Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019D2031

SKomisjoni rakendusotsus (EL) 2019/2031, 12. november 2019, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused toiduaine-, joogi- ja piimatööstuse jaoks (teatavaks tehtud numbri C(2019) 7989 all) (EMPs kohaldatav tekst)

C/2019/7989

ELT L 313, 4.12.2019, p. 60–93 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2019/2031/oj

4.12.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 313/60


SKOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/2031,

12. november 2019,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused toiduaine-, joogi- ja piimatööstuse jaoks

(teatavaks tehtud numbri C(2019) 7989 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eriti selle artikli 13 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused on võrdlusalus loatingimuste kehtestamisel direktiivi 2010/75/EL II peatükiga hõlmatud käitiste jaoks ja pädevad asutused peaksid kehtestama heitkoguste piirnormid, millega tagatakse, et tavapärastes käitamistingimustes ei ületata PVT-järelduste kohase parima võimaliku tehnikaga seotud heitetaset.

(2)

Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide esindajate foorum, mis loodi komisjoni 16. mai 2011. aasta otsusega, (2) esitas komisjonile 27. novembril 2018 oma arvamuse toiduaine-, joogi- ja piimatööstust käsitleva PVT-viitedokumendi kavandatava sisu kohta. Kõnealune arvamus on üldsusele kättesaadav (3).

(3)

Käesoleva otsuse lisas esitatud PVT-järeldused on nimetatud PVT-viitedokumendi oluline osa.

(4)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 75 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu lisas esitatud parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused toiduaine-, joogi- ja piimatööstuse jaoks.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. november 2019

Komisjoni nimel

Karmenu VELLA

komisjoni liige


(1)  ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(2)  Komisjoni 16. mai 2011. aasta otsus, millega luuakse foorum teabevahetuseks vastavalt direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artiklile 13 (ELT C 146, 17.5.2011, lk 3).

(3)  https://circabc.europa.eu/ui/group/06f33a94-9829-4eee-b187-21bb783a0fbf/library/d00a6ea2-6a30-46fc-8064-16200f9fe7f6?p=1&n=10&sort=modified_DESC.


LISA

PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA (PVT) ALASED JÄRELDUSED TOIDUAINE-, JOOGI- JA PIIMATÖÖSTUSE JAOKS

KOHALDAMISALA

Käesolevaid parima võimaliku tehnika (PVT) alaseid järeldusi kohaldatakse direktiivi 2010/75/EL I lisas nimetatud järgmiste tegevusvaldkondade puhul:

punkti 6.4 alapunkt b:

„järgmiste eelnevalt töödeldud või töötlemata toorainete töötlemine ja ümbertöötamine toiduainete ja sööda tootmiseks, välja arvatud üksnes pakkimine:

i)

ainult loomne tooraine (v.a üksnes piim), tootmisvõimsusega üle 75 tonni valmistooteid ööpäevas,

ii)

ainult taimne tooraine, tootmisvõimsusega üle 300 tonni valmistooteid ööpäevas, või üle 600 tonni valmistooteid ööpäevas päevas, kui käitis töötab aastas ainult ühel kuni 90 järjestikuse päeva pikkusel perioodil,

iii)

nii kombineeritud kui ka eraldi toodete valmistamine loomsest ja taimsest toorainest, tootmisvõimsusega rohkem kui:

75 tonni valmistoodet päevas, kui A on võrdne vähemalt 10ga, või

[300 – (22,5 × A)] tonni valmistoodet päevas kõikidel muudel juhtudel,

kus A võrdub loomse materjali massiprotsentides väljendatud sisaldusega valmistoote tootmismahus.

Pakendi massi ei arvestata toote lõpliku massi hulka.

Käesolevat alajagu ei kohaldata, kui tooraine on üksnes piim.“;

Image 1

punkti 6.4 alapunkt c:

„Üksnes piima töötlemine ja ümbertöötlemine, kus võetakse vastu üle 200 tonni piima ööpäevas (aasta keskmine).“;

punkti 6.11

kohane reovee selline iseseisev töötlemine, mida ei hõlma nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ (1) ning mille puhul põhiline saastekoormus tuleneb direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 6.4 alapunktis b või c määratletud tegevusest.

Ühtlasi hõlmavad käesolevad PVT-järeldused:

eri allikatest pärit reovee kombineeritud töötlemist, kui põhiline saastekoormus tuleneb direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 6.4 alapunktis b või c määratletud tegevusest ja kõnealust reovee töötlemist ei ole käsitletud nõukogu direktiivis 91/271/EMÜ;

etanoolitootmist, mis toimub direktiivi 2010/75/EL I lisa punkti 6.4 alapunkti b jaotises ii esitatud tegevuse kirjeldusele vastavas käitises või sellise käitisega otseselt seotud tegevusena.

Käesolevates PVT-järeldustes ei käsitleta järgmist:

kohapealsed põletusseadmed, kus tekkivaid kuumi gaase ei kasutata otsese kontakti teel esemete või materjalide kuumutamiseks, kuivatamiseks või muul viisil töötlemiseks; seda võidakse käsitleda PVT-järeldustes suurte põletusseadmete (LCP) jaoks või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/2193; (2)

loomsetest kõrvalsaadustest esmatoodete tootmine, näiteks nende töötlemine ja rasvasulatamine, kalajahu ja kalaõli tootmine, vere töötlemine ja želatiini tootmine; seda võidakse käsitleda PVT-järeldustes tapamajade ja loomsete kõrvalsaaduste tööstuse (SA) jaoks;

suurte loomade standardsete jaotustükkide ja kodulinnurümpade tükkide lõikamine; seda võidakse käsitleda PVT-järeldustes tapamajade ja loomsete kõrvalsaaduste tööstuse (SA) jaoks.

Peale selle võivad käesolevates PVT-järeldustes käsitletud tegevusvaldkondadega seoses olla olulised muu hulgas järgmisi aspekte hõlmavad PVT-järeldused ja viitedokumendid:

suured põletusseadmed (LCP);

tapamajad ja loomsete kõrvalsaaduste tööstus (SA);

ühtsed reovee ja protsessigaaside puhastus- ja käitlussüsteemid keemiatööstuses (CWW);

suuremahuline orgaaniliste kemikaalide tootmine (LVOC);

jäätmekäitlus (WT);

tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmine (CLM);

tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire (ROM);

majanduslik mõju ja üldine keskkonnamõju (ECM);

ladustamisel tekkiv heide (EFS);

energiatõhusus (ENE);

tööstuslikud jahutussüsteemid (ICS).

Käesolevate PVT-järelduste kohaldamisega ei piirata muude asjakohaste, näiteks hügieeni ja toidu/sööda ohutust käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

MÕISTED

Käesolevates PVT-järeldustes kasutatakse järgmisi mõisteid.

Kasutatud mõiste

Määratlus

Biokeemiline hapnikutarve (BHTn)

Hapnikukogus, mis on vajalik orgaanilise aine biokeemiliseks oksüdeerimiseks süsihappegaasiks n päeva jooksul (n on tavaliselt 5 või 7); BHT kaudu väljendatakse biolagundatavate orgaaniliste ühendite massikontsentratsiooni

Fosfori üldsisaldus

Fosfori üldsisaldus, väljendatuna P sisaldusena; hõlmab kõiki lahustunud või osakestega seondunud anorgaanilisi ja orgaanilisi fosforiühendeid

Heksaan

Kuue süsinikuaatomiga alkaan, mille keemiline valem on C6H14

Hl

Hektoliiter (100 liitrit)

Hõljuvaine üldsisaldus

Kogu hõljuvaine massikontsentratsioon (vees), mis on mõõdetud filtrimisega läbi klaaskiudfiltrite ja kaalanalüüsi teel

Jääk

Aine või ese, mis tekib jäätme või kõrvalsaadusena käesoleva dokumendi kohaldamisalasse jääva tegevuse tulemusena

Keemiline hapnikutarve (KHT)

Hapnikukogus, mis on vajalik orgaanilise aine täielikuks keemiliseks oksüdeerimiseks süsihappegaasiks dikromaadi abil; KHT kaudu väljendatakse orgaaniliste ühendite massikontsentratsiooni

Lenduva orgaanilise süsiniku üldsisaldus (TVOC)

Lenduva orgaanilise süsiniku üldsisaldus, väljendatuna C sisaldusena (õhus)

Lämmastiku üldsisaldus

Lämmastiku üldsisaldus, väljendatuna N-i sisaldusena; hõlmab vaba ammoniaagi ja ammooniumi lämmastikku (NH4-N), nitritilämmastikku (NO2-N), nitraadilämmastikku (NO3-N) ja orgaanilistes ühendites esinevat lämmastikku

NOX

Lämmastikmonooksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatuna NO2-na

Olemasolev käitis

Käitis, mis ei ole uus käitis

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus (TOC)

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus, väljendatuna C sisaldusena (vees); hõlmab kõiki orgaanilisi ühendeid

SOX

Vääveldioksiidi (SO2), vääveltrioksiidi (SO3) ja väävelhappe aerosoolide summa, väljendatuna SO2-na

Suunatud heide

Saasteainete heide keskkonda mis tahes lõõri, toru, korstna vmt kaudu

Tolm

Tahkete osakeste üldarv (õhus)

Tundlik ala

Erikaitset vajav ala, näiteks:

elamupiirkond;

inimtegevuse piirkond (nt naabruses asuv töökoht, kool, päevahoiukeskus, puhkeala, haigla või hooldekodu)

Uus käitis

Asjaomases tegevuskohas pärast käesolevate PVT-järelduste avaldamist esmakordselt loa saanud või täielikult asendatud käitis

ÜLDKAALUTLUSED

Parim võimalik tehnika

Käesolevates PVT-järeldustes loetletud ja kirjeldatud tehnikad ei ole normatiivsed ega ammendavad. On lubatud kasutada muid tehnikaid, millega tagatakse vähemalt samaväärne keskkonnakaitse tase.

Kui ei ole märgitud teisiti, on käesolevad PVT-järeldused üldkohaldatavad.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) õhkuheite puhul

Kui ei ole märgitud teisiti, on parima võimaliku tehnikaga saavutatavad käesolevates PVT-järeldustes esitatud heitetasemed väljendatud hapnikusisaldust arvesse võtmata saasteaine sisaldusena massiühikutes heitgaasi ruumalaühiku kohta kujul mg/Nm3 järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ja rõhul 101,3 kPa.

