EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R0126

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/126, 16. jaanuar 2019, millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94

PE/62/2018/REV/1

OJ L 30, 31.1.2019, p. 58–73 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/126/oj

31.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 30/58


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/126,

16. jaanuar 2019,

millega asutatakse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 153 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2062/94, (3) et aidata parandada töökeskkonda töötajate ohutuse ja tervise kaitse seisukohast meetmete kaudu, mille eesmärk on avardada ja levitada teadmisi kõnealuses valdkonnas.

(2)

Alates selle asutamisest 1994. aastal on EU-OSHA-l olnud oluline roll tööohutuse ja töötervishoiu parandamisel kogu liidus. Samas on tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas ning tehnoloogias toimunud pidev areng. Seepärast tuleks kõneluse arengu arvesse võtmiseks EU-OSHA eesmärkide ja ülesannete kirjeldamiseks kasutatud sõnastust kohandada.

(3)

Määrust (EÜ) nr 2062/94 on korduvalt muudetud. Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada.

(4)

Vastavalt võimalustele ja arvestades EU-OSHA kolmepoolset laadi, tuleks EU-OSHA-t reguleerivad normid kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud asutuste kohta.

(5)

Kuna kolm kolmepoolset asutust – nimelt EU-OSHA, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus (Eurofound) ning Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop) – tegelevad kõik tööturu, töökeskkonna, kutsehariduse ja -õppe ning oskuste küsimustega, peavad nad tegema tihedat koostööd. EU-OSHA peaks seepärast oma tegevusega täiendama Eurofoundi ja Cedefopi tegevust valdkondades, kus neil on sarnased huvid, eelistades hästi toimivaid vahendeid, näiteks vastastikuse mõistmise memorandumeid. EU-OSHA peaks ära kasutama võimalusi parandada tõhusust ja koostoimet ning vältima oma tegevuse kattumist Eurofoundi, Cedefopi ja komisjoni tegevusega. Lisaks peaks EU-OSHA asjakohasel juhul tegema tõhusat koostööd liidu institutsioonide ja väliste erialaasutustega, et kasutada ära olemasolevat teadussuutlikkust.

(6)

EU-OSHA hindamise käigus peaks komisjon konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas haldusnõukogu ja Euroopa Parlamendi liikmetega.

(7)

EU-OSHA, Eurofoundi ja Cedefopi kolmepoolsuses väljendub ülimalt väärtuslik terviklik lähenemisviis, mis põhineb sotsiaalpartnerite, liidu ja riikide ametiasutuste vahelisel sotsiaaldialoogil, mis on ühiste ja kestlike sotsiaalsete ning majanduslike lahenduste leidmiseks äärmiselt oluline.

(8)

Kui käesolevas määruses viidatakse tööohutusele ja töötervishoiule, siis mõistetakse selle all nii füüsilist kui ka vaimset tervist.

(9)

Selleks et lihtsustada EU-OSHA otsustusprotsessi ning parandada tõhusust ja tulemuslikkust, tuleks võtta kasutusele kahetasandiline juhtimisstruktuur. Selleks peaksid liikmesriigid, liikmesriikide tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused, sealhulgas õigus võtta vastu eelarve ning kiita heaks programmdokument. Haldusnõukogu peaks EU-OSHA mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi sisaldavas programmdokumendis kehtestama EU-OSHA tegevuse strateegilised prioriteedid. Lisaks peaksid haldusnõukogu vastu võetav huvide konfliktide vältimise ja lahendamise eeskiri sisaldama meetmeid, mis aitavad võimalikke riske varakult tuvastada.

(10)

EU-OSHA nõuetekohaseks toimimiseks peaksid liikmesriigid, Euroopa tööandjate ja töötajate organisatsioonid ning komisjon tagama, et haldusnõukogusse nimetatavatel isikutel on asjakohased teadmised tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnast, et teha strateegilisi otsuseid ning jälgida EU-OSHA tegevust.

(11)

Juhatusele tuleks teha ülesandeks valmistada asjakohaselt ette haldusnõukogu koosolekud ning toetada selle otsustus- ja seireprotsesse. Kiireloomulistel juhtudel peaks juhatus saama vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, et haldusnõukogu abistada. Juhatuse töökorra peaks kehtestama haldusnõukogu.

(12)

Tegevdirektor peaks vastutama EU-OSHA üldise juhtimise eest kooskõlas haldusnõukogu kehtestatud strateegilise suunaga, sealhulgas igapäevase töö juhtimise ning finantsjuhtimise ja personalihalduse eest. Tegevdirektor peaks rakendama talle antud volitusi. Neid volitusi peaks olema võimalik peatada, kui ilmnevad erandlikud asjaolud, näiteks huvide konflikt või Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadest (edaspidi „personalieeskirjad“) tulenevate kohustuste raskekujuline täitmata jätmine.

