Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32018R1724

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1724, 2. oktoober 2018, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (EMPs kohaldatav tekst.)

PE/41/2018/REV/2

OJ L 295, 21.11.2018, p. 1–38 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj

21.11.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1724,

2. oktoober 2018,

millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 21 lõiget 2 ja artikli 114 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturg on üks liidu käegakatsutavamaid saavutusi. Ühtne turg võimaldab inimestel, kaupadel, teenustel ja kapitalil vabalt liikuda ning pakub seega kodanikele ja ettevõtjatele uusi võimalusi. Käesolev määrus on komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatisega „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ loodud ühtse turu strateegia oluline element. Strateegia eesmärk on kasutada kogu siseturu potentsiaali, lihtsustades kodanike ja ettevõtjate liikumist liidus ning piiriülest kaubandust, ettevõtete asutamist ja äritegevuse laiendamist.

(2)

Komisjoni 6. mai 2015. aasta teatises „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ tunnistatakse, et internet ja digitehnoloogiad on loonud võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks ning seeläbi kujundanud ümber selle, kuidas me elame ning kuidas kodanikud ja ettevõtjad pääsevad juurde teabele, saavad teadmisi, ostavad kaupu ja teenuseid ning osalevad turul ja töötavad. Kõnealuses teatises ja mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis tunnistatakse, et kodanike ja ettevõtjate riigisiseseid ja piiriüleseid vajadusi oleks võimalik täita paremini, kui olemasolevaid Euroopa portaale, veebisaite, võrgustikke, teenuseid ja süsteeme laiendataks ja integreeritaks ning need seotaks eri riiklike lahendustega, luues seega „ühtse digivärava“, mis toimib Euroopa ühtse juurdepääsupunktina („digivärav“). Komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatises „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ mainitakse digiväravat 2017. aasta ühe meetmena. Komisjoni 24. jaanuari 2017. aasta aruandes „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus – 2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“ peetakse digiväravat liidu kodanike õiguste seisukohast prioriteediks.

(3)

Euroopa Parlament ja nõukogu on korduvalt kinnitanud vajadust põhjalikuma ja kasutajasõbralikuma teabe- ja abiteenuste paketi järele, mis aitaks kodanikel ja ettevõtjatel siseturul orienteeruda ning tugevdaks ja optimeeriks siseturu vahendeid, et vastata paremini ettevõtjate ja kodanike vajadustele nende piiriüleses tegevuses.

(4)

Neile üleskutsetele vastatakse käesoleva määrusega, mis pakub kodanikele ja ettevõtjatele juurdepääsu teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, mida nad vajavad oma õiguste kasutamiseks siseturul. Digivärav võiks aidata parandada mitmesuguste äri- ja eluvaldkondadega (nt reisimine, pensionile jäämine, haridus, tööhõive, tervishoid, tarbijate õigused ja pereõigused) seotud õigusnormide läbipaistvust. Lisaks võiks see aidata suurendada tarbijate usaldust, vähendada teadmatust tarbijakaitsest ja siseturu eeskirjadest ning vähendada äriühingute nõuetega vastavusse viimise kulusid. Käesoleva määrusega luuakse kasutajasõbralik ja interaktiivne digivärav, mis peaks kasutajate vajadustest lähtudes juhatama nad kõige asjakohasemate teenuste juurde. Sellega seoses peaks komisjonil ja liikmesriikidel olema nimetatud eesmärkide saavutamisel tähtis roll.

(5)

Digivärav peaks lihtsustama ühelt poolt kodanike ja ettevõtjate ning teiselt poolt pädevate asutuste vahelist suhtlust, pakkudes juurdepääsu veebilahendustele, hõlbustades kodanike ja ettevõtjate igapäevast tegevust ning vähendades siseturul tekkivaid takistusi. Ühtne digivärav, mis annab veebijuurdepääsu täpsele ja ajakohasele teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, võib aidata suurendada kasutajate teadlikkust mitmesugustest olemasolevatest veebiteenustest ning säästa nende aega ja vähendada kulusid.

(6)

Käesoleval määrusel on kolm eesmärki, nimelt vähendada nende kodanike ja ettevõtjate täiendavat halduskoormust, kes kasutavad või soovivad kasutada oma siseturust tulenevaid õigusi, sealhulgas isikute vaba liikumist, tehes seda täielikus kooskõlas liikmesriikide õigusnormide ja menetlustega, kaotada diskrimineerimine ning tagada siseturu toimimine seoses teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumisega. Kuna käesolev määrus hõlmab kodanike vaba liikumist, mida ei saa pidada pelgalt juhuslikuks, peaks käesolev määrus põhinema ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikel 2 ja artikli 114 lõikel 1.

(7)

Selleks et liidu kodanikel ja ettevõtjatel oleks võimalik kasutada oma õigust siseturul vabalt liikuda, peaks liit vastu võtma konkreetsed ja mittediskrimineerivad meetmed, mis võimaldaksid neile lihtsa juurdepääsu piisavalt põhjalikule ja usaldusväärsele teabele nende liidu õigusest tulenevate õiguste kohta ning kohaldatavate liikmesriikide õigusnormide ja menetluste kohta, mida nad peavad järgima, kui nad kolivad mõnda teise liikmesriiki või kui nad elavad või õpivad või asutavad ettevõtte või tegelevad majandustegevusega teises liikmesriigis. Teavet tuleks pidada piisavalt põhjalikuks, kui see hõlmab kogu teavet, mida kasutajatel on vaja, et nad saaksid aru, millised on nende õigused ja kohustused ning mis määratleb õigusnormid, mida kohaldatakse tegevuste suhtes, mida nad piiriüleste kasutajatena soovivad ellu viia. Teave peaks olema sõnastatud selgelt, lühidalt ja arusaadavalt ning olema operatiivne ja sihtkasutajarühmale hästi kohandatud. Teave menetluste kohta peaks hõlmama kõiki võimalikke menetluslikke samme, mis on kasutaja jaoks asjakohased. Kodanike ja ettevõtjate jaoks, kes seisavad silmitsi keeruka õiguskeskkonnaga, näiteks nende jaoks, kes tegutsevad e-kaubanduses ja jagamismajanduses, on oluline, et nad saaksid hõlpsasti leida kohaldatavaid norme ja teavet selle kohta, kuidas neid norme nende tegevuse suhtes kohaldatakse. Lihtne ja kasutajasõbralik juurdepääs teabele tähendab kasutaja võimalust teavet lihtsalt leida, hõlpsasti kindlaks teha, milline osa teabest on tema konkreetse olukorra suhtes asjakohane, ning asjakohasest teabest raskusteta aru saada. Liikmesriigi tasandil tuleks anda teavet mitte üksnes liidu õiguse siseriiklike rakendusnormide kohta, vaid ka kõigi muude liikmesriigi õigusnormide kohta, mida kohaldatakse nii muude kui piiriüleste kasutajate kui ka piiriüleste kasutajate suhtes.

(8)

Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad teabe esitamist, ei peaks kohalduma liikmesriikide kohtusüsteemidele, kuna teave, mis on piiriüleste kasutajate jaoks selles valdkonnas asjakohane, on juba lisatud e-õiguskeskkonna portaali. Mõnes käesoleva määrusega hõlmatud olukorras tuleks kohtuid siiski käsitleda pädevate asutustena, näiteks kui kohtud haldavad äriregistreid. Lisaks tuleks mittediskrimineerimise põhimõtet kohaldada ka veebipõhiste menetluste suhtes, millega antakse juurdepääs kohtumenetlusele.

(9)

On selge, et teiste liikmesriikide kodanikud ja ettevõtjad võivad olla ebasoodsamas olukorras, kuna nad ei tunne liikmesriigi õigusnorme ja haldussüsteeme, kasutatakse erinevaid keeli ja nad asuvad teise liikmesriigi pädevatest asutustest geograafiliselt kaugel. Sellest tulenevaid siseturu tõkkeid saab kõige tõhusamalt vähendada nii, et nii piiriülestele kasutajatele kui muudele kui piiriülestele kasutajatele antakse võimalus pääseda juurde veebipõhisele teabele neile mõistetavas keeles, et neil oleks võimalik läbida liikmesriigi õigusnormide täitmiseks vajalikud menetlused täiesti veebipõhiselt, ning pakutakse neile abi juhul, kui õigusnormid ja menetlused ei ole piisavalt selged või kui esineb takistusi nende õiguste teostamisel.

(10)

Probleeme on püütud lahendada mitme liidu õigusaktiga, millega on loodud valdkondlikud ühtsed kontaktpunktid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/123/EÜ (3) loodud ühtsed kontaktpunktid, mis pakuvad veebipõhist teavet, tugiteenuseid ja juurdepääsu menetlustele, mis seonduvad teenuste osutamisega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 764/2008 (4) loodud toote kontaktpunktid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 305/2011 (5) loodud ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid, mis loodi, et anda juurdepääs tootespetsiifilistele tehnilistele eeskirjadele, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ (6) loodud riiklikud kutsekvalifikatsioonide tugikeskused, mis abistavad välisriiki kolivaid professionaale. Lisaks on moodustatud võrgustikke, näiteks Euroopa tarbijakeskused, et parandada arusaamist liidu tarbijaõigustest ning aidata lahendada kaebusi, mis puudutavad teistest võrgustikku kuuluvatest liikmesriikidest reisidel või veebis tehtud oste. Ka komisjoni soovituses 2013/461/EL (7) osutatud SOLVIT püüab pakkuda kiireid, tõhusaid ja mitteformaalseid lahendusi eraisikutele ja ettevõtjatele, kellel avaliku sektori asutused ei lase siseturul nende siseturu õigusi kasutada. Kasutajate teavitamiseks liidu ja liikmesriikide õigusnormidest on samuti loodud mitu teabeportaali, näiteks „Teie Euroopa“ (siseturg) ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaal (õigus).

(11)

Nimetatud liidu õigusaktide valdkondlikkuse tõttu on veebi kaudu teabe ja abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumine ning veebi kaudu kodanikele ja ettevõtjatele pakutavad menetlused praegu endiselt väga killustatud. Veebipõhise teabe ja menetluste kättesaadavus on ebaühtlane, teenuste kvaliteet on puudulik ning teadlikkus kõnealusest teabest ja abi- ja probleemilahendamisteenustest on vähene. Samuti on piiriülestel kasutajatel probleeme kõnealuste teenuste leidmise ja neile juurdepääsuga.

(12)

Käesoleva määrusega tuleks luua ühtse juurdepääsupunktina toimiv digivärav, mille kaudu saavad kodanikud ja ettevõtjad juurdepääsu teabele õigusnormide ja nõuete kohta, mida nad peavad täitma tulenevalt liidu või liikmesriikide õigusest. Digivärav peaks lihtsustama kodanike ja ettevõtjate kontakte liidu ja liikmesriikide tasandil loodud abi- ja probleemilahendamisteenustega ning neid kontakte tõhustama. Digivärav peaks ka lihtsustama veebimenetluste kättesaadavust ja nende läbimist. Käesolev määrus ei tohiks mingil viisil mõjutada kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad kõnealustes poliitikavaldkondades kehtivatest liidu või liikmesriikide õigusnormidest. Käesoleva määruse II lisas loetletud ning direktiivides 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL (8) ja 2014/25/EL (9) sätestatud menetluste puhul peaks käesolev määrus eri liikmesriikide pädevate asutuste vahelise tõendite jagamise osas toetama andmete ühekordse küsimise põhimõtet ning täielikult austama põhiõigust isikuandmete kaitsele.

(13)

Digivärav ja selle sisu peaks olema kasutajakeskne ja kasutajasõbralik. Digivärava eesmärk peaks olema vältida kattumisi ja pakkuda linke olemasolevatele teenustele. See peaks võimaldama kodanikel ja ettevõtjatel suhelda liikmesriikide ja liidu tasandi ametiasutustega, et nad saaksid anda tagasisidet nii digivärava kaudu pakutavate teenuste kui ka nende siseturu toimimisega seotud kogemuste kohta. Tagasisidevahend peaks võimaldama kasutajal juhtida viisil, mis võimaldab tal jääda anonüümseks, tähelepanu kogetud probleemidele, puudujääkidele ja vajadustele, et toetada teenuste kvaliteedi pidevat parandamist.

(14)

Digivärava edu sõltub komisjoni ja liikmesriikide ühispingutusest. Digivärav peaks hõlmama olemasolevasse portaali „Teie Euroopa“ integreeritud ühist kasutajaliidest, mida haldab komisjon. Ühine kasutajaliides peaks pakkuma linke teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele portaalides, mida haldavad liikmesriikide ja komisjoni pädevad asutused. Digivärava kasutamise lihtsustamiseks peaks ühine kasutajaliides olema kättesaadav kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes („liidu ametlikud keeled“). Olemasoleval portaalil „Teie Euroopa“ ja selle peamisel juurdepääsu võimaldaval veebilehel, mis on kohandatud digivärava nõuetele, tuleks säilitada pakutava teabe mitmekeelsus. Digivärava toimimist tuleks toetada tehniliste vahenditega, mille töötab välja komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega.

(15)

Direktiivi 2006/123/EÜ kohases elektrooniliste ühtsete kontaktpunktide hartas, mille nõukogu kiitis heaks 2013. aastal, võtsid liikmesriigid vabatahtlikult kohustuse esitada ühtsete kontaktpunktide kaudu teavet kasutajakeskselt, et kaetud oleksid ettevõtjatele eriti olulised valdkonnad, sealhulgas käibemaks, tulumaksud, sotsiaalkindlustus ja tööõiguse nõuded. Vastavalt hartale ja portaalist „Teie Euroopa“ saadud kogemustele tuleks selles teabes kirjeldada ka abi- ja probleemilahendamisteenuseid. Kodanikud ja ettevõtjad peaksid saama selliseid teenuseid kasutada, kui neil on probleeme teabe mõistmisel, kõnealuse teabe kohaldamisel oma olukorrale või menetluse läbimisel.

(16)

Käesolevas määruses loetletakse teabevaldkonnad, mis on olulised kodanikele ja ettevõtjatele, kes kasutavad siseturul oma õigusi ja täidavad seal oma kohustusi. Kõnealuste valdkondade puhul tuleb riiklikul, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning liidu tasandil esitada piisavalt põhjalikku teavet, selgitades kohaldatavaid norme ja kohustusi ning menetlusi, mida kodanikud ja ettevõtjad peavad kõnealuste normide ja kohustuste täitmiseks läbima. Pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks peaks digivärava kaudu pakutav teave olema selge, täpne ja ajakohane, selles tuleks kasutada võimalikult vähe keerulisi termineid ja akronüümide kasutamisel tuleks piirduda nendega, mis on lihtsad ja selgesti mõistetavad ega eelda erialaseid või õigusalaseid eelteadmisi. See teave tuleks esitada nii, et kasutajad saaksid hõlpsasti aru peamistest normidest ja nõuetest, mida sellistes valdkondades nende olukorra suhtes kohaldatakse. Kasutajaid on vaja ka teavitada, et mõnes liikmesriigis puuduvad I lisas loetletud valdkondade kohta siseriiklikud normid, ning eelkõige tuleb seda teha juhul, kui teistes liikmesriikides kohaldatakse nende valdkondade suhtes siseriiklikke norme. Teabe siseriiklike normide puudumise kohta võiks lisada portaali „Teie Euroopa“.

(17)

Võimaluse korral tuleks teavet, mida komisjon on liikmesriikidest kehtivate liidu õigusaktide või vabatahtlike kokkulepete alusel juba kogunud, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589 (10) loodud EURESe portaali, nõukogu otsusega 2001/470/EÜ (11) loodud e-õiguskeskkonna portaali või direktiiviga 2005/36/EÜ loodud reguleeritud kutsealade andmebaasi jaoks kogutud teavet, kasutada ühe osana teabest, mis tehakse käesoleva määruse alusel kodanikele ja ettevõtjatele liidu ja liikmesriikide tasandil kättesaadavaks. Liikmesriikidel ei peaks olema kohustust esitada oma riiklikel veebisaitidel teavet, mis on komisjoni hallatavates asjaomastes andmebaasides juba olemas. Kui liikmesriigid peavad veebipõhist teavet muude liidu õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL (12) kohaselt nagunii esitama, peaks piisama sellest, kui nad lisavad olemasoleva veebipõhise teabe kohta lingid. Kui teatavad poliitikavaldkonnad, näiteks tarbija õigused, on liidu õiguse kaudu juba täielikult ühtlustatud, peaks liidu tasandil esitatavast teabest kasutajate asjaomaste õiguste ja kohustuste selgitamiseks üldjuhul piisama. Sellisel juhul peaks olema nõutav, et liikmesriigid üksnes lisavad täiendavalt juurde teabe oma siseriiklike haldusmenetluste ja abiteenuste või muude siseriiklike haldusnormide kohta, kui see on kasutajate jaoks asjakohane. Teave tarbijate õiguste kohta ei tohiks mõjutada näiteks lepinguõigust, sellega tuleks pigem teavitada kasutajaid sellest, millised on nende kaubanduslike tehingutega seonduvad õigused vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusele.

