Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32019L1995

Nõukogu direktiiv (EL) 2019/1995, 21. november 2019, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ kaupade kaugmüüki ja teatavaid omamaiseid kaubatarneid käsitlevate sätete osas

ST/8010/2019/INIT

ELT L 310, 2.12.2019, p. 1–5 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 18/08/2020

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1995/oj

2.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/1

NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2019/1995,

21. november 2019,

millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ kaupade kaugmüüki ja teatavaid omamaiseid kaubatarneid käsitlevate sätete osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 113,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ, (3) nagu seda on muudetud nõukogu direktiiviga (EL) 2017/2455, (4) on sätestatud, et kui maksukohustuslane teeb elektroonilise liidese, nagu turu, platvormi, portaali või muu sarnase vahendi abil võimalikuks kolmandatelt territooriumidelt või kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügi saadetistes, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot, või ühendusesisese kaupade tarne maksukohustuslaselt, kelle asukoht ei ole ühenduses, mittemaksukohustuslasele, loetakse, et tarne võimalikuks teinud maksukohustuslane on saanud ja tarninud need kaubad ise. Kuna kõnealune direktiiv jagab ühe tarne kaheks, on vaja kindlaks määrata, millise tarnega seostada kaupade lähetamine või vedu, et määrata nõuetekohaselt kindlaks nende tarnekoht. Lisaks tuleb tagada, et nimetatud kahe tarne maksustatav teokoosseis toimuks samal ajal.

(2)

Kui maksukohustuslane, kes teeb elektroonilise liidese abil võimalikuks kaupade tarne ühenduses asuvale mittemaksukohustuslasele, võib vastavalt kehtivatele õigusnormidele arvata maha ühendusevälisele tarnijale makstud käibemaksu, siis on oht, et viimane ei pruugi maksta käibemaksu maksuhaldurile. Sellise ohu vältimiseks peaks elektroonilise liidese abil kaupu müüvalt tarnijalt pärit tarne olema käibemaksust vabastatud, samas kui talle tuleks anda õigus arvata maha sisendkäibemaks, mille ta maksis seoses tarnitud kauba ostmise või importimisega. Sel eesmärgil peaks tarnija olema alati registreeritud liikmesriigis, kus ta need kaubad soetas või kuhu ta need importis.

(3)

Ühendusevälised tarnijad, kes kasutavad kaupade müümiseks elektroonilist liidest, võivad omada varusid mitmes liikmesriigis ja lisaks ühendusesisesele kaupade kaugmüügile tarnida nendest varudest kaupu ka sama liikmesriigi tarbijatele. Praegu ei ole sellised tarned hõlmatud erikorraga, mida kohaldatakse ühendusesisesele kaupade kaugmüügile ja teenustele, mida osutavad maksukohustuslased, kelle asukoht on ühenduses, aga mitte tarbimisliikmesriigis. Halduskoormuse vähendamiseks peaks maksukohustuslastel, kes teevad võimalikuks kaupade tarnimise mittemaksukohustuslastele ühenduses elektroonilise liidese abil, kelle puhul loetakse, et nad on saanud ja tarninud need kaubad ise, olema lubatud kasutada käesolevat erikorda, et deklareerida ja maksta käibemaksu nende omamaiste tarnete eest.

(4)

Selleks et tagada kaupade importimisel ühtsus käibemaksu ja imporditollimaksu tasumisel, tuleks impordikäibemaksu tollile tasumise aeg, kui kasutatakse impordikäibemaksu deklareerimise ja tasumise erikorda, viia vastavusse sellega, mis on tollimaksu suhtes sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 111 (5).

(5)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (6) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate riigisiseste õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(6)

Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/112/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

V jaotise 1. peatüki 2. jakku lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 36b

Kui maksukohustuslane loetakse olevat kauba kätte saanud ja tarninud vastavalt artiklile 14a, seostatakse kauba lähetamine või vedu selle maksukohustuslase tehtud tarnega.“

2)

Artikkel 66a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 66a

Erandina artiklitest 63, 64 ja 65 tekivad maksukohustuslase poolt, keda loetakse olevat kauba kätte saanud ja tarninud vastavalt artiklile 14a, kaubatarne ning kõnealusele maksukohustuslasele kauba tarnimise maksustatav teokoosseis ja käibemaksu sissenõutavus makse aktsepteerimisega samal ajal.“

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 136a

Kui maksukohustuslane loetakse olevat kauba kätte saanud ja tarninud vastavalt artikli 14a lõikele 2, vabastavad liikmesriigid käibemaksust selle kauba tarne kõnealusele maksukohustuslasele.“

4)

Artikli 169 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

tehingud, mis on maksust vabastatud artikli 136a, 138, 142 või 144, artiklite 146–149, artikli 151, 152, 153 või 156, artikli 157 lõike 1 punkti b, artiklite 158–161 või artikli 164 kohaselt;“.

