(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 778/2003 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Korea Vabariigist (edaspidi „Korea“) ja Malaisiast pärit toruliitmike impordi suhtes (edaspidi „esialgne uurimine“). Pärast dumpinguvastaste meetmete esimest aegumise läbivaatamist kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 taaskehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EÜ) nr 1001/2008 (3) dumpinguvastased meetmed. Pärast dumpinguvastaste meetmete teist aegumise läbivaatamist kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 taaskehtestas komisjon rakendusmäärusega (EL) nr 1283/2014 (4) dumpinguvastased meetmed. Pärast osalist vahepealset läbivaatamist kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 3, mis piirdus Korea eksportiva tootjaga TK Corporation seotud dumpingu uurimisega, muutis komisjon rakendusmäärust (EL) nr 1283/2014 rakendusmäärusega (EL) 2016/306 (5).

(2)

Dumpinguvastased meetmed, mis kehtivad praegu teatavate Korea Vabariigist pärit toruliitmike impordi suhtes, kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mis määrati eraldi nimetatud eksportijalt (TK Corporation) pärit impordi suhtes 32,4 % dumpingumarginaali tasemel, kahjumarginaali tasemel määrati jääktollimaksumäär 44,0 %.

(3)

Dumpinguvastased meetmed, mis kehtivad praegu teatavate Malaisiast pärit toruliitmike impordi suhtes, kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mis määrati eraldi nimetatud eksportijatelt pärit impordi suhtes 49,9 % ja 59,2 % dumpingumarginaali tasemel, jääktollimaksumäär on 75,0 %.

(4)

Pärast dumpinguvastast uurimist kehtestas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 78/2013 (6) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Türgi Vabariigist (edaspidi „Türgi“) ja Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa“) pärit toruliitmike impordi suhtes.

(5)

Venemaa suhtes praegu kehtivad dumpinguvastased meetmed kehtestati väärtuselise jääktollimaksuna, mis määrati 23,8 % dumpingumarginaali tasemel. Türgi suhtes kehtestati väärtuselise tollimaksu määrad 2,9 %, 9,6 % ja 12,1 % dumpingumarginaali tasemel eraldi nimetatud eksportijate impordi suhtes, jääktollimaksumäär on 16,7 %.

(6)

Praegu kehtivad teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“) pärit toruliitmike impordi suhtes dumpinguvastased meetmed, mille kohaldamisala on laiendatud ka Taiwanile, Indoneesiale, Sri Lankale ja Filipiinidele (7).

(7)

Pärast seda, kui avaldati teade (8) teatavate Türgist, Venemaalt, Koreast ja Malaisiast (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit toruliitmike impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta, esitati komisjonile alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohane läbivaatamistaotlus.

(8)

Taotluse esitas Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab ligikaudu 51 % teatavate toruliitmike kogutoodangust liidus.

(9)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ja/või kordumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise ja/või kordumise.

(10)

Komisjon otsustas pärast alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega konsulteerimist, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ja andis 27. jaanuaril 2018Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (9) (edaspidi „algatamisteade“) teada aegumise läbivaatamise algatamisest kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2.

(11)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas 2017. aastat (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(12)

Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Lisaks andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotluse esitajale, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning Türgi, Venemaa, Korea ja Malaisia ametiasutustele ning kutsus neid osalema.

(13)

Kõiki huvitatud isikuid kutsuti üles avaldama oma seisukohti ning esitama teavet ja tõendeid algatamisteatises esitatud tähtaja jooksul. Huvitatud isikutele anti ka võimalus taotleda kirjalikult komisjoni uurimistalitustelt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult ärakuulamist.

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(15)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 lähtus komisjon valimi moodustamisel suurimast tüüpilisest tootmismahust, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, võttes arvesse ka geograafilist asukohta. Valimisse kuulus neli liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas ligikaudu 54 % liidu kogutoodangust. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Tähtaja jooksul märkusi ei esitatud, mistõttu esialgne valim kinnitati. Valimit peeti liidu tootmisharule tüüpiliseks.

(16)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valim, kutsuti uurimises osalema kõiki sõltumatuid importijaid/kasutajaid. Neil paluti endast teada anda, esitades komisjonile oma äriühingute kohta algatamisteate II lisas nõutud teabe. Endast andis teada kaks importijat. Neil paluti teha koostööd küsimustiku täitmisega. Kumbki neist ei vastanud.

(17)

Võttes arvesse käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud nelja riigi eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine.

(18)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil asjaomaste riikide teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates täpsustatud teave. Nõutud teave hõlmas müügimahtu ja -väärtust, tootmismahtu ja tootmisvõimsust. Lisaks palus komisjon asjaomaste riikide esindustel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(19)

Valimi moodustamiseks saadeti küsimustikud neljakümnele teadaolevale võimalikule eksportivale tootjale: üheteistkümnele Türgi tootjale, viiele Malaisia tootjale, kümnele Lõuna-Korea tootjale ja neljateistkümnele Venemaa tootjale. Valimi moodustamisega seotud küsimustikule vastas kolm Türgi äriühingut, kellest üks loobus hiljem koostööst. Valimi moodustamisega seotud küsimustikule vastas üks Venemaa äriühing, kes loobus hiljem koostööst. Ükski Malaisia ega Korea tootja, kellega ühendust võeti, ega ka ükski muu Malaisia/Korea tootja ei andnud endast teada ega esitanud nõutud teavet.

(20)

Komisjon saatis küsimustikud neljale valimisse kaasatud liidu tootjale, neljale põhjenduses 18 märgitud eksportivale tootjale ja kahele importijatele, kes endast pärast algatamist teada andsid.

(21)

Vastused küsimustikule saadi neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja kahelt Türgi eksportivalt tootjalt. Importijatelt ei saadud ühtegi vastust.

(22)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(23)

Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises, st rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) toruliitmikud (v.a valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel ja mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7307 93 11, ex 7307 93 19 ja ex 7307 99 80 (TARICi koodid 7307931191, 7307931193, 7307931194, 7307931195, 7307931199, 7307931991, 7307931993, 7307931994, 7307931995, 7307931999, 7307998092, 7307998093, 7307998094, 7307998095 ja 7307998098) alla (edaspidi „toruliitmikud“ või „uurimisalune toode“).

(24)

Leiti, et neljas asjaomases riigis toodetaval ja liitu eksporditaval uurimisalusel tootel ning liidu tootmisharu toodetaval ja liidus müüdaval tootel on samasugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ja samasugune lõppkasutus. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(25)

Komisjon kontrollis kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas kehtivate meetmete aegumine võiks tõenäoliselt põhjustada asjaomastest riikidest pärit dumpingu jätkumist või kordumist.

(26)

Ükski Venemaa, Malaisia ega Korea tootja ei teinud uurimises koostööd. Lisaks moodustas kahe koostööd tegeva Türgi eksportiva tootja toodang ligikaudu 50 % kogu Türgi toruliitmike ekspordist liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nende toodang moodustas ligikaudu 40 % Türgi suhtes kindlaks tehtud kogutoodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seetõttu leiti, et Türgi koostöö määr oli madal.

(27)

Komisjon teavitas kõigi nelja asjaomase riigi ametiasutusi, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon Türgi, Venemaa, Malaisia ja Korea kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud kõnealuse nelja riigi ametiasutustelt selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(28)

Seepärast tugineti kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosusega seonduvate järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele, eelkõige avalikult kättesaadavale teabele, nagu äriühingute ametlikud veebilehed, samuti läbivaatamistaotluses esitatud teabele ja läbivaatamisega seotud uurimise käigus koostööd tegevatelt isikutelt (täpsemalt taotluse esitajalt, valimisse kaasatud liidu tootjatelt ja kahelt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt) saadud teabele. Komisjon kasutas ka mitmesugust impordistatistikat, sealhulgas alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud impordistatistikat (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“). Samuti kasutati andmebaasi Global Trade Atlas (GTA) (10) ja Ameerika Ühendriikide impordi andmebaasi.

(29)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmetele tuginedes kõigepealt seda, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi toruliitmikke Türgist liitu dumpinguhinnaga. Täielikkuse huvides uuriti ka koostööst keeldunud eksportivate tootjate poolt teostatud dumpinguhinnaga müüki läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, tuginedes kättesaadavatele faktidele, eelkõige artikli 14 lõike 6 kohasele andmebaasile, ja korrigeerides neid koostööd tegevate eksportivate tootjate vastuste põhjal kindlaks tehtud veo- ja kindlustuskulude arvessevõtmiseks.

