Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32018R0292

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/292, 26. veebruar 2018, millega kehtestatakse pädevate asutuste vahelise teabevahetuse ja abistamise korra ning vormide rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 596/2014 turukuritarvituste kohta (EMPs kohaldatav tekst )

C/2018/1063

OJ L 55, 27.2.2018, p. 34–49 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/292/oj

27.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/34


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/292,

26. veebruar 2018,

millega kehtestatakse pädevate asutuste vahelise teabevahetuse ja abistamise korra ning vormide rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 596/2014 turukuritarvituste kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 9,

ning arvestades järgmist:

(1)

Tagamaks et määruse (EL) nr 596/2014 kohaselt pädevateks asutusteks määratud asutused saavad teha koostööd ja vahetada teavet tõhusalt ja õigel ajal ning abistada kõnealuse määruse otstarbel üksteist vastastikku täiel määral, on kohane kehtestada ühine kord ja ühised vormid, mida pädevad asutused kasutavad teabe vahetamiseks ja abistamiseks, sealhulgas abitaotluste esitamiseks, kättesaamise kinnitamiseks ning kõnealustele taotlustele vastamiseks.

(2)

Kirjalik teabevahetus peaks aitama pädevatel asutustel täita oma ülesandeid. Vajaduse korral võib toimuda ka suuline teabevahetus, sealhulgas enne kirjaliku taotluse saatmist, et esitada teavet peatse abitaotluse kohta ning käsitleda mis tahes küsimusi, mis võivad takistada abi andmist. Kiireloomulistel juhtudel peaks olema lubatud esitada abitaotlus suuliselt, kui olukorra kiireloomulisus ei ole põhjustatud taotlust esitava poole hilinenud tegevusest.

(3)

Määrusega (EL) nr 596/2014 on kehtestatud, et pädevad asutused peavad vahetama teavet ja andma abi. Abitaotluste puhul tuleks siiski võimaluste piires võtta ütlusi või teha kohapealne kontroll või uurimine ainult juhul, kui ainult teabevahetuse taotlusest ei piisa. Eeldatakse, et pädev asutus on enne teise liikmesriigi pädevale asutusele abitaotluse esitamist võtnud oma jurisdiktsioonis ise kõik meetmed, mis on mõistlikkuse piires teostatavad, kuigi tuleb märkida, et sel asutusel ei pruukinud olla võimalik ammendada enne taotluse esitamist kõiki teabe hankimise meetodeid.

(4)

Määruse (EL) nr 596/2014 kohaselt tuleks anda omaalgatuslikku abi, sealhulgas vabatahtlikult, kui liikmesriigi pädeva asutuse hinnangul on tal teavet, mis võiks olla teisele pädevale asutusele kasulik.

(5)

Määruse (EL) nr 596/2014 kohases abitaotluses tuleks esitada piisavalt teavet taotluse sisu, sealhulgas taotluse esitamise põhjuse ja konteksti kohta, et taotlust täitval asutusel oleks võimalik taotlust tõhusalt ja otstarbekalt menetleda. Taotlevale asutusele ei tohiks seada abi saamise eeltingimuseks kahtluse aluseks olevate faktide esitamist, kui küsitud teave on asutusele vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(6)

Lisaks sellele, et abitaotluste esitamiseks ja neile vastamiseks kasutatakse vorme, peaks koostöö kord võimaldama ja soodustama kogu protsessi vältel teabevahetust, konsultatsioone ja suhtlust taotleva asutuse ning taotlust täitva asutuse vahel, tagamaks et teabe- või abitaotlust menetletakse tõhusalt. See kord peaks võimaldama pädevatel asutustel anda üksteisele ka tagasisidet saadud teabe või abi kasulikkuse kohta, selle juhtumi tulemuste kohta, mille puhul abi küsiti, ja kõnealuse teabe või abi andmise käigus tekkinud probleemide kohta.

(7)

Teabevahetuse ja abistamise kord ja vormid peaksid tagama vahetatud või edastatud teabe konfidentsiaalsuse ning isikuandmete töötlemisel üksikisikute kaitset ja kõnealuste andmete vaba liikumist käsitlevate õigusnormide järgimise.

(8)

Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille ESMA on esitanud komisjonile.

