EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019H0794

Komisjoni soovitus (EL) 2019/794, 15. mai 2019, kooskõlastatud kontrollikava kohta eesmärgiga teha kindlaks teatavate ainete migreerumine toiduga kokkupuutuvatest materjalidest ja esemetest (teatavaks tehtud numbri C(2019) 3519 all) (EMPs kohaldatav tekst)

C/2019/3519

OJ L 129, 17.5.2019, p. 37–42 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2019/794/oj

17.5.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/37


KOMISJONI SOOVITUS (EL) 2019/794,

15. mai 2019,

kooskõlastatud kontrollikava kohta eesmärgiga teha kindlaks teatavate ainete migreerumine toiduga kokkupuutuvatest materjalidest ja esemetest

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 3519 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artiklit 53,

olles konsulteerinud alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 53 on sätestatud, et komisjon võib vajaduse korral soovitada koordineeritud kontrollikavasid, mida korraldatakse ühekordselt sööda, toidu või loomadega seotud ohtude leviku kindlakstegemiseks.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1935/2004 (2) on sätestatud üldnõuded toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete (edaspidi „toiduga kokkupuutuvad materjalid“) ohutuse kohta, eriti seoses toiduga kokkupuutuvate materjalide koostisosade toitu ülekandumisega. Lisaks on vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõikele 1 kehtestatud erimeetmed toiduga kokkupuutuvatele materjalirühmadele. Toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide kohta on komisjoni määrusega (EL) nr 10/2011 (3) kehtestatud lubatud ainete loetelu. Mõnede selliste lubatud ainete suhtes on kehtestatud piirangud, sealhulgas migreerumise konkreetsed piirnormid, millega seatakse piirangud nende ainete migreerumisele toitu või toidu peale.

(3)

Toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (edaspidi „RASFF“) kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (4) artikli 50 kohaselt esitatud teabest ilmneb, et seoses toiduga kokkupuutuvatest materjalidest pärinevate teatavate ainete migreerumisega esineb mitmesuguseid nõuete rikkumisi. Praegu ei ole piisavalt teavet, et määrata kindlaks nende ainete toiduga kokkupuutuvatest materjalidest toitu migreerumise ulatus.

(4)

Primaarsed aromaatsed amiinid (edaspidi „PAAd“) kuuluvad selliste ühendite rühma, millest mõned on kantserogeenid ja mõned on arvatavad kantserogeenid. PAAd võivad pärineda toiduga kokkupuutuvatest materjalidest, mis on toodetud lubatud ainetest, selliste materjalide puhul kasutatud lisanditest, selliste materjalide lagunemisproduktidest või selliste materjalide värvimiseks kasutatud asovärvidest. Määruse (EL) nr 10/2011 II lisas on sätestatud selliste PAAde loetelu, mis ei tohi plastikmaterjalidest ja -esemetest toitu või toidu mudelainesse migreeruda. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringud on samuti näidanud, et PAAde kontsentratsioon värvilistes pabersalvrätikutes on piisavalt suur, et need kontrollikavasse kaasata.

(5)

Formaldehüüd (toiduga kokkupuutuv materjal nr 98) on aine, mida on liidus lubatud kasutada toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide valmistamisel. Samas on formaldehüüdi migreerumise konkreetne piirnorm 15 mg/kg (väljendatud formaldehüüdi ja heksametüleentetramiini üldsisaldusena).

(6)

Komisjoni määruses (EL) nr 284/2011 (5) on sätestatud Hiina Rahvavabariigist ja Hongkongist pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastist köögitarvete impordi eritingimused ja üksikasjalik kord, sh kohustus kontrollida liikmesriikides füüsiliselt 10 % kaubasaadetistest. Määruse kehtestamise ajendiks oli selliste nõuetele mittevastavuse juhtude suur hulk, mille puhul tuvastati polüamiidplastist pärinevate PAAde ja melamiinplastist pärineva formaldehüüdi suures koguses eraldumine toiduga kokkupuutuvatest materjalidest.