(30)

Esialgses uurimises leidis komisjon, et mõned kõnealuses uurimises koostööd tegevad eksportivad tootjad tegelesid suunatud dumpinguga alusmääruse artikli 2 lõike 11 tähenduses. Kõnealuse läbivaatamisega seotud uurimise raames analüüsis komisjon liitu suunatud eksportmüüki läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, et selgitada välja, kas suunatud dumping jätkus kogu nimetatud perioodi vältel, st kas esines selget ekspordihindade mustrit, mis erines oluliselt eri ostjate, piirkondade ja ajavahemike kaupa. Aegumise läbivaatamise käigus ei leitud ühtegi viidet sellisele tegevusele.

(31)

Kõigepealt uuris komisjon, kas kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kogumaht siseturul moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema uurimisaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(32)

Seejärel tegi komisjon kindlaks siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega, ja uuris seejärel, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük oli iga tooteliigi puhul tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(33)

Komisjon määras iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult omamaise turu sõltumatutele klientidele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikke omamaiseid müügihindu kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(34)

Normaalväärtuse aluseks oli tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui:

(35)

Sellistel juhtudel määrati normaalväärtus kindlaks kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(36)

Normaalväärtuse aluseks oli tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui:

(37)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see oli ebapiisav või kui siseturul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(38)

Normaalväärtuse arvutamiseks liideti iga koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote keskmisele tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(39)

Kõigil juhtudel eksporditi uurimisalust toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ja seepärast määrati ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt, st tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(40)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eespool kirjeldatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(41)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, et võtta alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Normaalväärtust korrigeeriti veo- ja krediidikulude arvessevõtmiseks ning ekspordihinda korrigeeriti veo-, kindlustus- ja krediidikulude arvessevõtmiseks.

(42)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust uurimisaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(43)

Kahe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingut ei ilmnenud.

(44)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 18 uuris komisjon kättesaadavate faktide põhjal koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpinguhinnaga müüki.

(45)

Komisjon ei saanud kasutada koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust, kuna see on tükipõhine, samal ajal kui artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmed põhinevad toote kaalul tonnides. Seetõttu kasutas komisjon normaalväärtust, mille pakkus välja taotluse esitaja, kuna see on riigi kui terviku seisukohalt tüüpilisem. Igal juhul – ja nagu allpool märgitud – ei muudaks koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmise normaalväärtuse kasutamine komisjoni järeldusi dumpingu puudumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(46)

Selleks et määrata kindlaks koostööst keeldunud Türgi eksportivate tootjate keskmine ekspordihind, kasutas komisjon artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmeid, välja arvatud koostööd tegevate eksportivate tootjate andmed impordi kohta.

(47)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja eespool kirjeldatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(48)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 kohandas komisjon normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Normaalväärtust ja ekspordihinda korrigeeriti koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal arvutatud veo-, kindlustus- ja krediidikulude arvessevõtmiseks.

(49)

Komisjon ei tuvastanud dumpingut, sest ekspordihind oli normaalväärtusest oluliselt kõrgem. Lisaks sellele oli koostööst keeldunud eksportivate tootjate keskmine ekspordihind kõrgem kui koostööd tegevate eksportivate tootjate keskmine ekspordihind. Seega kui oleks kasutatud koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist normaalväärtust, ei oleks dumpingut samuti esinenud.

(50)

Kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingut ei tuvastatud, analüüsis komisjon dumpingu kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel, mis on seotud toruliitmike impordiga Türgist, lastakse aeguda. Selleks analüüsiti järgmisi elemente: muudesse sihtkohtadesse suunatud ekspordi hind, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Türgis ning liidu turu atraktiivsus.

(51)

Komisjon uuris Türgi eksportijate hinnakäitumist muude kolmandate riikide suhtes Türgi ekspordistatistika põhjal, mis on esitatud kaheksanumbrilise koodina (11). Komisjon kasutas kõnealust statistikat, sest kumbki koostööd tegev eksportiv tootja ei eksportinud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kolmandatesse riikidesse.

(52)

Kuigi liit on Türgi tootjate jaoks kõige olulisem eksporditurg, moodustas see eksport GTA ekspordistatistika järgi vaid ligikaudu 13 % toruliitmike hinnangulisest tootmisest Türgis, nagu on kirjeldatud põhjenduses 53. Seepärast on Türgi omamaine turg Türgi toruliitmike tootjate hulgas endiselt peamine. Komisjoni analüüs Türgi ekspordistatistika kohta näitas ka, et eksport kolmandatesse riikidesse oli tähtsusetu (12) ning tooteliikide hinnaerinevused olid niivõrd märkimisväärsed, et mõjutasid kõnealuste kolmandate riikide keskmist ühikuhinda ja muutsid võrdluse liidu turu keskmise ühikuhinnaga ebatüüpiliseks ja mõttetuks.

(53)

Taotluse, koostööd tegevatelt äriühingutelt küsimustikule saadud vastuste ja Türgi terasetoodete eksportijate ühenduse esildise alusel määras komisjon kindlaks, et Türgi tootmisvõimsus on ligikaudu 35 000 tonni. Samade andmete põhjal tegi komisjon kindlaks, et Türgi vaba tootmisvõimsus toruliitmike tootmiseks on ligikaudu 23 000 tonni. Kuigi see on endiselt peaaegu pool liidu toruliitmike tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (53 000 tonni), nagu on selgitatud põhjendustes 54 ja 55, on ebatõenäoline, et see vaba tootmisvõimsus suunataks meetmete aegumise korral suures mahus liidu turule. Samuti tuleb märkida, et vaba tootmisvõimsus on Türgis palju väiksem kui muudes asjaomastes riikides – Venemaa puhul on see hinnanguliselt 50 000 tonni, Korea puhul 112 000 tonni ja Malaisia puhul 44 000 tonni.

(54)

Vaatamata sellele, et Türgi suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks on võrreldes tollimaksuga, mis on kehtestatud uurimisaluse toote impordi suhtes teistest riikidest, mille puhul meetmeid kohaldatakse, (13) tunduvalt väiksem, ei kasutanud Türgi toruliitmike tootjad seda suhtelist eelist ära, mida kinnitab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu eksporditud suhteliselt väike kogus. Seega, kuigi Türgi toruliitmike tootjad tegutsevad jätkuvalt liidu toruliitmike turul, on selle atraktiivsus olnud nende jaoks väike.

(55)

Eespool nimetatud kaalutlusi näib kinnitavat ühe Türgi suurima toruliitmike tootja käitumine, mida peeti heaks näitajaks selle kohta, mis võib juhtuda, kui Türgi suhtes kohaldatavad meetmed kaotatakse. Äriühingule määrati madalaima määraga dumpinguvastane tollimaks (2,9 %). Hoolimata sellest tollimaksumäärast, mis eelkõige konkurentidega võrreldes oli suhteliselt madal, ei suurendanud Türgi liitu suunatud eksportmüüki, mis oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil isegi väiksem kui esialgsel uurimisperioodil. Samal ajal jäi selle omamaine müük enam-vähem samale tasemele kui enne lõplike meetmete kehtestamist.

(56)

Kuigi Türgis on vaba tootmisvõimsust toruliitmike tootmiseks, ei leidnud komisjon ühtegi viidet sellele, et vaba tootmisvõimsust kasutataks liitu suunatud ekspordiks märkimisväärses ulatuses, arvestades ka huvi puudumist liidu turu vastu, mida Türgi tootjad on üles näidanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, hoolimata oma suhtelisest eelisest liidu turule pääsemisel. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et Türgi tootjad, kes saavad kasu liidu madalatest dumpinguvastase tollimaksu määradest, mis annab neile suhtelise eelise võrreldes teiste eksportivate tootjatega, ei kasutanud seda võimalust oma turuosa suurendamiseks. Eksportimine liitu ei toimu tõenäoliselt dumpinguhinnaga, sest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga eksporti ei toimunud. Komisjon ei leidnud ühtegi viidet selle kohta, et tulevikus võiks eksport toimuda dumpinguhinnaga. Selle põhjal eeldatakse, et isegi kui Türgi eksport võib meetmete kõrvaldamise korral suureneda, ei ole see kasv märkimisväärne ja igal juhul ei toimu see dumpinguhinnaga.

