(1)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi määrus, edaspidi „ETR-kalapüügi määrus“) on kehtestatud liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

ETR-kalapüügi määruse VI peatükis on sätestatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramise, selliseks riigiks liigitatud kolmandatele riikidele suunatud demaršide, selliste riikide nimekirja koostamise ja avalikustamise, sellisest nimekirjast kustutamise ning erakorraliste meetmete võtmise kord.

(3)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohaselt peab komisjon määrama kindlaks kolmandad riigid, kes on tema hinnangul ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevad kolmandad riigid. Kolmas riik liigitatakse koostööd mittetegevaks riigiks, kui ta lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigina ei täida rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(4)

Enne, kui kolmas riik kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 31 koostööd mittetegevate kolmandad riikide hulka liigitatakse, peab komisjon kõnealust kolmandat riiki kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 32 teavitama riigi võimalikust liigitamisest koostööd mittetegevate riikide hulka. Selline teavitamine on esialgne. Teavitamine peab põhinema ETR-kalapüügi määruse artiklis 31 sätestatud kriteeriumidele. Samuti peab komisjon teavitatud kolmandate riikide puhul arvesse võtma kõiki ETR-kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demarše. Eelkõige peab komisjon lisama teatesse sellise liigitamise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused, andma kõnealustele riikidele võimaluse vastata ja esitada tõendusmaterjali sellise liigitamise ümberlükkamiseks või vajaduse korral tegutsemiskava olukorra parandamiseks ja ülevaate selleks võetud meetmetest. Komisjon peab andma teavitatud kolmandatele riikidele piisavalt aega teatele vastamiseks ja määrab mõistliku aja olukorra parandamiseks.

(5)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohane koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks liigitamine peab põhinema kogu artikli 31 lõikes 2 sätestatud teabe läbivaatamisel.

(6)

Kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 33 koostab nõukogu koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja. Nende riikide suhtes kohaldatakse muu hulgas ETR-kalapüügi määruse artiklis 38 sätestatud meetmeid.

(7)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt tunnistatakse kolmandast riigist lipuriigi kinnitatud püügisertifikaadid vastuvõetavaks tingimusel, et asjaomane lipuriik on komisjonile teatanud õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja täitmise tagamise korrast, mida selle riigi kalalaevad peavad täitma.

(8)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 4 kohaselt peab komisjon tegema kolmandate riikidega halduskoostööd valdkondades, mis on seotud kõnealuse määruse püügisertifikaate käsitlevate sätete rakendamisega.

(9)

Komisjon sai 22. juulil 2009 vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 20 Ecuadori Vabariigilt (edaspidi „Ecuador“) lipuriigi teatise.

(10)

Pärast kõnealuse teatise kättesaamist algatas komisjon menetluse ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 4 kohase halduskoostöö tegemiseks Ecuadori ametiasutustega. Koostöö hõlmas küsimusi, mis olid seotud Euroopa Liidu püügisertifikaatide kava rakendamisega ning kalandust käsitleva õigusraamistiku ja kohaldatavate kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise, ajakohastamise ja täitmise riikliku korraga. Koostöö raames vahetati suulisi ja kirjalikke märkusi ning see hõlmas viit ajavahemikel 30. jaanuar – 6. veebruar 2014, 22.–24. september 2015, 11.–15. detsember 2017, 12.–16. november 2018 ja 17.–21. juuni 2019 tehtud kontrollkäiku Ecuadori. Nende kontrollkäikude ajal kogus ja kontrollis komisjon kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks seoses Ecuadori poolt ETR-kalapüügi vastase võitluse valdkonnas kehtivate kohustuste täitmisega. Lisaks külastas Ecuadori delegatsioon 2. juulil 2015 merendus- ja kalandusasjade peadirektoraati.

(11)

Ecuador on Ameerika Troopikatuunide Komisjoni (IATTC) ja Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) liige, samuti Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) koostööd tegev liikmestaatuseta osaline ja Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) lepinguväline vabatahtlik partner püügidokumentide kava osas. Ecuador ratifitseeris 1982. aastal ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) (2) ja ÜRO kalavarude kokkuleppe (UNFSA) (3) ning sadamariigi meetmete kokkuleppe (PSMA) (4).