(9)

ESMA ei korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avatud avalikku konsultatsiooni ega analüüsinud kulusid ega kasu, mis võivad kaasneda asjaomaste pädevate asutuste jaoks ette nähtud korra ja vormide kehtestamisega, kuna see oleks olnud nimetatud standardite ulatuse ja mõjuga võrreldes ebaproportsionaalne, võttes arvesse, et nende adressaadid oleksid üksnes liikmesriikide pädevad asutused, mitte turuosalised.

(10)

ESMA on küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikliga 37 loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust.

(11)

Selleks et tagada finantsturgude sujuv toimimine ja võttes arvesse, et määrust (EL) nr 596/2014 juba kohaldatakse, on vaja, et käesolev määrus jõustuks ja seda hakataks kohaldama viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses tähendab „turvaline elektrooniline vahend“ kaabli, raadioside, optilise või muu elektromagnetilise tehnoloogia abil andmete töötlemiseks (sealhulgas digitaalne pakkimine), säilitamiseks ja edastamiseks kasutatavaid elektroonikaseadmeid, mille puhul tagatakse, et edastamise ajal säilib teabe terviklikkus, usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus.

Artikkel 2

Kontaktpunktid

1.   Pädevad asutused määravad käesoleva määruse kohaldamiseks kontaktpunktid.

2.   Pädevad asutused edastavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele (edaspidi „ESMA“) kontaktpunktide andmed 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Nad esitavad ESMA-le vajadust mööda ajakohastatud teabe.

3.   ESMA peab pädevate asutuste poolt lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunktide loetelu ja ajakohastab loetelu vajaduse korral, et pädevad asutused saaksid seda kasutada.

Artikkel 3

Abitaotlused

1.   Taotlev asutus esitab abitaotluse kirjalikult posti või faksi teel või turvalise elektroonilise vahendi abil. Ta adresseerib taotluse artikli 2 kohaselt taotlust täitva asutuse määratud kontaktpunktile.

2.   Pädev asutus kasutab abitaotluse esitamiseks I lisas esitatud vormi ja teeb järgmist:

a)

täpsustab üksikasjaliku teabe, mida taotlev asutus taotlust täitvalt asutuselt soovib;

b)

täpsustab vajaduse korral saadava teabe konfidentsiaalsusega seotud küsimused.

3.   Taotlev asutus võib taotlusele lisada dokumendi või tõendusmaterjali, mida peetakse taotluse toetamise seisukohast vajalikuks.

4.   Kiireloomulistel juhtudel võib taotlev asutus esitada abitaotluse suuliselt. Kui taotlust täitva asutusega pole vastupidises kokku lepitud, siis kinnitatakse suuline taotlus seejärel viivitamata kirjalikult, kasutades selleks lõikes 1 osutatud meetodit.

Artikkel 4

Teade taotluse kättesaamise kohta

Taotlust täitev asutus saadab kirjaliku abitaotluse laekumisest kümne tööpäeva jooksul posti või faksi teel või turvalise elektroonilise vahendi abil teate taotluse kättesaamise kohta artikli 2 kohaselt määratud kontaktpunktile, välja arvatud juhul, kui taotluses on määratud teisiti. See kättesaamisteade esitatakse II lisas sätestatud vormil ja see sisaldab võimaluse korral hinnangulist vastamiskuupäeva.

Artikkel 5

Abitaotlusele vastamine

1.   Taotlust täitev asutus vastab abitaotlusele kirjalikult posti või faksi teel või turvalise elektroonilise vahendi abil. Vastus adresseeritakse artikli 2 kohaselt määratud kontaktpunktile, kui taotluses ei ole ette nähtud teisiti.

2.   Taotlust täitev asutus vastab abitaotlusele III lisas sätestatud vormi abil ja teeb järgmist:

a)

kui tal on kahtlusi küsitud teabe täpse sisu suhtes, küsib ta võimalikult kiiresti mis tahes vormis selgitusi;

b)

võtab oma volituste piires kõik võimalikud meetmed, et küsitud abi anda;

c)

rahuldab abitaotlused viivitamata ja viisil, millega on tagatud, et kõik vajalikud reguleerivad meetmed kulgeksid otstarbekalt, võttes arvesse taotluse keerukust ja vajadust kaasata kolmandaid isikuid või muid pädevaid asutusi.