(57)

Komisjon järeldas eespool esitatu põhjal, et meetmete aegumise korral ei ole tõenäoline Türgist tuleneva dumpingu kordumine.

(58)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

(59)

Ükski Venemaa eksportiv tootja ei teinud uurimises koostööd. Seepärast kasutas komisjon dumpingu jätkumise või kordumise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Sellega seoses kasutas komisjon statistilisi andmeid (st artikli 14 lõike 6 kohast andmebaasi ja GTA ekspordistatistikat) ning teavet, mille taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses.

(60)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis Venemaa valitsus, et teave, mida komisjon kasutas dumpingumarginaali arvutamiseks, põhines üksnes läbivaatamistaotluses esitatud andmetel, seda ei olnud nõuetekohaselt kontrollitud ja see ei kajasta tegelikku olukorda Venemaa turul. Nagu põhjenduses 59 on märgitud, et teinud ükski Venemaa eksportiv tootja läbivaatamisega seotud uurimise käigus koostööd, ehkki neil paluti seda teha. Samuti kasutas komisjon kättesaadavate faktide põhjal järeldusi tehes lisaks taotleja esitatud teabele ka sõltumatutest allikatest pärit muid statistilisi andmeid, erinevalt Venemaa valitsuse väitest. Seega lükatakse see väide tagasi.

(61)

Muu teabe puudumisel võeti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 normaalväärtuse aluseks taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud andmed.

(62)

Koostööst keeldumise tõttu määrati liitu suunatud ekspordi keskmine hind kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. Tooteliikide eristamiseks artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis puudus teave. Seepärast kasutati kõigi tooteliikide keskmist ekspordihinda.

(63)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis Venemaa valitsus, et ekspordihind arvutati valikuliselt vaid Venemaalt Tšehhi Vabariiki suunatud eksporti käsitlevate andmete põhjal. See ei vasta tõele. Ekspordihinna kindlaksmääramiseks võttis komisjon Tšehhi Vabariiki suunatud ekspordi kõrval arvesse ka uurimisaluse toote kõigisse teistesse liikmesriikidesse suunatud eksporti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kasutades artikli 14 lõike 6 kohast andmebaasi. Seega lükatakse kõnealune väide tagasi.

(64)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(65)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Sellega seoses arvati ekspordihinnast maha transpordikulud ja kindlustus, mis määrati kindlaks taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud teabe põhjal.

(66)

Võrreldes keskmist normaalväärtust ja eespool kirjeldatud tehasehindade tasandile kohandatud keskmist ekspordihinda, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast liidu piiril, saadi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingumarginaaliks 41,8 %. Seepärast oli komisjon seisukohal, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus. Impordimaht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski suhteliselt väike, moodustades artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi järgi 0,9 % liidu kogutarbimisest sel perioodil. Siiski leidis komisjon, et see on parim kättesaadav teave, mille põhjal järeldada, et dumping jätkus ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(67)

Nagu eespool märgitud, leiti, et toruliitmikke imporditi Venemaalt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga. Lisaks uuris komisjon, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingu kordumine on tõenäoline, kui Venemaalt pärit toruliitmike impordi suhtes kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda. Täielikkuse huvides analüüsis komisjon ka seda, kas dumpingu kordumine on tõenäoline, kui Venemaalt pärit toruliitmike impordi suhtes kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda. Selleks analüüsiti järgmisi elemente: muudesse sihtkohtadesse suunatud ekspordi hind, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Venemaal ning liidu turu atraktiivsus.

(68)

GTA ekspordistatistika kohaselt on Venemaa toruliitmike tootjate jaoks peale liidu turu (mis moodustab ligikaudu 12 % Venemaa ekspordist) olulised vaid kaks eksporditurgu. Need on Kasahstan (ligikaudu 46 % koguekspordist) ja Valgevene (ligikaudu 26 % koguekspordist). Kuid teave nende riikide eksportmüügi kohta on kättesaadav ainult kuuenumbrilise koodi tasemel ning hõlmab seega ka muid tooteid peale uurimisaluse toote. Seepärast võib GTA ekspordistatistikal põhinevaid järeldusi muude kolmandate riikide ekspordi mahu kohta pidada üksnes indikatiivseks. Samuti hõlmavad selle alusel kindlaks määratud keskmised hinnad lisaks uurimisalusele tootele ka muid tooteid, millel võivad olla erinevad ühikuväärtused, ja nende põhjal tehtud järeldusi tuleks samuti pidada indikatiivseks.

(69)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkuses väitis Venemaa valitsus, et dumpingut ei oleks esinenud, kui komisjon oleks selle kindlakstegemisel lähtunud Venemaa toruliitmike tootjate müügist kolmandatesse riikidesse, mitte Venemaa ekspordist liitu, kasutades artikli 14 lõike 6 kohast andmebaasi. Eksportivate tootjate koostöö puudumise tõttu ei olnud komisjonil võimalik kasutada kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi tegelikke näitajaid. Peale selle põhinevad näitajad, millega Venemaa valitsus oma väidet toetab, kuuenumbrilisel koodil (mis hõlmab lisaks uurimisalusele tootele ka muid tooteid, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 68). Komisjoni analüüs, millele on osutatud põhjenduses 66, põhineb artikli 14 lõike 6 kohasel andmebaasil, mis ei võimalda küll eristada tooteliike, kuid sisaldab täpseid andmeid uurimisaluse toote impordi kohta. Seega lükatakse asjaomane väide tagasi.

(70)

Läbivaatamistaotluses esitatud faktide kohaselt on Venemaa tootmisvõimsus hinnanguliselt 90 000 tonni ja vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt 50 000 tonni. Venemaa vaba tootmisvõimsus on seega lähedane kogu liidu toruliitmike tarbimisele.

(71)

Toruliitmikke kasutatakse peamiselt nafta- ja gaasitööstuses, ehituses, energiatootmises, laevaehituses ja tööstusrajatistes. Mitte ükski kättesaadavatest faktidest ei viita nende sektorite olulisele kasvule või kahanemisele Venemaal ning seepärast leitakse, et Venemaa toruliitmike siseturg püsib järgmistel aastatel üsna stabiilsena ega paku tõenäoliselt Venemaa toruliitmike tootjatele olulisi laienemisvõimalusi. Peale Venemaa on nende tööstusharude peamised eksporditurud liit, Kasahstan ja Valgevene. Ükski kättesaadav asjaolu ei viita sellele, et nõudlus mõnel neist turgudest tulevastel aastatel olulisel määral väheneks või suureneks. Taotluse esitaja esitatud teabe kohaselt esineb toruliitmike tootmises ülemaailmne ülevõimsus ning kuna liidu turg on üks maailma suurimaid turge, on see atraktiivne ekspordisihtkoht.

(72)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis Venemaa valitsus, et Venemaa omamaine tarbimine ja prognoositav nõudlus toruliitmike järele on mõõdukalt kasvanud (vastavalt 2 % ja 2,4–2,8 %). Tuleb märkida, et Venemaa valitsus ei esitanud kontrollitavat andmekogumit nende näitajate kinnitamiseks. Igal juhul on need näitajad kooskõlas komisjoni järeldusega, et uurimisaluse toote olukord Venemaa turul on üsna stabiilne ja seetõttu ei ole kuigi tõenäoline, et omamaine turg pakuks Venemaa toruliitmikesektorile olulisi laienemisvõimalusi. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(73)

Venemaa eksportivad toruliitmike tootjad ei teinud kõnealuses uurimises koostööd. Samuti puudub tõendatud statistiline teave Venemaa toruliitmike müügihindade kohta kolmandate riikide turgudel või Venemaa siseturul. Seetõttu ei saanud nende turgude hinnatasemeid uurimise käigus kindlaks teha.

(74)

Arvestades kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude taset, olid Venemaa tootjad peaaegu lõpetanud eksportimise liitu. Uurimine näitas, et 2014. ja 2015. aastal ei imporditud Venemaa tooteid liidu turule peaaegu üldse. Venemaa jätkas liitu eksportimist (mida tehti pealegi dumpinguhinnaga vaatamata kehtestatud kõrgetele tollimaksudele) alles 2016. aastal ja suurendas seda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(75)

Kui tollimaksumeetmetel lastakse aeguda, on Venemaa ekspordil võimalik pääseda liidu turule ilma takistusteta. Arvestades Venemaa suurt vaba tootmisvõimsust ja ülemaailmset ülevõimsust, on komisjon seisukohal, et ei saa välistada, et meetmete aegumine põhjustab Venemaa liitu suunatud ekspordi märkimisväärset kasvu, mis on tingitud ka sellest, et oma läheduse tõttu on liidu turg Venemaa jaoks oluline potentsiaalne eksporditurg. Peale selle eksporditakse Venemaalt liitu tõenäoliselt dumpinguhinnaga, nagu on kindlaks määratud põhjenduses 66.