(18)

Käesoleva määrusega tuleks tõhustada veebipõhiste menetluste siseturu mõõdet ja aidata seeläbi kaasa siseturu digiteerimisele, järgides mittediskrimineerimise üldpõhimõtet, muu hulgas seoses kodanike ja ettevõtjate juurdepääsuga veebipõhistele menetlustele, mis on liikmesriikide tasandil liidu või liikmesriigi õiguse alusel juba kehtestatud, ning sellistele menetlustele, mis tuleb käesoleva määruse kohaselt veebipõhiselt täielikult kättesaadavaks teha. Kui kasutaja on olukorras, mis piirdub eranditult üheainsa liikmesriigiga ning menetlus on talle asjaomases liikmesriigis käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas veebipõhiselt kättesaadav ja ta saab selle veebipõhiselt läbida, peaks kõnealune menetlus olema ka piiriülese kasutaja jaoks veebipõhiselt kättesaadav ja veebipõhiselt läbitav, ning seda kas sama tehnilise lahenduse või alternatiivse tehniliselt eraldiseisva lahenduse abil, mis viib sama tulemuseni, ilma igasuguste diskrimineerivate takistusteta. Takistused võivad olla tingitud konkreetse riigi jaoks väljatöötatud lahendustest, näiteks vormide väljad, millele tuleb sisestada riigisisene telefoninumber, telefoninumbri riigisisene suunanumber või posti riigisisene sihtnumber; tasud, mida on võimalik maksta vaid süsteemides, mis ei võimalda rahvusvahelisi makseid; üksikasjalike selgituste puudumine keeles, millest piiriülesed kasutajad aru saavad; võimaluse puudumine esitada elektroonilisi tõendeid teises liikmesriigis asuvatelt ametiasutustelt ning teistes liikmesriikides väljaantud elektrooniliste identimisvahendite mittetunnustamine. Liikmesriigid peaksid kõnealustele probleemidele lahendusi pakkuma.

(19)

Kui kasutajad läbivad piiriüleseid veebipõhiseid menetlusi, peaks neil olema võimalus saada kõik asjakohased selgitused liidu ametlikus keeles, millest võimalikult suur arv piiriüleseid kasutajaid üldjoontes aru saab. See ei tähenda, et liikmesriigid peaksid oma menetlusega seotud administratiivsed vormid ja menetluse tulemuse sellesse keelde tõlkima. Liikmesriike innustatakse siiski kasutama tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad kasutajatel menetlusi võimalikult paljudel juhtudel teises keeles läbida, austades samas keelte kasutamist käsitlevad liikmesriikide õigusnorme.

(20)

See, millised veebipõhised siseriiklikud menetlused on piiriüleste kasutajate jaoks asjakohased, et võimaldada neil oma õigusi siseturul kasutada, sõltub sellest, kas nende elu- või asukoht on asjaomases liikmesriigis või soovivad nad juurdepääsu selle liikmesriigi menetlustele, kui nende elu- või asukoht on teises liikmesriigis. Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriike nõudmast, et piiriülesed kasutajad, kelle elu- või asukoht on nende territooriumil, taotleksid veebipõhistele siseriiklikele menetlustele juurdepääsu saamiseks riikliku identifitseerimisnumbri, tingimusel et sellega ei kaasne kasutajate jaoks põhjendamatult suurt koormust või kulu. Selliste piiriüleste kasutajate jaoks, kelle elu- või asukoht ei ole asjaomases liikmesriigis, ei pea veebipõhiseid siseriiklikke menetlusi, mis ei ole nende jaoks siseturu õiguste kasutamiseks asjakohased, näiteks registreerumine selliste kohalike teenuste saamiseks nagu prügivedu ja parkimisload, veebipõhiselt täielikult kättesaadavaks tegema.

(21)

Käesolev määrus peaks tuginema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014, (13) milles sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriigid tunnustavad teatavaid füüsiliste ja juriidiliste isikute e-identimise vahendeid, mis kuuluvad teise liikmesriigi teavitatud e-identimise süsteemi. Määruses (EL) nr 910/2014 sätestatakse kasutajatele tingimused, mille täitmisel nad saavad piiriülestes olukordades kasutada oma elektroonilisi identimis- ja autentimisvahendeid veebipõhistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks. Liidu institutsioone, organeid ja asutusi kutsutakse üles aktsepteerima elektroonilisi identimis- ja autentimisvahendeid menetluste puhul, mille eest nad vastutavad.

(22)

Menetluste täielikult veebis kättesaadavaks tegemist nõutakse mitmes valdkondlikus liidu õigusaktis, näiteks direktiivides 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ, 2014/24/EL ja 2014/25/EL. Käesoleva määruse kohaselt peaks olema nõutav muuta veebis täielikult kättesaadavaks mitmed menetlused, mis on enamikule piiriüleselt oma õigusi kasutavatele ja kohustusi täitvatele kodanikele ja ettevõtjatele väga olulised.

(23)

Selleks et kodanikud ja ettevõtjad saaksid takistusteta ja asjatu täiendava halduskoormuseta kasutada ühtse turu eeliseid, tuleks käesoleva määrusega nõuda, et teatavate käesoleva määruse II lisas loetletud põhimenetluste kasutajaliidesed peavad olema piiriüleste kasutajate jaoks täielikult veebipõhised. Käesolevas määruses tuleks ühtlasi sätestada kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas menetlus kvalifitseerub täielikult veebipõhiseks. Kohustus teha kindlaks, kas menetlus kvalifitseerub täielikult veebipõhiseks peaks kehtima ainult juhul, kui menetluse on kehtestanud liikmesriik. Käesolev määrus ei tohiks hõlmata äritegevuse esmakordset registreerimist ega menetlusi, mille tulemuseks on ettevõtete või äriühingute asutamine juriidiliste isikutena või selliste ettevõtete või äriühingute registriandmete hilisem muutmine, kuna sellised menetlused nõuavad terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärk on lihtsustada digilahenduste kasutamist kogu ettevõtte elutsükli jooksul. Kui ettevõte registreerib end teises liikmesriigis, peab ta ühinema sotsiaal- ja kindlustuskavaga, et registreerida oma töötajad ja maksta makseid mõlemale kavale. Ettevõttel võib olla vajadus oma äritegevusest teatada, luba taotleda ja registreerida muudatused oma äritegevuses. Need menetlused on ühised paljudes majandusharudes tegutsevatele ettevõtjatele, mistõttu on asjakohane nõuda, et need menetlused tehtaks veebis kättesaadavaks.

(24)

Käesolevas määruses tuleks täpsustada, mida menetluse täielik veebipõhine pakkumine hõlmab. Menetlust tuleks pidada täielikult veebipõhiseks, kui kasutaja saab teostada kõik menetlusetapid juurdepääsust kuni läbimiseni suheldes pädeva asutusega (front office) elektrooniliselt, distantsilt ja veebipõhise teenuse kaudu. Kõnealune veebipõhine teenus peaks juhtima kasutaja nimekirja juurde, milles on toodud kõik nõuded, mis tuleb täita, ning kõik tõendid, mis tuleb esitada, võimaldama kasutajal esitada teavet ja tõendeid kõigi kõnealuste nõuete täitmise kohta ning edastama kasutajale automaatse kättesaamiskinnituse, välja arvatud juhul, kui menetluse tulemus saadakse koheselt. See ei tohiks takistada pädevaid asutusi kasutajatega otse ühendust võtmast, kui menetluseks on vaja saada täiendavaid selgitusi. Ka käesolevas määruses sätestatud menetluse tulemuse peaksid pädevad asutused võimaluse korral edastama kasutajale elektrooniliselt, tehes seda vastavalt kohaldatavale liidu ja liikmesriigi õigusele.

(25)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada II lisas loetletud riiklike, piirkondlike või kohalike menetluste sisu ning selles ei sätestata II lisas toodud valdkondade kohta materiaalõigus- ja menetlusnorme, sh mõjutatud ei tohiks olla maksuküsimused. Käesoleva määruse eesmärk on sätestada tehnilised nõuded, tagamaks et sellised menetlused, kui nad on asjaomases liikmesriigis kehtestud, tehtaks veebis täielikult kättesaadavaks.

(26)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada riigi ametiasutuste pädevust menetluse käigus, sealhulgas esitatud andmete ja tõendite täpsuse ja kehtivuse kontrollimisel ning ehtsuse kontrollimisel, kui tõendid esitatakse teiste vahendite kaudu kui andmete ühekordse küsimise põhimõttel põhineva tehnilise süsteemi kaudu. Samuti ei tohiks käesolev määrus mõjutada menetluslikke töövoogusid pädevates asutustes (back-office) ja nende vahel, olenemata sellest, kas need on digitaalsed või mitte. Kui see on äritegevuse muutumise registreerimisel teatavate menetluste puhul vajalik, peaks liikmesriikidel olema jätkuvalt võimalik kaasata notar või jurist, kes võivad soovida kasutada kontrollivahendeid, sealhulgas videokonverentsi või muid veebipõhiseid vahendeid, mis pakuvad audiovisuaalset ühendust reaalajas. Selline kaasamine ei tohiks siiski takistada muutuste registreerimise menetluse täielikult veebipõhist läbimist.

(27)

Mõnel juhul võidakse kasutajalt nõuda tõendite esitamist selliste asjaolude tõendamiseks, mida ei ole võimalik tuvastada veebipõhiste vahenditega. Sellised tõendid võivad olla näiteks arstitõend, elusolemise tõend, mootorsõiduki tehnoülevaatuse tõend ja selle kerenumbri tõend. Kui selliseid tõendeid saab esitada elektroonilisel kujul, ei tehta menetluse täielikult veebipõhise pakkumise põhimõttest erandit. Muudel juhtudel võib juhtuda, et veebipõhise menetluse kasutajatel on veebipõhise menetluse osana endiselt vaja pädevasse asutusse isiklikult kohale tulla. Sellised erandid, välja arvatud need, mis tulenevad liidu õigusest, peaksid piirduma olukordadega, mis on põhjendatud avalikust huvist tulenevate ülekaalukate põhjustega avaliku julgeoleku, rahvatervise või pettuste vastu võitlemise valdkonnas. Läbipaistvuse tagamiseks peaksid liikmesriigid jagama komisjoni ja teiste liikmesriikidega selliseid erandeid, nende kohaldamise põhjuseid ja kohaldamise asjaolusid käsitlevat teavet. Liikmesriigid ei peaks olema kohustatud esitama teavet iga konkreetse juhtumi kohta, mil erandkorras oli nõutav füüsiline kohalolek, vaid peaksid pigem teatama siseriiklikest sätetest, millega sellised juhtumid on reguleeritud. Digivärava koordineerimisrühmas tuleks korrapäraselt arutada häid riiklikke tavasid ja tehnika arengut, mis võimaldab kõnealuses valdkonnas täiendavat digiteerimist.

(28)

Aadressi muutumise registreerimise menetlus võib piiriülestes olukordades koosneda kahest eraldi menetlusest – üks toimub päritoluliikmesriigis vana aadressi registrist kustutamiseks ning teine sihtkohaks olevas liikmesriigis, et taotleda registreerimist uuel aadressil. Mõlemad menetlused peaksid olema hõlmatud käesoleva määrusega.

(29)

Kuna kutsekvalifikatsioonide tunnustamise nõuete, menetluste ja formaalsuste digiteerimine on juba hõlmatud direktiiviga 2005/36/EÜ, peaks käesolev määrus hõlmama üksnes selliste diplomite, tõendite või teiste õppekava läbimist tõendavate dokumentide akadeemilise tunnustamise menetluste digiteerimist, mille puhul isik soovib alustada või jätkata õpinguid või kasutada akadeemilist tiitlit, ning ei peaks hõlmama formaalsusi, mis seonduvad kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega.

(30)

Käesoleva määrusega ei tohiks mõjutada sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevaid õigusnorme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 883/2004 (14) ja (EÜ) nr 987/2009, (15) milles määratakse kindlaks kindlustatute ja sotsiaalkindlustusasutuste õigused ja kohustused ning sotsiaalkindlustuse koordineerimise vallas kohaldatavad menetlused.

(31)

Selleks et abistada kodanikke ja ettevõtjaid nende piiriüleses tegevuses, on liidu ja liikmesriikide tasandil moodustatud mitu võrgustikku ja teenust. On oluline, et need teenused, sh kõik liidu tasandil loodud olemasolevad abi- ja probleemilahendamisteenused, nagu Euroopa tarbijakeskused, teenus „Teie Euroopa Nõuanne“, SOLVIT, intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi, Europe Direct ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik, kuuluksid digiväravasse, et kõik võimalikud kasutajad suudaksid neid leida. III lisas loetletud teenused on loodud siduvate liidu õigusaktidega, teised teenused toimivad aga vabatahtlikkuse alusel. Siduvate liidu õigusaktidega loodud teenuste suhtes tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud kvaliteedinõudeid. Vabatahtlikkuse alusel toimivate teenuste puhul tuleks kõnealuseid kvaliteedinõudeid täita siis, kui soovitakse teha teenused digivärava kaudu kättesaadavaks. Käesoleva määrusega ei tohiks muuta nende teenuste ulatust, laadi, halduskorda, kehtivaid tähtaegu ning nende toimimise vabatahtlikku, lepingulist või muud alust. Näiteks kui nendega antav abi on mitteametlik, ei tohiks käesoleva määrusega sellist abi muuta siduva iseloomuga õigusnõustamiseks.

(32)

Lisaks peaks liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalik lisada digiväravasse käesolevas määruses sätestatud tingimustel muid riiklikke abi- ja probleemilahendamisteenuseid, mida osutavad pädevad asutused või eraõiguslikud või erasektori osalusega asutused või avaliku sektori asutused, näiteks kaubanduskojad või valitsusvälised abiteenused kodanikele. Põhimõtteliselt peaksid pädevad asutused vastutama kodanike ja ettevõtjate abistamise eest kõigi päringute puhul, mis puudutavad kohaldatavaid õigusnorme ja menetlusi ja millega ei saa täies mahus tegeleda veebiteenuste vahendusel. Väga spetsiifilistes valdkondades ja juhul, kui eraõiguslike ja erasektori osalusega asutuste osutatud teenus vastab kasutajate vajadustele, võivad liikmesriigid teha komisjonile ettepaneku lisada sellised teenused digiväravasse, tingimusel et need vastavad kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele ega dubleeri juba lisatud abi- ja probleemilahendamisteenuseid.

(33)

Selleks et aidata kasutajatel välja selgitada sobiv teenus, tuleks käesoleva määrusega ette näha abiteenuse otsingumootor, mis automaatselt juhatab kasutajad õige teenuseni.

(34)

Selleks, et digivärav oleks edukas, tuleb järgida kvaliteedinõuete miinimumnimekirja, et teabe või teenuste pakkumine oleks usaldusväärne, sest vastasel korral kahjustaks see oluliselt digivärava kui terviku usaldusväärsust. Nõuete järgimise peamiseks eesmärgiks on tagada, et teave või teenus on esitatud selgelt ja kasutajasõbralikult. Kõnealuse eesmärgi täitmiseks peavad liikmesriigid otsustama, kuidas teavet kogu kasutamistsükli kestel esitatakse. Näiteks kuigi kasutajatel on kasulik juba enne menetluse algatamist teada, millised on üldiselt kättesaadavad õiguskaitsevahendid juhuks, kui menetluse tulemus ei sobi kasutajale, on palju kasutajasõbralikum anda konkreetset teavet sellisel puhul kasutatavate võimalike edasiste sammude kohta menetluse lõpus.

