28.2.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/60

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/274,

11. detsember 2017,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide ja teadete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad asjakohaste kontrollide kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/561

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 70 ja 72, artikli 91 punkte d–g, artiklit 123, artikli 145 lõiget 3, artikli 147 lõiget 4 ning artikli 223 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (2) eriti selle artikli 62 lõike 2 punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1308/2013 tunnistati kehtetuks ja asendati määrus (EÜ) nr 1234/2007 (3). Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise III peatükk ja II jaotise II peatüki 2. jagu sisaldab veinisektoris kehtestatud eeskirju viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi ja selle haldamise, istandusregistri, saatedokumentide, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri ning pädevate kontrolliasutuste kohta ning kohaldatavaid teavitamisnõudeid, ühtlasi antakse sellega komisjonile õigus võtta vastu asjaomaseid delegeeritud ja rakendusakte. Nimetatud õigusaktid peaksid asendama komisjoni määruste (EÜ) nr 555/2008 (4) ja (EÜ) nr 436/2009 (5) asjakohaseid sätteid, samuti mõningaid komisjoni määruste (EÜ) nr 606/2009 (6) ja (EÜ) nr 607/2009 (7) sätteid, mis on komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/273 (8) kehtetuks tunnistatud või tühistatud.

(2)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 62 on sätestatud liikmesriikidele üldine nõue anda luba viinapuude istutuseks üksnes tootjatele, kes on esitanud taotluse viinapuude istutuseks või taasistutuseks. Kõnealuse määruse artikliga 63 on ette nähtud uusistutuste kaitsemehhanism, mille kohaselt peavad liikmesriigid väljastama igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad 1 % kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, kuid asjakohaste põhjenduste alusel võidakse kehtestada madalamad piirmäärad. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 64 on sätestatud lubade andmise eeskirjad uusistutuseks ning esitatud toetuskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumid, mida liikmesriigid võivad kohaldada.

(3)

Liidu tasandil tuleks kehtestada eeskirjad menetluse kohta, mida liikmesriigid peavad järgima kaitsemehhanismi käsitlevate otsuste langetamisel ning toetuskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumide valikul. Kõnealused eeskirjad peaksid hõlmama otsuste langetamise tähtaegu ja teatavate otsuste tegemata jätmise tagajärgi.

(4)

Liidu õiguse ühetaoliseks kohaldamiseks kõigis liikmesriikides ning selleks, et uusistutuslubade taotlemisel kehtiksid liidu tootjatele samaväärsed eeskirjad, tuleks uusistutuslubade andmise eeskirjades käsitleda ka taotluste töötlemist, valikumenetlust ja iga-aastast lubade andmist. Eeskirjade eesmärk peaks olema tagada süsteemi läbipaistev, õiglane ja õigeaegne toimimine ning vastavus veinisektori vajadustele. Ühtlasi peaksid eeskirjad kaitsma taotluse esitajaid ebavõrdsuse, liigsete viivituste ja ebaproportsionaalse halduskoormuse eest. Kuna veinisektori turustusaasta algab 1. augustil, vastab uusistutuslubade andmine nimetatud kuupäevaks eelduste kohaselt hästi veinisektori vajadustele ja tagab, et viinapuid on võimalik istutada veel sama kalendriaasta jooksul. Tuleks kindlaks määrata sobiv kuupäev, et kõik liikmesriikide langetatud asjaomased otsused avaldataks õigeaegselt enne taotluste esitamise väljakuulutamist ja tootjad saaksid enne taotluse esitamist põhjalikult tutvuda kohaldatavate eeskirjadega.

(5)

Kui toetuskõlblike taotlustega hõlmatud hektarite koguarv ületab märkimisväärselt liikmesriikide poolt eraldatud hektarite arvu, võib see viia olukorrani, kus suur osa taotlejatest saab ainult väikese osa taotletud hektaritest ja keeldub seetõttu vastavatest lubadest, mistõttu nende suhtes võidakse kohaldada karistusi. Selliste olukordade lahendamiseks on asjakohane mitte kohaldada karistusi, kui antud load vastavad pindalale, mis on väiksem kui teatav osa taotletud pindalast. Lisaks tuleks vastavate lubade kaotamise vältimiseks võimaldada liikmesriikidel kanda need üle järgmisse aastasse või jagada need sama aasta sees ümber taotlejate vahel, kelle taotlust ei rahuldatud täielikult ja kes ei keeldunud antud lubadest.

(6)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 66 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/560 (9) artiklites 3 ja 4 on sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse lubade andmist taasistutuseks samas põllumajanduslikus majapidamises. Ühtlasi tuleks liidu tasandil ette näha eeskirjad menetluse kohta, mida liikmesriigid peavad järgima taasistutuslube andes, ja ajaline raamistik, mille vältel liikmesriigid peavad kõnealused load andma. Et tootjad saaksid ületada samas põllumajanduslikus majapidamises taasistutust pärssivad fütosanitaar-, keskkonna- ja operatiivpiirangud, peaks liikmesriikidel olema võimalik lubada tootjatel esitada taotlus mõistliku, kuid piiratud aja jooksul pärast väljajuurimist. Võttes arvesse taasistutuslubadega seotud taotluste esitamisest ja menetlemisest liikmesriikidele ja tootjatele tekkivat olulist halduskoormust, peaks olema võimalik esitada taotlus lihtsustatud menetluse kaudu erijuhtudel, kus taasistutatav ala vastab väljajuuritud alale või kus ei ole kehtestatud piiranguid taasistutusele.

(7)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 68 on sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse lubade andmist enne 31. detsembrit 2015 antud istutusõiguste lubadeks muutmise alusel. Liidu tasandil tuleks kehtestada eeskirjad menetluse kohta, mida liikmesriigid peavad kõnealuseid lube andes järgima. Taotluste esitamiseks ja menetlemiseks tuleks kehtestada ajaline raamistik, et liikmesriikidel oleks võimalik võtta vastu ning menetleda muutmistaotlusi asjakohasel viisil ja õigel ajal.

(8)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 62 lõikele 2 antakse lube tootja põllumajanduslikku majapidamisse kuuluva teatava ala jaoks, mis on taotluses kindlaks määratud. Asjakohaselt põhjendatud juhtudel peaks taotlejatel olema võimalik kõnealust kindlaks määratud ala loa kehtivusaja jooksul muuta. Teatavatel juhtudel peaks see võimalus olema siiski välistatud, et vältida kõrvalehoidmist viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemist.

(9)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 2 punktis a on sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigus- ja haldusnormid, et tagada sertifitseerimise, heakskiitmise ja kontrolli menetlused, millega tagatakse ilma kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähiseta veinide märgistamise ning esitusviisiga esitatud teabe õigsus. Tarbijate kaitse ja õige teavitamise ning ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks kehtestada menetluse ja tehniliste kriteeriumide eeskirjad, mida kohaldatakse ilma kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähiseta turustamiseks mõeldud veinitoodete haldusliku sertifitseerimise, heakskiitmise ja kontrolli suhtes. Samuti tuleks sätestada eeskirjad seoses haldusliku sertifitseerimise kuludega ja tingimustega, mille kohaselt ettevõtjad võivad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 146 kohaselt nimetatud pädevate asutuste järelevalve all koostada oma toodete kohta sertifikaate.

(10)

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikele 2 peavad veinitooteid valdavad füüsilised või juriidilised isikud pidama kõnealuste toodete kohta sissetulevate ja väljaminevate kaupade registrit. Et veinitooted oleksid jälgitavad ja liikmesriigid saaksid kontrollida nende päritolu, omadusi või vastavust lubatud veinivalmistustavadele või toiduohutusnormidele, on vaja sätestada eeskirjad registrisse kantavate toodete ja neid tooteid käsitleva teabe kohta. Samadel põhjustel on vaja sätestada ka eeskirjad kõnealuste toodetega tehtavate toimingute kohta.