(76)

Komisjon järeldas eespool esitatu põhjal, et meetmete aegumise korral jätkuks dumping tõenäoliselt ka tulevikus. Lisaks järeldas komisjon, et ka dumpingu kordumine on tõenäoline. Koostöö puudumise tõttu sai komisjon analüüsida kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi andmeid vaid kuuenumbrilise koodi tasemel. Seda analüüsi ei saanud lugeda veenvaks põhjenduses 68 selgitatud põhjustel. Võttes arvesse Venemaa suurt vaba tootmisvõimsust, liidu turule suunatud toruliitmike dumpinguhindade taset läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning liidu turu kui Venemaa ühe suurima potentsiaalse ekspordituru atraktiivsust Venemaa toruliitmike tootjate jaoks, järeldas komisjon ka seda, et kui meetmetel lastakse aeguda, siseneb tõenäoliselt liidu turule märkimisväärne kogus Venemaalt pärit dumpinguhinnaga toruliitmikke.

(77)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõudis komisjon kättesaadavate faktide põhjal järeldusele, et Venemaa toruliitmike suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumine tähendaks tõenäoliselt dumpingu jätkumist ja igal juhul selle kordumist.

(78)

Ükski Korea tootja uurimises koostööd ei teinud. Seetõttu põhines dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemine kättesaadavatel faktidel kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Sellega seoses kasutas komisjon taotlust, GTA ekspordistatistikat ja USA impordistatistikat.

(79)

Koreast pärit eksport oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike (alla 40 tonni) ja seetõttu ei peetud seda tüüpiliseks. Kooskõlas alusmääruse artikliga 18 lähtuti Koreast pärit dumpingu kordumise analüüsimisel kättesaadavatest faktidest.

(80)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu kordumine oleks tõenäoline, kui meetmed aeguvad. Selleks analüüsiti järgmisi elemente: Korea muudesse sihtkohtadesse suunatud ekspordi hinnad, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Koreas ning liidu turu atraktiivsus.

(81)

Selleks et uurida Korea toruliitmike tootjate tõenäolist käitumist liidu turu suhtes meetmete aegumise korral, keskendus komisjon Korea ekspordikäitumisele USA turul. Komisjon valis USA, sest erinevalt teistest Korea ekspordisihtkohtadest on see turg sama suur kui liidu turg ja seal on palju omamaiseid tootjaid, aga ka impordi suur osakaal ja madalad imporditariifide määrad, mis muudab selle väga konkurentsivõimeliseks turuks. Peale selle on USA Korea tähtsaim ekspordisihtkoht, kuhu suunatud eksport moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Korea toruliitmike ekspordist ligikaudu 27 % (14) ja mille kohta on olemas võrdlemisi üksikasjalik statistika (15). Kõnealune käsitlus on sama, mida Korea suhtes kohaldati juba põhjenduses 1 märgitud varasema aegumise läbivaatamise käigus.

(82)

Muu teabe puudumisel võeti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 normaalväärtuse aluseks taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud andmed.

(83)

Täielikkuse huvides kasutas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramiseks alternatiivse meetodina ka omamaiste hindade loendit, mille taotluse esitaja esitas läbivaatamistaotluses. Siiski olid komisjoni järeldused dumpingu kohta mõlema normaalväärtuse korral positiivsed. Omamaiste hindade loendit kasutades olid dumpingumarginaalid isegi suuremad.

(84)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordihinnad määrati kindlaks avalikult kättesaadavate andmete, st USA tollistatistika põhjal. Võttes aluseks taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses välja töötatud metoodika, kohandas komisjon parema võrreldavuse tagamiseks statistikat, et jätta välja tooteliigid, mida ei olnud arvestatud eespool kirjeldatud arvestuslikus normaalväärtuses.

(85)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 11 eespool kindlaks määratud kaalutud keskmise ekspordihinnaga, kusjuures mõlemad arvutati tehasehindade tasandil.

(86)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Seepärast korrigeeriti ekspordihinda taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses prognoositud transpordi-, kindlustus- ja pakendamiskulude arvessevõtmiseks, et esitada USA impordistatistikast saadud CIF-hindade põhised väärtused tehasehindade tasandi väärtusena.

(87)

Võrreldes keskmist normaalväärtust ja eespool kirjeldatud tehasehindade tasandile kohandatud keskmist ekspordihinda, mida väljendati protsendina CIF-hinnast USA piiril, saadi arvestusliku normaalväärtuse dumpingumarginaaliks 7,2 %, riigisiseste hindade loendit kasutades aga 9,1 %. Peale selle – nagu on täiendavalt selgitatud allpool põhjenduses 90 – leiti hiljuti, et Korea teatavad toruliitmike (süsinikterasest põkk-keevitusliitmike) tootjad müüvad Jaapanis oma tooteid dumpinguhinnaga.

(88)

Läbivaatamistaotluses esitatud faktide kohaselt on Korea tootmisvõimsus 160 000 tonni ja vaba tootmisvõimsus 112 000 tonni. Vaba tootmisvõimsus on kaks korda suurem kui kogu liidu tarbimine. Taotluse kohaselt on Korea tootmisvõimsus toruliitmike tootmiseks alates lõplike tollimaksude kehtestamisest 2002. aastal oluliselt suurenenud – hinnanguliselt 10 000 tonnilt hinnanguliselt 160 000 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(89)

Kättesaadavad faktid ei osuta Koreas toruliitmikke kasutavate sektorite olulisele kasvule või kahanemisele ning seepärast leitakse, et Korea toruliitmike siseturg püsib järgmistel aastatel üsna stabiilsena ega paku niisiis Korea toruliitmike tootjatele olulist laienemisvõimalust. Peale USA on Korea toruliitmike tootjate peamisteks eksporditurgudeks Lähis-Ida ja Kagu-Aasia. Uurimise ajal kättesaadava teabe põhjal võib järeldada, et kõnealuste turgude nõudlus järgmistel aastatel olulisel määral ei kasva.

(90)

Lisaks kehtestas Jaapan 31. märtsil 2018 Koreast pärit süsinikterasest põkk-keevitusliitmike impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mille määr on 41,8–63,2 %. Liidu avatud turg oleks suurepärane koht selle ekspordi ümbersuunamiseks.

(91)

Uurimine näitas, et liidu toruliitmike turg on Korea eksportijate jaoks atraktiivne, kuna nad ei ole seda kehtivate kõrgete tollimaksude tõttu (ühe tootja puhul 32,4 % ja teiste tootjate puhul 44 %) veel täielikult ära kasutanud. Kuigi nende eksport seiskus pärast meetmete kehtestamist 2002. aastal, sõltub Korea toruliitmike tööstus endiselt suurel määral ekspordist. Kuna Kagu-Aasias on ülevõimsus, Jaapan on kehtestanud dumpinguvastased meetmed ja eksport USAsse on juba praegu märkimisväärne, kujutaks liidu turg meetmete aegumise korral Korea ülevõimsuse jaoks endast veel üht olulist potentsiaalset eksporditurgu.

(92)

Võttes arvesse tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, Korea tootjate hinnakujundust USA turul ja liidu turu atraktiivsust Korea toruliitmike tootjate jaoks, on väga tõenäoline, et meetmete aegumise korral ekspordiksid Korea toruliitmike tootjad liitu märkimisväärses koguses toruliitmikke dumpinguhinnaga. Võttes arvesse tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse suurenemist pärast esialgsete meetmete kehtestamist, võib dumpinguhinnaga import olla palju suurem kui enne lõplike meetmete kehtestamist. Seepärast järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

(93)

Ükski Malaisia tootja ei teinud uurimises koostööd. Seetõttu põhines dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemine kättesaadavatel faktidel kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks kasutas komisjon taotlust, GTA ekspordistatistikat ja USA impordistatistikat.