(35)

Piiriüleste kasutajate juurdepääsu teabele on võimalik märkimisväärselt parandada, kui teave on kättesaadav liidu ametlikus keeles, millest võimalikult suur osa piiriülestest kasutajatest üldjoontes aru saab. See keel peaks enamikul juhtudel olema võõrkeel, mida kasutajad kogu liidus kõige rohkem õpivad, kuid mõnel konkreetsel juhul, eelkõige siis, kui piirilähedased väikesed omavalitsused annavad teavet kohalikul tasandil, võib kõige sobivam keel olla naaberliikmesriigi piiriüleste kasutajate esimese keelena kasutatav keel. Kõnealuste liikmesriikide keel(t)est nimetatud liidu ametlikku keelde tõlgitud tekst peaks täpselt väljendama originaalkeel(t)es esitatud teabe sisu. Teise keelde tõlkimisel võib piirduda teabega, mida kasutajad vajavad, et mõista oma olukorra suhtes kohaldatavaid peamisi norme ja nõudeid. Kuigi liikmesriike tuleks julgustada tõlkima võimalikult palju teavet liidu ametlikku keelde, mis on võimalikult paljudele piiriülestele kasutajatele üldjoontes arusaadav, sõltub käesoleva määruse kohaselt tõlgitava teabe maht selleks olemasolevatest rahalistest vahenditest, eelkõige liidu eelarve rahalistest vahenditest. Komisjon peaks tegema asjakohased korraldused, et tagada taotluse korral tõlgete nõuetekohane edastamine liikmesriikidele. Digivärava koordineerimisrühm peaks arutama, millisesse liidu ametlikku keelde või keeltesse selline teave tuleks tõlkida, ja andma selle kohta juhiseid.

(36)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/2102 (16) on liikmesriigid kohustatud tagama, et nende avaliku sektori asutuste veebisaidid on kooskõlas tajutavuse, talitlusvõime, mõistetavuse ja töökindluse põhimõtetega juurdepääsetavad ning vastavad nimetatud direktiivis sätestatud nõuetele. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama vastavuse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, eriti selle artiklitele 9 ja 21, ning selleks, et edendada vaimse puudega inimeste juurdepääsu teabele, tuleks võimalikult ulatuslikult ja proportsionaalsuse põhimõtet järgides pakkuda lihtsalt sõnastatud alternatiive. Liikmesriigid on nimetatud konventsiooni ratifitseerimise ja liit selle sõlmimise kaudu (17) võtnud endale kohustuse võtta asjakohased meetmed, et võimaldada puudega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu uutele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, sh internetile, hõlbustades teabe kättesaadavust vaimse puudega isikutele ning pakkudes võimalikult ulatuslikult ja proportsionaalselt lihtsalt sõnastatud alternatiive.

(37)

Direktiivi (EL) 2016/2102 ei kohaldata liidu institutsioonide, organite ja asutuste veebisaitidele ja mobiilirakendustele, kuid komisjon peaks tagama, et digiväravasse liidetavad ühine kasutajaliides ja tema vastutusel olevad veebilehed on puuetega inimeste jaoks juurdepääsetavad, mis tähendab, et need on tajutavad, talitlusvõimelised, mõistetavad ja töökindlad. Tajutavus tähendab, et teavet ja ühise kasutajaliidese komponente peab esitama kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda; talitlusvõime tähendab, et ühise kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema kasutatavad; mõistetavus tähendab, et teave ja ühise kasutajaliidese toimimine peavad olema mõistetavad; ja töökindlus tähendab, et sisu peab olema piisavalt töökindel selleks, et seda saaksid usaldusväärselt tõlgendada väga erinevad kasutajaagendid, sh tugitehnoloogiad. Komisjoni kutsutakse üles sel eesmärgil tagama tajutavuse, talitlusvõime ja mõistetavuse osas vastavus asjakohastele ühtlustatud standarditele.

(38)

Veebipõhiste menetluste käigus või abi- ja probleemilahendamisteenuste osutamise eest võetavate tasude maksmise lihtsustamiseks peaks piiriülestel kasutajatel olema võimalik kasutada kreedit- või otsekorraldusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 260/2012, (18) või teisi tavaliselt kasutatavaid piiriüleseid makseviise, sealhulgas deebet- või krediitkaarte.

(39)

Kasutajatel oleks kasulik saada teavet selle kohta, kui kaua võib menetluse läbimine aega võtta. Seetõttu tuleks kasutajaid teavitada kohaldatavatest tähtaegadest või vaikimisi heakskiitmise või haldusasutuste vaikimismenetluste korrast, või kui see ei ole võimalik, siis vähemalt keskmisest, prognoositavast või ligikaudsest ajast, mis tavaliselt asjaomase menetluse läbimiseks kulub. Sellistel prognoosidel või hinnangutel ei tohiks olla õiguslikku mõju, vaid need peaksid üksnes aitama kasutajatel kavandada oma tegevust või teha järgnevaid haldustoiminguid.

(40)

Käesoleva määrusega tuleks ette näha ka kasutajate esitatud elektrooniliste tõendite kontroll, kui need tõendid esitatakse väljaandnud pädeva asutuse e-templita või -sertifikaadita, juhul kui eri liikmesriikide pädevate asutuste vahelist tõendite otsevahetust või kontrolli võimaldav tehniline vahend, mis on loodud käesoleva määruse alusel, või muu sellist otsevahetust või kontrolli võimaldav süsteem ei ole kättesaadav. Sellisteks juhtudeks tuleks käesoleva määrusega ette näha liikmesriikide pädevate asutuste vahelise halduskoostöö tõhus mehhanism, mis tugineks siseturu infosüsteemile (IMI), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012 (19) alusel. Sellistel juhtudel peaks pädeva asutuse otsus IMI kasutamiseks olema vabatahtlik, kuid kui kõnealune asutus on teabe esitamise või koostöö taotluse esitatud IMI kaudu, peaks taotluse saanud pädev asutus olema kohustatud tegema koostööd ja vastama. Taotluse võib saata IMI kaudu kas tõendeid väljastavale pädevale asutusele või keskasutusele, mille määrab liikmesriik vastavalt oma siseriiklikele haldusnormidele. Tarbetu dubleerimise vältimiseks ning kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1191 (20) hõlmab osa käesoleva määrusega hõlmatud menetluste jaoks vajalikest tõenditest, võib määruses (EL) 2016/1191 sätestatud IMI koostöökorda kasutada ka muude tõendite suhtes, mis on käesoleva määrusega hõlmatud menetluste jaoks vajalikud. Selleks et liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel oleks võimalik IMIs osaleda, tuleks määrust (EL) nr 1024/2012 muuta.

(41)

Pädevate asutuste osutatud veebiteenustel on oluline roll kodanikele ja ettevõtjatele osutatavate teenuste kvaliteedi ja turvalisuse parandamisel. Liikmesriikide ametiasutused teevad ühe enam tööd andmete korduvkasutamise nimel ning loobuvad nõudmast, et kodanikelt ja ettevõtjad esitaksid sama teavet korduvalt. Andmete korduvkasutust tuleks lisakoormuse vähendamiseks soodustada piiriüleste kasutajate puhul.

(42)

Selleks et võimaldada seaduslikku piiriülest tõendite ja teabe vahetust kogu liidus rakendatava andmete ühekordse küsimise põhimõtte abil, tuleks käesolevat määrust ja andmete ühekordse küsimise põhimõtet rakendada kooskõlas kõigi kohaldatavate andmekaitse normidega, sealhulgas võimalikult väheste andmete kogumise, andmete täpsuse, säilitamise piiramise, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse, vajalikkuse, proportsionaalsuse ning otstarbe piiramise põhimõttega. Samuti tuleks seda rakendada täielikus kooskõlas sisseprojekteeritud turbe ja lõimprivaatsuse põhimõtetega ning austades inimeste põhiõigusi, sealhulgas õiglust, ja läbipaistvust.

(43)

Liikmesriigid peaksid tagama, et menetluste kasutajatele antakse selget teavet selle kohta, kuidas nende isikuandmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (21) artiklitele 13 ja 14 ning määruse (EL) 2018/1725 (22) artiklitele 15 ja 16 töödeldakse.

(44)

Selleks et aidata veelgi kaasa veebipõhiste menetluste kasutamisele, tuleks käesoleva määrusega luua andmete ühekordse küsimise põhimõttega kooskõlas olev alus täielikult talitlusvõimelise, ohutu ja turvalise tehnilise lahenduse loomiseks ja kasutamiseks, mille abil vahetatakse tõendeid menetluses osalevate poolte vahel piiriüleselt automaatselt, kui kodanikud või ettevõtjad seda sõnaselgelt taotlevad. Kui tõendite vahetamine hõlmab isikuandmeid, tuleks taotlus lugeda sõnaselgeks, kui selles kas avalduse vormis või nõusoleku kinnitusena on vabatahtlikult, konkreetselt, teadlikult ja ühemõtteliselt välja toodud isiku soov asjakohaste isikuandmete vahetamiseks. Kui kasutaja ei ole isik, keda andmed puudutavad, ei tohi veebipõhine menetlus mõjutada tema määruses (EL) 2016/679 sätestatud õigusi. Andmete ühekordse küsimise põhimõtte piiriülene kohaldamine peaks tähendama, et kodanikud ja ettevõtjad ei peaks esitama samu andmeid riigiasutustele rohkem kui üks kord ning neid andmeid peaks saama kasutaja taotlusel kasutada ka selliste piiriüleste veebipõhiste menetluste läbimiseks, mis hõlmavad piiriüleseid kasutajaid. Kohustust kasutada eri liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks tõendite vahetamiseks automatiseeritud tehnilist süsteemi tuleks väljaandva pädeva asutuse suhtes kohaldada üksnes juhul, kui ametiasutused annavad oma liikmesriigis seaduslikult välja elektroonilisel kujul tõendeid, muutes nii sellise automaatse teabevahetuse võimalikuks.

(45)

Igasugusel tõendite piiriülesel vahetamisel peaks olema asjakohane õiguslik alus, näiteks direktiiv 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ, 2014/24/EL või 2014/25/EL või II lisas loetletud menetluste puhul muu kohaldatav liidu või liikmesriigi õigus.

(46)

On asjakohane sätestada käesolevas määruses, et üldreeglina toimub piiriülene automaatne tõendite vahetamine kasutaja sõnaselge taotluse korral. Seda nõuet ei tuleks kohaldada, kui asjakohane liidu või liikmesriigi õigus võimaldab piiriülest automaatset andmete vahetamist ilma kasutaja sõnaselge taotluseta.

(47)

Käesoleva määruse alusel loodud tehnilise süsteemi kasutamine peaks jääma vabatahtlikuks ning kasutajale peaks jääma võimalus esitada tõendeid ka muul viisil kui tehnilise süsteemi kaudu. Kasutajal peaks olema võimalus tõendid üle vaadata ja õigus tõendite vahetamist mitte jätkata, kui ta avastab enne tõendite vahetamist nende ülevaatamisel, et teave on ebatäpne, aegunud või läheb kaugemale sellest, mis on asjaomase menetluse jaoks vajalik. Ülevaadatud andmeid ei tohiks säilitada kauem, kui see on tehniliselt möödapääsmatult vajalik.

(48)

Käesoleva määruse alusel tõendite vahetamiseks loodav turvaline tehniline süsteem peaks andma taotluse esitanud pädevatele asutustele kindlustunde, et tõendi esitas õige väljaandev asutus. Enne kasutaja poolt menetluse raames esitatava teabe aktsepteerimist peaks pädeval asutusel olema võimalus kahtluse korral teavet kontrollida, et veenduda selle õigsuses.

(49)

Suutlikkuse, mida saab kasutada selleks, et luua tehniline süsteem, loovad mitmed elemendid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 loodud Euroopa ühendamise rahastu (23) ning komponendid eDelivery ja eID, mis on nimetatud rahastu osad. Need elemendid hõlmavad tehnilisi kirjeldusi, näidistarkvara ja tugiteenuseid ning nende eesmärgiks on tagada olemasolevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide koostalitlusvõime eri liikmesriikides, et kodanikud, ettevõtjad ja ametiasutused saaksid liidus asuvatest ühtsetest avalikest digitaalteenustest kasu.

(50)

Käesoleva määruse alusel loodud tehniline süsteem peaks lisanduma muudele asutustevahelist koostööd võimaldavatele süsteemidele, nagu IMI, ning see ei tohiks mõjutada muid selliseid süsteeme nagu määruses (EÜ) nr 987/2009 sätestatud süsteem, direktiivi 2014/24/EL kohane Euroopa ühtne hankedokument, määruse (EÜ) nr 987/2009 kohane sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine, direktiivi 2005/36/EÜ kohane Euroopa kutsekaart, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (24) kohane riiklike registrite ühendamine ning kesk-, kaubandus- ja äriregistrite ühendamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 (25) kohane maksejõuetusregistrite ühendamine.

(51)

Selleks et tagada tõendite automaatset vahetamist võimaldava tehnilise süsteemi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada eelkõige sellise süsteemi tehniline ja talitluskirjeldus, mis võimaldab töödelda kasutajate taotlusi tõendite vahetamiseks ja selliseid tõendeid edastada, ning võtta vastu meetmed, millega tagatakse edastamise terviklus ja konfidentsiaalsus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (26).

(52)

Selleks et tagada andmete ühekordse küsimise põhimõtte piiriülese kohaldamise tehnilise süsteemi turvalisuse kõrge tase, peaks komisjon sellise tehnilise süsteemi kirjeldusi sätestavate rakendusaktide vastuvõtmisel võtma nõuetekohaselt arvesse Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide ja -asutuste koostatud standardeid ja tehnilisi kirjeldusi, eelkõige Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI), Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) koostatud standardeid ja tehnilisi kirjeldusi, samuti määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 ja määruse (EL) 2018/1725 artiklis 22 osutatud turvalisuse standardeid.

(53)

Selleks et tagada komisjoni vastutusel oleva tehnilise süsteemi osade arendamine, kättesaadavus, hooldus, järelevalve, seire ja turvalisuse haldamine, peaks komisjon küsima vajaduse korral nõu Euroopa Andmekaitseinspektorilt.

(54)

Pädevad asutused ja komisjon peaksid tagama, et nende vastutusalasse kuuluv teave, menetlused ja teenused vastavad kvaliteedikriteeriumidele. Liikmesriikide ja liidu tasandil peaksid korrapäraste ajavahemike järel kvaliteedi- ja turvakriteeriumide täitmist kontrollima ning esilekerkivate probleemidega tegelema vastavalt käesoleva määruse alusel nimetatud riiklikud koordinaatorid ja komisjon. Lisaks peaksid riiklikud koordinaatorid abistama komisjoni piiriülest tõendite vahetamist võimaldava tehnilise süsteemi toimimise jälgimisel. Käesoleva määrusega tuleks anda komisjoni käsutusse vahendid, et tegeleda digivärava kaudu pakutavate teenuste kvaliteedi võimaliku halvenemisega sõltuvalt sellise halvenemise tõsidusest ja püsivusest, kaasates vajadusel digivärava koordineerimisrühma. See ei tohiks piirata komisjoni üldist vastutust seoses käesoleva määruse täitmise järelevalvega.