(11)

Teatavate veinivalmistustavade käigus, eriti rikastamisel, hapestamisel ja magustamisel on kasutatavate ainetega seotud pettuse oht eriti suur. Seetõttu tuleb nimetatud tavade ja ainete kohta säilitada dokumente ja üksikasjalikke andmeid, et pädevad asutused saaksid kontrollida nende liikumist ja kasutamist kogu veinitootmisprotsessi ulatuses.

(12)	Kuna vahuveinidele ja liköörveinidele lisatakse valmistamise käigus muid aineid, tuleks nende kohta esitada lisateavet peale tavaliste veinide kohta säilitatavate andmete.

(13)

Ühetaolise kohaldamise ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri pidamise suhtes kohaldatavaid nõudeid täpsustada ja kohandada vastavalt tegevuse ja toodete liigile. Nimetatud eesmärgil tuleks käesolevas määruses sätestada meetmed registri koosseisu, andmete registrisse kandmise tähtaegade ja registri sulgemise kohta, samuti meetmed toodete aurumisel või muude mahumuutuste tagajärjel tekkivate kadude lubatud protsendimäärade kohta.

(14)	Turutehingute haldamise ja jälgimise hõlbustamiseks tuleks sätestada toodangu-, varude ja saagideklaratsioonide esitamise tähtpäevad. Kuna saaki koristatakse liikmesriikides eri ajal, peaksid tootjatele kehtestatavad deklaratsioonide esitamise tähtpäevad olema järgustatud.

(15)	Aruandluse hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid kindlaks määrama ettevõtjate poolt toodangu-, varude ja saagi- ning töötlus- või turustusdeklaratsioonides esitatava teabe vormi ja esitamise viisi.

(16)

Delegeeritud määruse (EL) 2018/273 VII peatükis, milles käsitletakse kontrolle, pädevaid asutusi, kontaktasutusi ja vastastikust abi, on nähtud ette võimalus, et liikmesriigi kontaktasutus võib paluda teise liikmesriigi kontaktasutusel võtta kontrollimiseks veini, viinamarjavirde või muu vedela veinitoote proove. Käesolevas määruses tuleks sätestada eeskirjad, mida kohaldatakse proovide kogumise, töötlemise, säilitamise ja analüüsi ning analüüse tegeva labori määramise suhtes.

(17)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklile 39 tuleb liidu tasandil pidada ja ajakohastada isotoopanalüüside andmepanka. Liidu vajaliku varustusega laborites tehtud isotoopanalüüside tulemuste tõlgendamise hõlbustamiseks ning eri laborites tehtud analüüside tulemuste võrdlemiseks tuleks sätestada viinamarjaproovide võtmise ja nendest veini valmistamise ühtsed eeskirjad. Analüüsiandmete kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks tuleks liikmesriikide poolt proovide isotoopanalüüsi tegemiseks määratud laborite suhtes kohaldada heakskiidetud kvaliteedistandardite süsteemi.

(18)

Veinitoodete isotoopanalüüsid ja nende tulemuste tõlgendamine on tundlikud toimingud. Analüüside andmepank peaks aitama ühtlustada liikmesriikide määratud laborites analüüsimeetodeid rakendades saadud tulemuste tõlgendamist. Kõnealuste analüüsitulemuste ühetaolise tõlgendamise saavutamiseks tuleks analüüside andmepank teha nõudmisel kättesaadavaks määratud laboritele, kes esitavad andmeid isotoopanalüüsi meetodeid kasutades, ja pädevatele asutustele, mille liikmesriigid on määranud veinisektoris liidu eeskirjade järgimise tagamiseks, arvestades samas eraandmete kaitse vajadust ja andmepanga loomise eesmärki.

(19)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 62 on sätestatud vajadus kehtestada nõuded viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi rakendamisel liikmesriikide poolt tehtavatele kohapealsetele kontrollidele. Üldised kontrollieeskirjad on vajalikud selgitamaks, et süsteemile vastavuse kontrollimise peamine töövahend on istandusregister. Kõnealused nõuded peaksid andma liikmesriikidele üldise raamistiku riikliku tasandi üksikasjalikumate sätete väljatöötamiseks, et vältida loata istutamist ja tagada, et järgitaks istutuslubade andmise süsteemi eeskirju, sealhulgas lubade kasutamise tähtaegu ja eeldatava taasistutamise korral väljajuurimise tähtaegu, ning täidetaks tootjate poolt lubade saamiseks võetud kohustusi.

(20)

Et kontrollida määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jaos osutatud riiklike toetusprogrammide raames liikmesriikide poolt rakendatud meetmete vastavust liidu õigusele veinisektoris, tuleks käesolevas määruses sätestada kontrollimisega seotud nõuded ning võimaldada määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 145 osutatud istandusregistri kasutamist nimetatud eesmärgil. Samuti tuleks sätestada istandusregistris oleva teabe kontrollimise tingimused, sealhulgas ajakohastatud teabe kättesaadavus, et jälgida ja kontrollida teabe vastavust veinisektoris kehtivatele teabe sisuga seotud eeskirjadele. Nimetatud eesmärgil tuleks sätestada kõigi istandusregistris kindlaks määratud viinamarjakasvatajate halduskontrollide iga-aastaste kohapealsete kontrollide teostamine, määrates kindlaks kontrollide minimaalse protsendimäära aasta kohta ja ühised eeskirjad.

(21)	Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 223 tuleks sätestada eeskirjad, milles käsitletakse ettevõtjate, liikmesriikide ja kolmandate riikide esitatavat teavet, teavitamise meetodeid ja esitatava teabe haldamise korda.

(22)

Et hõlbustada viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi haldamise ja kontrolli kõiki olulisi aspekte käsitleva teabe edastamist liikmesriikidelt komisjonile ning võimaldada süsteemi rakendamise nõuetekohast järelevalvet, tuleks sätestada eeskirjad seoses süsteemiga esitatavate iga-aastaste teavituste sisu, vormi, ajastuse, sageduse ja tähtaegade kohta.

(23)

Veinisektori nõuetekohaseks korraldamiseks on sobiv nõuda, et kõik liikmesriikide teated komisjonile, mis on nõutavad vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013, delegeeritud määrusele (EL) 2018/273 ja käesolevale määrusele, tuleks esitada kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/1183 (10) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/1185, (11) ning määrata kindlaks, kui kaua tuleks säilitada saatedokumente, teavet, dokumente ja registreid.

(24)	Käesolev määrus sisaldab komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/561 (12) sätestatud eeskirju viinapuude istutuseks antavate lubade kohta. Seepärast tuleks rakendusmäärus (EL) 2015/561 tunnistada kehtetuks.

(25)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse rakenduseeskirjad vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 ja määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamiseks

a)	viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi,

b)	sertifitseerimise,

c)	sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri,

d)	kohustuslike deklaratsioonide,

e)	kontrollide ja isotoopanalüüside andmepanga,

f)	teadete suhtes.

II PEATÜKK

VIINAPUUDE ISTUTUSEKS ANTAVATE LUBADE SÜSTEEM

Artikkel 2

Viinapuude istutuseks antavad load

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise III peatükis sätestatud viinapuude istutuseks antavaid lube antakse välja käesoleva määruse kohaselt.

2.   Lõikes 1 osutatud viinapuude istutuseks antavad load hõlmavad uusistutust, taasistutust ja muudetavaid istutusõigusi.

3.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 64 osutatud uusistutuslube väljastatakse igal aastal.

Artikkel 3

Eelnevad otsused uusistutuste jaoks eraldatava pindala kohta

1.   Kui liikmesriigid otsustavad piirata uusistutusteks eraldatavat, lubade vormis jaotatavat üldpindala vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõigetele 2 ja 3, avaldavad nad kõnealused otsused ja nende põhjendused hiljemalt vastava aasta 1. märtsiks.

