Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R0159

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/159, 31. jaanuar 2019, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes

C/2019/709

OJ L 31, 1.2.2019, p. 27–74 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/159/oj

1.2.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 31/27


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/159,

31. jaanuar 2019,

millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta (1) ning eriti selle artiklit 16,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (2) ning eriti selle artiklit 13

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Ajutised meetmed

(1)

18. juulil 2018 kehtestati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1013 (3) ajutised kaitsemeetmed teatavate terastoodete impordi suhtes („ajutine määrus“).

(2)

26. märtsil 2018 algatati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/478 artikli 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 artikli 3 kohaselt ex officio uurimine („algatamisteade“) (4) 26 erinevas terasetoodete kategoorias.

(3)

28. juunil 2018 laiendas komisjon kaitsemeetmeid käsitleva uurimise tootevalikut kahe täiendava kategooriaga („laiendamisteade“) (5).

(4)

Nagu öeldud ajutise määruse põhjenduses 20, hõlmas uurimine ajavahemikku 2013. aastast 2017. aastani („vaatlusalune periood“).

1.2.   Nõuetekohane menetlus

(5)

Komisjoni küsimustikule saatsid käesoleva uurimise raames vastused 452 huvitatud isikut.

(6)

Samuti saatsid komisjonile ajutises määruses sisalduvate järelduste kohta suure hulga kirjalikke märkuseid liidu tootjad, eksportivad tootjad, importijad, kasutajad, ühendused ja kolmandate riikide ametiasutused.

(7)

Pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist hakkas komisjon lõpliku otsustamise eesmärgil kontrollima põhjalikult liidu tootjate esitatud teavet (sealhulgas kõige uuemaid andmeid). Koostööd tegevate ELi tootjate suure arvu tõttu oli võimatu teha kontrollkäike iga liidu tootja valdustesse. Seetõttu otsustas komisjon kontrollida andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust valitud hulga tootjate andmete kontrolli teel. Tootjad valiti selliselt, et hõlmata piisavalt suur osa tootmismahust ning võimalikult palju erinevaid uurimisaluseid tootekategooriaid. Sellest lähtuvalt kontrollis komisjon küsimustike vastuseid kümne liidu tootja valdustes, kes moodustasid 2017. aastal 15 % liidu uurimisaluse toote kogumüügist.

(8)

2018. aasta juunist septembrini tehti kontrollkäigud järgmiste liidu tootjate valdustesse:

ArcelorMittal Poland S.A. (Poola);

Compañía Española de Laminación, S.L (CELSA) (Hispaania);

Mannesmann Precision Tubes GmbH, (Salzgitter Group) (Saksamaa);

Mannesmann Stainless Tubes GmbH, (Salzgitter Group) (Saksamaa);

Marcegaglia Carbon Steel Spa (Itaalia);

Marcegaglia Specialties Spa (Itaalia);

Riva Stahl GmbH (Saksamaa);

SIJ Acroni d.o.o. (Sloveenia);

U. S. Steel Košice, s.r.o. (Slovakkia) ning

Ugitech SA (Prantsusmaa).

(9)

Lõpliku otsuse jaoks kõige värskema teabe saamiseks palus komisjon 7. septembril 2018. aastal liidu tootjate ühendustel esitada ajakohastatud andmekogum uurimisaluste tootekategooriate kohta.

(10)

Määruse (EL) 2015/478 artikli 5 ning määruse (EL) 2015/755 artikli 3 kohaselt võimaldati ärakuulamine kõigile määratud aja jooksul seda taotlenud huvitatud isikutele. 12., 13. ja 14. septembril ja 1. oktoobril 2018 korraldas komisjon 93 individuaalset ärakuulamist, mille vältel väljendasid oma vaateid 150 huvitatud isikut.

(11)

Huvitatud isikute tähtajaks kirjalikult või ärakuulamistel suuliselt esitatud märkuseid kaaluti nõuetekohaselt ning võeti arvesse, kui need olid asjakohased.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE VÕI OTSESELT KONKUREERIV TOODE

(12)

Vaatlusalune toode on teatavad terasetooted, mis kuuluvad 28 terasetoodete kategooriasse ning on määratletud eespool nimetatud algatamisteates, mida on muudetud laiendamisteatega, kusjuures neid käsitletakse koos. Kõnealuste tootekategooriate suhtes kohaldatakse kaubanduse laiendamise 1962. aasta seaduse paragrahvi 232 kohaselt USA tariifimeetmeid („USA paragrahvi 232 kohased meetmed“).

2.1.   Ühtne tooterühma määratlus

(13)

Komisjon esitas kaitsemeetmeid käsitleva uurimise ajutise määruse põhjendustes 11–17 tootemääratluse, milles esitati üksikasjalik üldist analüüsi toetav selgitus, lähtudes kõigi uurimisaluste tootekategooriate tugevatest omavahelistest seostest.

(14)

Pärast ajutise määruse avaldamist väitsid mitu huvitatud isikut, et ühtse vaatlusaluse toote asemel on vaatlusaluseid tooteid mitu. Need isikud märkisid, et algatamisteates ei viidata mitte ühele vaatlusalusele tootele, vaid mõnes lõigus kasutatakse mitmust ja viidatakse „vaatlusalustele toodetele“.

(15)

Samad isikud väitsid, et komisjoni lähenemisviis käesolevale uurimisele on vastuolus apellatsioonikogu otsusega kaasuses USA terase kaitsemeetmete kohta (6). Kõnealusel juhul otsustas apellatsioonikogu, et üldise lähenemisviisi rakendamine „ettenägematute sündmuste“ arvutamisel võib tuua kaasa „laia tootekategooria kaitsemeetmete rakendamise isegi juhul, kui neist ühe või mitme toote import ei suurene ega too kaasa“„ettenägematuid sündmusi“ ning ei vastaks üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XIX artikli nõuetele. Samuti väitsid need isikud, et 2002. aasta terase kaitsemeetmete uurimisel (7) tegi komisjon eraldi tootekategooriate analüüsid ning sel põhjusel tuleks teha individuaalne hindamine ka käesoleval juhul.

(16)

Mitu huvitatud isikut vaidlustasid ka tootekategooriate vahelised vastastikused seosed ja ühendused, mille komisjon ühtse analüüsi õigustamiseks esitas. Kuigi need isikud tunnistasid, et teatavate tootekategooriate vahel on sellised seosed olemas, leidsid nad samas, et neid ei ole kõigi kategooriate vahel, näiteks süsinikterase ja roostevaba terase kategooriate vahel või lehttoodete, pikkade toodete ja torude vahel.

(17)

Komisjon analüüsis kõnealuseid väiteid ja lükkas need järgmistel põhjustel tagasi. Esiteks sätestab algatamisteade selgelt mitu korda ja kahtlusteta, et 28 uurimisalust tootekategooriat koheldi üheainsa tooterühmana eesmärgiga analüüsida, kas kaitsemeetmete vastuvõtmise tingimused on täidetud. Ajutises määruses viidatakse 28 tootekategooriale tõepoolest kui „vaatlusalusele tootele“ või „vaatlusalustele tootekategooriatele“ (vt ajutise määruse põhjendust 11) ning selles esitatud analüüs on tehtud 28 vaatlusaluse tootekategooria alusel koos võetuna (vt ajutise määruse põhjendust 22). Seetõttu tuleks „vaatlusaluseid tooteid“ mõista kui üheainsa vaatlusaluse tootena koos uuritud tootekategooriaid.

(18)

Teiseks, nagu WTO vaekogu on kinnitanud, ei näe WTO kaitsemeetmete leping ette konkreetseid kohustusi seoses uurimisaluse toote määratlusega ega sisalda sellega seotud suuniseid. Tegelikult võib kaitsemeedet rakendada toote suhtes, mille import on kasvanud; siiski ei ole kõigi juhtumite puhul, mil uurimisalune toode sisaldab mitut toodet, vaja teha eristavat analüüsi. Seetõttu on uurimisasutus see, kes määratleb uurimisaluse toote ning selle, kuidas uurimise käigus asjakohaseid andmeid analüüsitakse (8). Peale selle ei ole esitatud argumente, mis selgitaksid, kuidas võinuks tootekategooriate ühine arvestamine selle juhtumi tingimustes komisjoni analüüsi mõjutada ja/või tuua uurimisperioodil kaasa impordi kasvu ebapädeva kindlaksmääramise. Muu hulgas märgib komisjon veel, et kõnealuste isikute viidatud apellatsioonikogu otsus puudutab ettenägematute sündmuste analüüsi, mitte niivõrd küsimust, kas üldine analüüs on WTO kaitsemeetmete lepingu alusel lubatud.

(19)

Kolmandaks, kuigi komisjon kordas ja kinnitas oma lõplikus otsuses, et kõnealusel juhul on vaja kaitsemeetmete kehtestamiseks nõutavate tingimuste üldist analüüsi, on komisjon selleks, et uurida täiendavalt seost teatavate kategooriate vahel, millele on viidanud mõned huvitatud isikud, otsustanud uurida 28 uurimisalust tootekategooriat, mida üldjuhul käsitletakse ühtse tooterühmana, ka kolme n-ö terasetoodete perena. Nii on otsustatud uurida lisaks ka seda, kas üheainsa tooterühma kohta tehtud järeldused leiavad kinnitust ka eristatud tasandil, ning hajutada kõik kahtlused üldisel tasandil tehtavate järelduste usaldusväärsuse osas. Kolmes terasetoodete peres rühmitatakse uuesti teatavad tootekategooriad, millel on omavahel veelgi tugevamad ühisjooned.

(20)

Õigupoolest kasutabki terasetööstus tavaliselt kolme terasetoodete peret: lehttooted, pikad tooted ja torud. Käesoleva kaitsemeetmeid käsitleva uurimise raames arvestatakse, et igas nimetatud tooteperes on toodetel sarnased omadused, sageli samad tootmisprotsessid ning tihti on need sisendiks sama tootepere teistele, järgmise tootmisetapi toodetele, neil on tarneahelas ühised kasutajad või kliendid, mistõttu on nende pakkumise ja nõudlusega seotud asendatavus ja n-ö peresisene konkurents märgatavam kui kõigi terasetoodete kategooriate ühte rühma koondamise korral.

(21)

Kolm tooteperet on määratletud järgnevalt.

Tabel 1

Tootepered

Tootepere

Tootekategooria

1 Lehttooted

1,2,3,4,5,6,7,8,9,10,11

2 Pikad tooted

12,13,14,15,16,17,18,19,27,28

3 Torud

20,21,22,23,24,25,26

(22)

Sellest tulenevalt käsitleb komisjon teatavate huvitatud isikute esitatud märkuseid vaatlusaluse toote laia määratluse kohta sel teel, et täiendab üldist 28 uurimisaluse tootekategooria hinnangut eespool määratletud tooteperede analüüsiga.

2.2.   Konkreetsete tootekategooriatega seotud taotlused

(23)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et teatavad konkreetsed tootekategooriad tuleks vaatlusaluse toote määratlusest liidu toodangu väidetava puudumise või piiratud kättesaadavuse tõttu välja jätta. Need väited puudutavad eriti järgmisi tootekategooriaid:

mootorite ja generaatorite valmistamisel kasutatav elektrotehniline lehtteras (kuulub tootekategooriasse 3), v.a suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras;

autotööstuse sisendina kasutatavad terasosad (kuuluvad tootekategooriasse 4);

tinatatud tooted (kuuluvad tootekategooriasse 6).

(24)

Komisjon analüüsis neid väiteid hoolikalt ning jõudis järeldusele, et liidu tootmisharu toodab tegelikult liidus sarnaseid või otseselt konkureerivaid tootekategooriaid. Peale selle, nagu allpool liidu huvi käsitlevas punktis täpsemalt selgitatakse, on komisjon kujundanud kaitsemeetmed selliselt, et need häiriksid importi minimaalselt ja tagaksid selle, et kaubanduspartnerite impordid säiliksid traditsioonilistes mahtudes. Seetõttu ei ole tõenäoline teatavate tootekategooriate väidetav puudumine põhjendatud, võttes ka arvesse liidu huvide analüüsis sätestatud kohandusi ja kaalutlusi.

(25)

Seega otsustas komisjon, et teatavate tootekategooriate väljajätmise nõue tuleks tagasi lükata.

(26)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse või otseselt konkureeriva toote kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 11–17 esitatud järeldused.

3.   IMPORDI KASV

(27)

Ajutise määruse põhjendustes 20–29 analüüsis komisjon 28 tootekategooria impordi kogukasvu ajavahemikul 2013–2017. Sellest analüüsist jäeti juba välja tootekategooriad, mis üksiktasandil impordi kasvu ei näidanud.

(28)

Lõplikuks kindlaksmääramiseks järgis komisjon sama lähenemisviisi, kuid täiendas analüüsi, nagu eespool selgitatud, kolme punktis 2.2 määratletud tootepere impordi arengu uurimisega, et kinnitada üldisel tasandil saadud järelduste usaldusväärsust.

(29)

Komisjon kasutas analüüsis kõige uuemaid statistilisi andmeid, nimelt 2018. aasta esimest poolt hõlmavaid impordiandmeid. Tagamaks andmete võrreldavuse varasemate terve aasta pikkuste perioodidega, määras komisjon kindlaks täiendava 12-kuulise perioodi, mis koosneb 2017. aasta kuuest viimasest ja 2018. aasta kuuest esimesest kuust („hiliseim periood“ ehk „HP“). Samuti parandas komisjon mõned väikesed tehnilised vead uurimise esialgses etapis kasutatud andmetes.

(30)

Peale selle ei ole komisjon võtnud impordi kujunemise hindamisel arvesse impordimahte teatavatest riikidest, mis tuleks lõplike meetmete kohaldamisalast välja jätta, eelkõige: Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigid ja teatavad riigid, millega liit on sõlminud hetkel kehtivad majanduspartnerluse lepingud, mis näevad konkreetselt ette väljajätmise mitmepoolsest kaitsemeetmest (9).

(31)

Kui uurimise esialgses etapis leiti, et import ei suurenenud viie tootekategooria puhul (10), siis uusimate impordiandmete uurimine näitab, et impordi kasvu ei toimunud ainult kahes tootekategoorias 28-st, nimelt tootekategooriates 11 ja 23. Seetõttu otsustas komisjon jätta need kaks tootekategooriat lõplikust analüüsist välja. Iga tootekategooria impordi üksikanalüüs on esitatud II lisas.

(32)

Mis puudutab üldist impordianalüüsi, siis 26 hindamise alla jäänud tootekategooria import näitab järgnevaid arengusuundumusi.

Tabel 2

Impordimaht (pärast teatavate riikide ja toodete väljajätmist) ja turuosa

 

2013

2014

2015

2016

2017

Hiliseim periood (HP)

Import (tuh t)

18 329

21 868

26 552

29 141

30 094

31 314

indeks 2013 = 100

100

119

145

159

164

171

Turuosa

12,7 %

14,4 %

16,9 %

17,9 %

18,1 %

18,8 %

Allikas: Eurostat ja liidu tootmisharu küsimustike vastused.

(33)

Import kasvas analüüsiperioodil absoluutselt (71 %) ning koos turuosa suurenemisega (12,7 %-lt 18,8 %-le) ka suhteliselt. Kõige suurem kasv toimus ajavahemikul 2013–2016. Seejärel jätkus impordi kasv aeglasemalt, kiirenedes uuesti hiliseimal perioodil, kui jõustusid USA paragrahvi 232 kohased meetmed. Eespool osutatud suundumusi kinnitab ka suur hulk peamistes ekspordiriikides (11) asuvatelt tootjatelt saadud küsimustiku vastuseid.

(34)

Üldise impordianalüüsi täiendamiseks uuris komisjon impordi arengut igas kolmes eespool määratletud tooteperes: lehttooted, pikad tooted ja torud. Selle järgi arenesid impordimahud ja vastavad turuosad järgnevalt.

Tabel 3

Impordimaht (pärast teatavate riikide ja toodete väljajätmist) ja turuosa tooteperede kaupa

 

2013

2014

2015

2016

2017

Hiliseim periood (HP)

Lehttooted

import (tuh t)

12 327

14 215

18 391

20 281

20 299

20 202

indeks 2013 = 100

100

115

149

164

164

164

Turuosa

14,2 %

15,8 %

19,4 %

20,7 %

20,9 %

20,9 %

Pikad tooted

import (tuh t)

4 001

5 258

6 028

6 550

6 465

7 901

indeks 2013 = 100

100

131

151

164

162

197

Turuosa

8,6 %

10,6 %

11,8 %

12,4 %

11,8 %

14,0 %

Torud

import (tuh t)

2 001

2 396

2 134

2 310

3 330

3 212

indeks 2013 = 100

100

120

107

115

166

160

Turuosa

20,4 %

20,8 %

19,9 %

20,1 %

25,3 %

25,7 %

Allikas: Eurostat ja liidu tootmisharu küsimustike vastused.

(35)

Statistika näitab, et kõigi kolme tootepere absoluutne kasv oli ajavahemikul 2013 kuni HP-ni vastavalt 64 %, 97 % ja 60 %. Samal perioodil suurenes import ka suhteliselt, kui turuosad kasvasid vastavalt 14,2 %-lt 20,9 %-le; 8,6 %-lt 14,0 %-le ja 20,4 %-le 25,7 %-le.

(36)

Lehttoodete suurim kasv nii absoluutse kui ka suhtelise kasvu mõistes toimus ajavahemikul 2013–2016. Pärast seda jäi import nii absoluutselt kui ka suhteliselt vaadatuna küllaltki stabiilseks, kuigi aastatest 2013–2015 palju kõrgemale tasemele. Pikkade toodete puhul toimus suurim kasv nii absoluutse kui ka suhtelise kasvu mõistes ajavahemikul 2013–2016, kiirenedes järsult hiliseimal perioodil. Torude puhul suurenes import 2013.–2016. aastal järk-järgult, kasvades nii absoluutselt kui ka suhteliselt vaadatuna järsult ajavahemikul 2016. aastast hiliseima perioodini.

(37)

Komisjonile saadetud märkustes väitis üks huvitatud isik, et kaht tootekategooriat viiest kategooriast, mis olid ajutiste meetmete määratlusest välja jäetud, nimelt kategooriad 10 ja 19, tuleks lõplike meetmetega hõlmata, kuna statistika näitab impordi kasvu. Veel üks isik esitas sarnase väite tootekategooria 24 kohta. Need väited võeti vastu, kuna – nagu eelnevalt selgitatud – tootekategooriaid 10, 19 ja 24 puudutavad statistilised impordiandmed näitasid tegelikult kogu ajavahemikul 2013. aastast kuni hiliseima perioodini üldist impordi kasvu. Peale selle kasvasid kõnealuse kolme tootekategooria impordimahud ka ajal 2017. aastast kuni hiliseima perioodini. Lisaks, nagu näidatakse põhjenduses 34, kuuluvad need tooted tooteperedesse, mille import samuti kasvas ajavahemikul 2013. aastast kuni hiliseima perioodini.

(38)

Mitu huvitatud isikut väitis, et äkilist, järsku, olulist ja hiljutist impordi kasvu ei olnud, ning viitasid apellatsioonikogu aruannetele kaasuses Argentiina jalatsite (12) kohta, samuti teistes WTO kaasustes, näiteks USA nisugluteeni (13), Ukraina sõiduautode (14) ja USA terase kaitsemeetmete (15) kohta. Kokkuvõtlikult näitab see praktika, et ei piisa sellest, kui uurimine näitab lihtsalt impordi kasvu viie aasta jooksul. Kasv peab olema nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt piisavalt hiljutine, äkiline ja oluline, et põhjustada olulist kahju või tekitada olulise kahju ohtu. Samuti on kohtupraktikas täpsustatud sõnade „järsk“ („sisaldab kiiret suunamuutust“) ja „äkiline“ („toimub ettenägematult; ootamatu“ või „terav“) tähendusi. Ka teised isikud väitsid, et impordi kasv oli püsiv või et import kasvas kuni 2015. aastani, ilma et pärast seda oleks esinenud järsku, äkilist või olulist kasvu.