Saasteaine sisaldus hapnikusisalduse võrdlustasemel arvutatakse valemiga

Image 2

Kus

ER

:

on saasteaine sisaldus hapnikusisalduse võrdlustasemel OR,

OR

:

on hapnikusisalduse võrdlustase mahuprotsentides,

EM

:

on saasteaine mõõdetud sisaldus ja

OM

:

on mõõdetud hapnikusisaldus mahuprotsentides.

Õhkuheite keskmistamisperiood on PVT-SHT puhul määratletud järgmiselt.

Määratlus

Keskmistamisperiood

Proovivõtuperioodi keskmine

Kolme järjestikuse vähemalt 30 minutit kestva mõõtmise tulemuste keskmine väärtus (3).

Kui kahest või enamast allikast (nt kuivatitest või põletusahjudest) pärit heitgaasid juhitakse ühte korstnasse, kohaldatakse PVT-SHTd korstnast väljuva ühise heitgaasivoo suhtes.

Heksaani erikadu

Heksaani erikao puhul väljendavad parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed aasta keskmist väärtust ning nende arvutamiseks kasutatakse valemit

Image 3

kus

heksaanikadu on käitises igat liiki seemnete või ubade puhul aastas tarbitud heksaani üldkogus kilogrammides ja

tooraine on igat liiki puhastatud seemnete või ubade aastane töödeldud üldkogus tonnides.

Parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) vetteheite puhul

Kui ei ole märgitud teisiti, on parima võimaliku tehnikaga saavutatavad käesolevates PVT-järeldustes esitatud heitetasemed väljendatud saasteaine sisaldusena massiühikutes vee ruumalaühiku kohta kujul mg/l.

Sisalduse kaudu väljendatud PVT-SHT on ööpäeva keskmine väärtus, st voolukiirusega proportsionaalselt kogutud 24 tunni koondproovidega saadud tulemus. Võib kasutada ka ajaliselt proportsionaalseid koondproove, kui on tõendatud, et voolukiirus on piisavalt stabiilne. Teise võimalusena võib võtta kohtproove, kui heitvesi on piisavalt segatud ja homogeenne.

Orgaanilise süsiniku üldsisalduse (TOC), keemilise hapnikutarbe (KHT), lämmastiku üldsisalduse ja fosfori üldsisalduse puhul põhineb heitkoguste vähendamise keskmist tõhusust kajastav käesolevates PVT-järeldustes osutatud arvutustulemus (vt tabel 1) reoveepuhasti sissevoolu ja väljavoolu saastekoormusel.

Muud keskkonnatoime tasemed

Reovee eriheide

Reovee eriheitega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed väljendavad aasta keskmist väärtust ning arvutatakse valemiga

Image 4

kus

reoveeheide on tootmisperioodil asjaomaste konkreetsete protsesside käigus ära juhitud reovee aastane üldkogus kuupmeetrites; see hõlmab otseheidet, kaudset heidet ja/või maapinnale laotamist, kuid ei hõlma eraldi ära juhitavat jahutusvett ega äravooluvett;

tootmismaht on konkreetsest sektorist sõltuvalt toodete või töödeldud tooraine aastane üldkogus tonnides või hektoliitrites. Toote mass ei hõlma pakendi massi. Tooraine on käitisesse saabunud mis tahes materjal, mida on töödeldud või ümber töötatud toidu või sööda tootmiseks.

Erienergiatarve

Erienergiatarbega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed väljendavad aasta keskmist väärtust ning arvutatakse valemiga

Image 5

kus

lõppenergiatarve on tootmisperioodil asjaomaste konkreetsete protsesside käigus soojus- ja elektrienergiana tarbitud energia aastane üldkogus megavatt-tundides.

tootmismaht on konkreetsest sektorist sõltuvalt toodete või töödeldud tooraine aastane üldkogus tonnides või hektoliitrites. Toote mass ei hõlma pakendi massi. Tooraine on käitisesse saabunud mis tahes materjal, mida on töödeldud või ümber töötatud toidu või sööda tootmiseks.

1.   ÜLDISED PVT-JÄRELDUSED

1.1.   Keskkonnajuhtimissüsteemid

PVT 1. Üldise keskkonnatoime vähendamisel on PVT sellise keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine, mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte:

i)

juhtkonna, sealhulgas kõrgema juhtkonna pühendumine, juhtroll ja vastutus tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel;

ii)

analüüs, mille käigus tehakse kindlaks organisatsiooni kontekst, määratletakse huvitatud isikute vajadused ja ootused ning tehakse kindlaks käitise võimaliku keskkonnaohu või inimestele avalduva ohuga seotud näitajad ning kohaldatavad keskkonnaalased õiguslikud nõuded;

iii)

sellise keskkonnapoliitika väljatöötamine, mis hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat vähendamist;

iv)

oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärkide ja tulemuslikkuse näitajate kehtestamine, sealhulgas kohaldatavate õiguslike nõuete järgimise tagamine;

v)

keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja keskkonnariskide vältimiseks vajalike meetmete ja korra (sealhulgas vajaduse korral parandus- ja ennetusmeetmete) kavandamine ja rakendamine;

vi)

keskkonnaaspektide ja -eesmärkidega seotud struktuuride, rollide ja kohustuste kindlaksmääramine ning vajalike rahaliste vahendite ja töötajate tagamine;

vii)

oma tööga käitise keskkonnatoimet mõjutada võivate töötajate vajaliku pädevuse ja teadlikkuse tagamine (nt teavitamise ja koolitamise kaudu);

viii)

sise- ja välissuhtlus;

ix)

selle soodustamine, et töötajad osaleksid keskkonnajuhtimise hea tava kohaldamises;

x)

keskkonnajuhtimise käsiraamatu ja kirjaliku korra väljatöötamine ja haldamine olulise keskkonnamõjuga tegevuse kontrollimiseks ning asjakohaste dokumentide haldamine;

xi)

tõhus tegevuse kavandamine ja protsessijuhtimine;

xii)

asjakohaste hooldusprogrammide rakendamine;

xiii)

hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise eeskirjad, mis hõlmavad hädaolukorra kahjuliku (keskkonna)mõju ennetamist ja/või leevendamist;

xiv)

(uue) käitise või selle osa (ümber)projekteerimisel selle keskkonnamõju arvessevõtmine kogu olelusringi ulatuses, sealhulgas selle ehitamisel, hooldamisel, käitamisel ja tegevuse lõpetamisel;

xv)

vajaduse korral seire- ja mõõtmisprogrammi rakendamine; sellekohane teave on esitatud tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire võrdlusaruandes;

xvi)

korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine;

xvii)

perioodiline võimaluse korral sõltumatu siseaudit ja perioodiline sõltumatu välisaudit, et hinnata keskkonnatoimet ja teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ning kas seda on nõuetekohaselt rakendatud ja järgitud;

xviii)

mittevastavuse põhjuste hindamine, parandusmeetmete rakendamine mittevastavuse tuvastamisel, parandusmeetmete tõhususe hindamine ja selle kindlakstegemine, kas sarnast mittevastavust esineb veel või võib tulevikus esineda;

xix)

keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe perioodiline hindamine kõrgemas juhtkonnas;

xx)

keskkonnahoidlikumate tehnikate väljatöötamisega kursis olemine ja nende arvesse võtmine.

Toiduaine-, joogi- ja piimasektori puhul seisneb PVT ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmiste elementide kasutuselevõtus:

i)

müravähendamiskava (vt PVT 13);

ii)

lõhnatekke piiramise kava (vt PVT 15);

iii)

vee, energia ja tooraine tarbimise ning reovee- ja heitgaasivoogude kohta andmete kogumine (vt PVT 2);

iv)

energiatõhususe kava (vt PVT 6a).

Märkus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1221/2009 (4) on kehtestatud liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS), mis on näide käesoleva PVTga kooskõlas olevast keskkonnajuhtimissüsteemist.

Kohaldatavus

Keskkonnajuhtimissüsteemi üksikasjalikkuse ja formaliseerituse määr sõltub üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest ning selle võimaliku keskkonnamõju ulatusest.

PVT 2. See PVT ressursitõhususe suurendamiseks ja heitkoguste vähendamiseks seisneb keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana vee, energia ja tooraine tarbimist ning reovee- ja protsessigaasivooge käsitleva sellise andmestiku loomises, haldamises ja korrapärases läbivaatamises (sealhulgas olulise muutuse tegemisel), mis hõlmab kõiki järgmisi aspekte.

I.

Teave toidu-, joogi- ja piimatootmise protsesside kohta, sealhulgas:

a)

protsesside lihtsustatud vooskeemid, kus on ära näidatud heite päritolu;

b)

heite vältimiseks või vähendamiseks kasutatavate protsessi integreeritud tehnikate ning reovee või protsessigaasi puhastamise tehnikate kirjeldus, sealhulgas nende tulemuslikkus.

II.

Teave veetarbimise ja -kasutuse kohta (nt vooskeemid ja veebilanss) ning veetarbimise ja reoveekoguse vähendamise meetmete kindlakstegemine (vt PVT 7).

III.

Teave reoveekoguse ja reoveevoogude omaduste kohta, näiteks:

a)

voolukiiruse, pH ja temperatuuri keskmised väärtused ja varieeruvus;

b)

asjaomaste saasteainete/näitajate (nt TOC või KHT, lämmastikuühendid, fosfor, kloriid, elektrijuhtivus) keskmine kontsentratsioon ja/või koormusväärtused ning nende varieeruvus.

IV.

Teave protsessigaasivoogude omaduste kohta, näiteks:

a)

voolukiiruse ja temperatuuri keskmised väärtused ja varieeruvus;

b)

asjaomaste saasteainete/näitajate (nt tolm, TVOC, CO, NOX, SOX) keskmine sisaldus ja heitkogused ning nende varieeruvus;

c)

protsessigaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust mõjutada võivate muude ainete (nt hapnik, veeaur, tolm) esinemine.

V.

Teave energiatarbimise ja -kasutuse ning kasutatud toorainekoguse, samuti tekkinud jääkide koguse ja omaduste kohta ning ressursitõhususe pidevat suurendamist võimaldavate meetmete kindlakstegemine (vt nt PVT 6 ja PVT 10).

VI.