2.   Kui liikmesriigid võtavad arvesse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 65 osutatud kutseorganisatsioonide või huvitatud tootjarühmade soovitusi, tuleb kõnealused soovitused esitada läbivaatamiseks piisava ajavaruga, enne kui asjaomane liikmesriik teeb lõikes 1 osutatud otsuse uusistutusteks eraldatava üldpindala piiramise kohta. Kõnealused soovitused avaldatakse samuti.

Artikkel 4

Viinapuude uusistutuseks antavate lubade väljaandmise kriteeriumid

1.   Kui liikmesriigid otsustavad kasutada uusistutuslubade andmisel määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kriteeriume, tuleb kõnealused otsused avaldada hiljemalt vastava aasta 1. märtsiks.

2.   Lõikes 1 nimetatud otsustes käsitletakse:

a)	määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 1 teises lõigus loetletud ühe või enama kriteeriumi kohaldamist, sealhulgas asjakohaseid põhjendusi juhul, kui liikmesriigid otsustavad kohaldada artikli 64 lõike 1 punkti d, ja delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 4 lõikes 1 esitatud kriteeriume;

b)	lubade andmiseks riiklikul tasandil eraldatud hektarite arvu: i) proportsionaalselt; ii) vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõikes 2 ja delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 4 lõikes 3 loetletud prioriteetsuskriteeriumidele.

3.   Kui liikmesriigid kavatsevad kohaldada lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud prioriteetsuskriteeriume, peavad nad kindlaks määrama, millist kriteeriumi kohaldada. Liikmesriigid võivad samuti otsustada anda erineva kaalu igale valitud prioriteetsuskriteeriumile. Sellised otsused võimaldavad liikmesriikidel seada üksiktaotlused riiklikul tasandil hektarite eraldamiseks pingeritta lõike 2 punkti b alapunkti ii kohaselt vastavalt sellele, mil määral taotlused vastavad valitud prioriteetsuskriteeriumidele.

Artikkel 5

Uusistutusi käsitlevad standardeeskirjad

1.   Kui liikmesriigid ei avalda artiklites 3 ja 4 osutatud otsuseid vastava aasta 1. märtsiks, kohaldatakse vastaval aastal järgmisi uusistutuslubade andmisega seotud eeskirju:

a)	uusistutuslube väljastatakse pindala kohta, mis vastab 1 %-le kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu on täpsustatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 1, ilma muude piiranguteta;

b)	hektarid jagatakse kõigi tingimustele vastavate taotlejate vahel proportsionaalselt pindalaga, mille jaoks nad luba taotlesid, kui taotletud pindala ületab eraldatud ala.

2.   Liikmesriigid tagavad, et vastaval aastal lõike 1 kohaselt lubade andmise suhtes kohaldatavaid eeskirju käsitlev teave avaldatakse.

Artikkel 6

Viinapuude uusistutust käsitlevate taotluste esitamine

1.   Kui artiklites 3 ja 4 osutatud otsused või artikli 5 lõikes 2 osutatud teave vastaval aastal lubade andmise suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta on avaldatud hiljemalt 1. maiks, avavad liikmesriigid vähemalt ühekuulise perioodi üksiktaotluste esitamiseks.

2.   Taotlustes peab olema märgitud taotleja põllumajanduslikus majapidamises asuva sellise ala täpne suurus ja asukoht, mille jaoks luba taotletakse.

Kui ei ole tehtud otsust piirangute ega artiklite 3 ja 4 kohaste kriteeriumide kohta, võivad liikmesriigid vabastada taotlejad nõudest märkida taotlusesse taotleja põllumajanduslikus majapidamises asuva sellise ala täpne asukoht, mille jaoks luba taotletakse. Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt vajaduse korral lisateavet, kui see on oluline istutuslubade andmise süsteemi rakendamiseks.

3.   Kui liikmesriigid otsustavad kasutada teatavaid kriteeriume viinapuude uusistutuse lubade andmiseks vastavalt artiklile 4, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 1 punktis c ja delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 4 lõikes 1 osutatud toetuskõlblikkuse kriteeriumid: taotluses tuleb märkida viinamarjasaadus(ed), mida taotleja kavatseb uusistutatava(te)l ala(de)l toota, täpsustades, kas taotleja kavatseb toota üht või mitut alljärgnevat toodet: i) kaitstud päritolunimetusega veinid; ii) kaitstud geograafilise tähisega veinid; iii) geograafilise tähiseta veinid, sealhulgas veinid, millele on märgitud andmed viinamarjasordi kohta;

b)

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis e osutatud prioriteetsuskriteerium: taotlused peavad sisaldama majandusalast teavet, millega näidatakse vastava projekti majanduslikku jätkusuutlikkust ühe või mitme delegeeritud määruse (EL) 2018/273 II lisa E osas osutatud põllumajandusliku investeerimisprojekti finantsanalüüsi standardmetoodika alusel;

c)	määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis f osutatud prioriteetsuskriteerium: taotlused peavad sisaldama majandusalast teavet, millega näidatakse potentsiaali konkurentsivõime suurendamiseks delegeeritud määruse (EL) 2018/273 II lisa F osas sätestatud kaalutluste alusel;

d)	määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis g osutatud prioriteetsuskriteerium: taotlused peavad sisaldama teavet, millega näidatakse potentsiaali geograafilise tähisega toodete kvaliteedi parandamiseks delegeeritud määruse (EL) 2018/273 II lisa G osas sätestatud tingimuste alusel;

e)

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis h osutatud prioriteetsuskriteerium: taotlused peavad sisaldama teavet, millega näidatakse, et taotleja põllumajandusliku majapidamise suurus vastab taotluse esitamise ajal lävenditele, mille liikmesriigid kehtestavad delegeeritud määruse (EL) 2018/273 II lisa H osas esitatud sätete alusel;

f)	kui liikmesriigid nõuavad, et taotlejad võtaksid endale delegeeritud määruse (EL) 2018/273 I lisa A ja B osas, II lisa A, B, D, E, F ja G osas ning I osa II punktis osutatud kohustusi seoses vastavate kriteeriumidega, peavad kõnealused kohustused sisalduma ka taotlustes.

Kui liikmesriikidel on võimalik koguda esimese lõigu punktides a–f märgitud mis tahes andmeid otse, võivad nad vabastada taotlejad kõnealuste andmete taotlusse lisamisest.

4.   Pärast lõikes 1 osutatud taotluste esitamise perioodi möödumist teavitavad liikmesriigid toetuskõlblikkuse kriteeriumidele mittevastavaid taotlejaid sellest, et vastavalt liikmesriikide poolt artikli 4 kohaselt vastu võetud otsusele toetuskõlblikkuse kriteeriumide kohta ei vasta nende taotlused kriteeriumidele. Kõnealused taotlused jäetakse kõrvale menetluse edasistest etappidest.

Artikkel 7

Lubade andmine viinapuude uusistutuseks

1.   Kui esitatud toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala ei ületa artikli 3 lõike 1 kohaselt eraldatud pindala(sid), annavad liikmesriigid load tootjate poolt taotletud kogu pindala ulatuses.

2.   Kui esitatud toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala ületab artikli 3 lõike 1 kohaselt eraldatud pindala(sid), kohaldavad liikmesriigid I lisas sätestatud valikumenetlust.

Esimeses lõigus osutatud valikumenetluse tulemuste põhjal annavad liikmesriigid hiljemalt 1. augustiks load väljavalitud taotlejatele. Kui toetuskõlblikke taotlusi ei ole täielikult rahuldatud, teavitatakse taotlejaid sellise otsuse põhjustest.

3.   Kui antud luba vastab vähem kui 50 %-le vastavas taotluses esitatud pindalast, võib taotleja keelduda loast ühe kuu jooksul pärast loa andmise kuupäeva.