(55)

Käesolevas määruses tuleks täpsustada digivärava toimimist toetavate tehniliste vahendite, eelkõige ühise kasutajaliidese, lingikogu ja abiteenuse ühisotsingu peamised funktsioonid. Ühine kasutajaliides peaks tagama, et kasutajad saavad riikide ja liidu tasandi veebisaitidelt kergesti leida teavet, menetlusi ning abi- ja probleemilahendamisteenuseid. Liikmesriigid ja komisjon peaksid seadma eesmärgiks lisada lingid ühele digivärava jaoks vajalikule teabeallikale, et vältida kasutajate seas segadust, mida põhjustavad erinevad ning täielikult või osaliselt üksteist dubleerivad sama teabe allikad. See ei tohiks välistada linkide lisamist eri geograafiliste piirkondade kohalike või piirkondlike pädevate asutuste pakutavale sarnasele teabele. Samuti ei tohiks see takistada teabe dubleerimist, kui see on vältimatu või soovitav, näiteks juhul, kui mõningaid liidu õigusi, kohustusi ja norme korratakse või kirjeldatakse riiklikel veebisaitidel kasutajasõbralikkuse suurendamiseks. Selleks et vähendada inimsekkumist ühises kasutajaliideses kasutatavate linkide ajakohastamisel, tuleks luua otseühendus liikmesriikide asjaomaste tehniliste süsteemide ja lingikogu vahel, kui see on tehniliselt võimalik. Tavapärased IKT tugivahendid võivad kasutada peamiste avalike teenuste põhisõnastikku (CPSV), et hõlbustada koostalitlust liikmesriikide teenusekataloogide ja semantikaga. Liikmesriike tuleks innustada CPSVd kasutama, kuid nad võivad otsustada siseriiklike lahenduste kasutamise kasuks. Lingikogus sisalduv teave tuleks avalikustada avatud, üldiselt kasutatavas ja masinloetavas vormingus, näiteks rakendusliideste vormingus, et võimaldada teabe taaskasutamist.

(56)

Ühise kasutajaliidese otsingufunktsioon peaks juhtima kasutajad vajaliku teabe juurde olenemata sellest, kus see liidu või liikmesriigi tasandi veebisaitidel asub. Lisaks sellele jääb kasutajate kasuliku teabe juurde suunamise alternatiivseks viisiks ka edaspidi linkide loomine olemasolevate ja täiendavate veebisaitide või veebilehtede vahel, nende võimalikult suures ulatuses optimeerimine ja grupeerimine ning linkide loomine veebilehtede ja liidu ja liikmesriigi tasandi veebilehtede vahel, mis pakuvad juurdepääsu veebiteenustele ja -teabele.

(57)

Käesolevas määruses tuleks täpsustada ka ühise kasutajaliidese kvaliteedinõuete kogum. Komisjon peaks tagama, et ühine kasutajaliides vastab kõnealustele nõuetele, ning eelkõige peaks see olema veebis eri kanalite kaudu kättesaadav ja juurdepääsetav ja seda peaks olema lihtne kasutada.

(58)

Selleks et tagada digiväravat toetavate tehniliste lahenduste ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks vajaduse korral täpsustada kohaldatavad standardid ja koostalitlusnõuded, et lihtsustada sellise liikmesriikide ja komisjoni vastutusalasse kuuluva teabe leitavust, mis käsitleb norme ja kohustusi, menetlusi ning abi- ja probleemilahendamisteenuseid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(59)

Käesoleva määrusega tuleks samuti selgelt jagada komisjoni ja liikmesriikide vaheline vastutus digivärava IKT tugirakenduste arendamise, kättesaadavuse, hooldamise ja turvalisuse eest. Komisjon ja liikmesriigid peaksid oma hooldusülesannetega seoses korrapäraselt jälgima, kas IKT tugirakendused toimivad nõuetekohaselt.

(60)

Digiväravaga hõlmatava teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste eri valdkondade täieliku potentsiaali arendamiseks tuleks tublisti suurendada sihtrühmade teadlikkust nende olemasolust ja toimimisest. Teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste lisamine digiväravasse peaks oluliselt lihtsustama kasutajatele vajamineva leidmist, isegi juhul, kui nad ei ole nendega kursis. Lisaks on vaja teha koordineeritud teavitamistööd, et liidu kodanikud ja ettevõtjad saaksid digivärava olemasolust ja sellega kaasnevatest eelistest teadlikuks. Teavitamismeetmed peaksid hõlmama otsingumootorite optimeerimist ning teisi veebipõhiseid teadlikkuse suurendamise meetmeid, kuna need on kõige kulutasuvamad ja nendega oleks võimalik jõuda kõige suurema sihtrühmani. Maksimaalse kasuteguri saavutamiseks tuleks teavitustegevust digivärava koordineerimisrühma töö raames kooskõlastada ning liikmesriigid peaksid oma teavitustegevuse korraldama nii, et kõigis olulistes kontekstides kasutataks viidet ühisele kaubamärgile ning digivärava kaubamärki saaks siduda riiklike algatustega.

(61)

Kõiki liidu institutsioone, organeid ja asutusi tuleks innustada levitama teavet digivärava kohta ning lisama oma vastutusalas olevatele asjakohastele veebilehtedele digivärava linke ja logot.

(62)

Digiväravat tuleks üldsusele kirjeldada ja tutvustada nimega „Your Europe“. Ühine kasutajaliides peaks olema silmatorkav ja kergesti leitav, eelkõige liikmesriikide ja liidu veebisaitide ja -lehtede kaudu. Digivärava logo peaks olema asjakohastel liidu ja liikmesriikide veebisaitidel nähtav.

(63)

Et saada asjakohast teavet digivärava tulemuslikkuse mõõtmiseks ja parandamiseks, tuleks käesoleva määrusega nõuda, et pädevad asutused ja komisjon koguksid ja analüüsiksid andmeid, mis seonduvad digivärava kaudu pakutavate eri teabevaldkondade, menetluste ja teenuste kasutamisega. Kasutusstatistika (näiteks konkreetsete veebilehtede külastuste arv, liikmesriigi kasutajate arv võrreldes teistest liikmesriikidest pärit kasutajate arvuga, kasutatud otsingusõnad, enim külastatud veebilehed, osutatud veebisaidid ning abitaotluste arv, päritolu ja sisu) kogumine peaks digivärava toimimist parandama, kuna see aitab määratleda sihtrühmad, arendada teavitustegevust ja parandada pakutavate teenuste kvaliteeti. Dubleerimise vältimiseks tuleks andmete kogumisel võtta arvesse komisjoni iga-aastast e-valitsuse võrdlusuuringut.

(64)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kasutusstatistika kogumise ja vahetamise meetodit käsitlevate ühetaoliste õigusnormide kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(65)

Digivärava kvaliteet sõltub selle kaudu pakutavate liidu ja liikmesriikide teenuste kvaliteedist. Seepärast tuleks digivärava kaudu kättesaadava teabe, menetluste, abi- ja probleemilahendamisteenuste kvaliteeti korrapäraselt kontrollida ka kasutajate tagasiside vahendi kaudu, mille puhul palutakse kasutajatel hinnata kasutatud teabe, menetluste või abi- ja probleemilahendamisteenuste ulatust ja kvaliteeti ning anda selle kohta tagasisidet. Tagasisidet tuleks koguda ühtse vahendiga, millele peaks olema juurdepääs komisjonil, pädevatel asutustel ja riiklikel koordinaatoritel. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses kasutajate tagasiside vahendite ühiste funktsioonide ning kasutajate tagasiside kogumise ja jagamise üksikasjadega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Komisjon peaks avaldama anonüümsed veebipõhised kokkuvõtlikud ülevaated probleemidest, mis on tuvastatud käesoleva määruse kohaselt kogutava teabe, kasutusstatistika ning olulisema kasutajate tagasiside pinnalt.

(66)

Lisaks sellele peaks digiväravas olema tagasiside vahend, mis võimaldab kasutajatel anda vabatahtlikult ja anonüümselt märku probleemidest ja raskustest, mis neil siseturu õigusi kasutades on ette tulnud. Kõnealust vahendit tuleks käsitada üksnes kaebuste käsitlemise mehhanismide täiendusena, sest see ei saa pakkuda kasutajatele individuaalseid vastuseid. Saadud teavet tuleks vaadelda koos koondteabega, mis on saadud abi- ja probleemilahendamisteenuste raames käsitletud juhtumitest, et saada ülevaade siseturust, nii nagu kasutajad seda tajuvad, ning tuvastada probleemsed valdkonnad, kus võimalike tulevaste meetmetega saaks siseturu toimimist parandada. See ülevaade peaks olema seotud olemasolevate aruandlusvahenditega, näiteks ühtse turu tulemustabeliga.

(67)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust otsustada, kes peaks täitma riikliku koordinaatori rolli. Liikmesriigid peaksid saama kohandada digiväravaga seotud riikliku koordinaatori ülesandeid ja kohustusi oma riigisiseste haldusstruktuuridega. Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata täiendavaid riiklikke koordinaatoreid, kes täidavad käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid kas üksinda või koos teistega; nende koordinaatorite vastutusalad määratakse haldusüksuste, geograafiliste piirkondade või mõne muu kriteeriumi põhjal. Liikmesriigid peaksid komisjoni teavitama ühtsest riiklikust koordinaatorist, kelle nad on määranud komisjoniga suhtlemise kontaktpunktiks.

(68)

Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks tuleks luua riiklikest koordinaatoritest koosnev ja komisjoni juhitav digivärava koordineerimisrühm, mis tegeleks eelkõige parimate tavade vahetamise ja koostööga, et parandada käesoleva määrusega nõutava teabe esitamise järjepidevust. Digivärava koordineerimisrühma töös tuleks võtta arvesse eesmärke, mis on määratletud iga-aastases tööprogrammis, mille komisjon peaks koordineerimisrühmale arutamiseks esitama. Iga-aastane tööprogramm tuleks esitada kas suuniste või soovituste kujul, mis ei ole liikmesriikidele siduvad. Komisjon võib Euroopa Parlamendi taotluse korral otsustada, et palub Euroopa Parlamendil saata digivärava koordineerimisrühma koosolekutele oma eksperte.

(69)

Käesolevas määruses tuleks selgitada, milliseid digivärava osasid rahastatakse liidu eelarvest ning milliste osade rahastamine on liikmesriikide ülesanne. Komisjon peaks aitama liikmesriikidel teha kindlaks korduskasutatavad IKT elemendid ning mitmesuguste liidu fondide ja programmide kaudu kättesaadava rahastamise, mis võib aidata katta liikmesriikides käesoleva määruse nõuete täitmiseks vajalike IKT rakenduste ja arendamise kulusid. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalik eelarve peaks olema kooskõlas kohaldatava mitmeaastase finantsraamistikuga.

(70)

Liikmesriike innustatakse oma avaliku halduse ja teenuste turvalisuse ja vastupidavuse suurendamiseks omavahel senisest enam tegevust kooskõlastama, teavet vahetama ja koostööd tegema, et suurendada küberturbe valdkonnas oma strateegilist, operatiivset ning teadus- ja arendamisalast suutlikkust, rakendades selleks eelkõige võrgu- ja infoturvet, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/1148 (27). Liikmesriike innustatakse suurendama tehingute turvalisust ning tagama, et elektrooniliste vahendite usaldusväärsus oleks piisav, kasutades selleks määruse (EL) nr 910/2014 alusel loodud eIDASe raamistikku ja eelkõige piisava kindluse andmist. Liikmesriigid võivad võtta liidu õiguse kohaselt meetmeid, et tagada küberturvalisus ning ennetada identiteedipettust ja teisi pettuse liike.

(71)

Kui käesoleva määruse rakendamisega kaasneb isikuandmete töötlemine, tuleks seda teha kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega, eelkõige määrustega (EL) 2016/679 ning (EL) 2018/1725. Käesoleva määruse kontekstis tuleks kohaldada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (28). Vastavalt määruses (EL) 2016/679 sätestatule on liikmesriikidel lubatud säilitada või kehtestada täiendavaid tingimusi, sealhulgas piiranguid seoses terviseandmete töötlemisega, ning nad võivad kehtestada täpsemaid eeskirju töötajate isikuandmete töötlemiseks töösuhete kontekstis.

(72)

Käesoleva määrusega tuleks edendada ja hõlbustada digiväravaga hõlmatud teenuste halduskorra lihtsustamist. Sel eesmärgil peaks komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega vaatama läbi olemasoleva halduskorra ja seda vajaduse korral kohandama, et vältida dubleerimist ja ebaefektiivsust.

(73)

Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et teistes liikmesriikides tegutsevatel kasutajatel oleks veebis juurdepääs põhjalikule, usaldusväärsele, kättesaadavale ja kergesti mõistetavale liidu ja riiklikule teabele õiguste, õigusnormide ja kohustuste kohta, veebipõhistele menetlustele, mida saab täiel määral läbida piiriüleselt, ning abi- ja probleemilahendamisteenustele. Kuna liikmesriigid ei suuda kõnealust eesmärki piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(74)

Et komisjon ja liikmesriigid saaksid arendada ja rakendada käesoleva määruse jõustamiseks vajalikke vahendeid, tuleks selle teatavaid sätteid hakata kohaldama kahe aasta möödumisel selle jõustumise kuupäevast. Kohaliku omavalitsuse asutustele tuleks anda nende vastutusalas oleva teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta teabe andmiseks aega kuni neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad täielikult veebipõhiselt pakutavaid menetlusi, piiriülest juurdepääsu veebipõhistele menetlustele ja piiriülese automaatse tõendite vahetamise tehnilist süsteemi vastavalt andmete ühekordse küsimise põhimõttele, tuleks rakendada hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(75)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning seda tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(76)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (29) artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas oma arvamuse (30)1. augustil 2017,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesolevas määruses sätestatakse:

a)

ühtse digivärava loomine ja toimimine, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele lihtsal viisil kvaliteetset teavet, tõhusat menetlust ning tulemuslikke abi- ja probleemilahendamisteenuseid seoses liidu ja liikmesriikide õigusnormidega, mida kohaldatakse kodanike ja ettevõtjate suhtes, kes kasutavad või kavatsevad kasutada liidu õigusest tulenevaid õigusi siseturu valdkonnas ELi toimimise lepingu artikli 26 lõike 2 tähenduses;

b)

menetluste kasutamine piiriüleste kasutajate poolt ning andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamine seoses käesoleva määruse II lisas loetletud menetluste ning direktiivides 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ, 2014/24/EL ja 2014/25/EL sätestatud menetlustega;

c)

siseturu takistustest teatamine, tuginedes kasutajate tagasisidele ja digivärava kaudu pakutavate teenuste kohta kogutud statistikale.

2.   Kui käesolev määrus on vastuolus mõne muu liidu õigusakti sättega, milles reguleeritakse käesoleva määruse reguleerimiseseme spetsiifilisi aspekte, on ülimuslik liidu muu õigusakti säte.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta liidu või liikmesriikide tasandil kehtestatud menetluste sisu ega menetlusega antud õigusi üheski käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas. Samuti ei mõjuta käesolev määrus liidu õiguse kohaselt võetavaid meetmeid küberturvalisuse tagamiseks ja pettuste ärahoidmiseks.

Artikkel 2

Ühtse digivärava loomine

1.   Ühtne digivärav („digivärav“) luuakse komisjoni ja liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt. Digivärav koosneb komisjoni hallatavast ühisest kasutajaliidesest („ühine kasutajaliides“), mis peab olema integreeritud portaali „Teie Euroopa“ ning annab juurdepääsu liidu ja liikmesriikide asjakohastele veebisaitidele.

2.   Digivärav annab juurdepääsu järgmisele:

a)

teave liidu ja liikmesriikide õiguses sätestatud õiguste, kohustuste ja õigusnormide kohta, mida kohaldatakse kasutajate suhtes, kes kasutavad või kavatsevad kasutada I lisas loetletud valdkondades oma õigusi, mis tulenevad liidu siseturuõigusest;

b)

teave liidu või liikmesriikide tasandil kehtestatud veebipõhiste ja muude menetluste, sealhulgas II lisas sätestatud menetluste kohta ning lingid veebipõhistele menetlustele, mis võimaldavad kasutajatel teostada õigusi ning täita kohustusi ja järgida I lisas loetletud siseturu valdkondade õigusnorme;

c)

teave III lisas loetletud või artiklis 7 osutatud abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta, mida kodanikud ja ettevõtjad võivad kasutada, kui neil on küsimusi või probleeme seoses õiguste, kohustuste, õigusnormide või menetlustega, millele on osutatud käesoleva lõike punktides a ja b, samuti lingid kõnealustele abi- ja proleemilahendamisteenustele.