Sobiva seirestrateegia kindlakstegemine ja rakendamine ressursitõhususe suurendamiseks lähtuvalt energia, vee ja tooraine tarbimisest. Kõnealune seire võib hõlmata sobiva sagedusega tehtavaid otseseid mõõtmisi, arvutusi ja registreerimist. Seiret kohaldatakse kõige asjakohasemal tasandil (nt protsessi või käitise/seadme tasandil).

Kohaldatavus

Andmestiku üksikasjalikkuse määr sõltub üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest ning selle võimaliku keskkonnamõju ulatusest.

1.2.   Seire

PVT 3. Reoveevoogude andmestiku abil kindlaks tehtud olulise vetteheite puhul (vt PVT 2) seisneb PVT protsessi põhinäitajate jälgimises (nt reovee voolukiiruse, pH ja temperatuuri pidev jälgimine) olulistes punktides (nt eeltöötlusseadme sisselaskeava ja/või väljalaskeava juures, lõpptöötlusseadme sisselaskeava juures, heitvee käitisest väljumise kohas).

PVT 4. See PVT seisneb vetteheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, millega tagatakse samaväärsel teaduslikul tasemel andmete saamine.

Aine/näitaja

Standard(id)

Minimaalne seiresagedus (5)

Seire seos PVT rakendustega

Keemiline hapnikutarve (KHT) (6)  (7)

EN-standard puudub

Üks kord ööpäevas (8)

PVT 12

Lämmastiku üldsisaldus (6)

On olemas mitu EN-standardit (nt EN 12260, EN ISO 11905-1)

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus (TOC) (6)  (7)

EN 1484

Fosfori üldsisaldus (6)

On olemas mitu EN-standardit (nt EN ISO 6878, EN ISO 15681-1 ja -2, EN ISO 11885)

Hõljuvaine üldsisaldus (6)

EN 872

Biokeemiline hapnikutarve (BHTn) (6)

EN 1899-1

Üks kord kuus

Kloriid (Cl)

On olemas mitu EN-standardit (nt EN ISO 10304-1, EN ISO 15682)

Üks kord kuus

PVT 5. See PVT seisneb suunatud õhkuheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele.

Aine/näitaja

Sektor

Konkreetne protsess

Standard(id)

Minimaalne seiresagedus (9)

Seire seos PVT rakendustega

Tolm

Sööt

Haljassööda kuivatamine

EN 13284-1

Iga kolme kuu järel (10)

PVT 17

Peenestamine ja graanulite jahutamine segasööda tootmisel

Üks kord aastas

PVT 17

Lemmikloomade kuivtoidu ekstrudeerimine

Üks kord aastas

PVT 17

Pruulimine

Linnaste ja lisandite käitlemine ja töötlemine

Üks kord aastas

PVT 20

Meiereid

Kuivatamisprotsessid

Üks kord aastas

PVT 23

Teravilja jahvatamine

Teravilja puhastamine ja jahvatamine

Üks kord aastas

PVT 28

Õliseemnete töötlemine ja taimeõli rafineerimine

Seemnete käitlemine ja ettevalmistamine, sroti kuivatamine ja jahutamine

Üks kord aastas

PVT 31

Tärklisetootmine

Tärklise, valgu ja kiudaine kuivatamine

PVT 34

Suhkrutootmine

Peedipulbi kuivatamine

Üks kord kuus (10)

PVT 36

PM2,5 ja PM10

Suhkrutootmine

Peedipulbi kuivatamine

EN ISO 23210

Üks kord aastas

PVT 36

TVOC

Kala- ja karbitöötlemine

Suitsutuskambrid

EN 12619

Üks kord aastas

PVT 26

Lihatöötlemine

Suitsutuskambrid

PVT 29

Õliseemnete töötlemine ja taimeõli rafineerimine (11)

Suhkrutootmine

Peedipulbi kuivatamine kõrgel temperatuuril

Üks kord aastas

NOX

Lihatöötlemine (12)

Suitsutuskambrid

EN 14792

Üks kord aastas

Suhkrutootmine

Peedipulbi kuivatamine kõrgel temperatuuril

CO

Lihatöötlemine (12)

Suitsutuskambrid

EN 15058

Suhkrutootmine

Peedipulbi kuivatamine kõrgel temperatuuril

SOX

Suhkrutootmine

Peedipulbi kuivatamine maagaasi kasutamata

EN 14791

Kaks korda aastas (10)

PVT 37

1.3.   Energiatõhusus

PVT 6. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb nii allpool kirjeldatud PVT 6 tehnika a kui ka tehnikaga b hõlmatud üldkasutatavate tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

a

Energiatõhususkava

Energiatõhususkava, mis on keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osa, hõlmab asjaomas(t)e tegevus(t)ega seotud erienergiatarbe määratlemist ja arvutamist, tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramist igal aastal (näiteks seoses erienergiatarbega) ning perioodiliste tõhustamiseesmärkide ja nendega seotud meetmete kavandamist. Kava kohandatakse lähtuvalt asjaomase käitise eripäradest.

b

Üldkasutatavate tehnikate rakendamine

Üldkasutatavate tehnikate hulka kuuluvad näiteks järgmised:

põleti reguleerimine ja kontroll;

koostootmine;

energiatõhusad mootorid;

soojustagastus soojusvahetite ja/või soojuspumpade abil (sealhulgas auru mehaaniline taaskokkusurumine);

valgustus;

katlast eemaldatava veekoguse minimeerimine;

aurujaotussüsteemide optimeerimine;

toitevee eelsoojendamine (sealhulgas ökonomaisrite kasutamine);

protsessikontrollisüsteemid;

suruõhusüsteemi lekete vähendamine;

soojuskao vähendamine soojusisolatsiooni abil;

reguleeritava kiirusega ajamid;

mitmeastmeline aurustamine;

päikeseenergia kasutamine.

Täiendavaid sektoripõhiseid tehnikaid energiatõhususe suurendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotistes 2–13.

1.4.   Veetarbimine ja reoveeheide

PVT 7. See PVT veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks seisneb nii allpool kirjeldatud PVT 7 tehnika a kui ka tehnikatest b–k ühe või mitme kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

Üldkasutatavad tehnikad

a

Vee ringlussevõtt ja/või korduskasutamine

Veevoogude ringlussevõtt ja/või korduskasutamine (pärast veetöötlust või ilma selleta) näiteks puhastamiseks, pesemiseks, jahutamiseks või protsessis eneses kasutamiseks.

Ei pruugi olla kohaldatav hügieeni- ja toiduohutusnõuete tõttu.

b

Veevoolu optimeerimine

Kontrollseadmete, näiteks fotoelementide, vooluventiilide ja termostaatventiilide kasutamine veevoolu automaatseks reguleerimiseks.

c

Veepihustite ja voolikute optimeerimine

Õige arvu pihustite kasutamine õiges asukohas; vee rõhu reguleerimine.

d

Veevoogude eraldamine

Veevood, mida ei ole vaja töödelda (nt saastumata jahutusvesi või saastumata äravooluvesi), eraldatakse puhastamist vajavast reoveest; see võimaldab saastumata vee ringlusse võtta.

Saastumata vihmavee eraldamine ei pruugi olemasolevate reovee kogumissüsteemide puhul olla rakendatav.

Puhastamistoimingutega seotud tehnikad

e

Kuivpuhastus

Jääkainete võimalikult täielik toorainest ja seadmetest eemaldamine enne vedelikega puhastamist; see hõlmab nt suruõhu, vaakumsüsteemide või kattevõrguga kogumisnõude kasutamist.

Üldkohaldatav.

f

Torupuhastussüsteem

Sisselaske- ja püüdurseadmetest, suruõhuseadmetest ja puhastusvahendist (nt plasti- või jäätükkidest) koosneva torude puhastamiseks ette nähtud süsteemi kasutamine. Kasutatakse torustikusiseseid ventiile, mis võimaldavad lasta puhastusvahendi torustikust läbi ning eraldada saaduse ja loputusvee.

g

Kõrgsurvepuhastus

Puhastatavale pinnale vee pihustamine rõhul 15–150 baari.

Ei pruugi olla kohaldatav tervisekaitse- ja ohutusnõuete tõttu.

h

Kemikaalikoguse ja veekasutuse optimeerimine kohapeal puhastamisel

Kohapeal puhastamise tehnika optimeerimine ning hägususe, juhtivuse, temperatuuri ja/või pH mõõtmine kuuma vee ja kemikaalide lisamiseks optimaalses koguses.

Üldkohaldatav.

i

Madalal rõhul vahuga ja/või geeliga puhastamine

Madalal rõhul vahu ja/või geeli kasutamine seinte, põrandate ja/või seadmepindade puhastamiseks.

j

Optimaalsete seadmete ja protsessialade projekteerimine ja konstrueerimine

Seadmed ja protsessialad projekteeritakse ja konstrueeritakse nii, et see hõlbustab puhastamist. Optimaalsel projekteerimisel ja konstrueerimisel võetakse arvesse hügieeninõudeid.

k

Seadmete puhastamine võimalikult varakult

Seadmed puhastatakse esimesel võimalusel pärast kasutamist, et vältida jääkainete paakumist.

Täiendavaid sektoripõhiseid tehnikaid veetarbimise vähendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 6.1.

1.5.   Kahjulikud ained

PVT 8. See PVT seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises, et vältida või vähendada kahjulike ainete kasutamist näiteks puhastamisel ja desinfitseerimisel.

Tehnika

Kirjeldus

a

Õigete kemikaalide valimine puhastamiseks ja/või desinfitseerimiseks

Puhastamisel ja/või desinfitseerimisel selliste kemikaalide kasutamise vältimine või vähendamine, mis on veekeskkonnale kahjulikud; eelkõige hõlmab see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ (13) (veepoliitika raamdirektiiv) käsitletud prioriteetseid aineid.

Ainete valimisel võetakse arvesse hügieeni- ja toiduohutusnõudeid.

b

Puhastuskemikaalide korduskasutamine kohapeal puhastamisel

Puhastuskemikaalide kogumine ja korduskasutamine kohapeal puhastamisel. Puhastuskemikaalide korduskasutamisel võetakse arvesse hügieeni- ja toiduohutusnõudeid.

c

Kuivpuhastus

Vt PVT 7 tehnika e.

d

Optimaalsete seadmete ja töötlemisalade projekteerimine ja konstrueerimine

Vt PVT 7 tehnika j.