(7)

Euroopa Liitu importimise kohas tehtud kontrollidel põhinevate ja määruse (EL) nr 284/2011 artikli 9 kohaselt esitatud andmete hiljutine analüüs osutab, et nende toodete nõuetele mittevastavus on vähenenud. Sellest hoolimata näitavad RASFFi andmed, et turul võetud proovide analüüsitulemuste kohaselt ei vasta mõned neist toodetest endiselt nõuetele. Samuti nähtub teabest, et sellised tooted ei ole pärit üksnes Hiinast ja Hongkongist. Seepärast on asjakohane, et lisaks määruse (EL) nr 284/2011 kohasele kontrollile kontrollitaks PAAde ja formaldehüüdi sisaldust täiendavalt.

(8)

Melamiin (toiduga kokkupuutuv materjal nr 239) on aine, mida on lubatud kasutada toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide valmistamisel ja mille suhtes on kehtestatud migreerumise konkreetne piirnorm 2,5 mg/kg. Melamiinplastist köögitarvete puhul on lisaks formaldehüüdi migreerumisest teatatud ka melamiini migreerumisest. Seepärast on asjakohane kontrollida samade proovide puhul ka melamiini migreerumise taset.

(9)

Fenool (toiduga kokkupuutuv materjal nr 241) on aine, mida on lubatud kasutada monomeerina toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide valmistamisel, ning seda võib kasutada ka muude toiduga kokkupuutuvate materjalide tootmiseks, kaasa arvatud lakkides ja pinnakattevahendites kasutatavad epoksüvaigud. Toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide suhtes kohaldatakse migreerumise konkreetset piirnormi 3 mg/kg, mis on sätestatud komisjoni määrusega (EL) 2015/174 (6) Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) tehtud uue hindamise põhjal. Oma arvamuses vähendas toiduohutusamet lubatud päevadoosi tasemelt 1,5 mg kehamassi kilogrammi kohta tasemele 0,5 mg kehamassi kilogrammi kohta ja märkis, et lisaks toiduga kokkupuutuvatele materjalidele on olemas veel palju fenooliga kokkupuute allikaid, mille tõttu võib kokkupuude fenooliga ulatuda lubatud päevadoosini või olla sellest suurem. Võttes arvesse lubatud päevadoosi võimalikku ületamist on asjakohane kontrollida fenoolitaset.

(10)

Aine 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)propaan (toiduga kokkupuutuv materjal nr 151), üldtuntud kui bisfenool A (edaspidi „BPA“), on aine, mida on lubatud kasutada monomeerina toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide valmistamisel, kuid mida kasutatakse ka muude toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valmistamiseks, kaasa arvatud lakkides ja pinnakattevahendites kasutatavad epoksüvaigud. Toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide suhtes kehtestati hiljuti komisjoni määrusega (EL) 2018/213 (7) uus migreerumise konkreetne piirnorm 0,05 mg/kg ning lisaks sellele kohaldatakse migreerumise konkreetseid piirnorme lakkide ja pinnakattematerjalide suhtes vastavalt toiduohutusameti tehtud uuele hindamisele, millest lähtuvalt vähendas toiduohutusamet lubatud päevadoosi võrreldes varasemaga. Seepärast on asjakohane kontrollida kõnealuseid toiduga kokkupuutuvaid materjale, et määrata kindlaks BPA migreerumise nõuetelevastavus võttes arvesse uut migreerumise konkreetset piirnormi.

(11)

Lisaks BPA-le võib toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutada ka muid bisfenoole, mis võivad samuti migreeruda. Eelkõige kasutatakse 4,4′-dihüdroksüdifenüülsulfooni, üldtuntud kui bisfenool S, (edaspidi „BPS“, toiduga kokkupuutuv materjal nr 154) monomeerina, mis on ette nähtud polüeetersulfoonplasti tootmiseks, ning seda on liidus lubatud kasutada toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide tootmiseks, mille migreerumise konkreetne piirnorm on 0,05 mg/kg. Uusim teave selle aine võimaliku toitu migreerumise kohta puudub ning teave selle aine võimaliku kasutamise kohta lakitud või kaetud materjalides, mis toiduga kokku puutuvad, või aine migreerumise kohta nendest materjalidest, ei ole täielik. Seepärast on asjakohane kontrollida selliseid materjale, millest BPSid võivad migreeruda, et uurida BPSi migreerumist toitu.