(39)

Sellega seoses tuletatakse kõigepealt meelde, et komisjon analüüsis põhjalikult 28 tootekategooria impordimahtusid ajavahemikul 2013–2017 (võttes arvesse impordi arengusuundumusi uurimisperioodil, mitte ei võrrelnud üksnes lõpptulemusi) ning et komisjon analüüsis ka impordi arengut hiliseimal perioodil. Selle alusel on komisjon eelnevalt välja jätnud mõned tootekategooriad, mille import ei suurenenud ajavahemikul 2013. aastast kuni hiliseima perioodini. Peale selle järeldas komisjon, nagu punktides 33, 35 ja 36 selgitatakse, et impordi absoluutne maht oli ajavahemikul 2013. aastast kuni hiliseima perioodini kasvanud 71 % üldiselt ning tooteperedes 60 % – 97 %. Lisaks näitab ka Eurostati statistika, et import kasvas 2013.–2015. aastal 45 % ning et see järsk kasv jätkus kuni hiliseima perioodini, moodustades kokku 71 %. Sarnast trendi võib näha ka impordi suhtelise kasvu osas. Eelnevast lähtuvalt leiab kinnitust, et impordi kasv oli kohtupraktikas täpsustatud tähenduses järsk ja äkiline. Kasvu ulatust arvestades leiab kinnitust ka see, et kasv oli oluline. Mis puutub selle hiljutisse olemusse, siis märgib komisjon, et puudub konkreetne õiguspraktika sõna „hiljutine“ tõlgendamise kohta. Apellatsioonikogu on tõlgendanud ainult nõuet, et liige võib taotleda kaitsemeedet ainult juhul, kui toodet imporditakse suurenenud kogustes. Seda tõlgendati nii, et impordi kasv peab olema piisavalt hiljutine, et põhjustada olulist kahju või tekitada selle ohtu (16). Komisjon kinnitas, et impordi kasv, võttes arvesse ajavahemiku 2013–HP või isegi 2015–HP arengusuundumusi, oli piisavalt hiljutine, et põhjustada olulist kahju või selle ohtu. Seega lükkas komisjon tagasi eespool toodud väited impordi kasvu puuduliku kvalifitseerumise kohta.

(40)

Mitu huvitatud isikut väitis, et komisjoni lõpp-punktide analüüs agregeeritud tasemel ei olnud piisav ning et tulnuks analüüsida ka vahepealseid trende ajavahemikul 2013–2017, nii nagu tehti WTO vaidluste lahendamise praktikas, näiteks USA terase kaitsemeetmete (17) ja Ukraina sõiduautode (18) puhul. Selle praktika kohaselt ei tohi analüüs tugineda ainult analüüsiperioodi lõpp-punktidele, kuna see võib viia manipuleeritud tulemusteni juhtudel, kui puudub selge ja katkematu impordimahtude kasvutrend. Samuti näeb vaidluste lahendamise praktika ette, et uurimisasutus peab esitama põhjendatud ja piisava selgituse selle kohta, milline on olnud impordi areng lõpp-punktide vahel.

(41)

Komisjon märgib, et ta ei ole teinud ainult lõpp-punktide analüüsi, kuna ta analüüsis ka vahepealseid arengusuundumusi, nagu selgitatakse eespool põhjendustes 33–36, ning koostas piisava ja põhjendatud impordi arengusuundumuste analüüsi. Seetõttu lükati kõnealused väited tagasi.

(42)

Mõned huvitatud isikud märkisid, et impordi kujunemise analüüs ajavahemikul 2013–2017 on eksitav, kuna 2013. aasta impordi maht oli ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel ebanormaalselt väike ning et järgnenud perioodi kasv tähendas vaid normaalse olukorra taastumist.

(43)

Selles osas leidis komisjon, et 2013. aasta valimine lähtepunktiks ei rikkunud asjaomast analüüsi. Kuigi ELi terasetarbimine kasvas 2013.–2017. aastal 14 % võrra (vt tabelit 4 allpool), saavutati see kasv selle perioodi vältel järk-järgult. Seevastu import kasvas import samal ajavahemikul palju kiiremini kui ELi nõudlus, nimelt 64 %, ja palju kiiremini kui ELi tarbimine. Selle tulemusel suurenes impordi turuosa 2013.–2017. aastal 5,4 protsendipunkti võrra (12,7 %-lt 18,1 %-le). Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(44)

Mitu huvitatud isikut väitis, et liidu tootmisharu import tulnuks impordimahtude analüüsist välja jätta. Sellega seoses tuleks märkida, et juriidilist nõuet selliseks väljajätmiseks ei ole. Igal juhul püsis selline import liidu tootmisharult saadud küsimustike vastuste alusel ajavahemikul 2013–2017 stabiilsena ning moodustas vaid marginaalse osa koguimpordist (moodustades 0,3–0,7 % koguimpordist). Seepärast lükati ülaltoodud väide tagasi.

(45)

Üks huvitatud isik väitis, et seestöötlemise protseduuri alusel toimunud import tulnuks impordimahtude analüüsist üldiselt ja eriti tootekategooria 25 puhul välja jätta. Siinkohal tuleb märkida, et kõigi muude tootekategooriate puhul, peale kategooria 25, ei muutu täheldatud impordimahu areng, kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud import analüüsist välja jätta. Konkreetselt tootekategooria 25 puhul jäi ühe liidu tootja müük alla kolmanda riigi turul tegutseva eksportiva tootja kasuks. Seetõttu peeti asjakohaseks lisada sellised mahud impordi kasvu hindamisse, et kajastada kolmandate riikide impordi täielikku mõju. Sellest tulenevalt lükati kõnealune väide tagasi.

(46)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et tootekategooriate 1, 6, 7, 17 ja 28 impordimaht ja vastav turuosa vähenesid ajavahemikul 2016–2017. Selle kohta märgib komisjon, et ta võttis lõplikul otsustamisel arvesse ka impordi arengut hiliseimal perioodil ning selle alusel kasvas import kõigis nimetatud kategooriates peale kategooria 7. Kuid isegi selles kategoorias oli hiliseima perioodi import oluliselt suurem kui aastatel 2013–2014. Lisaks sellele analüüsis komisjon üleüldiselt kõiki terasetooteid ning eraldi kolme määratletud tooteperet ja tegi järelduse, et kogu analüüsitud ajavahemikul toimus üldine impordi kasv. See väide lükati seetõttu tagasi.

(47)

Niisiis järeldab komisjon, et hindamise käigus uuritud toote puhul on toimunud äkiline, järsk ja oluline impordi kasv nii absoluutselt kui ka suhteliselt vaadelduna. Seda järeldust kinnitavad ka kolme hinnatud tootepere tasandi andmed.

4.   ETTENÄGEMATUD SÜNDMUSED

(48)

Nagu ajutise määruse põhjendustes 30–36 üksikasjalikult selgitatakse, oli komisjon teinud esialgse järelduse, et eespool nimetatud kasv teatavate terasetoodete impordis liitu oli olnud ettenägematute sündmuste tagajärg, mille põhjuseks oli hulk tegureid, mis tekitasid ja võimendasid tasakaalustamatust vaatlusaluse toote rahvusvahelises kaubanduses.

(49)

Nende tegurite hulka kuulusid ennenägematu terasetootmise ülevõimsus, mis on püsinud hoolimata paljudest kogu maailmas selle vähendamiseks rakendatud meetmetest; seda ülevõimsust teravdasid omakorda turgu moonutavad subsiidiumid ja riiklikud toetusmeetmed, mis tõid kaasa hinnalanguse, kaubandust piiravate tavade sagedasema kasutamise, kaubanduse kaitsemeetmed ning USA paragrahvi 232 kohased meetmed, mis võeti vastu 2018. aasta märtsis.

(50)

Mitu huvitatud isikut väitis, et ettenägematuid sündmusi tuleks tõestada iga tootekategooria puhul. Komisjon ei nõustu nende seisukohtadega ning leiab, et arvestades punktis 2.1 selgitatud tugevat omavahelist mõju ja seoseid tootekategooriate vahel, piisab sellest, kui tõestada ettenägematute sündmuste toimumist üldisel tasandil. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(51)

Ülevõimsuse kohta väitis mitu huvitatud isikut, et ülevõimsus on komisjonile hästi teada ning seda ei saa lugeda ettenägematuks sündmuseks. Samuti väitsid nad, et komisjon oli varem seostanud liidu tootmisharu kantud kahju dumpinguhinnaga või subsideeritud impordiga ning et seost impordi kasvu ja terasetootmise ülevõimsuse ettenägematu kujunemise vahel ei olnud tõestatud.

(52)

Selle kohta tuleb esmalt märkida, et väljaande „Global Trade Alert“ raporti „Going Spare: Steel, Excess Capacity, and Protectionism“ (19) („Ülejäägid: teras, ülevõimsus ja protektsionism“) joonise 2.3 kohaselt vähenes maailma toorterase ülevõimsus aastatel 2009–2011, pöördudes aastatel 2011–2016 tõusule. Võttes arvesse, et toorterase tootmise ülevõimsus aastal 2011 oli juba selgelt üle tolle aasta kogutoodangu, loodeti toorterase tootmisvõimsuse vähenemist või vähemalt samale tasemele jäämist, et parandada tootmisvõimsuse rakendamist ja kulutõhusust. Ootamatult jätkus aga pärast 2011. aastat toorterase tootmisvõimsuse kasv, luues täiendavat ülemaailmset ülevõimsust, mida kinnitab komisjoni teatis „Terasetööstus: püsivate töökohtade ja Euroopa majanduskasvu kaitsmine“ (20). Arvestades kirjeldatud sündmuste ajastust ja eriti seda, et tootmise ülevõimsus kasvas ajal, kui majanduslikult oodati selle vähenemist, järeldatakse, et terasetootmise ülevõimsust tuleks käsitleda ettenägematu sündmusena.

(53)

Seoses varasematel ebaausate kaubandustavade vastu võitlemise uurimistel kinnitatud põhjusliku seosega viidatakse eespool nimetatud teatisele, mille kohaselt tunnistatakse selliseid uurimisi meetmetena, mida võetakse üleilmse tootmisvõimsuse ülejäägi leevendamiseks. Sel alusel on selge, et ülevõimsus on olemuslikult tihedalt seotud dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordiga. Siiski ei uurita dumpinguvastastes ja subsiidiumivastastes uurimistes terasesektori ülevõimsust ettenägematu sündmusena, kuna kõnealuste kaubanduse heastamismeetmete kehtestamise aluseks olevas hindamises ei ole sellist nõuet.

(54)

Mis puudutab terasetootmise ülevõimsuse ettenägematu arengu ja impordi kasvu vahelist seost, siis on selge, et eksportivaid tootjaid huvitab oma tootmisvõimsuse rakendamise maksimeerimine. Olukordades, kus pärast omamaiste turgude varustamist on tootmisvõimsust üle, otsivad nad täiendavaid tegevusvõimalusi eksporditurgudel ja suurendavad seeläbi neil turgudel impordimahtusid. Seepärast tuleb kõnealused väited tagasi lükata.

(55)

Kaubandust piiravate meetmete vastuvõtmise olulise sagenemise osas väitis mitu isikut, et neid ei tohiks käsitleda ettenägematute sündmustena, kuna need on tunnustatud erandid WTO üldreeglitest ning et kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmete arv 2017. aastal vähenes. Samuti väitsid nad, et seos impordi kasvu ja kaubandust piiravate meetmete kui ettenägematu sündmuse vahel oli tõestamata.

(56)

Komisjon ei nõustu nende väidetega, kuna asjaolu, et piiravaid meetmeid rakendatakse WTO reeglite raames, ei tähenda, et neid ei saaks käsitleda ettenägematu sündmusena. Komisjon ei vaidlusta riikide õigust rakendada dumpingu- või subsiidiumivastaseid meetmeid kooskõlas asjakohaste WTO reeglitega. Probleem seisneb aga selles, et kolmandad riigid kehtestavad enneolematult suurel hulgal selliseid meetmeid, mis on põhjustanud kaubavahetuse ümbersuunamise, mille tagajärjel on suurenenud ELi tulev import. Tuletatakse meelde, et ajutise määruse põhjenduses 34 märkis komisjon, et kui WTO statistika kohaselt algatati aastatel 2011–2013 keskmiselt 77 terasega seotud uurimist aastas, siis aastatel 2015–2016 tõusis see keskmine 117-le. Neid eespool kirjeldatud arve, mis viitavad impordi kasvu kaasa toonud ettenägematule sündmusele, ei ole ükski isik kahtluse alla seadnud. Nendel põhjustel lükati eespool esitatud väited tagasi.

(57)

Mis puudutab USA paragrahvi 232 kohaseid meetmeid, siis mitu huvitatud isikut väitis, et neid meetmeid ei saa käsitleda ettenägematu ja impordi kasvu põhjustava sündmusena, kuna need kehtestati pärast ajavahemikku 2013–2017. Teised huvitatud isikud märkisid, et isegi perioodil 2018. aasta jaanuarist märtsini toimunud importi ei mõjutanud USA paragrahvi 232 kohased meetmed.

(58)

Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et kuigi USA paragrahvi 232 kohased meetmed kehtestati tegelikult 8. märtsil 2018, algatati nende vastuvõtmiseni viinud uurimine juba 2017. aasta aprillis ning aruanne, mille põhjal need otsustati vastu võtta, avaldati 11. jaanuaril 2018. Isegi kui USA paragrahvi 232 kohased meetmed ei oleks väidetavalt saanud avaldada impordile mingit mõju enne nende vastuvõtmist, tekitas ainuüksi uurimise algatamine turul kahtlemata ebakindlust ja mõjutas terasekaubanduse voogusid. Peale selle, nagu allpool täiendavalt kinnitust leiab, leidis komisjon pärast USA paragrahvi 232 kohaste meetmete vastuvõtmist, et kaubavahetuse ümbersuunamine oli teatavate tootekategooriate puhul juba toimumas.

(59)

Samuti tuleb siin märkida, et USA paragrahvi 232 kohased meetmed on kiirendanud impordi kasvu seeläbi, et on loonud uusi kaubavahetuse ümbersuunamise vooge lisaks juba enne seda valitsenud kasvavale trendile. Nagu tabelis 14 näidatakse, viitavad kättesaadavad statistilised andmed sellele, et teistel kuudel peale 2018. aasta aprilli muutusid teraseimpordi mahud USAsse pidevalt vastavatest 2017. aasta mahtudest väiksemaks. See langeb kokku vastupidise liidus täheldatud impordi kasvutrendiga, kus, nagu tabel 12 näitab, olid kuu impordimahud pidevalt kõrgemal tasemel kui aasta varem.

(60)

Teised huvitatud isikud viitasid sellele, et paragrahvi 232 kohaste meetmete mõju tuleks välja jätta või seda mitte üle hinnata, kuna need meetmed toimivad paljude tootepõhiste eranditega. Samas kontekstis väideti, et Korea eksport ei ole probleem, kuna Korea on taganud endale USA valitsuselt piisava ekspordikvoodi mahu.

(61)

Sellega seoses tuleb märkida, et ainult Austraalia jäeti paragrahvi 232 kohaste meetmete alt tingimusteta välja ning et asjaomaste toodete import moodustas kogu USA impordist aastal 2017 umbes 1 % (21). Teistele riikidele, näiteks Lõuna-Koreale, Argentinale ja Brasiiliale anti tariifivaba kvoot, kuid neid ei jäetud meetmete rakendamise alt välja. Nende riikide osas tuleb panna tähele, et suurem osa kvoote määrati nullile ning et paljud kvoodid olid eraldamise ajaks juba ammendatud (22). Sellest lähtuvalt järeldatakse, et eraldatud kvoodid ei garanteeri, et neist piisaks kaubavahetuse ümbersuunamise vältimiseks. Lisaks ilmneb kättesaadavatest statistilistest andmetest, et need kolm riiki moodustasid 2017. aastal vähem kui 20 % koguimpordist. Seetõttu lükati vastavasisulised kvootidega seotud väited tagasi.

(62)

Eelnevat arvestades leiab kinnitust, et põhjenduses 49 kirjeldatud ettenägematud sündmused on põhjustanud ja põhjustavad edaspidigi teraseimpordi kasvu liitu.

5.   OLULISE KAHJU OHT

(63)

Kooskõlas käesolevas uurimises määratletud üldise tootemääratlusega tehti uurimise esialgses etapis ka üldine kahjuanalüüs. Mõnel juhul näidati ajutises määruses näidete varal, et üldise analüüsi käigus kahju kohta tehtud järeldused leidsid kinnitust ka tootekategooriate tasandil.

(64)

Sarnaselt on kahju hindamine lõpliku uurimise etapis viidud ellu üldisel tasandil, täpsemalt vaatlusaluse toote suhtes, hõlmates seega 26 tootekategooriat, mille puhul komisjon leidis, et import on kasvanud. Kuid nagu ka impordi arengu puhul, täiendas komisjon oma analüüsi põhjenduses 21 osutatud kolme tootepere omaette hindamisega.

(65)

Kahju analüüs tugineb liidu tootmisharu saadetud küsimustike vastustele. Pärast ajakohasema teabe saamist ja andmete kontrolli uuendati vajaduse korral esialgses etapis kirjeldatud kahju näitajaid, et võtta arvesse hiliseimad (2018. aasta) andmed.

5.1.   Liidu terasetootmisharu olukorra üldine areng

5.1.1.   Tarbimine, omamaine müük ja turuosad

(66)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, liites liidu tootjate müügile liidus kõigist riikidest pärineva impordi, jättes välja impordi EMP liikmesriikidest ja teatavatest riikidest, millega liit on sõlminud hetkel kehtiva majanduspartnerluse lepingu (vt põhjendust 30 eespool).

(67)

Sel alusel kujunesid liidu tarbimine, liidu tootjate müük ja vastavad turuosad järgnevalt.

Tabel 4

Liidu tarbimine, omamaine müük ja turuosa

(tuh t)

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (kõik)

148 455

155 730

160 742

166 375

169 350

indeks 2013 = 100

100

105

108

112

114

Omamaine müük (kõik)

129 592

133 285

133 575

136 586

138 636

indeks 2013 = 100

100

103

103

105

107

Turuosa (kõik)

87,3 %

85,6 %

83,1 %

82,1 %

81,9 %

Allikas: Eurostat ja tootmisharu andmed.

(68)

Asjaomase 26 tootekategooria kogutarbimine suurenes perioodil 2013–2017 järjekindlalt, kasvades kokku 14 %. Liidu tootmisharu tootjate müügimahud kasvasid sel ajavahemikul, kuid palju vähem kui liidu tarbimine, s.o ainult 7 % võrra. Niisiis vähenes liidu tootmisharu üldine turuosa vaatlusalusel perioodil järjepidevalt, 5,4 protsendipunkti võrra.

5.1.2.   Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste ja varud

(69)

Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste ja varud arenesid järgmiselt:

Tabel 5

Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, varud

(tuh t)

2013

2014

2015

2016

2017

Toodang (kõik)

243 945

249 855

248 763

249 204

254 925

indeks 2013 = 100

100

102

102

102

105

Tootmisvõimsus (kõik)

337 010

334 545

332 427

333 179

335 358

indeks 2013 = 100

100

99

99

99

100

Tootmisvõimsuse rakendamine (kõik)

72 %

75 %

75 %

75 %

76 %

Varud (kõik)

11 883

12 734

13 159

12 974

14 140

indeks 2013 = 100

100

107

111

109

119

Allikas: tootmisharu andmed ja küsimustike vastused.

(70)

Hinnatava vaatlusaluse toote tootmismaht suurenes vaatlusalusel perioodil kokku 5 % võrra. Tootmisvõimsus jäi samaks ning seetõttu suurenes tootmisvõimsuse rakendamine ajavahemikul 2013–2017 kokku 4 protsendipunkti võrra. Koostööd tegevate liidu tootmisharu tootjate hoitavad varud suurenesid aastatel 2013–2017 kokku 19 % võrra.

5.1.3.   Ühiku müügihinnad, kasumlikkus ja rahavood

(71)

Ühiku müügihinnad, kasumlikkus ja rahavood arenesid järgmiselt

Tabel 6

Ühiku müügihind, kasumlikkus, rahavoog

 

2013

2014

2015

2016

2017

Ühiku müügihind (eurot/tonn)

693,6

673,4

636,6

591,0

697,7

indeks 2013 = 100

100

97

92

85

101

Kasumlikkus (% käibest)

– 0,9 %

0,8 %

0,6 %

2,1 %

5,6 %

Rahavoog (miljon eurot)

3 721

4 975

6 461

5 508

6 201

indeks 2013 = 100

100

134

174

148

167

Allikas: vastused küsimustikule.

(72)

Kontrollitud ja uuendatud andmed kinnitavad ajutises määruses kindlaks tehtud tendentsi. Kõigi toodete puhul toimus liidu turul aastani 2016 märkimisväärne hinna alanemine. Pärast seda taastusid hinnad 2013. aasta tasemele. Kokkuvõttes ja hoolimata olulisest hinnalangusest suutis liidu tootmisharu vähendada oma tootmise kulukust, et saavutada 2016. aastal marginaalne kasum ja kasvatada seda 2017. aastal jätkusuutlikumale tasemele (5,6 %). Liidu tootmisharu üldine rahavoog suurenes 2013–2017 umbes 67 % võrra.

5.1.4.   Tööhõive

(73)

Tööhõive osas kaotas liidu tootmisharu ajavahemikul 2013–2017, nagu alljärgnevas tabelis näidatud, 9 208 töökohta.

Tabel 7

Tööhõive

(täistööaja ekvivalent)

2013

2014

2015

2016

2017

Tööhõive (kõik)

225 607

220 429

218 010

217 460

216 399

indeks 2013 = 100

100

98

97

96

96

Allikas: tootmisharu andmed ja küsimustike vastused.