PVT 9. See PVT seisneb selliste külmaainete kasutamises, mis ei kahanda osoonikihti ega mõjuta oluliselt globaalset soojenemist, eesmärgiga vältida jahutamisel ja külmutamisel kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete ja globaalset soojenemist oluliselt mõjutavate ainete heidet.

Kirjeldus

Sobivate külmaainete hulka kuuluvad vesi, süsinikdioksiid ja ammoniaak.

1.6.   Ressursitõhusus

PVT 10. See PVT ressursitõhususe suurendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

a

Anaeroobne kääritamine

Biolagunevate jääkide töötlemine mikroorganismide abil hapniku puudumisel ning sel teel biogaasi ja kääritamissaaduse saamine. Biogaasi kasutatakse kütusena näiteks gaasimootoris või katlas. Kääritamissaadust võib kasutada näiteks mullaparandusainena.

Ei pruugi olla kohaldatav jääkide koguse ja/või omaduste tõttu.

b

Jääkide kasutamine

Jääke kasutatakse näiteks söödana.

Ei pruugi olla kohaldatav õiguslike nõuete tõttu.

c

Jääkide eraldamine

Jääkide eraldamine, näiteks täpselt paigaldatud pritsmekaitsete, ekraanide, klappide, kogumisnõude, tilkumisvannide ja -rennide kasutamine.

Üldkohaldatav.

d

Pastörisaatorist pärit jääkide kogumine ja korduskasutamine

Pastörisaatorist pärit jäägid suunatakse tagasi segamisseadmesse ja neid kasutatakse sel viisil uuesti toorainena.

Kohaldatav üksnes vedelate toiduainete puhul.

e

Fosfori kogumine struviidina

Vt PVT 12 tehnika g.

Kohaldatav üksnes selliste reoveevoogude puhul, kus fosfori üldsisaldus on suur (nt üle 50 mg/l) ja mille voolukiirus on märkimisväärne.

f

Reovee kasutamine maapinnale laotamiseks

Sobivalt puhastatud reovett kasutatakse maapinnale laotamiseks, et saada kasu selles sisalduvatest toitainetest ja/või veest.

Kohaldatav üksnes juhul, kui on tõendatud, et see on põllumajanduslikult kasulik, saasteainete sisaldus on väike ja negatiivne keskkonnamõju (nt mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele) puudub.

Kohaldatavust võib piirata käitise lähedale jääva sobiva maa piiratud kättesaadavus.

Kohaldatavust võivad piirata mullatingimused ja kohalikud kliimatingimused (nt märjad või külmunud põllud) ning õigusaktid.

Täiendavaid sektoripõhiseid tehnikaid kõrvaldamisele kuuluva jäätmekoguse vähendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotistes 3.3, 4.3 ja 5.1.

1.7.   Vetteheide

PVT 11. See PVT kontrollimatu vetteheite vältimiseks seisneb reovee jaoks sobiva puhvermahutusvõime tagamises.

Kirjeldus

Sobiv puhvermahutusvõime tehakse kindlaks riskihindamise teel (seejuures võetakse arvesse saasteaine(te) omadusi ja mõju järgnevale reoveepuhastusele, vastuvõtva keskkonna omadusi jms).

Reovesi juhitakse kõnealusest puhvermahutist ära pärast asjakohaste meetmete võtmist (nt seire, puhastamine, korduskasutamine).

Kohaldatavus

Olemasolevate käitiste puhul ei pruugi see tehnika ruumipuudusest ja/või reovee kogumise süsteemi ülesehitusest tulenevalt olla kohaldatav.

PVT 12. See PVT vetteheite vähendamiseks seisneb allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

 

Tehnika (14)

Tüüpilised sihtsaasteained

Kohaldatavus

Eel-, esma- ja üldpuhastus

a

Ühtlustamine

Kõik saasteained

Üldkohaldatav.

b

Neutraliseerimine

Happed, leelised

c

Mehhaaniline eraldamine, näiteks restid, sõelad, liivapüüdurid, õli-/rasvapüüdurid ja eelsetitid

Suuremad tahked osad, hõljuvaine, õli/rasv

Aeroobne ja/või anaeroobne töötlus (bioloogiline puhastus)

d

Aeroobne ja/või anaeroobne töötlus (bioloogiline puhastus), näiteks aktiivmudaprotsess, aereeritav tiik, ülesvooluga anaeroobne heljuvkihipõhine (UASB) protsess, anaeroobne kontaktprotsess, membraaniga bioreaktor

Biolagunevad orgaanilised ühendid

Üldkohaldatav.

Lämmastikuärastus

e

Nitrifitseerimine ja/või denitrifitseerimine

Lämmastiku üldkogus, ammoonium/ammoniaak

Nitrifitseerimine ei pruugi olla kohaldatav, kui kloriidisisaldus on suur (nt üle 10 g/l).

Nitrifitseerimine ei pruugi olla kohaldatav, kui reovee temperatuur on madal (nt alla 12 °C).

f

Osaline nitrifitseerimine – ammooniumi anaeroobne oksüdeerimine

Ei pruugi olla kohaldatav, kui reovee temperatuur on madal.

Fosfori kogumine ja/või -ärastus

g

Fosfori kogumine struviidina

Fosfori üldkogus

Kohaldatav üksnes selliste reoveevoogude puhul, kus fosfori üldsisaldus on suur (nt üle 50 mg/l) ja mille voolukiirus on märkimisväärne.

h

Sadestamine

Üldkohaldatav.

i

Tõhustatud bioloogiline fosforiärastus

Tahkete ainete kõrvaldamine lõppetapis

j

Koagulatsioon ja flokulatsioon

Hõljuvaine

Üldkohaldatav.

k

Setitamine

l

Filtrimine (nt liivfiltrimine, mikrofiltrimine, ultrafiltrimine)

m

Flotatsioon

Tabelis 1 esitatud PVTga saavutatavaid heitetasemeid (PVT-SHT) vetteheitel kohaldatakse suublasse otseheite puhul.

PVT-SHTsid mõõdetakse punktis, kus heitvesi väljub käitisest.

Tabel 1

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) suublasse otseheite puhul

Näitaja

PVT-SHT (15) )(  (16) (ööpäeva keskmine)

Keemiline hapnikutarve (KHT) (17) )(  (18)

25–100 mg/l (19)

Hõljuvaine üldsisaldus

4–50 mg/l (20)

Lämmastiku üldsisaldus

2–20 mg/l (21) )(  (22)

Fosfori üldsisaldus

0,2–2 mg/l (23)

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 4.

1.8.   Müra

PVT 13. See PVT müra vältimiseks või sellise võimaluse puudumisel mürataseme vähendamiseks seisneb keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1) sellise müravähendamiskava koostamises, rakendamises ja korrapärases läbivaatamises, mis hõlmab kõiki järgmisi elemente:

meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava;

müraseirekava;

kindlakstehtud müratekkejuhtumitele, nt kaebustele reageerimise kava;

müra vähendamise programm, mille eesmärk on tuvastada müra allikas või allikad, mõõta/hinnata kokkupuudet müra ja vibratsiooniga, iseloomustada eri allikate osatähtsust ning rakendada ennetus- ja/või vähendamismeetmeid.

Kohaldatavus

PVT 13 on kohaldatav üksnes juhul, kui võib eeldada mürasaastet tundlikul alal ja/või sellise mürasaaste esinemine on kinnitust leidnud.

PVT 14. See PVT müra vältimiseks või sellise võimaluse puudumisel mürataseme vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

a

Seadmete ja hoonete sobiv paigutus

Mürataset saab vähendada, kui suurendatakse vahemaad müraallika ja vastuvõtja vahel, kasutatakse hooneid müratõkkena ning muudetakse hoonete sisse- ja väljapääsude asukohta.

Olemasolevate käitiste puhul ei pruugi seadmete või sisse- ja väljapääsude ümberpaigutamine olla ruumipuuduse ja/või liigse kulukuse tõttu võimalik.

b

Töökorralduslikud meetmed

Need hõlmavad järgmist:

i.

seadmete tõhusam kontroll ja hooldus;

ii.

võimaluse korral kinniste ruumide uste ja akende sulgemine;

iii.

seadmete käitamise usaldamine kogenud töötajatele;

iv.

võimaluse korral mürarikkast tegevusest hoidumine öösiti;

v.

nõue kontrollida mürataset, nt hooldustööde käigus.

Üldkohaldatav.

c

Vähest müra tekitavad seadmed

See hõlmab madala müratasemega kompressoreid, pumpasid ja ventilaatoreid.

d

Müratõrjemeetmed

Need hõlmavad järgmist:

i.

mürasummutid;

ii.

seadmete isoleerimine;

iii.

mürarikaste seadmete sulgemine kinnisesse ruumi;

iv.

hoonete helikindluse suurendamine.

Olemasolevate käitiste puhul ei pruugi olla ruumipuuduse tõttu kohaldatav.

e

Müra vähendamine

Müratõkete (nt kaitseseinad, tammid ja hooned) paigutamine müraallika ja vastuvõtja vahele.

Kohaldatav üksnes olemasolevate käitiste puhul, sest uute käitiste puhul tuleks seda arvesse võtta juba projekteerimisel. Olemasolevate käitiste puhul ei pruugi tõkete lisamine olla ruumipuuduse tõttu võimalik.

1.9.   Lõhn

PVT 15. See PVT lõhna vältimiseks või sellise võimaluse puudumisel lõhnataseme vähendamiseks seisneb keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1) sellise lõhnatekke piiramise kava koostamises, rakendamises ja korrapärases läbivaatamises, mis hõlmab kõiki järgmisi elemente:

meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava;

lõhnaaine seire kava; selle täiendamiseks võib mõõta/hinnata kokkupuudet lõhnaga või hinnata lõhna mõju;

kindlakstehtud lõhnatekkejuhtumitele, nt kaebustele reageerimise kava;

lõhnaaine esinemise vältimise ja vähendamise programm, mille eesmärk on tuvastada lõhna allikas või allikad, mõõta/hinnata kokkupuudet lõhnaga, iseloomustada eri allikate osatähtsust ning rakendada ennetus- ja/või vähendamismeetmeid.

Kohaldatavus

PVT 15 on kohaldatav üksnes juhul, kui võib eeldada lõhnahäiringut tundlikul alal ja/või sellise lõhnahäiringu esinemine on kinnitust leidnud.