(13)

Võrdõiguslikkus on üks liidu õiguse aluspõhimõtetest. Lähtuvalt sellest tuleb tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palga puhul. Kõik osapooled peaksid püüdlema selle poole, et naised ja mehed oleksid haldusnõukogus ja juhatuses tasakaalustatult esindatud. Seda eesmärki peaks taotlema ka haldusnõukogu oma esimehe ja aseesimeeste hulgas tervikuna, samuti valitsusi ning tööandjate ja töötajate organisatsioone esindavad rühmad haldusnõukogus, kui nad määravad asendajaid osalema juhatuse koosolekutel.

(14)

EU-OSHA-l on kontaktbüroo Brüsselis. Tuleks tagada võimalus selle büroo tegevuse jätkamiseks.

(15)

Liidus ja liikmesriikides on juba organisatsioone, mis pakuvad sama liiki teavet ja teenuseid nagu EU-OSHA. Selleks et nende organisatsioonide juba tehtud tööst liidu tasandil maksimaalset kasu saada, on asjakohane säilitada olemasolev hästitoimiv võrgustik, mille EU-OSHA on loonud määruse (EÜ) nr 2062/94 kohaselt ning millesse kuuluvad liikmesriikide koordinatsioonikeskused ja liikmesriikide kolmepoolsed võrgustikud. Samuti on tähtis, et EU-OSHA säilitaks väga tihedad toimivad sidemed nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsusega (4) loodud tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega, et tagada tõhus koordineerimine ja koostoime.

(16)

EU-OSHA-t puudutavaid finantssätteid ning programmitööd ja aruandlust käsitlevaid sätteid tuleks ajakohastada. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1271/2013 (5) on sätestatud, et EU-OSHA teeb eel- ja järelhindamisi nende programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud. Oma mitmeaastase ja iga-aastase programmitöö koostamisel peaks EU-OSHA kõnealuseid hindamisi arvesse võtma.

(17)

Selleks et tagada EU-OSHA täielik iseseisvus ja sõltumatus ning võimaldada tal nõuetekohaselt täita oma eesmärke ja ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega, peaks tal olema piisav eraldiseisev eelarve, mille peamine tuluallikas on liidu üldeelarvest makstav toetus. EU-OSHA suhtes tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. EU-OSHA raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(18)

EU-OSHA toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid peaks osutama Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (edaspidi „tõlkekeskus“). EU-OSHA peaks koos tõlkekeskusega kehtestama kvaliteedi, õigeaegsuse ja konfidentsiaalsuse näitajad, määrama sõnaselgelt kindlaks EU-OSHA vajadused ja prioriteedid ning looma tõlkeprotsessi jaoks läbipaistva ja objektiivse korra.

(19)

EU-OSHA töötajaid käsitlevad sätted tuleks viia kooskõlla personalieeskirjadega ja liidu muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „muude teenistujate teenistustingimused“), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (6).

(20)

EU-OSHA peaks võtma vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe turvaline käsitlemine ja töötlemine. Vajaduse korral peaks EU-OSHA võtma vastu julgeolekunormid, mis on samaväärsed nendega, mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (7) ja (EL, Euratom) 2015/444 (8).

(21)

Seoses eelarve ning haldusnõukogu, tegevdirektori ja töötajatega on vaja kehtestada üleminekusätted, et tagada EU-OSHA tegevuse jätkumine kuni käesoleva määruse rakendumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRK JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Asutamine ja eesmärgid

1.   Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) asutatakse liidu asutusena.

2.   Et parandada töökeskkonda töötajate tervise ja ohutuse kaitse seisukohast, on EU-OSHA eesmärk pakkuda liidu institutsioonidele ja asutustele, liikmesriikidele, sotsiaalpartneritele ning teistele töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas osalejatele vajalikku tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet ning eksperditeadmisi kõnealuses valdkonnas.

Selleks edendab ja levitab EU-OSHA teadmisi, pakub poliitika kujundamiseks tõendusmaterjali ja teenuseid, sealhulgas teadusuuringutel põhinevaid järeldusi, ning hõlbustab teadmiste jagamist liidu ja liikmesriikide tasandil tegutsevate isikute vahel.