3.   Kui taotlust täitev asutus keeldub pärast abitaotluse saamist täielikult või osaliselt tegutsemast, siis teatab ta taotlevale asutusele oma otsusest kas suuliselt või kirjalikult võimalikult kiiresti. Taotlust täitev asutus esitab ka lõike 1 kohaselt kirjaliku vastuse, milles ta märgib määruse (EL) nr 596/2014 artikli 25 lõikes 2 sätestatud erandid, millele ta on oma keeldumise puhul tuginenud.

Artikkel 6

Abitaotluste saatmise ja töötlemise kord

1.   Taotlev asutus ja taotlust täitev asutus suhtlevad omavahel abitaotluse ja sellele antava vastuse asjus kõige otstarbekamal viisil, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsuse kaalutlusi, suhtluse kiirust, edastatava materjali mahtu ja seda, kui hõlpsalt taotlev asutus teabele juurde pääseb. Eelkõige vastab taotlev asutus kiiresti taotlust täitva asutuse küsimustele, milles palutakse selgitusi.

2.   Kui taotlust täitev asutus saab teada asjaoludest, mille tõttu võib tema hinnanguline vastamiskuupäev viibida rohkem kui kümme tööpäeva, siis teatab ta sellest viivitamata taotlevale asutusele.

3.   Kui see on asjakohane, siis esitab taotlust täitev asutust korrapärast tagasisidet menetlemisel oleva taotluse puhul tehtud edusammude kohta, sealhulgas taotlevale asutusele vastuse esitamise läbivaadatud hinnangulised tähtpäevad.

4.   Kui taotlev asutus on määratlenud taotluse kiireloomulisena, siis konsulteerivad pädevad asutused üksteisega taotlust täitva asutuse poolt taotlevale asutusele ajakohastatud teabe esitamise sageduse asjus.

5.   Taotlust täitev asutus ja taotlev asutus teevad koostööd kõigi taotluse täitmisel tekkida võivate probleemide lahendamiseks.

Artikkel 7

Isikult ütluste võtmise taotluste kord

1.   Kui taotleva asutuse taotlus hõlmab juurdluse või uurimise käigus isikutelt ütluste võtmist, peavad taotlust täitev asutus ja taotlev asutus kooskõlas kehtivate õiguspiirangute ja kõigi menetlusnõuete erinevustega hindama ja arvesse võtma järgmist:

a)

selliste isikute õigused, kellelt ütlusi võtta soovitakse, sealhulgas vajaduse korral enesesüüstamisega seotud küsimused;

b)

taotleva asutuse töötajate osalemise laad (vaatlejatena või aktiivsete osalistena);

c)

taotlust täitva asutuse ja taotleva asutuse töötajate roll ütluste võtmises;

d)

kas isik, kellelt ütlusi võtta soovitakse, omab õigust kasutada seadusliku esindaja abi, ning kui see on nii, siis esindaja osutatava abi ulatus ütluste võtmise kestel, sealhulgas seoses ütluste salvestamise või ütluste kohta koostatavate aruannetega;

e)

kas ütlusi antakse vabatahtlikult või sunniviisiliselt (nende eristamise korral);

f)

kas isik, kellelt ütlusi võtta soovitakse, on taotluse esitamise ajal olemasoleva teabe põhjal tunnistaja või kahtlusalune (nende eristamise korral);

g)

kas taotluse esitamise ajal olemasoleva teabe kohaselt võidakse või plaanitakse ütlusi kasutada kriminaalmenetluses;

h)

ütluste vastuvõetavus taotleva asutuse jurisdiktsioonis;

i)

ütluste salvestamine ja selle suhtes kohaldatavad menetlused, sealhulgas kas tegemist on ütluste andmise ajal tehtud või kokkuvõtliku kirjaliku protokolliga või helisalvestise või audiovisuaalsalvestisega;

j)

kord, mille alusel tõendatakse või kinnitatakse ütlust andvate isikute ütlusi, sealhulgas kas see toimub pärast ütluste andmist, ning

k)

kord, mille alusel taotlust täitev asutus edastab ütlused taotlevale asutusele, sealhulgas edastamise vorm ja aeg.

