Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32018R0841

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841, 30. mai 2018, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (EMPs kohaldatav tekst)

PE/68/2017/REV/1

OJ L 156, 19.6.2018, p. 1–25 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/841/oj

19.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/841,

30. mai 2018,

millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu kiitis oma 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta heaks siduva eesmärgi vähendada liidu kõikides majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga vähemalt 40 % ja seda eesmärki kinnitati Euroopa Ülemkogu 17.–18. märtsi 2016. aasta järeldustes.

(2)

Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes on märgitud, et liit peaks täitma eesmärgi vähendada heidet vähemalt 40 % võrra ühiselt võimalikult kulutasuval moel, vähendades 2030. aastaks heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga 43 % sektorites, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (4) sätestatud Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS), ning 30 % sektorites, mis sellesse ei kuulu, ning jõupingutuste jaotus põhineb suhtelisel SKP-l elaniku kohta.

(3)

Käesolev määrus aitab ellu viia ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkuleppega (5) võetud liidu kohustusi. Pariisi kokkulepe sõlmiti liidu nimel 5. oktoobril 2016 nõukogu otsusega (EL) 2016/1841 (6). Liidu kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes sisaldub liidu ja selle liikmesriikide kavatsetavas riiklikult kindlaks määratud panuses, mis esitati Pariisi kokkulepet silmas pidades ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 2015. Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016. Liit peaks jätkama oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja tõhustama sidumist kooskõlas Pariisi kokkuleppega.

(4)

Pariisi kokkuleppes püstitatakse muu hulgas pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Metsadel, põllumajandusmaal ja märgaladel on selle eesmärgi saavutamisel keskne roll. Pariisi kokkuleppes tunnistavad osalised toiduga kindlustatuse tagamise ja nälja kõrvaldamise esmatähtsust jätkusuutliku arengu ja vaesuse likvideerimise püüdluste kontekstis, ning toidu tootmissüsteemide erilist haavatavust kliimamuutuste ebasoodsa mõju suhtes, parandades seeläbi vastupanuvõimet kliima muutumisele ning edendades vähese kasvuhoonegaaside heitega arengut viisil, mis ei ohusta toidutootmist. Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks peaksid kokkuleppe osalised suurendama oma ühiseid jõupingutusi. Kokkuleppe osalised peaksid koostama järjestikused riiklikult kindlaks määratud panused, neist teatama ja need ellu viima. Pariisi kokkulepe asendab lähenemisviisi, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis pärast 2020. aastat enam ei kehti. Samuti kutsutakse Pariisi kokkuleppes üles leidma käesoleva sajandi teisel poolel tasakaalu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja sidujates seotud kasvuhoonegaaside vahel ning nõutakse, et kokkuleppeosalised võtaksid meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade kaitsmiseks ja vajaduse korral nende tõhustamiseks.

(5)

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (edaspidi „maakasutus ja metsandus“) sektor on võimeline pakkuma pikaajalist kliimaalast kasu ja aitama tänu sellele saavutada liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki ja Pariisi kokkuleppe pikaajalisi kliimaeesmärke. Maakasutuse ja metsanduse sektor annab ka biomaterjale, millega saab asendada fossiil- või CO2-mahukaid materjale ning seetõttu on sellel oluline roll üleminekul vähese kasvuhoonegaaside heitega majandusele. Kuna maakasutuse ja metsanduse sektorist pärinevate kasvuhoonegaaside sidumist on võimalik tagasi pöörata, tuleks neid käsitleda liidu kliimapoliitika raamistiku eraldiseisva sambana.

(6)

Euroopa Ülemkogu sedastas 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes, et tuleks tunnustada mitmeid põllumajandus- ja maakasutussektori eesmärke, millel on väiksem leevenduspotentsiaal, ning samuti vajadust tagada liidu toiduga kindlustatuse ja kliimamuutustega seotud eesmärkide vaheline kooskõla. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil uurida, millised oleksid parimad võimalused ergutada toiduainete tootmise säästvat intensiivistamist, optimeerides samas selle sektori panust kasvuhoonegaaside mõju leevendamisse ja nende sidumisse, sealhulgas metsastamise kaudu, ning töötada välja poliitikasuunad, mille abil lisada maakasutus ja metsandus 2030. aastani ulatuvasse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise raamistikku niipea, kui see on tehniliselt võimalik, kuid igal juhul enne 2020. aastat.

(7)

Säästvad majandamistavad maakasutuse ja metsanduse sektoris võivad aidata leevendada kliimamuutuste mõju mitmel viisil, eelkõige vähendades heidet ning säilitades ja tõhustades neeldajaid ja süsinikuvarusid. Selleks et eelkõige CO2 sidumise eesmärgil võetavad meetmed oleksid tõhusad, on oluline süsiniku talletajate pikaajaline stabiilsus ja kohandatavus. Lisaks võimaldavad säästvad majandamistavad säilitada maakasutuse ja metsanduse sektori tootlikkust, uuenemisvõimet ja elujõulisust ning sellega edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut, vähendades samal ajal selle sektori CO2- ja ökoloogilist jalajälge.

(8)

Säästvate ja uuenduslike tavade ja tehnoloogiate, sealhulgas agroökoloogia ja agrometsanduse arendamisega saab suurendada maakasutuse ja metsanduse sektori rolli kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel ning tugevdada kõnealuse sektori tootlikkust ja vastupanuvõimet. Kuna maakasutuse ja metsanduse sektorit iseloomustab tulemuste avaldumine pika aja möödudes, on vaja pikaajalisi strateegiaid, et suurendada säästvate ja uuenduslike tavade ja tehnoloogiate arendamise alaste teadusuuringute rahastamist ning sellealaseid investeeringuid. Ennetavatesse meetmetesse, näiteks säästvatesse majandamistavadesse investeerimisega on võimalik vähendada looduslike häiringutega seotud ohte.

(9)

Oma 22.–23. juuni 2017. aasta järeldustes kinnitas Euroopa Ülemkogu liidu ja selle liikmesriikide täielikku pühendumist kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030, mille eesmärk on muu hulgas tagada metsa säästev majandamine.

(10)

Olulised on arenguriikides võetavad meetmed metsade hävitamise ja nende seisundi halvenemise vähendamiseks ning säästva metsamajandamise edendamiseks. Sellega seoses tuletas nõukogu oma 21. oktoobri 2009. aasta ja 14. oktoobri 2010. aasta järeldustes meelde liidu eesmärke vähendada 2020. aastaks troopiliste metsade raadamise koguulatust vähemalt 50 % võrreldes praeguse tasemega ja peatada hiljemalt 2030. aastaks metsapindala vähenemine maailmas.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 529/2013/EL (7) on sätestatud maakasutuse ja metsanduse sektorist tuleneva heite ja selle sidumise suhtes kohaldatavad arvestuseeskirjad ning sellega toetatakse liidu poliitikasuundade kujundamist selliselt, et liidu heitkoguste vähendamise kohustuse puhul arvestatakse maakasutuse ja metsanduse sektorit. Käesolevas määruses tuleks lähtuda kehtivatest arvestuseeskirjadest, ajakohastades ja parandades neid ajavahemikuks 2021–2030. Selles tuleks sätestada liikmesriikide kohustused kõnealuste arvestuseeskirjade rakendamisel ning tuleks liikmesriikidelt nõuda selle tagamist, et kogu maakasutuse ja metsanduse sektor ei tekitaks netoheidet ja aitaks saavutada eesmärki tõhustada pikaajalisi neeldajaid. Käesolevas määruses ei tuleks kehtestada arvestus- ega aruandluskohustust eraõiguslikele isikutele, sealhulgas põllumajandustootjatele ja metsakasvatajatele.

(12)

Maakasutuse ja metsanduse sektoril, sealhulgas põllumajandusmaal on otsene ja ulatuslik mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele. Sel põhjusel on neid sektoreid mõjutavate poliitikasuundade tähtis eesmärk tagada sidusus liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärkidega. Kõnealuses sektoris tuleks rakendada ja toetada nii leevendus- kui ka kohanemismeetmeid. Samuti tuleks tagada kooskõla ühise põllumajanduspoliitika ja käesoleva määruse vahel. Kõik sektorid peaksid andma oma õiglase panuse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse.