2.   SÖÖDAGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad sööda tootmise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

2.1.   Energiatõhusus

2.1.1.   Segasööt/lemmikloomatoit

Üldisi tehnikaid energiatõhususe suurendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.3. Allpool tabelis on esitatud vastavad soovituslikud keskkonnatoime tasemed.

Tabel 2

Erienergiatarbega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Toode

Mõõtühik

Erienergiatarbe tase

(aasta keskmine)

Segasööt

MWh toodangu tonni kohta

0,01–0,10 (24) )(  (25) )(  (26)

Lemmikloomade kuivtoit

0,39–0,50

Lemmikloomade märgtoit

0,33–0,85

2.1.2.   Haljassööt

PVT 16. See PVT haljassööda töötlemisel energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate ja allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

a

Eelkuivatatud sööda kasutamine

Eelnevalt näiteks tasapinnalise eelnärvutamise teel kuivatatud sööda kasutamine

Ei ole kohaldatav märgprotsessi puhul.

b

Kuivatist pärit protsessigaasi ringlussevõtt

Tsüklonist pärit protsessigaasi suunamine kuivati põletisse.

Üldkohaldatav.

c

Jääksoojuse kasutamine eelkuivatamiseks

Kõrgetemperatuurilise kuivati väljundauru soojuse kasutamine kogu haljassööda või sellest teatava osa eelkuivatamiseks.

2.2.   Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 3

Reovee eriheitega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Toode

Mõõtühik

Reovee eriheide

(aasta keskmine)

Lemmikloomade märgtoit

m3 toodangu tonni kohta

1,3–2,4

2.3.   Õhkuheide

PVT 17. See PVT tolmu suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb allpool kirjeldatud tehnikatest ühe kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

a

Kottfilter

Vt jaotis 14.2.

Ei pruugi olla kohaldatav kleepuva tolmu eemaldamiseks.

b

Tsüklon

Üldkohaldatav.


Tabel 4

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) segasööda tootmise käigus peenestamisel ja graanulite jahutamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Konkreetne protsess

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine)

Uued käitised

Olemasolevad käitised

Tolm

Peenestamine

mg/Nm3

< 2–5

< 2–10

Graanulite jahutamine

< 2–20

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

3.   PRUULIMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad pruulimise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

3.1.   Energiatõhusus

PVT 18. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate ja allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

a

Kõrgemal temperatuuril sissemeskimine

Teravilja sissemeskimine viiakse läbi umbes 60 °C juures; sellega vähendatakse külma vee tarbimist.

Ei pruugi toote spetsifikaadist tulenevalt olla kohaldatav.

b

Aurustumiskiiruse vähendamine virde keetmisel

Aurustumiskiirust saab vähendada 10 protsendilt umbes 4 protsendini tunnis (nt kaheetapilise keetmissüsteemi abil või dünaamilise madalal rõhul keetmisega).

c

Suurel tihedusel pruulimise osakaalu suurendamine

Kontsentreeritud virde valmistamine; nii vähendatakse virde mahtu ja seega säästetakse energiat.


Tabel 5

Erienergiatarbega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik

Erienergiatarbe tase

(aasta keskmine)

MWh toodangu hektoliitri kohta

0,02–0,05

3.2.   Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 6

Reovee eriheitega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik

Reovee eriheide

(aasta keskmine)

m3 toodangu hektoliitri kohta

0,15–0,50

3.3.   Jäätmed

PVT 19. See PVT kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamiseks seisneb ühe või mõlema allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

a

Kääritamisjärgne pärmi kogumine ja (kordus)kasutamine

Pärm kogutakse pärast kääritamist ja seda saab kääritamisprotsessis osaliselt korduskasutada ja/või kasutada mitmel muul otstarbel, näiteks söödana, ravimitööstuses, toidu koostisosana või anaeroobses reoveepuhastis biogaasi tootmiseks.

b

Loodusliku filtreeriva materjali kogumine ja (kordus)kasutamine

Looduslikku filtrivat materjali (nt kobediatomiit) saab keemilise, fermentatiivse või termilise töötlemise järel filtrimisprotsessis osaliselt korduskasutada. Looduslikku filtrivat materjali saab kasutada ka näiteks mullaparandusainena.

3.4.   Õhkuheide

PVT 20. See PVT tolmu suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb kottfiltri või nii tsükloni kui ka kottfiltri kasutamises.

Kirjeldus

Vt jaotis 14.2.

Tabel 7

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) linnaste ja lisandite käitlemisel ja töötlemisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine)

Uued käitised

Olemasolevad käitised

Tolm

mg/Nm3

< 2–5

< 2–10

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

4.   MEIEREIDEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad meiereide puhul. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

4.1.   Energiatõhusus

PVT 21. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate ja allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

a

Piima osaline homogeniseerimine

Koor homogeniseeritakse koos väikese osa lõssiga. Saab kasutada oluliselt väiksemat homogenisaatorit ja säästa seeläbi energiat.

b

Energiatõhus homogenisaator

Homogenisaatori töörõhk on optimeeritud konstruktsioonist tulenevalt väiksem ning seega väheneb ka süsteemi käitamiseks vajaliku elektrienergia kogus.

c

Pidevrežiimil töötavate pastörisaatorite kasutamine

Kasutatakse läbivooluga soojusvaheteid (nt toru-, plaat- või raamsoojusvahetid). Pastöriseerimisaeg on palju lühem kui partiipõhiselt töötavates süsteemides.

d

Regeneratiivne soojusvahetus pastöriseerimisel

Siseneva piima eelsoojendamiseks kasutatakse pastöriseerimisosast väljuvat kuuma piima.

e

Piima kõrgkuumutamine (UHT-töötlus) vahepealse pastöriseerimiseta

Kõrgkuumutatud piim saadakse toorpiimast ühe etapiga, seega ei kulutata energiat pastöriseerimisele.

f

Mitmeetapiline kuivatamine pulbri tootmisel

Kuivati, näiteks keevkihiga kuivati kasutamise eel rakendatakse pihustuskuivatamise protsessi.

g

Jäävee eeljahutamine

Jäävee kasutamisel eeljahutatakse tagastuv jäävesi (nt plaatsoojusvaheti abil) enne selle lõplikku jahutamist jäävee kogumismahutis aurusti abil.


Tabel 8

Erienergiatarbega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Põhitoode (vähemalt 80 % toodangust)

Mõõtühik

Erienergiatarbe tase (aasta keskmine)

Turustatav piim

MWh tooraine tonni kohta

0,1–0,6

Juust

0,10–0,22 (27)

Pulber

0,2–0,5

Hapendatud piim

0,2–1,6

4.2.   Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastavad soovituslikud keskkonnatoime tasemed.

Tabel 9

Reovee eriheitega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Põhitoode (vähemalt 80 % toodangust)

Mõõtühik

Reovee eriheide (aasta keskmine)

Turustatav piim

m3 tooraine tonni kohta

0,3–3,0

Juust

0,75–2,5

Pulber

1,2–2,7

4.3.   Jäätmed

PVT 22. See PVT kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Tsentrifuugi kasutamisega seotud tehnikad

a

Tsentrifuugide optimaalne käitamine

Tsentrifuugide käitamine vastavalt spetsifikatsioonile, et minimeerida toodete väljapraakimist.

Võitootmisega seotud tehnikad

b

Koorekuumuti loputamine lõssi või veega

Koorekuumuti puhastamiseelne loputamine lõssi või veega, mis seejärel kogutakse ja mida korduskasutatakse.

Jäätisetootmisega seotud tehnikad

c

Jäätise külmutamine pidevrežiimil

Jäätise külmutamine pidevrežiimil, mille puhul seisakute sageduse vähendamiseks kasutatakse optimeeritud käivitamistoiminguid ja kontrolliahelaid.

Juustutootmisega seotud tehnikad

d

Happevadaku tekke minimeerimine

Happe abil toodetavate juustude (nt kodujuustu, kohupiima ja mozzarella) valmistamisel tekkivat vadakut töödeldakse võimalikult kiiresti, et vähendada piimhappe teket.

e

Vadaku kogumine ja kasutamine

Vadak kogutakse (vajaduse korral selliste tehnikatega nagu aurustamine ja membraanfiltrimine) ja seda kasutatakse näiteks vadakupulbri, demineraliseeritud vadakupulbri, vadakuvalgu kontsentraadi või laktoosi tootmiseks. Vadakut ja vadakukontsentraati saab kasutada ka süsinikuallikana biogaasijaamas või söödana.

4.4.   Õhkuheide

PVT 23. See PVT tolmu suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

a

Kottfilter

Vt jaotis 14.2.

Ei pruugi olla kohaldatav kleepuva tolmu eemaldamiseks.

b

Tsüklon

Üldkohaldatav.

c

Märgskraber


Tabel 10

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) kuivatamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT (proovivõtuperioodi keskmine)

Tolm

mg/Nm3

< 2–10 (28)

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

5.   ETANOOLITOOTMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad etanoolitootmise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

5.1.   Jäätmed

PVT 24. See PVT kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamiseks seisneb pärmi kogumises ja (kordus)kasutamises pärast kääritamist.

Kirjeldus

Vt PVT 19 tehnika a. Pärmi ei koguta, kui destilleerimisjääke kasutatakse söödana.

6.   KALA- JA KARBITÖÖTLEMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad kala- ja karbitöötlemise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

6.1.   Veetarbimine ja reoveeheide

PVT 25. See PVT veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks seisneb PVT 7 kohaste tehnikate ja allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

a

Rasva ja sisikonna eemaldamine vaakumi abil

Kaladelt rasva ja sisikonna eemaldamiseks kasutatakse vee asemel vaakumit.

b

Rasva, sisikonna, naha ja fileede kuivtransport

Vee asemel konveierite kasutamine.

6.2.   Õhkuheide

PVT 26. See PVT kalasuitsutamisel tekkivate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

a

Biofilter

Protsessigaasivoog juhitakse läbi orgaanilise materjali (nt turvas, kanarbik, juured, puukoor, kompost, okaspuit ja eri materjalide kombinatsioonid) või inertse materjali (nt savi, aktiivsüsi ja polüuretaan) kihi, kus looduslikult esinevad mikroorganismid muundavad gaasi orgaanilised (ja ka teatavad anorgaanilised) koostisained süsinikdioksiidiks, veeks, muudeks ainevahetussaadusteks ja biomassiks.

b

Termiline oksüdeerimine

Vt jaotis 14.2.

c

Mittetermiline plasmatöötlus

d

Märgskraber

Vt jaotis 14.2.