Artikkel 2

Ülesanded

1.   EU-OSHA-l on seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud poliitikavaldkondadega järgmised ülesanded, arvestades seejuures täielikult liikmesriikide kohustustega:

a)

koguda ja analüüsida liikmesriikides tööohutust ja töötervishoidu käsitlevat tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet, et

i)

selgitada välja riskid ja head tavad ning olemasolevad riiklikud prioriteedid ja programmid;

ii)

anda vajalik panus liidu prioriteetide ja programmide jaoks ning

iii)

levitada nimetatud teavet liidu institutsioonidele ja asutustele, liikmesriikidele, sotsiaalpartneritele ning teistele töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas osalejatele;

b)

koguda ja analüüsida tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate teadusuuringute kohta ning muu uurimistegevuse kohta, mis hõlmab tööohutuse ja töötervishoiuga seotud aspekte, ning levitada teadusuuringute ja uurimistegevuse tulemusi;

c)

edendada ja toetada koostööd ning teabe ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas, sealhulgas koolitusprogrammide osas;

d)

korraldada konverentse, seminare ja liikmesriikide eksperditeadmiste vahetamist tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas;

e)

varustada liidu institutsioone ja asutusi ning liikmesriike objektiivse kättesaadava tehnilise, teadusliku ja majandusteabega ning eksperditeadmistega, mida nad vajavad selleks, et luua ja rakendada arukaid ja tõhusaid meetmeid töötajate ohutuse ja tervise kaitseks, kaasa arvatud võimalike ohtude vältimine ja ennetamine; eelkõige pakkuda sel eesmärgil komisjonile tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet ning eksperditeadmisi, mida komisjon vajab, et täita oma ülesandeid ning teha kindlaks, valmistada ette ja hinnata töötajate ohutuse ja tervise kaitsmisega seotud õigusakte ja muid meetmeid, eelkõige õigusaktide mõju osas, õigusaktide kohandamise osas lähtuvalt tehnika, teaduse ja õigusloome arengust, õigusaktide praktilise rakendamise osas ettevõtetes, pöörates erilist tähelepanu mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

f)

pakkuda valitsustele ning riigi tasandi sotsiaalpartneritele ja muudele sidusrühmadele võimalust vahetada kogemusi ja teavet;

g)

aidata liikmesriikides reforme ja poliitikat ellu viia, sealhulgas tõenduspõhise teabe ja analüüsi abil;

h)

koguda kolmandatelt riikidelt ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt teavet tööohutuse ja töötervishoiu kohta ning anda neile kõnealuse valdkonnaga seotud teavet;

i)

pakkuda tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet ennetusmeetmete rakendamise meetodite ja vahendite kohta, selgitada välja head tavad ja edendada ennetustegevust, pöörates põhitähelepanu mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele omastele probleemidele; heade tavade välja selgitamisel peaks EU-OSHA keskenduma eelkõige tavadele, mis võimaldavad praktiliselt hinnata tööohutuse ja töötervishoiuga seotud riske ning määrata kindlaks meetmed nende riskide kõrvaldamiseks;

j)

aidata kaasa liidu tööohutuse ja töötervishoiu strateegiate ja tegevusprogrammide väljatöötamisele, ilma et see piiraks komisjoni pädevust;

k)

kooskõlas artikliga 30 töötada välja strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega EU-OSHA pädevusse kuuluvates küsimustes;

l)

suurendada teadlikkust ning korraldada tööohutust ja töötervishoidu käsitlevat teavitustegevust ja kampaaniaid.

2.   Kui on vaja uusi uuringuid ja enne kui langetatakse poliitilisi otsuseid, võtavad liidu institutsioonid arvesse EU-OSHA eksperditeadmisi ja kõiki uuringuid, mida ta on asjaomases valdkonnas läbi viinud või on võimeline läbi viima, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (9).

3.   EU-OSHA tagab, et levitatav teave ja kättesaadavaks tehtud vahendid vastavad sihtkasutajate vajadustele. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb EU-OSHA vastavalt artikli 12 lõikele 2 tihedat koostööd artikli 12 lõikes 1 osutatud liikmesriikide koordinatsioonikeskustega.

4.   EU-OSHA võib sõlmida teiste asjaomaste liidu asutustega koostöölepingud, et hõlbustada ja edendada nendega koostööd.

5.   Oma ülesannete täitmisel suhtleb EU-OSHA tihedalt nii avaliku kui ka erasektori riiklike või rahvusvaheliste erialaasutustega, avaliku sektori asutustega, akadeemiliste ja teadusasutustega, tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ning olemasolu korral riiklike kolmepoolsete organitega. Ilma et see piiraks EU-OSHA eesmärke, teeb ta koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige Eurofoundi ja Cedefopiga, edendades tegevuse koostoimet ja vastastikust täiendavust ning vältides samal ajal töö kattumist.

II PEATÜKK

EU-OSHA TÖÖKORRALDUS

Artikkel 3

Haldus- ja juhtimisstruktuur

EU-OSHA haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad:

a)

haldusnõukogu;

b)

juhatus;

c)

tegevdirektor;

d)

võrgustik.

1. JAGU

Haldusnõukogu

Artikkel 4

Haldusnõukogu koosseis

1.   Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

a)

igast liikmesriigist üks valitsust esindav liige;

b)

igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioone esindav liige;

c)

igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioone esindav liige;

d)

kolm komisjoni esindavat liiget;

e)

üks Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatu ekspert.