2.   Taotlust täitev asutus ja taotlev asutus tagavad, et kehtestatud on kord, mis võimaldab nende töötajatel tõhusalt tegutseda, sealhulgas leppida kokku lisateabes, mis võib olla vajalik, sealhulgas järgmine:

a)

ajakava;

b)

loetelu küsimustest, mis tuleb esitada isikule, kellelt ütlusi võetakse;

c)

reisikorraldus, sealhulgas selle tagamine, et taotlust täitev asutus ja taotlev asutus saavad enne ütluste võtmist juhtumi arutamiseks kohtuda, ning

d)

keelte kasutamise kord.

Artikkel 8

Uurimiste või kohapealsete kontrollide taotluste esitamise kord

1.   Kui määruse (EL) nr 596/2014 artikli 25 lõike 6 kohaselt esitatakse uurimise või kohapealse kontrolli taotlus, siis konsulteerivad taotlev asutus ja taotlust täitev asutus teineteisega küsimuses, kuidas on kõige parem abitaotlust täita, võttes arvesse määruse (EL) nr 596/2014 artikli 25 lõike 6 kolmanda lõigu punkte a–e, sealhulgas küsimuses, millised eelised on ühisel uurimisel ja ühisel kohapealsel kontrollil.

2.   Taotlust täitev asutus hoiab taotlevat asutust uurimise või kohapealse kontrolli käiguga kursis ja esitab tulemused taotlevale asutusele piisavalt aegsasti.

3.   Otsustades selle üle, kas tuleks algatada ühine uurimine või ühine kohapealne kontroll, võtavad taotlev asutus ja taotlust täitev asutus arvesse vähemalt järgmist:

a)

taotleva asutuse esitatud abitaotluse sisu, sealhulgas võimalikud ettepanekud selle kohta, kas uurimist või kohapealset kontrolli oleks asjakohane teha ühiselt;

b)

kas asutused uurivad ise eraldi küsimusi, millel on piiriülene mõju, ja kas nende küsimustega tegelemiseks oleks kohasem teha koostööd;

c)

nende jurisdiktsioonides kehtiv õigus- ja regulatiivne raamistik, tagamaks, et mõlemal asutusel on selge ettekujutus ühisuurimist või ühist kohapealset kontrolli ja neile järgnevaid võimalikke menetlusi mõjutavatest seaduslikest ja muudest piirangutest, sealhulgas kõik „ne bis in idem“ põhimõttega seonduvad küsimused;

d)

uurimiseks või kohapealseks kontrolliks vajalik haldus ja juhtimine;

e)

tõenäosus, et faktide väljauurimises jõutakse kokkuleppele;

f)

vahendite eraldamine ja uurimise või kohapealse kontrolli läbiviimise eest vastutavate töötajate määramine;

g)

võimalus koostada asutuste ühine tegevuskava ja iga asutuse tehtava töö ajakava;

h)

mõlema asutuse poolt ühiselt või eraldi võetavate meetmete kindlaksmääramine;

i)

kogutud teabe vastastikune jagamine ja aruandlus eraldi võetud meetmete tulemuste kohta ning

j)

muud juhtumipõhised küsimused.

4.   Kui taotlev asutus ja taotlust täitev asutus otsustavad läbi viia ühise kohapealse kontrolli või ühise uurimise, teevad nad järgmist:

a)

lepivad kokku selle läbiviimises ja lõpetamises;

b)

peavad jooksvalt dialoogi, et koordineerida teabe kogumist ja asjaolude tuvastamist;

c)

teevad ühisuurimise või ühise kohapealse kontrolli käigus tihedat koostööd;

d)

annavad seadusega lubatud määral üksteisele vastastikust abi järgnevates täitemenetlustes, sealhulgas koordineerides ühisuurimise või ühise kohapealse kontrolli tulemusega seotud menetlusi või muid täitmise tagamise meetmeid (haldus-, tsiviil- või kriminaalmenetlused) või vajaduse korral kokkuleppele jõudmise võimalusi;

e)

teevad kindlaks konkreetsed õigusnormid, mis reguleerivad ühise uurimise või ühise kohapealse kontrolli sisu;

f)

kui see on asjakohane, kaaluvad vähemalt järgmist:

1)

ühise tegevuskava koostamine, milles täpsustatakse muu hulgas võetavate meetmete sisu, laad ja ajakava, sealhulgas kummagi asutuse vahe-eesmärgid ja vastutusala töö tulemuste saavutamisel, ning võetakse arvesse nende vastavaid prioriteete;

2)

uurimis- või täitemeetmete või muude menetlustega, sealhulgas uurimise all olevate isikute õigustega seotud menetluste erinevuste ja õiguslike piirangute tuvastamine ja hindamine;

3)

uurimismenetlust ja samuti täitemenetlust mõjutada võivate kutsesaladusega seotud sätete, sealhulgas enesesüüstamise tuvastamine ja hindamine;

4)

avalikkuse ja pressiga suhtlemise strateegia ning

5)

milleks vahetatavat teavet kasutada kavatsetakse.