Eeltöötlemisetapis kasutatakse tavaliselt elektrifiltrit.

e

Puhastatud suitsu kasutamine

Toodete suitsutamiseks suitsutuskambris kasutatakse puhastatud esmastest suitsutuskondensaatidest saadud suitsu.


Tabel 11

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) suitsutuskambris tekkiva lenduva orgaanilise süsiniku suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT (proovivõtuperioodi keskmine)

TVOC

mg/Nm3

15–50 (29) )(  (30)

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

7.   PUU- JA KÖÖGIVILJASEKTORIGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad puu- ja köögiviljasektoris. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

7.1.   Energiatõhusus

PVT 27. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises ning puu- ja köögivilja jahutamises enne sügavkülmutamist.

Kirjeldus

Enne külmutustunnelisse suunamist viiakse puu- ja köögivili umbes 4 °C-ni jahutamiseks otsesesse või kaudsesse kokkupuutesse külma vee või jahutusõhuga. Vee saab toidult eemaldada ja jahutusprotsessis korduskasutamiseks kokku koguda.

Tabel 12

Erienergiatarbega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Konkreetne protsess

Mõõtühik

Erienergiatarbe tase (aasta keskmine)

Kartulite töötlemine (välja arvatud tärklisetootmine)

MWh toodangu tonni kohta

1,0–2,1 (31)

Tomatite töötlemine

0,15–2,4 (32) )(  (33)

7.2.   Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastavad soovituslikud keskkonnatoime tasemed.

Tabel 13

Reovee eriheitega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Konkreetne protsess

Mõõtühik

Reovee eriheide (aasta keskmine)

Kartulite töötlemine (välja arvatud tärklisetootmine)

m3 toodangu tonni kohta

4,0–6,0 (34)

Tomatite töötlemine vee ringlussevõtu võimaluse olemasolul

8,0–10,0 (35)

8.   TERAVILJA JAHVATAMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad teravilja jahvatamise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

8.1.   Energiatõhusus

Üldisi tehnikaid energiatõhususe suurendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.3. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 14

Erienergiatarbega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik

Erienergiatarbe tase (aasta keskmine)

MWh toodangu tonni kohta

0,05–0,13

8.2.   Õhkuheide

PVT 28. See PVT tolmu suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb kottfiltri kasutamises.

Kirjeldus

Vt jaotis 14.2.

Tabel 15

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) teravilja jahvatamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT (proovivõtuperioodi keskmine)

Tolm

mg/Nm3

< 2–5

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

9.   LIHATÖÖTLEMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad lihatöötlemise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

9.1.   Energiatõhusus

Üldisi tehnikaid energiatõhususe suurendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.3. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 16

Erienergiatarbega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik

Erienergiatarbe tase

(aasta keskmine)

MWh tooraine tonni kohta

0,25–2,6 (36) )(  (37)

9.2.   Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 17

Reovee eriheitega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik

Reovee eriheide (aasta keskmine)

m3 tooraine tonni kohta

1,5–8,0 (38)

9.3.   Õhkuheide

PVT 29. See PVT lihasuitsutamisel tekkivate orgaaniliste ühendite suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

a

Adsorbeerimine

Orgaanilised ühendid kõrvaldatakse protsessigaasivoost tahke aine (tavaliselt aktiivsöe) pinnale kogumise teel.

b

Termiline oksüdeerimine

Vt jaotis 14.2.

c

Märgskraber

Vt jaotis 14.2.

Eeltöötlemisetapis kasutatakse tavaliselt elektrifiltrit.

d

Puhastatud suitsu kasutamine

Toodete suitsutamiseks suitsutuskambris kasutatakse puhastatud esmastest suitsutuskondensaatidest saadud suitsu.


Tabel 18

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) suitsutuskambris tekkiva lenduva orgaanilise süsiniku suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine)

TVOC

mg/Nm3

3–50 (39) )(  (40)

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

10.   ÕLISEEMNETE TÖÖTLEMISE JA TAIMEÕLI RAFINEERIMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad õliseemnete töötlemise ja taimeõli rafineerimise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

10.1.   Energiatõhusus

PVT 30. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate kombinatsiooni kasutamises ja abistava vaakumi tekitamises.

Kirjeldus

Õli kuivatamiseks või degaseerimiseks või õli oksüdeerumise minimeerimiseks kasutatav abistav vaakum tekitatakse pumpade, aurujugapumpade vms abil. Vaakum vähendab nendes protsessietappides kulutatava soojusenergia hulka.

Tabel 19

Erienergiatarbega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Konkreetne protsess

Mõõtühik

Erienergiatarbe tase

(aasta keskmine)

Rapsiseemnete ja/või päevalilleseemnete purustamine ja õli rafineerimine lõimitud viisil

MWh õlitoodangu tonni kohta

0,45–1,05

Sojaubade purustamine ja õli rafineerimine lõimitud viisil

0,65–1,65

Eraldi rafineerimine

0,1–0,45

10.2.   Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastavad soovituslikud keskkonnatoime tasemed.

Tabel 20

Reovee eriheitega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Konkreetne protsess

Mõõtühik

Reovee eriheide (aasta keskmine)

Rapsiseemnete ja/või päevalilleseemnete purustamine ja õli rafineerimine lõimitud viisil

m3 õlitoodangu tonni kohta

0,15–0,75

Sojaubade purustamine ja õli rafineerimine lõimitud viisil

0,8–1,9

Eraldi rafineerimine

0,15–0,9

10.3.   Õhkuheide

PVT 31. See PVT tolmu suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

a

Kottfilter

Vt jaotis 14.2.

Ei pruugi olla kohaldatav kleepuva tolmu eemaldamiseks.

b

Tsüklon

Üldkohaldatav.

c

Märgskraber


Tabel 21

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) seemnete käitlemisel ja ettevalmistamisel ning sroti kuivatamisel ja jahutamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine)

Uued käitised

Olemasolevad käitised

Tolm

mg/Nm3

< 2–5 (41)

< 2–10 (41)

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

10.4.   Heksaanikadu

PVT 32. See PVT õliseemnete töötlemisel ja õli rafineerimisel tekkiva heksaanikao vähendamiseks seisneb kõikide allpool kirjeldatud tehnikate kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

a

Sroti ja veeauru vastassuunaline liikumine lahusti eemaldamiseks ette nähtud röstris

Heksaan eemaldatakse heksaani sisaldavast srotist lahusti eemaldamiseks ette nähtud röstris, kus veeaur ja srott liiguvad vastassuunas.

b

Aurustamine õli ja heksaani segust

Heksaan eemaldatakse õli ja heksaani segust aurustite abil. Aurustamise esimeses etapis kasutatakse soojusenergiaallikana auru (veeauru ja heksaani segu), mis on pärit lahusti eemaldamiseks ette nähtud röstrist.

c

Kondenseerimine koos mineraalõlipõhise märgskraberpuhastusega

Heksaaniaur jahutatakse maha kastepunktist madalama temperatuurini, mistõttu see kondenseerub. Kondenseerumata heksaan absorbeeritakse hilisema taaskasutamise eesmärgil skraberpuhastis, kus puhastusvedelikuna kasutatakse mineraalõli.

d

Raskusjõu toimel faaside eraldamine koos destilleerimisega

Lahustumata heksaan eraldatakse raskusjõu toimel töötava faasieraldusseadme abil veefaasist. Eraldumata jäänud heksaani kõrvaldamiseks destilleerimise teel kuumutatakse veefaasi temperatuurini umbes 80–95 °C.


Tabel 22

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) seoses heksaanikaoga õliseemnete töötlemisel ja õli rafineerimisel

Näitaja

Töödeldavate seemnete või ubade liik

Mõõtühik

PVT-SHT

(aasta keskmine)

Heksaanikadu

Sojaoad

kg töödeldud seemnete või ubade tonni kohta

0,3–0,55

Rapsiseemned ja päevalilleseemned

0,2–0,7

11.   TÖÖDELDUD PUU- JA KÖÖGIVILJAST VALMISTATUD NEKTARI/MAHLA JA KARASTUSJOOKIDEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad töödeldud puu- ja köögiviljast valmistatud nektari/mahla ja karastusjookide suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

11.1.   Energiatõhusus

PVT 33. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate ja allpool kirjeldatud tehnikate sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

a

Üheainsa pastörisaatori kasutamine nektari/mahla tootmiseks

Mahla ja viljaliha jaoks kasutatakse kahe eraldi pastörisaatori asemel ühte pastörisaatorit.

Ei pruugi olla kohaldatav viljaliha osakeste suuruse tõttu.

b

Suhkru hüdrauliline transport

Suhkur juhitakse tootmisprotsessi koos veega. Kuna osa suhkrust lahustub juba transportimise ajal, kulub protsessis suhkru lahustamiseks vähem energiat.

Üldkohaldatav.

c

Energiatõhus homogenisaator nektari/mahla tootmiseks

Vt PVT 21 tehnika b.


Tabel 23

Erienergiatarbega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik

Erienergiatarbe tase

(aasta keskmine)

MWh toodangu hektoliitri kohta

0,01–0,035

11.2.   Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 24

Reovee eriheitega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Mõõtühik

Reovee eriheide (aasta keskmine)

m3 toodangu hektoliitri kohta

0,08–0,20

12.   TÄRKLISETOOTMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad tärklisetootmise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

12.1.   Energiatõhusus

Üldisi tehnikaid energiatõhususe suurendamiseks on kirjeldatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.3. Allpool tabelis on esitatud vastavad soovituslikud keskkonnatoime tasemed.

Tabel 25

Erienergiatarbega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Konkreetne protsess

Mõõtühik

Erienergiatarbe tase (aasta keskmine)

Kartulite töötlemine üksnes loodusliku tärklise tootmiseks

MWh tooraine tonni kohta (42)

0,08–0,14

Maisi ja/või nisu töötlemine eesmärgiga toota looduslikku tärklist koos modifitseeritud ja/või hüdrolüüsitud tärklisega

0,65–1,25 (43)

12.2.   Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastavad soovituslikud keskkonnatoime tasemed.