Igal punktides a–d osutatud liikmel on hääleõigus.

Nõukogu nimetab punktides a, b ja c osutatud liikmed ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmete ja asendusliikmete hulgast.

Punktis a osutatud liikmed nimetatakse ametisse liikmesriigi ettepanekul. Punktides b ja c osutatud liikmed nimetatakse ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee vastavate rühmade esindaja ettepanekul.

Neljandas lõigus osutatud ettepanekud esitatakse nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.

Punktis d osutatud liikmed nimetab ametisse komisjon.

Punktis e osutatud eksperdi nimetab ametisse Euroopa Parlamendi vastutav komisjon.

2.   Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab liiget viimase puudumise korral. Asendusliikmed nimetatakse ametisse vastavalt lõikele 1.

3.   Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed valitakse ja nimetatakse ametisse nende teadmiste põhjal töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, võttes arvesse nende oskusi, näiteks juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi ja eksperditeadmisi EU-OSHA põhiülesannete valdkonnas, et tulemuslikult täita järelevalveülesandeid. Kõik haldusnõukogus esindatud osapooled püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõik osapooled seavad eesmärgiks naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse haldusnõukogus.

4.   Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse astumisel kirjaliku avalduse selle kohta, et tal puudub huvide konflikt. Iga liige ja asendusliige ajakohastab oma avaldust, kui huvide konflikti puudutavad asjaolud muutuvad. EU-OSHA avaldab need avaldused ja nende ajakohastatud versioonid oma veebisaidil.

5.   Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ja asendusliikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

6.   Valitsuste ning tööandjate ja töötajate organisatsioonide esindajad moodustavad haldusnõukogus igaüks eraldi rühma. Iga rühm määrab koordinaatori, et tõhustada arutelusid rühmade sees ja vahel. Tööandjate ja töötajate rühmade koordinaatorid on oma vastavate Euroopa tasandi organisatsioonide esindajad ning neid võib määrata ametisse nimetatud haldusnõukogu liikmete seast. Koordinaatorid, kes ei ole lõike 1 kohaselt nimetatud haldusnõukogu liikmed, osalevad haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.

Artikkel 5

Haldusnõukogu ülesanded

1.   Haldusnõukogu:

a)

annab EU-OSHA-le strateegilise tegevussuuna;

b)

võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 6 vastu EU-OSHA programmdokumendi, mis sisaldab EU-OSHA mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi järgmiseks aastaks;

c)

võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu EU-OSHA aastaeelarve ja täidab muid EU-OSHA eelarvega seotud ülesandeid vastavalt III peatükile;

d)

võtab vastu iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja hinnangu EU-OSHA tegevuse kohta ning esitab need hiljemalt iga aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande;

e)

võtab vastavalt artiklile 17 vastu EU-OSHA suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

f)

võtab vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuste riskiga, ja võtab arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;

g)

võtab vastu reeglid, et hoida ära ja lahendada oma liikmete ja sõltumatute ekspertide ning artiklis 20 osutatud lähetatud riiklike ekspertide ja muude EU-OSHA-väliste töötajate huvide konflikte;

h)

võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad ning ajakohastab neid korrapäraselt ja kajastab seda EU-OSHA programmdokumendis;

i)

võtab vastu oma töökorra;

j)

kasutab kooskõlas lõikega 2 EU-OSHA töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele või ametiisikule muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“);

k)

võtab vastu asjakohased rakendussätted, et täita vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi;

l)

nimetab ametisse tegevdirektori ja kohasel juhul pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 19;

m)

nimetab vastavalt personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu;

n)

võtab vastu juhatuse töökorra;

o)

jälgib sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmist;

p)

annab loa sõlmida koostöökokkulepped kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 30.

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu peatada ajutiselt nii tegevdirektorile delegeeritud kui ka tegevdirektori poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused. Sellistel juhtudel delegeerib haldusnõukogu need volitused piiratud ajaks ühele oma nimetatud komisjoni esindavale liikmele või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 6

Mitmeaastane ja iga-aastane programmitöö

1.   Vastavalt käesoleva määruse artikli 11 lõike 5 punktile e koostab tegevdirektor igal aastal programmdokumendi projekti, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi, mis on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikliga 32.

2.   Tegevdirektor esitab lõikes 1 osutatud programmdokumendi projekti haldusnõukogule. Programmdokumendi projekt esitatakse pärast seda, kui haldusnõukogu on selle heaks kiitnud, hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks komisjonile ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Tegevdirektor esitab nimetatud dokumendi ajakohastatud versioonid sama korra kohaselt. Haldusnõukogu võtab programmdokumendi vastu, võttes arvesse komisjoni arvamust.