(12)

Komisjon kogus ja analüüsis kogu asjakohast teavet, et hinnata, kas Ecuador täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigi kohustusi, mis on sätestatud põhjenduses (11) osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja mille on kehtestanud asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid.

(13)

Komisjon analüüsis ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Ecuadori kohustusi lipu-, sadama-, rannikuäärse või turustusriigina. Kõnealuse läbivaatamise eesmärgil võttis komisjon arvesse kriteeriume, mis on loetletud ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7.

(14)

Komisjon analüüsis vastavalt artikli 31 lõike 4 punktile a meetmeid, mida Ecuador on võtnud seoses mis tahes korduva ETR-kalapüügiga, millega tegelevad või mida toetavad tema lipu all sõitvad kalalaevad või tema kodanikud või tema merevetes tegutsevad või tema sadamaid kasutavad kalalaevad.

(15)

Komisjoni kogutud teave näitas, et 2017. aastal oli IATTC konventsiooni alas vähemalt 24 õngejadalaeva, mille pikkus ületas 23 meetrit ja millega püüti IATTC konventsiooni alla kuuluvaid liike, ning need laevad ei olnud kantud IATTC piirkondlikku laevade registrisse. Ehkki Ecuadori ametiasutused teatasid hiljem, et nad tegelesid IATTC resolutsioonide C-11-05 ja C-14-01 (mis on hiljem asendatud resolutsiooniga C-18-06) rikkumistega, mis võisid hõlmata ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade loetlemist vastavalt resolutsioonile C-15-01, ja et asjaomased laevad lisati IATTC piirkondlikku laevade registrisse, tuvastas komisjon 2019. aastal taas sarnase juhtumi.

(16)

Komisjoni kogutud teabe põhjal tuvastati veel kaks kalmaaripüügiks ettenähtud taglasõngejadalaeva, mida kasutati 2015. aastal ja 2016. aasta alguses kalapüügiks SPRFMO konventsiooni alal; need laevad ei olnud tol hetkel kantud SPRFMO laevade registrisse, kuhu kuuluvatel laevadel on lubatud konventsiooni alal kala püüda. Kuigi Ecuadori ametiasutused tunnistasid, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega, ei olnud 2019. aasta juuniks nende kahe laeva käitaja suhtes karistusmenetlusi algatatud.

(17)

Ecuadori külastades tegi komisjon kindlaks ka mitu juhtumit, kus Ecuadori laevadega püüti kala kolmandate riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Neil juhtudel ei saanud Ecuadori ametiasutused kinnitada, kas asjaomane riik on ametlikult lubanud asjaomastel laevadel oma vetes kala püüda. Sama probleem kerkis taas esile 2019. aastal toimunud kontrollkäigu ajal. Kirjeldatud olukorra kordumisest hoolimata ei olnud Ecuadori ametiasutused kehtestanud asjakohaseid koostöömehhanisme nende kolmandate riikidega, kus Ecuadori laevastik tegutseb. Praegu kehtiv koostööleping ühe naaberriigiga ei hõlma teabevahetust kalapüügilubade kohta ning teise naaberriigiga on kokkulepped alles ettevalmistamisel. Viimase Ecuadori külastuse ajal ei olnud sealsed ametiasutused ka suutelised esitama teavet 2017. aastal tuvastatud juhtumiga seonduvate järelmeetmete kohta.

