjaomasesse riskikategooriasse, tuginedes riskiteguritest kõige olulisemale. Kui kõnealustest tehingutest ühe tehingu olulised riskitegurid kuuluvad eri riskikategooriatesse, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle tehingu igasse sellisesse riskikategooriasse üksnes ühe korra, kus sellel tehingul on vähemalt üks oluline riskitegur, tuginedes selle riskikategooria kõige olulisemale riskitegurile.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu määramisel lõikes 1 loetletud riskikategooriasse järgmisi nõudeid:

a)

kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on inflatsioonimuutuja, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu intressiriski kategooriasse;

b)

kui tehingu peamine riskitegur või lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on ilmastikutingimuste muutuja, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingu kaubariski kategooriasse.

5.   EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada:

a)

ainult ühe olulise riskiteguriga tehingute kindlaksmääramise meetod;

b)

rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tehingute ning nendest riskiteguritest kõige olulisema kindlaksmääramise meetod lõike 3 kohaldamise eesmärgil.

EBA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 28. detsembriks 2019.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 277a

Maandatud positsioonide kogumid

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud kehtestavad iga tasaarvestatavate tehingute kogumi riskikategooria jaoks asjakohased maandatud positsioonide kogumid ning määravad iga tehingu nendesse maandatud positsioonide kogumisse järgmiselt:

a)

intressiriski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas;

b)

valuutariski kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur põhineb samal valuutapaaril;

c)

krediidiriski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;

d)

aktsiariski kategooriasse määratud kõik tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse;

e)

kaubariski kategooriasse määratud tehingud määratakse ühte järgmisse maandatud positsioonide kogumisse nende peamise riskiteguri või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisema riskiteguri sisu alusel:

i)

energia;

ii)

metallid;

iii)

põllumajandustooted;

iv)

muu kaup;

v)

ilmastikutingimused;

f)

muude riskide kategooriasse määratud tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määratakse intressiriski kategooriasse määratud tehingud, mille peamine riskitegur on inflatsioonimuutuja, eraldi maandatud positsioonide kogumitesse, mis ei ole maandatud positsioonide kogumid, mis on loodud intressiriski kategooriasse määratud tehingutele, mille peamine riskitegur ei ole inflatsioonimuutuja. Need tehingud määratakse samasse maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on nomineeritud samas valuutas.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kehtestavad krediidiasutused ja investeerimisühingud eraldi maandatud positsioonide kogumid igas riskikategoorias järgmiste tehingute jaoks:

a)

tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on kas turuhinnapõhine volatiilsus või riskiteguri realiseerunud volatiilsus või kahe riskiteguri vaheline korrelatsioon;

b)

tehingud, mille peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on vahe samasse riskikategooriasse määratud kahe riskiteguri vahel, või tehingud, mis koosnevad kahest samas valuutas nomineeritud makse poolest ning mille riskitegur, mis on peamise riskiteguriga samast kategooriast, esineb teises makse pooles, mis ei sisalda peamist riskitegurit.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende peamine riskitegur või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisem riskitegur on identne.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti b kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud tehingud samasse asjaomase riskikategooria maandatud positsioonide kogumisse üksnes siis, kui nende tehingute riskitegurite paar, nagu on osutatud nimetatud punktis, on identne ja paaris sisalduvad kaks riskitegurit on positiivses korrelatsioonis. Muul juhul määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud käesoleva lõike esimese lõigu punktis b osutatud tehingud nimetatud punktis osutatud kahest riskitegurist ainult ühe alusel ühte maandatud positsioonide kogumisse, mis on loodud kooskõlas lõikega 1.

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud avaldavad pädevate asutuste nõudmise korral iga riskikategooria jaoks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 loodud maandatud positsioonide kogumi arvu koos iga maandatud positsioonide kogumi peamise riskiteguriga või artikli 277 lõikes 3 osutatud tehingute puhul asjaomase riskikategooria kõige olulisema riskiteguriga või riskitegurite paariga ning koos iga maandatud positsioonide kogumi tehingute arvuga.

Artikkel 278

Võimalik tulevane riskipositsioon

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni järgmiselt:

Formula

kus:

PFE

=

võimalik tulevane riskipositsioon;

a

=

indeks, mis märgib tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisel kasutatud riskikategooriaid;

AddOn(a)

=

riskikategooria a lisand, mis on vastavalt vajadusele arvutatud artiklite 280a–280f kohaselt, ning

kordaja

=

kordaja tegur arvutatuna lõikes 3 osutatud valemi kohaselt.