Programmdokument jõustub pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt liidu üldeelarvele.

3.   Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad, vältides kattumist teiste asutuste programmitööga. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja töötajate jaoks. Selles esitatakse strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 30, samuti strateegiaga seotud meetmed, ning täpsustatakse strateegiaga seotud vahendeid.

4.   Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas lõikes 3 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga ja sisaldama:

a)

üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid;

b)

rahastatavate meetmete kirjeldust, sealhulgas tõhususe parandamiseks kavandatud meetmeid;

c)

teavet igale meetmele eraldatavate rahaliste vahendite ja töötajate kohta vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele;

d)

võimalikke meetmeid suheteks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artikliga 30.

Iga-aastases tööprogrammis märgitakse sõnaselgelt meetmed, mis on võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud või välja jäetud või mida on muudetud.

5.   Kui EU-OSHA-le tehakse ülesandeks mõni uus tegevus, muudab haldusnõukogu vastuvõetud iga-aastast tööprogrammi. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis vähetähtsaid muudatusi.

Kõik iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm.

6.   Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus, ja eriti artiklis 28 osutatud hindamise tulemuse arvesse võtmiseks.

Kui EU-OSHA-le tehakse artiklis 2 sätestatud eesmärgil ülesandeks uus tegevus, võetakse seda ressursside ja rahaliste vahendite eraldamise programmis arvesse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid“) volitusi.

Artikkel 7

Haldusnõukogu esimees

1.   Haldusnõukogu valib esimehe ja tema kolm asetäitjat järgmiselt:

a)

üks isik liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete hulgast,

b)

üks isik tööandjate organisatsioone esindavate liikmete hulgast,

c)

üks isik töötajate organisatsioone esindavate liikmete hulgast ja

d)

üks isik komisjoni esindavate liikmete hulgast.

Esimees ja aseesimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.   Esimehe ja aseesimeeste ametiaeg on üks aasta. Nende ametiaega võib pikendada. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõppeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõppeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Artikkel 8

Haldusnõukogu koosolekud

1.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.   Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3.   Haldusnõukogul on aastas üks korraline koosolek. Lisaks toimuvad haldusnõukogu koosolekud kas selle esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel.

4.   Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) nende riikide esindajad, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi „EMP leping“) osalised, võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena, kui nende osalemine EU-OSHA tegevuses on EMP lepinguga ette nähtud.

5.   Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule EU-OSHA.

Artikkel 9

Haldusnõukogu hääletuskord

1.   Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 punktide b ja c, artikli 7 lõike 1 teise lõigu ning artikli 19 lõike 7 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

Nende otsuste puhul, mis tehakse iga-aastase tööprogrammi raames ja millel on eelarveline mõju liikmesriikide koordinatsioonikeskustele, on nõutav valitsusi esindava rühma liikmete enamuse nõusolek.

2.   Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.   Esimees osaleb hääletamisel.

4.   Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

5.   Haldusnõukogu töökorras kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

2. JAGU

Juhatus

Artikkel 10

Juhatus

1.   Haldusnõukogu abistab juhatus.

2.   Juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

a)

valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused;

b)

jälgib koos haldusnõukoguga piisavate järelmeetmete võtmist vastavalt sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste, samuti OLAFi juurdluste järeldustele ja soovitustele;

c)

nõustab vajaduse korral tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet, ilma et see piiraks tegevdirektori selliste ülesannete täitmist, mis on sätestatud artiklis 11.

3.   Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel teatavaid esialgseid otsuseid, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta vastavalt artikli 5 lõikes 2 osutatud tingimustele ja eelarveküsimuste kohta.

4.   Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest, artikli 4 lõikes 6 osutatud kolme rühma koordinaatorid ning üks komisjoni esindaja. Iga artikli 4 lõikes 6 osutatud rühm võib määrata kuni kaks asendajat, kes osalevad juhatuse koosolekutel asjaomase rühma nimetatud liikme puudumise korral. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

5.   Juhatuse liikmete ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib pikendada. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb kuupäeval, mil lõpeb tema liikmesus haldusnõukogus.

6.   Juhatus tuleb kokku kolm korda aastas. Lisaks toimuvad juhatuse koosolekud kas esimehe algatusel või selle liikmete taotlusel. Pärast iga koosolekut teevad artikli 4 lõikes 6 osutatud kolme rühma koordinaatorid kõik endast sõltuva, et teavitada oma rühma liikmeid õigeaegselt ja läbipaistvalt arutelu sisust.

3. JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 11

Tegevdirektori ülesanded

1.   Tegevdirektor vastutab EU-OSHA juhtimise eest kooskõlas haldusnõukogu kehtestatud strateegilise suunaga ning annab aru haldusnõukogule.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja juhatuse volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.   Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

4.   Tegevdirektor on EU-OSHA seaduslik esindaja.

5.   Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega EU-OSHA-le pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

a)

juhib EU-OSHA igapäevast tööd, sealhulgas kasutab talle seoses personaliküsimustega antud volitusi kooskõlas artikli 5 lõikega 2;

b)

rakendab haldusnõukogu otsuseid;

c)

teeb otsuseid personalihalduse küsimustes kooskõlas artikli 5 lõikes 2 osutatud otsusega;

d)

teeb otsuseid EU-OSHA sisestruktuuride ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse EU-OSHA tegevusega seotud vajadusi ja eelarve usaldusväärset haldamist;

e)

koostab programmdokumendi ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

f)

viib programmdokumendi ellu ja annab haldusnõukogule selle elluviimise kohta aru;

g)

koostab EU-OSHA iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja esitab selle haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

h)

kehtestab tõhusa seiresüsteemi, mis võimaldab teha artiklis 28 osutatud korrapäraseid hindamisi, ning aruandlussüsteemi hindamistulemustest kokkuvõtete tegemiseks;

i)

koostab EU-OSHA suhtes kohaldatavate finantsreeglite projekti;

j)

koostab EU-OSHA programmdokumendi osana EU-OSHA tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab EU-OSHA eelarvet;

k)

koostab sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning OLAFi juurdluste järelduste kohaste järelmeetmete võtmiseks tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ning korrapäraselt haldusnõukogule ja juhatusele aru tehtud edusammudest;

l)

seab eesmärgiks tagada EU-OSHAs sooline tasakaal;

m)

kaitseb liidu finantshuve, kohaldades pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmeid, tehes tõhusaid kontrolle, nõudes õigusnormide rikkumise tuvastamise korral tagasi alusetult väljamakstud summad ning kohaldades asjakohasel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

n)

koostab EU-OSHA pettustevastase strateegia ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

o)

teeb kohasel juhul koostööd teiste liidu asutustega ning sõlmib nendega koostöölepinguid.

6.   Tegevdirektor otsustab ka selle üle, kas EU-OSHA ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja luua Brüsselisse kontaktbüroo, et edendada EU-OSHA koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega. Kõnealuse otsuse tegemiseks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja asjaomase liikmesriigi eelnevat nõusolekut. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kontaktbüroo tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja EU-OSHA haldusülesannete dubleerimist.

4. JAGU

Võrgustik

Artikkel 12

Võrgustik

1.   EU-OSHA rajab võrgustiku, mille moodustavad:

a)

liikmesriikide teabevõrgustike põhilised osapooled, sealhulgas liikmesriikide tööandjate ja töötajate organisatsioonid, vastavalt liikmesriikide õigusele või tavadele;

b)

liikmesriikide koordinatsioonikeskused.

2.   Liikmesriigid teavitavad EU-OSHAt korrapäraselt oma tööohutuse ja töötervishoiu alaste teabevõrgustike põhilistest osapooltest, sealhulgas igast asutusest, mis nende arvates võiks kaasa aidata EU-OSHA tööle, võttes arvesse vajadust tagada oma territooriumi võimalikult täielik kaetus.

Riigi ametiasutused või riigiasutus, mille liikmesriik on määranud oma koordinatsioonikeskuseks, kooskõlastab ja edastab EU-OSHA-le riigi tasandil esitatavat teavet iga koordinatsioonikeskuse ja EU-OSHA vahel sõlmitud kokkuleppe raames EU-OSHA vastuvõetud tööprogrammi alusel.

Kooskõlas liikmesriikide õigusaktide või tavadega konsulteerivad riigi ametiasutused või riigiasutused liikmesriigi tööandjate ja töötajate organisatsioonidega ning võtavad arvesse nende seisukohti.

3.   Erilist huvi pakkuvad teemad loetletakse EU-OSHA iga-aastases tööprogrammis.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 13

Eelarve

1.   Igal eelarveaastal koostatakse EU-OSHA kõikide tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse EU-OSHA eelarves. Eelarveaasta ühtib kalendriaastaga.

2.   EU-OSHA eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad EU-OSHA tulud järgmistest vahenditest:

a)

liidu üldeelarvesse kantud liidu toetus;

b)

liikmesriikide võimalik vabatahtlik rahaline osalus;

c)

tasud EU-OSHA väljaannete ja osutatavate teenuste eest;

d)

EU-OSHA töös osalevate kolmandate riikide osamaksed vastavalt artiklile 30.

4.   EU-OSHA kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja taristukulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 14

Eelarve koostamine

1.   Tegevdirektor koostab igal aastal EU-OSHA järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning saadab selle haldusnõukogule.

Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 6 lõikes 1 osutatud iga-aastase programmdokumendi eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse arvesse nimetatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikke finantsressursse, järgides tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtet.