(12)

Ftalaatestrid (ftalaadid) on selliste ainete rühm, mida kasutatakse laialdaselt plastifikaatorite ja tehniliste abiainetena. Ftalaate on lubatud kasutada toiduga kokkupuutuvates plastmaterjalides nagu dibutüülftalaat (edaspidi „DBP“, toiduga kokkupuutuv materjal nr 157), butüülbensüülftalaat (edaspidi „BBP“, toiduga kokkupuutuv materjal nr 159), bis(2-etüülheksüül)ftalaat (edaspidi „DEHP“, toiduga kokkupuutuv materjal nr 283), diisononüülftalaat (edaspidi „DINP“, toiduga kokkupuutuv materjal nr 728) ja diisodetsüülftalaat (edaspidi „DIDP“, toiduga kokkupuutuv materjal nr 729). Koos mitmete muude ainetega on kõnealused ftalaadid hõlmatud konkreetsete ainete migratsiooni koondpiirnormiga 60 mg/kg. DBP, BBP ja DEHP suhtes kohaldatakse individuaalseid migreerumise konkreetseid piirnorme, samas on DINP ja DIDP suhtes kehtestatud rühma piirang 9 mg/kg. Nende viie ftalaadi sisaldus on piiratud ka toitmiseks ette nähtud lapsehooldusvahendites nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (8) XVII lisas. Lisaks RASFFi kaudu saadud tulemustele, mis näitavad mittevastavust migreerumise konkreetsele piirnormile, võib toiduga kokkupuutuvates plastmaterjalides ikka veel leida ftalaate, mida ei ole lubatud kasutada toiduga kokkupuutuvates plastmaterjalides ning mis ei tohi toitu migreeruda. Võttes arvesse võimalikku mittevastavust on seega asjakohane kontrollida ftalaatide sisaldust.

(13)

Lisaks ftalaatidele kasutatakse toiduga kokkupuutuvates materjalides plastifikaatoritena ka muid aineid. Toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide valmistamisel on lubatud kasutada materjale, nagu epoksiiditud sojaõli (edaspidi „ESBO“, toiduga kokkupuutuv materjal nr 532) ja 1,2-tsükloheksaani dikarboksüülhappe diisononüülester (edaspidi „DINCH“, toiduga kokkupuutuv materjal nr 775) ning tereftaalhappe, bis(2-etüülheksüül)ester (edaspidi „DEHTP“ või „DOTP“, toiduga kokkupuutuv materjal nr 798); nende suhtes kohaldatakse konkreetsete ainete migratsiooni koondpiirnormi 60 mg/kg. Lisaks sellele kohaldatakse nii DEHTP kui ka ESBO suhtes migreerumise konkreetset piirnormi 60 mg/kg, välja arvatud imiku- ja väikelapsetoidu klaaspurkide sulgemisel kasutatavate PVC-tihendite puhul, kus epoksiiditud sojaõli migreerumise konkreetne piirnorm on 30 mg/kg. Liikmesriikides ja Šveitsis varem tehtud kontrollimiste käigus on tuvastatud probleeme sellistele nõuetele vastavusega, mis on seotud epoksiiditud sojaõli migreerumisega purgikaantest. Kuna on ka märke, et aineid DINCH ja DEHTP võidakse kasutada ftalaatide asendajatena ning on vähe kättesaadavat teavet või puudub üldse teave nende ainete toitu migreerumise kohta, siis on asjakohane kontrollida nende ainete sisaldust toidus.