3.   Ühist kasutajaliidest saab kasutada kõigis liidu ametlikes keeltes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kasutaja“ – liidu kodanik, liikmesriigis elav füüsiline isik või juriidiline isik, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis ning kes kasutab digivärava kaudu artikli 2 lõikes 2 osutatud teavet, menetlusi või abi- ja probleemilahendamisteenuseid;

2)

„piiriülene kasutaja“ – kasutaja, kes tegutseb olukorras, mille kõik aspektid ei piirdu üksnes üheainsa liikmesriigiga;

3)

„menetlus“ – järjestikused toimingud, mida kasutaja peab tegema nõuete täitmiseks või pädevalt asutuselt otsuse saamiseks, et ta saaks kasutada oma õigusi, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis a;

4)

„pädev asutus“ – liikmesriigis riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil asutatud asutus või organ, kellel on käesoleva määrusega hõlmatud teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste puhul konkreetne vastutus;

5)

„tõend“ – dokument või andmed, sealhulgas tekst ja heli, visuaal- ja audiovisuaalsalvestis, olenemata andmekandjast, mida nõuab pädev asutus, et tõendada faktilisi asjaolusid või vastavust artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud menetlusnõuetele.

II PEATÜKK

DIGIVÄRAVA TEENUSED

Artikkel 4

Juurdepääs teabele

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende riigi veebisaitidel saavad kasutajad lihtsalt ja veebipõhiselt juurdepääsu järgmisele teabele:

a)

teave liikmesriigi õigusest tulenevate õiguste, kohustuste ja õigusnormide kohta, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis a;

b)

teave liikmesriigi tasandil kehtestatud menetluste kohta, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis b;

c)

teave liikmesriigi tasandil pakutavate abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis c.

2.   Komisjon tagab, et kasutajad saavad portaalis „Teie Euroopa“ lihtsalt ja veebipõhiselt juurdepääsu järgmisele teabele:

a)

teave liikmesriigi õigusest tulenevate õiguste, kohustuste ja õigusnormide kohta, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis a;

b)

teave liidu tasandil kehtestatud menetluste kohta, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis b;

c)

teavet liidu tasandil sätestatud abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis c.

Artikkel 5

Juurdepääs teabele, mis ei sisaldu I lisas

1.   Liikmesriigid ja komisjon võivad pakkuda linke pädevate asutuste, komisjoni ja liidu organite ja asutuste pakutava teabe kasutamiseks valdkondades, mida I lisas ei ole loetletud, tingimusel et see teave jääb artikli 1 lõike 1 punktis a määratletud digivärava kohaldamisalasse ja vastab artiklis 9 sätestatud kvaliteedinõuetele.

2.   Lingid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabele tuleb esitada kooskõlas artikli 19 lõigetega 2 ja 3.

3.   Enne kõnealuste linkide aktiveerimist veendub komisjon, et lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud ja konsulteerib digivärava koordineerimisrühmaga.

Artikkel 6

Täielikult veebipõhiselt pakutavad menetlused

1.   Liikmesriik tagab, et kõik II lisas loetletud menetlused, kui need on asjaomases liikmesriigis kehtestatud, on kasutajatele täiel määral veebis kättesaadavad ja läbitavad.

2.   Lõikes 1 osutatud menetlused loetakse täielikult veebipõhisteks, kui

a)

nii kasutajate identimise, teabe ja tõendite esitamise, allkirjastamise kui lõpliku esitamise saab elektrooniliste vahendite abil läbi viia distantsilt teenusekanali kaudu, mis võimaldab kasutajatel kasutajasõbralikul ja struktureeritud viisil täita kõik menetlusega seotud nõuded;

b)

kasutaja saab automaatse kättesaamiskinnituse, välja arvatud juhul, kui menetluse tulemus edastatakse viivitamata;

c)

menetluse tulemus edastatakse elektrooniliselt, või edastatakse füüsiliselt, kui see on nõutav kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt, ning

d)

kasutajad saavad elektroonilise teatise menetluse läbimise kohta.

3.   Kui erandlikel juhtudel ei saa ülekaaluka avaliku huvi tõttu avaliku julgeoleku, rahvatervise või pettuste vastu võitlemise valdkonnas taotletavat eesmärki täielikult veebipõhiselt saavutada, võivad liikmesriigid nõuda, et kasutaja tuleks menetluse teatavas etapis pädevasse asutusse isiklikult kohale. Neil erandlikel juhtudel nõuab liikmesriik füüsilist kohalolekut üksnes möödapääsmatult vajalikel ja objektiivselt põhjendatud juhtudel ning tagab, et menetluse muid etappe saab läbida täielikult veebipõhiselt. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et füüsilise kohaloleku nõuetega ei diskrimineerita piiriüleseid kasutajaid.

4.   Liikmesriigid teatavad ja esitavad ühise lingikogu vahendusel komisjonile ja teistele liikmesriikidele selgituse kõikidest põhjustest ja asjaoludest, mille puhul lõikes 3 osutatud menetlusetappide jaoks võib olla vajalik füüsiline kohalolek, ning mille puhul on vajalik lõike 2 punktis c osutatud füüsiline edastamine.

5.   Käesolev artikkel ei takista liikmesriikidel kasutajatega otse ühendust võtta või pakkuda kasutajatele täiendavaid võimalusi artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud menetluste kasutamiseks ja nende läbimiseks muul viisil kui veebipõhiselt.

Artikkel 7

Juurdepääs abi- ja probleemilahendamisteenustele

1.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kasutajad, sealhulgas piiriülesed kasutajad, saavad eri kanalite kaudu lihtsalt ja veebipõhiselt kasutada artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud abi- ja probleemilahendamisteenuseid.

2.   Artiklis 28 osutatud riiklikud koordinaatorid ja komisjon võivad kooskõlas artikli 19 lõigetega 2 ja 3 esitada linke pädevate asutuste, komisjoni või liidu organite ja asutuste pakutavatele abi- ja probleemilahendamisteenustele, mida ei ole III lisas loetletud, kui need teenused vastavad artiklites 11 ja 16 sätestatud kvaliteedinõuetele.

3.   Kui see on vajalik kasutajate vajaduste täitmiseks, võib riiklik koordinaator teha komisjonile ettepaneku lisada digiväravasse lingid eraõiguslike või erasektori osalusega asutuste pakutavatele abi- ja probleemilahendamisteenustele, kui nende teenused vastavad järgmistele tingimustele:

a)

teenus pakub teavet või abi käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades ja eesmärkidel ning täiendab digiväravas juba pakutavaid teenuseid;

b)

teenust pakutakse tasuta või hinnaga, mis on mikroettevõtjate, mittetulundusühenduste ja kodanike jaoks taskukohane, ning

c)

teenus vastab artiklites 8, 11 ja 16 sätestatud nõuetele.

4.   Kui riiklik koordinaator on vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 teinud ettepaneku lingi lisamiseks ja esitab lingi artikli 19 lõike 3 kohaselt, hindab komisjon, kas lingi kaudu lisatav teenus vastab käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele, ning kui vastab, aktiveerib lingi.

Kui komisjon leiab, et lisatav teenus ei vasta lõikes 3 sätestatud tingimustele, teatab ta riiklikule koordinaatorile põhjused, miks linki ei aktiveerita.

Artikkel 8

Veebi kaudu juurdepääsetavuse kvaliteedinõuded

Komisjon teeb veebisaidid ja -lehed, mille kaudu ta tagab juurdepääsu artikli 4 lõikes 2 osutatud teabele ning artiklis 7 osutatud abi- ja probleemilahendamisteenustele, paremini kättesaadavaks – tajutavaks, kasutatavaks, arusaadavaks ja töökindlaks.

III PEATÜKK

KVALITEEDINÕUDED

1. JAGU

Õigusi, kohustusi, õigusnorme, menetlusi ning abi- ja probleemilahendamisteenuseid käsitleva teabega seonduvad kvaliteedinõuded

Artikkel 9

Õigusi, kohustusi ja õigusnorme käsitleva teabe kvaliteet

1.   Kui liikmesriigid ja komisjon vastutavad vastavalt artiklile 4 artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud teabele juurdepääsu andmise eest, peavad nad tagama, et teave vastab järgmistele nõuetele:

a)

teave on kasutajasõbralik, aitab kasutajal teavet kergesti leida ja mõista ning aru saada, milline osa teabest on kasutajale konkreetses olukorras oluline;

b)

teave on täpne ja piisavalt põhjalik, et hõlmata teavet, mida kasutajatel on vaja teada oma õiguste kasutamiseks täielikus kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ja kohustustega;

c)

teave sisaldab vajaduse korral viiteid, linke õigusaktidele, tehnilisi kirjeldusi ja suuniseid;

d)

teave sisaldab teabe sisu eest vastutava pädeva asutuse või üksuse nime;

e)

teave sisaldab kõigi asjaomaste abi- ja probleemilahendamisteenuste kontaktandmeid, näiteks telefoninumber, e-posti aadress ning veebiankeedi vorm või muu tavapäraselt kasutatav elektronside vahend, mis on pakutava teenuse ja selle sihtrühma jaoks kõige sobivam;

f)

teave sisaldab teabe viimase ajakohastamise kuupäeva või kui teavet ei ole ajakohastatud, selle avaldamise kuupäeva;

g)

teave on hästi liigendatud ja esitatud nii, et kasutajad leiaksid vajaliku teabe kiiresti;

h)

teavet ajakohastatakse ning

i)

teave on koostatud selges ja lihtsas keeles, mis vastab sihtkasutajate vajadustele.

2.   Liikmesriigid teevad kooskõlas artikliga 12 käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavaks liidu ametlikus keeles, millest võimalikult suur osa piiriülestest kasutajatest üldjoontes aru saab.

Artikkel 10

Menetlust käsitleva teabe kvaliteet

1.   Artikli 4 nõuete täitmiseks tagavad liikmesriigid ja komisjon, et kasutajal on enne seda, kui ta peab end menetluse algatamiseks identima, juurdepääs piisavalt põhjalikele, selgetele ja kasutajasõbralikele selgitustele artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud asjakohaste menetluste järgmiste elementide kohta:

a)

menetluse asjaomased etapid, mis kasutajal tuleb läbida, sealhulgas artikli 6 lõike 3 kohased erandid liikmesriikide kohustusest pakkuda täielikult veebipõhist menetlust;

b)

menetluse eest vastutava pädeva asutuse nimi ja kontaktandmed;

c)

konkreetse menetluse puhul aktsepteeritavad autentimise, identimise ja allkirjastamise viisid;

d)

esitamisele kuuluvate tõendite liik ja formaat;

e)

õiguskaitsevahendid või edasikaebamisvõimalused, mida saab üldjuhul kasutada, kui pädevate asutustega tekib vaidlus;

f)

nõutavad tasud ja veebimakse võimalused;

g)

tähtajad, mida kasutaja ja pädev asutus peavad järgima; kui tähtaegu ei ole kehtestatud, siis keskmine, prognoositav või ligikaudne aeg, mis pädeval asutusel menetluse läbiviimiseks kulub;

h)

pädevalt asutuselt vastuse saamata jäämisega seotud õigusnormid ja selle õiguslikud tagajärjed kasutajale, sealhulgas vaikimisi heakskiitmise või haldusasutuste vaikimismenetluse kord;

i)

muud keeled, milles võib menetluse läbi viia.

2.   Kui vaikimisi heakskiitmise, haldusasutuste vaikimismenetluse või muud sarnast korda ei ole kehtestatud, peavad pädevad asutused asjakohasel juhul teavitama kasutajaid igast viivitusest või tähtaja pikendamisest ning selle tagajärgedest.

3.   Kui lõikes 1 osutatud selgitus on juba kättesaadavaks tehtud kasutajatele, kes ei ole piiriülesed kasutajad, võib seda käesoleva määruse kohaldamisel kasutada või uuesti kasutada, tingimusel et see käib vajaduse korral ka piiriüleste kasutajate kohta.

4.   Liikmesriigid teevad kooskõlas artikliga 12 käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavaks liidu ametlikus keeles, millest võimalikult suur osa piiriülestest kasutajatest üldjoontes aru saab.

Artikkel 11

Abi- ja probleemilahendamisteenuseid käsitleva teabe kvaliteet

1.   Artikli 4 nõuete täitmiseks tagavad liikmesriigid ja komisjon, et kasutajatel on enne artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud teenuse taotluse esitamist juurdepääs selgetele ja kasutajasõbralikele selgitustele järgneva kohta:

a)

pakutava teenuse liik, eesmärk ja eeldatavad tulemused;

b)

teenuse eest vastutavate üksuste kontaktandmed, näiteks telefoninumber, e-posti aadress ning veebiankeedi vorm või muu tavapäraselt kasutatav elektronside vahend, mis on pakutava teenuse ja selle sihtrühma jaoks kõige sobivam;

c)

nõutavad tasud ja veebimakse võimalused, kui see on asjakohane;

d)

kehtivad tähtajad ning nende puudumise korral teenuse osutamiseks keskmiselt või hinnanguliselt kuluv aeg;

e)

muud keeled, milles saab taotlust esitada ja mida saab kasutada hilisema suhtlemise käigus.

2.   Liikmesriigid teevad kooskõlas artikliga 12 käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavaks liidu ametlikus keeles, millest võimalikult suur osa piiriülestest kasutajatest üldjoontes aru saab.

Artikkel 12

Teabe tõlkimine

1.   Kui liikmesriik ei esita artiklites 9, 10 ja 11 ning artikli 13 lõike 2 punktis a sätestatud teavet, selgitusi ja juhiseid liidu ametlikus keeles, millest võimalikult paljud piiriülesed kasutajad üldjoontes aru saavad, taotleb liikmesriik komisjonilt tõlgete koostamist kõnealuses keeles artikli 32 lõike 1 punktis c osutatud liidu olemasolevate eelarvevahendite piires.

2.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõike 1 aluselt tõlkimiseks esitatud tekstid katavad vähemalt kõigi I lisas loetletud valdkondade põhiteabe ning, kui liidu eelarvevahendid on piisavad, artiklites 9, 10 ja 11 ning artikli 13 lõike 2 punktis a osutatud täiendava teabe, selgitused ja juhised, võttes arvesse piiriüleste kasutajate kõige tähtsamaid vajadusi. Liikmesriigid lisavad artiklis 19 osutatud lingikogusse tõlgitud teabele viitavad lingid.

3.   Lõikes 1 osutatud keel peab olema kogu liidu kasutajate seas kõige laialdasemalt võõrkeelena õpitav liidu ametlik keel. Kui eeldatakse, et tõlgitav teave, selgitused ja juhised pakuvad huvi valdavalt ühest teisest liikmesriigist pärit piiriülestele kasutajatele, võib lõikes 1 osutatud keel olla erandkorras asjaomaste piiriüleste kasutajate esimeseks võõrkeeleks olev liidu ametlik keel.

4.   Liikmesriik, kes taotleb tõlkimist teise liidu ametlikku keelde, mis ei ole kogu liidu kasutajate seas kõige laialdasemalt võõrkeelena õpitav liidu ametlik keel, peab oma taotlust põhjendama. Kui komisjon leiab, et lõikes 3 osutatud teise keele valimiseks nõutavad tingimused ei ole täidetud, võib ta taotluse tagasi lükata ning teatab sellest liikmesriigile.

2. JAGU

Veebipõhiste menetlustega seonduvad nõuded

Artikkel 13

Piiriülene juurdepääs veebipõhistele menetlustele

1.   Liikmesriigid tagavad, et kui artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud ja liikmesriigi tasandil kehtestatud menetlus on muude kui piiriüleste kasutajate jaoks veebis kättesaadav ja läbitav, siis võivad sellele mittediskrimineerival viisil juurde pääseda ja selle läbida ka piiriülesed kasutajad kas sama või alternatiivset tehnilise lahenduse kaudu.

2.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetluste puhul on täidetud vähemalt järgmised nõuded:

a)

kasutajatel on kooskõlas artikliga 12 võimalik menetluse läbimiseks juurde pääseda juhistele liidu ametlikus keeles, millest võimalikult suur osa piiriülestest kasutajatest üldjoontes aru saab;

b)

piiriülestel kasutajatel on võimalik nõutavat teavet esitada, sealhulgas ka siis, kui kõnealuse teabe struktuur erineb asjaomase liikmesriigi sarnase teabe omast;

c)

piiriülestel kasutajatel on vastavalt määrusele (EL) nr 910/2014 võimalik end elektrooniliselt identida ja autentida ning dokumente elektrooniliselt allkirjastada või pitseerida kõigil juhtudel, kui see on võimalik ka muude kui piiriüleste kasutajate jaoks;

d)

piiriülesed kasutajad saavad esitada tõendeid kohaldatavate nõuete täitmise kohta ja saada menetluste tulemusi elektrooniliselt kõigil juhtudel, kui see on võimalik ka muude kui piiriüleste kasutajate jaoks;

e)

kui menetluse läbimiseks tuleb sooritada makse, saavad kasutajad maksta kõik tasud veebis, kasutades laialdaselt kättesaadavaid piiriüleseid makseteenuseid, ilma et neid diskrimineeritaks makseteenuse osutaja asukoha, maksedokumendi väljastamise koha või liidus oleva maksekonto asukoha põhjal.