5)

Artikli 204 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid ei või kohaldada teises lõigus osutatud võimalust artikli 358a punktis 1 määratletud maksukohustuslase suhtes, kes on valinud maksukohustuslase, kelle asukoht ei ole ühenduses, osutatavate teenuste erikorra.“

6)

Artikli 272 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

maksukohustuslased, kes ei tee ühtki artiklites 20, 21, 22, 33, 36, 136a, 138 ja 141 osutatud tehingutest ega toimingutest;“.

7)

XII jaotise 6. peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„ Erikorrad, mida kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid mittemaksukohustuslastele või tegelevad kaupade kaugmüügiga või teevad teatavaid omamaiseid kaubatarneid “.

8)

XII jaotise 6. peatüki 3. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„ Erikord, mida kohaldatakse ühendusesisese kaupade kaugmüügi puhul, kaupade tarne puhul liikmesriigis elektrooniliste liideste abil, mis teevad sellise tarne võimalikuks, ja teenuste puhul, mida osutavad maksukohustuslased, kelle asukoht on ühenduses, aga mitte tarbimisliikmesriigis “.

9)

Artikkel 369a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 369a

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

1)

„maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis“ – maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht asub ühenduses, kuid kelle ettevõtte asukoht ega püsiv tegevuskoht ei asu tarbimisliikmesriigi territooriumil;

2)

„registreerimisliikmesriik“ – liikmesriik, mille territooriumil on maksukohustuslase ettevõtte asukoht või, kui tema ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, siis liikmesriik, kus on tema püsiv tegevuskoht.

Kui maksukohustuslase ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, aga tal on ühenduses rohkem kui üks püsiv tegevuskoht, loetakse registreerimisliikmesriigiks seda püsiva tegevuskohaga liikmesriiki, mille kohta maksukohustuslane märgib, et ta kasutab seal käesolevat erikorda. Selline otsus on maksukohustuslase suhtes siduv vastaval kalendriaastal ning kahel sellele järgneval kalendriaastal.

Kui maksukohustuslase ettevõtte asukoht ei ole ühenduses ja tal ei ole seal püsivat tegevuskohta, on registreerimisliikmesriik see liikmesriik, kust kauba lähetamine või vedu algab. Kui kauba lähetamine või vedu algab rohkem kui ühest liikmesriigist, märgib maksukohustuslane, milline neist liikmesriikidest on registreerimisliikmesriik. Selline otsus on maksukohustuslase suhtes siduv vastaval kalendriaastal ning kahel sellele järgneval kalendriaastal;

3)

„tarbimisliikmesriik“ – üks järgmistest:

a)

teenuste osutamise puhul liikmesriik, mida käsitatakse teenuste osutamise kohana vastavalt V jaotise 3. peatükile;

b)

kaupade ühendusesisese kaugmüügi puhul liikmesriik, kus kaupade lähetamine või vedu tarbijale lõpeb;

c)

kaupade tarnimise puhul maksukohustuslase poolt, kes teeb sellise tarne võimalikuks vastavalt artikli 14a lõikele 2, kui tarnitavate kaupade lähetamine või vedu algab ja lõpeb samas liikmesriigis, siis kõnealune liikmesriik.“

10)

Artikkel 369b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 369b

Liikmesriigid lubavad käesolevat erikorda kasutada järgmistel maksukohustuslastel:

a)

maksukohustuslane, kes tegeleb ühendusesise kaupade kaugmüügiga;

b)

maksukohustuslane, kes teeb võimalikuks kaupade tarne vastavalt artikli 14a lõikele 2, kui tarnitavate kaupade lähetamine või vedu algab ja lõpeb samas liikmesriigis;

c)

maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole tarbimisliikmesriigis ja kes osutab teenuseid mittemaksukohustuslasele.