(94)

Artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi järgi oli Malaisiast pärit import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike (alla kümne tonni) ning seetõttu ei peetud seda tüüpiliseks. Kooskõlas alusmääruse artikliga 18 lähtuti Malaisiast pärit dumpingu kordumise analüüsimisel kättesaadavatest faktidest.

(95)

Komisjon analüüsis, kas dumpingu kordumine oleks tõenäoline, kui meetmed aeguvad. Selleks analüüsiti järgmisi elemente: Malaisia muudesse sihtkohtadesse suunatud ekspordi hinnad, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Malaisias ning liidu turu atraktiivsus.

(96)

Selleks et uurida Malaisia toruliitmike tootjate tõenäolist käitumist, uuris komisjon Malaisia USAsse suunatud eksporti. Kõnealune käsitlus on sama, mida Malaisia suhtes kohaldati juba põhjenduses 1 nimetatud varasema aegumise läbivaatamise käigus. Komisjon valis USA, sest USA turg on sama suur kui liidu turg ja seal on palju omamaiseid tootjaid, aga ka impordi suur osakaal ja madalad imporditariifide määrad, mis muudab selle väga konkurentsivõimeliseks turuks. Lisaks on USA turg Malaisiale kahtlemata kõige olulisem eksporditurg. GTA ekspordistatistika kohaselt oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil USAsse suunatud ekspordi maht peaaegu 19 000 tonni, mis moodustab ligikaudu 90 % Malaisia toruliitmike koguekspordist kõnealusel ajavahemikul. USAsse suunatud ekspordi maht on ka suurem kui Malaisia hinnanguline kogutoodang (16). Malaisia toruliitmike tootjate teised peamised eksporditurud on Mehhiko, Türgi ja Kanada, kuhu suunatud eksport moodustab vastavalt 4 %, 3 % ja 1 % nende toruliitmike ekspordist.

(97)

Muu teabe puudumisel võeti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 normaalväärtuse aluseks taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud andmed.

(98)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ekspordihinnad määrati kindlaks avalikult kättesaadavate andmete, st USA tollistatistika põhjal. Võttes aluseks taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses välja töötatud metoodika, kohandas komisjon parema võrreldavuse tagamiseks statistikat, et jätta välja tooteliigid, mida ei olnud arvestatud eespool kirjeldatud arvestuslikus normaalväärtuses.

(99)

Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 11 toruliitmike kaalutud keskmise ekspordihinnaga, kusjuures mõlemad arvutati tehasehindade tasandil.

(100)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10 arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Seepärast korrigeeriti ekspordihinda taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses prognoositud transpordi-, kindlustus- ja pakendamiskulude arvessevõtmiseks, et esitada USA impordistatistikast saadud CIF-hindade põhised väärtused tehasehindade tasandi väärtusena.

(101)

Võrreldes keskmist normaalväärtust ja eespool kirjeldatud tehasehindade tasandile kohandatud keskmist ekspordihinda, mida väljendati protsendina CIF-hinnast USA piiril, saadi kõigil juhtudel dumpingumarginaaliks üle 86,7 %. Nagu selgitatud allpool põhjenduses 105, leidsid USA ametiasutused, et Malaisiat kasutati Hiina toruliitmike tootjatele kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest kõrvalehoidmiseks. Tollimaksu kohaldamisala laiendati ka Malaisia toruliitmike eksportijatele.

(102)

Taotluse kohaselt on Malaisia tootmisvõimsus 59 000 tonni ja vaba tootmisvõimsus 44 000 tonni, mis on lähedal liidu toruliitmike kogutarbimisele. Läbivaatamistaotluses on lisatud, et pärast lõplike meetmete kehtestamist 2002. aastal on Malaisia tootmisvõimsus toruliitmike tootmiseks oluliselt suurenenud: hinnanguliselt 10 000 tonnilt hinnanguliselt 59 000 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(103)

Kättesaadavad faktid ei osuta Malaisias toruliitmikke kasutavate sektorite olulisele kasvule või kahanemisele ning seepärast leitakse, et Malaisia toruliitmike siseturg püsib järgmistel aastatel üsna stabiilsena ega paku Malaisia toruliitmike tootjatele olulist laienemisvõimalust.

(104)

Uurimine näitas, et liidu toruliitmike turg on Malaisia ekspordi jaoks atraktiivne. Selle peamiseks põhjuseks on Malaisia toruliitmike tootjatele pakutavad võimalused, mida nad ei realiseeri praegu kõrgete dumpinguvastaste tollimaksude tõttu. Kuigi Malaisia toruliitmike tootjate eksport pärast lõplike meetmete kehtestamist 2002. aastal peaaegu peatus, sõltub kõnealune tööstusharu eelkõige ekspordist ja selle peamine eksporditurg on USA.

(105)

USA ametiasutused laiendasid 25. juulil 2018 Hiina Rahvavabariigist pärit süsinikterasest põkk-keevitusliitmike impordi suhtes kehtestatud 182,9 % suuruse dumpinguvastase tollimaksu kohaldamisala ajutiselt ka Malaisiast pärit kõnealuse toote impordi suhtes, kuna leiti, et Malaisiat kasutati kõnealustest meetmetest kõrvalehoidmiseks. Ehkki Malaisia tegelikud toruliitmike tootjad võidakse sellest tollimaksust vabastada, muudaks sertifitseerimiskohustus toodete müümise USAs nende jaoks tülikaks ja seega vähem atraktiivseks.

(106)

Arvestades eespool kirjeldatut ja põhjenduses 91 märgitud ülevõimsust Kagu-Aasias, muutub liidu turg meetmete aegumise korral Malaisia ülevõimsuse ja varem USAs müüdud toodete sihtturuks.

(107)

Arvestades vaba tootmisvõimsust, hinnakujundust USAs, kõnealusel turul Malaisiale kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse ja liidu turu atraktiivsust Malaisia toruliitmike tootjate jaoks, on väga tõenäoline, et Malaisia toruliitmike tootjad ekspordiksid meetmete aegumise korral liitu märkimisväärses koguses toruliitmikke dumpinguhinnaga. Arvestades tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse suurenemist pärast lõplike meetmete kehtestamist 2002. aastal, võib dumpinguhinnaga import olla palju suurem kui enne lõplike meetmete kehtestamist. Seepärast järeldas komisjon, et meetmete aegumise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

(108)

Nagu on järeldatud põhjendustes 43 ja 49, ei tehtud uurimise käigus ühegi Türgi eksportiva tootja puhul kindlaks dumpinguhinnaga müüki läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ega dumpingu esinemise tõenäosust meetmete aegumise korral.

(109)

Seepärast tuleks Türgi suhtes algatatud uurimine lõpetada ja Türgile kehtestatud meetmed kehtetuks tunnistada.

(110)

Venemaa puhul järeldas komisjon kättesaadava teabe põhjal, et sealt pärit dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Võttes arvesse ka Venemaa suurt vaba tootmisvõimsust, kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindu, liidu turule suunatud toruliitmike dumpinguhindade taset läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning liidu turu kui Venemaa ühe suurima potentsiaalse ekspordituru atraktiivsust Venemaa toruliitmike tootjate jaoks, järeldas komisjon ka seda, et kui meetmetel lastakse aeguda, siseneb tõenäoliselt liidu turule märkimisväärne kogus Venemaalt pärit dumpinguhinnaga toruliitmikke. Seetõttu järeldas komisjon, et on olemas tõendid ka dumpingu kordumise kohta.

(111)

Malaisia ja Korea puhul jõuti nende suurt ülevõimsust, siseturu piiratud kasvupotentsiaali ning liidu turu atraktiivsust kõnealuste riikide toruliitmike tootjate jaoks arvesse võttes järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete aegumise korral suureneks uurimisaluse toote import nendest riikidest liitu märkimisväärselt. Komisjon on ka seisukohal, et kõnealune import toimuks tõenäoliselt dumpinguhindadega. Seetõttu järeldas komisjon, et toruliitmike suhtes kehtestatud meetmete aegumine tooks Korea ja Malaisia puhul tõenäoliselt kaasa dumpingu kordumise.

(112)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet 21 liidu tootjat. Taotluse esitaja esindas neist kolme. Need 21 liidu tootjat moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Neli liidu tootjat kaasati valimisse, nagu on kirjeldatud põhjendustes 14 ja 15. Nagu on märgitud põhjenduses 15, moodustab valimisse kaasatud tootjate toodang üle 54 % kogu liidu toodangust ja müügimahust.