(13)

Märgalad on tõhusad ökosüsteemid süsiniku sidumiseks. Seetõttu saaks märgalade kaitse ja taastamisega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid maakasutuse ja metsanduse sektoris. Sellega seoses tuleks arvesse võtta valitsustevahelise kliimamuutuste rühma poolt 2006. aastal kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta avaldatud suuniste täpsustamist märgalade osas.

(14)

Et tagada maakasutuse ja metsanduse sektori panus liidu heite vähemalt 40 % võrra vähendamise eesmärgi ja Pariisi kokkuleppe pikaajalise eesmärgi saavutamisse, on vaja tugevat arvestamissüsteemi. Selleks et saavutada heitkoguste ja sidumise täpne arvestus kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta (edaspidi „valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised“), tuleks kasutada igal aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 (8) kohaselt esitatud maakasutuskategooriate ja maakasutuskategooriate muutmise väärtusi, ühtlustades seega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist tulenevalt kasutatud lähenemisviise. Muuks maakasutuskategooriaks muudetud maad tuleks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suuniste kohaselt vaikimisi käsitada sellele kategooriale ülemineku staadiumis olevana 20 aasta jooksul. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sellest vaikeväärtusest kõrvale kalduda ainult metsastatud maa puhul ja üksnes valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistes täpsustatud piiratud juhtudel. Vajaduse korral tuleks käesoleva määruse aruandlusnõuetes arvesse võtta valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suuniste muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt.

(15)

Rahvusvaheliselt kokku lepitud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suuniste kohaselt võib biomassi põletamisel tekkiva heite väärtuseks energeetikasektoris arvestada nulli, tingimusel et kõnealune heide arvestatakse maakasutuse ja metsanduse sektoris. Komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 (9) artikli 38 ja määruse (EL) nr 525/2013 sätete kohaselt arvestatakse biomassi põletamisel tekkivat heidet praegu liidus nullväärtusega, seega saaks kooskõla valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistega tagada ainult siis, kui seda heidet kajastatakse korrektselt käesoleva määruse alusel.

(16)

Metsamaast tulenev heide ja selle sidumine sõltub ka mitmetest looduslikest asjaoludest, metsade vanusega seotud dünaamilistest karakteristikutest ning samuti varasematest ja praegustest majandamistavadest, mis liikmesriigiti oluliselt erinevad. Baasaasta kasutamine ei suudaks kajastada neid tegureid, nendest tulenevat tsüklilist mõju heitele ja sidumisele ega nende varieerumist aastate lõikes. Selle asemel tuleks asjaomastes arvestuseeskirjades sätestada võrdlustasemete kasutamine, et välistada loodusliku ja riigiomase eripära mõju. Metsa heitkoguse võrdlustasemed peaksid võtma arvesse metsade igasugust tasakaalustamata vanuselist struktuuri ega tohiks asjatult piirata tulevase metsamajandamise intensiivsust, nii et pikaajalisi süsinikdioksiidi neeldajaid saaks säilitada või tugevdada. Horvaatia metsa heitkoguse võrdlustaseme puhul tuleks erilise ajaloolise olukorra tõttu võtta arvesse ka riigi territooriumi okupeerimist, sõjaaegseid ja -järgseid olusid, mis on mõjutanud metsamajandamist võrdlusperioodil. Asjaomased arvestuseeskirjad võtavad arvesse Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi (Forest Europe) vastu võetud metsa säästva majandamise põhimõtteid.

(17)

Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile riiklikud metsanduse arvestuskavad, sealhulgas metsa heitkoguse võrdlustasemed. Kuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga ega Kyoto protokolliga ei ole rahvusvahelist läbivaatamist ette nähtud, tuleks kehtestada läbivaatamismenetlus, mis tagaks läbipaistvuse ja parandaks majandatava metsamaa kategooria arvestuskvaliteeti.

(18)

Kui komisjon hindab riiklikke metsanduse arvestuskavasid, sealhulgas nendes kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemeid, peaks ta toetuma headele tavadele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames tehtud eksperdiläbivaatuste kogemustele, sealhulgas liikmesriikide ekspertide osalemise osas. Komisjon peaks tagama, et tehnilistesse hindamistesse, mis käsitlevad kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete määramist käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide ja nõuete kohaselt, kaasatakse liikmesriikide eksperte. Tehnilise hindamise tulemused tuleks teavitamise eesmärgil edastada nõukogu otsusega 89/367/EMÜ (10) loodud alalisele metsakomiteele. Komisjon peaks konsulteerima ka sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga. Riiklikud metsanduse arvestuskavad tuleks avaldada kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.

(19)

Puittoodete säästva kasutamise suurenemine võib tänu asendusmõjule oluliselt piirata atmosfääri paiskuvat heidet ja tõhustada kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist. Selleks et tunnustada ja suurendada pika olelusringiga puittoodete ulatuslikumat kasutamist, tuleks arvestuseeskirjadega tagada, et liikmesriigid kajastaksid oma maakasutuse ja metsanduse arvestuses täpselt ja läbipaistvalt muudatusi puittoodete süsiniku talletajates selliste muudatuste toimumise ajal. Komisjon peaks andma suuniseid puittoodete puhul kasutatava arvestusmetoodikaga seotud küsimustes.

(20)

Looduslikud häiringud, nagu metsatulekahjud, kahjurite või haiguste levik, äärmuslikud ilmastikunähtused või geoloogilised häiringud, mille üle liikmesriigil puudub kontroll ja mida liikmesriik oluliselt ei mõjuta, võivad põhjustada ajutist kasvuhoonegaaside heidet maakasutuse ja metsanduse sektoris või varasema sidumise tagasipööramist. Kuna selline tagasipööramine võib olla tingitud ka majandamisotsustest näiteks puude raiumise või istutamise kohta, tuleks käesoleva määrusega tagada, et sidumise tagasipööramine inimtegevuse tõttu oleks alati maakastutuse ja metsanduse arvestuses täpselt kajastatud. Lisaks tuleks käesoleva määrusega liikmesriikidele ette näha piiratud võimalus jätta neist sõltumata tekkinud häiringute põhjustatud heitkogused oma maakasutuse ja metsanduse arvestusest välja. Siiski ei tohiks see, mil viisil liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldavad, kaasa tuua põhjendamatut arvestamata jätmist.

(21)

Sõltuvalt oma riiklikest eelistustest peaksid liikmesriigid saama valida asjakohased riiklikud poliitikasuunad maakasutuse ja metsanduse sektoris võetud kohustuste täitmiseks, sealhulgas võimaluse tasakaalustada ühe maakasutuskategooria heitkogused teise maakasutuskategooria heite sidumistega. Nad peaksid saama ka kumuleerida netosidumisi ajavahemikul 2021–2030. Täiendava võimalusena tuleks jätkata liikmesriikidevahelist loovutamist ja liikmesriikidel peaks olema võimalus kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/842 (11) kohaselt aastaks eraldatud heitkoguseid käesoleva määruse nõuetele vastavuse saavutamiseks. Käesolevas määruses sätestatud paindlikkusmeetmete kasutamine ei vähenda liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkide üleüldist ambitsioonikust.

(22)

Säästvalt majandatud metsad on neeldajad ja aitavad kliimamuutusi leevendada. Võrdlusperioodil 2000–2009 oli teatatud keskmine neeldajate sidumine metsamaal liidus tervikuna 372 miljonit CO2-ekvivalenttonni aastas. Liikmesriigid peaksid tagama, et asjakohasel juhul säilitatakse või tõhustatakse metsade neeldajaid ja talletajaid, et saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärk ja liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ambitsioonikad eesmärgid 2050. aastaks.

(23)

Majandatavast metsamaast tulenevat sidumist tuleks arvestada võrreldes metsade prognoosvõrdlustasemega. Tulevase neeldajates sidumise kavandamisel tuleks lähtuda seaduspärasustest võrdlusperioodi metsamajandamise tavades ja intensiivsuses. Neeldaja vähenemist võrreldes võrdlustasemega tuleks arvestada heitena. Arvesse tuleks võtta riikide konkreetseid olusid ja tavasid, näiteks metsaraie tavalisest väiksemat intensiivsust või metsade vananemist võrdlusperioodil.