Käesolevat erikorda kohaldatakse kõigi asjaomase maksukohustuslase poolt ühenduses tarnitavate kaupade või osutatavate teenuste suhtes.“

11)

Artikli 369e punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

maksukohustuslane teatab, et ta ei tegele enam käesoleva erikorraga hõlmatud kaupade tarnega ega osuta enam käesoleva erikorraga hõlmatud teenuseid;“.

12)

Artikkel 369f asendatakse järgmisega:

„Artikkel 369f

Käesolevat erikorda kasutav maksukohustuslane esitab registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt käibedeklaratsiooni iga kalendriaasta kvartali kohta, olenemata sellest, kas käesoleva erikorraga hõlmatud kaupade tarne või teenuste osutamine on toimunud või mitte. Käibedeklaratsioon esitatakse deklaratsiooniga hõlmatud maksustamisperioodile järgneva kuu lõpuks.“

13)

Artikli 369g lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Käibedeklaratsioonis märgitakse artiklis 369d osutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, ja iga tarbimisliikmesriigi kohta, kus käibemaks tasumisele kuulub, käibemaksuta koguväärtus, kohaldatav käibemaksumäär, kogusumma vastava käibemaksumäära puhul ja maksustamisperioodil käesoleva erikorra alla kuuluvate järgmiste tarnete eest tasumisele kuuluva käibemaksu kogusumma:

a)

ühendusesisene kaupade kaugmüük;

b)

kaubatarned vastavalt artikli 14a lõikele 2, kui kaupade lähetamine või vedu algab ja lõpeb samas liikmesriigis;

c)

teenuste osutamine.

Käibedeklaratsioon peab sisaldama ka varasemate maksustamisperioodidega seotud muudatusi vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

2.   Kui kaup lähetatakse või veetakse muudest liikmesriikidest kui registreerimisliikmesriik, peab käibedeklaratsioon sisaldama ka käibemaksuta koguväärtust, kohaldatavat käibemaksumäära, kogusummat vastava käibemaksumäära puhul ja käesoleva erikorra alla kuuluvate järgmiste tarnete eest tasumisele kuuluva käibemaksu kogusummat iga liikmesriigi kohta, kust kaup on lähetatud või veetud:

a)

kaupade ühendusesisene kaugmüük, välja arvatud maksukohustuslase poolt vastavalt artikli 14a lõikele 2 tehtud kaugmüük;

b)

kaupade ühendusesisene kaugmüük ja kaupade tarne, mille maksukohustuslane teeb artikli 14a lõike 2 kohaselt, kui kaupade lähetamine või vedu algab ja lõpeb samas liikmesriigis.

Punktis a osutatud tarnete puhul sisaldab käibedeklaratsioon ka iga sellise liikmesriigi antud individuaalset käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit või maksuviitenumbrit, kust kaup on lähetatud või veetud.

Punktis b osutatud tarnete puhul sisaldab käibedeklaratsioon ka iga sellise liikmesriigi antud individuaalset käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit või maksuviitenumbrit, kust kaup on lähetatud või veetud, kui need on olemas.

Käibedeklaratsioon peab sisaldama käesolevas lõikes osutatud teavet tarbimisliikmesriikide kaupa välja tooduna.

3.   Kui käesoleva erikorra alusel teenuseid osutaval maksukohustuslasel on lisaks registreerimisliikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale üks või mitu muud püsivat tegevuskohta, kust teenuseid osutatakse, peab käibedeklaratsioon sisaldama ka käibemaksuta koguväärtust, kohaldatavat käibemaksumäära, kogusummat vastava käibemaksumäära puhul ja kogu tasumisele kuuluva käibemaksu summat seoses osutatavate teenustega iga liikmesriigi kohta, kus tal on tegevuskoht, koos individuaalse käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri või selle asukoha maksuviitenumbriga tarbimisliikmesriikide kaupa välja tooduna.“

14)

Artikli 369zb lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid nõuavad, et lõikes 1 osutatud käibemaks makstakse kord kuus imporditollimaksu tasumise tähtpäevaks.“

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2020. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 1. jaanuarist 2021.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. november 2019

Nõukogu nimel

eesistuja

H. KOSONEN

(1)  14. novembri 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  15. mai 2019. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(4)  Nõukogu 5. detsembri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/2455, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul (ELT L 348, 29.12.2017, lk 7).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

(6)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

Top