(1)

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 1 kohaselt on keelatud veetavate püügivahendite kasutamine kaldale lähemal kui kolm meremiili või 50 m samasügavusjoonest madalamal, kui selline sügavus asub kaldale lähemal.

(2)

Liikmesriigi taotluse korral võib komisjon teha määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõikest 1 erandi, kui on täidetud teatavad artikli 13 lõigetes 5 ja 9 sätestatud tingimused.

(3)

Erand kõnealuse määruse artikli 13 lõike 1 esimesest lõigust kaldanootade kasutamiseks teatavates Prantsusmaa territoriaalvetes asuvates merepiirkondades, olenemata veesügavusest, oli antud kuni 31. detsembrini 2014 komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 587/2014 (2).

(4)

Erandit pikendati kuni 25. augustini 2018 komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1421 (3).

(5)

23. mail 2018 sai komisjon Prantsusmaalt taotluse pikendada erandi kehtivusaega, mis lõppes 25. augustil 2018. Prantsusmaa esitas ajakohase teabe, mis õigustab erandi pikendamist.

(6)

Prantsusmaa võttis kõnealuse majandamiskava vastu vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 (4) artikli 19 lõikele 2.

(7)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi „STECF“) hindas Prantsusmaa poolt 2018. aasta juulis esitatud eranditaotlust (5). STECF rõhutas vajadust parandada andmete kogumist. Prantsusmaa on võtnud kohustuse parandada andmete kogumist, algatades teadusliku uuringu, et teostada püügi üle järelevalvet ja suurendada proovivõttude hulka ning on samuti võtnud kohustuse parandada kontrolliraamistikku suuremas ulatuses kui nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009 (6) asjaomaste laevade jaoks sätestatud kohustused, kahekordistades kontrollide arvu, suurendades püügiaruannete esitamise sagedust ja paludes saata kontrolliasutustele eelteatise 24 tundi enne mis tahes püügiretke.

(8)

2013. aastal leidis STECF, et võttes arvesse püügivahendite omadusi, asjaolu, et käsitsi pardalehiivamine on aeglane, ning asjaolu, et kalurid püüavad tegutseda „puhtal“ merepõhjal, võib selle tegevuse mõju merekeskkonnale pidada tühiseks.

(9)

Prantsusmaa taotletud erandi pikendamine vastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõigetes 5 ja 9 sätestatud tingimustele.

(10)

Kõnealustes merepiirkondades esinevad erilised geograafilised piirangud, sest mandrilava ei ulatu kaugele.

(11)

Kaldanootadega püük toimub kaldal madalas vees ja selle käigus püütakse eri liike. Sellist liiki püüki ei ole võimalik teostada ühegi muu püügivahendiga, kuna ei ole olemas muid kindlaksmääratud püügivahendeid, millega saaks asjaomaseid sihtliike püüda.

(12)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1421 kohaselt antud erandit kohaldatakse 23 laeva suhtes. Prantsusmaa taotletud erandi pikendus hõlmas üksnes 20 laeva.

(13)

Prantsusmaa vastu võetud majandamiskavaga tagatakse, et tulevikus püügikoormust ei suurendata, sest kalapüügiload väljastatakse üksnes Prantsusmaalt juba eelnevalt püügiloa saanud konkreetsele 20 laevale, mille püügivõimsus on kokku 1 386 päeva. Lisaks sellele piiras Prantsusmaa iga püügivarustuse maksimaalset lubatud püügikoormust.

(14)

Majandamiskava peaks võimaldama aja jooksul laevastikku vähendada, kuna kalapüügiload on laevadega seotud ja tühistatakse automaatselt, kui luba omav laev asendatakse.

(15)

Taotlus hõlmab laevu, mis on püügiregistris olnud kauem kui viis aastat.

(16)

Kõnealused laevad on lisatud nimekirja, mis on edastatud komisjonile vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 9 nõuetele.

(17)

Asjaomane püük vastab määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 4 tingimustele, kuna Prantsusmaa majandamiskavas on selgesõnaliselt keelatud kalapüük kaitsealuste elupaikade kohal.