3.   Kui menetluse puhul ei nõuta lõike 2 punktis c osutatud elektroonilist identimist või autentimist ja kui pädevatel asutustel lubatakse vastavalt kohaldatavale liikmesriigi õigusele või haldustavadele aktsepteerida muude kui piiriüleste kasutajate puhul mitteelektrooniliste isikut tõendavate dokumentide (näiteks isikutunnistus või pass) digikoopiaid, aktsepteerivad pädevad asutused kõnealuseid digikoopiaid ka piiriüleste kasutajate puhul.

Artikkel 14

Tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehniline süsteem ja andmete ühekordse küsimise põhimõtte kohaldamine

1.   Tõendite vahetamise jaoks käesoleva määruse II lisas loetletud veebipõhistes menetlustes ning direktiividega 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ette nähtud menetlustes loob komisjon koostöös liikmesriikidega tehnilise tõendite automaatse vahetamise süsteemi eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel („tehniline süsteem“).

2.   Kui pädevad asutused väljastavad oma liikmesriigis seaduslikult tõendeid elektrooniliselt ja automaatset vahetamist võimaldaval kujul, mis on asjakohased lõikes 1 osutatud veebipõhiste menetluste puhul, edastavad nad nimetatud tõendid ka teise liikmesriigi taotlevale pädevale asutusele elektroonilises vormis, mis võimaldab tõendite automaatset vahetamist.

3.   Tehniline süsteem vastab eelkõige järgmistele nõuetele:

a)

võimaldab tõendite taotlusi kasutaja sõnaselge taotluse korral menetleda;

b)

võimaldab menetleda tõenditele juurdepääsu või nende vahetamise taotlusi;

c)

võimaldab tõendite edastamist pädevate asutuste vahel;

d)

võimaldab tõendite töötlemist taotleva pädeva asutuse poolt;

e)

tagab tõendite konfidentsiaalsuse ja tervikluse;

f)

võimaldab kasutajal taotleva pädeva asutuse poolt kasutatavad tõendid eelnevalt üle vaadata ning otsustada, kas tõendeid vahetada või mitte;

g)

tagab piisava koostalitlusvõime teiste asjaomaste süsteemidega;

h)

tagab tõendite edastamise ja töötlemise kõrge turbeastme;

i)

ei töötle tõendeid rohkem, kui tõendite vahetamiseks on tehniliselt vajalik, ja teeb seda ainult selleks otstarbeks vajaliku aja jooksul.

4.   Kasutaja ei ole kohustatud tehnilist süsteemi kasutama ning see on lubatud üksnes tema sõnaselge soovi alusel, kui liidu või liikmesriigi õiguses ei ole sätestatud teisiti. Kasutajal peab olema õigus esitada tõendeid taotlevale pädevale asutusele väljaspool tehnilist süsteemi ja vahetult.

5.   Käesoleva artikli lõike 3 punktis f osutatud võimalus tõendid eelnevalt üle vaadata ei ole nõutav menetluste puhul, kus automaatne piiriülene andmevahetus on kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega lubatud ilma ülevaatamiseta. Tõendite ülevaatamise võimalus ei mõjuta määruse (EL) 2016/679 artiklitest 13 ja 14 tulenevat teabe esitamise kohustust.

6.   Liikmesriigid integreerivad täielikult toimiva tehnilise süsteemi lõikes 1 osutatud menetlustesse.

7.   Lõikes 1 osutatud veebipõhiste menetluste eest vastutavad pädevad asutused taotlevad asjaomase kasutaja sõnaselge, vabatahtliku, konkreetse, teadliku ja ühemõttelise taotluse korral tehnilise süsteemi kaudu tõendeid otse teistes liikmesriikides tõendeid välja andvatelt pädevatelt asutustelt. Lõikes 2 osutatud väljaandvad pädevad asutused teevad lõike 3 punkti e kohaselt sellised tõendid kättesaadavaks sama süsteemi kaudu.

8.   Taotlevale pädevale asutusele kättesaadavaks tehtud tõendid piirduvad taotletuga ning nimetatud asutus kasutab neid üksnes selle menetluse jaoks, millega seoses tõendeid vahetati. Tehnilise süsteemi kaudu vahetatud tõendid loetakse taotleva pädeva asutuse seisukohalt autentseks.

9.   Komisjon võtab hiljemalt 12. juuniks 2021 vastu rakendusaktid, milles sätestatakse käesoleva artikli rakendamiseks vajaliku tehnilise süsteemi tehniline ja talitluskirjeldus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

10.   Lõikeid 1–8 ei kohaldata liidu tasandil kehtestatud menetluste suhtes, millega nähakse ette teistsugused mehhanismid tõendite vahetuseks, välja arvatud juhul, kui käesoleva artikli kohaldamiseks vajalik tehniline süsteem on kõnealustesse menetlustesse integreeritud vastavalt nende liidu õigusaktide õigusnormidele, millega need menetlused on kehtestatud.

11.   Komisjon ja iga liikmesriik vastutab talle kuuluvate tehnilise süsteemi osade arendamise, kättesaadavuse, hoolduse, järelevalve, seire ja turvalisuse haldamise eest.

Artikkel 15

Liikmesriikidevaheline tõendite kontroll

Kui on vaja kontrollida kasutaja poolt pädevale asutusele veebipõhise menetluse jaoks esitatud elektrooniliste tõendite autentsust, kuid tehniline süsteem või muu süsteem, mis võimaldab liikmesriikide vahel tõendeid vahetada või neid kontrollida, ei ole kättesaadav või kasutatav, või kui kasutaja ei taotle tehnilise süsteemi kasutamist, teevad pädevad asutused koostööd siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu.

3. JAGU

Abi- ja probleemilahendamisteenuste kvaliteedinõuded

Artikkel 16

Abi- ja probleemilahendamisteenuste kvaliteedinõuded

Pädevad asutused ja komisjon tagavad oma pädevuse piires, et III lisas loetletud abi- ja probleemilahendamisteenused ning artikli 7 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt digiväravaga hõlmatud abi- ja probleemilahendamisteenused vastavad järgmistele kvaliteedinõuetele:

a)

teenuseid osutatakse mõistliku aja jooksul, võttes arvesse taotluse keerukust;

b)

tähtaja pikendamise korral teavitatakse kasutajaid eelnevalt selle põhjustest ja uuest tähtajast;

c)

kui teenuse saamiseks tuleb sooritada makse, saavad kasutajad maksta kõik tasud veebis, kasutades laialdaselt kättesaadavaid piiriüleseid makseteenuseid, ilma et neid diskrimineeritaks makseteenuse osutaja asukoha, maksedokumendi väljastamise koha või liidus oleva maksekonto asukoha põhjal.

4. JAGU

Kvaliteedikontroll

Artikkel 17

Kvaliteedikontroll

1.   Artiklis 28 osutatud riiklikud koordinaatorid ja komisjon kontrollivad oma pädevuse piires korrapäraselt digivärava kaudu kättesaadava teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste vastavust artiklites 8–13 ja 16 sätestatud kvaliteedinõuetele. Kontrollimisel võetakse aluseks artiklite 24 ja 25 kohaselt kogutud andmed.

2.   Lõikes 1 osutatud ja pädevate asutuste poolt pakutava teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste kvaliteedi halvenemise korral võtab komisjon halvenemise tõsidust ja püsivust arvestades ühe või mitu järgmistest meetmetest:

a)

teavitab asjaomast riiklikku koordinaatorit ja palub võtta parandusmeetmeid;

b)

esitab kvaliteedinõuete paremaks täitmiseks soovitatud meetmed digivärava koordineerimisrühmale arutamiseks;

c)

saadab asjaomasele liikmesriigile kirja soovitustega;

d)

ühendab teabe, menetluse või abi- või probleemilahendamisteenuse ajutiselt digiväravast lahti.

3.   Kui abi- või probleemilahendamisteenus, mille link on esitatud vastavalt artikli 7 lõikele 3, ei vasta pidevalt artiklites 11 ja 16 sätestatud nõuetele või ei vasta enam kasutajate vajadustele, nagu osutavad artiklite 24 ja 25 kohaselt kogutud andmed, võib komisjon selle digiväravast lahti ühendada, olles eelnevalt konsulteerinud asjaomase riikliku koordinaatoriga ning vajaduse korral digivärava koordineerimisrühmaga.

IV PEATÜKK

TEHNILISED LAHENDUSED

Artikkel 18

Ühine kasutajaliides

1.   Komisjon pakub tihedas koostöös liikmesriikidega digivärava nõuetekohase toimimise tagamiseks ühist kasutajaliidest, mis on integreeritud portaali „Teie Euroopa“.

2.   Ühine kasutajaliides võimaldab juurdepääsu teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele linkide kaudu, mis viivad asjaomastele liidu ja liikmesriigi tasandi veebisaitidele või veebilehtedele ning mida hoitakse artiklis 19 osutatud lingikogus.

3.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad artiklis 4 sätestatud rollide ja vastutusalade kohaselt, et teave normide ja kohustuste, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta on korraldatud ja märgistatud nii, et hõlbustada selle leitavust ühise kasutajaliidese kaudu.

4.   Komisjon tagab, et ühine kasutajaliides vastab järgmistele kvaliteedinõuetele:

a)

seda on lihtne kasutada;

b)

see on eri elektrooniliste seadmete abil veebis kättesaadav;

c)

see töötatakse välja ja optimeeritakse eri veebibrauserites kasutamiseks;

d)

see vastab järgmistele veebi juurdepääsetavuse nõuetele: tajutavus, talitlusvõime, mõistetavus ja töökindlus.

5.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestataks koostalitlusnõuded, et lihtsustada õigusnorme ja kohustusi, menetlusi ning abi- ja probleemilahendamisteenuseid käsitleva teabe leidmist ühise kasutajaliidese kaudu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 19

Lingikogu

1.   Komisjon loob tihedas koostöös liikmesriikidega elektroonilise kogu linkidest, mis viitavad artikli 2 lõikes 2 osutatud teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, võimaldades ühendust selliste teenuste ja digivärava ühise kasutajaliidese vahel, ning haldab seda kogu.

2.   Komisjon esitab lingikogus lingid teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, millele on juurdepääs liidu tasandil hallatavatel veebilehtedel, ning hoiab lingid õiged ja ajakohased.

3.   Riiklikud koordinaatorid esitavad lingikogus lingid teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, millele on juurdepääs pädevate asutuste või artikli 7 lõikes 3 osutatud eraõiguslike või erasektori osalusega asutuste hallatavatel veebilehtedel, ning hoiavad lingid õiged ja ajakohased.

4.   Kui see on tehniliselt teostatav, võib lõikes 3 osutatud linkide esitamine toimuda liikmesriikide vastavate süsteemide ning lingikogu vahel automaatselt.

5.   Komisjon teeb lingikogus sisalduva teabe üldsusele avatud ja masinloetaval kujul kättesaadavaks.

6.   Komisjon ja riiklikud koordinaatorid tagavad, et digivärava kaudu pakutavad lingid teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele ei sisalda täielikku või osalist dubleerimist ega kattumist, mis võib kasutajaid segadusse ajada.

7.   Kui artiklis 4 osutud teabe kättesaadavaks tegemine on sätestatud muudes liidu õigusnormides, võivad komisjon ja riiklikud koordinaatorid esitada nimetatud artikli nõuete täitmiseks linke kõnealusele teabele.

Artikkel 20

Abiteenuse ühisotsing

1.   Juurdepääsu hõlbustamiseks III lisas loetletud või artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud abi- ja probleemilahendamisteenustele tagavad pädevad asutused ja komisjon, et kasutajatel on neile juurdepääs digivärava kaudu kättesaadava abi- ja probleemilahendamisteenuse ühisotsingu („abiteenuse ühisotsing“) kaudu.

2.   Komisjon töötab abiteenuse ühisotsingu välja, haldab seda ning paneb paika abi- ja probleemilahendamisteenuste kirjelduste ja kontaktandmete esitamise struktuuri ja vormingu, et võimaldada abiteenuse ühisotsingu nõuetekohast toimimist.

3.   Riiklikud koordinaatorid esitavad lõikes 2 osutatud kirjeldused ja kontaktandmed komisjonile.

Artikkel 21

Digiväravat toetavate IKT rakendustega seonduv vastutus

1.   Komisjon vastutab järgmiste IKT rakenduste ja veebilehtede arendamise, kättesaadavuse, järelevalve, ajakohastamise, hoolduse, turvalisuse ja majutamise eest:

a)

artikli 2 lõikes 1 osutatud portaal „Teie Euroopa“;

b)

artikli 18 lõikes 1 osutatud ühine kasutajaliides, sealhulgas otsingumootor või mõni muu veebis asuva teabe ja teenuste otsingut võimaldav IKT vahend;

c)

artikli 19 lõikes 1 osutatud lingikogu;

d)

artikli 20 lõikes 1 osutatud abiteenuse ühisotsing;

e)

artikli 25 lõikes 1 ja artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud kasutajate tagasiside vahendid.

IKT rakenduste arendamisel teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikidega.

2.   Liikmesriigid vastutavad selliste IKT rakenduste arendamise, kättesaadavuse, järelevalve, ajakohastamise, hoolduse ja turvalisuse eest, mis on seotud nende hallatavate riiklike veebisaitide ja -lehtedega, mis on lingitud ühise kasutajaliidesega.

V PEATÜKK

TEAVITUSTEGEVUS

Artikkel 22

Nimi, logo ja kvaliteedimärgis

1.   Digiväravat kirjeldatakse ja tutvustatakse üldsusele nime „Your Europe“ all.

Digiväravat kirjeldava ja üldsusele tutvustava logo valiku otsustab komisjon tihedas koostöös digivärava koordineerimisrühmaga hiljemalt 12. juuniks 2019.

Digivärava logo ja link digivärava juurde esitatakse ja tehakse kättesaadavaks digiväravaga lingitud asjaomastel liidu ja liikmesriigi tasandi veebisaitidel.

2.   Artiklites 9, 10 ja 11 osutatud kvaliteedinõuete järgimise tõendusena toimivad digivärava nimi ja logo ka kvaliteedimärgisena. Digivärava logo võivad kvaliteedimärgisena kasutada üksnes artiklis 19 osutatud lingikogusse lisatud veebisaidid.

Artikkel 23

Teavitustegevus

1.   Liikmesriigid ja komisjon edendavad kodanike ja ettevõtjate seas teadlikkust digiväravast ja selle kasutamisest ning tagavad digivärava, seda puudutava teabe ja menetluste ja selle abi- ja probleemilahendamisteenuste nähtavuse ja hõlpsasti leitavuse üldsusele kättesaadavate otsingumootorite kaudu.

2.   Liikmesriigid ja komisjon kooskõlastavad lõikes 1 osutatud teavitustegevuse ning viitavad sellise tegevuse raames digiväravale ja kasutavad selle logo, vajaduse korral koos muude kaubamärkidega.

3.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et digivärav on nende vastutusalasse kuuluvate asjakohaste veebisaitide kaudu hõlpsasti leitav ning kõigile asjaomastele liidu ja liikmesriigi tasandi veebisaitidele lisatakse selged lingid ühisele kasutajaliidesele.

4.   Riiklikud koordinaatorid teavitavad liikmesriikide pädevaid asutusi digiväravast.

VI PEATÜKK

KASUTAJATE TAGASISIDE JA STATISTIKA KOGUMINE

Artikkel 24

Kasutusstatistika

1.   Pädevad asutused ja komisjon tagavad, et digivärava toimimise parandamiseks kogutakse digivärava ja sellega linkide kaudu seotud veebilehtede külastuste kohta statistikat viisil, mis tagab kasutajate anonüümsuse.