(24)

Liikmesriikidele peaks olema lubatud teatud paindlikkus, et suurendada ajutiselt oma metsaraie intensiivsust kooskõlas metsa säästva majandamise tavadega, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga, tingimusel et liidu koguheide ei ületa kogu sidumist maakasutuse ja metsanduse sektoris. Sellise paindlikkuse raames tuleks näha kõigile liikmesriikidele ette kompensatsiooni põhikogus, mis arvutatakse teguri alusel, mida väljendatakse protsendina nende ajavahemiku 2000–2009 kohta teatatud neeldajast ning mis kompenseerib majandatavalt metsamaalt arvestatud heite. Tuleks tagada, et liikmesriikidele kompenseeritakse heide ainult tasemeni, kus nende metsad ei ole enam neeldajad.

(25)

Liidu keskmisega võrreldes väga suure metsapindalaga liikmesriigid ja eelkõige väiksemad suure metsapindalaga liikmesriigid sõltuvad rohkem kui teised liikmesriigid metsamaa majandamisest oma muude maa-arvestuskategooriate heidete tasakaalustamiseks ning seetõttu mõjutab see neid rohkem, samas neil ei ole nii palju võimalusi suurendada metsaga kaetud ala suurust. Seetõttu tuleks kompensatsioonitegurit metsapindala ja riigi pindala alusel suurendada, et anda väga väikese pindalaga, kuid liidu keskmisega võrreldes väga suure metsapindalaga liikmesriikidele võrdlusperioodil kasutada kõrgeim kompensatsioonitegur.

(26)

Nõukogu tunnistas oma 9. märtsi 2012. aasta järeldustes metsarikaste riikide eripärasid. Need puudutavad eelkõige piiratud võimalusi tasakaalustada heidet sidumisega. Kõige metsarikkama liikmesriigina ja võttes arvesse erilisi geograafilisi omadusi, on eriti keerulises olukorras Soome. Seetõttu tuleks Soomele anda piiratud ulatuses lisakompensatsiooni.

(27)

Et jälgida liikmesriikide edusamme oma käesoleva määruse alusel võetud kohustuste täitmisel ning tagada heidet ja sidumist käsitleva teabe läbipaistvus, täpsus, järjepidevust, terviklikkus ja võrreldavus, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile asjakohased kasvuhoonegaaside inventuuriandmed kooskõlas määrusega (EL) nr 525/2013 ning käesoleva määruse alusel tehtav vastavuskontroll peaks neid andmeid arvesse võtma. Kui liikmesriik kavatseb rakendada käesolevas määruses sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeetmeid, peaks ta vastavusaruandele lisama kompenseeritava koguse, mida ta kavatseb kasutada.

(28)

Euroopa Keskkonnaamet peaks vajaduse korral kooskõlas ameti iga-aastase tööprogrammiga aitama komisjoni seoses järgmisega: kasvuhoonegaaside heite ja sidumise iga-aastase aruandluse süsteem, poliitikasuundi ja meetmeid ning riiklikke prognoose käsitleva teabe ning kavandatavate täiendavate poliitikasuundade ja meetmete hindamine ning komisjoni poolt kooskõlas käesoleva määrusega tehtud vastavuskontrollid.

(29)

Selleks et tagada tehingute asjakohane arvestus vastavalt käesolevale määrusele, sealhulgas paindlikkusmeetme kasutamine ja nõuetele vastavuse jälgimine, ja suurendada pika olelusringiga puittoodete ulatuslikumat kasutamist, tuleks komisjonile anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte seoses mõistete, sealhulgas metsade määratluse miinimumväärtuste ning kasvuhoonegaaside ja süsiniku talletajate loetelude tehnilise kohandamisega, liikmesriikide metsa heitkoguse võrdlustasemete kehtestamisega ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030, puittoodete uute kategooriate lisamisega, looduslikke häiringuid käsitleva metoodika ja teabenõuete läbivaatamisega, et kajastada muudatusi valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistes, ja tehingute arvestusega liidu registri kaudu. Tehingute arvestust käsitlevad vajalikud sätted tuleks koondada ühte õigusakti, mis ühendaks määruse (EL) nr 525/2013, määruse (EL) 2018/842, käesoleva määruse ja direktiivi 2003/87/EÜ arvestussätted. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega (12). Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(30)

Komisjon peaks määruse (EL) nr 525/2013 kohaste korrapäraste aruannete esitamise käigus hindama ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel toimuva 2018. aasta hõlbustava dialoogi (Talanoa dialoog) tulemust. Käesolev määrus tuleks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, et hinnata selle üldist toimimist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta Talanoa dialoogi ja Pariisi kokkuleppe kohase ülemaailmse kokkuvõtte tulemusi. 2030. aasta järgse perioodi raamistik peaks olema kooskõlas pikaajaliste eesmärkidega ja Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustustega.

(31)

Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutõhus aruandlus ja kontroll kasvuhoonegaaside heite ja sidumise ning muu liikmesriikide kohustuste täitmise hindamiseks vajaliku teabe üle, tuleks lisada määrusesse (EL) nr 525/2013 aruandlusnõuded.

(32)

Andmete kogumise ja metoodika parandamise lihtsustamiseks tuleks teha geograafilise jälgimise abil ning kooskõlas riigisiseste ja liidu andmekogumissüsteemidega maakasutuse inventuur ja saadud andmetest teatada. Andmete kogumiseks tuleks parimal viisil ära kasutada olemasolevaid liidu ja liikmesriikide programme ja uuringuid, sealhulgas maakasutuse raamuuringut (LUCAS – Land Use/Cover Area frame Survey), maa seire Euroopa programmi Copernicus ja Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo. Andmehaldus, sealhulgas andmete jagamine edasiseks aruandluses kasutamiseks ja levitamiseks, peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/2/EÜ (13) sätestatud nõuetele.

(33)

Määrust (EL) nr 525/2013 tuleks vastavalt muuta.

(34)

Arvestusperioodil 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2020 tuleks arvestus- ja aruandluskohustuse suhtes jätkata otsuse nr 529/2013/EL kohaldamist. 1. jaanuaril 2021 algava arvestusperioodi suhtes tuleks kohaldada käesolevat määrust.

(35)

Otsust nr 529/2013/EL tuleks vastavalt muuta.

(36)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, eelkõige eesmärki sätestada liikmesriikide kohustused maakasutuse ja metsanduse sektoris, millega aidatakse saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke ja täita liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk ajavahemikus 2021–2030, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse liikmesriikide kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (edaspidi „maakasutus ja metsandus“) sektoris, millega aidatakse saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke ja täita liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki ajavahemikus 2021–2030. Samuti kehtestatakse käesoleva määrusega eeskirjad, mille alusel arvestatakse maakasutuse ja metsanduse sektoris tekkivat heidet ja selle sidumist ning kontrollitakse kõnealuste kohustuste täitmist liikmesriikide poolt.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse I lisa A osas loetletud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise suhtes, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7 ja mis on toimunud liikmesriikide territooriumil järgmistes maa-arvestuskategooriates:

a)

ajavahemikel 2021–2025 ja 2026–2030:

i)   metsastatud maa– metsamaaks muudetud maa, mille maakasutuseks on märgitud põllumaa, rohumaa, märgala, asulad või muu maa;

ii)   raadatud maa– maakasutuseks on märgitud metsamaa, mis on muudetud põllumaaks, rohumaaks, märgalaks, asulateks või muuks maaks;

iii)   majandatav põllumaa– maakasutuseks on märgitud:

põllumaaks jääv põllumaa,

põllumaaks muudetud rohumaa, märgala, asulad või muu maa või

märgalaks, asulateks või muuks maaks muudetud põllumaa;

iv)   majandatav rohumaa– maakasutuseks on märgitud:

rohumaaks jääv rohumaa,

rohumaaks muudetud põllumaa, märgala, asulad või muu maa või

märgalaks, asulateks või muuks maaks muudetud rohumaa;

v)   majandatav metsamaa– maakasutuseks on märgitud metsamaaks jääv metsamaa;

b)

alates 2026. aastast: majandatav märgala – maa, mille kasutuseks on märgitud:

märgalaks jääv märgala,

märgalaks muudetud asulad või muu maa või

asulateks või muuks maaks muudetud märgala.

2.   Ajavahemikul 2021–2025 võib liikmesriik käesoleva määruse artikli 4 kohase kohustuse raames võtta arvesse käesoleva määruse I lisa A osas loetletud kasvuhoonegaaside heidet ja sidumist, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7 ja mis on toimunud tema territooriumil maa-arvestuskategoorias „majandatav märgala“. Käesolevat määrust kohaldatakse ka heite ja sidumise suhtes, mis on liikmesriigis arvesse võetud.