(18)

Määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 8 lõike 1 punktis h sätestatud nõuet ei kohaldata, sest see on seotud traaleritega.

(19)

Seoses nõudega järgida artikli 9 lõiget 5, millega kehtestatakse võrgusilma väikseim suurus, märgib komisjon, et Prantsusmaa andis kooskõlas määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 9 lõikega 7 oma majandamiskavas loa teha kõnealustest sätetest erand, arvestades, et asjaomane püük on väga selektiivne, mõjutab merekeskkonda väga vähe ja ei toimu kaitsealuste elupaikade kohal.

(20)

Asjaomase püügitegevuse puhul on täidetud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 sätestatud registreerimisnõuded.

(21)

Asjaomane püügitegevus ei häiri selliste laevade tegevust, mis kasutavad muid kalapüügivahendeid kui traalid, noodad või muud samalaadsed veetavad võrgud.

(22)

Kaldanootadega püük on reguleeritud Prantsusmaa majandamiskavaga, millega tagatakse, et määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisas esitatud liikide püük oleks minimaalne.

(23)

Kaldanootadega püügi eesmärk ei ole püüda peajalgseid.

(24)

Prantsusmaa majandamiskavas on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 15 lõikega 3 tehtud sardiinimaimude puhul erandid selliste inimtoiduks lossitud mereorganismide miinimumsuurusest, kes on püütud nimetatud kavaga reguleeritud püügitegevuse käigus.

(25)

STECF leidis, et tuleks taotleda erandit vähimast võrgusilma suurusest koos minimaalse kaugusega kaldast või minimaalse sügavusega. Euroopa Komisjon on siiski seisukohal, et Vahemere piirkonna määruses loetletud asjakohased tingimused on täidetud: artikli 9 lõike 5 kohaselt on vähim võrgusilma suurus, mida kohaldatakse ümbritsevate võrkude, näiteks kaldanootade suhtes, 14 mm vastavalt artikli 15 lõikele 3, vähimat võrgusilma suurust ei kohaldata inimtoiduks lossitud sardiinimaimude suhtes, kui on kehtestatud kaldanootadega püügi riiklik majandamiskava ning Prantsusmaa majandamiskavas on seadusjärgselt ette nähtud vähim võrgusilma suurus 2 mm kaldanootade puhul, mis on ette nähtud sardiinimaimude püüdmiseks.

(26)

STECF arvas, et püügi mõju ei ole võimalik täielikult hinnata, sest teatavaid kõnealuse püügi käigus püütud liike ei hinnata teaduslikult. Euroopa Komisjon on siiski seisukohal, et kõnealuse püügi mõju tuleks hinnata, võttes arvesse püügi tegelikku ulatust, mis on minimaalne: kalamaimude püük, mis keskendub eelkõige sardiinimaimudele, on seotud ainult 10 laevaga, mille aastane püük on vaid 1,6 tonni.

(27)

Prantsusmaa majandamiskava hõlmab kalapüügi seire meetmeid, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 9 kolmandas lõigus.

(28)

28. septembril 2016. aastal hakkas piirkond Languedoc-Roussillon kandma nime Occitanie (7). Seega tuleb viide „Languedoc-Roussillon“ asendada viitega „Occitanie“.

(29)

Seepärast tuleks erandi taotletud pikendamist lubada.

(30)

Prantsusmaa peaks esitama komisjonile aruande ettenähtud ajaks ja kooskõlas Prantsusmaa majandamiskavas kehtestatud seirekavaga.

(31)

Erandi kehtivusaja piiramine annab võimaluse võtta viivitamata parandavaid majandamismeetmeid juhul, kui majandamiskava seire osutab püütava liigi kehvale kaitsestaatusele, samuti võimaldab piiratud kehtivusaeg koguda paremaid teadusandmeid majandamiskava täiustamiseks.

(32)

Prantsusmaa kaldanootade majandamiskavaga ei ole ette nähtud lõppkuupäeva ning seepärast peab selle kohaldamisperiood olema pikem kui taotletud erandi kohaldamisaeg. Seega ei teki õiguslikku lünka.

(33)

Erandit tuleks seepärast kohaldada kuni 25. augustini 2021.

(34)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,