(14)

Per- ja polüfluoritud alküülühendite rühm hõlmab perfluorooktaanhapet (edaspidi „PFOA“) ja perfluorooktaansulfonaati (edaspidi „PFOS“). Amfifiilsete omaduste tõttu kasutatakse neid fluoritud ühendeid vett ja rasva tõrjuva kattematerjali valmistamisel, näiteks paberist ja papist toodetud toidupakkematerjalide puhul. Mõne liikmesriigi esitatud teabest nähtub, et paberist ja papist toodetud kaetud toidupakkematerjalide puhul võib tekkida probleeme seoses kõnealuste ainetega. Lisaks on alates 4. juulist 2020 piiratud PFOA kasutamine toiduga kokkupuutuvate materjalide ja toodete tootmisel ja turule laskmisel nagu on sätestatud komisjoni määruses (EL) 2017/1000 (9). Seepärast on asjakohane uurida täiendavalt kõnealuste ainete sisaldust toiduga kokkupuutuvates materjalides.

(15)

Toiduga kokkupuutuvates materjalides ja esemetes, sealhulgas köögitarbed ja lauanõud ning toidutöötlemisseadmed, kasutatakse metalle ja sulameid. Liidu tasandil on kehtestatud palju migreerumise konkreetseid piirnorme toiduga kokkupuutuvatest plastmaterjalidest migreeruvate metallide jaoks. RASFFist saadud teabe kohaselt, mis lähtub riskihinnangutest või riiklikest õigusaktidest, on metallist köögitarvete ja lauanõude puhul siiski palju mittevastavuse juhtumeid. Kuna teatavatest metallidest, nagu plii ja kaadmium, tulenevad ohud on selgelt määratletud, siis on asjakohane kontrollida metallide migreerumist toitu ning täiendada teadmisi metallide migratsiooni kohta, eelkõige seoses toiduga kokku puutuvate imporditud materjalide ja esemetega ning traditsiooniliste ja käsitöönduslike toodetega.

(16)

Toiduga kokkupuutuvate plastmaterjalide üldise inertsuse ja ohutuse tagamiseks on ette nähtud migratsiooni üldpiirnorm, millega piiratakse mittelenduvate komponentide, kaasa arvatud selliste osakeste nagu mikrokiud, eraldumist toitu. Kuna tavapäraste plastmaterjalide ja -esemete puhul on keskkonnaprobleemidest tulenevalt surve need asendada, kasutatakse keskkonnamõju vähendamiseks plasti täiteainena looduslikest allikatest pärit lisandeid. Selleks et kontrollida, kas head tootmistava on järgitud ning kas toiduga kokkupuutuvad plastmaterjalid ja -esemed on piisavalt inertsed, on asjakohane kontrollida üldmigratsiooni.

(17)

Selleks et tagada käesoleva soovituse ühtne kohaldamine ning luua usaldusväärsed ja võrreldavad kontrollitulemused, peaks Euroopa Liidu toiduga kokkupuutuvate materjalide referentlaboratoorium vajaduse korral abistama liikmesriike käesoleva soovituse rakendamisel.

(18)

Et saada võimalikult palju teavet toiduga kokkupuutuvatest materjalidest migreeruvate ainete koguse kohta, tuleks liikmesriike julgustada esitama enne käesoleva soovituse kohaldamist asjakohaseid hiljuti kogutud andmeid. Tagamaks, et need tulemused on usaldusväärsed ja kooskõlas kontrolliprogrammi raames saadud tulemustega, tuleks esitada ainult need tulemused, mis on saadud vastavalt toiduga kokkupuutuvate materjalide proovivõtu ja analüüsi asjakohastele eeskirjadele ning ametlikke kontrolle käsitlevatele õigusaktidele.

(19)

Käesoleva soovituse peamine eesmärk on teha kindlaks toiduga kokkupuutuvatest materjalidest ja esemetest pärinevate ainete migreerumine toitu ning selliste ainete olemasolu toiduga kokkupuutuvas materjalis või esemes; soovituse eesmärk ei ole teabe kogumine kokkupuute taseme kohta. Seepärast tuleks andmed esitada ühtses vormis, et tagada nende võrreldavus ja ühetaolisus.

(20)

Vajaduse korral peaksid liikmesriikide pädevad asutused kaaluma täitemeetmete võtmist kooskõlas kohaldatavate õigusaktide ja menetlustega.