Tabel 26

Reovee eriheitega seotud soovituslikud keskkonnatoime tasemed

Konkreetne protsess

Mõõtühik

Reovee eriheide (aasta keskmine)

Kartulite töötlemine üksnes loodusliku tärklise tootmiseks

m3 tooraine tonni kohta (44)

0,4–1,15

Maisi ja/või nisu töötlemine eesmärgiga toota looduslikku tärklist koos modifitseeritud ja/või hüdrolüüsitud tärklisega

1,1–3,9 (45)

12.3.   Õhkuheide

PVT 34. See PVT tärklise, valgu ja kiudaine kuivatamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

a

Kottfilter

Vt jaotis 14.2.

Ei pruugi olla kohaldatav kleepuva tolmu eemaldamiseks.

b

Tsüklon

Üldkohaldatav.

c

Märgskraber


Tabel 27

PVTga saavutatavad heitetasemed (PVT-SHT) tärklise, valgu ja kiudaine kuivatamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT (proovivõtuperioodi keskmine)

Uued käitised

Olemasolevad käitised

Tolm

mg/Nm3

< 2–5 (46)

< 2–10 (46)

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

13.   SUHKRUTOOTMISEGA SEOTUD PVT-JÄRELDUSED

Käesolevas jaotises esitatud PVT-järeldused kehtivad suhkrutootmise suhtes. Neid kohaldatakse lisaks jaotises 1 esitatud üldistele PVT-järeldustele.

13.1.   Energiatõhusus

PVT 35. See PVT energiatõhususe suurendamiseks seisneb PVT 6 kohaste tehnikate ja ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika sobiva kombinatsiooni kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

a

Peedipulbi pressimine

Peedipulpi pressitakse tavaliselt nii, et selle kuivainesisaldus jääb vahemikku 25–32 massiprotsenti.

Üldkohaldatav.

b

Peedipulbi kaudne kuivatamine (auruga kuivatamine)

Peedipulbi kuivatamine ülekuumutatud auruga.

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevates käitistes, kuna energiaseadmed on vaja täielikult ümber ehitada.

c

Peedipulbi kuivatamine päikeseenergia abil

Päikeseenergia kasutamine peedipulbi kuivatamiseks.

Ei pruugi olla kohaldatav kohalike kliimatingimuste ja/või ruumipuuduse tõttu.

d

Kuuma gaasi ringlussevõtt

Kuuma gaasi (nt kuivati, katla või koostootmisjaama protsessigaasi) ringlussevõtt.

Üldkohaldatav.

e

Peedipulbi (eel)kuivatamine madalal temperatuuril

Peedipulbi otsene (eel)kuivatamine kuivatusgaasiga, näiteks õhu või kuuma gaasiga.


Tabel 28

Erienergiatarbega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Konkreetne protsess

Mõõtühik

Erienergiatarbe tase (aasta keskmine)

Suhkrupeedi töötlemine

MWh peedi tonni kohta

0,15–0,40(1)

13.2.   Veetarbimine ja reoveeheide

Üldised tehnikad veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendamiseks on esitatud käesolevate PVT-järelduste jaotises 1.4. Allpool tabelis on esitatud vastav soovituslik keskkonnatoime tase.

Tabel 29

Reovee eriheitega seotud soovituslik keskkonnatoime tase

Konkreetne protsess

Mõõtühik

Reovee eriheide (aasta keskmine)

Suhkrupeedi töötlemine

m3 peedi tonni kohta

0,5–1,0

13.3.   Õhkuheide

PVT 36. See PVT peedipulbi kuivatamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

a

Gaasilise kütuse kasutamine

Vt jaotis 14.2.

Ei pruugi olla kohaldatav gaasilise kütuse kättesaadavusega seotud piirangute tõttu.

b

Tsüklon

Üldkohaldatav.

c

Märgskraber

d

Peedipulbi kaudne kuivatamine (auruga kuivatamine)

Vt PVT 35 tehnika b.

Ei pruugi olla kohaldatav olemasolevates käitistes, kuna energiaseadmed on vaja täielikult ümber ehitada.

e

Peedipulbi kuivatamine päikeseenergia abil

Vt PVT 35 tehnika c.

Ei pruugi olla kohaldatav kohalike kliimatingimuste ja/või ruumipuuduse tõttu.

f

Peedipulbi (eel)kuivatamine madalal temperatuuril

Vt PVT 35 tehnika e.

Üldkohaldatav.


Tabel 30

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) kõrgel temperatuuril (üle 500 °C) toimuval peedipulbi kuivatamisel tekkiva tolmu suunatud õhkuheite puhul

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT (proovivõtuperioodi keskmine)

Hapnikusisalduse võrdlustase (OR)

Võrdlusgaasiga seotud tingimus

Tolm

mg/Nm3

5–100

16 mahuprotsenti

Ei korrigeerita veesisalduse suhtes

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

PVT 37. See PVT kõrgel temperatuuril (üle 500 °C) toimuval peedipulbi kuivatamisel tekkiva SOX suunatud õhkuheite vähendamiseks seisneb ühe või mitme allpool kirjeldatud tehnika kasutamises.

Tehnika

Kirjeldus

Kohaldatavus

a

Maagaasi kasutamine

Ei pruugi olla kohaldatav maagaasi kättesaadavusega seotud piirangute tõttu.

b

Märgskraber

Vt jaotis 14.2.

Üldkohaldatav.

c

Väikese väävlisisaldusega kütuse kasutamine

Kohaldatav üksnes juhul, kui maagaas ei ole kättesaadav.


Tabel 31

PVTga saavutatav heitetase (PVT-SHT) kõrgel temperatuuril (üle 500 °C) toimuval peedipulbi kuivatamisel tekkiva SOX suunatud õhkuheite puhul, kui ei kasutata maagaasi

Näitaja

Mõõtühik

PVT-SHT

(proovivõtuperioodi keskmine) (48)

Hapnikusisalduse võrdlustase (OR)

Võrdlusgaasiga seotud tingimus

SOX

mg/Nm3

30–100

16 mahuprotsenti

Ei korrigeerita veesisalduse suhtes

Asjaomast seiret on kirjeldatud tehnikas PVT 5.

14.   TEHNIKATE KIRJELDUS

14.1.   Vetteheide

Tehnika

Kirjeldus

Aereeritav tiik

Reovee bioloogiliseks töötlemiseks kasutatav pinnasesse rajatud madal veekogu, mille sisu perioodiliselt segatakse, et hapnik saaks atmosfäärist vedelikku difundeeruda.

Aktiivmudaprotsess

Bioloogiline protsess, mille puhul mikroorganisme hoitakse reovees hõljuvas olekus ja kogu segu aereeritakse mehaaniliselt. Aktiivmudasegu suunatakse eraldamisseadmesse, kust muda suunatakse tagasi aereerimisbasseini.

Anaeroobne kontaktprotsess

Anaeroobne protsess, mille puhul reovesi segatakse ringlussevõetud mudaga ja segu kääritatakse suletud reaktoris. Segust vee ja muda eraldamine toimub väljaspool.

Filtrimine

Reoveest tahkete ainete eraldamine reovee juhtimisega läbi poorse keskkonna, näiteks liivfiltrimine, mikrofiltrimine ja ultrafiltrimine.

Flotatsioon

Tahkete või vedelate osakeste eraldamine reoveest sel teel, et neil lastakse kinnituda väikeste gaasimullide, tavaliselt õhumullide külge. Ujuvad osakesed kogunevad veepinnale ja kogutakse sealt pinnaltkorjeseadmega.

Fosfori kogumine struviidina

Fosfor kogutakse sadestamise teel struviidina (magneesiumammooniumfosfaat).

Koagulatsioon ja flokulatsioon

Koagulatsiooni ja flokulatsiooni kasutatakse hõljuvaine eraldamiseks reoveest ning see toimub sageli järjestikuste etappidena. Koaguleerimiseks lisatakse hõljuvaine laengule vastupidise laenguga koagulante. Helveste tekke hõlbustamiseks lisatakse polümeere, mille mõjul tahked mikrohelbed kokkupõrkel liituvad ning moodustavad suuremaid helbeid.

Membraaniga bioreaktor

Aktiivmudaga töötlemise ja membraanfiltrimise kombinatsioon. Kasutatakse kahte varianti: a) väline ringlus aktiivmudabasseini ja membraanimooduli vahel; b) membraanimooduli sukeldamine aereeritavasse aktiivmudabasseini nii, et väljavool filtritakse läbi õõneskiududest membraani ja biomass jääb basseini.

Neutraliseerimine

Reovee pH viiakse kemikaalide lisamisega neutraalsele tasemele (väärtusele ligikaudu 7). pH suurendamiseks kasutatakse üldjuhul naatriumhüdroksiidi (NaOH) või kaltsiumhüdroksiidi (Ca(OH)2), selle vähendamiseks aga väävelhapet (H2SO4), soolhapet (HCl) või süsinikdioksiidi (CO2). Mõned ained võivad neutraliseerimise käigus välja sadeneda.

Nitrifitseerimine ja/või denitrifitseerimine

Kaheetapiline protsess, mida tavaliselt kasutatakse bioloogilises reoveepuhastis. Esimene etapp on aeroobne nitrifitseerimine, mille puhul mikroorganismid oksüdeerivad ammooniumi (NH4 +) vahesaaduseks nitritiks (NO2 ), mis seejärel oksüdeeritakse edasi nitraadiks (NO3 ). Järgnevas hapnikuvabas denitrifitseerimisetapis redutseerivad mikroorganismid nitraadi gaasiliseks lämmastikuks.

Osaline nitrifitseerimine – ammooniumi anaeroobne oksüdeerimine

Bioloogiline protsess, mille käigus ammoonium ja nitrit muundatakse anaeroobsetes tingimustes gaasiliseks lämmastikuks. Reoveepuhastuses eelneb ammooniumi anaeroobsele oksüdeerimisele osaline nitrifitseerimine (st nitriti moodustumine), mille käigus umbes pool ammooniumist (NH4 +) muundatakse nitritiks (NO2 ).

Sadestamine

Lahustunud saasteaine muundamine lahustamatuks ühendiks keemilise sadesti lisamisega. Seejärel eraldatakse tekkinud tahke sade setitamise, õhuga flotatsiooni või filtrimise teel. Fosfori sadestamiseks kasutatakse mitmevalentseid metalliioone (nt kaltsium, alumiinium, raud).