3.   Kui liikmesriik kavatseb majandatavat märgala vastavalt lõikele 2 oma kohustuse raames arvesse võtta, teatab ta sellest komisjonile 31. detsembriks 2020.

4.   Komisjon võib teha ettepanekuid majandatava märgala kohustusliku arvestamise edasilükkamiseks täiendava viie aasta võrra, kui seda peetakse vajalikuks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistes valitsustevahelise kliimamuutuste rühma poolt tehtud täienduste kohaldamisel saadud kogemuste alusel.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „neeldaja“– protsess, tegevus või mehhanism, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet;

2)   „allikas“– protsess, tegevus või mehhanism, mis eraldab atmosfääri kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet;

3)   „süsiniku talletaja“– liikmesriigi territooriumil asuv biogeokeemiline üksus või süsteem osaliselt või tervikuna, millesse on talletatud süsinikku, süsinikku sisaldava kasvuhoonegaasi lähteainet või süsinikku sisaldavat kasvuhoonegaasi;

4)   „süsinikuvaru“– süsiniku talletajasse seotud süsiniku kogus;

5)   „puittoode“– puidust toode, mis on tehtud kasvukohast raie järel eemaldatud puust;

6)   „mets“– maa-ala, mis on määratletud minimaalse väärtusega pindala, võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse kohta ning puude potentsiaalse kõrguse kaudu nende küpsuseas puude kasvukohas vastavalt II lisas iga liikmesriigi kohta sätestatule. See hõlmab puude, sealhulgas noorte kasvavate puude rühmadega alasid ja istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud II lisas sätestatud võrastiku liituse või sellele vastava tiheduse minimaalseid väärtusi või puude minimaalset kõrgust, sealhulgas maa-ala, mis on tavaliselt osa metsast ja ajutiselt puudest lage inimtegevuse, näiteks raie tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada metsa taastumist;

7)   „metsa heitkoguse võrdlustase“– liikmesriigi territooriumil majandatavast metsamaast tuleneva aastase keskmise netoheite või selle netosidumise prognoos ajavahemikeks 2021–2025 ja 2026–2030, väljendatud CO2-ekvivalenttonnidena aastas, vastavalt käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele;

8)   „poollaguaeg“– aastate arv, mis kulub ühes puittoodete kategoorias talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest;

9)   „looduslikud häiringud“– mitte-inimtekkelised sündmused või asjaolud, mis põhjustavad metsas märkimisväärset heidet ja mille esinemine ei ole asjaomase liikmesriigi kontrolli all ning mille mõju liikmesriik on objektiivselt võimetu oluliselt piirama isegi pärast nende asetleidmist;

10)   „kohene oksüdeerumine“– arvestusmeetod, mille kohaselt loetakse kogu puittootes sisalduv süsinik vabanenuks atmosfääri vahetult selle raiumise järel.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta või jätta välja käesoleva artikli lõikes 1 esitatud mõisteid või lisada sinna uusi mõisteid, et kohandada nimetatud lõiget teaduse ja tehnika arenguga ning tagada kooskõla nende mõistete ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistes esitatud asjaomaste mõistete kõigi muudatuste vahel, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt.

Artikkel 4

Kohustused

Ajavahemikel 2021–2025 ja 2026–2030 tagab liikmesriik artiklites 12 ja 13 sätestatud paindlikkusmeetmeid silmas pidades, et heide ei ületa sidumist, arvutatuna tema territooriumil asuvate ja artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriate koguheite ja -sidumise summana ning arvestatuna kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 5

Üldised arvestuseeskirjad

1.   Liikmesriik koostab arvestuse, milles on täpselt kajastatud artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriatest pärit heide ja selle sidumine, ja peab seda arvestust. Liikmesriigid tagavad, et arvestus ja muud käesoleva määrusega ette nähtud andmed on täpsed, täielikud, järjepidevad, võrreldavad ja läbipaistvad. Liikmesriigid tähistavad heite plussmärgiga (+) ja sidumise miinusmärgiga (–).

2.   Liikmesriigid hoiduvad heite ja sidumise topeltarvestusest, eelkõige tagades, et heidet ja sidumist ei arvestata rohkem kui ühe maa-arvestuskategooria all.

3.   Maakasutuse muutmisel muudavad liikmesriigid 20 aastat pärast muutmiskuupäeva metsamaa, põllumaa, rohumaa, märgalade, asulate ja muu maa maakasutuse „muud tüüpi maaks muudetud maa“ asemel maakasutuseks „maa, mille tüüp jääb muutmata“.

4.   Liikmesriigid lisavad iga maa-arvestuskategooria kohta peetavasse arvestusse kõik muudatused I lisa B osas loetletud süsiniku talletajate süsinikuvarudes. Liikmesriigid võivad otsustada jätta arvestusse lisamata muudatused süsiniku talletajate süsinikuvarudes, kui asjaomane süsiniku talletaja ei ole allikas. Süsinikuvarudes toimunud muudatuste arvestusse lisamata jätmise otsust ei kohaldata majandatava metsamaa maa-arvestuskategoorias maapealse biomassi, lagupuidu ja puittoodete süsiniku talletaja puhul.

5.   Liikmesriigid peavad täielikku ja täpset arvet kõikide arvestuse koostamisel kasutatud andmete kohta.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et kajastada valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suuniste muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt.

Artikkel 6

Metsastatud maa ja raadatud maa arvestus

1.   Liikmesriigid peavad arvestust metsastatud maast ja raadatud maast tuleneva heite ja selle sidumise üle, kajastades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 iga aasta koguheite ja kogusidumise.

2.   Erandina artikli 5 lõikest 3 võib liikmesriik juhul, kui metsamaaks on muudetud põllumaa, rohumaa, märgalad, asulad või muu maa, muuta kõnealuse maa maakasutuskategooriast „metsamaaks muudetud maa“ maakasutuskategooriasse „metsamaaks jääv metsamaa“ 30 aastat pärast muutmiskuupäeva, kui see on valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suuniste alusel nõuetekohaselt põhjendatud.

3.   Metsastatud maast ja raadatud maast tuleneva heite ja selle sidumise arvestamisel kasutab liikmesriik metsa kindlaksmääramiseks II lisas sätestatud parameetreid.

Artikkel 7

Majandatava põllumaa, majandatava rohumaa ja majandatava märgala arvestus

1.   Liikmesriik arvestab majandatavast põllumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast põllumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009.

2.   Liikmesriik arvestab majandatavast rohumaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast rohumaast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009.

3.   Ajavahemikul 2021–2025 arvestab iga liikmesriik, kes vastavalt artikli 2 lõikele 2 võtab majandatavat märgala oma kohustuste täitmisel arvesse, ja ajavahemikul 2026–2030 arvestavad kõik liikmesriigid majandatavast märgalast tulenevat heidet ja selle sidumist järgmiselt: vastavate ajavahemike heitest ja sidumisest lahutatakse väärtus, mis on saadud, korrutades viiega liikmesriigi majandatavast märgalast tuleneva keskmise aastase heite ja selle sidumise baasajavahemikul 2005–2009.

4.   Liikmesriigid, kes on kohustuste täitmisel otsustanud vastavalt artikli 2 lõikele 2 mitte arvesse võtta majandatavat märgala ajavahemikul 2021–2025, annavad sellele vaatamata komisjonile aru heite ja sidumise kohta, mis tuleneb maast, mille maakasutuseks on märgitud:

a)

märgalaks jääv märgala,

b)

märgalaks muudetud asulad või muu maa või

c)

asulateks või muuks maaks muudetud märgala.

Artikkel 8

Majandatava metsamaa arvestus

1.   Liikmesriik arvestab majandatavast metsamaast tuleneva heite ja selle sidumise, lahutades ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 heitest ja sidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega asjaomase liikmesriigi metsa heitkoguse võrdlustaseme.

2.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on liikmesriigi metsa heitkoguse võrdlustaseme suhtes negatiivne, lisab asjaomane liikmesriik oma majandatava metsamaa arvestusse kogu netosidumise, mis ei ole suurem väärtusest, mis saadakse 3,5 % III lisas sätestatud selle liikmesriigi baasaasta või ajavahemiku heite korrutamisel viiega. Kõnealust piirangut ei kohaldata netosidumise suhtes, mis tuleneb majandatava metsamaa maa-arvestuskategoorias lagupuidu ja puittoodete süsiniku talletajatest, välja arvatud artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud kategooria „paber“.