2.   Pädevad asutused, artikli 7 lõikes 3 osutatud abi- ja probleemilahendamisteenuste osutajad ning komisjon koguvad koondandmeid abi- ja probleemilahendamisteenuste taotluste arvu, päritolu ja sisu ning vastamisaja kohta ning vahetavad neid andmeid omavahel.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaselt digivärava kaudu lingitud teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta kogutavad andmed hõlmavad järgmisi andmekategooriaid:

a)

andmed digivärava kasutajate arvu, päritolu ja liigi kohta;

b)

andmed kasutajate eelistuste ja liikumise kohta;

c)

andmed teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste kasutatavuse, leitavuse ja kvaliteedi kohta.

Andmed tehakse avalikul, üldkasutataval ja masinloetaval kujul üldsusele kättesaadavaks.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kasutusstatistika kogumise ja vahetamise meetod. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 25

Kasutajate tagasiside digivärava teenuste kohta

1.   Otsese teabe kogumiseks selle kohta, kuidas kasutajad on rahul digivärava kaudu pakutavate teenuste ja teabega, teeb komisjon kasutajatele digivärava kaudu kättesaadavaks kasutajasõbraliku tagasiside andmise vahendi, mis võimaldab neil vahetult pärast artikli 2 lõikes 2 osutatud teenuste kasutamist anonüümselt kommenteerida digivärava kaudu pakutavate teenuste ja teabe ja ühise kasutajaliidese kvaliteeti ja kättesaadavust.

2.   Pädevad asutused ja komisjon tagavad, et kasutajad saavad lõikes 1 osutatud vahendit kasutada kõigi digiväravasse kuuluvate veebilehtede kaudu.

3.   Komisjonil, pädevatel asutustel ja riiklikel koordinaatoritel peab olema vahetu juurdepääs lõikes 1 osutatud vahendi kaudu kogutud kasutajate tagasisidele, et nad saaksid tõstatatud probleeme lahendada.

4.   Pädevad asutused ei ole kohustatud andma kasutajatele oma digivärava kaudu juurdepääsetavatel veebilehtedel juurdepääsu lõikes 1 osutatud kasutajate tagasiside vahendile, kui lõikes 1 osutatud kasutajate tagasiside vahendile sarnaste funktsioonidega kasutajate tagasiside vahend teenuse kvaliteedi kontrollimiseks on nende veebilehtedel juba olemas. Pädevad asutused koguvad oma kasutajate tagasiside vahendi kaudu saadud kasutajate tagasiside kokku ning jagavad seda komisjoni ja teiste liikmesriikide riiklike koordinaatoritega.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette kasutajate tagasiside kogumise ja jagamise eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 26

Aruandlus siseturu toimimise kohta

1.   Komisjon:

a)

pakub digivärava kasutajatele kasutajasõbralikku vahendit, et nad saaksid anda anonüümselt tagasisidet ja märku kõikidest takistustest, mis neil siseturu õigusi kasutades on ette tulnud;

b)

kogub digivärava kaudu kättesaadavatelt abi- ja probleemilahendamisteenustelt koondteavet taotluste ja vastuste sisu kohta.

2.   Komisjonil, pädevatel asutustel ja riiklikel koordinaatoritel on lõike 1 punkti a kohaselt kogutud tagasisidele vahetu juurdepääs.

3.   Liikmesriigid ja komisjon analüüsivad ja uurivad kasutajate poolt käesoleva artikli kohaselt tõstatatud probleeme ning lahendavad need võimaluse korral asjakohaste vahenditega.

Artikkel 27

Veebipõhised kokkuvõtlikud ülevaated

Komisjon avaldab anonüümsed veebipõhised kokkuvõtlikud ülevaated probleemidest, mis on esile kerkinud seoses artikli 26 lõike 1 kohaselt kogutava teabe, artiklis 24 osutatud kasutusstatistika ning artiklis 25 osutatud olulisema kasutajate tagasisidega.

VII PEATÜKK

DIGIVÄRAVA JUHTIMINE

Artikkel 28

Riiklikud koordinaatorid

1.   Iga liikmesriik määrab riikliku koordinaatori. Lisaks artiklite 7, 17, 19, 20, 23 ja 25 kohaste kohustuste täitmisele teevad riiklikud koordinaatorid järgmist:

a)

tegutsevad kõigis digiväravaga seotud küsimustes oma ametiasutuste kontaktpunktina;

b)

edendavad artiklite 9–16 ühetaolist kohaldamist pädevate asutuste poolt;

c)

tagavad artikli 17 lõike 2 punktis c osutatud soovituste nõuetekohase rakendamise.

2.   Liikmesriik võib lõikes 1 loetletud ülesannete täitmiseks määrata vastavalt oma riigisisesele haldusstruktuurile ühe või mitu koordinaatorit. Igas liikmesriigis vastutab kõigis digiväravaga seotud küsimustes komisjoniga suhtluse eest üksainus riiklik koordinaator.

3.   Liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma riikliku koordinaatori nime ja kontaktandmed.

Artikkel 29

Koordineerimisrühm

Käesolevaga luuakse koordineerimisrühm („digivärava koordineerimisrühm“). Sellesse kuulub üks riiklik koordinaator igast liikmesriigist ja selle tööd juhib komisjoni esindaja. Digivärava koordineerimisrühm võtab vastu oma töökorra. Sekretariaaditeenuseid osutab komisjon.

Artikkel 30

Digivärava koordineerimisrühma ülesanded

1.   Digivärava koordineerimisrühm toetab käesoleva määruse rakendamist. Eelkõige on sellel järgmised ülesanded:

a)

edendada parimate tavade vahetamist ja regulaarset ajakohastamist;

b)

toetada täielikult veebipõhiste menetluste kasutuselevõttu lisaks käesoleva määruse II lisas esitatud menetlustele, ning autentimise, identimise ja allkirjastamise veebipõhiste vahendite kasutuselevõttu, eelkõige kooskõlas määrusega (EL) nr 910/2014;

c)

arutada, kuidas parandada teabe kasutajasõbralikku esitamist I lisas loetletud valdkondades, eelkõige artiklite 24 ja 25 kohaselt kogutud andmete põhjal;

d)

abistada komisjoni digiväravat toetavate ühiste IKT lahenduste väljatöötamisel;

e)

arutada iga-aastase tööprogrammi projekti;

f)

aidata komisjonil kontrollida iga-aastase tööprogrammi täitmist;

g)

arutada artikli 5 kohaselt esitatavat täiendavat teavet, et õhutada teisi liikmesriike samasugust teavet esitama, kui see on kasutajatele vajalik;

h)

aidata komisjonil kooskõlas artikliga 17 kontrollida artiklites 8–16 sätestatud nõuete täitmist;

i)

teavitada artikli 6 lõike 1 rakendamisest;

j)

arutada ja esitada pädevatele asutustele ja komisjonile soovituslikke meetmeid digivärava kaudu kättesaadavate teenuste asjatu dubleerimise vältimiseks või kaotamiseks;

k)

esitada arvamusi menetluste või meetmete kohta, et tõhusalt lahendada kasutajate poolt teenuste kvaliteediga seoses tõstatatud probleeme, või teha ettepanekuid kvaliteedi parandamiseks;

l)

arutada käesoleva määruse kontekstis sisseprojekteeritud turbe ja lõimprivaatsuse põhimõtete kohaldamist;

m)

arutada küsimusi seoses artiklites 24 ja 25 osutatud kasutajate tagasiside ja kasutusstatistika kogumisega, et jätkuvalt parandada liidu ja liikmesriikide tasandil pakutavate teenuste kvaliteeti;

n)

arutada digivärava kaudu pakutavate teenuste kvaliteedinõuetega seotud küsimusi;

o)

vahetada kogemusi ja abistada komisjoni artikli 2 lõikes 2 osutatud teenuste korraldamise, struktuuri ja esitlemise küsimustes, et tagada ühise kasutajaliidese nõuetekohane toimimine;

p)

hõlbustada koordineeritud teavitustegevuse väljatöötamist ja rakendamist;

q)

teha koostööd teabeteenuste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste juhtorganite ja võrgustikega;

r)

esitada suunised täiendavate liidu ametlike keelte kohta, mida pädevad asutused peaksid vastavalt artikli 9 lõikele 2, artikli 10 lõikele 4, artikli 11 lõikele 2 ja artikli 13 lõike 2 punktile a kasutama.

2.   Komisjon võib digivärava koordineerimisrühmaga konsulteerida kõikides küsimustes, mis on seotud käesoleva määrusega kohaldamisega.

Artikkel 31

Iga-aastane tööprogramm

1.   Komisjon võtab vastu iga-aastase tööprogrammi, milles nähakse ette eelkõige järgmine:

a)

meetmed I lisas loetletud valdkondade spetsiifilise teabe esitusviisi parandamiseks ning meetmed, mis aitavad kõikide tasandite, sealhulgas kohaliku tasandi pädevatel asutustel teabe esitamise nõudeid õigeaegselt rakendada;

b)

artiklite 6 ja 13 järgimist soodustavad meetmed;

c)

artiklites 9–12 sätestatud nõuete järjekindla järgimise tagamiseks vajalikud meetmed;

d)

digivärava tutvustamisega seotud meetmed kooskõlas artikliga 23.

2.   Iga-aastase tööprogrammi projekti ette valmistades võtab komisjon arvesse artiklite 24 ja 25 kohaselt kogutud kasutajate tagasisidet ja kasutusstatistikat ning liikmesriikide soovitusi. Komisjon esitab iga-aastase tööprogrammi projekti enne vastuvõtmist arutamiseks digivärava koordineerimisrühmale.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Kulud

1.   Euroopa Liidu üldeelarvest kaetakse järgmised kulud:

a)

liidu tasandil käesoleva määruse rakendamist toetavate IKT vahendite väljatöötamine ja hooldus;

b)

digivärava tutvustamine liidu tasandil;

c)

teabe, selgituste ja juhiste tõlkimine vastavalt artiklile 12 iga liikmesriigi jaoks ettenähtud maksimaalses iga-aastases mahus, ilma et see piiraks võimalust vajaduse korral vahendeid ümber jaotada, et olemasolev eelarve täielikult ära kasutada.

2.   Liikmesriigi tasandil kehtestatud riiklike veebiportaalide, teabeplatvormide, abiteenuste ja menetlustega seotud kulud kaetakse liikmesriikide vastavatest eelarvetest, kui liidu õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 33

Isikuandmete kaitse

Käesoleva määruse raames toimuv isikuandmete töötlemine pädevate asutuste poolt peab toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2016/679. Käesoleva määruse raames toimuv isikuandmete töötlemine komisjonis peab toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Artikkel 34

Koostöö muude teabe- ja abivõrgustikega

1.   Pärast konsulteerimist liikmesriikidega otsustab komisjon, millised olemasolevad III lisas loetletud abi- ja probleemilahendamisteenuste mitteametlikud juhtimiskorrad ja I lisaga hõlmatud teabevaldkondade mitteametlikud juhtimiskorrad tuuakse digivärava koordineerimisrühma vastutusalasse.

2.   Kui teabe- ja abiteenused või -võrgustikud on I lisas nimetatud teabevaldkonnas loodud õiguslikult siduva liidu õigusaktiga, kooskõlastab komisjon digivärava koordineerimisrühma ja selliste teenuste või võrgustike juhtorganite tööd, et saavutada koostoime ja vältida dubleerimist.

Artikkel 35

Siseturu infosüsteem

1.   Määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteemi kasutatakse kooskõlas artikli 6 lõikega 4 ja artikliga 15 ning neis sätestatud eesmärkidel.

2.   Komisjon võib otsustada kasutada siseturu infosüsteemi artikli 19 lõikes 1 osutatud elektroonilise lingikoguna.

Artikkel 36

Aruandlus ja läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse kohaldamise läbi hiljemalt 12. detsembriks 2022 ja seejärel kord kahe aasta jooksul ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande digivärava ja siseturu toimimise kohta, võttes aluseks artiklite 24, 25 ja 26 kohaselt kogutud statistika ja tagasiside. Läbivaatamise käigus hinnatakse eelkõige käesoleva määruse artikli 14 kohaldamisala, võttes arvesse tehnika, turu ja õiguse arengut selles osas, mis puudutab tõendite vahetamist pädevate asutuste vahel.

Artikkel 37

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 38

Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine

Määrust (EL) nr 1024/2012 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad siseturu infosüsteemi (Internal Market Information System, edaspidi „IMI“) kasutamiseks IMI osaliste vaheliseks halduskoostööks, sealhulgas isikuandmete töötlemiseks.“

2)

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   IMId kasutatakse teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamiseks IMI osaliste vahel ning kõnealuse teabe töötlemiseks ühel järgmistest eesmärkidest:

a)

lisas loetletud õigusaktide kohaselt nõutav halduskoostöö;

b)

artikli 4 kohaselt toimuva katseprojektiga seotud halduskoostöö.“

3)

Artikli 5 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

„IMI“ – komisjoni väljatöötatud elektrooniline vahend, et hõlbustada IMI osaliste vahelist halduskoostööd;“;

b)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

„halduskoostöö“ – IMI osaliste vaheline koostöö teabevahetuse ja andmetöötluse valdkonnas, eesmärgiga paremini kohaldada liidu õigust;“;

c)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

„IMI osalised“ – pädevad asutused, IMI koordinaatorid, komisjon ning liidu organid ja asutused;“.

4)

Artikli 8 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„f)

tagada koostöö liidu organite ja asutustega ning tagada neile juurdepääs IMI-le.“

5)

Artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Liikmesriigid, komisjon ning liidu organid ja asutused tagavad asjakohased vahendid, et IMI kasutajatel oleks lubatud IMIs töödeldud isikuandmetele juurde pääseda üksnes teadmisvajaduse korral ja üksnes siseturuvaldkonnas või -valdkondades, kus neile on antud juurdepääsuõigus kooskõlas lõikega 3.“

6)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Euroopa andmekaitseinspektor vastutab käesoleva määruse sätete kohaldamise jälgimise ja tagamise eest, kui komisjon või liidu organid ja asutused töötlevad IMI osalistena isikuandmeid. Kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (*1) artiklites 57 ja 58 osutatud kohustusi ja õigusi.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39)“;"

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriikide järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor teevad oma pädevuse piires tegutsedes koostööd, et tagada koordineeritud järelevalve teostamine IMI ja selle kasutamise üle IMI osaliste poolt kooskõlas määruse (EL) nr 2018/1725 artikliga 62.“;

c)

lõige 4 jäetakse välja.

7)

Artikli 29 lõige 1 jäetakse välja.

8)

Lisasse lisatakse järgmised punktid:

„11.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (*2): artiklid 56 ja 60–66 ning artikli 70 lõige 1.

12.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, millega luuakse ühtne digivärav teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (*3): artikli 6 lõige 4 ning artiklid 15 ja 19.

(*2)  ELT L 119, 4.5.2016, lk 1."

(*3)  ELT L 295, 21.11.2018, lk 39.“"

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 2, 4, 7–12, 16 ja 17, artikli 18 lõikeid 1–4, artikleid 19 ja 20, artikli 24 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 25 lõikeid 1–4 ning artikleid 26 ja 27 kohaldatakse alates 12. detsembrist 2020.

Artikleid 6 ja 13, artikli 14 lõikeid 1–8 ja 10 ning artiklit 15 kohaldatakse alates 12. detsembrist 2023.

Artiklite 2, 9, 10 ja 11 kohaldamiskuupäevast sõltumata teevad kohaliku omavalitsuse ametiasutused nimetatud artiklites osutatud teabe, selgitused ja juhised kättesaadavaks hiljemalt 12. detsembriks 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 2. oktoober 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BOGNER-STRAUSS


(1)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 88.

(2)  Euroopa Parlamendi 13. septembri 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. septembri 2018. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 764/2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 21).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

(7)  Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus 2013/461/EL SOLVITi toimimise põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2013, lk 10).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).

(11)  Nõukogu 28. mai 2001. aasta otsus 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009 milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).

(17)  Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ning muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.7.2016, lk 1).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 39).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 5.6.2015, lk 19).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

(28)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).

(29)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(30)  ELT C 340, 11.10.2017, lk 6.