Esimeses lõigus osutatud juhul ei kohaldata taotleja suhtes määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 62 lõikes 3 osutatud halduskaristusi. Liikmesriigid võivad otsustada, et vastav arv hektareid eraldatakse samal aastal, hiljemalt 1. oktoobriks, nendele taotlejatele antavate lubade jaoks, kellele anti üksnes osa nende taotletud pindalast lõikes 2 osutatud valikumenetluse tulemuste kohaselt ja kes ei keeldunud vastavatest lubadest. Liikmesriigid võivad samuti otsustada eraldada kõnealused hektarid järgmisel aastal lisaks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 1 sätestatud 1 %-le kogu nende territooriumi viinapuude kasvualast.

Artikkel 8

Piirangud taasistutuslubade andmisele

1.   Kui liikmesriigid otsustavad piirata taasistutuslubade andmist määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 66 lõike 3 ja delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 6 kohaselt piirkondades, mis vastavad kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide valmistamise nõuetele, avaldavad nad kõnealused otsused hiljemalt 1. märtsiks.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 65 osutatud kutseorganisatsioonid või huvitatud tootjarühmad annavad soovitused, mida liikmesriik peab artikli 66 lõike 3 kohaselt arvesse võtma, tehes seda piisava ajavaruga, et neid oleks võimalik enne esimeses lõigus osutatud otsuse tegemist läbi vaadata. Asjaomane liikmesriik avaldab kõnealused soovitused.

2.   Lõikes 1 osutatud otsuseid kohaldatakse ühe aasta jooksul alates otsuste avaldamise kuupäevast.

Kui kutseorganisatsioonide või huvitatud tootjarühmade soovitus antakse kauemaks kui üheks aastaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 65 teises lõigus, kohaldatakse kõnealuseid otsuseid samuti kuni kolm aastat.

Kui nimetatud kutseorganisatsioonid või huvitatud tootjarühmad ei esita asjaomaseid soovitusi läbivaatamiseks piisavalt aegsasti, nagu on sätestatud lõikes 1, või kui liikmesriigid ei avalda asjaomaseid otsuseid hiljemalt 1. märtsiks, annavad liikmesriigid taasistutusloa automaatselt, nagu on sätestatud artiklis 9.

Artikkel 9

Taasistutuslubade andmise menetlus

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 66 lõikes 1 osutatud taotlusi taasistutuslubade saamiseks võib esitada igal ajal selle veiniaasta jooksul, mil toimub väljajuurimine. Liikmesriigid võivad siiski otsustada, et taotlusi taasistutuslubade saamiseks võidakse esitada kuni väljajuurimisaastale järgneva teise veiniaasta lõpuni. Kui kõnealuseid ajapiiranguid ei järgita, ei anna liikmesriigid taasistutusluba.

Taotluses peab olema märgitud sama taotleja põllumajanduslikus majapidamises asuva(te) väljajuuritud ala(de) ja sellis(t)e taasistutatava(te) ala(de) täpne suurus ja asukoht, mille jaoks luba taotletakse. Kui ei ole otsustatud kehtestada artikli 8 kohaseid piiranguid ja taotleja ei ole võtnud delegeeritud määruse (EL) 2018/273 I lisa A osa punkti 2 alapunktis b ja B osa punkti 2 alapunktis b ning sama delegeeritud määruse II lisa B osa punktis 4 ja D osas sätestatud kohustusi, võivad liikmesriigid vabastada taotlejad nõudest märkida taotluses sellis(t)e taasistutatava(te) ala(de) täpne asukoht, mille jaoks luba taotletakse. Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt vajaduse korral lisateavet, kui see on oluline istutuslubade andmise süsteemi rakendamiseks.

Liikmesriigid annavad load automaatselt kolme kuu jooksul alates taotluste esitamisest. Liikmesriigid võivad siiski otsustada kohaldada artiklites 6 ja 7 osutatud ajavahemikke vastavalt uusistutuslubade taotluste esitamise ja lubade andmise suhtes.

2.   Kui taasistutatav ala vastab samale väljajuuritud alale või kui artikli 8 lõike 1 kohaseid piiranguid ei kehtestata, võidakse riigitasandil või liikmesriigi territooriumi teatavate osade suhtes kohaldada lihtsustatud menetlust. Sel juhul võib taasistutusloa andmise kuupäevana käsitada väljajuurimiskuupäeva. Selleks esitab asjaomane tootja hiljemalt selle veiniaasta lõpuks, mil väljajuurimine toimus, järelteate, mida käsitatakse loataotlusena.

3.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 66 lõikes 2 osutatud taotlusi taasistutuslubade saamiseks võib esitada igal ajal kõnealuse aasta jooksul.

Taotluses peab olema märgitud sama taotleja põllumajanduslikus majapidamises asuva(te) väljajuuritava(te) ala(de) ja sellis(t)e taasistutatava(te) ala(de) täpne suurus ja asukoht, mille jaoks luba taotletakse. Taotlused peavad sisaldama ka kohustust juurida välja viinapuude kasvuala hiljemalt neljanda aasta lõpuks alates kuupäevast, mil istutati uued viinapuud. Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt vajaduse korral lisateavet, kui see on oluline istutuslubade andmise süsteemi rakendamiseks.

Liikmesriigid annavad load automaatselt kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Liikmesriigid võivad siiski otsustada kohaldada artiklites 6 ja 7 osutatud ajavahemikke vastavalt uusistutuslubade taotluste esitamise ja lubade andmise suhtes.

Artikkel 10

Lubade andmise menetlus üleminekusätete kohaselt

1.   Kui liikmesriigid otsustasid vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 68 lõike 1 teisele lõigule pikendada istutusõiguste lubadeks muutmise taotluste esitamise perioodi kauemaks kui 31. detsember 2015 ja avaldasid kõnealuse otsuse hiljemalt 14. septembriks 2015, võib tootja esitada lubadeks muutmise taotlusi igal ajal kuni liikmesriikide poolt kõnealuses otsuses kindlaksmääratud perioodi lõpuni.

Taotlustes peab olema märgitud taotleja põllumajanduslikus majapidamises asuva sellise ala täpne suurus ja asukoht, mille jaoks luba taotletakse. Liikmesriigid võivad vabastada taotlejad nõudest märkida taotlusesse taotleja põllumajanduslikus majapidamises asuva sellise ala täpne asukoht, mille jaoks luba taotletakse. Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt vajaduse korral lisateavet, kui see on oluline istutuslubade andmise süsteemi rakendamiseks.

2.   Kui liikmesriigid on kontrollinud nende istutusõiguste kehtivust, mille lubadeks muutmist vastavalt lõikele 1 taotletakse, annavad nad load automaatselt. Muutmistaotluse esitamise ja lubade andmise vahele jääv ajavahemik ei ületa kolme kuud.

Artikkel 11

Loaga hõlmatud konkreetse ala muutmine

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid taotleja soovil otsustada, et viinapuid võib istutada põllumajandusliku majapidamise muul kui loaga hõlmatud konkreetsel saanud alal, tingimusel et uue ala suurus hektarites on sama ja et luba kehtib jätkuvalt vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 62 lõikele 3.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui load on antud taotluses märgitud asukohaga seotud konkreetsetele toetuskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumidele vastavuse alusel ja muutmistaotlus hõlmab uut konkreetset ala, mis asub eespool osutatud asukohast väljaspool.

III PEATÜKK

VEINITOODETE SERTIFITSEERIMINE

Artikkel 12

Sertifitseerimismenetlus ja selle suhtes kohaldatavad tehnilised kriteeriumid

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 2 punktile a vastavas menetluses ilma kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähiseta sertifitseerimiseks, heakskiitmiseks ja kontrollimiseks nõutakse halduslikke tõendeid asjaomaste veinide sildil või esitlusviisiga näidatud veiniviinamarjasordi (-sortide) või aastakäigu tõesuse kinnitamiseks.

Lisaks võivad liikmesriigid näha ette järgmist:

a)	anonüümsete proovide abil korraldatav organoleptiline uuring veini lõhna ja maitse kohta, et kontrollida, kas veini peamised omadused tulenevad kasutatud veiniviinamarjasordist või -sortidest;

b)	ühest veiniviinamarjasordist tehtud veini puhul analüütiline uuring.