3.   Liikmesriigid esitavad komisjonile riikliku metsanduse arvestuskava, sealhulgas kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme, 31. detsembriks 2018 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 30. juuniks 2023 ajavahemiku 2026–2030 kohta. Riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab kõiki IV lisa B osas loetletud elemente ja see avalikustatakse, muu hulgas internetis.

4.   Liikmesriigid määravad IV lisa A osas sätestatud kriteeriumide alusel oma metsa heitkoguse võrdlustaseme. Horvaatia metsa heitkoguse võrdlustasemes võib lisaks IV lisa A osas sätestatud kriteeriumidele võtta arvesse ka riigi territooriumi okupeerimist ning sõjaaegset ja -järgset olukorda, mis on mõjutanud metsa majandamist võrdlusperioodil.

5.   Metsa heitkoguse võrdlustase põhineb ajavahemikul 2000–2009 dokumenteeritud säästva metsamajandamise tava jätkumisel, võttes riigi metsade puhul arvesse metsade vanusega seotud dünaamilisi karakteristikuid, kasutades parimaid kättesaadavaid andmeid.

Esimese lõigu kohaselt kindlaks määratud metsa heitkoguse võrdlustasemetes võetakse arvesse metsade vanusega seotud dünaamiliste karakteristikute tulevast mõju, et mitte asjatult piirata metsamajandamise intensiivsust, mis on säästva metsamajandamise tava põhielement, eesmärgiga säilitada või tugevdada pikaajalisi süsinikdioksiidi neeldajaid.

Liikmesriigid näitlikustavad riiklikus metsanduse arvestuskavas kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme kindlaks määramiseks kasutatud meetodite ja andmete ning majandatavat metsamaad käsitlevas aruandluses kasutatud meetodite ja andmete vahelist vastavust.

6.   Komisjon hindab tehniliselt liikmesriikide nimetatud ekspertidega konsulteerides käesoleva artikli lõike 3 kohaselt liikmesriikide esitatud riiklikke metsanduse arvestuskavu, et hinnata, kui suures ulatuses on kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete kindlaks määramisel arvestatud käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtete ja nõuetega. Lisaks konsulteerib komisjon sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga. Komisjon avaldab kokkuvõtte tehtud tööst, sealhulgas liikmesriikide määratud ekspertide esitatud arvamused ja nende põhjal tehtud järeldused.

Komisjon annab vajaduse korral liikmesriikidele tehnilisi soovitusi, milles kajastatakse tehnilise hindamise järeldusi, et hõlbustada kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete tehnilist läbivaatamist. Komisjon avaldab kõnealused tehnilised soovitused.

7.   Vajaduse korral, tuginedes tehnilistele hindamistele ja asjakohasel juhul tehnilistele soovitustele, edastavad liikmesriigid oma läbivaadatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed komisjonile 31. detsembriks 2019 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 30. juuniks 2024 ajavahemiku 2026–2030 kohta. Komisjon avaldab liikmesriikide edastatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemed.

8.   Liikmesriikide esitatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustasemete, käesoleva artikli lõike 6 kohase tehnilise hindamise ja asjakohasel juhul käesoleva artikli lõike 7 kohaselt esitatud läbivaadatud kavandatud metsa heitkoguse võrdlustaseme alusel võtab komisjon kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse IV lisa, et kehtestada metsa heitkoguse võrdlustasemed, mida liikmesriigid peavad kohaldama ajavahemikel 2021–2025 ja 2026–2030.

9.   Kui liikmesriik ei esita oma metsa heitkoguse võrdlustasemeid komisjonile käesoleva artikli lõikes 3 ja asjakohasel juhul käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud kuupäevadeks, võtab komisjon kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, millega muudetakse IV lisa, et kehtestada metsa heitkoguse võrdlustasemed, mida asjaomane liikmesriik peab kohaldama ajavahemikul 2021–2025 või 2026–2030, võttes aluseks kõik käesoleva artikli lõike 6 kohased tehnilised hindamised.

10.   Lõigetes 8 ja 9 osutatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt 31. oktoobril 2020 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja hiljemalt 30. aprillil 2025 ajavahemiku 2026–2030 kohta.

11.   Et tagada käesoleva artikli lõikes 5 osutatud vastavus, esitavad liikmesriigid vajaduse korral artikli 14 lõikes 1 osutatud kuupäevadeks komisjonile tehnilised parandused, mis ei nõua käesoleva artikli lõike 8 või 9 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide muutmist.

Artikkel 9

Puittoodete arvestus

1.   Artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 sätestatud puittoodetega seotud arvestuses kajastavad liikmesriigid heidet ja sidumist, mis tuleneb V lisas sätestatud esimese astme lagunemise funktsiooni, metoodikate ja vaikimisi määratud poollaguaja alusel arvutatud muutustest puittoodete süsiniku talletajas seoses toodetega, mis kuuluvad järgmistesse kategooriatesse:

a)

paber,

b)

puitplaadid,

c)

saetud puit.

2.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesoleva artikli lõiget 1 ja V lisa, lisades uusi puittoodete kategooriaid, millel on CO2 sidumise võime, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt, ning tagades keskkonnaalase terviklikkuse.

3.   Liikmesriigid võivad liigitada puidupõhiseid materjale, sealhulgas puukoort, vastavalt lõigetes 1 ja 2 osutatud olemasolevatesse või uutesse kategooriatesse, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt, ning tingimusel, et olemasolevad andmed on läbipaistvad ja kontrollitavad.

Artikkel 10

Looduslike häiringute arvestus

1.   Ajavahemike 2021–2025 ja 2026–2030 lõpus võivad liikmesriigid jätta oma metsastatud maa ja majandatava metsamaa arvestusest välja kasvuhoonegaaside heitkogused, mille allikaks on looduslikud häiringud ja mis ületavad ajavahemikul 2001–2020 looduslike häiringute poolt põhjustatud heitkoguste keskmise taseme, jättes välja statistilised võõrväärtused (edaspidi „taustatase“). Taustataset arvutatakse kooskõlas käesoleva artikli ja VI lisaga.

2.   Kui liikmesriik kohaldab lõiget 1,

a)

esitab ta komisjonile teabe kõikide lõikes 1 osutatud maa-arvestuskategooriate taustatasemete ja VI lisa alusel kasutatud andmete ja meetodite kohta ning

b)

ei võta kuni 2030. aastani enam arvesse sidumisi looduslikest häiringutest mõjutatud aladel.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks, et vaadata läbi nimetatud lisas sätestatud metoodika- ja teabenõuded, et kajastada valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suuniste muudatusi, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt.

Artikkel 11

Paindlikkusmeetmed

1.   Liikmesriik võib kasutada

a)

artiklis 12 sätestatud üldisi paindlikkusmeetmeid ning

b)

artiklis 13 sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet, et täita artiklis 4 sätestatud kohustust.

2.   Kui liikmesriik ei täida määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punktis da sätestatud seirekohustusi, keelab direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt määratud põhihaldaja (edaspidi „põhihaldaja“) kõnealusel liikmesriigil ajutiselt teha käesoleva määruse artikli 12 lõigete 2 ja 3 kohaseid loovutusi või kasutada käesoleva määruse artikli 13 kohast majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.

Artikkel 12

Üldised paindlikkusmeetmed

1.   Kui liikmesriigis ületab koguheide kogusidumist ja kõnealune liikmesriik on otsustanud kasutada oma paindlikkusmeedet ja palunud määruse (EL) 2018/842 alusel aastaks eraldatud heitkogused kustutada, võetakse kustutatud heitkoguseid arvesse käesoleva määruse artikli 4 kohase kohustuse täitmisel liikmesriigi poolt.

2.   Liikmesriik võib ulatuses, milles kogusidumine ületab koguheidet, ja olles sellest lahutanud määruse (EL) 2018/842 artikli 7 alusel arvesse võetud koguse, loovutada ülejäänud sidumiskoguse mõnele teisele liikmesriigile. Loovutatud kogust võetakse arvesse käesoleva määruse artikli 4 kohase kohustuse täitmise hindamisel sidumiskoguse saanud liikmesriigi poolt.