5.2.   Liidu terasetootmisharu olukorra analüüs kolmes tootepere osas

5.2.1.   Tarbimine, omamaine müük ja turuosad

(74)

Kolmes tooteperes arenesid tarbimine, omamaine müük ja turuosad järgmiselt:

Tabel 8

Tarbimine, omamaine müük, turuosa tooteperede lõikes

(tuh t)

2013

2014

2015

2016

2017

Tarbimine (lehttooted)

87 679

90 729

95 598

98 749

98 124

indeks 2013 = 100

100

103

109

113

112

Tarbimine (pikad tooted)

50 829

53 333

54 160

55 890

57 921

indeks 2013 = 100

100

105

107

110

114

Tarbimine (torud)

9 947

11 667

10 985

11 735

13 305

indeks 2013 = 100

100

117

110

118

134

 

 

 

 

 

 

Omamaine müük (lehttooted)

75 212

76 365

77 020

78 274

77 601

indeks 2013 = 100

100

102

102

104

103

Omamaine müük (pikad tooted)

46 461

47 679

47 757

48 935

51 095

indeks 2013 = 100

100

103

103

105

110

Omamaine müük (torud)

7 920

9 241

8 799

9 377

9 940

indeks 2013 = 100

100

117

111

118

126

 

 

 

 

 

 

Turuosa (lehttooted)

86 %

84 %

81 %

79 %

79 %

Turuosa (pikad tooted)

91 %

89 %

88 %

88 %

88 %

Turuosa (torud)

80 %

79 %

80 %

80 %

75 %

Allikas: Eurostat ja tootmisharu andmed.

(75)

Lehttoodete tarbimine saavutas tipptaseme 2016. aastal, vähenedes seejärel pisut 2017. aastal ning kasvades kokkuvõttes 12 %. Pikkade toodete ja torude tarbimine suurenes järjepidevalt kuni 2017. aasta lõpuni, kasvades kokkuvõttes vastavalt 14 % ja 34 %.

(76)

Kõigi terasetoodete müük suurenes ajavahemikul 2013–2017 kokku 7 % võrra. Samal ajal toimus sarnane, kuid tarbimisega võrreldes laugem kasv kolmes tooteperes: liidu tootmisharu tootjate lehttoodete müük kasvas 3 %, pikkade toodete müük 10 % ning torude müük 26 % võrra.

(77)

Liidu tootmisharu üldine turu areng (5 protsendipunktiline vähenemine) leidis kinnitust, kui analüüsiti eraldi lehttooteid (7 protsendipunktiline vähenemine), pikki tooteid (3 protsendipunktiline vähenemine) ja torusid (5 protsendipunktiline vähenemine).

5.2.2.   Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste ja varud

(78)

Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste ja varud arenesid kolme tootepere puhul järgnevalt.

Tabel 9

Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, varud tooteperede lõikes

(tuh t)

2013

2014

2015

2016

2017

Tootmine (lehttooted)

172 873

177 224

176 567

177 247

180 986

indeks 2013 = 100

100

103

102

103

105

Tootmine (pikad tooted)

59 082

59 535

60 079

59 706

60 572

indeks 2013 = 100

100

101

102

101

103

Tootmine (torud)

11 991

13 096

12 116

12 251

13 366

indeks 2013 = 100

100

109

101

102

111

 

 

 

 

 

 

Tootmisvõimsus (lehttooted)

234 615

233 689

230 216

230 921

232 220

indeks 2013 = 100

100

100

98

98

99

Tootmisvõimsus (pikad tooted)

80 833

78 244

79 455

79 736

81 806

indeks 2013 = 100

100

97

98

99

101

Tootmisvõimsus (torud)

24 053

25 482

27 721

27 255

24 224

indeks 2013 = 100

100

106

115

113

101

 

 

 

 

 

 

Tootmisvõimsuse rakendamine (lehttooted)

74 %

76 %

77 %

77 %

78 %

Tootmisvõimsuse rakendamine (pikad tooted)

73 %

76 %

76 %

75 %

74 %

Tootmisvõimsuse rakendamine (torud)

50 %

51 %

44 %

45 %

55 %

Varud (lehttooted)

7 573

8 171

8 386

8 098

8 623

indeks 2013 = 100

100

108

111

107

114

Varud (pikad tooted)

3 449

3 430

3 722

3 740

3 877

indeks 2013 = 100

100

99

108

108

112

Varud (torud)

861

1 132

1 050

1 137

1 639

indeks 2013 = 100

100

132

122

132

190

Allikas: tootmisharu andmed ja küsimustike vastused.

(79)

Tootmise areng oli kolme tootepere puhul erinev. Lehttoodete tootmine suurenes vaatlusalusel ajavahemikul 5 % ja pikkade toodete tootmine 3 % võrra ning torude tootmine vähenes 11 % võrra. Igal juhul võib tootmise varieerumist käsitleda suhteliselt stabiilsena.

(80)

Üldine tootmisvõimsus jäi samaks. See trend leidis iga tootepere analüüsimisel järjekindlalt kinnitust: lehttoodete puhul langes see vaatlusalusel perioodil 1 %, pikkade toodete puhul suurenes 1 % ning torude puhul suurenes 1 % võrra. Tootmisvõimsuse rakendamine suurenes kokkuvõttes iga tootepere osas (lehttoodete puhul 4 protsendipunkti, pikkade toodete puhul 1 protsendipunkt ja torude puhul 5 protsendipunkti).

(81)

Varud kasvasid lehttoodete ja pikkade toodete puhul ajavahemikul 2013–2017 sarnasele tasemele, kuid torude puhul peaaegu kahekordistusid. Kontrollitud ja uuendatud andmed kinnitavad seega ajutises määruses kindlaks tehtud tendentsi.

5.2.3.   Ühiku müügihinnad, kasumlikkus ja rahavood

(82)

Kolmes tooteperes arenesid ühiku müügihinnad, kasumlikkus ja rahavood järgnevalt.

Tabel 10

Ühiku müügihind, kasumlikkus, rahavoog tooteperede lõikes

(eurot/tonn)

2013

2014

2015

2016

2017

Ühiku müügihinnad (eurot/tonn)

711,3

689,3

659,8

612,8

744,3

indeks 2013 = 100

100

97

93

86

105

Ühiku müügihinnad (eurot/tonn)

607,0

591,3

546,4

509,1

584,4

indeks 2013 = 100

100

97

90

84

96

Ühiku müügihinnad (eurot/tonn)

1 093,9

1 063,5

1 013,9

913,2

949,3

indeks 2013 = 100

100

97

93

83

87

Kasumlikkus (% käibest, lehttooted)

– 1,9 %

0,2 %

0,5 %

2,5 %

7,7 %

Kasumlikkus (% käibest, pikad tooted)

0,7 %

2,1 %

1,7 %

2,1 %

3,1 %

Kasumlikkus (% käibest, torud)

1,3 %

0,4 %

– 3,4 %

– 1,2 %

– 1,7 %

Rahavoog (miljonit eurot, lehttooted)

2 309

3 997

5 209

4 235

5 177

indeks 2013 = 100

100

173

226

183

224

Rahavoog (miljonit eurot, pikad tooted)

820

1 156

1 534

1 473

1 159

indeks 2013 = 100

100

141

187

180

141

Rahavoog (miljonit eurot, torud)

592

– 178

– 283

– 200

– 135

indeks 2013 = 100

100

– 30

– 48

– 34

– 23

Allikas: vastused küsimustikule.

(83)

Lehttoodete müügihinnad vähenesid 2016. aastaks 14 % võrra ning taastusid 2017. aastal, tõustes 2013. aastast kõrgemale tasemele (+ 5 %). Pikkade toodete ja torude ühiku müügihinnad vähenesid samuti kuni 2016. aastani oluliselt (vastavalt 16 % ja 17 %) ning tõusid seejärel taas pisut 2017. aastal. Kokkuvõttes vähenesid nende toodete hinnad vastavalt 4 % ja 13 %.

(84)

Mis puudutab kasumlikkust, siis i) liidu tootmisharu suutis saavutada 2016. aastal lehttoodete osas marginaalse kasumi (olles eelmistel aastatel kahjumis või saanud nullkasumit) ning suurendas 2017. aastal kasumlikkust 7,7 %-ni; ii) pikkade toodete kasumlikkus jõudis 2014. aastal 2,1 %-le ja püsis umbes samal tasemel kuni 2017. aastani, mil see kasvas 3,1 %-le; iii) torude kasumlikkus langes märkimisväärselt 2013. aasta 1,3 %-lt – 3,4 % 2015. aastal ning jäi 2016. ja 2017. aastal negatiivseks (vastavalt – 1,2 % ja – 1,7 %).

(85)

Lehttoodete ja pikkade toodete rahavoog paranes (suurenedes lehttoodete puhul 124 % ja pikkade toodete puhul palju vähemal määral, s.o ainult 41 % võrra), kuid torude osas vähenes rahavoog oluliselt, langedes 2014. aastal 130 % võrra ja jäädes kuni 2017. aasta lõpuni negatiivseks.

5.2.4.   Tööhõive

(86)

Tööhõive osas said eriti tugeva löögi lehttoodete tootjad, kes kaotasid kõnealusel ajavahemikul peaaegu 8 600 töökohta. Protsentuaalselt vaadatuna oli olukord kõige tõsisem torude tootmisharus, kus töökohtade arv vähenes vaatlusalusel perioodil 12 % võrra.

Tabel 11

Tööhõive tooteperede lõikes

(täistööaja ekvivalent)

2013

2014

2015

2016

2017

Tööhõive (lehttooted)

134 720

129 256

127 743

126 300

126 124

indeks 2013 = 100

100

96

95

94

94

Tööhõive (pikad tooted)

49 545

49 662

51 288

53 946

53 943

indeks 2013 = 100

100

100

104

109

109

Tööhõive (torud)

41 342

41 511

38 978

37 214

36 333

indeks 2013 = 100

100

100

94

90

88

Allikas: tootmisharu andmed ja küsimustike vastused.

5.3.   Järeldus liidu tootmisharu olukorra ja viimaste arengusuundumuste kohta

(87)

Eelkirjeldatud analüüs näitas, et liidu tootmisharu oli nii üldiselt kui ka kõigi kolme tootepere osas 2016. aastal majanduslikult raskes seisus ja taastus 2017. aastal ainult osaliselt. Seega on tootmisharu endiselt nõrgas ja haavatavas seisus.

(88)

2018. aasta detsembris küsis komisjon liidu tootmisharu ühendustelt majanduslikke andmeid 2018. esimese poolaasta kohta, et uurida olukorra arengut pärast uurimisperioodi, mis koosnes aastatest 2013–2017.

(89)

Komisjonini jõudnud teavet ei olnud võimalik kontrollida. Kuna komisjonil ei olnud ka 2017. aasta esimesele poolaastale vastavaid andmeid (teave esitati terve 2017. aasta kohta), ei olnud tal võimalik teha usaldusväärseid järeldusi lähtuvalt tootmisharu olukorrast 2018. aasta esimesel poolaastal. Sellegipoolest oli võimalik kõnealuste 2018. aasta andmete alusel kinnitada 2017. aasta suundumust, nimelt tootmisharu osalist taastumist. Tuleb siiski tähele panna, et liitu impordi igakuised mahud hakkasid tõusma peamiselt alates 2018. aasta juunist, nagu võib näha tabelist 12. Peale selle hakkasid liidus alates 2018. aasta kolmandast kvartalist terase hinnad langema. Seetõttu ei ole võimalik jälgida kõnealuse impordi ja hinnamuutuse mõju liidu tootmisharu olukorrale 2018. aasta esimesel poolaastal. Seega kinnitasid hiliseimad andmed liidu tootmisharu keerulist olukorda ja viimase impordikasvu põhjustatud ohtu.

5.4.   Olulise kahju oht

(90)

Ajutises määruses järeldas komisjon, et liidu tootmisharu olukord halvenes ajavahemikul 2013–2016 märgatavalt ning taastus 2017. aastal osaliselt. Komisjon leidis siiski, et hoolimata ajutisest paranemisest oli liidu tootmisharu endiselt ebakindlas seisus ja olulise kahju ohus, kui jätkub impordi kasvutendents koos sellega kaasneva hinnalanguse ja kasumlikkuse vähenemisega alla jätkusuutliku taseme.

(91)

Esialgset järeldust võib ka lõpliku uurimise etapis kinnitada, võttes arvesse eespool esitatud ajakohastatud analüüsi kahjunäitajate arengust nii üldisel kui ka kolme tootepere tasandil (lehttooted, pikad tooted ja torud).

(92)

Ajakohastatud kahjunäitajad hõlmavad andmeid kolme tootekategooria kohta, mis jäeti uurimise esialgses etapis tootemääratlusest välja. Kättesaadavuse korral on analüüsitud kõige värskemaid andmeid ning see põhjalik analüüs on kinnitanud uurimise esialgse etapi põhijäreldusi.

(93)

Esialgses etapis oli üheks kriitiliseks elemendiks kahju ohu kindlaksmääramisel see, et alates 2013. aastast nähtud oluline impordikasv ei peatu – vastupidi, see jätkub ning jõuab kaitsemeetmete puudumise korral suurt kahju põhjustavale tasemele. See oodatud areng on juba toimumas, nagu hiliseimad andmed näitavad (vt punkti 5.6).

5.5.   Pärast ajutiste meetmete kehtestamist saadud märkused

(94)

Mitu huvitatud isikut avaldas seisukohta, et liidu tootmisharu ei ole haavatavas seisus, kuna vaatlusalusel perioodil enamik näitajaid paranes: näiteks saavutas tootmisharu 2017. aastal tegelikult 6,2 % kasumlikkuse ning müügihinnad tõusid 2017. aastal 2016. aastaga võrreldes peaaegu 20 %. Samuti mainiti, et Eurofer ise oli kuulutanud, et liidu tootmisharu väljavaated on head. Sarnaselt väitsid need isikud ka seda, et olulise kahju kindlaksmääramise kriteerium on väga range ning palju rangem kui dumpinguvastases lepingus ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu sätestatud olulise kahju kriteerium, kuna oluline kahju peab olema kindlalt tulemas ja teokssaamisele väga lähedal.

(95)

Ajutises määruses järeldas komisjon, et liidu tootmisharu oli ebakindlas seisus, taastudes perioodist, mil tema olukord oli oluliselt halvenenud. See taastumine pandi muu hulgas varem vastu võetud kaubanduse kaitsemeetmete arvele, eriti alates 2016. aastast vastu võetud meetmete arvele. Kuna komisjon ei suutnud tõestada olulise kahju olemasolu, hindas ta selle ohtu. Selles kontekstis kinnitas komisjon, et kui import veelgi kasvama peaks, võib käimasolev ajutine taastumine väga kiiresti tagasi pöörduda. Nagu eespool näidatud, oli tõenäoline, et USA paragrahvi 232 kohased meetmed võimendavad sellist täiendavat kasvu. Seetõttu järeldas komisjon, et kuigi liidu tootmisharu olukord paranes 2017. aastal võrreldes eelnenud aastatega, ei lükka see ümber järeldusi olulise kahju ohu olemasolu kohta. Neid järeldusi kinnitas eespool viidatud analüüs ja seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(96)

Liidu tootmisharu kasumlikkuse osas väitsid mitu huvitatud isikut, et komisjon on mitmes terasesektori kaubanduse kaitsmise kaasuses leidnud, et 3–7 % suurust kasumit võib lugeda piisavaks. Seetõttu peaks ajutiselt kindlaks määratud üldine 6,2 %-line kasumlikkus olema piisav, et liidu tootmisharu jääks elujõuliseks ja väga konkurentsivõimeliseks.

(97)

Nagu selgitatakse põhjendustes 90–93, siis hoolimata sellest, et kasumlikkuse tasemed võrreldes eelmiste aastatega (kui liidu tootmisharu oli kahjumis või nullkasumis) 2017. aastal oluliselt paranesid, võib see olukord kiiresti tagasi pöörduda, kui impordi kasv jätkub (või tõuseb järsult, muu hulgas USA paragrahvi 232 kohaste meetmete tagajärjel). Õigupoolest peab olulise kahju ohu olukorras sisaldama analüüs tingimata tulevikku suunatud elemente. Selles kontekstis oleks kaubavahetuse ümbersuunamise kindlaks tehtud risk peamine element, mis mõjutaks liidu tootmisharu majandusolukorda meetmete vastuvõtmata jätmise korral negatiivselt. Seetõttu ei tohi 2017. aastal tootmisharus saavutatud kasumlikkuse tasemeid käsitleda isoleerituna ning need ei lükka ümber järeldust olulise kahju ohu kohta. Seega lükatakse see väide tagasi.

5.6.   2017. aastast hilisemate andmete analüüs

(98)

Olulise kahju ohu analüüsi kontekstis tuleb teha tulevikku vaatav arvestus, kuna analüüsitud perioodi olukorda ei loetud olulise kahju ohu olukorraks. Eelkõige nõutakse määruse (EL) 2015/478 artikli 9 lõikes 2 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 6 lõikes 3, et olulise kahju ohu puhul tuleb uurida liitu saadetava ekspordi kasvu määra ja selle tõenäosust, et olemasolevat tootmisvõimsust kasutatakse liitu eksportimiseks.

(99)

Kuigi ekspordi kasvu kiirust uuriti juba eespool, on komisjon analüüsinud ekspordi täiendava kasvu tõenäosust kõige uuemate kättesaadavate andmete alusel ka täpsemalt, nimelt perioodil 2018. aasta jaanuarist septembrini. Kõnealune ajakohastatud andmekogum võimaldas komisjonil kinnitada uurimise esialgses etapis tehtud järeldusi, eriti seoses impordi arengusuundumuste ja kaubavahetuse ümbersuunamise riskiga.

(100)

Nagu allpool tabelites esitatud statistilised andmed näitavad, jätkus impordi tõusutrend ning esimestel kuudel pärast USA paragrahvi 232 kohaste meetmete jõustumist on juba täheldatud esimesi märke kaubavahetuse ümbersuunamisest, kui import USA-sse järk-järgult vähenes ja import liitu suurenes (23). Komisjoni arvates muutub see kasvav trend allpool esitatud põhjustel tulevikus tuntavamaks juhul, kui kaitsemeetmeid vastu ei võeta.

5.6.1.   Liitu suunatud impordi areng

(101)

Impordi arengu suhtes analüüsitud perioodi on pikendatud – sellele lisati 2018. aasta esimene poolaasta. See ajakohastatud analüüs näitab, et hinnatava toote import on aasta lõikes veelgi kasvanud. Impordi kasvu ajavahemikul 2017. aasta juulist 2018. aasta juunini, võrreldes ajavahemikuga 2017. aasta jaanuarist 2017. aasta detsembrini, selgitab suhteliselt suur impordi maht 2018. aasta esimesel poolaastal, kui vaatlusaluste toodete impordi kogumaht moodustas 17,4 miljonit tonni (Mt), kuna aga 2017. aasta esimesel poolaastal oli see 15,4 miljonit tonni ja 2017. aasta teisel poolaastal 14,5 miljonit tonni. Seetõttu kinnitavad kõnealused hiliseimad andmed komisjoni uurimise esialgses etapis antud hinnangut, et pärast 2017. aastat kasvab import tõenäoliselt edasi.

(102)

USA paragrahvi 232 kohased meetmed kehtestati 8. märtsil 2018. Seetõttu on asjakohane hinnata 2018. aasta impordimahtusid kuu kaupa, võrreldes neid eelmise aasta (2017) sama perioodiga. See võrdlus näitab, et igas kuus 2018. aastal oli impordimaht liitu suurem kui 2017. aastal. Erinevused olid olulisemad 2018. aasta juunis ja juulis ehk mõni kuu pärast USA paragrahvi 232 kohaste meetmete kehtestamist. 2018. aasta augustis ja septembris oli kasv endiselt märkimisväärne, kuid eelmisest kahest kuust väiksem, mis võis tuleneda ajutiste kaitsemeetmete kehtestamisest 18. juulil 2018.

(103)

Mõlemad analüüsid näitavad selgelt pidevat liitu suunatud impordi kasvutrendi, kinnitades seega komisjoni hinnangut uurimise esialgses etapis.

Tabel 12

Igakuised impordimahud liitu

EL (tuh t)

jaan

veebr

märts

apr

mai

juuni

juuli

aug

sept

import 2017 (kõik)

2 737

2 464

2 914

2 648

2 984

2 512

2 315

2 308

2 339

import 2018 (kõik)

3 080

2 490

2 934

3 033

2 999

2 940

2 828

2 414

2 587

2018 kasv võrreldes 2017-ga

+ 13 %

+ 1 %

+ 1 %

+ 15 %

+ 1 %

+ 17 %

+ 22 %

+ 5 %

+ 11 %

Allikas: Eurostat.