Menetlus korraldatakse selles liikmesriigis, kus veini valmistatakse. Eri liikmesriikidest pärit veinide segude korral, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 2 punktis c, võib sertifitseerimine toimuda ükskõik millises asjaomases liikmesriigis.

2.   Sertifitseerimine korraldatakse juhuslike ja riskipõhiste kontrollide alusel kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklitega 36 ja 37 ning käesoleva määruse VI peatükiga.

Sertifitseerimise kulud kannavad sertifitseeritavad ettevõtjad, kui liikmesriigid ei otsusta teisiti.

3.   Enda valmistatud, töödeldud või villitud veinitoodete turustamisega tegelevad ettevõtjad peavad olema liikmesriikide pädevate asutuste poolt tunnustatud ja saama nendelt loa, et sertifitseerida määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 146 kohaselt nimetatud pädevate asutuste järelevalve all päritolu või lähtekohta, omadusi, aastakäiku või veniviinamarjasorti (-sorte) vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklitele 11 ja 12.

IV PEATÜKK

SISSETULEVATE JA VÄLJAMINEVATE KAUPADE REGISTER

Artikkel 13

Registri ulatus ja vorm

1.   Ettevõtjad, kes on kohustatud pidama sissetulevate ja väljaminevate kaupade registrit (käesolevas peatükis „register“) registreerivad:

a)	nende ruumidesse sisse tuleva ja sealt välja mineva määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 147 lõikes 2 osutatud veinitoodete iga partii;

b)	toote kategooria vastavalt artiklis 14 esitatud määratlustele;

c)	delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklis 29 osutatud toimingud, mida tehakse nende ruumides.

Registri iga kande kohta peavad esimeses lõigus osutatud ettevõtjad esitama ühe delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklis 10 osutatud saatedokumentidest või mis tahes muu vastava saadetisega kaasas olnud äridokumendi.

2.   Registrit peetakse ühes järgmises vormis:

a)	järjestikuselt nummerdatud köidetud lehed;

b)	elektrooniliselt säilitatavad andmed, mis esitatakse vastavalt pädevate asutuste kehtestatud üksikasjalikele eeskirjadele;

c)	pädevate asutuste poolt heaks kiidetud tänapäevane raamatupidamissüsteem;

d)	saatedokumentide kogumik, mis sisaldab dokumentide koostamise või turustajatele üleandmise kuupäeva.

Liikmesriigid võivad sätestada ka, et tootjad peavad registrit delegeeritud määruse (EL) 2018/273 VI peatükiga ette nähtud toodangu-, varude või saagideklaratsioonide pöördele kirjutatud märkuste kujul.

Artikkel 14

Registrisse kantavad tooted

1.   Eraldi arvestust peetakse järgmiste registrisse kantavate toodete üle:

a)

kõik määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud kategooriad koos järgmiste eristustega: i) iga kaitstud päritolunimetusega vein ja selliseks veiniks töödeldavad saadused; ii) iga kaitstud geograafilise tähisega vein ja selliseks veiniks töödeldavad saadused; iii) iga vein, millel ei ole kaitstud päritolunimetust ega kaitstud geograafilist tähist ja mis on toodetud ühest veiniviinamarjasordist, ja selliseks veiniks töödeldavad saadused koos viitega määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 81 kohaselt liikmesriigis kasutatavale veiniviinamarjasortide liigitusele ja teabega aastakäigu kohta; iv) iga vein, millel ei ole kaitstud päritolunimetust ega kaitstud geograafilist tähist ja mis on toodetud vähemalt kahest veiniviinamarjasordist, ja selliseks veiniks töödeldavad saadused koos teabega aastakäigu kohta; v) iga toode, mis ei vasta määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 80 või määrusega (EÜ) nr 606/2009 ette nähtud veinivalmistustavadele ja piirangutele ja kuulub määruse (EÜ) nr 606/2009 artikli 10 kohaselt hävitamisele;

b)

kõik järgmised ettevõtja valduses olevad tooted, olenemata kasutuseesmärgist: i) sahharoos; ii) kontsentreeritud viinamarjavirre; iii) puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre; iv) hapestamiseks kasutatavad tooted; v) hapetustamiseks kasutatavad tooted; vi) veinist destilleeritud piiritus; vii) iga veinitoodete kõrvalsaadus, mis kuulub määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa II osa D jaotise ja määruse (EÜ) nr 606/2009 artiklite 14a ja 14b kohaselt kõrvaldamisele, koos märkega, kas vastav tarne on tehtud destilleerimise, äädikatootmise või veini valmistamisega mitteseotud konkreetsel otstarbel.

2.   Erandina lõike 1 punktist a võib kuni 60-liitrisesse mahutisse pandud ja liidu õigusaktide kohaselt märgistatud erinevad kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinid, mis on saadud kolmandalt isikult ja mida hoitakse müügi eesmärgil, registreerida ühel ja samal kontol, tingimusel et iga kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veini sissetulemine ja väljaminemine kajastatakse eraldi.

3.   Registrisse kantakse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise kasutamise õiguse kaotus. Asjaomased tooted registreeritakse ümber mõnele ilma kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähiseta veinide kontole.

Artikkel 15

Teave registris kajastatavate veinitoodete kohta

1.   Artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud toodete iga sissetulemise või väljaminemise kohta esitatakse registris järgmised andmed:

a)	toote partiinumber [kui see on nõutav] vastavalt liidu või riiklikule õigusele;

b)	toimingu kuupäev;

c)	sisse tulnud või välja viidud kogus;

d)	asjaomane toode, kirjeldatuna vastavalt kohaldatavale liidu ja riiklikule õigusele;

e)	viide saatedokumendile või sertifikaadile, mis on või oli vastava saadetisega kaasas delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklite 10, 11 ja 20 kohaselt, v.a sama määruse artiklis 9 osutatud juhtudel.

2.   Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1–9, 15 ja 16 osutatud veinide puhul kannab ettevõtja registrisse nimetatud määruse artiklis 120 osutatud valikulised üksikasjad, kui need esinevad toote sildil või on kavas sinna panna.

3.   Lõikes 2 osutatud veinide ladustamiseks kasutatavad mahutid identifitseeritakse registris ja nende nominaalmaht märgitakse üles. Mahutitele peavad olema märgitud ka liikmesriikide nõutavad asjakohased üksikasjad, mis võimaldavad pädevatel asutustel registri põhjal nende sisu kindlaks teha.

600-liitrise või väiksema mahuga mahutite puhul, mis sisaldavad sama toodet ja mida ladustatakse koos samas partiis, võib üksikute mahutite asemel märkida partii registrisse kui terviku, tingimusel et see on teistest partiidest selgelt eraldi.

4.   Toote varasemate saadetiste korral kantakse registrisse viide dokumendile, mille alusel toimus toote varasem vedu.

Artikkel 16

Teave registris kajastatavate toimingute kohta

1.   Delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklis 29 nimetatud iga toimingu kohta kajastatakse registris järgmised andmed:

a)	sooritatud toimingud;

b)

delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 29 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud toimingute puhul: i) toimingu kuupäev; ii) kasutatavate toodete laad ja kogused; iii) toiminguga saadud toote kogus, sealhulgas veini alkoholisisalduse korrigeerimisega saadud alkoholi kogus ja algsest virdest eemaldatud suhkrulahuses sisalduv suhkru kogus; iv) alkoholisisalduse suurendamisel, hapestamisel, hapetustamisel ja magustamisel kasutatud saaduse kogus; v) toodete kirjeldus enne ja pärast toimingut vastavalt asjakohasele liidu ja riiklikule õigusele;

c)	märgistus mahutitel, milles registritesse kantavad tooted enne toimingut olid ja milles nad on pärast toimingut;

d)	villimise korral täidetud mahutite arv ja nende sisu;

e)	lepingulise villimise korral villija nimi ja aadress.