3.   Liikmesriik võib ulatuses, milles ajavahemikul 2021–2025 ületab kogusidumine liikmesriigis koguheidet, ja olles sellest lahutanud määruse (EL) 2018/842 artikli 7 alusel arvesse võetud koguse või käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teisele liikmesriigile loovutatud koguse, ülejäänud sidumiskoguse ajavahemikku 2026–2030 üle kanda.

4.   Topeltarvestuse vältimiseks lahutatakse määruse (EL) 2018/842 artikli 7 alusel arvesse võetud netosidumiste kogus maha kõnealuse liikmesriigi kogusest, mida tal on võimalik loovutada mõnele teisele liikmesriigile või kanda üle järgmisse ajavahemikku vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3.

Artikkel 13

Majandatava metsamaa paindlikkusmeede

1.   Kui käesoleva määruse kohaselt arvestatud koguheide ületab artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriates liikmesriigis kogusidumist, võib liikmesriik kasutada artiklis 4 sätestatud nõude täitmiseks käesolevas artiklis sätestatud majandatava metsamaa paindlikkusmeedet.

2.   Kui artikli 8 lõikes 1 osutatud arvutuse tulemus on positiivne, võib liikmesriik kõnealuse heite kompenseerida tingimusel, et:

a)

määruse (EL) nr 525/2013 artikli 4 kohaselt esitatud strateegias esitab liikmesriik käimasolevad või kavandatavad spetsiifilised meetmed, et tagada metsade neeldajate ja talletajate säilimine või tõhustamine, ning

b)

ajavahemikul, mil liikmesriik kavatseb kasutada kompenseerimist, ei ületa liidu koguheide kogusidumist käesoleva määruse artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriates. Hinnates, kas koguheide liidus ületab kogusidumist, tagab komisjon liikmesriikide topeltarvestuse vältimise, eelkõige käesolevas määruses ja määruses (EL) 2018/842 sätestatud paindlikkusmeetmete rakendamisel.

3.   Kompenseeritava koguse osas võib asjaomane liikmesriik kompenseerida ainult järgnevalt:

a)

neeldajate eest, mis on arvestatud heitena võrreldes metsa heitkoguse võrdlustasemega, ning

b)

kuni selle liikmesriigi jaoks VII lisas sätestatud kompensatsiooni maksimaalse suuruseni ajavahemikul 2021–2030.

4.   Soome võib kompenseerida kuni 10 miljonit CO2-ekvivalenttonni, tingimusel et lõike 2 punktide a ja b tingimused on täidetud.

Artikkel 14

Õigusaktide täitmise kontroll

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile õigusaktide täitmise aruande 15. märtsiks 2027 ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 15. märtsiks 2032 ajavahemiku 2026–2030 kohta, mis sisaldab koguheite ja kogusidumise saldot iga artiklis 2 sätestatud maa-arvestuskategooria kohta asjaomasel ajavahemikul, kasutades käesolevas määruses sätestatud arvestuseeskirju, ning

Kui see on kohaldatav, antakse aruandes üksikasjalikku teavet artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete ja seotud koguste kasutamise kavatsuse või kasutamise kohta.

2.   Komisjon vaatab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud õigusaktide täitmise aruanded põhjalikult läbi, et hinnata artiklis 4 sätestatud nõuete täitmist.

3.   Komisjon koostab 2027. aastal aruande ajavahemiku 2021–2025 kohta ja 2032. aastal ajavahemiku 2026–2030 kohta, käsitledes selles liidu kasvuhoonegaaside koguheidet ja kogusidumist kõikides artiklis 2 osutatud maa-arvestuskategooriates, lahutades ajavahemiku kohta teatatud koguheitest ja teatatud kogusidumisest väärtuse, mis on saadud, korrutades viiega liidu keskmise teatatud aastase heite ja sidumise ajavahemikul 2000–2009.

4.   Euroopa Keskkonnaamet aitab kooskõlas oma iga-aastase tööprogrammiga komisjoni käesolevas artiklis ettenähtud seire- ja nõuetele vastavuse raamistiku rakendamisel.

Artikkel 15

Register

1.   Komisjon võtab vastavalt käesoleva määruse artiklile 16 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et kehtestada iga liikmesriigi iga maa-arvestuskategooria heite ja sidumise koguste registreerimise normid ning et tagada, et käesoleva määruse artiklite 12 ja 13 kohaste paindlikkusmeetmete rakendamise arvestus on määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registris täpne.

2.   Põhihaldaja kontrollib automaatselt igat käesoleva määruse kohast tehingut ja blokeerib vajaduse korral tehingud, et vältida rikkumisi.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teave peab olema üldsusele kättesaadav.

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõikes 6, artikli 8 lõigetes 8 ja 9, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 3 ning artikli 15 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 9. juulist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõikes 6, artikli 8 lõigetes 8 ja 9, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 3 ning artikli 15 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 3 lõike 2, artikli 5 lõike 6, artikli 8 lõigete 8 ja 9, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 3 ning artikli 15 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17

Läbivaatamine

1.   Käesolevat määrust vaadatakse regulaarselt läbi, võttes muu hulgas arvesse rahvusvahelisi arenguid ja Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks tehtud jõupingutusi.

Artikli 14 lõike 3 kohaselt koostatud aruande järelduste ja artikli 13 lõike 2 punkti b kohaselt läbiviidud hindamise tulemuste põhjal esitab komisjon asjakohasel juhul ettepanekud, mille eesmärk on tagada 2030. aastaks seatud liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi terviklik täitmine ja liidu panus Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kuue kuu jooksul pärast igat Pariisi kokkuleppe artikli 14 alusel tehtud ülemaailmset kokkuvõtet aruande käesoleva määruse toimimise kohta, sealhulgas, kui see on asjakohane, annab hinnangu artiklis 11 osutatud paindlikkusmeetmete mõjule, ning käesoleva määruse panuse kohta 2030. aastaks seatud liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ning panuse kohta Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses vajadusega täiendavate liidu poliitikasuundade ja meetmete, sealhulgas 2030. aasta järgse raamistiku järele, pidades silmas vajalikku suuremat kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja sidumist liidus, ning teeb asjakohasel juhul ettepaneku.

Artikkel 18

Määruse (EL) nr 525/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 525/2013 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine punkt:

„da)

alates 2023. aastast kooskõlas käesoleva määruse IIIa lisas kindlaks määratud meetoditega oma heitkogused ja sidumised, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 (*1) artikliga 2;

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).“;"

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriik võib komisjonilt taotleda erandit esimese lõigu punktist da, et kohaldada IIIa lisas sätestatud meetodist erinevat meetodit, kui nõutavat meetodi parandamist ei suudetud saavutada õigeaegselt, et seda ajavahemiku 2021–2030 kasvuhoonegaaside inventuurides arvesse võtta, või kui meetodi parandamisega seotud kulud oleksid asjaomaste süsiniku talletajatega seotud heite ja sidumise ebaolulisuse tõttu sellise heite ja sidumise arvestuse parandatud meetodi kohaldamisest saadud kasuga võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Liikmesriigid, kes soovivad seda erandit kasutada, esitavad komisjonile 2020. aasta 31. detsembriks oma põhjendatud taotluse, kuhu on märgitud tähtaeg, millest alates võib parandatud meetodeid rakendama hakata, kavandatud alternatiivne meetod või mõlemad ning hinnangu, kus on ära näidatud võimalik mõju arvestuse täpsusele. Komisjon võib taotleda täiendava teabe esitamist konkreetse, mõistliku ajavahemiku jooksul. Kui komisjon teeb erandi, kui ta leiab, et taotlus on õigustatud. Kui komisjon jätab taotluse rahuldamata, põhjendab ta oma otsust.“

2)

Artikli 13 lõike 1 punkti c lisatakse järgmine alapunkt:

„viii)

alates 2023. aastast teave nende poolt määruse (EL) 2018/841 kohaselt kehtestatud kohustuste täitmiseks rakendatud poliitikasuundade ja meetmete kohta ning teave täiendavate poliitikasuundade ja meetmete kohta, mis on kavandatud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või neeldajate tõhustamiseks käesoleva määruse kohastest kohustustest suuremas ulatuses;“.

3)

Artikli 14 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„ba)

alates 2023. aastast kasvuhoonegaaside heite prognoosid kokku ning eraldi prognoosid määrusega (EL) 2018/841 hõlmatud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise kohta;“.