5.6.2.   USAsse suunatud impordi areng

(104)

Põhjenduses 10 osutatud kuulamiste käigus teatas mitu huvitatud isikut, et USAsse suunatud impordi hinnad olid pärast USA paragrahvi 232 kohaste meetmete kehtestamist järsult tõusnud tasemele, mis võimaldaks neil äriühingutel hoolimata 25 %-lisest tollimaksust kasumit teenida. Seda olukorda arvestades ei oleks neil seetõttu mingit põhjust suunata oma USAsse suunatud müüki teistele turgudele, näiteks liitu. Samuti väideti, et selle tulemusel ei mõjutanud kõnealused meetmed peaaegu üldse USAsse suunatud impordi mahtu.

(105)

Komisjon kogus statistilisi andmeid hinnatavate toodete USAsse suunatud impordi kohta 2018. aastal kuude lõikes.

Tabel 13

Igakuised impordimahud USA-sse 2018. aastal

 

jaan

veebr

märts

apr

mai

juuni

juuli

aug

sept

impordi maht (kõik)

(tuh t)

2 087

1 800

2 218

2 585

2 192

1 666

1 969

1 848

1 689

indeks 2018 = 100

100

86

106

124

105

80

94

89

81

Allikas: USA riiklik statistika.

(106)

Andmed näitavad, et 26 hinnatava toote import USA-sse on järsult langenud, eriti pärast USA paragrahvi 232 kohaste meetmete kehtestamist. 2018. aasta septembris oli impordi maht 35 % võrra väiksem kui 2018. aasta aprillis. Kokku vähenes import 2018. aasta jaanuarist septembrini 19 % võrra.

(107)

Samuti tuleb märkida, et 2018. aastal on mitu USA paragrahvi 232 kohaste meetmetega hõlmatud toodete USA tootjat kuulutanud välja olulised tootmise laiendusplaanid (24). Kuigi lühiajalises perspektiivis ei pruugi imporditavatele toodetele alternatiivseid allikaid olla või on neid vähe, näib ilmne, et USA tootmisharu valmistub selleks, et varustada keskmise pikkusega perspektiivis USA turgu palju suuremas mahus, tehes seda impordi kaotamise arvelt. Sellest tulenevalt ei suuda USA turg enam võtta vastu suurenenud omamaist toodangut ja varasemaga samas mahus importtoodangut. Niisiis peavad eksportivad tootjad otsima alternatiivseid turge ning liidu turg on sel juhul tänu oma suurusele ideaalne asendusturg. Liitu suunatud impordi kasvutrend, mida osalt põhjustavad USA paragrahvi 232 kohased meetmed, on juba alanud, nagu kirjeldatakse eespool punktis 5.6.1. Seega muutub see trend lähitulevikus veel teravamaks, kui meetmeid ei võeta.

(108)

Komisjon analüüsis ka USAsse suunatud impordi mahtusid 2018. aastal kuude lõikes võrrelduna 2017. aasta sama perioodiga.

(109)

Tabel 14 kinnitab eespool põhjenduse 105 tabelis näidatud trendi.

Tabel 14

Igakuised impordimahud USA-sse

USA (tuh t)

jaan

veebr

märts

apr

mai

juuni

juuli

aug

sept

import 2017 (kõik)

2 088

1 893

2 284

2 259

2 345

2 684

2 614

2 220

2 259

import 2018 (kõik)

2 087

1 800

2 218

2 585

2 192

1 666

1 969

1 848

1 689

Vähenemine 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga

0 %

– 5 %

– 3 %

14 %

– 7 %

– 38 %

– 25 %

– 17 %

– 25 %

Allikas: USA riiklik statistika.

Seetõttu näitavad USAsse suunatud impordi andmed olenemata sellest, millist võrdlust teha, järjepidevalt selget ja pidevat USAsse suunatud impordi vähenemise tendentsi. Kõnealune järkjärguline vähenemine põhjustab juba praegu ja jääb edaspidigi põhjustama kaubavahetuse ümbersuunamist, mis kiirendab tõenäoliselt liitu suunatud impordi kasvu.

5.7.   Järeldus

(110)

Seetõttu järeldab komisjon, võttes arvesse liidu tootmisharu olukorra ajakohastatud analüüsi, ajutiste meetmete järel ja kuulamistel saadud märkuste põhjalikku analüüsi ning hiliseimate statistiliste andmete üksikasjalikku analüüsi, et liidu terasetööstus on seoses vaatlusaluse tootega (sh 26 hinnatud tootekategooriat) olulise kahju ohus. Seetõttu kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 58–69 esitatud järeldused.

6.   PÕHJUSLIK SEOS

(111)

Ajutise määruse põhjendustes 70–77 oli komisjon järeldanud, et vaatlusaluse toote impordi kasvu ning liidu tootmisharu ebakindla olukorra ja olulise kahju ohu vahel on põhjuslik seos, kuna liidu tootjate poolt toodetud tooted on samasugused nagu asjaomased terasetooted või konkureerivad nendega otseselt.

6.1.   Pärast ajutiste meetmete kehtestamist saadud märkused

(112)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et põhjuslik seos impordi kasvu ja liidu tootmisharu seisukorra vahel puudub, kuna impordi maht vaatlusalusel perioodil kasvas koos kasumlikkuse ning tootmis- ja müügimahtude suurenemisega.

(113)

Esiteks soovib komisjon täpsustada, et ta on teinud kindlaks olulise kahju ohu juhul, kui impordi kasv jätkub. Komisjon ei ole teinud uurimise vältel kindlaks impordist põhjustatud kahju vaatlusalusel perioodil.

(114)

Sisuliselt on selle väitega seoses oluline rõhutada, et liidu tootmisharu saavutas 2017. aastal tõepoolest kasumlikkuse, mis oli selgelt kõrgem kõigi teistel vaatlusaluse perioodi aastatest, kui püsiti vaid nullkasumi läheduses. Üldiselt olid aga selle perioodi suurimad impordimahud aastatel 2014–2015 (vt eespool tabelit 2) ning samaaegne kasumlikkuse langus (0,8 %-lt 0,6 %-le, vt tabelit 6 eespool) näitab, et side impordi kasvu ja liidu tootmisharu olukorra vahel on kahtlemata olemas. Lisaks sellele, nagu selgitatakse ajutise määruse põhjenduses 45, tuleks 2017. aastal saavutatud kasumlikkust käsitada ajutisena tolles olukorras, kus import oli pidevas kasvutrendis ja müügihinnad turul olid sel perioodil eriti soodsad. Sellegipoolest on isegi 5,6 %-line kasumlikkus selles kapitalimahukas tootmisharus väike. Tegelikult jääb see alla kõigi tootmissektorite regulatiivsele taotletava kasumi miinimumile, millest lähtutakse komisjoni kaubanduse kaitsemeetmete uurimistes (25). Seetõttu leidis komisjon, et liidu tootmisharu jääb impordi kasvu jätkumise korral haavatavasse ja kriitilisse seisu. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(115)

Samuti viitasid mitu huvitatud isikut, et komisjon oli varasemate samu tooteid puudutavate dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste uurimiste käigus väitnud, et just väidetav dumping või subsideerimine – mitte pelgalt impordi kasv – olevat põhjustanud hinnalanguse ja kahju. Nende huvitatud isikute sõnul on dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordiga juba kõnealuste uurimiste järgsete dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmetega edukalt tegeldud, mistõttu ei peaks komisjon praegu väitma, et sama kahju põhjustas miski muu, s.o impordi kasv.

(116)

Seoses selle väitega peab toonitama, et dumpinguvastased ja subsiidiumivastased meetmed ei järgi sama loogikat kui kaitsemeetmed. Neil on tegelikult erinevad eesmärgid. Kõige selgemate ja asjakohasemate erinevuste seast võiks mainida, et nii dumpinguvastased kui ka subsiidiumivastased meetmed on konkreetselt seotud piiratud tootemääratlusega ja käsitlevad dumpingust või subsideerimisest tuleneva ebaausa konkurentsi probleemi seoses teatud päritolu (riigi) impordiga, kusjuures neid meetmeid rakendatakse üldjuhul viis aastat võimalusega seda perioodi teatavatel tingimustel pikendada. Seevastu kaitsemeetmed tegelevad üldise impordimahu suurenemisega, tegemata vahet konkurentsi olemuse või päritolu alusel (s.o neid ei kohaldata sui generis konkreetset tüüpi impordile), ja need on üldiselt piiratud kestusega. Peale selle ja konkreetsemalt puudutavad kõnealuses väites osutatud dumpinguvastased ja subsiidiumivastased meetmed ainult mõnda käesoleva uurimisega hõlmatud tootekategooriat ainult teatavatest päritolukohtadest. Neist meetmetest hoolimata leidis komisjon ikkagi olulise, äkilise ja järsu üldise impordikasvu ning tegi kindlaks sellega seotud kahju ohu. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(117)

Mitu huvitatud isikut avaldas seisukohta, et komisjon ei olnud teinud mitteomistamise analüüsi, et käsitleda teisi potentsiaalselt kahju tekitavaid tegureid, eriti seoses toorainekulude arenguga, vähenevate eksporditulemustega ning liidu tootjate poolse impordiga. Komisjon soovib täpsustada, et esialgses etapis ei hinnanud ta tõepoolest kõiki tegureid, mis oleksid võinud anda oma osa olulisele kahjule, mida liidu tootmisharu oleks meetmete võtmata jätmise korral kandnud, kuna kriitiliste asjaolude tõttu tuli võtta ajutised meetmed vastu ja kehtestada need viivitamatult. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist hindas komisjon nende kolme teguri mõju liidu tootmisharu olukorrale ning seeläbi nende võimalikku panust olulise kahju ohu tekkimisse.

(118)

Seoses toorainekulude arenguga leidis mitu isikut üldiselt, et komisjon peaks seda elementi uurima, kusjuures üks huvitatud isik väitis, et kogu maailmas odavnenud toorainega seotud oletuslik turuolukord on tekitanud komisjoni poolt „väidetavad“ raskused.

(119)

Liidu tootmisharu esitatud andmed näitavad, et vaatlusaluse toote tootmiskulud kujunesid järgnevalt.

Tabel 15

Tootmiskulu

 

2013

2014

2015

2016

2017

Tootmiskulu (eurot/tonn)

700

668

633

579

661

indeks 2013 = 100

100

95

90

83

94

Allikas: vastused küsimustikule.

(120)

Ülalnäidatud trend sarnaneb müügihindade liikumisega, mida kirjeldatakse põhjenduses 5.1.3, välja arvatud 2017. aastal, kui müügihinnad olid, nagu eespool selgitatud, kuludega võrreldes eriti kasulikud, andes tulemuseks suhteliselt suure kasumlikkuse (kuigi seegi jäi alla taotletava kasumi). See trend ei näita mingit olulist seost toorainekulude ja kasumlikkuse arengu vahel või kui, siis ainult seda, et aastal, kui liidu tootmisharu kasum eelmise aastaga võrreldes kõige rohkem langes, s.o 2015 aastal (– 25 %), vähenes tema tootmiskulu oluliselt. Seetõttu ei ole alust järeldada, et toorainehindade liikumine kas üles või alla põhjustaks kahju ohtu. Seepärast lükati see väide tagasi.

(121)

Huvitatud isikud esitasid ka väite, et liidu tootmisharu eksporditulemused on languses. Nende väited põhinevad Euroferi avaldustel ning eeldusel või tõenäosusel, et eksport USA-sse või Türki väheneb USA paragrahvi 232 kohaste meetmete või Türgi kaitsemeetmete uurimise tõttu.

(122)

Eurostati andmete alusel on koostatud liidu tootmisharu eksporditulemuste analüüs seoses vaatlusaluse tootega.

Tabel 16

Liidu tootmisharu eksport

 

2013

2014

2015

2016

2017

Ekspordimaht (tuh t)

31 181

31 599

29 449

27 578

27 603

indeks 2013 = 100

100

101

94

88

89

Ekspordihind (eurot/tonn)

962

931

934

850

953

indeks 2013 = 100

100

97

97

88

99

Allikas: Eurostat.

(123)

Ülaltoodud tabel tõendab kaht asja. Esiteks olid kogu vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu eksporditud mahud suhteliselt väikesed, kui neid võrrelda liidu turule müüdud mahtudega – need moodustasid olenevalt aastast ainult 17–19 % liidu tootmisharu müügimahtudest. Teiseks oli ekspordihind vaatlusalusel perioodil suhteliselt püsiv, välja arvatud 2016. aastal, mil ekspordihinnad olid üldiselt oluliselt madalamad kui teistel aastatel (ka tootmiskulu oli 2016. aastal madalpunktis). Eksportmüügi mahtude, nende mahtude mõistes vaatlusalusel perioodil toimunud muutuste ja eksportmüügi hindade alusel ei leidnud komisjon põhjust eeldada, et liidu tootmisharu eksportmüügi tulemused oleksid liidu tootmisharule oluline olulise kahju oht.

(124)

Mis puudutab liidu tootjate või nendega seotud kauplejate/edasimüüjate poolset importi, siis selline import oli, nagu põhjenduses 44 selgitatud, vaatlusalusel perioodil marginaalne ja suhteliselt stabiilne, moodustades olenevalt aastast 0,3–0,7 % koguimpordist. See import ei ole impordi tendentse mõjutanud ning seetõttu lükati see väide tagasi.

(125)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et komisjon ei olnud hinnanud konkurentsi tingimusi import- ja omamaiste toodete vahel, kuna ta väidetavalt ei võtnud arvesse erinevate uurimisega hõlmatud tootekategooriate mitmekesisust ja erilaadsust ning tegi järeldused kõigi tootekategooriate kohta koos. Sarnaselt väitis mitu huvitatud isikut, et komisjon oleks pidanud tegema iga tootekategooria kohta eraldi põhjuslikkuse analüüsi.

(126)

Nagu punktis 2.1 selgitatakse, leidis komisjon, arvestades vaatlusaluse toote moodustavate tootekategooriate tugevat omavahelist seotust, et imporditav toode ja liidu toode on sarnased või otseselt konkureerivad. Arusaamisest, et üldine analüüs on kõigi uurimise alla kuuluvate tootekategooriate tugeva omavahelise seotuse tõttu õigustatud, järeldub samuti, et sobivaim meetod põhjuslikkuse analüüsiks on koondada kolm tooteperet, mida üldise analüüsi teatavates osades eristati. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

6.2.   Järeldus

(127)

Ajutise määruse põhjendustes 79–80 ja eespool punktis 6.1 esitatud teiste tegurite osa kumulatiivne analüüs näitas, et teised tegurid eraldi ega koos võetuna ei nõrgendanud põhjuslikku seost impordi kasvu ja liidu tootmisharule tekkiva olulise kahju ohu vahel. Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 70–81.

7.   LIIDU HUVI

(128)

Kaitsemeetmete eesmärk on korvata või vältida impordi kasvust tulenevat olulist kahju. Määruse 2015/478 artikli 16 kohaselt on komisjon uurinud ka seda, kas leidub mõjuvaid majanduslikke põhjuseid, mis viiksid järeldusele, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvides.

(129)

Selleks kaaluti kättesaadavate tõendite alusel võimalike meetmete mõju kõigile liidu vaatlusaluse toote tootjatele, importijatele ja kasutajatele ning meetmete võtmise või võtmata jätmise võimalikke tagajärgi. Vajaduse korral kavandas komisjon mehhanismi, mis hoiaks ära olulise kahju tekkimise, võimaldades samas traditsioonilisi kaubavooge teraseturu jätkuva konkurentsipõhise toimimisega kokkusobival moel.

7.1.   Liidu tootjate huvid

(130)

Esialgu järeldati, et kaitsemeetmete kehtestamine oleks liidu tootjate huvides, kuna see hoiaks impordi jätkuva ja olulise kasvu tõttu ära olulise kahju tekkimise. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei saanud komisjon liidu tootjatelt ühtki märkust, mis seda seisukohta vaidlustaks. Seetõttu kinnitati esialgsed järeldused.

7.2.   Liidu importijate ja kasutajate huvid

(131)

Komisjon saatis küsimustikud teadaolevatele importijatele ja kasutajatele, et hinnata nende huvi.

(132)

Komisjon sai importijatelt 61 ning importijatega mitteseotud kasutajatelt 70 vastust. Lisaks avaldasid importijad ja kasutajad oma arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult.

(133)

Mitu liidu importijat ja kasutajat väitis, et kaitsemeetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides, kuna see suurendaks impordihindu ja piiraks konkurentsi liidu turul. Samuti väitsid nad, et meetmete kehtestamine tooks kaasa tarnete puudujääke, kuna liidu tootjad ei tooda väidetavalt kõiki terasetoodete tüüpe või ei tooda neid liidu nõudluse rahuldamiseks piisavates kogustes. Seda probleemi raskendab väidetavalt veelgi asjaolu, et mõne toote kättesaadavus liidu turul on piiratud seetõttu, et nende suhtes rakendatakse dumpinguvastaseid või subsiidiumivastaseid meetmeid.

(134)

Mitu liidu kasutajat ja importijat väitis, et kui võtta pärast ajutiste meetmete kehtestamist lõplikke meetmeid, tuleks kaaluda järgmisi asjaolusid:

viimase kolme aasta keskmise alusel kehtestatud kvooditaset tuleks suurendada 10 % võrra, nagu seda tehti seoses liidu 2002. aasta terase kaitsemeetmetega, et võtta arvesse tõenäolist nõudluse kasvu tootmisahela järgmiste etappide sektorites;

võimalik kvoot tuleks eraldada igale konkreetsele tarneriigile, mitte eraldada neid „kes ees, see mees“ põhimõtte järgi, et säilitada traditsioonilised kaubandusvood ja vältida seda, et teatavad tarneriigid võiksid kasutada oma geograafilist positsiooni või ekspordivõimekust ära kvoodi kiireks täitmiseks ja teiste traditsiooniliste tarneriikide väljatõrjumiseks;

majanduslik kindlus tuleks tagada litsentsidel põhineva kvoodisüsteemi kehtestamisega. See kindlustaks tarnete pidevuse ja garanteeriks selle, et saadetised läbivad tariifivaba kvoodi kohe eksportivast riigist väljumise hetkel. Alternatiivse võimalusena pakuti, et aasta kvoot tuleks kehtestada kvartalite kaupa, vältimaks massilist importi aasta alguses, mis oleks kahjulik kasutajatele, kel pole võimalik koguda varusid ja kes vajavad kogu aasta vältel stabiilset varustamist.

Mõne tootetüübi suhtes tuleks kohaldada omaette kvoote tulenevalt nende eripäradest võrreldes teiste samasse kategooriasse kuuluvate toodetega. Nende toodete puhul tuleks kvoote korrapäraselt veelgi suurendada, et võtta arvesse järgmistel aastatel eeldatavat olulist nõudluse kasvu liidu turul.

(135)

Komisjon uuris kõnealuseid väiteid üksikasjalikult ja jõudis järgmistele järeldustele.

(136)

Esiteks, nagu ajutises määruses juba määratud, nõustub komisjon faktiga, et traditsioonilisi kaubandusvooge tuleks võimalikult palju säilitada. Arvestades eespool esitatud järeldusi olulise kahju ohu kohta, tekitaks liidu tootmisharule olulist kahju ainult neid traditsioonilisi kaubandusvooge ületav import. Tariifikvootide kujul kehtestatud kaitsemeetmete puhul jääks tõhus konkurents importkauba ja liidu tootmisharu vahel komisjoni arvates alles ning üldise hinnatõusu ja puudujääkide risk oleks vähetõenäoline. Sellises vormis meetmete puhul oodatakse pigem, et import jätkub traditsioonilistes kahju mittetekitavates mahtudes ning kaitsemeetmed kohalduksid alles siis ja juhul, kui kvoodi maht saab täis ja oht realiseerub.

(137)

Peale selle väitis liidu tootmisharu, et suudab toota kõiki terasetoodete tüüpe. Igal juhul jääks ilma meetmeteta import traditsioonilistes mahtudes alles ning võimalik ka kvootidest suuremates mahtudes, kuigi kaitsemeetmete tingimustes.

(138)

Mis puudutab dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste meetmete olemasolu, siis nende eesmärk on korvata ebaausaid kaubandustavasid. Kuigi neil meetmetel võib tõesti olla mõju mõne tarneriigi ekspordimahtudele, ei mõjuta see ausa hinnaga impordi mahtu, mis saabuks liidu turule ilma kahjustavate dumpingu- või subsiidiumitavadeta. Seda küsimust ja eelkõige kaitsemeetmete kumuleerumist dumpinguvastaste või subsiidiumivastaste meetmetega käsitletakse põhjenduses 186.

(139)

Eeltoodud põhjustel lükatakse põhjenduses 133 esitatud isikute väited käesolevaga tagasi.

(140)

Seoses meetmete vormi ja mahuga kaalus komisjon järgmisi asjaolusid.