Kõnealuse arvutuse tegemisel lisavad krediidiasutused ja investeerimisühingud asjaomase riskikategooria lisandi tasaarvestatavate tehingute kogumi võimaliku tulevase riskipositsiooni arvutamisse, kui vähemalt üks tasaarvestatavate tehingute kogumi tehing on määratud sellesse riskikategooriasse.

2.   Võimalik tulevane riskipositsioon mitme tasaarvestatavate tehingute kogumi puhul, mille suhtes kohaldatakse ühte võimendustagatise lepingut, nagu osutatud artikli 275 lõikes 3, arvutatakse kõikide iseseisvate tasaarvestatavate tehingute kogumite võimalike tulevaste riskipositsioonide summana nii, nagu nende suhtes ei kohaldataks ühtegi võimendustagatise lepingut.

3.   Lõike 1 kohaldamisel arvutatakse kordaja järgmiselt:

kordaja =

 

1 if z ≥ 0

Formula

if

Formula

kus:

 

Floorm = 5 %

 

y = 2 · (1 – Floorm) · ΣaAddOn(a)

z =

 

CMV – NICA artikli 275 lõikes 1 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul

CMV – VM – NICA artikli 275 lõikes 2 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul

CMVi – NICAi artikli 275 lõikes 3 osutatud tasaarvestatavate tehingute kogumite puhul

NICAi

=

sõltumatu tagatise netoväärtus, mis on arvutatud üksnes tasaarvestatavate tehingute kogumisse i arvatud tehingute puhul. NICAi arvutatakse olenevalt võimendustagatise lepingust tehingu tasandil või tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil.

Artikkel 279

Riskipositsiooni arvutamine

Artiklites 280a–280f osutatud riskikategooria lisandite arvutamise eesmärgil arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tasaarvestatavate tehingute kogumi iga tehingu riskipositsiooni järgmiselt:

 

riskipositsioon = δ · AdjNot · MF

kus:

δ

=

tehingu järelevalveline delta, mis on arvutatud artiklis 279a sätestatud valemi kohaselt;

AdjNot

=

tehingu korrigeeritud tinglik väärtus, mis on arvutatud artikli 279b kohaselt, ning

MF

=

tehingu lõpptähtaja tegur, mis on arvutatud artiklis 279c sätestatud valemi kohaselt.

Artikkel 279a

Järelevalveline delta

1.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad järelevalvelise delta järgmiselt:

a)

ostu- ja müügioptsioonide puhul, mis annavad optsiooni ostjale õiguse osta või müüa alusvaraks oleva instrumendi positiivse hinnaga ühel või mitmel kuupäeval tulevikus, välja arvatud juhul, kui need optsioonid on määratud intressiriski kategooriasse, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmist valemit:

Formula

kus:

δ

=

järelevalveline delta;

märk

=

– 1, kui tehing on müüdud ostuoptsioon või ostetud müügioptsioon;

märk

=

+ 1, kui tehing on ostetud ostuoptsioon või müüdud müügioptsioon;

liik

=

– 1 kui tehing on müügioptsioon;

liik

=

+ 1 kui tehing on ostuoptsioon;

N(x)

=

standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, st tõenäosus, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne;

P

=

optsiooni alusvaraks oleva instrumendi hetke- või forvardhind; optsioonide puhul, mille rahavood sõltuvad alusvaraks oleva instrumendi hinna keskmisest väärtusest, on P võrdne arvutamise kuupäeva keskmise väärtusega;

K

=

optsiooni täitmishind;

T

=

optsiooni lõpptähtaeg; optsioonide puhul, mida saab täita ainult ühel tulevikku jääval kuupäeval, on lõpptähtaeg võrdne selle kuupäevaga; optsioonide puhul, mida saab täita mitmel tulevikku jääval kuupäeval, on lõpptähtaeg võrdne nendest kuupäevadest kõige hilisemaga; lõpptähtaeg väljendatakse aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet, ning

σ

=

optsiooni regulatiivne volatiilsus, mis on kindlaks määratud tabeli 1 kohaselt tehingu riskikategooria ja optsiooni alusvaraks oleva instrumendi laadi alusel.

Tabel 1

Riskikategooria

Alusvaraks olev instrument

Regulatiivne volatiilsus

Valuuta

Kõik

15 %

Krediit

Ühe alusvaraga instrument

100 %

Mitme alusvaraga instrument

80 %

Aktsiad

Ühe alusvaraga instrument

120 %

Mitme alusvaraga instrument

75 %

Kaup

Elektrienergia

150 %

Muud kaubad (v.a elektrienergia)

70 %