4)

Lisatakse järgmine lisa:

„IIIA LISA

Artikli 7 lõike 1 punktis da osutatud seire- ja aruandlusmeetodid

Lähenemisviis 3: geograafiliselt täpsed andmed maakasutuse muutmise kohta kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.

1. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.

Heite ja sidumise jaoks sellise süsiniku talletaja puhul, mille arvele langeb vähemalt 25–30 % heitest või sidumisest allika või neeldaja kategoorias, mis on liikmesriigi riiklikus inventuurisüsteemis prioriteediks seatud, sest selle kohta esitatud hinnangul on märkimisväärne mõju riigi kasvuhoonegaaside heite summaarsetele inventuuriandmetele seoses heite ja sidumise absoluuttasemega, heite ja sidumise suundumustega või maakasutuskategooriate heite ja sidumise määramatusega, vähemalt 2. määramistasandi meetod kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.

Liikmesriike julgustatakse kasutama 3. määramistasandi meetodit kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma 2006. aasta suunistega kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta.“

Artikkel 19

Otsuse nr 529/2013/EL muutmine

Otsust nr 529/2013/EL muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 3 lõike 2 esimene lõik jäetakse välja.

2)

Artikli 6 lõige 4 jäetakse välja.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 30. mai 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

L. PAVLOVA


(1)  ELT C 75, 10.3.2017, lk 103.

(2)  ELT C 272, 17.8.2017, lk 36.

(3)  Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. mai 2018. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(5)  ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(6)  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta otsus nr 529/2013/EL maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 80).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

(9)  Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30).

(10)  Nõukogu 29. mai 1989. aasta otsus 89/367/EMÜ, millega luuakse alaline metsakomitee (EÜT L 165, 15.6.1989, lk 14).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 26).

(12)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).


I LISA

KASVUHOONEGAASID JA SÜSINIKU TALLETAJAD

A.

Artiklis 2 osutatud kasvuhoonegaasid:

a)

süsinikdioksiid (CO2);

b)

metaan (CH4);

c)

dilämmastikoksiid (N2O)

Need kasvuhoonegaasid on väljendatud CO2-ekvivalenttonnidena ja määratletud vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013.

B.

Artikli 5 lõikes 4 osutatud süsiniku talletajad:

a)

maapealne biomass,

b)

maa-alune biomass,

c)

metsavaris,

d)

lagupuit,

e)

mulla orgaaniline süsinik,

f)

puittooted metsastatud maa ja majandatava metsamaa maa-arvestuskategooriates.


II LISA

PINDALA, VÕRASTIKU LIITUSE JA PUUDE KÕRGUSE PARAMEETRITE MINIMAALSED VÄÄRTUSED

Liikmesriik

Pindala (ha)

Võrastiku liitus (%)

Puude kõrgus (m)

Belgia

0,5

20

5

Bulgaaria

0,1

10

5

Tšehhi Vabariik

0,05

30

2

Taani

0,5

10

5

Saksamaa

0,1

10

5

Eesti

0,5

30

2

Iirimaa

0,1

20

5

Kreeka

0,3

25

2

Hispaania

1,0

20

3

Prantsusmaa

0,5

10

5

Horvaatia

0,1

10

2

Itaalia

0,5

10

5

Küpros

0,3

10

5

Läti

0,1

20

5

Leedu

0,1

30

5

Luksemburg

0,5

10

5

Ungari

0,5

30

5

Malta

1,0

30

5

Madalmaad

0,5

20

5

Austria

0,05

30

2

Poola

0,1

10

2

Portugal

1,0

10

5

Rumeenia

0,25

10

5

Sloveenia

0,25

30

2

Slovakkia

0,3

20

5

Soome

0,5

10

5

Rootsi

0,5

10

5

Ühendkuningriik

0,1

20

2


III LISA

BAASAASTA VÕI AJAVAHEMIK ÜLEMPIIRI ARVUTAMISEKS ARTIKLI 8 LÕIKE 2 KOHASELT

Liikmesriik

Baasaasta/ajavahemik

Belgia

1990

Bulgaaria

1988

Tšehhi Vabariik

1990

Taani

1990

Saksamaa

1990

Eesti

1990

Iirimaa

1990

Kreeka

1990

Hispaania

1990

Prantsusmaa

1990

Horvaatia

1990

Itaalia

1990

Küpros

1990

Läti

1990

Leedu

1990

Luksemburg

1990

Ungari

1985-87

Malta

1990

Madalmaad

1990

Austria

1990

Poola

1988

Portugal

1990

Rumeenia

1989

Sloveenia

1986

Slovakkia

1990

Soome

1990

Rootsi

1990

Ühendkuningriik

1990


IV LISA

RIIKLIK METSANDUSE ARVESTUSKAVA, MIS SISALDAB LIIKMESRIIGI METSA HEITKOGUSE VÕRDLUSTASET

A.   Metsa heitkoguse võrdlustasemete määramise kriteeriumid ja suunised

Liikmesriikide metsa heitkoguse võrdlustasemed määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide põhjal:

a)

võrdlustasemed on kooskõlas eesmärgiga saavutada käesoleva sajandi teisel poolel tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja neeldajates sidumise vahel, sealhulgas võimaliku sidumise suurendamise kaudu vananeva metsa süsinikuvarudes, mis võib vastasel juhul tuua kaasa hoopis neeldajate vähenemise;

b)

võrdlustasemed tagavad, et süsinikuvarusid ei kanta arvestusse üksnes nende olemasolu tõttu;

c)

võrdlustasemed peaksid tagama tõhusa ja usaldusväärse arvestuse, mis kindlustab, et biomassi kasutamisest tulenevat heidet ja sidumist võetakse nõuetekohaselt arvesse;

d)

võrdlustasemed hõlmavad puittoodete süsiniku talletajat, mis võimaldab võrrelda kohese oksüdeerumise eeldust ning esimese astme lagunemise funktsiooni ja poollaguaegade kohaldamist;

e)

eeldatakse, et ajavahemikus 2000–2009 energia eesmärkidel kasutatava metsabiomassi ja tahke metsabiomassi omavaheline suhe ei muutu;

f)

võrdlustasemed peaksid olema kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse kaitsele kaasaaitamise ja loodusressursside säästva kasutamise eesmärkidega, nagu on sätestatud ELi metsastrateegias, liikmesriikide riiklikus metsapoliitikas ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias;

g)

võrdlustasemed on kooskõlas määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud riiklike prognoosidega inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärit heite ja neeldajates sidumise kohta;

h)

võrdlustasemed on kooskõlas kasvuhoonegaaside inventuuride ja asjakohaste varasemate andmetega ning põhinevad läbipaistval, täielikul, järjepideval, võrreldaval ja täpsel teabel. Eelkõige peab võrdlustaseme kujundamiseks kasutatud mudel suutma edasi anda riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri varasemaid andmeid.

B.   Riikliku metsanduse arvestuskava elemendid

Artikli 8 kohaselt esitatud riiklik metsanduse arvestuskava sisaldab järgmisi elemente:

a)

üldine kirjeldus selle kohta, kuidas metsa heitkoguse võrdlustase määratleti ja kuidas käesoleva määruse kriteeriume arvesse võeti;

b)

metsa heitkoguse võrdlustasemes arvesse võetud süsiniku talletajad ja kasvuhoonegaasid, põhjused, miks teatavat süsiniku talletajat ei ole metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel arvesse võetud ning tõendus metsa heitkoguse võrdlustasemes arvesse võetud süsiniku talletajate omavahelise seotuse kohta;

c)

kirjeldus metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel kasutatud lähenemisviisidest, meetoditest ja mudelitest (sealhulgas kvantitatiivne teave), mis on kooskõlas viimati esitatud riikliku inventuuriaruandega ning dokumenteeritud teabe kirjeldusega säästva metsamajandamise tavade ja intensiivsuse ning samuti vastuvõetud riiklike poliitikasuundade kohta;

d)

teave selle kohta, kuidas prognoositakse raiemäärade kujunemist eri poliitikasuundade stsenaariumide korral;

e)

kirjeldus selle kohta, kuidas iga järgmist elementi metsa heitkoguse võrdlustaseme määratlemisel silmas peeti:

i)

metsa majandamise pindala;

ii)

metsadest ja puittoodetest tulenev heide ja sidumine, nagu on näidatud kasvuhoonegaaside inventuurides ja asjakohastes varasemates andmetes;

iii)

metsi iseloomustavad näitajad, sealhulgas metsade vanusega seotud dünaamilised karakteristikud, juurdekasv, raiering ja muu metsamajandamisalane teave praeguse olukorra jätkumise korral;

iv)

varasemad ja tulevased raiemäärad, jaotatuna energeetiliste ja mitteenergeetiliste kasutusalade vahel.