Setitamine

Hõljuvosakeste eraldamine raskusjõu toimel.

Ühtlustamine

Voogude ja saastekoormuse ühtlustamine basseinide abil või muude käitlusmeetoditega.

Tõhustatud bioloogiline fosforiärastus

Aeroobse ja anaeroobse töötlemise kombinatsioon, mida kasutatakse aktiivmuda bakterikoosluse selektiivseks rikastamiseks polüfosfaate akumuleerivate mikroorganismide suhtes. Need mikroorganismid omastavad rohkem fosforit, kui on vaja nende normaalseks kasvuks.

Ülesvooluga anaeroobne heljuvkihipõhine (UASB) protsess

Anaeroobne protsess, mille puhul reovesi juhitakse reaktori põhja, kust see voolab üles läbi muda heljuvkihi, mis koosneb bioloogilise protsessi tulemusena moodustunud graanulitest või osakestest. Reoveefaas juhitakse settimiskambrisse, kus eraldatakse tahke aine; gaas kogutakse reaktori ülaosas asuvate võlvide alla.

14.2.   Õhkuheide

Tehnika

Kirjeldus

Gaasilise kütuse kasutamine

Üleminek tahkekütuse (nt kivisöe) põletamiselt gaasilise kütuse (nt maagaasi, biogaasi) põletamisele, mille puhul heide on vähem kahjulik (nt väike väävli- või tuhasisaldus või kvaliteetsem tuhk).

Kottfilter

Kottfilter, mida sageli nimetatakse ka kangasfiltriks, on valmistatud poorsest kootud või vilditud kangast, millest gaas osakeste eemaldamiseks läbi juhitakse. Kottfiltri kasutamiseks on vaja valida gaasi omaduste ja suurima töötemperatuuri jaoks sobiv kangamaterjal.

Mittetermiline plasmatöötlus

Heitkoguste vähendamise tehnika, mis põhineb protsessigaasis tugeva elektrivälja abil plasma tekitamisel (plasma on ioniseeritud gaas, mis koosneb sellises vahekorras positiivsetest ioonidest ja vabadest elektronidest, et summaarne laeng praktiliselt puudub). Saadav plasma oksüdeerib orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid.

Märgskraber

Gaasiliste või tahkete saasteainete eemaldamine gaasivoost massiülekandega vedelasse lahustisse, sageli vette või vesilahusesse. See võib hõlmata keemilist reaktsiooni (nt happelises või leeliselises skraberpuhastis). Mõnel juhul võidakse asjaomased ühendid lahustist kokku koguda.

Termiline oksüdeerimine

Protsessigaasivoos sisalduvate põlevate gaaside ja lõhnaainete oksüdeerimine sel teel, et saasteainete segu õhu või hapnikuga kuumutatakse põletuskambris temperatuurini, mis on kõrgem isesüttimistemperatuurist, ning kõrget temperatuuri hoitakse piisavalt kaua, et segu lõpuni põlemisel tekiksid süsihappegaas ja vesi.

Tsüklon

Tsentrifugaaljõul põhinev tolmuärastussüsteem, kus kandegaasist eraldatakse raskemad osakesed.


(1)  Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (ELT L 313, 28.11.2015, lk 1).

(3)  Sellise näitaja puhul, mida ei saa proovivõtu- või analüüsipiirangute tõttu mõõta 30-minutilise proovivõtu vältel, võib kasutada sobivamat mõõtmisperioodi.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

(5)  Seiret tehakse üksnes juhul, kui asjaomast ainet käsitatakse PVT 2-s nimetatud andmestiku põhjal reoveevoos olulisena.

(6)  Seiret tehakse üksnes juhul, kui toimub otseheide suublasse.

(7)  Võib teha TOC seiret või teise võimalusena KHT seiret. Soovitatav on teha TOC seiret, kuna sel juhul ei ole vaja kasutada väga mürgiseid ühendeid.

(8)  Kui heitetasemed on tõendatult piisavalt püsivad, võib kasutada väiksemat seiresagedust, kuid see ei tohi olla väiksem kui üks kord kuus.

(9)  Mõõtmised tehakse tavapärastes käitamistingimustes ajal, mil heitkogus on eeldatavalt suurim.

(10)  Kui heitetasemed on tõendatult piisavalt püsivad, võib kasutada väiksemat seiresagedust, kuid see ei tohi olla väiksem kui üks kord aastas.

(11)  Mõõtmine viiakse läbi kahepäevase perioodi jooksul.

(12)  Seiret tehakse üksnes termooksüdeerimisseadme kasutamise korral.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(14)  Tehnikate kirjeldused on esitatud jaotises 14.1.

(15)  Neid PVT-SHTsid ei kohaldata teravilja jahvatamisel, haljasväetise töötlemisel ning lemmikloomade kuivtoidu ja segasööda tootmisel tekkiva heitvee suhtes.

(16)  Neid PVT-SHTsid ei pruugita kohaldada sidrunhappe ega pärmi tootmisel.

(17)  Biokeemilise hapnikutarbe (BHT) puhul PVT-SHTd ei kohaldata. Orienteeriv aasta keskmine BHT5 bioloogilise reoveepuhasti heitvees on üldjuhul ≤ 20 mg/l.

(18)  KHT suhtes kohaldatava PVT-SHT võib asendada TOC suhtes kohaldatava PVT-SHTga. KHT ja TOC vaheline korrelatsioon tehakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi. Eelistatud variant on kasutada TOC suhtes kohaldatavat PVT-SHTd, kuna TOC seire puhul ei kasutata väga mürgiseid ühendeid.

(19)  Selle vahemiku ülempiir on:

meiereide puhul 125 mg/l;

puu- ja köögiviljakäitiste puhul 120 mg/l;

õliseemnete töötlemise ja taimeõli rafineerimise käitiste puhul 200 mg/l;

tärklise tootmise käitiste puhul 185 mg/l;

suhkrutootmiskäitiste puhul 155 mg/l;

nimetatud näitajaid kohaldatakse ööpäeva keskmise suhtes üksnes juhul, kui heitkoguste vähendamise tõhusus on aasta või tootmisperioodi keskmisena ≥ 95 %.

(20)  Selle vahemiku alampiir on üldjuhul saavutatav filtrimisega (nt liivfiltrimine, mikrofiltrimine, membraaniga bioreaktor), ülempiir aga juba pelgalt setitamisega.

(21)  Selle vahemiku ülempiirina kohaldatakse ööpäeva keskmise suhtes näitajat 30 mg/l üksnes juhul, kui heitkoguste vähendamise tõhusus on aasta või tootmisperioodi keskmisena ≥ 80 %.

(22)  Seda PVT-SHTd ei pruugita kohaldada, kui reovee temperatuur on pikema aja vältel madal (nt alla 12 °C).

(23)  Selle vahemiku ülempiir on:

meiereide ja modifitseeritud ja/või hüdrolüüsitud tärklise tootmise käitiste puhul 4 mg/l;

puu- ja köögiviljakäitiste puhul 5 mg/l;

õliseemnete töötlemise ja taimeõli rafineerimise käitiste puhul, kus viiakse läbi seebirasva lõhustamist, 10 mg/l;

nimetatud näitajaid kohaldatakse ööpäeva keskmise suhtes üksnes juhul, kui heitkoguste vähendamise tõhusus on aasta või tootmisperioodi keskmisena ≥ 95 %.

(24)  Selle vahemiku alampiir on saavutatav granuleerimise ärajätmisel.

(25)  See erienergiatarbe tase ei pruugi olla kohaldatav, kui toorainena kasutatakse kalu või muid veeloomi.

(26)  Külmas kliimavööndis asuvate käitiste puhul ja/või Salmonella tõrjeks kuumtöötluse kasutamisel on selle vahemiku ülempiir 0,12 MWh toodangu tonni kohta.

(27)  See erienergiatarbe tase ei pruugi olla kohaldatav, kui piima asemel kasutatakse muud toorainet.

(28)  Demineraliseeritud vadakupulbri, kaseiini ja laktoosi kuivatamisel on selle vahemiku ülempiir 20 mg/Nm3.

(29)  Selle vahemiku alampiir on üldjuhul saavutatav termilise oksüdeerimisega.

(30)  Seda PVT-SHTd ei kohaldata juhul, kui TVOCst tulenev heitekoormus jääb alla 500 g/h.

(31)  See erienergiatarbe tase ei pruugi olla kohaldatav kartulihelveste ja -pulbri tootmisel.

(32)  Selle vahemiku alampiiri seostatakse tavaliselt kooritud tomatite tootmisega.

(33)  Selle vahemiku ülempiiri seostatakse tavaliselt tomatipulbri või -kontsentraadi tootmisega.

(34)  See reovee eriheite tase ei pruugi olla kohaldatav kartulihelveste ja -pulbri tootmisel.

(35)  See reovee eriheite tase ei pruugi olla kohaldatav tomatipulbri tootmisel.

(36)  See erienergiatarbe tase ei ole kohaldatav valmistoidu ja supi tootmisel.

(37)  Selle vahemiku ülempiir ei pruugi olla kohaldatav, kui kuumtöödeldud toodete osakaal on suur.

(38)  See reovee eriheite tase ei ole kohaldatav protsesside puhul, kus kasutatakse otsest veega jahutamist, ning valmistoidu ja supi tootmisel.

(39)  Selle vahemiku alampiir on üldjuhul saavutatav adsorbeerimise või termilise oksüdeerimisega.

(40)  Seda PVT-SHTd ei kohaldata juhul, kui TVOCst tulenev heitekoormus jääb alla 500 g/h.

(41)  Sroti kuivatamisel ja jahutamisel on selle vahemiku ülempiir 20 mg/Nm3.

(42)  Toorainekoguse puhul lähtutakse brutomassist.

(43)  See erienergiatarbe tase ei ole kohaldatav polüoolide tootmisel.

(44)  Toorainekoguse puhul lähtutakse brutomassist.

(45)  See reovee eriheite tase ei ole kohaldatav polüoolide tootmisel.

(46)  Kui kottfiltrit ei saa kasutada, on selle vahemiku ülempiir 20 mg/Nm3.

(47)  Selle vahemiku ülempiir võib hõlmata lubjapõletusahjude ja kuivatite energiatarbimist.

(48)  Kui kütusena kasutatakse üksnes biomassi, jääb heitetase eeldatavalt selle vahemiku alampiiri lähedale.


Top