(18)

Vastupidiselt ETR-kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise rahvusvahelise tegevuskava (edaspidi „ETR-kalapüügi vastane rahvusvaheline tegevuskava“) (5) punktidele 36 ja 42 ei toimu enne kalalaeva registreerimise menetlust laeva ajaloo põhjalikku kontrolli, vaid kontrollitakse üksnes piirkondlike kalandusorganisatsioonide ETR-kalapüügi nimekirju. Komisjon kogus asjakohased tõendid selle kohta, et Ecuadoris registreeriti vähemalt üks nõuetele vastavuse probleemidega laev ja et 2017. aastal vältis see laev ametiasutuste kontrolle ning laeva asukohta ei suudetud määrata. Järgneva teabevahetuse käigus tuvastati ka, et praegu kohaldatavate õigusaktide kohaselt ei ole Ecuadori ametiasutustel siiani võimalik laeva registreerimist peatada ja piisava rangusega karistusi kehtestada.

(19)

Seega selgub komisjoni kogutud tõenditest, et konkreetsed puudused, millest 2017. ja 2018. aasta kontrollkäigu ajal Ecuadori ametiasutustele teatati ja millega võis kaasneda või millega kindlalt kaasnes ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük, olid 2019. aastal enamjaolt kõrvaldamata.

(20)

Pidades silmas põhjendustes 15, 16, 17, 18 ja 19 kirjeldatud teavet, leiab komisjon, et Ecuador ei ole lipuriigina suutnud täita oma kohustusi vältida oma laevastiku seotust ETR-kalapüügiga avamerel või kolmandate riikide vetes. See on vastuolus ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõigetega 1 ja 2, mille kohaselt peab iga riik tagama tulemuslikult oma jurisdiktsiooni ja kontrolli tema lipu all sõitvate laevade üle. Samuti ei ole see kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 24, mille kohaselt peavad riigid püügitegevust igakülgselt ja tõhusalt kontrollima.

(21)

Vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 4 punktile b kontrollis komisjon ka meetmeid, mida Ecuador on võtnud seoses ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete pääsuga oma turule ja nende toodete edasiste kaubavoogudega.

(22)

Olles analüüsinud järelevalve- ja kontrollimenetlustega seonduvaid dokumente ja muud teavet, leiab komisjon, et Ecuador ei suuda tagada oma turule ja töötlemisettevõtetesse toodava kala ja kalatoodete puhul seda, et need ei pärine ETR-kalapüügist. Ecuadori ametiasutused ei suutnud tõendada, et nad koguvad ja kontrollivad kogu teavet, mida on vaja nende turule toodava kala või teistesse riikidesse viidava kala seaduslikkuse kontrollimiseks.

(23)

Kontrollkäikude tulemused seavad kahtluse alla eelkõige Ecuadori ametiasutuste poolt töötlemisettevõtetes tehtavate kontrollide taseme. 2017. aastal avastas komisjon olulisi vastuolusid töötlemisettevõtete poolt esitatud teabes. Ecuadori ametiasutused olid töötlemisettevõtte esitatud andmed kinnitanud ilma täiendava kontrollita ning üksnes tänu komisjoni sekkumisele tehti lõpuks täiendavaid kontrolle, mille tulemusena leidsid kinnitust tõsised vead kõnealuse töötlemisettevõtte aruandluses. 2018. aastal avastas komisjon ka töötlemisettevõtte külmhoones kalapartiid, samas kui Ecuadori kalandusamet ei olnud teadlik, et sellised partiid on ettevõttesse saabunud.

(24)

Ecuadori ametiasutustelt saadud teave viitab ka järeldusele, et töötlemisettevõtete tarneid kontrollitakse pigem juhuslikkuse alusel kui kõrget riskitaset silmas pidades.

(25)

Ecuadori kontrollkäiku ette valmistades vaatas Euroopa Kalanduskontrolli Amet valikuliselt läbi teatava hulga Ecuadoris väljastatud püügisertifikaate ja töötlemist kinnitavaid dokumente. Kõikide nende analüüsimisel ilmnesid püügisertifikaatide kinnitamise tasandil vead, mis tulenesid sellest, et teavet, mida ettevõtjad neis dokumentides esitasid ja mida Ecuadori ametiasutused teadmiseks võtsid, oli kontrollitud pealiskaudselt. Viimane, 2019. aastal tehtud analüüs näitas samuti, et Ecuadori ametiasutused olid kinnitanud töötlemist kinnitavad dokumendid, milles viidati töödeldud kala suurematele kogustele, kui vastavatel püügisertifikaatidel esitatud kogused.

