(1)

2017. aasta juunis ja 2018. aasta juunis leidis nõukogu kooskõlas aluslepingu artikli 121 lõikega 4, et Rumeenias oli vastavalt 2016. ja 2017. aastal märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast. Kõnealuste kindlaks määratud märkimisväärsete kõrvalekallete tõttu esitas nõukogu Rumeeniale 16. juuni 2017. aasta (2) ja 22. juuni 2018. aasta (3) soovituse võtta vajalikud meetmed kõnealuste kõrvalekallete korrigeerimiseks.

(2)

Nõukogu järeldas 4. detsembril 2018 otsusega (EL) 2018/2020, (4) et Rumeenia ei olnud võtnud tema 22. juuni 2018. aasta soovituse järgimiseks tõhusaid meetmeid. Selle alusel esitas nõukogu 4. detsembril 2018 Rumeeniale muudetud soovituse (5) võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2019. aastal 4,5 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 1 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Samuti soovitas nõukogu, et Rumeenia kasutaks eelarvepuudujäägi vähendamiseks juhuslikke tulusid, eelarve konsolideerimise meetmed peaksid aga tagama valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni püsiva paranemise majanduskasvu soodustaval viisil. Nõukogu seadis Rumeeniale 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks võetud meetmest teatamise tähtajaks 15. aprilli 2019.

(3)

14. ja 15. märtsil 2019 korraldas komisjon Rumeeniasse kohapealse kontrolli eesmärgil määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli -11 lõike 2 kohase tõhustatud järelevalvemissiooni. Komisjon edastas esialgsed tulemused tähelepanekute esitamiseks Rumeenia ametiasutustele ja esitas need seejärel 5. juunil 2019 nõukogule. Seejärel tulemused avalikustati. Komisjoni aruande kohaselt ei kavatse Rumeenia ametiasutused nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovitust järgida. Ametiasutused kinnitasid komisjonile, et valitsus ei kavatse soovitatud struktuurset kohandust järgida. Nad keskenduvad jätkuvalt valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi hoidmisele allpool aluslepingus sätestatud künnist 3 % SKPst, et vältida stabiilsuse ja kasvu pakti parandusliku osa kohaldamist. 2019. aasta eelarve puhul on eesmärgiks seatud tekkepõhine puudujääk 2,8 % SKPst. Järelevalvemissiooni ajal valitsuse poolt antud hinnangu kohaselt tooks selline nominaalne eelarvepuudujääk võrreldes 2018. aastaga kaasa struktuurse kohanduse 0,1 %, mis on märkimisväärselt vähem kui ette nähtud nõukogu soovituses.

(4)

20. aprillil 2018, st pärast nõukogu kehtestatud tähtaega, esitasid Rumeenia ametiasutused aruande nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse järgimiseks võetud meetmete kohta. Ametiasutused kordasid aruandes, et nende 2019. aasta eesmärkideks on valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 2,8 % SKPst ja üksnes väike struktuurse eelarvepuudujäägi vähenemine. Aruandes esitatud meetmete mõju eelarvele on 4. detsembri 2018. aasta soovituses nõutust märkimisväärselt väiksem.

(5)

Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori esmaste netokulude kasv 2019. aastal 11,6 %, mis on tunduvalt suurem kui kulude kasvu eesmärk 4,5 %. Prognoosi kohaselt halveneb struktuurne eelarvepositsioon 2019. aastal 0,7 % SKPst, jõudes puudujääki 3,6 % SKPst. Soovitatud oli aga struktuurset paranemist mahus 1,0 % SKPst võrreldes 2018. aastaga. Seega osutavad mõlemad näitajad kõrvalekaldele soovitatud kohandusest. Kulude kasvu eesmärk osutab kõrvalekaldele 2,1 % SKPst. Struktuurne eelarvepositsioon kinnitab kõrvalekallet, kuid selle alusel on see pisut väiksem (1,7 % SKPst). Struktuurse eelarvepositsiooni alusel on kõrvalekalle väiksem tänu juhuslikele tuludele ja suuremale SKP deflaatorile. Neid tegureid arvesse võttes kinnitab üldine hindamine suurt kõrvalekallet soovitatud kohandusest.

(6)

Nagu varasematel aastatel, on eelarvepuudujäägi kavandatud suurenemine võrreldes 2018. aastaga suuresti tingitud avaliku sektori töötajate hüvitistega seotud kulude suurenemisest. Pärast komisjoni 2018. aasta sügisprognoosi, mis oli nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovituse aluseks, on ametiasutused kehtestanud telekommunikatsiooni-, energia- ja pangandussektorile uued maksud. Ametiasutused tegid maksukärpeid ehitussektoris ja suurendasid teatavaid sotsiaalhüvitisi.

(7)

Selle põhjal järeldatakse, et Rumeenia ei ole nõukogu 4. detsembri 2018. aasta soovitusele piisavalt reageerinud. Eelarvekohandus on 2019. aastal märkimisväärselt väiksem kui aastane struktuurne kohandus 1,0 % SKPst, mis vastab valitsemissektori esmaste netokulude nominaalsele kasvumäärale, mis ei ületa 2019. aastal 4,5 %,