2.   Esialgse eelarvestuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu EU-OSHA järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning saadab selle komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

3.   Komisjon saadab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga. Eelarvestuse projekt tehakse kättesaadavaks ka EU-OSHA-le.

4.   Eelarvestuse projekti alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestusliku summa, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

5.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad liidu üldeelarvest EU-OSHA toetuseks eraldatavad assigneeringud.

6.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu EU-OSHA ametikohtade loetelu.

7.   EU-OSHA eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See on lõplik pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ning vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused. Kõik EU-OSHA eelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu muudatused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.

8.   Hoonetega seotud projektide suhtes, mis võivad märkimisväärselt mõjutada EU-OSHA eelarvet, kohaldatakse delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013.

Artikkel 15

Eelarve täitmine

1.   EU-OSHA eelarve täitmise eest vastutab tegevdirektor.

2.   Tegevdirektor saadab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu teabe, mis on hindamismenetluste tulemuste seisukohast asjakohane.

Artikkel 16

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.   EU-OSHA peaarvepidaja saadab eelarveaasta (aasta N) esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta (aasta N + 1) 1. märtsiks.

2.   EU-OSHA saadab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

3.   Komisjoni peaarvepidaja saadab EU-OSHA aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamise aastaaruandega, kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

4.   Pärast seda, kui peaarvepidaja on saanud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 246 kohaselt kontrollikoja tähelepanekud EU-OSHA aasta N esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab ta EU-OSHA kõnealuse aasta lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse EU-OSHA aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande kohta.

6.   EU-OSHA peaarvepidaja saadab aasta N + 1 1. juuliks aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Aasta N lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas aasta N + 1 15. novembriks.

8.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja aastaaruandes esitatud tähelepanekute kohta aasta N + 1 30. septembriks. Tegevdirektor saadab vastuse ka haldusnõukogule.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 109 lõike 3 kohaselt Euroopa Parlamendile kogu teabe, mis on vajalik, et aasta N eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus sujuks tõrgeteta.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne aasta N + 2 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta N eelarve täitmisel.

Artikkel 17

Finantsreeglid

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu EU-OSHA suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik EU-OSHA toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

IV PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 18

Üldsätted

1.   EU-OSHA töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud sätteid.

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakendussätted personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmiseks.

Artikkel 19

Tegevdirektor

1.   Tegevdirektor on personali liige ja võetakse tööle muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohase EU-OSHA ajutise töötajana.

2.   Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

Väljavalitud kandidaat kutsutakse Euroopa Parlamenti esinema omapoolse avaldusega ja vastama parlamendiliikmete küsimustele. Arvamuste vahetus ei tohi põhjendamatult edasi lükata ametisse nimetamist.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab EU-OSHAt haldusnõukogu esimees.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne tegevdirektori ametiaja lõppu koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hindamist ning EU-OSHA edasisi ülesandeid ja eesmärke.

4.   Võttes arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

5.   Kui tegevdirektori ametiaega on pikendatud, ei osale ta edaspidi pärast kogu ametiaja lõppu samale ametikohale korraldatavas valikumenetluses.

6.   Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes haldusnõukogu otsusega. Haldusnõukogu võtab oma otsuse tegemisel arvesse lõikes 3 osutatud komisjoni hinnangut tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse kohta.

7.   Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 20

Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad

1.   EU-OSHA võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid EU-OSHA-väliseid töötajaid.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide EU-OSHAsse lähetamist käsitlevad normid.

V PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 21

Õiguslik seisund

1.   EU-OSHA on liidu asutus. Ta on juriidiline isik.

2.   EU-OSHA-l on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt liikmesriigi õigusele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   EU-OSHA asukoht on Bilbao.

4.   EU-OSHA võib kooskõlas artikli 11 lõikega 6 luua Brüsselis kontaktbüroo, et edendada koostööd asjakohaste liidu institutsioonidega.

Artikkel 22

Privileegid ja immuniteedid

EU-OSHA ja selle töötajate suhtes kohaldatakse protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 23

Kasutatavad keeled

1.   EU-OSHA suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1 (10) sätteid.

2.   EU-OSHA toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab tõlkekeskus.

Artikkel 24

Läbipaistvus ja andmekaitse

1.   EU-OSHA tagab oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse.

2.   EU-OSHA valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (11).

3.   Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise üksikasjalikud sätted.

4.   EU-OSHAs toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (12). Kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast kehtestab haldusnõukogu meetmed, mida EU-OSHA võtab määruse (EL) 2018/1725 kohaldamiseks, sealhulgas meetmed, mis käsitlevad andmekaitseametniku ametisse nimetamist. Nimetatud meetmed kehtestatakse pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist.