2.   Kui toote kategooria muutus ei ole tingitud ühestki delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklis 29 osutatud toimingust, eelkõige viinamarjavirde käärimise puhul, märgitakse registritesse muutusjärgse toote kogused ja tüüp.

Artikkel 17

Teave registris kajastatavate vahuveinide ja liköörveinide kohta

1.   Vahuveini valmistamisel kantakse registritesse iga valmistatava kuvee kohta:

a)	valmistamise kuupäev;

b)	kõigi kvaliteetvahuveini kategooriate puhul villimise kuupäev;

c)	kuvee kogus ning kõik selle koostisosad, nende kogus, tegelik alkoholisisaldus ja potentsiaalne alkoholisisaldus;

d)	kasutatud tirage'i segu kogus;

e)	dosage'i segu kogus;

f)	saadud mahutite arv, märkides vajaduse korral vahuveini tüübi jääksuhkrusisalduse järgi, kui asjakohane märge esineb märgistusel.

2.   Liköörveini valmistamisel märgitakse registritesse iga partii kohta:

a)	määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktides e ja f loetletud saaduste lisamise kuupäev;

b)	lisatud saaduse tüüp ja kogus.

Artikkel 18

Teave registris kajastatavate konkreetsete toodete kohta

1.   Artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud toodete eraldi kontodel kajastatakse iga toote kohta järgmisi andmeid:

a)	sissetulevate toodete puhul: i) tarnija nimi ja aadress, viidates vajaduse korral toote veo saatedokumendile; ii) asjaomane kogus; iii) sissetuleku kuupäev;

b)	väljaminevate toodete puhul: i) asjaomane kogus; ii) kasutamise või väljaviimise kuupäev; iii) vajaduse korral kaubasaaja nimi ja aadress.

2.   Määruse (EÜ) nr 606/2009 artikli 14a lõike 2 ja artikli 14b kohaselt välja viidavate kõrvalsaaduste või veinitoodete puhul kantakse registrisse kogused, mille asjaomane ettevõtja arvutab hinnanguliselt vastavalt nimetatud määruse artiklile 14a.

Artikkel 19

Kaod ja isiklik või perekonna tarbimine

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks ladustamise ja töötlemise käigus ning tootekategooria muutmise tõttu aurumisel tekkinud kadude suurimad lubatud protsendimäärad.

2.   Registri pidaja teavitab liikmesriigis kehtestatud tähtaja jooksul kirjalikult kohalikku või piirkondlikku pädevat asutust, kui kaod ületavad:

a)	veo jooksul delegeeritud määruse (EL) 2018/273 V lisa B osa punkti 2.1 alapunktis d osutatud lubatud hälvet ning

b)	esimeses lõigus osutatud juhtudel liikmesriikides kehtestatud maksimaalseid protsendimäärasid.

Esimeses lõigus osutatud pädev asutus võtab vajalikud meetmed kadude uurimiseks.

3.   Liikmesriigid täpsustavad, kuidas kantakse registrisse järgmised üksikasjad:

a)	tootja ja tema pere isiklik tarbimine;

b)	toodete mahu ettenägematud muutused.

Artikkel 20

Andmete registrisse kandmise tähtajad

1.   Artikli 14 lõike 1 punktis a ning artiklites 15 ja 19 osutatud andmed kantakse registrisse:

a)	sissetulevate toodete puhul hiljemalt vastuvõtmisele järgneval tööpäeval ning

b)	kadude, isikliku ja pere tarbimise ja väljaviimise korral hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast tuvastamist, tarbimist või lähetamist.

2.   Delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 29 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva määruse artiklites 16 ja 17 osutatud andmed kantakse registrisse:

a)	hiljemalt toimingule järgneval tööpäeval ning

b)	rikastamise puhul samal päeval.

3.   Käesoleva määruse artikli 14 lõike 1 punktis b ja artiklis 18 osutatud andmed kantakse registrisse:

a)	sissetulevate ja väljaminevate toodete puhul hiljemalt vastuvõtmisele või lähetamisele järgneval tööpäeval ning

b)	kasutamise puhul kasutamise päeval.

4.   Liikmesriigid võivad lubada pikemaid tähtaegu, mis ei ületa 30 päeva, eriti elektroonilise laoarvestuse puhul, tingimusel et pädeval asutusel on võimalik sissetulevaid ja väljaminevaid kaupu ning delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud toiminguid igal hetkel kontrollida muude tõendite põhjal, mida ta usaldusväärseks peab.

Seoses delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 29 lõike 2 punktis b osutatud rikastamistoimingutega võivad liikmesriigid nõuda nende registrisse kandmist enne rikastamistoimingu tegemist.

5.   Erandina lõigetest 1, 2 ja 3 võib ühe ja sama toote väljaviimised registrisse kanda ühe kuu koondkogusena, tingimusel et toode on pandud ainult kuni 10-liitrise nominaalmahuga mahutitesse, mis on suletud ühekorrasulguriga, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 9 lõike 1 punkti e alapunktis i.

Artikkel 21

Registriperioodi lõpetamine

Registriperioodi lõpetamiseks koostatakse liikmesriikide määrataval kuupäeval kord aastas aastabilanss. Aastabilansi raames tehakse kaubavarude inventuur. Olemasolevad varud kantakse edasi järgmisesse aruandeperioodi. Nende kohta tehakse registrikanne aastabilansile järgneva kuupäevaga. Juhul kui aastabilansis on erinevusi bilansiliste varude ja tegelike varude vahel, märgitakse see lõpparuandesse.

V PEATÜKK

DEKLARATSIOONID

Artikkel 22

Toodangudeklaratsioonid

1.   Tootjad esitavad delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklis 31 osutatud toodangudeklaratsiooni jooksva veiniaasta toodangu kohta hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks. Liikmesriigid võivad kehtestada varasema lõpptähtaja või hilise saagi ja konkreetsete veinisaaduste korral lõpptähtaja, mis ei ole hilisem kui 1. märts.

2.   Lõikes 1 osutatud toodangudeklaratsioon peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	tootja identifitseerimisandmed;

b)	toodete hoidmise koht;

c)	veinitootmiseks kasutatud toodete kategooria: viinamarjad, viinamarjavirre (kontsentreeritud, puhastatud kontsentreeritud või osaliselt kääritatud) või kääriv toorvein;

d)	tarnijate nimi ja aadress;

e)	toodangu jaoks kasutatavate viinapuude kasvualad (k.a katseteks mõeldud kasvualad), kust viinamarjad pärinevad, märgituna hektarites ja koos viitega viinamarjaistanduseks kasutatava maatüki asukohale;

f)

veiniaasta algusest alates saadud ja deklaratsiooni kuupäeval ettevõtja valduses olevate veinitoodete maht hektoliitrites või tsentnerites koos täpsema jaotusega värvi (punane/roosa või valge), kasutatud saaduste kategooria (viinamarjad, kääriv toorvein, virre, kaasa arvatud osaliselt kääritatud virre, aga välja arvatud kontsentreeritud ja puhastatud kontsentreeritud virre) ning ühe järgmise tüübi järgi: i) kaitstud päritolunimetusega vein; ii) kaitstud geograafilise tähisega vein; iii) ilma kaitstud päritolunimetuse / kaitstud geograafilise tähiseta sordivein; iv) ilma kaitstud päritolunimetuse / kaitstud geograafilise tähiseta vein; v) veiniaasta kõik ülejäänud tooted, sealhulgas kontsentreeritud virre ja puhastatud kontsentreeritud virre.

Liikmesriigid võivad lubada esitada ühe deklaratsiooni ühe veinivalmistusrajatise kohta.

3.   Toodangudeklaratsiooni märgitav veini kogus on peamise alkoholkäärimise tulemusel saadud üldkogus, kaasa arvatud veinisete.