Tariifikvoodi maht

(141)

Kuigi kasutajad ja importijad leiavad, et võimalik tariifikvoot tuleks kehtestada nii, et selle tase oleks 10 % üle viimase kolme aasta keskmise impordi, kuna liidu teatavate tootekategooriate terasetarbimises toimuvad tõenäoliselt suuremad kui kahekohalistes numbrites väljendatavad kasvud, väitsid liidu tootjad, et liidu terasetarbimine jääb järgmistel aastatel suhteliselt püsivaks.

(142)

Määruse (EL) 2015/478 artikli 15 lõike 3 kohaselt tuleks mis tahes kvoot kehtestada põhimõtteliselt viimase kolme tüüpilise aasta keskmise impordi mahus. See säte kehtib aga kvoodi kujul võetavate meetmete puhul. Nagu asjaomane õiguspraktika (26) kinnitab, ei ole tariifikvoot WTO kaitsemeetmete lepingu kohaselt kvantitatiivne meede ning seetõttu ei ole komisjon kõnealusel juhul otseselt kohustatud kehtestama tariifikvoodi mahtu, mis oleks rangelt vastavuses viimase kolme aasta keskmise impordiga.

(143)

Seoses põhjenduses 141 esitatud väidetega ning kooskõlas komisjonile määruse (EL) 2015/478 artikli 16 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 13 kohaselt võimaldatud suure majandusliku, poliitilise ja õigusliku kaalutlusõigusega, pidas komisjon vajalikuks määrata tariifikvoodi maht üle viimase kolme aasta keskmise impordimahu, et võtta arvesse ühelt poolt kasutajate ja importijate ning teiselt poolt liidu tootmisharu konkureerivaid huve. Seoses sellega märgib komisjon, et nagu põhjenduses 32 tõendatud, kasvas vaatlusaluste tootekategooriate import 2017. aastast hiliseima perioodini 4 % võrra, põhjustamata olulist kahju. Tulevase, ehkki laugema impordikasvu väljavaade normaalsetes turutingimustes, millega käivad koos liidu tootmisharu kui terviku majanduslikud ja poliitilised huvid, annab seega aluse kehtestada tariifikvoodi kvantitatiivne maht pisut kõrgemale 2017. aasta ja hiliseima perioodi vahelisest impordi keskmisest tasemest.

(144)

Sellest lähtudes ning eesmärgiga piirata impordi kasv sellisele tasemele, mis ei põhjusta tõenäoliselt liidu tootmisharule olulist kahju, tagades samal ajal traditsiooniliste kaubandusvoogude säilimise ning olemasolevate importivate ja kasutavate tootmisharude piisava kindlustamise, leiab komisjon, et tariifikvoodi kvantitatiivse mahu aluseks peaks olema ajavahemiku 2015–2017 keskmine import, millele lisatakse 5 %.

Tariifikvootide eraldamine

(145)

Peaaegu kõik huvitatud isikud, sealhulgas liidu tootmisharu, pooldasid esialgses etapis kehtestatud üldise kvoodisüsteemi asemel tariifikvootide eraldamist konkreetsetele tarneriikidele.

(146)

Komisjon nõustub, et riigipõhine tariifikvoodi süsteem on tõepoolest traditsiooniliste kaubandusvoogude tagamiseks sobivaim. Sel on siiski mõningaid piiranguid. Esiteks on tarneriikide arv iga tootekategooria puhul märkimisväärne. Neist igale tariifikvoodi eraldamine ei ole mõistlikult teostatav. Teiseks leiab komisjon, et tariifikvoodi sobivaks eraldamiseks tuleb võtta arvesse erilisi tegureid, mis mõjutavad vaatlusaluste toodete kaubandust. Paljude käesoleva uurimisega hõlmatud toodete puhul on liit tõepoolest kehtestanud hiljuti teatavate eksportivate riikide suhtes dumpinguvastased/tasakaalustavad tollimeetmed. Sageli on see toonud viimasel aastal kaasa neist riikidest pärineva impordi olulise vähenemise ning see jätkub kõnealuste meetmete kehtimise perioodil. Riigipõhist tariifikvooti kasutataks nende riikide puhul seetõttu väga tõenäoliselt ainult väikeses osas, kuna tariifikvoodi maht põhineb aastate 2015–2017 keskmisel impordimahul, s.o hõlmates perioodi, kui dumpinguvastased/tasakaalustavad meetmed veel ei kehtinud ning impordi maht oli ebaausate kaubandustavade tõttu märkimisväärne. Seetõttu ei oleks liidu huvides eraldada neil asjaoludel riigipõhist tariifikvooti, kuna tulevased impordimahud oleksid vältimatult traditsioonilistest kaubandusmahtudest väiksemad.

(147)

Kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes järeldas komisjon, et kõige paremini sobiks kombineeritud lähenemisviis. Esiteks tuleks eraldada riigipõhine tariifikvoot olulise tarnehuviga riikidele, lähtudes nende viimase kolme aasta impordist. Selle määruse kohaldamisel arvestatakse, et oluline tarnehuvi on riikidel, mille osa vaatlusaluse tootekategooria impordist on üle 5 %. Kõigile teistele tarneriikidele tuleks eraldada üldine tariifikvoot („jääkkvoot“) ülejäänud impordi viimase kolme aasta keskmise alusel.

(148)

Riigipõhist tariifikvooti ei tuleks aga eespool kirjeldatud põhjustel eraldada neile riikidele, kelle ekspordimaht on igas asjaomases tootekategoorias hiljuti dumpinguvastaste/tasakaalustavate tollimeetmete tõttu oluliselt vähenenud. Need riigid peaksid jääma jääktariifikvoodi alla.

(149)

Konkreetselt tootekategooria 1 puhul („kuumvaltsitud lehtterase rullid“) leiab komisjon, et kuna umbes 60 % impordist on praegu hõlmatud dumpinguvastaste meetmetega, siis sobib kõige paremini üldine kvoot ilma riigipõhise eraldamiseta.

(150)

Lõpetuseks leiab komisjon, et liidu huvides on ka see, et kui tarneriik on enda riigipõhise tariifikvoodi ammendanud, peaks talle lubama juurdepääsu jääktariifikvoodile. Seda võimalust tuleks aga rakendada ainult perioodi viimases kvartalis, et tasakaalustada riigipõhiste tariifikvootidega riikide ning üldist tariifikvooti kasutavate riikide huve. See võimaldaks mitte ainult säilitada traditsioonilisi kaubandusvooge, vaid vältida ka seda, et osa jääktariifikvoodist jääks kasutamata.

Tariifikvoodi ennustatavus aja jooksul

(151)

Komisjon leiab, et ennustatavuse tagamiseks ei ole vaja kehtestada litsentsisüsteemi.

(152)

Esiteks on andmed impordi kujunemise kohta tariifikvoodi raames ja tollimaksuvaba kvoodi kasutamise raames avalikult kättesaadavad ja neid ajakohastatakse iga päev. Tariifikvoodi kasutamise andmed on leitavad järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/taric/quota_consultation.jsp?Lang=et

(153)

Lisaks peaks ka riigipõhine eraldamine tagama traditsioonilistele tarnijatele ja kasutajatele täiendava ennustatavuse. Peale selle on riigil tema tariifikvoodi ammendumise korral võimalus eksportida saadaoleva jääkkvoodi raames, kuigi ainult perioodi viimases kvartalis, mis on kvoodi saadavuse seisukohast kõige kriitilisem periood.

(154)

Samuti on komisjon arvamusel, et jääktariifikvooti tuleks jaotada kvartalite kaupa, et tagada impordi ühtlane jaotumine aastale ning vältida seda, et perioodi alguses varutakse suurtes kogustes standardseid importtooteid, et vältida võimalikke tollimakse. Kasutamata kvartalite kaupa eraldatud tariifikvoodid kantaks automaatselt üle järgmisesse perioodi.

Toote klassifikatsioon

(155)

Komisjon on uurinud kasutajate ja importijate taotluseid enda toodetele spetsiifiliste alamkategooriate loomiseks. Täpsemalt on komisjon jõudnud seisukohale, et kahel tootekategoorial, nimelt kategooriatel 3 ja 4, on eriomadused, mille puhul on need taotlused vastuvõetavad.

(156)

Kategooria 4 – korrosioonikindlad lehed – hõlmab nii spetsiaalselt täpsete tootespetsifikatsioonide ja pikaajaliste lepingute alusel autotööstusele valmistatud tooteid kui ka teisi standardseid tooteid. Esimeste puhul on tarnijatel vaja kõigepealt saada tööstusharu pikaajaliseks täppisajastamise süsteemil põhinevaks varustamiseks vajalik sertifikaat. Selle tootekategooria puhul tunnistab komisjon, et on risk, et mõned spetsiifilised tootetüübid tõrjutakse tollimaksuvabast kvoodist välja standardsete toodete poolt, mida saab aasta alguses massiliselt tarnida ja varuda.

(157)

Peale selle kohaldatakse selle tootekategooria alla kuuluvate standardsete tootetüüpide suhtes praegu dumpinguvastaseid tollimakse, millel on eespool selgitatust tulenevalt ka mõju nii tulevasele impordi kujunemisele kui ka kvoodi eraldamisele. Fakt, et need spetsialiseeritumad tooted ei sisaldunud tootmisharu taotluses dumpinguvastaste meetmete kehtestamiseks, viitab samuti sellele, et neid tuleks käsitleda standardsetest tootetüüpidest eraldi.

(158)

Mis puudutab kategooriat 3 (elektrotehniline lehtteras), siis väitis asjaomane kasutav tootmisharu samuti, et mõned spetsialiseeritud tooted, s.o mittesuundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras (27), tuleks samuti teistest selle kategooria toodetest eraldada. See taotlus põhineb asjaolul, et need tootetüübid on liidu majandusele strateegilise tähtsusega, kuna neid kasutatakse energia ja liikuvuse sektorites (nt uued energiasõidukid, tuuleturbiinid). Kasutajad ja importijad väidavad, et need tooted on suure väärtusega eritooted, millel on oht saada samasse tootekategooriasse kuuluvate standardtoodete poolt välja tõrjutud. Lisaks väitsid kasutajad ka seda, et liidu nõudlus kasvab lähitulevikus tõenäoliselt olulisel määral ning et tulevikus tuleks erikvooti vastavalt suurendada. Kuigi viimast väidet ei suudetud tõendusmaterjalidega nõuetekohaselt kinnitada, võimaldaks nende toodete eraldiseisev kvoot põhjendatud taotlusi tulevikus edasi uurida.

(159)

Veel leiab komisjon, et ilma meetme heastavat mõju kuidagi õõnestamata on võimalik luua nende tootekategooriate raames toodete alamkategooriad, millele eraldataks vastavalt nende oma kvoodid.

(160)

Eelnevast lähtudes nõustus komisjon taotlusega eraldada tootekategooria 4 (metalliga kaetud lehtteras) ja tootekategooria 3 (elektrotehniline lehtteras, v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras) kahte alamkategooriasse.

Läbivaatamisklausel

(161)

Lõpuks leiab komisjon, et tulenevalt liidu huvist võib tal tekkida vajadus kohandada eraldatud tariifikvoodi mahtu vastavalt lisades IV.1 ja IV.2 sätestatule, kui asjaolud meetmete kehtivusperioodil muutuvad. Läbivaatamine võiks hõlmata ükskõik millist tootekategooriat, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, sealhulgas (kuid mitte ainult) tootekategooriaid 3, 4, 6 ja 16, mille kohta esitati üksikasjalikke ja põhjendatud avaldusi nii uurimise käigus kui ka komisjoni peetud kahepoolsetel kohtumistel. Muutunud olukord võiks realiseeruda näiteks siis, kui liidu üldise nõudluse kasv või kahanemine mõnes tootekategoorias nõuaks tariifikvoodi mahu ümberhindamist, dumpinguvastaste või subsiidiumivastaste meetmete kehtestamist, mis võivad tulevast impordi kujunemist oluliselt mõjutada, või kui toimub mis tahes muutusi seoses USA paragrahviga 232, mis võib mõjutada otseselt käesoleva uurimise järeldusi, nimelt kaubavahetuse ümbersuunamise osas. Komisjon võib samuti läbi vaadata, kas meetmete rakendamisel võib olla negatiivne mõju eeliskaubanduspartneritega taotletavate integratsiooni eesmärkide saavutamisele, näiteks nende stabiilsuse või majandusarengu oluline ohustamine. Komisjon hindab olukorda korrapäraselt ja kaalub läbivaatamist vähemalt meetmete kehtestamise iga aasta lõpus. Komisjon algatab esimese läbivaatamise menetluse hiljemalt 1. juulil 2019.

7.3.   Järeldus liidu huvide kohta

(162)

Eespool esitatud kaalutluste põhjal ning olles uurinud hoolikalt erinevaid kaalul olevaid huvisid, järeldab komisjon, et liidu huvi nõuab lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmist tariifikvoodi kujul, et vältida liidu tootjate olukorra edasist halvenemist.

8.   LÕPPMÄRKUSED

(163)

Järeldatakse, et liidu terasetööstust ohustab oluline kahju seoses 26 tootekategooriaga ja et tõenäoliselt areneb see olukord kaitsemeetmete puudumise korral lähitulevikus tegelikuks oluliseks kahjuks. Samuti järeldatakse, et liidu huvides oleks võtta vastu asjakohased meetmed impordi edasise kasvu vältimiseks.

8.1.   Meetmete vorm ja tase

(164)

Uurimise esialgses etapis leidis komisjon, et tariifikvoodi kujul kehtestatav meede oleks liidu terasetootjate ja kasutajate huvide tasakaalustamiseks parim meede. Kui sellist vormi sobivalt kohandada, võimaldaks see tuua impordi kasvu ajutiselt liidu terasetööstuse jaoks mittekahjustavale tasemele, säilitades klientide jaoks sobiva valiku tarneallikaid viisil, mis sobib kokku teraseturu pideva konkurentsipõhise toimimisega.

(165)

Eespool esitatud liidu huvide analüüsist lähtuvalt leiab komisjon, et tariifikvoot on tõesti parim meetmevorm erinevate kaalul olevate huvide tasakaalustamiseks, kuna sellega välditakse olulist kahju ja tagatakse traditsiooniliste kaubandusvoogude säilimine.

(166)

Kuigi märkustes, mida komisjonile pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitati, vaidlustasid enamik terasekasutajaid meetmete vastuvõtmise, anti neis ka kasulikke soovitusi meetmete seadistamiseks ja nende negatiivse turumõju minimeerimiseks.

(167)

Saadud märkuste hulgas puudutasid väga vähesed komisjoni esitletud mikrosimulatsioone ja makromudelit kvoodivälise tariifi taseme proportsionaalsuse kontrollimiseks.

(168)

Mis puudutab makromudelit, siis üks kolmanda riigi eksportijate ühendus kritiseeris seda, et Armingtoni mudelis tootekategooriate üldkomplekti suhtes kasutatavad paindlikkused erinevad neist, mida kasutatakse teatavate rohkem eristatud konkreetsete terasetoodete kategooriate uuringutes. Siiski ei pakkunud need isikud üldiseks arvutuseks alternatiivseid tasemeid. Sama ühendus väitis ka seda, et komisjon eiras hinnatasemete olulist tõusu USA turul, mis tõmbab hoolimata paragrahvi 232 kohastest meetmetest jätkuvalt importi ligi. Mikrosimulatsioonide osas heitsid üks liidu kasutajate ühendus ja mitu eksportijat ette, et mikrosimulatsioonide võrdlus oli tehtud ainult piiratud arvu tootekategooriate puhul, kuigi meetmed hõlmavad suuremat toodete hulka. Samuti kritiseerisid nad seda, et arvutused põhinesid teadete kohaselt Hiina tootjate kuludel, mida ei saa pidada kõigi impordiallikate suhtes tüüpiliseks. Mitu eksportijat väitsid, et komisjon ei ole eespool nimetatud mudeleid piisavalt selgitanud ning et sellisel alusel kvoodivälise tariifi 25 %-le fikseerimine on meelevaldne.

(169)

Komisjon leiab, et nii mikrosimulatsioonid kui ka makromudel on reaalsuse stiliseering, kuid vastupidiselt mõnele märkusele on need vahendid, mis võimaldavad alternatiivsete stsenaariumite tehnilist arutelu, et toetada poliitilised otsused pigem faktidele kui meelevaldsetele hinnangutele.

(170)

Komisjon soovib rõhutada, et tema poolt ajutiste meetmete etapis fikseeritud 25 %-lise kvoodivälise tariifi mõte on tulla toime liitu tuleva teraseimpordi olulise suurenemisega, mis on kõige hilisemal perioodil kiirenenud USA teraseimpordile kehtestatud üldise 25 %-lise tariifi tagajärjel (millel on piiratud hulk päritolupõhiseid ja väga piiravate kvootidega seotud erandeid) ning Türgi impordi 50 %-lise tariifi tagajärjel. USA selgesõnaline eesmärk oma meetmete kehtestamisel on saavutada tööstuspoliitiline eesmärk vähendada teraseimpordi mahtu kunstlikult 13,3 miljonile tonnile (Mt), mis omakorda võimaldab USA terasetööstusel tegutseda 80 % tootmisvõimsuse rakendusastme juures.

(171)

Vastupidiselt mõne huvitatud isiku seisukohale ei ole liidu 25 % suurune tariifiväline kvoot sel taustal meelevaldne, vaid näib olevat täiesti proportsionaalne meede ja täielikult kooskõlas eesmärgiga kaitsta liidu terasetööstust impordi kiire kasvu eest, mis pärineb viimasel perioodil suurel määral kaubavahetuse ümbersuunamisest, mida tekitavad USA protektsionistlikud meetmed. Tegelikult võiksid kogu maailma terase eksportijad, seistes silmitsi USA 25 % või 50 % suuruse tariifi või piiravate kvootidega, suunata oma ekspordi ümber liitu traditsioonilisest müügimahust suuremas mahus ning tekitada liidu terasetootmisharule kahju, kui liidus ei ole piisavalt tõhusat takistust hetkel, mil import hakkab traditsioonilisi mahte ületama.

(172)

Siin on taas oluline rõhutada, et kui paragrahvi 232 meetmete kohaseid tariife rakendatakse alates esimesest importimisest ja seetõttu moonutavad need tõsiselt importkaubanduse edasisi sissevooge, võimaldab liidu tariifikvoot jätkuvalt impordi sisenemist kõigist päritolukohtadest ilma täiendavate takistusteta ning avaldab mõju alles siis, kui iga päritolumaa traditsioonilisi impordivooge esindavad asjaomased kvoodid on ületatud, eriti USA meetmete tekitatud kaubavahetuse ümbersuunamise tõttu.

(173)

Kui liit ei kehtesta asjaomasele teraseimpordile kvoodiülest tariifi vähemalt USA rakendatava tariifiga võrdsel määral, saavutab sellisel juhul USA-sse eksportija müüki ELi ümber suunates täiendava marginaali või minimeerib selle kaotuse. See analüüs näitab, et liidule kaubavahetuse ümbersuunamise vastu minimaalset kaitset tagav tariifikvoodi alumine tase peaks olema vähemalt 25 %. See tase ei peata siiski kaubavahetuse ümbersuunamist. Kuna USA protektsionistlikud meetmed suruvad impordihindu üles, muutub kasumlikuks oluline osa USA terasetootmisest, mis ei olnud varem majanduslikult tasuv, tõrjudes importkaupa välja ja suunates kaubandusvooge teistele turgudele, kusjuures liit on atraktiivseim alternatiivne sihtkoht.

(174)

Selles kontekstis on liidu tootmisharu pakutud ja komisjoni poolt esialgses etapis tutvustatud mikromajanduslikud simulatsioonid liitu suunatud impordi brutomarginaali kohta keskse tähtsusega, et arutada, kuidas käitub äri mõistes eksportija, kes seisab silmitsi eespool osutatud valikuga müüa USA turul pärast paragrahvi 232 kohaste tariifide tasumist või eksportida alternatiivina oma traditsioonilist müüki ületades liitu suuremas mahus, et vältida USA tariifi maksmist.

(175)

Vastupidiselt mõne isiku esitatud märkustele on simulatsioonides kasutatud eeldused realistlikud ja konservatiivsed. Need ei põhine peamiselt Hiina kuludel. Simulatsioonis kasutatud kulude olulisim komponent on rahvusvaheliste hindade põhjal hinnatud toorainekogum. Hiina võrdlusandmeid kasutatakse suhteliselt väikese osa toorainele lisanduvate muutuvate lisakulude jaoks, kuna Hiina on tootekategooriate lõikes üks suurimaid eksportijaid. Valik kasutada impordi lõpphinna arvutamisel Hiinast liitu transportimise kulusid on väga konservatiivne eeldus, kuna teiste võimalike päritolumaade väiksemate veokulude kasutamisel oleks brutomarginaal suurem.