(26)

Põhjendustes 22, 23, 24 ja 25 kirjeldatud teave näitab, et Ecuadoris lossitud kalandustoodete, seal töödeldud kalandustoodete või Ecuadori kaudu toimuva kalandustoodetega kauplemise puhul rikutakse FAO juhendi artiklis 11 kirjeldatud püügijärgse säästlikkuse eeskirju. Lisaks sellele ei ole Ecuador suutnud kehtestada eeskirju kala või kalatoodete jälgitavuse tagamiseks turul, nagu on ette nähtud ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktides 67–69 ja 71–72.

(27)

Arvestades käesolevas punktis esitatud kaalutlusi ja tuginedes kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning Ecuadori pädevate asutuste tehtud avaldustele, on ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 ning artikli 31 lõike 4 punktide a ja b kohaselt olemas kindlad tõendid, et Ecuador ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, ranniku- ja turustusriigi kohustusi seoses ETR-kalapüügiga, millega tegelevad või mida toetavad tema lipu all sõitvad kalalaevad või Ecuadori kodanikud, ega ole suutnud vältida ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete jõudmist oma turule.

(28)

Komisjon analüüsis vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 5 punktile a koostööd Ecuadoriga, et teha kindlaks, kas Ecuadori ametiasutused on teinud tõhusat koostööd küsimustele vastates ja tagasisidet andes või uurinud ETR-kalapüüki ja sellega seotud tegevust.

(29)

Kuigi Ecuadori ametiasutused on olnud üldiselt koostööaltid vastamaks teabenõuetele ja andmaks nende kohta tagasisidet, olid komisjoni tõstatatud küsimustes võetud järelmeetmed mitmel juhul ebapiisavad. Näiteks ei saanud komisjon selgeid ja põhjalikke selgitusi oluliste erinevuste kohta, mida ta märkas seinnoodalaevadelt lossitud kala koguste, nende laevade kandevõime ja kalatrümmide mahutavuse vahel IATTC-le esitatud andmetes, kusjuures kandevõime ja kalatrümmide mahutavus on elemendid, mida IATTC kasutab Vaikse ookeani idaosas lubatud püügivõimsuse haldamiseks, mis hõlmab ka iga-aastast 72 päeva kestvat püügikeeldu laevadele, mille kandevõime on üle 182 tonni.

(30)

Nagu on rõhutatud põhjendustes 15, 16, 17 ja 25, ei ole tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtav töö järjepidev ja ühtne.

(31)

Vastavalt artikli 31 lõike 5 punktile b analüüsis komisjon olemasolevaid täitemeetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Ecuadoris.

(32)

Praegune karistussüsteem põhineb kalandusseadusel, mis võeti vastu 1974. aastal ja mida 2016. aastal täiendati dekreediga nr 852. Samas aga on dekreediga nr 852 lisatud karistusi, mis olid algselt kavandatud 1974. aasta kalandusseaduses esinevate puuduste heastamiseks, selle dekreedi jõustumisest saadik harva kohaldatud.

(33)

Kokkuvõttes tugineb karistussüsteem jätkuvalt nõrgale ja aegunud õigusraamistikule, milles puudub ETR-kalapüügi määratlus ja milles kehtestatud karistuste tase ei taga nende karistuste hoiatavat mõju. Olenemata rikkumise tõsidusest ja asjaomaste kalandustoodete väärtusest ei ületanud 2018. aastal Ecuadoris tööstuslaevadele määratud maksimaalne trahv 4 500 USA dollarit. Lisaks tunnistasid Ecuadori ametiasutused ka seda, et neil on juriidilised ja praktilised probleemid trahvide sissenõudmisel ning et koormavate haldusmenetluste tõttu on sageli võimatu korduvaid rikkumisi kõrvaldada. Ecuadori ametiasutuste esitatud teave viitab ka ebaühtlasele lähenemisviisile karistuste kohaldamisel, eriti selles osas, mis puudutab ebaseaduslikult püütud saagi konfiskeerimist.