Muude toodete kui veini koguste ümberarvutamiseks veini hektoliitriteks võivad liikmesriigid kehtestada koefitsiendid vastavalt ümberarvutamist mõjutavatele objektiivsetele kriteeriumidele. Liikmesriigid teatavad koefitsiendid komisjonile koos rakendusmääruse (EL) 2017/1185 III lisa punktis 8 osutatud teatega.

4.   Liikmesriigid nõuavad, et veini tootmiseks mõeldud saadusi turustavad saagikoristajad ja turustajad esitaksid tootjatele toodangudeklaratsioonide täitmiseks vajalikud andmed.

Artikkel 23

Varude deklaratsioonid

1.   Tootjad, töötlejad, villijad ja turustajad esitavad delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklis 32 osutatud varude deklaratsiooni hiljemalt 10. septembriks. Liikmesriik võib kehtestada varasema tähtaja.

2.   Kõnealune deklaratsioon sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	tootjate, töötlejate, villijate või turustajate identifitseerimisandmed;

b)	toodete hoidmise koht;

c)

veinide kohta varud kokku koos täpsema jaotusega värvi (punane/roosa või valge), veini tüübi (kaitstud päritolunimetusega, kaitstud geograafilise tähisega, ilma kaitstud päritolunimetuse/geograafilise tähiseta sordivein või ilma kaitstud päritolunimetuse/geograafilise tähiseta vein), päritolu (liit või kolmandad riigid) ja varude valdaja kategooria (tootja või turustaja) järgi;

d)	virde kohta varud kokku koos täpsema jaotusega värvi (punane/roosa või valge), viinamarjavirde tüübi (kontsentreeritud, puhastatud kontsentreeritud või muu) ja varude valdaja kategooria (tootja või turustaja) järgi.

Deklaratsioonis ei kajastata liidus valmistatud veinitooteid, mis on toodetud sama kalendriaasta jooksul.

Artikkel 24

Saagideklaratsioonid

1.   Kui liikmesriigid nõuavad delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 33 lõikes 1 osutatud saagideklaratsiooni, esitavad saagikoristajad nimetatud deklaratsiooni hiljemalt 15. jaanuariks. Liikmesriigid võivad kehtestada varasema lõpptähtaja või hilise saagi korral lõpptähtaja, mis ei ole hilisem kui 1. märts.

2.   Kõnealune deklaratsioon sisaldab vähemalt järgmist teavet, mis on liigendatud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2018/273 III lisa punkti 1.2 alapunktis 3 esitatud kategooriatele:

a)	saagikoristaja identifitseerimisandmed (andmed peavad vastama delegeeritud määruse (EL) 2018/273 III lisa punkti 1.1 alapunkti 1 kohaselt nõutavale teabele);

b)	toodangu jaoks kasutatavate viinapuude kasvuala (hektarites ja koos viitega viinamarjaistanduseks kasutatava maatüki asukohale);

c)	viinamarjasaagi kogus (tsentnerites);

d)	viinamarjade sihtpunkt (hektoliitrites või tsentnerites); i) töödeldud veiniks deklarandi kui tootja poolt; ii) tarnitud veinitootjate ühistule (viinamarjade või virde kujul); iii) müüdud veinitootjale (viinamarjade või virde kujul); iv) muu sihtpunkt (viinamarjade või virde kujul).

Artikkel 25

Teated ja teabe koondamine

Käesoleva määruse artiklitele 22 ja 23 vastavates toodangu- ja varude deklaratsioonides ja artiklile 24 vastavates saagideklaratsioonides ning vajadusel delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklile 34 vastavates töötlus- või turustusdeklaratsioonides sisalduv teave koondatakse riigi tasandil.

Liikmesriigid kehtestavad kõnealuse teabe neile edastamise vormi ja viisi.

VI PEATÜKK

KONTROLLE KÄSITLEVAD SÄTTED

I JAOTIS

ÜHISED EESKIRJAD

Artikkel 26

Kontrollimiseks kasutatavad proovid

1.   Delegeeritud määruse (EL) 2018/273 VII peatüki kohaldamisel võib liikmesriigi kontaktasutus paluda teise liikmesriigi kontaktasutusel võtta proove vastavalt käesoleva määruse II lisas esitatud juhistele.

2.   Palve esitanud asutus hoiab proove enda käes ning määrab muu hulgas labori, kus neid analüüsida.

II JAOTIS

ISOTOOPANALÜÜSIDE ANDMEPANK

Artikkel 27

Analüüside andmepanga jaoks võetavad proovid

1.   Delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklis 39 osutatud isotoopanalüüside andmepanga loomiseks võtavad liikmesriikide määratud laborid värsketest viinamarjadest proove nende analüüsimise ning töötlemise ja nendest veini valmistamise eesmärgil kooskõlas käesoleva määruse III lisa I osas esitatud juhistega.

2.   Värskete viinamarjade proovid võetakse viinamarjaistandustest, mis asuvad selgelt määratletud mullatüübi, asukoha, viinapuude kujundamismeetodi, viinamarjasordi, vanuse ja viljelustavadega viinamarjakasvatuspiirkondades.

3.   Igal aastal andmepanga jaoks võetavate proovide arv on sätestatud III lisa II osas. Proovide valikul arvestatakse viinamarjaistanduste geograafilist asukohta III lisa II osas loetletud liikmesriikides. Igal aastal võetakse vähemalt 25 % proovidest samadelt katselappidelt kui eelneval aastal.

4.   Proove analüüsivad liikmesriikide määratud laborid, kasutades komisjoni poolt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 80 lõike 5 ja määruse (EÜ) nr 606/2009 artikli 15 kohaselt sätestatud meetodeid. Määratud laborid peavad vastama standardis ISO/IEC 17025:2005 sätestatud katselaborite töö üldkriteeriumidele ja eelkõige osalema tasemekatsete süsteemis, mis hõlmab isotoopanalüüsi meetodeid. Esitatud andmete kvaliteedikontrolli ja valideerimise eesmärgil esitavad laborid kirjalikud tõendid kõnealustele kriteeriumidele vastavuse kohta veinisektori kontrolli Euroopa teabekeskusele (European reference centre for control in the wine sector, ERC-CWS).

5.   Laborid koostavad III lisa IV osale vastava analüüsiaruande ja iga proovi kohta III lisa III osale vastava kirjelduslehe.

6.   Laborid saadavad aruande koopia koos tulemustega ja analüüside tõlgendusega ning koos kirjelduslehe koopiaga ERC-CWSile.

7.   Liikmesriigid ja ERC-CWS:

a)	säilitavad analüüside andmepangas olevad andmed;

b)	säilitavad igat proovi vähemalt kolm aastat pärast proovi võtmise kuupäeva,

c)	kasutavad andmepanka üksnes järelevalveks veini käsitlevate liidu ja liikmesriikide õigusaktide kohaldamise üle või statistilistel või teaduslikel eesmärkidel;

d)	võtavad meetmeid andmete kaitsmiseks, eelkõige varguse ja rikkumise eest;

e)	võimaldavad asjaomastele isikutele ligipääsu failidele asjatu viivituse ja kuluta, et oleks võimalik parandada ebatäpsusi.

8.   ERC-CWS koostab ja ajakohastab igal aastal liikmesriikide määratud laborite nimekirja, kes vastutavad analüüside andmepanga jaoks proovide ettevalmistamise ja mõõtmiste eest.

Artikkel 28

Analüüside andmepangas oleva teabe edastamine

1.   Isotoopanalüüside andmepangas olev teave tehakse nõudmisel kättesaadavaks liikmesriikide määratud laboritele.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib lõikes 1 osutatud teabe, juhul kui see on esinduslik, teha nõudmisel kättesaadavaks liikmesriikide määratud pädevatele asutustele, et tagada liidu eeskirjade järgimine veinisektoris.