Artikkel 25

Pettustevastane võitlus

1.   Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013, (13) ühineb EU-OSHA hiljemalt 21. augustiks 2019 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (14) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.   Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda EU-OSHA on rahastanud liidu vahenditest.

3.   OLAF võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (15) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas EU-OSHA rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad EU-OSHA ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning EU-OSHA lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

Artikkel 26

Julgeolekunormid salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitse kohta

EU-OSHA võtab vajaduse korral vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset ning mis on sätestatud otsustes (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444. EU-OSHA julgeolekunormid hõlmavad muu hulgas ja asjakohasel juhul sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta.

Artikkel 27

Vastutus

1.   EU-OSHA lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Otsuste tegemine vastavalt EU-OSHA sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) pädevusse.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral heastab EU-OSHA vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida EU-OSHA osakonnad või töötajad on oma ülesannete täitmisel tekitanud.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud küsimused kuuluvad Euroopa Kohtu pädevusse.

5.   Töötajate isiklikku vastutust EU-OSHA ees reguleeritakse personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 28

Hindamine

1.   Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013 artikli 29 lõikega 5 teeb EU-OSHA eel- ja järelhindamisi nende programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud.

2.   Komisjon tagab, et hiljemalt 21. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant viiakse läbi hindamine vastavalt komisjoni suunistele, et hinnata EU-OSHA tegevuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Komisjon konsulteerib hindamise käigus haldusnõukogu liimetega ja muude peamiste sidusrühmadega. Hindamise eesmärk on eelkõige selgitada välja EU-OSHA volituste muutmise võimalik vajalikkus ja selliste muudatuste finantsmõju.

3.   Komisjon annab hindamistulemustest aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 29

Haldusuurimine

EU-OSHA tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 30

Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.   Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ning ilma et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide vastavat pädevust, võib EU-OSHA teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks võib EU-OSHA haldusnõukogu loal ja pärast komisjoni heakskiidu saamist sõlmida kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöökokkuleppeid. Koostöökokkulepped ei too liidule ega liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

2.   EU-OSHA on osalemiseks avatud nendele kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga vastavad lepingud.

Esimeses lõigus osutatud lepingute asjakohaste sätete alusel töötatakse välja kord, milles täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide poolt EU-OSHA töös osalemise olemust, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad EU-OSHA käivitatud algatustes osalemist, rahalist osalust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kõnealune kord olema igal juhul kooskõlas personalieeskirjadega.

3.   Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega EU-OSHA pädevusse kuuluvates küsimustes.

Artikkel 31

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

1.   Vajalikud kokkulepped, mis käsitlevad EU-OSHA-le asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja pakutavat taristut ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavaid erinorme, sätestatakse EU-OSHA ja selle liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, kus on EU-OSHA asukoht.

2.   EU-OSHA asukohaliikmesriik tagab vajalikud tingimused EU-OSHA toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning kohase transpordiühenduse.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 32

Haldusnõukogu käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EÜ) nr 2062/94 artikli 8 alusel moodustatud EU-OSHA haldusnõukogu liikmed jäävad ametisse ning täidavad käesoleva määruse artiklis 5 osutatud haldusnõukogu ülesandeid kuni käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt haldusnõukogu liikmete ja sõltumatu eksperdi ametisse nimetamiseni.

Artikkel 33

Töötajaid käsitlevad üleminekusätted

1.   Määruse (EÜ) nr 2062/94 artikli 11 alusel ametisse nimetatud EU-OSHA direktorile pannakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu.

2.   Kui käesoleva määruse jõustumise kuupäeval on käimas tegevdirektori valiku- ja ametisse nimetamise menetlus, kohaldatakse selle menetluse lõpule viimiseni määruse (EÜ) nr 2062/94 artiklit 11.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta määruse (EÜ) nr 2062/94 alusel tööle võetud töötajate õigusi ega kohustusi. Nende töölepinguid võib pikendada käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval tegutsevad EU-OSHA kontaktbürood jäetakse alles.

Artikkel 34

Eelarvet käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EÜ) nr 2062/94 artikli 13 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlust viiakse läbi kooskõlas nimetatud määruse artikliga 14.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2062/94 tunnistatakse kehtetuks ja viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 36

Haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjade kehtivus

Määruse (EÜ) nr 2062/94 alusel haldusnõukogu poolt vastu võetud sise-eeskirjad jäävad pärast 20. veebruariks 2019 kehtima, kui EU-OSHA haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse kohaldamisel teisiti.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. jaanuar 2019

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

G. CIAMBA


(1)  ELT C 209, 30.6.2017, lk 49.

(2)  Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. detsembri 2018. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, lk 1).

(4)  Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee (ELT C 218, 13.9.2003, lk 1).

(5)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(6)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(7)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(8)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(10)  Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(15)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


Top