I LISA

Loetelu teabevaldkondadest, mis on olulised kodanikele ja ettevõtjatele, kes kasutavad oma siseturu õigusi, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis a

Kodanikega seotud teabevaldkonnad:

Valdkond

TEAVE LIIDU JA LIIKMESRIIGI ÕIGUSEST TULENEVATE ÕIGUSTE, KOHUSTUSTE JA ÕIGUSNORMIDE KOHTA

A.

Liidu piires reisimine

1)

dokumendid, mida nõutakse liidu kodanikelt, nende pereliikmetelt, kes ei ole liidu kodanikud, üksi reisivatelt alaealistelt, liidu piires piiriüleselt reisivatelt kolmandate riikide kodanikelt (isikutunnistus, viisa, pass)

2)

liidus ja liidust lennukiga, rongiga, laevaga ja bussiga reisijate ning pakettreise või seotud reisikorraldusteenuseid ostvate reisijate õigused ja kohustused

3)

piiratud liikumisvõimega isikutele liidus ja liidust reisimise korral pakutav abi

4)

loomade, taimede, alkoholi, tubaka, sigarettide ja muude kaupade vedu liidus reisides

5)

liidus häälkõnede tegemine ning elektrooniliste sõnumite ja andmete saatmine ja vastuvõtmine

B.

Liidu piires töötamine ja pensionile jäämine

1)

teises liikmesriigis töö otsimine

2)

teises liikmesriigis tööle asumine

3)

kvalifikatsioonide tunnustamine seoses teises liikmesriigis töötamisega

4)

maksustamine teises liikmesriigis

5)

õigusnormid teise liikmesriigi elu- või töökohaga seonduva vastutuse ja kohustusliku kindlustuse kohta

6)

seaduses või seadusest alamalseisvates üldkehtivates õigusaktides sätestatud või muul viisil õiguslikult siduvad töötingimused, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes kehtivad tingimused (sealhulgas töötunnid, tasustatud puhkus, puhkuseõigused, ületunnitööga seotud õigused ja kohustused, tervisekontrollid, lepingu lõpetamine, vallandamine ja koondamine)

7)

võrdne kohtlemine (töökohal diskrimineerimist keelavad õigusnormid, õigusnormid meeste ja naiste võrdse tasustamise ning tähtajalise lepinguga töötajate ja tähtajatu lepinguga töötajate võrdse tasustamisekohta)

8)

eri liiki tegevustega seonduvad tervise- ja ohutusalased kohustused

9)

sotsiaalkindlustusalased õigused ja kohustused liidus, sh seoses pensioni saamisega

C.

Sõidukid liidus

1)

mootorsõiduki ajutine või alaline viimine teise liikmesriiki

2)

juhiloa saamine ja pikendamine

3)

liikluskindlustuse kohustuslikkus

4)

mootorsõiduki ostmine ja müümine teises liikmesriigis

5)

liikmesriigi liikluseeskirjad ja nõuded sõidukijuhtidele, sealhulgas riigi maanteetaristute kasutamise üldeeskirjad: ajatasu (teemaksukleebis), kilomeetritasu (tasulised maanteed), heitmekleebised

D.

Teises liikmesriigis elamine

1)

ajutiselt või alaliselt teise liikmesriiki kolimine

2)

kinnisvara ostmine ja müümine, sealhulgas kinnisvara (ka teise elukoha näol) maksustamise, omamise ja kasutamisega seotud tingimused ja kohustused

3)

kohalikel valimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel osalemine

4)

liidu kodanike ja nende pereliikmete (sh pereliikmed, kes ei ole liidu kodanikud) elamisloakaartidega seonduvad nõuded

5)

teise liikmesriigi kodanike naturalisatsiooni tingimused

6)

surma korral kohalduvad õigusnormid, sealhulgas säilmete teise liikmesriiki repatrieerimist reguleerivad õigusnormid

E.

Õpingud või praktika teises liikmesriigis

1)

teise liikmesriigi haridussüsteem, sealhulgas alusharidus ja lapsehoid, alg- ja keskharidus, kõrgharidus ja täiskasvanuharidus

2)

teises liikmesriigis vabatahtlikuna töötamine

3)

teises liikmesriigis toimuv praktika

4)

teises liikmesriigis haridusprogrammi raames teadusuuringute läbiviimine

F.

Tervishoid

1)

teises liikmesriigis arstiabi saamine

2)

retseptiravimite ostmine muus liikmesriigis kui see, kus retsept välja kirjutati, kas veebis või ise kohale minnes

3)

lühi- või pikaajalise teises liikmesriigis viibimise korral kohaldatavad tervisekindlustusnormid, sealhulgas Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemise juhend

4)

üldine teave riiklikele tervishoiualastele ennetusmeetmetele juurdepääsu õiguste või neis osalemise kohustuste kohta

5)

riiklike hädaabinumbrite, sealhulgas numbrite 112 ja 116 kaudu pakutavad teenused

6)

vanurite hooldekodusse kolimise õigused ja tingimused

G.

Kodanikuõigused ja perekonnaõigus

1)

sünd, alaealiste laste eestkoste, vanemlik vastutus, asendusemadus ja lapsendamine, sealhulgas peresisene lapsendamine, ning lastega seonduvad ülalpidamiskohustused piiriüleste perekondlike asjaolude korral

2)

eri kodakondsusest isikute, sealhulgas samasooliste isikute kooselu (abielu, registreeritud kooselu/partnerlus, lahuselu, abielulahutus, abieluvaraga seotud õigused, kooselupartnerite õigused)

3)

soo tunnustamise eeskirjad

4)

pärimisega seotud õigused ja kohustused teises liikmesriigis, sealhulgas maksustamisnormid

5)

õigused ja normid piiriülese (vanemliku) lapseröövi korral

H.

Tarbijaõigused

1)

teisest liikmesriigist kaupade, digitaalse infosisu või teenuste (sh finantsteenuste) ostmine veebis või ise kohale minnes

2)

pangakonto omamine teises liikmesriigis

3)

liitumine kommunaalteenustega, nagu gaas, elekter, vesi, jäätmekäitlus, telekommunikatsiooni- ja internetiteenused

4)

maksed, sh kreeditkorraldused, piiriüleste maksetega seonduvad viivitused

5)

tarbija õigused ja garantiid kaupade ja teenuste ostmisel, sealhulgas tarbijavaidluste lahendamise ja hüvitamise kord

6)

tarbekaupade ohutus ja turvalisus

7)

mootorsõiduki rentimine

I.

Isikuandmete kaitse

1)

andmesubjekti õiguste kasutamine seoses isikuandmete kaitsega

Ettevõtjatega seotud teabevaldkonnad:

Valdkond

TEAVE ÕIGUSTE, KOHUSTUSTE JA ÕIGUSNORMIDE KOHTA

J.

Ettevõtte asutamine, juhtimine ja tegevuse lõpetamine

1)

ettevõtte registreerimine, selle õigusliku vormi muutmine või tegevuse lõpetamine (registreerimismenetlused ja ettevõtluse õiguslikud vormid)

2)

ettevõtte üleviimine teise liikmesriiki

3)

intellektuaalomandiõigused (patendi taotlemine, kaubamärgi, joonise või disainilahenduse registreerimine, reprodutseerimisloa saamine)

4)

õiglus ja läbipaistvus seoses kaubandustavadega, sh tarbijate õigused ja garantiid kaupade ja teenuste müügi puhul

5)

kaupade ja teenuste veebimüügi puhul piiriüleste maksevõimaluste pakkumine

6)

lepinguõigusest tulenevad õigused ja kohustused, sh viivised

7)

maksejõuetusmenetlused ja äriühingute likvideerimine

8)

krediidikindlustus

9)

äriühingute ühinemine või ettevõtte müümine

10)

ettevõtte juhatuse liikmete tsiviilvastutus

11)

isikuandmete töötlemist käsitlevad normid ja kohustused

K.

Töötajad

1)

seaduses või seadusest alamalseisvates üldkehtivates õigusaktides sätestatud töötingimused (sealhulgas töötunnid, tasustatud puhkus, puhkuseõigused, ületunnitööga seotud õigused ja kohustused, tervisekontrollid, lepingu lõpetamine, vallandamine ja koondamine)

2)

sotsiaalkindlustusalased õigused ja kohustused liidus (tööandjaks registreerimine, töötajate registreerimine, töötaja lepingu lõppemisest teatamine, sotsiaalkindlustuse maksmine, pensionitega seotud õigused ja kohustused)

3)

teistest liikmesriikidest pärit töötajate töölevõtmine (töötajate lähetamine, teenuste osutamise vabadusega seotud õigusnormid, töötajate elukohanõuded)

4)

võrdne kohtlemine (töökohal diskrimineerimist keelavad õigusnormid, õigusnormid meeste ja naiste võrdse tasustamise ning tähtajalise lepinguga töötajate ja tähtajatu lepinguga töötajate võrdse tasustamise kohta)

5)

töötajate esindamist käsitlevad õigusnormid

L.

Maksud

1)

käibemaks: teave üldiste õigusnormide, maksumäärade ja -vabastuste kohta, käibemaksukohustuslasena registreerimine ja käibemaksu tasumine, maksutagastuse saamine

2)

aktsiisid: teave üldiste õigusnormide, maksumäärade ja -vabastuste kohta, maksukohustuslasena registreerimine ja aktsiisi tasumine, maksutagastuse saamine

3)

tollimaksud ja muud impordimaksud

4)

tolliprotseduurid impordil ja ekspordil vastavalt liidu tolliseadustikule

5)

muud maksud: tasumine, määrad, maksudeklaratsioonid

M.

Kaubad

1)

CE-märgise saamine

2)

tooteid puudutavad normid ja nõuded

3)

kohaldatavate standardite ja tehniliste kirjelduste kindlakstegemine, toodete sertifitseerimine

4)

selliste toodete vastastikune tunnustamine, mille suhtes ei kohaldata liidu spetsifikatsioone

5)

ohtlike kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamisega seotud nõuded

6)

kaugmüük/väljaspool äriruume toimuv müük: tarbijatele antav eelteave, lepingu kirjalik kinnitus, lepingust taganemine, kauba tarnimine, muud erikohustused

7)

defektsed tooted: tarbijate õigused ja garantiid, müügijärgsed kohustused, kannatanu õiguskaitsevahendid

8)

sertifitseerimine, märgised (EMAS, energiamärgised, ökodisain, ELi ökomärgis)

9)

ringlussevõtt ja jäätmekäitlus

N.

Teenused

1)

litsentside või lubade saamine ettevõtte asutamiseks ja selle tegevuseks

2)

ametiasutuste teavitamine piiriülesest tegevusest

3)

kutsekvalifikatsioonide tunnustamine, mis hõlmab ka kutseharidust ja kutsekoolitust

O.

Ettevõtte rahastamine

1)

liidu tasandi rahastuse saamine, mis hõlmab ka liidu rahastamisprogramme ja ettevõtlustoetusi

2)

liikmesriigi tasandi rahastuse saamine

3)

ettevõtjatele suunatud algatused (uutele ettevõtjatele organiseeritud vahetused, mentorlusprogrammid jne)

P.

Riigihankelepingud

1)

riigihangetes osalemine: õigusnormid ja menetlused

2)

avaliku pakkumiskutse peale veebis pakkumuse esitamine

3)

pakkumismenetlusega seonduvatest õigusnormide rikkumistest teatamine

Q.

Töötervishoid ja tööohutus

1)

eri liiki tegevustega seonduvad tervishoiu- ja ohutusalased kohustused, sealhulgas riskide ennetamine, teavitamine ja koolitus


II LISA

Artikli 6 lõikes 1 osutatud menetlused

Elusündmused

Menetlused

Oodatav tulemus, mille puhul pädev asutus hindab taotlust kooskõlas liikmesriigi õigusega, kui see on asjakohane

Sünd

Sünni registreerimise tõendi taotlemine

Sünni registreerimise tõend või sünnitunnistus

Residentsus

Elukohatõendi taotlemine

Praegusel aadressil registreerimise kinnitus

Õppimine

Kolmanda taseme hariduse omandamise jaoks rahastamise, nagu õppetoetuste või -laenude taotlemine avaliku sektori organilt või asutuselt

Otsus rahastamistaotluse kohta või taotluse kättesaamise kinnitus

Esialgse avalduse esitamine riiklikku kõrgkooli astumiseks

Avalduse kättesaamise kinnitus

Diplomite, tõendite või muude õpinguid või kursusi tõendavate dokumentide akadeemilise tunnustamise taotlemine

Tunnustamise otsus

Töötamine

Taotlus kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 1 II jaotisega (1)

Otsus kohaldatavate õigusaktide kohta

Teatamine sotsiaalkindlustushüvitist mõjutavatest muutustest sotsiaalkindlustushüvitist saava isiku isiklikes või tööalastes asjaoludes

Kinnitus muutustest teatamise kättesaamise kohta

Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemine

Euroopa ravikindlustuskaart

Tuludeklaratsiooni esitamine

Deklaratsiooni kättesaamise kinnitus

Kolimine

Aadressimuutuse registreerimine

Kinnitus eelmiselt aadressilt välja registreerimise ja uuele aadressile registreerimise kohta

Liikmesriigist pärit või liikmesriigis juba registreeritud mootorsõiduki registreerimine standardmenetluse korral (2)

Mootorsõiduki registreerimise tõend

Riigi maanteetaristute kasutamist lubava kleebise saamine: avaliku sektori organi või asutuse väljastatud: ajatasu (teemaksukleebis), kilomeetritasu (tasulised maanteed)

Teemaksukleebise kviitung või muu maksetõend

Avaliku sektori organi või asutuse väljastatud heitmekleebise saamine

Heitmekleebise kviitung või muu maksetõend

Pensionile jäämine

Pensioni- ja eelpensionihüvitiste taotlemine kohustuslikest pensioniskeemidest

Taotluse kättesaamise kinnitus või otsus pensioni- või eelpensionihüvitiste taotluse kohta

Teabe taotlemine kohustuslikest pensioniskeemidest saadavat pensionit iseloomustavate andmete kohta

Teatis isiku pensioniandmete kohta

Ettevõtte asutamine, juhtimine ja tegevuse lõpetamine

Majandustegevusest teavitamine, majandustegevusega seotud load, muudatused majandustegevuses ning majandustegevuse lõpetamine põhjustel, mis ei hõlma maksejõuetust ega likvideerimismenetlust, välja arvatud majandustegevuse esmakordne registreerimine äriregistris ning välja arvatud menetlused äriühingute (ELi toimimise lepingu artikli 54 teise lõigu tähenduses) asutamiseks või hiljem asutamisdokumentides muudatuste tegemiseks

Kinnitus teate, muudatusi puudutava teate või majandustegevuse loa taotluse kättesaamise kohta

Tööandja (füüsilise isiku) registreerimine kohustuslikus pensioni- ja kindlustusskeemis

Kinnitus registreerimise kohta või sotsiaalkindlustuse registreerimisnumber

Töötajate registreerimine kohustuslikus pensioni- ja kindlustusskeemis

Kinnitus registreerimise kohta või sotsiaalkindlustuse registreerimisnumber

Ettevõtte tuludeklaratsiooni esitamine

Deklaratsiooni kättesaamise kinnitus

Sotsiaalkindlustussüsteemide teavitamine töötaja lepingu lõppemisest, välja arvatud töölepingu kollektiivse lõpetamise menetlused

Teatise kättesaamise kinnitus

Töötajate sotsiaalmaksete tasumine

Kättesaamistõend või muu kinnitus töötajate sotsiaalmaksete tasumise kohta


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

(2)  See hõlmab järgmisi sõidukeid: a) kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1) artiklis 3 loetletud mootorsõidukid või haagised ning b) kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52) artiklis 1 loetletud nii paarisratastega kui ka muud kahe- ja kolmerattalised mootorsõidukid, mis on ette nähtud kasutamiseks teedel.


III LISA

Artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud abi- ja probleemilahendamisteenuste loetelu

1)

Ühtsed kontaktpunktid (1)

2)

Toote kontaktpunktid (2)

3)

Ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid (3)

4)

Riiklikud kutsekvalifikatsioonide tugikeskused (4)

5)

Piiriüleste tervishoiuteenuste riiklikud kontaktpunktid (5)

6)

Euroopa tööturuasutuste võrgustik (EURES (6))

7)

Internetipõhine vaidluste lahendamine (7)


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 764/2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 21).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 1).


Top