(113)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, liites

(114)

Nende andmete põhjal muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(115)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Täpsemalt vähenes liidu tarbimine 2015. aastal 15 %, taastus 2015.–2016. aastal ning vähenes seejärel taas 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini.

(116)

Nagu on märgitud põhjendustes 43, 49 ja 57, ei tuvastatud Türgist pärit uurimisaluse toote impordi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingut ega dumpingu kordumise tõenäosust. Seepärast tuleks meetmete kohaldamine Türgi suhtes lõpetada. Sellest tulenevalt uurib komisjon kahju jätkumise või kordumise uurimise eesmärgil Türgist pärit importi koos kolmandatest riikidest pärit impordiga. Täielikkuse huvides esitatakse Türgit käsitlevad andmed eraldi punktis 4.3.5.

(117)

Malaisiast pärit impordi maht põhines Eurostati (TARICi koodide tasandil) statistikal. Komisjon tegi impordi turuosa kindlaks põhjenduses 113 esitatud liidu tarbimise alusel.

(118)

Malaisiast pärit impordi maht oli kogu vaatlusalusel perioodil nullilähedane ning see on jäänud alates lõplike meetmete kehtestamisest 2002. aastal samale tasemele. Turuosad olid kogu vaatlusalusel perioodil tähtsusetud.

(119)

Arvestades Malaisiast pärit impordi väga väikest mahtu ja uurimisaluse toote liikide mitmekesisust (mis hõlmab erinevaid näitajaid, nagu erinõuded, materjaliklass, põhitooraine, toote liik (põlv, torukolmik või siirdemuhv), väline diameeter ja seina paksus), ei saanud selle impordi hindu sisuliselt analüüsida.

(120)

Koreast pärit impordi maht põhines Eurostati (TARICi koodide tasandil) statistikal. Komisjon tegi impordi turuosa kindlaks põhjenduses 113 esitatud liidu tarbimise alusel.

(121)

Koreast pärit impordi maht oli kogu vaatlusalusel perioodil väga väike ning vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 0,1 %-le turuosast. Alates lõplike meetmete kehtestamist 2002. aastal püsis see samal tasemel. Turuosa vähenes 0,7 %-lt 2014. aastal 0,1 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(122)

Arvestades Koreast pärit impordi väga väikest mahtu ja uurimisaluse toote liikide mitmekesisust, ei saanud selle impordi hindu sisuliselt analüüsida.

(123)

Venemaalt pärit impordi maht ja keskmine impordihind põhinesid Eurostati (TARICi koodide tasandil) statistikal. Komisjon tegi impordi turuosa kindlaks põhjenduses 113 esitatud liidu tarbimise alusel.

(124)

Venemaalt pärit impordi maht oli kogu vaatlusalusel perioodil väike. See suurenes 18 tonnist 2014. ja 2015. aastal 431 tonnini 2016. aastal ning 468 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis vastas turuosa suurenemisele 0 %-lt 2014.–2015. aastal 0,9 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(125)

Venemaalt liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 5

Impordihind

(126)

Venemaalt pärit impordi keskmine hind oli 2014. ja 2015. aastal väga kõrge, kuid langes aastatel 2015–2016 ligikaudu 84 % ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 13 %. Kokkuvõttes langesid impordihinnad vaatlusalusel perioodil 90 %.

(127)

Nagu on märgitud põhjenduses 124, leiti, et ehkki impordi mahud on liiga väikesed selleks, et neid saaks pidada tüüpiliseks, võib selle impordi hindu siiski pidada meetmete aegumise korral tulevase hinnakäitumise asjakohaseks näitajaks.

(128)

Kuna Venemaa eksportijad/tootjad ei teinud koostööd, nagu on märgitud põhjenduses 58, pidi komisjon tuginema kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatele faktidele, et määrata kindlaks hinna allalöömise määr. Komisjon tegi Venemaalt pärit impordi hinna allalöömise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks, võrreldes i) valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasandile kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul sõltumatute klientide jaoks ja ii) Venemaalt pärit impordi keskmist hinda esimese sõltumatu kliendi jaoks liidu turul, mis määrati Eurostati andmete kohase CIF-hinna alusel ja mida korrigeeriti impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks. Muu teabe puudumise tõttu prognoositi, et need kulud on 1 % CIF-hinnast.

(129)

Koostööst keeldumise tõttu ei olnud võimalik kindlaks teha Venemaalt eksporditavate toodete liike. Seetõttu ei saanud hindu võrrelda tooteliikide kaupa. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(130)

Võrdlusest selgus, et Venemaa kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 49,8 %.

(131)

Kõikidest muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja keskmine impordihind põhinesid Eurostati (TARICi koodide tasandil) statistikal. Komisjon tegi impordi turuosa kindlaks põhjenduses 113 esitatud liidu tarbimise alusel.

Tabel 6

Impordi maht ja turuosa

(132)

Kooskõlas tarbimise vähenemisega vähenes kõikidest muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht 2014. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 5 %. Kõikidest muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa oli vaatlusalusel perioodil 34,8–40,7 %. Suurem osa impordist oli pärit Hiinast, Kambodžast ja Vietnamist, mis olid ainsad riigid, mille igaühe turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 5 %.

(133)

Nagu on märgitud põhjenduses 6, kehtivad praegu Hiinast pärit toruliitmike impordi suhtes dumpinguvastased meetmed. Hoolimata kahanevast impordimahust (9 % vaatlusalusel perioodil) ja liidu tarbimise vähenemisest, Hiinast pärit impordi turuosa samal perioodil suurenes veidi (0,5 %). Turuosa oli vaatlusalusel perioodil 14,2–17,7 %. Hiinast pärit impordi hinnad olid vaatlusalusel perioodil stabiilsed. Need olid keskmiselt madalamad kui liidu tootjate hinnad ja madalamad kui teistest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad.

(134)

Kambodžast pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil absoluutarvudes, turuosa aga 4,6 protsendipunkti võrra, s.o 1,9 %-lt 2014. aastal 6,5 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vietnamist pärit impordi maht vähenes (5 %), kuid turuosa suurenes nagu ka Hiina puhul liidu tarbimise vähenemise tagajärjel (0,4 protsendipunkti). Vietnami turuosa suurenes seepärast 4,9 %-lt 2014. aastal 5,3 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Vietnamist ja Kambodžast pärit impordi hinnad olid keskmiselt madalamad kui liidu tootjate hinnad ja madalamad kui teistest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad.

(135)

Lisaks sellele vähenes eespool nimetamata kolmandatest riikidest pärit impordi maht 2014. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel märkimisväärselt – 35 %. Nende turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 3,3 protsendipunkti – 12,9 %-lt 2014. aastal 9,6 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nendest riikidest pärit impordi hinnad olid keskmiselt oluliselt kõrgemad kui liidu tootjate hinnad. Samuti olid need märkimisväärselt kõrgemad Hiinast, Kambodžast ja Vietnamist pärit impordi hindadest.

(136)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt vaatlusalusel perioodil kõiki liidu tootmisharu olukorda mõjutanud asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

(137)

Nagu on märgitud põhjenduses 15, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(138)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas kogu liidu tootmisharu makromajanduslikke näitajaid taotluse esitajalt saadud andmete põhjal ning võrdles neid teabega, mille mitu liidu tootjat esitasid enne menetluse algatamist, ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud kontrollitud vastustega. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustikule antud vastustes ja mida ka kontrolliti. Mõlemaid andmeid peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamiseks tüüpiliseks.

(139)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(140)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulud, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(141)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Liidu tootjate toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(142)

Tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil 15 %. Täpsemalt öeldes hakkas see vähenema 2015. aastal ja vähenes 2016. aastal veelgi, kuid suurenes veidi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(143)

Tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 9 %. Siinkohal märgitakse, et ühe liidu tootja tootmisüksus lõpetas tegevuse ning see suleti 2017. aasta augustis, st läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(144)

Kuna tootmismaht vähenes rohkem kui tootmisvõimsus, siis tootmisvõimsuse rakendamine vähenes vaatlusalusel perioodil 1,8 protsendipunkti võrra.