Artikkel 9

Trahvide sissenõudmisel abistamise kord

1.   Kui esitatakse trahvi sissenõudmise abitaotlus vastavalt määruse (EL) nr 596/2014 artikli 25 lõikele 6, siis konsulteerivad taotlev asutus ja taotlust täitev asutus üksteisega, et leida parim viis taotluse tulemuslikuks rahuldamiseks. Asutused võtavad arvesse meetmeid, mida taotlev asutus on oma jurisdiktsioonis juba võtnud, ja taotlust täitva asutuse riiklikku trahvide sissenõudmise raamistikku.

2.   Taotlust täitev asutus annab kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega abi või teavet, mida on käesoleva artikli kohaldamisel küsitud. Kui soovitud abi võib anda või teavet võib omada taotlust täitva asutuse liikmesriigi muu asutus või asjaomane organ, siis pakub taotlust täitev asutus liikmesriigi õiguse kohaselt taotlevale asutusele teavet, mis on vajalik, et luua otsekontakt taotleva asutuse ning selle muu asutuse või organi vahel, kellel võib olla küsitud teavet.

Artikkel 10

Omaalgatuslik teabevahetus

1.   Selleks et edastada omaalgatuslikult teavet määruse (EL) nr 596/2014 artikli 16 lõike 4 ja artikli 25 lõike 5 kohaselt või kui pädeval asutusel on teavet, mis tema hinnangul võiks aidata teisel pädeval asutusel täita oma ülesandeid määruse (EL) nr 596/2014 kohaselt, siis edastab ta selle teabe kirjalikult posti või faksi teel või turvalise elektroonilise vahendi abil artikli 2 kohaselt määratud pädeva asutuse kontaktpunktile.

2.   Kui teavet saatva pädeva asutuse hinnangul tuleks teave edastada kiirkorras, siis võib ta teatada sellest teisele asutusele suuliselt, tingimusel et seejärel edastatakse teave viivitamata ka kirjalikult.

3.   Omal algatusel esitatavat teavet edastades kasutab pädev asutus IV lisas esitatud vormi, pöörates eritähelepanu teabe konfidentsiaalsusega seotud küsimustele.

Artikkel 11

Teabe piirangud ja lubatud kasutusviisid

1.   Taotlev asutus ja taotlust täitev asutus lisavad igasse abitaotlusesse, abitaotlusele antud vastusesse või omaalgatuslikult edastatud teabesse sobiliku konfidentsiaalsushoiatuse kooskõlas lisades esitatud vormidega.

2.   Kui taotlust täitev asutus peab taotluse rahuldamiseks avalikustama asjaolu, et taotlev asutus on taotluse esitanud, avalikustab taotlust täitev asutus selle üksnes pärast seda, kui ta on arutanud nõutava avalikustamise laadi ja ulatust taotleva asutusega ning saanud selleks taotleva asutuse nõusoleku. Kui taotlev asutus ei anna avalikustamiseks oma nõusolekut, siis jätab taotlust täitev asutus taotluse rahuldamata ja taotlev asutus võib oma taotluse tagasi võtta või peatada, kuni ta saab avalikustamiseks oma nõusoleku anda.

3.   Artikli 10 kohaselt esitatavat teavet kasutatakse ainult selleks, et tagada määruse (EL) nr 596/2014 nõuete järgimine või täitmine, muu hulgas ka selleks, et algatada või viia ellu kriminaal-, haldus-, tsiviilõiguslikke või distsiplinaarmenetlusi, mis põhinevad kõnealuse määruse sätete rikkumisel, või anda nende menetluste elluviimisel abi.

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. veebruar 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).


I LISA

Image Tekst pildi Image Tekst pildi Image Tekst pildi Image Tekst pildi Image Tekst pildi

II LISA

Image Tekst pildi

III LISA

Image Tekst pildi Image Tekst pildi

IV LISA

Image Tekst pildi Image Tekst pildi

Top