(21)

Käesoleva soovituse rakendamisel saadud teavet kõnealuste ainete eraldumise kohta tuleks kasutada selleks, et teha kindlaks, kas on vaja võtta edasisi meetmeid, eelkõige selleks, et tagada inimeste tervise ja tarbijate huvide kindel kaitse. Kõnealune edasine tegevus võib hõlmata täiendavaid kontrollimeetmeid plastmaterjalidest pärinevate selliste ainete suhtes, mis on hõlmatud konkreetsete ELi meetmetega. Lisaks võivad tulemused aidata luua teabebaasi edasiste prioriteetide seadmiseks, et hinnata toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevaid õigusakte, eelkõige materjalide puhul, mille suhtes ei ole kehtestatud konkreetseid ELi meetmeid.

(22)

Kõnealuse koordineeritud kontrollikava rakendamine ei piira muid ametlikke kontrolle, mida liikmesriigid teevad oma riiklike kontrolliprogrammide raames, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.

Liikmesriigid peaksid rakendama toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete koordineeritud kontrollikava vastavalt käesoleva soovituse lisale. Proovide miinimumkogust, mida on soovitatud lisas, tuleks järgida nii palju kui võimalik.

2.

Liikmesriigid peaksid esitama lisa kohaselt tehtud ametlike kontrollide tulemused.

3.

Liikmesriigid peaksid esitama aruanded ka nende varasemate kontrollide tulemuste kohta, mis on tehtud viie aasta jooksul enne 1. jaanuari 2019. Kõnealused kontrollid peaksid hõlmama toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutatavaid aineid või sealt migreeruvaid aineid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat soovitust, ning neid kontrolle tuleks teha kooskõlas asjakohaste õigusaktidega, milles käsitletakse toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid ning ametlikke kontrolle. Tulemused tuleks esitada vastavalt lisale.

4.

Mittevastavuse korral peaksid liikmesriigid kaaluma täiendavate täitemeetmete võtmist vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 54. Ilma et see piiraks muude aruandlusnõuete kohaldamist, ei pea käesoleva soovituse kohaselt sellisest täitemeetmetest komisjonile teatama.

5.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. mai 2019

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS


(1)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4).

(3)  Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(5)  Komisjoni 22. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 284/2011 Hiina Rahvavabariigist ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvete impordi eritingimuste ja üksikasjaliku korra kehtestamise kohta (ELT L 77, 23.3.2011, lk 25).

(6)  Komisjoni 5. veebruari 2015. aasta määrus (EL) 2015/174, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 30, 6.2.2015, lk 2).

(7)  Komisjoni 12. veebruari 2018. aasta määrus (EL) 2018/213, milles käsitletakse bisfenool A kasutamist toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud lakkides ja pinnakattevahendites ning millega muudetakse määrust (EL) nr 10/2011 kõnealuse aine kasutamise osas toiduga kokkupuutuvates plastmaterjalides (ELT L 41, 14.2.2018, lk 6).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(9)  Komisjoni 13. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1000, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses perfluorooktaanhappe (PFOA), selle soolade ja PFOA-ga seotud ainetega (ELT L 150, 14.6.2017, lk 14).


LISA

KOORDINEERITUD KONTROLLIKAVA MEETMED JA ULATUS

1.   Eesmärk

Kontrollikava üldeesmärk on teha kindlaks toiduga kokkupuutuvatest materjalidest migreeruvate ainete esinemine toidus ja nende ainete sisaldus toiduga kokkupuutuvas materjalis. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid läbi viima ametliku kontrolli, et teha kindlaks, milline on olukord Euroopa Liidu turul seoses järgmisega:

toiduga kokkupuutuvatest materjalidest pärit sihtainete migreerumine;

sihtainete sisaldus toiduga kokkupuutuvates materjalides;

ainete üldmigratsioon toiduga kokkupuutuvatest plastmaterjalidest.

2.   Proovivõtmise kirjeldus ja metoodika

Järgnevas tabelis on loetletud toiduga kokkupuutuvate materjalide liigid, millest tuleks proove võtta, ning ained, mille migreerumine kõnealustest toiduga kokkupuutuvatest materjalidest tuleks kindlaks teha; fluoritud ühendite puhul tuleks erandina kindlaks teha nende kogus materjalis.