(34)

Ka on uue kalandusseaduse jõustumist ja läbivaadatud karistussüsteemi väljatöötamist 2015. aastast saadik korduvalt edasi lükatud.

(35)

Seega ei ole kehtiva karistussüsteemi põhjal võimalik rakendada ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punkti 16, milles on sätestatud, et riiklike õigusaktidega tuleks keelata ETR-kalapüük, ja punkti 21, milles on sätestatud, et riik peab tagama, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate laevade ja suurimas võimalikus ulatuses ka tema kodanike karistused ETR-kalapüügi eest oleksid piisavalt karmid, et võtta rikkujatelt ära kõnealusest kalapüügist saadud kasu.

(36)

Õigusraamistiku ja karistuste korra kohta kogutud teabe põhjal järeldas komisjon, et Ecuador ei ole suutnud kohaldada ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõiget 2, mille kohaselt peavad karistused olema piisavalt karmid, et tagada nõuete täitmine, hoida ära rikkumised ja et võtta rikkujatelt ära ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud kasu.

(37)

Vastavalt artikli 31 lõike 5 punktile c analüüsis komisjon asjaomase ETR-kalapüügi esinemise ulatust ja raskusastet.

(38)

Komisjoni korraldatud kontrollkäikudel ilmnesid riigis tõsised ja korduvad probleemid laevade ja kala töötlemise kontrollimisel, nagu on kirjeldatud põhjendustes 15, 16, 17, 18, 23 ja 24. Nende probleemide tõttu on suur oht, et ETR-kalapüügiga on saadud suurtes kogustes kala, millega kaubeldakse või mida töödeldakse Ecuadoris.

(39)

Tuleb ka märkida, et Ecuadori nimetati ka Ameerika Ühendriikide riikliku merekalapüügiteenistuse 2017. aasta kongressiaruandes (6) riigina, kelle laevad tegelevad ETR-kalapüügiga. Täpsemalt öeldi seal, et Ecuadoril on 25 laeva, mis rikkusid 2014. ja 2015. aastal IATTC resolutsioone. Aruandes märgitakse, et mitme laeva puhul esines korduvrikkumisi 2015. aastast saadik ja enne seda. Lisaks sellele kogus komisjon tõendeid selle kohta, et Ecuador on kohaldanud mitme laeva suhtes rikkumistega seonduvaid haldusmenetlusi 2018. ja 2019. aastal.

(40)

Arvestades käesolevas punktis toodud kaalutlusi ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Ecuadori ametiasutuste tehtud avaldustele, on vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 5 olemas selged viited, et Ecuador ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid koostöö ja nõuete täitmise tagamisega seotud kohustusi.

(41)

Komisjon analüüsis vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 6 punktidele a ja b, kas Ecuador on ratifitseerinud asjakohased rahvusvahelised kalandusalased vahendid või nendega ühinenud, milline on Ecuadori staatus piirkondlike kalandusorganisatsioonide lepinguosalisena ning kas ta on andnud nõusoleku kohaldada nende organisatsioonide vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

(42)

Ecuador ratifitseeris Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni 2012. aastal ning selle konventsiooni 10. detsembri 1982. aasta piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe (UNFSA) 2016. aastal. 2019. aastal liitus Ecuador ka FAO 2009. aasta sadamariigi meetmete lepinguga (PSMA).

(43)

Kehtivas riiklikus õigusraamistikus ei ole siiski PSMA põhjalikku rakendamist sätestatud. Ecuadori ametiasutused teatasid näiteks, et puuduvad seaduslikud mehhanismid, millega tagada sadamates tehtavate ümberlaadimiste kontrollimine.