V LISA

PUITTOODETE ESIMESE ASTME LAGUNEMISE FUNKTSIOON, METOODIKA JA VAIKIMISI MÄÄRATUD POOLLAGUAJAD

Metoodikaga seotud probleemid

Kui ei ole võimalik eristada metsastatud maa ja majandatava metsamaa maa-arvestuskategooriatest pärinevaid puittooteid, võib liikmesriik puittoodete arvestuse korral lähtuda eeldusest, et kogu heide ja sidumine toimus majandataval metsamaal.

Tahkete jäätmete kõrvaldamise kohtades olevate puittoodete ja energia saamiseks raiutud puittoodete korral võetakse arvestuse tegemise aluseks kohene oksüdeerumine.

Importiv liikmesriik ei esita oma arvestuses imporditud puittooteid, olenemata nende päritolust („tootmispõhine lähenemisviis“).

Eksporditud puittoodete puhul tähendavad riigipõhised andmed importivas riigis kasutatavaid riigipõhiseid poollaguaegu ja puittoodete kasutamise viise.

Liidus turule viidud puittoodete riigipõhised poollaguajad ei tohiks erineda importivas liikmesriigis kasutatutest.

Liikmesriigid võivad üksnes teavitamise eesmärgil lisada esitatavate andmete hulka andmed energia saamiseks kasutatud, väljastpoolt liitu imporditud puidu osakaalu ning selle puidu päritoluriikide kohta.

Käesolevas lisas kindlaks määratud metoodikate ja vaikimisi kasutatavate poollaguaegade asemel võivad liikmesriigid kasutada riigipõhiseid metoodikaid ja poollaguaegu, tingimusel et need metoodikad ja poollaguajad on määratud kindlaks läbipaistvate ja kontrollitavate andmete alusel ning et kasutatavad meetodid on vähemalt sama üksikasjalikud ja täpsed kui käesolevas lisas sätestatud meetodid.

Vaikimisi määratud poollaguaeg:

„poollaguaeg“ – aastate arv, mis kulub ühes puittoodete kategoorias talletatud süsiniku koguse vähenemiseks pooleni selle esialgsest väärtusest.

Vaikimisi määratud poollaguaeg on järgmine:

a)

2 aastat paberil,

b)

25 aastat puitplaatidel,

c)

35 aastat saetud puidul.

Liikmesriigid võivad liigitada puidupõhiseid materjale, sealhulgas puukoort, mis jäävad punktides a, b ja c osutatud kategooriatesse, võttes aluseks valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised, mis on vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt või Pariisi kokkuleppe osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste konverentsi poolt, tingimusel et olemasolevad andmed on läbipaistvad ja kontrollitavad. Samuti võivad liikmesriigid kasutada nimetatud kategooriate riigipõhiseid alamkategooriaid.


VI LISA

LOODUSLIKEST HÄIRINGUTEST TINGITUD HEITE TAUSTATASEME ARVUTAMINE

1.

Taustataseme arvutamiseks tuleb esitada järgmine teave:

a)

looduslikest häiringutest tingitud heite varasemad tasemed;

b)

prognoosimisel arvesse võetavate looduslike häiringute tüübid;

c)

kõnealuste looduslike häiringute tüüpidega seotud hinnanguline aastane heite üldkogus ajavahemikul 2001–2020 maa-arvestuskategooriate kaupa;

d)

tõendus aegrea järjepidevuse kohta kõikide asjaomaste parameetrite, sealhulgas minimaalse pindala, heitkoguste prognoosimise meetodite ning süsiniku talletajate ja gaaside hõlmatuse osas.

2.

Taustataset arvutatakse ajavahemiku 2001–2020 aegrea keskmisena, jättes välja kõik aastad, mil registreeriti anormaalsed heitkoguste tasemed, st jättes välja kõik statistilised võõrväärtused. Statistiliste võõrväärtuste kindlaksmääramine toimub järgmiselt:

a)

arvutatakse aastate 2001–2020 kogu aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve;

b)

aegreast jäetakse välja need aastad, mil aastane heitkogus erineb keskmisest rohkem kui kahekordse standardhälbe võrra;

c)

arvutatakse uuesti aastate 2001–2020 aegrea aritmeetiline keskmine ja standardhälve ning lahutatakse punkti b kohaselt välja jäetud aastad;

d)

korratakse punktides b ja c kehtestatut seni, kuni võõrväärtusi pole enam võimalik kindlaks määrata.

3.

Pärast taustataseme arvutamist käesoleva lisa punkti 2 kohaselt võib juhul, kui ajavahemiku 2021–2025 ja 2026–2030 konkreetse aasta heide on ületanud taustataseme, millele on liidetud marginaal, jätta taustataset ületavad heitkogused artikli 10 kohaselt arvestusest välja. Marginaal võrdub 95 %-lise tõenäosuse tasemega.

4.

Arvestusest ei jäeta välja:

a)

heidet raiest ja sanitaarraiest, mis toimus maal pärast looduslike häiringute toimumist;

b)

heidet tahtlikust põletamisest, mis toimus maal ühel ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 konkreetsel aastal;

c)

looduslike häiringute esinemise järel raadamisele kuulunud maadel tekkinud heidet.

5.

Artikli 10 lõike 2 kohased teabenõuded hõlmavad järgmist:

a)

kõik asjaomasel aastal looduslikest häiringutest mõjutatud maa-alad, sealhulgas nende geograafiline asukoht, ning loodusliku häiringu periood ja liik;

b)

tõendid selle kohta, et ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 ülejäänud osa jooksul ei ole maadel, mis olid mõjutatud looduslikest häiringutest ja millega seotud heide on arvestusest välja jäetud, toimunud raadamist;

c)

selliste kontrollitavate meetodite ja kriteeriumide kirjeldus, mida tuleb kasutada kõnealustel maadel toimuva raadamise kindlakstegemiseks ajavahemiku 2021–2025 või 2026–2030 ülejäänud aastatel;

d)

võimaluse korral selliste meetmete kirjeldus, mida liikmesriik on võtnud kõnealuste looduslike häiringute mõju ennetamiseks või piiramiseks;

e)

võimaluse korral meetmed, mida liikmesriik on võtnud kõnealustest looduslikest häiringutest mõjutatud maade taastamiseks.


VII LISA

ARTIKLI 13 LÕIKE 3 PUNKTIS B OSUTATUD KOMPENSATSIOONI MAKSIMAALNE SUURUS, MIDA ANTAKSE MAJANDATAVA METSAMAA PAINDLIKKUSMEETME ALUSEL

Liikmesriik

Teatatud keskmine neeldajate sidumine metsamaal ajavahemikus 2000–2009, miljonit CO2-ekvivalenttonni aastas

Kompensatsioonimäär väljendatuna miljonites CO2-ekvivalenttonnides ajavahemikus 2021–2030

Belgia

–3,61

–2,2

Bulgaaria

–9,31

–5,6

Tšehhi Vabariik

–5,14

–3,1

Taani

–0,56

–0,1

Saksamaa

–45,94

–27,6

Eesti

–3,07

–9,8

Iirimaa

–0,85

–0,2

Kreeka

–1,75

–1,0

Hispaania

–26,51

–15,9

Prantsusmaa

–51,23

–61,5

Horvaatia

–8,04

–9,6

Itaalia

–24,17

–14,5

Küpros

–0,15

–0,03

Läti

–8,01

–25,6

Leedu

–5,71

–3,4

Luksemburg

–0,49

–0,3

Ungari

–1,58

–0,9

Malta

0,00

0,0

Madalmaad

–1,72

–0,3

Austria

–5,34

–17,1

Poola

–37,50

–22,5

Portugal

–5,13

–6,2

Rumeenia

–22,34

–13,4

Sloveenia

–5,38

–17,2

Slovakkia

–5,42

–6,5

Soome

–36,79

–44,1

Rootsi

–39,55

–47,5

Ühendkuningriik

–16,37

–3,3


Top