(145)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Liidu tootjate müügimaht ja turuosa

(146)

Liidu tootmisharu kogumüük liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 17 %, st veidi kiiremini kui tarbimine samal perioodil (–12 %). Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 3,4 protsendipunkti. Aastate arvestuses vähenes liidu tootmisharu müügimaht peamiselt 2014.–2015. aastal (11 %), oli 2016. aastal suhteliselt stabiilne ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 6 %. Sellest tulenevalt oli turuosa vaatlusalusel perioodil kõikuv – suurenes 2015. aastal 2,3 protsendipunkti, seejärel vähenes 2016. aastal 7 protsendipunkti ja suurenes taas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1,3 protsendipunkti.

(147)

2014. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenes liidu tarbimine 12 %. Liidu tootmisharu müügimaht vähenes 17 %, mis tähendas turuosa vähenemist 3,4 protsendipunkti võrra.

(148)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Liidu tootjate tööhõive ja tootlikkus

(149)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 30 %. 2017. aastal toimus järsk langus, mis oli osaliselt põhjustatud ühe liidu tootja tootmisüksuse sulgemisest.

(150)

Kuna tootmine vähenes ja tööhõive vähenes veelgi rohkem (vaatlusalusel perioodil vastavalt 14 % ja 30 %), suurenes tootlikkus samal perioodil 21 %.

(151)

Dumpingumarginaal, mis määrati kindlaks Venemaalt liitu imporditud toruliitmike puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, oli miinimumtasemest oluliselt kõrgem. Samal ajal oli Venemaalt pärit impordi tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga madal, moodustades vaid 0,9 % liidu tarbimisest. Seepärast oli Venemaalt tuleneva dumpingu tegelike marginaalide mõju liidu tootmisharule üsna piiratud.

(152)

Nagu on selgitatud põhjendustes 118 ja 121, oli Malaisiast ja Koreast pärit import vaatlusalusel perioodil väga väike. Seetõttu ei olnud nende kahe riigi puhul võimalik kinnitada dumpingu esinemist. Sellest tulenevalt keskendus uurimine dumpingu kordumise tõenäosusele dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(153)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised müügihinnad liidus ja ühikuhind

(154)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele langes 8 % ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 553 euroni tonni kohta. Liidu tootmisharu pidi oma hindu vähendama, et võtta arvesse müügihindade üldist langust toruliitmike turul nõudluse vähenemise tagajärjel.

(155)

Liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu kahanes vaatlusalusel perioodil vähem – 6 %. Peamine ühiku tootmiskulude kahanemist mõjutanud tegur oli tooraine hinna langus.

(156)

Keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(157)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta oli vaatlusalusel perioodil stabiilne.

(158)

Varude tase muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Laovarud

(159)

Valimisse kaasatud liidu tootjate lõppvarude tase tõusis vaatlusalusel perioodil 21 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas varude tase ligikaudu 32 % toodangust.

(160)

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(161)

Selleks et teha kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Liidu tootmisharu kahjum suurenes – 12,3 %-lt 2014. aastal – 14,9 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st 2,6 protsendipunkti võrra.

(162)

Netorahavoog näitab liidu tootja suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog vaatlusalusel perioodil suurenes ja muutus positiivseks. Seda mõjutas peamiselt eksportmüügist saadud kasum. Eksportmüük moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 32 % valimisse kaasatud tootjate kogumüügist sõltumatutele klientidele ning võimaldas valimisse kaasatud liidu tootjatel jõuda vaatlusalusel perioodil säästuläve lähedale.

(163)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid uurimisalusesse tootesse tehtud liidu tootmisharu iga-aastased investeeringud 2,6 miljonilt eurolt 2014. aastal 3,6 miljonile eurole läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Investeeringud olid liidu tootjatele vajalikud liidu toodangu säilitamiseks, peamiselt investeeriti vanade masinate hooldamisse ja väljavahetamisse ning seda tuleks käsitada liidu tootmisharu käimasoleva ümberkorraldusprotsessi osana.

(164)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus kõikus ja jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil – 18,5 %ni.

(165)

Uurimine näitas, et hoolimata kehtivatest meetmetest oli enamiku kahjunäitajate arengusuundumus negatiivne ning liidu tootmisharu majandus- ja finantsolukord halvenes vaatlusalusel perioodil.

(166)

Eespool kirjeldatud arengusuundumusi arvesse võttes võib järeldada, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju.

(167)

Liidu tootmisharu negatiivse arengusuundumuse peamised põhjused on tarbimise vähenemine (vaatlusalusel perioodil 12 %) ning import muudest kolmandatest riikidest, peamiselt Hiinast, Kambodžast ja Vietnamist, mis moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 67 % kogu liitu suunatud impordist. Arvestades, et importijad/kasutajad koostööd ei teinud ning et Eurostatis kättesaadavates andmetes ei eristata eri tooteliike, ei olnud võimalik teha sisulist hinnavõrdlust tooteliikide kaupa ega selgelt kindlaks määrata nendest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju.

(168)

Komisjon järeldas põhjenduses 166, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Samuti järeldas komisjon põhjenduses 167, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharule tekitatud kahju ei saanud põhjustada Malaisiast, Koreast ja Venemaalt pärit import, kuna selle maht oli väga väike.

(169)

Seoses sellega uuris komisjon ka Malaisiast, Koreast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(170)

Selleks et teha kindlaks kahju kordumise tõenäosus meetmete kehtetuks tunnistamise korral, analüüsiti järgmist: a) Malaisia, Korea ja Venemaa tootmisvõimsust ning vaba tootmisvõimsust; b) nendest riikidest pärit impordi võimalikku hinnataset, juhul kui meetmetel lastakse aeguda, ning selle mõju liidu tootmisharu olukorrale; c) kaubandust piiravate meetmete olemasolu muudes kolmandates riikides seoses toruliitmike ekspordiga Malaisiast, Koreast ja Venemaalt.

(171)

Arvestades asjaolu, et eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugineti järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Sellega seoses kasutati läbivaatamistaotluses, Eurostatis (TARICi koodide tasandil) ja USA kaubandusstatistikas esitatud teavet.

(172)

Nagu nähtub põhjendustest 70, 88 ja 102, oli Venemaa, Malaisia ja Korea vaba tootmisvõimsus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 251 000 tonni, mida on üle nelja korra rohkem kui oli liidu tarbimine samal perioodil.

(173)

Lisaks ei leitud tõendeid, mis võiksid viidata sellele, et Malaisia, Korea või Venemaa või mis tahes muu kolmanda riigi turul suureneb lähitulevikus märkimisväärselt sisenõudlus toruliitmike järele. Arvestades toruliitmike tarbimise vähenemist liidus vaatlusalusel perioodil, järeldas komisjon, et sisenõudlus Malaisia, Korea või Venemaa või muude kolmandate riikide turgudel ei suuda vaba tootmisvõimsust ära kasutada.

(174)

Malaisia, Korea ja Venemaa eksportivad tootjad koostööd ei teinud. Lisaks sellele ei olnud Malaisiast ja Koreast liitu imporditud väga väikeseid koguseid silmas pidades võimalik nende riikide puhul kindlaks määrata usaldusväärseid impordihindu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(175)

Sellises olukorras ja kooskõlas meetoditega, mida kasutati Malaisiast ja Koreast pärit impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete viimases aegumise läbivaatamises, kasutati Koreast ja Malaisiast USAsse suunatud ekspordi hindu selleks, et teha kindlaks Malaisiast ja Koreast pärit impordi tõenäoline hinnatase meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Sellega seoses tuleks märkida, et Koreast ja Malaisiast USAsse suunatud impordi maht moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 63 % liidu tarbimisest. Nagu on märgitud põhjenduses 96, leiti, et USA turg on võrreldav liidu turuga. Selle põhjal arvutas komisjon välja hinna allalöömise marginaalid, millest arvati maha kõnealuse USAsse suunatud impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud. Arvutused näitasid, et Malaisiast ja Koreast pärit impordi hinnad lööksid liidu müügihinnad tõenäoliselt alla vastavalt 53 % ja 20 %.

(176)

Venemaalt liitu suunatud impordi maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil küll väike, kuid seda peeti piisavaks, et saada asjakohane ettekujutus tulevasest hinnakäitumisest juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Sellest lähtuvalt näitasid arvutused, milles ei arvestatud dumpinguvastaseid tollimakse, et Venemaalt pärit impordi hinnad lööksid liidu müügihinnad tõenäoliselt alla 59 %.