Proovide võtmine peaks toimuma kolmandatest riikidest pärinevate toiduga kokkupuutuvate materjalide impordikohas, ning liikmesriigid võiksid võtta arvesse määruse (EL) nr 284/2011 kohaselt juba tehtud kontrolle. Samuti peaksid liikmesriigid tegema turukontrolle, sealhulgas võtma proove hulgimüügi- ja turustamiskohtades, et partiist võetud proovide arv oleks piisav ja võimaldaks vajaduse korral järelmeetmete võtmist.

Proove tuleks analüüsida laborites, mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 artikliga 12 ja mida toetavad riiklikud referentlaboratooriumid vastavalt kõnealuse määruse artikli 33 lõike 2 punktile e. Kui riiklikud referentlaboratooriumid seda soovivad, peaks käesolevat soovitust toetama ELi referentlaboratoorium kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (1) artikli 94 lõike 2 punktiga a.

Kui migreerumise kindlakstegemine toidu või toidu mudelainega ei ole otstarbekas, tuleb kindlaks teha aine kogus materjalis ja hinnata aine maksimaalset migreerumist toitu arvutuslikult või mudeli abil.

Analüüsitavad ained

Toiduga kokkupuutuv materjal, millest proovid võetakse

Primaarsed aromaatsed amiinid

Plastist laua- ja kööginõud ning toiduga kokkupuutuvad pealetrükiga materjalid, sh paber ja papp

Formaldehüüd ja melamiin

Plastist laua- ja kööginõud, sealhulgas mittekonventsionaalsed plastist köögitarbed ja lauanõud, näiteks korduvkasutatavad kohvitopsid, mille puhul on plastile lisatud looduslikust materjalist (nt bambus) lisandeid

Fenool

Plastist köögitarbed ja lauanõud; lakitud või kaetud materjalid; pealetrükiga plastist, paberist ja papist pakkematerjalid

Bisfenoolid, sealhulgas BPA ja BPS

Polükarbonaat- (BPA) ja polüeetersulfoonplast (BPS); kaetud metallpakendid (nt plekkpurgid, kaaned)

Ftalaat- ja mitteftalaatplastifikaatorid

Plastmaterjalid ja -esemed, eelkõige need, mis on valmistatud polüvinüülkloriidist (PVC), näiteks termovormitud lehed, painduvad pakendid ja tuubid; korgid ja kaaned

Fluoritud ühendid

Paberist ja papist valmistatud materjalid ja esemed, sealhulgas kiirtoidu, kaasa võetava toidu ja pagaritoodete pakendid ning mikrolaineahjus plaksumaisi valmistamisel kasutatavad kotid

Metallid

Keraamilised, emailitud, klaasjad ja metallist köögitarbed ja lauanõud, sealhulgas käsitsi valmistatud ja traditsiooniliselt toodetud materjalid ja esemed

Üldmigratsioon

Mittekonventsionaalsed plastist köögitarbed ja lauanõud, näiteks korduvkasutatavad kohvitopsid, mille puhul on plastile lisatud looduslikust materjalist (nt bambus) lisandeid

3.   Proovide arv

Järgnevas tabelis on esitatud koordineeritud kontrollikava raames kontrollitavate proovide soovituslik koguarv iga osaleva liikmesriigi kohta.

Liikmesriik

Proovide soovitatav minimaalne koguarv

Belgia, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik

100

Küpros, Madalmaad, Poola, Rumeenia, Tšehhi, Ungari

75

Austria, Horvaatia, Iirimaa, Kreeka, Leedu, Portugal, Rootsi, Taani

50

Bulgaaria, Eesti, Luksemburg, Läti, Malta, Slovakkia, Sloveenia, Soome

25

4.   Kontrollide ajakava

Kontrollid peavad toimuma 1. juunist 2019 kuni 31. detsembrini 2019.

5.   Aruandlus

Tulemused tuleb komisjonile esitada ühises vormis 29. veebruariks 2020.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).


Top