(44)

Komisjoni kogutud teave näitab ka, et raske rikkumise (kalapüügiretke korraldamine IATTCga kehtestatud iga-aastase püügikeelu ajal) korral kohaldatav karistusmenetlus algatati alles siis, kui rikkumisest oli möödas üle 17 kuu, samas kui ÜRO kalavarude kokkuleppe artikli 19 lõike 1 punktis b nõutakse, et riigid uuriksid viivitamata ja täielikult mis tahes väidetavat allpiirkondlike või piirkondlike kaitse- ja majandamismeetmete rikkumist.

(45)

Komisjon analüüsis vastavalt artikli 31 lõike 6 punktile c, kas asjaomane kolmas riik võib olla seotud mis tahes tegevuse või tegevusetusega, mis võib olla vähendanud kohaldatavate õigus- ja haldusnormide või rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust.

(46)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 11, on Ecuador IATTC ja SPRFMO liige, WCPFC koostööd tegev liikmestaatuseta osaline ja CCAMLRi lepinguväline vabatahtlik partner püügidokumentide kava osas.

(47)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 15 ja 16, on viimastel aastatel mitu laeva tegutsenud ilma end asjaomastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides nõuetekohaselt registreerimata. Seega on need laevad tegelenud ebaseadusliku ja teatamata kalapüügiga.

(48)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 33 ja 39, tõi hoiatavate karistuste rakendamata jätmine kaasa ka korduvad rikkumised IATTC piirkonnas tegutsevate Ecuadori laevade poolt ning seega ka selle organisatsiooni poolt vastuvõetud kaitse- ja majandamismeetmete täiendavad rikkumised.

(49)

Kontrollitegevuste juhtimise struktureeritud ja riskipõhise strateegia puudumine on toonud kaasa ka selle, et ei suudeta tagada peamiste nõuete täitmisega seotud riskide kontrollimist, nagu on rõhutatud näiteks põhjenduses 23.

(50)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud kaalutlusi ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Ecuadori ametiasutuste poolt esitatud avaldustele, on vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 6 olemas kindlad tõendid, et Ecuador ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses rahvusvaheliste haldus- ja õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(51)

2017. aasta ÜRO inimarengu indeksi (UNHDI) (7) põhjal peeti Ecuadori kõrge inimarengutasemega riigiks (86. koht 189 riigi (8) hulgas).

(52)

Võttes arvesse eespool nimetatud ÜRO inimarengu indeksit ning 2017. ja 2019. aasta kontrollkäikudel tehtud tähelepanekuid, ei ole tõendeid selle kohta, et Ecuadori suutmatus täita talle rahvusvahelise õigusega pandud kohustusi tuleneks riigi madalast arengutasemest. Puuduvad tõendid selle kohta, et kalanduse õigusraamistikus ning seire-, kontrolli-, järelevalve- ja jälgimissüsteemis tuvastatud puuduste põhjuseks on vähene suutlikkus ja puudulik taristu. Komisjon vastas jaatavalt Ecuadori esitatud taotlustele, milles paluti abi kalandusalase õigusraamistiku läbivaatamisel.

(53)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja asjaomase riigi tehtud avaldustele, on vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikele 7 olemas kindlad tõendid, et Ecuadori arengutase ei ole takistuseks kalanduse haldamise arendamise ja valdkonna üldise tulemuslikkuse seisukohast.

(54)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi Ecuadori suutmatuse kohta täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigi kohustusi ning võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, tuleks Ecuadori kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 32 teavitada tema võimalikust liigitamisest riigiks, keda komisjon käsitab ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegeva kolmanda riigina.

(55)

Samuti peaks komisjon rakendama Ecuadori suhtes kõiki ETR-kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demarše. Asjakohase haldamise huvides tuleks määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul kõnealune riik saab teatele kirja teel vastata ja olukorda parandada.

(56)

Ecuadori teavitamine tema võimalikust liigitamisest riigiks, keda komisjon käsitab koostööd mittetegevana käesoleva otsuse tähenduses, ei välista ega too automaatselt kaasa komisjoni või nõukogu mis tahes edasisi meetmeid seoses koostööd mittetegevateks riikideks liigitamisega ja asjakohase nimekirja koostamisega,