(176)

Kõnealused simulatsioonid võimaldavad arvutada kvoodivälise tariifi tegeliku taseme, mis suudaks tõkestada kaubavahetuse ümbersuunamist. Nagu ajutiste meetmete määruses selgitatakse, näitavad need simulatsioonid, et terase liitu suunatud eksportija müügi brutomarginaal on paljude erinevate kõige tüüpilisemate uurimisaluste terasetoodete kategooriate puhul üle 30 %, kusjuures mediaan on 34 %. Ainult selliste suurustega kvooti ületavad tariifid suudaksid tasakaalustada täielikult asjaomaste liitu suunatud teraseimpordi brutomarginaali ning see kõrvaldaks USA-sse eksportija stiimuli selleks, miks suunata ümber paigutatud müüki liidu turule, kuna sellise tariifi puhul kaotaks see majandusliku mõttekuse.

(177)

Seda arvestades on liit otsustanud võtta vastu vähim turgu moonutava kvooti ületava tariifi taseme 25 %, mis on eespool arutatud valikutest madalamate seas. Nagu selgitatud, ei anna see tariifi ületav kvoot täielikku kaitset, mis kindlustaks liidu kaubavahetuse ümbersuunamise suhtes. Vastupidi, see võimaldaks mitte ainult traditsioonilise impordi jätkuvalt vaba sissetulekut, vaid lisaks sellele võimaldavad kõnealused tariifitasemed ka seda, et hoolimata tariifi maksmisest jääb piiratud osa kaubanduse ümberpaigutumisest tulenevast müügist liidu turul endiselt võimalikuks, isegi kui ületatakse traditsioonilisi müügimahte, et vastata ootuste kohaselt suurenevale nõudlusele.

(178)

Seoses paljude huvitatud isikute esitatud märkustega ühtse makromajandusliku mudeli kasutamise kohta, mis koondab kõik tootekategooriad, selle asemel, et kasutada mudelis rohkem eristatud analüüsi, leiab komisjon, nagu selgitatud uurimise esialgses etapis ja eespool punktis 2, et arvestades tootekategooriate tugevaid omavahelisi seoseid pakkumise ja nõudluse seisukohast, on selline üldine hindamine täielikult asjakohane, eriti kui kasutada konservatiivseid paindlikkusväärtuseid.

(179)

Ajutises määruses ütles komisjon, et uurib enne lõpliku seisukoha vastuvõtmist impordi arengut täpsemalt. USA ja liidu uurimisaluste terasetoodete kategooriate impordistatistika näitab, et hoolimata olulisest paragrahvi 232 kohaste meetmete põhjustatud hinnatõusust USA turul on USAs viimasel kuuel kuul alates 2018. aasta maist import oluliselt ja püsivalt vähenenud, mis langeb kokku samaaegse samade terasetoodete kategooriate püsiva impordimahu kasvuga liidu turul. Alates 2018. aasta maist kuni septembrini vähenes uurimisaluste tootekategooriate import USA-sse võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 2,6 miljoni tonni võrra, samal ajal kui ELi samade toodete import tõusis järsult 2 miljoni tonni võrra (77 % USA vähenemisest). See näitab ilmset kasvutendentsi. Need andmed näitavad selgelt, et USA paragrahvi 232 protektsionistlike meetmete kavandatav mõju tuua kaasa terase impordi vähenemine võrreldes 2017. aastaga 13,3 miljoni tonni võrra on hästi toimima hakanud. Seetõttu ei näi täheldatud hiliseimad impordisuundumused olevat vastuolus mudelis võimaliku kaubavahetuse ümbersuunamise kohta tehtud eeldustega ehk umbes 70 %-ga sellest, mida USA meetmed võiksid kokkuvõttes aja jooksul saavutada, kui nende täielik protektsionistlik mõju on realiseerunud. Samuti ei ole see vastuolus eelnevast tuleneva vajadusega rakendada kvoodivälist tariifi üle 30 %, et liidu turgu täielikult nende mõjude eest kaitsta. See määr on kooskõlas ka eespool kirjeldatud mikromajanduslike simulatsioonide tulemusega.

(180)

Sellega seoses on komisjon otsustanud kinnitada kvoodivälise tariifimäära 25 %, mis on madalaim ja vähim häireid põhjustav parandusmeede, millega vastata USA paragrahvi 232 kohastest meetmetest tulenevale kaubavahetuse ümbersuunamisele.

8.2.   Tariifikvootide haldamine

(181)

Nagu eespool selgitatud, on liidu huvidest lähtudes ning traditsiooniliste kaubandusvoogude võimalikult suurel määral säilitamiseks parim viis tariifikvootide optimaalse kasutuse tagamiseks eraldada need vaatlusaluse toote olulise tarnehuviga riikidele ning eraldada kvoodid teistele riikidele nende kuupäevade kronoloogilises järjekorras, millal vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonid on heaks kiidetud, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447 (28). Niisugune haldamismeetod nõuab tihedat koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel.

(182)

Võimalus arenguriikidest pärit importkaupade suhtes tariifikvoote mitte kohaldada sõltub nende kaupade päritolust. Seepärast tuleks kohaldada praegu liidus kehtivaid mittesooduspäritolu kindlakstegemise kriteeriume.

(183)

Lõplike meetmete kohaldamisel määratakse traditsiooniliste kaubandusvoogude jätkumise võimaldamiseks eristatud kvoot igale tootekategooriale, millele käesolev määrus lõplikud meetmed kehtestab.

8.3.   Kohaldatavad dumpingu- ja subsiidiumidevastased meetmed

(184)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kordasid mitu kasutajat ja importijat oma väiteid, et liidu tootjad ei vaja olemasolevate dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete tõttu täiendavat kaitset ning et igal juhul ei tohiks kaitsemeetmeid ning dumpingu- ja subsiidiumivastaseid meetmeid üksteisele lisada.

(185)

Komisjon tuletab meelde, et dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete eesmärk ei ole mitte sulgeda liidu turgu, vaid heastada kahjustavate kaubandustavade mõju. Seega on need meetmed suunatud ainult konkreetsete riikide dumpingule ja subsideerimisele, need on käesoleva meetmega kehtestatavatest kaitsemeetmetest erineva kohaldamisala ja eesmärgiga ning need ei ole kaitsemeetmetega teineteist välistavad.

(186)

Nagu aga ajutise määruse põhjenduses 117 öeldud, tunnistab komisjon, et dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kombineerimine kaitsemeetmetega võib põhjustada soovitust suuremat mõju. Kuna selline kuhjumise probleem tekiks alles pärast tariifikvoodi ülempiiri saavutamist, uurib komisjon vajadust probleemiga tegelemiseks hilisemas etapis ja nõuetekohase protsessi alusel. Selles raamistikus võib komisjon n-ö kahekordsete abinõude kehtestamise vältimiseks kaaluda tariifikvoodi ületamise korral kehtivate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kohaldamise peatamist või nende vähendamist, tagamaks. et nende meetmete koosmõju ei ületa kehtivate kaitsemeetmete või dumpinguvastaste/tasakaalustavate tollimaksude kõrgeimat taset.

8.4.   Kestus

(187)

Komisjon on seisukohal, et meetmed peaksid kehtima kolm aastat (hõlmates ajutiste meetmete kehtivusaega), nii et need aeguvad 30. juunil 2021. Tariifikvoot peaks olema avatud perioodideks 2. veebruarist 2019 kuni 30. juunini 2019, seejärel perioodiks 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 ning seejärel perioodiks 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021, nagu on määratletud IV lisas iga vaatlusaluse tootekategooria puhul.

(188)

Kuna meetmete kestus ületab üht aastat, tuleb neid kohaldamisperioodil korrapäraste vahemike järel järk-järgult liberaliseerida. Komisjoni arvates on meetmete liberaliseerimiseks sobivaim viis suurendada tariifivaba kvoodi määra iga aasta järel 5 % võrra. See peaks sisaldama ajutiste meetmete kohaldamisperioodi, mis tähendab, et esimene liberaliseerimine peaks toimuma 1. juulil 2019 ning teine 1. juulil 2020. Edaspidi jätkub liberaliseerimine sama korra alusel.

8.5.   Terasetoodete järelevalve

(189)

Käesoleva uurimise alla kuuluvate terasetoodete järelevalvemeetmed kehtestati 2016. aasta aprillis, kuna näis, et imporditendentsid võivad hakata põhjustama olulist kahju. Käesoleva uurimise järeldusi ning lõplike kaitsemeetmete kehtestamist arvestades leiab komisjon, et kaitsemeetmete kohaldamisalasse kuuluvate terasetoodete järelevalvesüsteem tuleks kaitsemeetmete kehtivusajaks peatada.

9.   TEATAVATE RIIKIDE VÄLJAJÄTMINE LÕPLIKE MEETMETE KOHALDAMISALAST

(190)

Vastavalt määruse (EL) 2015/478 artiklile 18 ja liidu rahvusvahelistele kohustustele ei tohiks ajutisi meetmeid kohaldada ühegi WTO-sse kuuluvast arenguriigist pärineva toote suhtes, kui selle impordi osakaal ei ületa 3 % selle toote liitu suunatud impordist, tingimusel et alla 3 % impordi osakaaluga WTO liikmetest riikide arvele ei jää tervikuna käsitledes rohkem kui 9 % vaatlusaluse toote koguimpordist liitu.

(191)

Komisjoni esialgne otsus näitab, et teatavatest arenguriikidest pärit asjaomased tootekategooriad vastavad eespool nimetatud erandi kohaldamise nõuetele. Lisas III.2 („Arenguriikidest pärit tootekategooriate loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõplikke meetmeid“) on täpsustatud arenguriigid käesoleva määruse tähenduses. Samuti nimetatakse iga 26 tootekategooria puhul arenguriigid, kelle suhtes ajutisi meetmeid kohaldatakse. Komisjon peab asjakohaseks arvutada arenguriikidest pärit impordi mahu kõige hilisema perioodi kohta kättesaadavate statistiliste andmete alusel iga tootekategooria kohta, kuna tariifikvoot määratakse ka tavapäraste kaubavoogude puhul iga kategooria kohta eraldi.

(192)

Kuna WTO liikmetest arenguriikide väljajätmist tuleks kohaldada seni, kuni nende osa liidu impordis ei ületa 3 %, hakkab komisjon olukorda regulaarselt ja vähemalt iga kaitsemeetmete kohaldamise aasta lõpul hindama, et uurida, kas mõni riik on ületanud eespool nimetatud piirmäära ja tuleks seejärel lisada kaitsemeetmete kohaldamisalasse.

(193)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 80, leiab komisjon, arvestades turgude tihedat integreeritust EMP liikmesriikidega ning nendest riikidest pärit impordi üldarve ja kaubavahetuse ümbersuunamise väikest riski, et Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist pärit hindamisalused tooted tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta, Peale selle tuleks kahepoolsete kohustuste täitmiseks jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja ka teatavad riigid, millega liit on sõlminud hetkel kehtiva (29) majanduspartnerluse lepingu. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist ei saanud komisjon ühtki märkust, mis toonuks kaasa nende järelduste muutumise, mis seetõttu kinnitatakse.

10.   LIIDU JA KOLMANDATE RIIKIDE VAHELISTEST KAHEPOOLSETEST LEPINGUTEST TULENEVAD KOHUSTUSED.

(194)

Komisjon veendus, et käesoleva määruse kohaselt võetud kaitsemeetmed vastavad ka teatavate kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsetest lepingutest tulenevate kohustustele.

(195)

Sellega seoses märgitakse, et leiti, et import endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist liitu on uurimisperioodil märkimisväärselt kasvanud ning on aidanud kaasa liidu terasetööstuses olulise kahju ohu tekkimisele. Selline import vastab seega kaitsemeetmete võtmise tingimustele vastavalt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (30) artikli 37 lõikele 1.

(196)

Samuti leitakse, et võttes arvesse uurimise ulatust ja järeldusi, on terasesektoris tõsiseid häireid, ning seetõttu on kaitsemeetmed õigustatud ka Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel 1972. aastal sõlmitud lepingu (31) artikli 26 alusel.

(197)

Viimasena, ka Türgist pärit import vastab Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Türgi Vabariigi vahelise lepingu (mis käsitleb Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemist) (32) artikli 12 tingimustele ning Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahelise assotsieerimislepingu juurde kuuluva 23. novembril 1970. aastal allkirjastatud lisaprotokolli (33) artikli 60 tingimustele.

11.   LÕPPMÄRKUSED

(198)

Võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat (34), on asjakohane sätestada viivisemäär lõplike tollimaksude võimaliku tagasimaksmise korral, sest tollimaksude suhtes kehtivad asjakohased sätted sellist viivisemäära ette ei näe ja riiklike eeskirjade kohaldamine tekitaks ettevõtjate vahel põhjendamatuid moonutusi olenevalt sellest, milline liikmesriik on tollivormistuseks valitud.

(199)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on vastavalt kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikli 3 lõike 3 ja määruse (EL) 2015/755 artikli 22 lõike 3 alusel loodud kaitsemeetmete komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kui artiklitest 6 ja 7 ei tulene teisiti, avatakse käesolevaga tariifikvoot kõigi 26 vaatlusaluse tootekategooria impordiks liitu (mille määratlemiseks viidatakse CN-koodidele, mis on täpsustatud sellega seoses I lisas) ja igaks lisas IV.1 ja IV.2 sätestatud perioodiks.

2.   Iga vaatlusaluse tootekategooria puhul, välja arvatud tootekategooria 1 puhul, eraldatakse osa tariifikvoodist IV lisas sätestatud riikidele.

3.   Iga tariifikvoodi ülejäänud osa ning tootekategooria 1 tariifikvoot eraldatakse ajalises järjekorras, võttes aluseks kehtivusaja iga kvartali jaoks võrdselt kehtestatud tariifikvoodi.

4.   Iga kvartali kvoodi jagamine peatatakse 20. komisjoni tööpäeval pärast kvartali lõppu. Iga kvartali lõpus kantakse tariifikvoodi kasutamata jääk automaatselt järgmisse kvartalisse. Iga lõpliku tariifikvoodi kohaldamisaasta viimase kvartali lõpu kasutamata jääki ei kanta üle.

5.   Kui lõike 2 kohane asjaomane kvoot on ühe konkreetse riigi puhul ammendatud, võib sellest riigist importida sama tootekategooria ülejäänud tariifikvoodi raames. Seda sätet kohaldatakse ainult lõpliku tariifikvoodi iga kohaldamisaasta viimases kvartalis.

6.   Kui asjaomane tariifikvoot on ammendatud või kui tootekategooriate impordi suhtes asjaomased tariifikvoodid ei kehti, kohaldatakse lisas IV.1 sätestatud tootekategooriate suhtes 25 % lisatollimaksu, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

Artikkel 2

1.   Kõigi nende toodete päritolu, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, määratakse kindlaks liidus kehtivate mittesooduspäritolu käsitlevate sätete kohaselt.

2.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid. Viivisintress, mida tuleb maksta tagasimaksmise korral, mis toob kaasa viivisintressi saamise õiguse, on Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatav määr, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja mis kehtib maksetähtpäeva kuu esimesel kalendripäeval ja mida suurendatakse ühe protsendipunkti võrra.

Artikkel 3

Artiklis 1 sätestatud tariifikvoote haldavad komisjon ja liikmesriigid vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklites 49–54 sätestatud tariifikvootide haldamise süsteemile.

Artikkel 4

Liikmesriigid ja komisjon teevad tihedat koostööd, et tagada käesoleva määruse täitmine.

Artikkel 5

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei kohaldata IV lisas loetletud 26 tootekategooria sellise impordi suhtes, mis pärineb ühest III lisas määratletud arenguriigist, artiklis 1 nimetatud meetmeid.

2.   Lisas III.2 täpsustatakse iga IV lisas sätestatud 26 tootekategooria puhul päritoluriigid, kelle suhtes kohaldatakse artiklis 1 sätestatud meetmeid.

Artikkel 6

1.   Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist pärit toodete suhtes artiklis 1 sätestatud meetmeid ei kohaldata.

2.   Samuti ei kohaldata artiklis 1 sätestatud meetmeid järgmiste riikide suhtes: Botswana, Côte d'Ivoire, eSwatini, Fidži, Ghana, Kamerun, Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik, Namiibia.

Artikkel 7

Artiklis 1 sätestatud meetmete kehtivusajaks peatatakse IV lisas nimetatud toodete puhul eelneva järelevalve meetmed, mis on jõus tulenevalt komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2016/670 (35).

Artikkel 8

Lisades IV.1 ja IV.2 sätestatud perioodi vältel võib komisjon asjaolude muutumise korral meetmeid läbi vaadata.

Artikkel 9

Kõik rakendusmääruse (EL) 2018/1013 kohaselt käesoleva määruse IV lisas sätestatud toodete puhul makstud lisatollimaksu summad nõutakse lõplikult sisse rakendusmääruse (EL) 2018/1013 artikli 1 lõikes 3 sätestatud mahus.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. jaanuar 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 83, 27.3.2015, lk 16.

(2)  ELT L 123, 19.5.2015, lk 33.

(3)  Komisjoni 17. juuli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1013, millega kehtestatakse ajutised kaitsemeetmed teatavate terastoodete impordi suhtes (ELT L 181, 18.7.2018, lk 39).

(4)  Teade kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatamise kohta seoses terasetoodete impordiga (ELT C 111, 26.3.2018, lk 29).

(5)  Teade, millega muudetakse teadet kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatamise kohta seoses terasetoodete impordiga (ELT C 225, 28.6.2018, lk 54).

(6)  WTO apellatsioonikogu aruanne „US – Definitive Safeguard Measures on Imports of Certain Steel Products“, WT/DS259/AB/R, punkt 319.

(7)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1694/2002 (EÜT L 261, 28.9.2002, lk 1).

(8)  WTO vaekoja aruanne „Dominican Republic – Safeguard Measures on Imports of Polypropylene Bags and Tubular Fabric“, WT/DS415/R, WT/DS416/R, WT/DS417/R, WT/DS418/R, punktid 7.177 ja 7.236.

(9)  Botswana, Côte d'Ivoire, eSwatini, Fidži, Ghana, Kamerun, Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik, Namiibia.

(10)  Need olid kategooriad 10, 11, 19, 24 ja 27.

(11)  Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, India, Hiina Rahvavabariik, Lõuna-Korea, Türgi ja Venemaa.

(12)  WTO apellatsioonikogu aruanne, „Argentina – Safeguard Measures on Imports of Footwear“, WT/DS121/9, punkt 131.

(13)  WTO vaekogu aruanne, „US – Definitive Safeguard Measures on Imports of Wheat Gluten from the European Communities“, WT/DS166/R, punkt 8.31.

(14)  WTO vaekogu aruanne, „Ukraine – Definitive Safeguard Measures on Passenger Cars“, WT/DS468/R, 26. juuni 2015, punkt 7.146.

(15)  WTO vaekogu aruanne „US – Definitive Safeguard Measures on Imports of Certain Steel Products“, WT/DS259/AB/R, punkt 10.168.

(16)  WTO apellatsioonikogu aruanne, „Argentina – Safeguard Measures on Imports of Footwear“, WT/DS121/AB/R, vastu võetud 12. jaanuaril 2000, punkt 130.

(17)  WTO vaekogu aruanne „US – Definitive Safeguard Measures on Imports of Certain Steel Products“, WT/DS259/AB/R, joonealune märkus 17, punkt 374.

(18)  WTO vaekogu aruanne „US – Definitive Safeguard Measures on Imports of Certain Steel Products“, WT/DS259/AB/R, punkt 10.168, joonealune märkus 16, punkt 7.132.

(19)  https://www.globaltradealert.org/reports/download/44, lk 11.

(20)  COM(2016) 155 (final), 16. märts 2016.

(21)  Allikas: Global Trade Atlas.

(22)  https://www.cbp.gov/trade/quota/bulletins/qb-18-126-absolute-quota-aluminum-products-argentina-brazil-south-korea

(23)  USA paragrahvi 232 kohased meetmed jõustusid 8. märtsil 2018 ning komisjon uuris andmeid kuni 2018. aasta septembrini.

(24)  Äriühing ja teadete kuupäevad, miljonites lühikestes tonnides: Big River, 25.4.2018 ja 29.6.2018, 3,2; US Steel, 5.3.2018, 2,8; JSW Steel, 26.3.2018 ja 21.6.2018, 2,5; Nucor, 10.1.2018, 2.3.2018, 11.5.2018 ja 7.9.2018, 2,25; North Star Bluescope, 13.8.2018, 0,7–1,0; Liberty Steel Group, 26.6.2018, 0,75; Republic Steel Group, 12.3.2018 ja 19.7.2018, 0,66; Steel Dynamics, 26.6.2018, 0,4. Selle mitteammendava 2018. aastal ajakirjanduses avaldatud teadete loetelu (peamiselt äriühingute pressiteated) alusel kavandatav kogu võimsuse laiendamine moodustab 13,5 miljonit lühikest tonni, mis võrdub umbes 12 miljoni tonniga.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018 määrusega (EL) 2018/825 (ELT L 143, 7.6.2018, lk 6)) artikli 7 lõige 2c.