(177)

Seetõttu kannataks liidu tootmisharu meetmete kehtetuks tunnistamise korral Malaisiast, Koreast ja Venemaalt tuleneva märkimisväärse hinnasurve tõttu, mis halvendaks veelgi tema majanduslikku olukorda.

(178)

Nagu on märgitud põhjenduses 90, kehtestas Jaapan 2018. aasta märtsis lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Koreast pärit toruliitmike impordi suhtes. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 98, laiendati USAsse suunatud toruliitmike impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete kohaldamisala alates 2018. aasta juulist ka Malaisiale. See tähendab, et Korea ja Malaisia eksportivate tootjate pääs suurtele kolmandatele eksporditurgudele on piiratud, ning võttes arvesse liidu turu atraktiivsust Korea ja Malaisia eksportijate jaoks, mida on kirjeldatud punktides 3.4.2.3 ja 3.5.2.3, ning liidu turu lähedust Venemaa eksportijatele, mida on kirjeldatud punktis 3.3.2.3, on väga tõenäoline, et need eksportivad tootjad suunavad oma uurimisaluse toote impordi (ümber) liidu turule.

(179)

Võib õigustatult eeldada, et seoses liidu turu atraktiivsusega, mida on kirjeldatud punktides 3.3.2.3, 3.4.2.3 ja 3.5.2.3, suunatakse meetmete kehtetuks tunnistamise korral vähemalt osa vabast tootmisvõimsusest suure tõenäosusega (ümber) liidu turule.

(180)

Põhjendustes 76, 92 ja 107 järeldati, et tõenäoliselt hakkavad Malaisia, Korea ja Venemaa eksportivad tootjad meetmete aeguda laskmise korral liitu eksportima märkimisväärses koguses uurimisalust toodet, ning et seda tehakse tõenäoliselt dumpinguhindadega.

(181)

Mahtude puhul on märkimisväärset vaba tootmisvõimsust arvestades väga tõenäoline, et Malaisia, Korea ja Venemaa eksportivad tootjad jätkavad eksportimist liitu ja omandavad turuosa liidu turul. Võttes arvesse praegust tarbimise vähenemise suundumust, on turuosa kasv tõenäoliselt veelgi suurem. Selle stsenaariumi kohaselt väheneks liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa viivitamata. See tooks kaasa juba niigi väga madalal tasemel oleva tootmisvõimsuse rakendusastme edasise languse ja suurendaks kahjumit veelgi.

(182)

Lisaks ei ole ettevõtjatel liidu tootmisharu juba niigi negatiivset kasumimarginaali arvesse võttes võimalik hindu veelgi alandada, et püüda viia need vastavusse impordihindadega ja säilitada liidus müügimaht. Hinnataseme alandamine halvendaks järsult liidu tootmisharu olukorda, mis kandis juba läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, ning seaks suure tõenäosusega liidu tootmisharu tervikuna ohtu, tuues kaasa tootmisüksuste vähenemise või isegi sulgemise.

(183)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on Malaisiast, Koreast ja Venemaalt pärit impordi tekitatud kahju kordumine väga tõenäoline.

(184)

Lõpliku avalikustamise kohta esitatud märkustes väitis Venemaa valitsus, et Venemaa impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel ei olnud põhjuslikku seost. Selle väite puhul ei võeta arvesse põhjendustes 170–183 loetletud elemente ja järeldusi, mis viitavad sellele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on väga tõenäoline, et Malaisiast, Koreast ja Venemaalt pärit impordi tekitatud kahju kordub, ning seetõttu tuli asjaomane väide tagasi lükata. Seega jäävad põhjenduses 183 esitatud järeldused kehtima.

(185)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Malaisia, Korea ja Venemaa suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(186)

Siinkohal tuletatakse meelde, et esialgses uurimises oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus.

(187)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(188)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas hoolimata dumpingu ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest on kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et kehtivate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(189)

Nagu on järeldatud põhjenduses 166, kandis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, mida kinnitasid enamiku kahjunäitajate negatiivsed suundumused. Samal ajal on põhjenduses 183 jõutud järeldusele, et kui Malaisia, Korea ja Venemaa suhtes kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, on tõenäoline, et liidu tootmisharu olukord halveneb veelgi.

(190)

Üldiselt leidis komisjon, et hoolimata liidu tootmisharu kahjustatud olukorrast liidu turul on tootmisharu endiselt elujõuline. See järeldus põhineb asjaolul, et nagu on märgitud põhjenduses 162, moodustab liidu tootmisharu eksportmüük märkimisväärse osa müügimahust ja see võimaldas liidu tootmisharul jõuda vaatlusalusel perioodil säästuläve lähedale. Ometi on liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste endiselt väga madal ja liidu tootjad ei püüa piisavalt parandada oma majanduslikku olukorda pidevate investeeringute abil, mis võimaldaks neil oma ümberkorraldusprotsess ellu viia.

(191)

Edasine halvenemine mõjutaks selle üldist olukorda, kuna tekib liidu tootmisüksuste vähenemise või isegi lõpliku sulgemise oht. Seepärast võib järeldada, et Malaisia, Korea ja Venemaa suhtes kehtestatud meetmete jätkuv kohaldamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(192)

Käesoleva uurimise algatamisel võeti ühendust 61 importija ja kasutajaga ning neid kutsuti üles tegema koostööd. Kuid käesolevas uurimises ei teinud ükski neist koostööd. Siinjuures tuletatakse meelde, et eelmistes toruliitmikke käsitlevates uurimistes leiti, et tõenäoliselt ei avalda meetmete kehtestamine tõsist negatiivset mõju liidu importijate ja kasutajate olukorrale.

(193)

Kasutajad ei esitanud mingit teavet, mis oleks viidanud muude allikate leidmisel esinenud raskustele, ja sellist teavet ei avastatud ka uurimise käigus.

(194)

Eelmiste uurimiste käigus ei näidanud liidu huvide analüüs, et meetmed avaldaksid negatiivset mõju importijatele ja kasutajatele, kes said hinnatõusu üle kanda. Käesolevas aegumise läbivaatamises ei ole leitud asjaolusid, mis oleksid selle järeldusega vastuolus. Toruliitmike kasutajad tegutsevad peamiselt naftakeemiatööstuses ning ehitussektori tööstusharudes. Uurimisalust toodet kasutatakse torude ühendamiseks. Kui torude maksumus moodustab märkimisväärsema osa projektide kogukuludest, siis toruliitmike maksumus moodustab neist üldjuhul vaid väikese osa.

(195)

Võttes arvesse ka meetmete kohaldamise lõpetamist Türgi suhtes, saaks ligikaudu 60 % toruliitmike impordist toimuda liidus ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta ja nii jääks alles mõistlik valik tarnijaid.

(196)

Selle põhjal ja kooskõlas eelmiste uurimiste käigus tehtud järeldustega võib eeldada, et meetmete jätkuv kohaldamine ei avalda kasutajatele märkimisväärset kahjulikku mõju ja ning seetõttu ei ole kaalukaid põhjusi, mille alusel järeldada, et Malaisia, Korea ja Venemaa suhtes kohaldatavate meetmete kehtivuse pikendamine ei ole liidu huvides.

(197)

Eespool öeldut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et puuduvad liidu huvidega seotud kaalukad põhjused, mis räägiksid Malaisiast, Koreast ja Venemaalt pärit impordi suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamise vastu.

(198)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti säilitada Malaisia, Korea ja Venemaa suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed ning tunnistada kehtetuks Türgist pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtivad meetmed. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Ettepanekuid ja märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse.

(199)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 tuleks Malaisiast, Koreast ja Venemaalt pärit toruliitmike impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) nr 78/2013 ja rakendusmäärusega (EL) nr 1283/2014, mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) 2016/306, säilitada ning Türgist pärit toruliitmike impordi suhtes kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel tuleks lasta aeguda.

(200)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes. Sellise uurimisaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mis tahes muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud majandusüksused, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(201)

Taotlus individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või uue tootmis- või müügiüksuse loomist) tuleb esitada komisjonile (17) viivitamata koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega mis tahes muudatuse kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks eespool osutatud nimemuutusega või uue tootmis- või müügiüksuse loomisega. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksu määrasid.

(202)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (18) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel või tulenevalt vaidluse kokkuleppelisest lahendamisest, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(203)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamust ei esitanud,