(26)  WTO apellatsioonikogu aruanne, „US- Line Pipe“, WT/DS202, punkt 235.

(27)  CN-koodid 7225 19 90 ja 7226 19 80.

(28)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(29)  Botswana, Côte d'Ivoire, eSwatini, Fidži, Ghana, Kamerun, Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik, Namiibia.

(30)  ELT L 84, 20.3.2004, lk 13.

(31)  EÜT L 300, 31.12.1972, lk 189.

(32)  EÜT L 227, 7.9.1996, lk 3.

(33)  EÜT L 293, 29.12.1972, lk 3.

(34)  Euroopa Kohtu (kolmas koda) 18. jaanuari 2017. aasta otsus kohtuasjas C-365/15, Wortmann vs. Hauptzollamt Bielefeld, EU:C:2017:19, punktid 35–39.

(35)  Komisjoni 28. aprill 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/670, millega kehtestatakse liidu eelnev järelevalve teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavate raua- ja terasetoodete impordi üle (ELT L 115, 29.4.2016, lk 37).


I LISA

Vaatlusalune toode

Tootenumber

Tootekategooria

CN-koodid

1

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7208 10 00 , 7208 25 00 , 7208 26 00 , 7208 27 00 , 7208 36 00 , 7208 37 00 , 7208 38 00 , 7208 39 00 , 7208 40 00 , 7208 52 10 , 7208 52 99 , 7208 53 10 , 7208 53 90 , 7208 54 00 , 7211 13 00 , 7211 14 00 , 7211 19 00 , 7212 60 00 , 7225 19 10 , 7225 30 10 , 7225 30 30 , 7225 30 90 , 7225 40 15 , 7225 40 90 , 7226 19 10 , 7226 91 20 , 7226 91 91 , 7226 91 99

2

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed

7209 15 00 , 7209 16 90 , 7209 17 90 , 7209 18 91 , 7209 25 00 , 7209 26 90 , 7209 27 90 , 7209 28 90 , 7209 90 20 , 7209 90 80 , 7211 23 20 , 7211 23 30 , 7211 23 80 , 7211 29 00 , 7211 90 20 , 7211 90 80 , 7225 50 20 , 7225 50 80 , 7226 20 00 , 7226 92 00

3

Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras)

7209 16 10 , 7209 17 10 , 7209 18 10 , 7209 26 10 , 7209 27 10 , 7209 28 10 , 7225 19 90 , 7226 19 80

4

Metalliga kaetud lehtteras

7210 20 00 , 7210 30 00 , 7210 41 00 , 7210 49 00 , 7210 61 00 , 7210 69 00 , 7210 90 80 , 7212 20 00 , 7212 30 00 , 7212 50 20 , 7212 50 30 , 7212 50 40 , 7212 50 61 , 7212 50 69 , 7212 50 90 , 7225 91 00 , 7225 92 00 , 7225 99 00 , 7226 99 10 , 7226 99 30 , 7226 99 70

5

Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras

7210 70 80 , 7212 40 80

6

Tinatatud tooted

7209 18 99 , 7210 11 00 , 7210 12 20 , 7210 12 80 , 7210 50 00 , 7210 70 10 , 7210 90 40 , 7212 10 10 , 7212 10 90 , 7212 40 20

7

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid

7208 51 20 , 7208 51 91 , 7208 51 98 , 7208 52 91 , 7208 90 20 , 7208 90 80 , 7210 90 30 , 7225 40 12 , 7225 40 40 , 7225 40 60

8

Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7219 11 00 , 7219 12 10 , 7219 12 90 , 7219 13 10 , 7219 13 90 , 7219 14 10 , 7219 14 90 , 7219 22 10 , 7219 22 90 , 7219 23 00 , 7219 24 00 , 7220 11 00 , 7220 12 00

9

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad

7219 31 00 , 7219 32 10 , 7219 32 90 , 7219 33 10 , 7219 33 90 , 7219 34 10 , 7219 34 90 , 7219 35 10 , 7219 35 90 , 7219 90 20 , 7219 90 80 , 7220 20 21 , 7220 20 29 , 7220 20 41 , 7220 20 49 , 7220 20 81 , 7220 20 89 , 7220 90 20 , 7220 90 80

10

Roostevabast terasest kuumvaltsitud kvartovaltsplaadid

7219 21 10 , 7219 21 90

11

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras

7225 11 00 , 7226 11 00

12

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid

7214 30 00 , 7214 91 10 , 7214 91 90 , 7214 99 31 , 7214 99 39 , 7214 99 50 , 7214 99 71 , 7214 99 79 , 7214 99 95 , 7215 90 00 , 7216 10 00 , 7216 21 00 , 7216 22 00 , 7216 40 10 , 7216 40 90 , 7216 50 10 , 7216 50 91 , 7216 50 99 , 7216 99 00 , 7228 10 20 , 7228 20 10 , 7228 20 91 , 7228 30 20 , 7228 30 41 , 7228 30 49 , 7228 30 61 , 7228 30 69 , 7228 30 70 , 7228 30 89 , 7228 60 20 , 7228 60 80 , 7228 70 10 , 7228 70 90 , 7228 80 00

13

Varbmaterjal

7214 20 00 , 7214 99 10

14

Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid

7222 11 11 , 7222 11 19 , 7222 11 81 , 7222 11 89 , 7222 19 10 , 7222 19 90 , 7222 20 11 , 7222 20 19 , 7222 20 21 , 7222 20 29 , 7222 20 31 , 7222 20 39 , 7222 20 81 , 7222 20 89 , 7222 30 51 , 7222 30 91 , 7222 30 97 , 7222 40 10 , 7222 40 50 , 7222 40 90

15

Roostevabast terasest valtstraat

7221 00 10 , 7221 00 90

16

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat

7213 10 00 , 7213 20 00 , 7213 91 10 , 7213 91 20 , 7213 91 41 , 7213 91 49 , 7213 91 70 , 7213 91 90 , 7213 99 10 , 7213 99 90 , 7227 10 00 , 7227 20 00 , 7227 90 10 , 7227 90 50 , 7227 90 95

17

Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid

7216 31 10 , 7216 31 90 , 7216 32 11 , 7216 32 19 , 7216 32 91 , 7216 32 99 , 7216 33 10 , 7216 33 90

18

Sulundkonstruktsioonid

7301 10 00

19

Raudteematerjal

7302 10 22 , 7302 10 28 , 7302 10 40 , 7302 10 50 , 7302 40 00

20

Gaasitorud

7306 30 41 , 7306 30 49 , 7306 30 72 , 7306 30 77

21

Õõnesprofiilid

7306 61 10 , 7306 61 92 , 7306 61 99

22

Roostevabast terasest õmblusteta torud

7304 11 00 , 7304 22 00 , 7304 24 00 , 7304 41 00 , 7304 49 10 , 7304 49 93 , 7304 49 95 , 7304 49 99

23

Terasest kandetorud

7304 51 12 , 7304 51 18 , 7304 59 32 , 7304 59 38

24

Muud õmblusteta torud

7304 19 10 , 7304 19 30 , 7304 19 90 , 7304 23 00 , 7304 29 10 , 7304 29 30 , 7304 29 90 , 7304 31 20 , 7304 31 80 , 7304 39 10 , 7304 39 52 , 7304 39 58 , 7304 39 92 , 7304 39 93 , 7304 39 98 , 7304 51 81 , 7304 51 89 , 7304 59 10 , 7304 59 92 , 7304 59 93 , 7304 59 99 , 7304 90 00

25

Suured keevistorud

7305 11 00 , 7305 12 00 , 7305 19 00 , 7305 20 00 , 7305 31 00 , 7305 39 00 , 7305 90 00

26

Muud keevistorud

7306 11 10 , 7306 11 90 , 7306 19 10 , 7306 19 90 , 7306 21 00 , 7306 29 00 , 7306 30 11 , 7306 30 19 , 7306 30 80 , 7306 40 20 , 7306 40 80 , 7306 50 20 , 7306 50 80 , 7306 69 10 , 7306 69 90 , 7306 90 00

27

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmviimistletud latid

7215 10 00 , 7215 50 11 , 7215 50 19 , 7215 50 80 , 7228 10 90 , 7228 20 99 , 7228 50 20 , 7228 50 40 , 7228 50 61 , 7228 50 69 , 7228 50 80

28

Legeerimata terasest traat

7217 10 10 , 7217 10 31 , 7217 10 39 , 7217 10 50 , 7217 10 90 , 7217 20 10 , 7217 20 30 , 7217 20 50 , 7217 20 90 , 7217 30 41 , 7217 30 49 , 7217 30 50 , 7217 30 90 , 7217 90 20 , 7217 90 50 , 7217 90 90


II LISA

II.1. Impordi kasv 26 tootekategooria puhul (tonnides)

Tootenumber

Tootekategooria

2013

2014

2015

2016

2017

Hiliseim periood (HP)

Kasv HP-l võrreldes 2013. aastaga

1

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

4 867 242

5 263 815

7 854 395

8 610 847

7 048 217

7 209 718

48 %

2

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed

1 837 875

1 906 067

2 761 337

2 007 299

2 463 937

2 463 941

34 %

3

Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras)

266 355

284 376

279 777

312 647

377 744

433 526

63 %

4

Metalliga kaetud lehtteras

1 855 325

2 203 135

2 688 830

3 924 906

5 019 132

4 637 052

150 %

5

Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras

681 646

725 004

622 482

730 619

919 000

937 693

38 %

6

Tinatatud tooted

549 941

660 743

634 722

754 638

616 810

735 928

34 %

7

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid

1 439 430

1 968 634

2 573 220

2 834 744

2 549 694

2 374 170

65 %

8

Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

157 197

213 885

247 090

326 631

407 886

408 468

160 %

9

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad

645 004

954 179

697 199

753 058

869 091

972 415

51 %

10

Roostevabast terasest kuumvaltsitud kvartovaltsplaadid

26 799

34 700

31 586

25 995

27 704

28 677

7 %

12

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid

942 999

1 265 397

1 233 328

1 429 511

1 419 973

1 792 392

90 %

13

Varbmaterjal

528 702

972 572

1 430 000

1 292 936

1 191 379

1 755 338

232 %

14

Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid

114 638

149 670

144 875

149 499

161 973

184 811

61 %

15

Roostevabast terasest valtstraat

52 068

71 209

57 542

58 659

63 022

69 786

34 %

16

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat

1 107 169

1 267 308

1 694 707

2 001 322

2 093 877

2 354 164

113 %

17

Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid

222 797

274 863

267 851

387 353

262 759

373 732

68 %

18

Sulundkonstruktsioonid

15 871

16 497

14 051

36 683

84 549

83 502

426 %

19

Raudteematerjal

14 587

25 532

23 202

12 494

18 232

23 013

58 %

20

Gaasitorud

275 378

349 078

314 471

354 261

401 410

445 569

62 %

21

Õõnesprofiilid

485 038

578 426

602 190

757 274

862 889

956 360

97 %

22

Roostevabast terasest õmblusteta torud

42 417

55 590

54 948

51 614

49 593

49 781

17 %

24

Muud õmblusteta torud

440 696

509 052

448 761

448 333

410 822

480 600

9 %

25

Suured keevistorud

295 502

418 808

218 549

171 512

1 053 049

720 886

144 %

26

Muud keevistorud

462 137

484 915

494 914

526 634

551 764

558 457

21 %

27

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmviimistletud latid

446 086

514 066

479 271

454 924

454 921

501 232

12 %

28

Legeerimata terasest traat

555 798

700 560

683 041

726 158

714 480

762 600

37 %

II.2. Impordi kasv kahe tootekategooria puhul (tonnides)

Tootenumber

Tootekategooria

2013

2014

2015

2016

2017

Hiliseim periood (HP)

Kasv HP-l võrreldes 2013. aastaga

11

Suundorienteeritud struktuuriga elektrotehniline lehtteras

114 388

112 258

101 737

109 518

99 917

106 570

– 7 %

23

Terasest kandetorud

7 475

8 998

8 337

7 035

6 137

6 265

– 16 %


III LISA

III.1. Arenguriikide loetelu, WTO liikmed

Afganistan, Albaania, Angola, Antigua ja Barbuda, Argentina, Armeenia, Bahrein, Bangladesh, Barbados, Belize, Benin, Boliivia, Botswana, Brasiilia, Brunei Darussalam, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Kambodža, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad, Tšiili, Hiina, Colombia, Kongo, Costa Rica, Côte d'Ivoire, Kuuba, Kongo Demokraatlik Vabariik, Djibouti, Dominica, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, El Salvador, Eswatini, Fidži, Gabon, Gambia, Gruusia, Ghana, Grenada, Guatemala, Guinea, Guinea-Bissau, Guyana, Haiti, Honduras, Hongkong, India, Indoneesia, Jamaica, Jordaania, Kasahstan, Keenia, Kuveit, Kirgiisi Vabariik, Laose Demokraatlik Rahvavabariik, Lesotho, Libeeria, Macau, Madagaskar, Malawi, Malaisia, Maldiivid, Mali, Mauritaania, Mauritius, Mehhiko, Moldova, Mongoolia, Montenegro, Maroko, Mosambiik, Myanmar, Namiibia, Nepal, Nicaragua, Niger, Nigeeria, Omaan, Pakistan, Panama, Paapua Uus-Guinea, Paraguay, Peruu, Filipiinid, Katar, Ruanda, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Samoa, Saudi Araabia, Senegal, Seišellid, Sierra Leone, Saalomoni Saared, Lõuna-Aafrika Vabariik, Sri Lanka, Suriname, Tadžikistan, Tansaania, Tai, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Togo, Tonga, Trinidad ja Tobago, Tuneesia, Türgi, Uganda, Ukraina, Araabia Ühendemiraadid, Uruguay, Vanuatu, Venezuela, Vietnam, Jeemen, Sambia, Zimbabwe

III.2. Arenguriikidest pärit tootekategooriate loetelu, mille suhtes kohaldatakse lõplikke meetmeid

Riik/tooterühm

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

24

25

26

27

28

Brasiilia

x

x

 

 

 

x

x

x

 

 

 

 

 

 

 

x

 

 

 

 

 

x

 

 

 

 

Hiina

 

 

x

x

 

x

 

x

 

x

x

 

 

x

 

 

x

x

 

x

x

x

x

x

x

x

Egiptus

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

 

 

 

 

x

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

x

x

 

 

 

 

 

 

India

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

 

 

x

x

 

 

 

 

x

 

x

 

 

x

 

 

Indoneesia

 

 

 

 

 

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Malaisia

 

 

 

 

 

 

 

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mehhiko

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

x

 

 

 

 

Moldova

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

x

 

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tai

 

 

 

 

 

 

 

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Türgi

x

x

 

x

x

 

 

 

x

x

x

x

 

 

x

x

 

x

x

x

 

 

x

x

x

x

Ukraina

x

x

 

 

 

 

x

 

 

 

 

x

x

 

x

x

 

x

x

x

x

x

 

 

x

x

Araabia Ühendemiraadid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

x

x

 

x

 

 

 

 

x

 

 

Vietnam

 

x

 

x

 

 

 

 

x

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


IV LISA

IV.1. Tariifikvootide mahud

Tootenumber

Tootekategooria

CN-koodid

Jaotamine riigiti (vajaduse korral)

2.2.2019 – 30.6.2019

1.7.2019 – 30.6.2020

1.7.2020 – 30.6.2021

Lisatollimaksu määr

Seerianumbrid

Tariifikvootide maht (netotonnides)

Tariifikvootide maht (netotonnides)

Tariifikvootide maht (netotonnides)

1

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7208 10 00 , 7208 25 00 , 7208 26 00 , 7208 27 00 , 7208 36 00 , 7208 37 00 , 7208 38 00 , 7208 39 00 , 7208 40 00 , 7208 52 10 , 7208 52 99 , 7208 53 10 , 7208 53 90 , 7208 54 00 , 7211 13 00 , 7211 14 00 , 7211 19 00 , 7212 60 00 , 7225 19 10 , 7225 30 10 , 7225 30 30 , 7225 30 90 , 7225 40 15 , 7225 40 90 , 7226 19 10 , 7226 91 20 , 7226 91 91 , 7226 91 99

Kõik kolmandad riigid

3 359 532,08

8 641 212,54

9 073 273,16

25 %

 (1)

2

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmvaltsitud lehed

7209 15 00 , 7209 16 90 , 7209 17 90 , 7209 18 91 , 7209 25 00 , 7209 26 90 , 7209 27 90 , 7209 28 90 , 7209 90 20 , 7209 90 80 , 7211 23 20 , 7211 23 30 , 7211 23 80 , 7211 29 00 , 7211 90 20 , 7211 90 80 , 7225 50 20 , 7225 50 80 , 7226 20 00 , 7226 92 00

India

234 714,39

603 720,07

633 906,07

25 %

09.8801

Korea Vabariik

144 402,99

371 425,82

389 997,11

25 %

09.8802

Ukraina

102 325,83

263 197,14

276 357,00

25 %

09.8803

Brasiilia

65 398,61

168 214,89

176 625,64

25 %

09.8804

Serbia

56 480,21

145 275,43

152 539,20

25 %

09.8805

Muud riigid

430 048,96

1 106 149,42

1 161 456,89

25 %

 (2)

3.A

Elektrotehniline lehtteras (v.a suundorienteeritud struktuuriga lehtteras)

7209 16 10 , 7209 17 10 , 7209 18 10 , 7209 26 10 , 7209 27 10 , 7209 28 10

Korea Vabariik

1 923,96

4 948,72

5 196,15

25 %

09.8806

Hiina

822,98

2 116,84

2 222,68

25 %

09.8807

Venemaa

519,69

1 336,71

1 403,54

25 %

09.8808

Iraani Islamivabariik

227,52

585,21

614,47

25 %

09.8809

Muud riigid

306,34

787,96

827,35

25 %

 (3)

3.B

7225 19 90 , 7226 19 80

Venemaa

51 426,29

132 276,00

138 889,80

25 %

09.8811

Korea Vabariik

31 380,40

80 715,02

84 750,77

25 %

09.8812

Hiina

24 187,01

62 212,57

65 323,20

25 %

09.8813

Taiwan

18 144,97

46 671,54

49 005,12

25 %

09.8814

Muud riigid

8 395,39

21 594,19

22 673,90

25 %

 (4)

4.A (5)

Metalliga kaetud lehtteras

TARICi koodid: 7210410020 , 7210490020 7210610020 , 7210690020 , 7212300020 , 7212506120 , 7212506920 , 7225920020 , 7225990011 , 7225990022 , 7225990040 , 7226997011 , 7226997091 , 7226997094 7225990091 , 7225990092 , 7226993010 ,

Korea Vabariik

69 571,10

178 947,15

187 894,51

25 %

09.8816

India

83 060,42

213 643,66

224 325,84

25 %

09.8817

Muud riigid

761 518,93

1 958 739,13

2 056 676,09

25 %

 (6)

4.B (7)

CN-koodid: 7210 20 00 , 7210 30 00 , 7210 90 80 , 7212 20 00 , 7212 50 20 , 7212 50 30 , 7212 50 40 , 7212 50 90 , 7225 91 00 , 7226 99 10

TARICi koodid: 7210410080 , 7210490080 , 7210610080 , 7210690080 , 7212300080 , 7212506180 , 7212506980 , 7225920080 , 7225990025 , 7225990095 , 7226993090 , 7226997019 , 7226997096

Hiina

204 951,07

527 164,42

553 522,64

25 %

09.8821

Korea Vabariik

249 533,26

641 836,39

673 928,21

25 %

09.8822

India

118 594,25

305 041,91

320 294,00

25 %

09.8823

Taiwan

49 248,78

126 675,12

133 008,88

25 %

09.8824

Muud riigid

125 598,05

323 056,72

339 209,55

25 %

 (8)

5

Orgaanilise kattega pinnatud lehtteras

7210 70 80 , 7212 40 80

India

108 042,36

277 900,89

291 795,94

25 %

09.8826

Korea Vabariik

103 354,11

265 842,04

279 134,14

25 %

09.8827

Taiwan

31 975,79

82 246,46

86 358,79

25 %

09.8828

Türgi

21 834,45

56 161,42

58 969,49

25 %

09.8829

endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

16 331,15

42 006,13

44 106,44

25 %

09.8830

Muud riigid

43 114,71

110 897,39

116 442,26

25 %

 (9)

6

Tinatatud tooted

7209 18 99 , 7210 11 00 , 7210 12 20 , 7210 12 80 , 7210 50 00 , 7210 70 10 , 7210 90 40 , 7212 10 10 , 7212 10 90 , 7212 40 20

Hiina

158 139,17

406 757,31

427 095,17

25 %

09.8831

Serbia

30 545,88

78 568,52

82 496,95

25 %

09.8832

Korea Vabariik

23 885,70

61 437,55

64 509,42

25 %

09.8833

Taiwan

21 167,00

54 444,65

57 166,88

25 %

09.8834

Brasiilia

19 730,03

50 748,55

53 285,98

25 %

09.8835

Muud riigid

33 167,30

85 311,19

89 576,75

25 %

 (10)

7

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kvartovaltsplaadid

7208 51 20 , 7208 51 91 , 7208 51 98 , 7208 52 91 , 7208 90 20 , 7208 90 80 , 7210 90 30 , 7225 40 12 , 7225 40 40 , 7225 40 60

Ukraina

339 678,24

873 702,59

917 387,71

25 %

09.8836

Korea Vabariik

140 011,38

360 129,93

378 136,43

25 %

09.8837

Venemaa

115 485,12

297 044,77

311 897,01

25 %

09.8838

India

74 811,09

192 425,17

202 046,43

25 %

09.8839

Muud riigid

466 980,80

1 201 143,58

1 261 200,76

25 %

 (11)

8

Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad

7219 11 00 , 7219 12 10 , 7219 12 90 , 7219 13 10 , 7219 13 90 , 7219 14 10 , 7219 14 90 , 7219 22 10 , 7219 22 90 , 7219 23 00 , 7219 24 00 , 7220 11 00 , 7220 12 00

Hiina

87 328,82

224 622,62

235 853,75

25 %

09.8841

Korea Vabariik

18 082,33

46 510,43

48 835,95

25 %

09.8842

Taiwan

12 831,07

33 003,41

34 653,58

25 %

09.8843

Ameerika Ühendriigid

11 810,30

30 377,84

31 896,74

25 %

09.8844

Muud riigid

10 196,61

26 227,19

27 538,55

25 %

 (12)

9

Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad

7219 31 00 , 7219 32 10 , 7219 32 90 , 7219 33 10 , 7219 33 90 , 7219 34 10 , 7219 34 90 , 7219 35 10 , 7219 35 90 , 7219 90 20 , 7219 90 80 , 7220 20 21 , 7220 20 29 , 7220 20 41 , 7220 20 49 , 7220 20 81 , 7220 20 89 , 7220 90 20 , 7220 90 80

Korea Vabariik

70 813,18

182 141,97

191 249,07

25 %

09.8846

Taiwan

65 579,14

168 679,23

177 113,19

25 %

09.8847

India

42 720,54

109 883,53

115 377,71

25 %

09.8848

Ameerika Ühendriigid

35 609,52

91 592,94

96 172,59

25 %

09.8849

Türgi

29 310,69

75 391,41

79 160,98

25 %

09.8850

Malaisia

19 799,24

50 926,57

53 472,90

25 %

09.8851

Vietnam

16 832,28

43 295,10

45 459,86

25 %

09.8852

Muud riigid

50 746,86

130 528,43

137 054,85

25 %

 (13)

10

Roostevabast terasest kuumvaltsitud kvartovaltsplaadid

7219 21 10 , 7219 21 90

Hiina

6 765,50

17 401,86

18 271,95

25 %

09.8856

India

2 860,33

7 357,20

7 725,06

25 %

09.8857

Taiwan

1 119,34

2 879,11

3 023,06

25 %

09.8858

Muud riigid

1 440,07

3 704,07

3 889,27

25 %

 (14)

12

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid

7214 30 00 , 7214 91 10 , 7214 91 90 , 7214 99 31 , 7214 99 39 , 7214 99 50 , 7214 99 71 , 7214 99 79 , 7214 99 95 , 7215 90 00 , 7216 10 00 , 7216 21 00 , 7216 22 00 , 7216 40 10 , 7216 40 90 , 7216 50 10 , 7216 50 91 , 7216 50 99 , 7216 99 00 , 7228 10 20 , 7228 20 10 , 7228 20 91 , 7228 30 20 , 7228 30 41 , 7228 30 49 , 7228 30 61 , 7228 30 69 , 7228 30 70 , 7228 30 89 , 7228 60 20 , 7228 60 80 , 7228 70 10 , 7228 70 90 , 7228 80 00

Hiina

166 217,87

427 536,89

448 913,74

25 %

09.8861

Türgi

114 807,87

295 302,79

310 067,93

25 %

09.8862

Venemaa

94 792,44

243 820,15

256 011,16

25 %

09.8863

Šveits

73 380,52

188 745,54

198 182,81

25 %

09.8864

Valgevene

57 907,73

148 947,24

156 394,60

25 %

09.8865

Muud riigid

76 245,19

196 113,88

205 919,57

25 %

 (15)

13

Varbmaterjal

7214 20 00 , 7214 99 10

Türgi

117 231,80

301 537,50

316 614,37

25 %

09.8866

Venemaa

94 084,20

241 998,46

254 098,38

25 %

09.8867

Ukraina

62 534,65

160 848,36

168 890,77

25 %

09.8868

Bosnia ja Hertsegoviina

39 356,10

101 229,71

106 291,20

25 %

09.8869

Moldova

28 284,59

72 752,14

76 389,74

25 %

09.8870

Muud riigid

217 775,50

560 150,74

588 158,28

 

 (16)

14

Roostevabast terasest liht- ja kergprofiilid

7222 11 11 , 7222 11 19 , 7222 11 81 , 7222 11 89 , 7222 19 10 , 7222 19 90 , 7222 20 11 , 7222 20 19 , 7222 20 21 , 7222 20 29 , 7222 20 31 , 7222 20 39 , 7222 20 81 , 7222 20 89 , 7222 30 51 , 7222 30 91 , 7222 30 97 , 7222 40 10 , 7222 40 50 , 7222 40 90

India

44 433,00

114 288,24

120 002,65

25 %

09.8871

Šveits

6 502,75

16 726,03

17 562,33

25 %

09.8872

Ukraina

5 733,50

14 747,41

15 484,78

25 %

09.8873

Muud riigid

8 533,24

21 948,75

23 046,19

25 %

 (17)

15

Roostevabast terasest valtstraat

7221 00 10 , 7221 00 90

India

10 135,23

26 069,31

27 372,78

25 %

09.8876

Taiwan

6 619,68

17 026,79

17 878,13

25 %

09.8877

Korea Vabariik

3 300,07

8 488,26

8 912,67

25 %

09.8878

Hiina

2 216,86

5 702,09

5 987,20

25 %

09.8879

Jaapan

2 190,40

5 634,03

5 915,73

25 %

09.8880

Muud riigid

1 144,43

2 943,64

3 090,82

25 %

 (18)

16

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat

7213 10 00 , 7213 20 00 , 7213 91 10 , 7213 91 20 , 7213 91 41 , 7213 91 49 , 7213 91 70 , 7213 91 90 , 7213 99 10 , 7213 99 90 , 7227 10 00 , 7227 20 00 , 7227 90 10 , 7227 90 50 , 7227 90 95

Ukraina

149 009,10

383 273,39

402 437,06

25 %

09.8881

Šveits

141 995,22

365 232,67

383 494,31

25 %

09.8882

Venemaa

122 883,63

316 074,84

331 878,59

25 %

09.8883

Türgi

121 331,08

312 081,44

327 685,51

25 %

09.8884

Valgevene

97 436,46

250 620,96

263 152,01

25 %

09.8885

Moldova

73 031,65

187 848,18

197 240,59

25 %

09.8886

Muud riigid

122 013,20

313 835,96

329 527,76

25 %

 (19)

17

Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid

7216 31 10 , 7216 31 90 , 7216 32 11 , 7216 32 19 , 7216 32 91 , 7216 32 99 , 7216 33 10 , 7216 33 90

Ukraina

42 915,19

110 384,21

115 903,42

25 %

09.8891

Türgi

38 465,03

98 937,73

103 884,61

25 %

09.8892

Korea Vabariik

10 366,76

26 664,84

27 998,09

25 %

09.8893

Venemaa

9 424,08

24 240,12

25 452,12

25 %

09.8894

Brasiilia

8 577,95

22 063,74

23 166,93

25 %

09.8895

Šveits

6 648,01

17 099,66

17 954,65

25 %

09.8896

Muud riigid

14 759,92

37 964,70

39 862,93

25 %

 (20)

18

Sulundkonstruktsioonid

7301 10 00

Hiina

12 198,24

31 375,68

32 944,46

25 %

09.8901

Araabia Ühendemiraadid

6 650,41

17 105,84

17 961,13

25 %

09.8902

Muud riigid

480,04

1 234,73

1 296,46

25 %

 (21)

19

Raudteematerjal

7302 10 22 , 7302 10 28 , 7302 10 40 , 7302 10 50 , 7302 40 00

Venemaa

2 147,19

5 522,90

5 799,05

25 %

09.8906

Hiina

2 145,07

5 517,42

5 793,30

25 %

09.8907

Türgi

1 744,68

4 487,58

4 711,96

25 %

09.8908

Ukraina

657,60

1 691,46

1 776,03

25 %

09.8909

Muud riigid

1 010,85

2 600,06

2 730,07

25 %

 (22)

20

Gaasitorud

7306 30 41 , 7306 30 49 , 7306 30 72 , 7306 30 77

Türgi

88 914,68

228 701,68

240 136,77

25 %

09.8911

India

32 317,40

83 125,12

87 281,37

25 %

09.8912

endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

9 637,48

24 789,01

26 028,46

25 %

09.8913

Muud riigid

22 028,87

56 661,52

59 494,59

25 %

 (23)

21

Õõnesprofiilid

7306 61 10 , 7306 61 92 , 7306 61 99

Türgi

154 436,15

397 232,59

417 094,22

25 %

09.8916

Venemaa

35 406,28

91 070,18

95 623,68

25 %

09.8917

endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

34 028,95

87 527,48

91 903,85

25 %

09.8918

Ukraina

25 240,74

64 922,92

68 169,06

25 %

09.8919

Šveits

25 265,29

57 369,40

60 237,87

25 %

09.8920

Valgevene

20 898,79

53 754,78

56 442,52

25 %

09.8921

Muud riigid

25 265,29

64 986,05

68 235,36

25 %

 (24)

22

Roostevabast terasest õmblusteta torud

7304 11 00 , 7304 22 00 , 7304 24 00 , 7304 41 00 , 7304 49 10 , 7304 49 93 , 7304 49 95 , 7304 49 99

India

8 315,90

21 389,71

22 459,20

25 %

09.8926

Ukraina

5 224,94

13 439,33

14 111,29

25 %

09.8927

Korea Vabariik

1 649,31

4 242,27

4 454,39

25 %

09.8928

Jaapan

1 590,45

4 090,86

4 295,41

25 %

09.8929

Ameerika Ühendriigid

1 393,26

3 583,68

3 762,86

25 %

09.8930

Hiina

1 299,98

3 343,74

3 510,92

25 %

09.8931

Muud riigid

2 838,17

7 300,20

7 665,21

25 %

 (25)

24

Muud õmblusteta torud

7304 19 10 , 7304 19 30 , 7304 19 90 , 7304 23 00 , 7304 29 10 , 7304 29 30 , 7304 29 90 , 7304 31 20 , 7304 31 80 , 7304 39 10 , 7304 39 52 , 7304 39 58 , 7304 39 92 , 7304 39 93 , 7304 39 98 , 7304 51 81 , 7304 51 89 , 7304 59 10 , 7304 59 92 , 7304 59 93 , 7304 59 99 , 7304 90 00

Hiina

49 483,75

127 279,51

133 643,48

25 %

09.8936

Ukraina

36 779,89

94 603,32

99 333,49

25 %

09.8937

Valgevene

19 655,31

50 556,35

53 084,17

25 %

09.8938

Jaapan

13 766,04

35 408,29

37 178,71

25 %

09.8939

Ameerika Ühendriigid

12 109,53

31 147,50

32 704,87

25 %

09.8940

Muud riigid

55 345,57

142 356,97

149 474,82

25 %

 (26)

25

Suured keevistorud

7305 11 00 , 7305 12 00 , 7305 19 00 , 7305 20 00 , 7305 31 00 , 7305 39 00 , 7305 90 00

Venemaa

140 602,32

361 649,91

379 732,41

25 %

09.8941

Türgi

17 543,40

45 124,22

47 380,43

25 %

09.8942

Hiina

14 213,63

36 559,56

38 387,54

25 %

09.8943

Muud riigid

34 011,86

87 483,52

91 857,70

25 %

 (27)

26

Muud keevistorud

7306 11 10 , 7306 11 90 , 7306 19 10 , 7306 19 90 , 7306 21 00 , 7306 29 00 , 7306 30 11 , 7306 30 19 , 7306 30 80 , 7306 40 20 , 7306 40 80 , 7306 50 20 , 7306 50 80 , 7306 69 10 , 7306 69 90 , 7306 90 00

Šveits

64 797,98

166 669,96

175 003,46

25 %

09.8946

Türgi

60 693,64

156 113,01

163 918,66

25 %

09.8947

Araabia Ühendemiraadid

18 676,40

48 038,46

50 440,38

25 %

09.8948

Hiina

18 010,22

46 324,96

48 641,20

25 %

09.8949

Taiwan

14 374,20

36 972,56

38 821,19

25 %

09.8950

India

11 358,87

29 216,69

30 677,53

25 %

09.8951

Muud riigid

36 898,57

94 908,57

99 653,99

25 %

 (28)

27

Legeerimata terasest ja muust legeerterasest külmviimistletud latid

7215 10 00 , 7215 50 11 , 7215 50 19 , 7215 50 80 , 7228 10 90 , 7228 20 99 , 7228 50 20 , 7228 50 40 , 7228 50 61 , 7228 50 69 , 7228 50 80

Venemaa

117 519,41

302 277,28

317 391,14

25 %

09.8956

Šveits

27 173,22

69 893,54

73 388,22

25 %

09.8957

Hiina

20 273,26

52 145,82

54 753,12

25 %

09.8958

Ukraina

15 969,02

41 074,67

43 128,40

25 %

09.8959

Muud riigid

17 540,47

45 116,69

47 372,52

25 %

 (29)

28

Legeerimata terasest traat

7217 10 10 , 7217 10 31 , 7217 10 39 , 7217 10 50 , 7217 10 90 , 7217 20 10 , 7217 20 30 , 7217 20 50 , 7217 20 90 , 7217 30 41 , 7217 30 49 , 7217 30 50 , 7217 30 90 , 7217 90 20 , 7217 90 50 , 7217 90 90

Valgevene

88 294,51

227 106,51

238 461,84

25 %

09.8961

Hiina

66 719,82

171 613,24

180 193,90

25 %

09.8962

Venemaa

41 609,21

107 025,04

112 376,29

25 %

09.8963

Türgi

40 302,46

103 663,89

108 847,08

25 %

09.8964

Ukraina

26 755,09

68 818,05

72 258,95

25 %

09.8965

Muud riigid

39 770,29

102 295,06

107 409,81

25 %

 (30)

IV.2. Ülemaailmsete tariifikvootide mahud trimestrite lõikes

 

1. AASTA

2. AASTA

3. AASTA

Tootenumber

 

2.2.2019 – 31.3.2019

1.4.2019 – 30.6.2019

1.7.2019 – 30.9.2019

1.10.2019 – 31.12.2019

1.1.2020 – 31.3.2020

1.4.2020 – 30.6.2020

1.7.2020 – 30.9.2020

1.10.2020 – 31.12.2020

1.1.2021 – 31.3.2021

1.4.2021 – 30.6.2021

1

Muud riigid

1 307 737,32

2 051 794,76

2 172 108,07

2 172 108,07

2 148 498,20

2 148 498,20

2 286 962,00

2 286 962,00

2 237 245,44

2 262 103,72

2

Muud riigid

167 401,61

262 647,35

278 048,49

278 048,49

275 026,22

275 026,22

292 750,78

292 750,78

286 386,63

289 568,70

3A

Muud riigid

119,25

187,09

198,07

198,07

195,91

195,91

208,54

208,54

204,01

206,27

3B

Muud riigid

3 268,01

5 127,39

5 428,05

5 428,05

5 369,05

5 369,05

5 715,07

5 715,07

5 590,82

5 652,94

4A

Muud riigid

296 430,19

465 088,74

492 360,66

492 360,66

487 008,91

487 008,91

518 395,07

518 395,07

507 125,61

512 760,34

4B

Muud riigid

48 890,51

76 707,53

81 205,51

81 205,51

80 322,84

80 322,84

85 499,39

85 499,39

83 640,71

84 570,05

5

Muud riigid

16 782,91

26 331,80

27 875,85

27 875,85

27 572,85

27 572,85

29 349,83

29 349,83

28 711,79

29 030,81

6

Muud riigid

12 910,76

20 256,54

21 444,34

21 444,34

21 211,25

21 211,25

22 578,25

22 578,25

22 087,42

22 332,83

7

Muud riigid

181 777,76

285 203,04

301 926,80

301 926,80

298 644,99

298 644,99

317 891,70

317 891,70

310 981,01

314 436,35

8

Muud riigid

3 969,15

6 227,46

6 592,63

6 592,63

6 520,97

6 520,97

6 941,22

6 941,22

6 790,33

6 865,78

9

Muud riigid

19 753,81

30 993,05

32 810,42

32 810,42

32 453,79

32 453,79

34 545,33

34 545,33

33 794,35

34 169,84

10

Muud riigid

560,56

879,51

931,08

931,08

920,96

920,96

980,31

980,31

959,00

969,65

12

Muud riigid

29 679,33

46 565,85

49 296,38

49 296,38

48 760,55

48 760,55

51 903,01

51 903,01

50 774,69

51 338,85

13

Muud riigid

84 771,67

133 003,83

140 802,92

140 802,92

139 272,45

139 272,45

148 248,11

148 248,11

145 025,33

146 636,72

14

Muud riigid

3 321,66

5 211,58

5 517,17

5 517,17

5 457,20

5 457,20

5 808,90

5 808,90

5 682,62

5 745,76

15

Muud riigid

445,48

698,95

739,93

739,93

731,89

731,89

779,06

779,06

762,12

770,59

16

Muud riigid

47 495,07

74 518,13

78 887,73

78 887,73

78 030,25

78 030,25

83 059,05

83 059,05

81 253,42

82 156,24

17

Muud riigid

5 745,47

9 014,45

9 543,04

9 543,04

9 439,31

9 439,31

10 047,64

10 047,64

9 829,22

9 938,43

18

Muud riigid

186,86

293,18

310,37

310,37

306,99

306,99

326,78

326,78

319,68

323,23

19

Muud riigid

393,49

617,37

653,57

653,57

646,46

646,46

688,13

688,13

673,17

680,65

20

Muud riigid

8 575,00

13 453,88

14 242,79

14 242,79

14 087,97

14 087,97

14 995,90

14 995,90

14 669,90

14 832,90

21

Muud riigid

9 834,81

15 430,48

16 335,29

16 335,29

16 157,73

16 157,73

17 199,05

17 199,05

16 825,16

17 012,10

22

Muud riigid

1 104,79

1 733,38

1 835,02

1 835,02

1 815,08

1 815,08

1 932,05

1 932,05

1 890,05

1 911,05

24

Muud riigid

21 543,91

33 801,65

35 783,72

35 783,72

35 394,77

35 394,77

37 675,84

37 675,84

36 856,80

37 266,32

25

Muud riigid

13 239,52

20 772,34

21 990,39

21 990,39

21 751,37

21 751,37

23 153,17

23 153,17

22 649,84

22 901,51

26

Muud riigid

14 363,20

22 535,37

23 856,80

23 856,80

23 597,48

23 597,48

25 118,27

25 118,27

24 572,22

24 845,24

27

Muud riigid

6 827,84

10 712,64

11 340,81

11 340,81

11 217,54

11 217,54

11 940,47

11 940,47

11 680,90

11 810,68

28

Muud riigid

15 481,05

24 289,24

25 713,51

25 713,51

25 434,02

25 434,02

27 073,16

27 073,16

26 484,61

26 778,88


(1)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8601

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8602

(2)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8603

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8604

(3)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8605

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8606

(4)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8607

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8608

(5)  Tooted, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse

(6)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8609

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8610

(7)  Tooted, mille suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse (sh autotööstustooted)

(8)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8611

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8612

(9)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8613

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8614

(10)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8615

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8616

(11)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8617

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8618

(12)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8619

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8620

(13)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8621

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8622

(14)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8623

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8624

(15)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8625

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8626

(16)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8627

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8628

(17)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8629

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8630

(18)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8631

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8632

(19)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8633

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8634

(20)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8635

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8636

(21)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8637

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8638

(22)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8639

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8640

(23)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8641

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8642

(24)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8643

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8644

(25)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8645

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8646

(26)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8647

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8648

(27)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8649

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8650

(28)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8651

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8652

(29)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8653

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8654

(30)  2.2.2019 – 31.3.2019, 1.7.2019 – 31.3.2020 ning 1.7.2020 – 31.3.2021: 09.8655

1.4.2019 – 30.6.2019, 1.4.2020 – 30.6.2020 ning 1.4.2021 – 30.6.2021: 09.8656


Top