3.   Kättesaadavaks tehtav teave võib olla seotud üksnes asjakohaste analüüsiandmetega, mida on vaja võrreldavate omaduste ja algupära prooviga tehtud analüüsi tulemuste tõlgendamiseks. Kõigile teabe kättesaadavaks tegemise teadetele lisatakse meeldetuletus artikli 27 lõike 7 punktis c osutatud andmepanga kasutamise tingimuste kohta.

Artikkel 29

Riiklikud isotoopanalüüside andmepangad

Liikmesriikide andmepankades sisalduvad isotoopanalüüside tulemused saadakse artikli 27 kohaselt võetud ja käideldud proovide analüüsimisel.

III JAOTIS

ERISÄTTED KONTROLLIDE KOHTA

Artikkel 30

Viinapuude istutuseks antavate lubade süsteem

Liikmesriigid kasutavad määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise III peatükis, delegeeritud määruse (EL) 2018/273 II peatükis ja käesoleva määruse II peatükis esitatud eeskirjadele vastavuse kontrollimiseks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 145 osutatud istandusregistrit.

Artikkel 31

Istandusregistris oleva teabe kontrollimine

1.   Liikmesriigid teevad istandusregistris olevad andmed kättesaadavaks, et jälgida ja kontrollida määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jaos osutatud riikliku toetusprogrammi alusel rahastatavaid meetmeid, mille kohta need andmed käivad.

2.   Seoses viinapuude kasvualadega korraldatakse ajakohastatud istandusregistri pidamiseks vähemalt järgmisi kontrolle:

a)

halduskontrollid kõigi istandusregistris kindlaks määratud viinamarjakasvatajate suhtes, kes: i) on pärast viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemiga seotud taotluse või teadete esitamist kasutanud istutus- või taasistutusluba või on istandusregistris andmeid lisanud või muutnud; ii) esitavad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 46 ja 47 osutatud riikliku toetusprogrammi alusel taotluse meetme „viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine“ või „roheline korje“ kasutamiseks; iii) esitavad ühe delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklites 31, 32 ja 33 osutatud deklaratsioonidest;

b)

iga-aastased kohapealsed kontrollid vähemalt 5 % istandusregistris kindlaks määratud viinamarjakasvatajate suhtes. Kui valimisse kaasatud viinamarjakasvatajate suhtes korraldatakse samal aastal kohapealseid kontrolle punkti a alapunktides i ja ii osutatud meetmete raames, lisatakse need kohapealsed kontrollid 5 % aastalävendi täitumise arvestusse, ilma et neid oleks vaja korrata;

c)	süstemaatilised kohapealsed kontrollid, mida korraldatakse sellistel viinapuude kasvualadel, mis ei ole kantud ühtegi põllumajandustootja toimikusse, nagu on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2018/273 IV lisas.

Artikkel 32

Deklaratsioonidega seotud kontrollid

Seoses delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklites 31–34 osutatud deklaratsioonidega korraldavad liikmesriigid kõiki kontrolle ja võtavad kõiki meetmeid, mis on vajalikud kõnealuste deklaratsioonide tõesuse tagamiseks.

VII PEATÜKK

TEATED

Artikkel 33

Viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemiga seotud teated

1.   Liikmesriigid esitavad iga aasta 1. märtsiks komisjonile:

a)	määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 145 lõikes 3 osutatud viinamarjakasvatuspiirkondi käsitleva teate, milles käsitletakse olukorda eelmise veiniaasta 31. juuli seisuga. Nimetatud teade esitatakse käesoleva määruse IV lisa I osas sätestatud kujul;

b)	määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 4 ja artikli 64 lõikes 3 osutatud teated. Nimetatud teated esitatakse käesoleva määruse IV lisa II osas sätestatud kujul;

c)	teate, mis hõlmab käesoleva määruse artiklis 8 osutatud, liikmesriikide määratud piiranguid samas põllumajanduslikus majapidamises taasistutamise kohta. Nimetatud teade esitatakse käesoleva määruse IV lisa V osa tabelis A sätestatud kujul;

d)	käesoleva määruse artiklites 3 ja 8 osutatud kutseorganisatsioonide või huvitatud tootjarühmade ajakohastatud riiklik loetelu;

e)

teate kindlaks tehtud ilma loata istutatud viinapuude kasvuala üldpindala, samuti loata välja juuritud alade üldpindala kohta, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 71 lõikes 3. Kõnealune teade hõlmab eelmist veiniaastat. Teade esitatakse käesoleva määruse IV lisa III osas sätestatud kujul;

f)	kui liikmesriigid otsustavad kohaldada määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis h osutatud prioriteetsuskriteeriumi, rakenduvad delegeeritud määruse (EL) 2018/273 II lisa H osas osutatud piirmäärad, mis käsitlevad põllumajanduslike majapidamiste miinimum- ja maksimumsuurust.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni igal aastal 1. novembriks järgmisest:

a)

uusistutuslubade taotlused, eelmisel veiniaastal käesoleva määruse artikli 7 lõike 1 või 2 kohaselt tegelikult antud load, load, millest taotlejad on keeldunud, ja käesoleva määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt enne 1. oktoobrit teistele taotlejatele antud load. Nimetatud teated esitatakse käesoleva määruse IV lisa IV osas sätestatud kujul;

b)	eelmisel veiniaastal taasistutuseks antud load, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 9. Nimetatud teated esitatakse käesoleva määruse IV lisa V osa tabelis B sätestatud kujul;

c)

kehtivate istutusõiguste lubadeks muutmise alusel eelmise veiniaasta jooksul antud load, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 10. Kõnealune teade esitatakse käesoleva määruse IV lisa VI osas sätestatud kujul ning seda saab esitada üksnes määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 68 lõikes 1 osutatud muutmistähtaja või liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud tähtaja lõpule järgneva aasta 1. novembrini.

3.   Kui liikmesriik ei täida lõikes 1 või 2 sätestatud eeskirju või kui asjaomane teave näib vale, võib komisjon seoses veinisektoriga peatada osa või kõik määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 17 osutatud igakuistest maksetest, kuni teade on nõuetekohaselt esitatud.

4.   Käesolev artikkel ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1337/2011 (13).

Artikkel 34

Teadete ja teabe kättesaadavuse üldeeskirjad

Delegeeritud määruses (EL) 2018/273 ja käesolevas määruses osutatud, komisjonile esitatavad teated esitatakse vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2017/1183 ja rakendusmäärusele (EL) 2017/1185.

Artikkel 35

Saatedokumentide, teabe ja registrite säilitamine

1.   Saatedokumente ja nende koopiaid säilitatakse vähemalt viis aastat alates nende koostamise kalendriaasta lõpust.

2.   Viinapuude istutuseks antavate lubade süsteem käsitlevat teavet, mis esitatakse vastavalt artiklile 33, säilitatakse vähemalt kümme aastat pärast seda veiniaastat, mille jooksul see esitati.

3.   Sissetulevate ja väljaminevate kaupade registrit ning selles kajastatud toiminguid käsitlevaid dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat alates vastava registriaasta lõpetamisest. Kui registris jääb lõpetamata üks või mitu kontot, mis kajastavad väikeseid veinikoguseid, võib need üle kanda teise registrisse nii, et esialgsesse registrisse tehakse ülekandmise kohta märge. Sellisel juhul algab viieaastane periood ülekandmise päevast.

4.   Delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikliga 7 ette nähtud istandusregistri andmeid säilitatakse nii kaua, kuni see on vajalik nendega seotud süsteemi järelevalveks ja kontrollimiseks, aga igal juhul vähemalt viis veiniaastat meetmetega seotud andmete puhul või vähemalt kümme veiniaastat viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemiga seotud andmete puhul alates andmetes käsitletud aastale järgnevast aastast.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) 2015/561 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3)  Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(4)  Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 555/2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega (ELT L 170, 30.6.2008, lk 1).

(5)  Komisjoni 26. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 436/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega (ELT L 128, 27.5.2009, lk 15).

(6)  Komisjoni 10. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 1).

(7)  Komisjoni 14. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 607/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 60).

(8)  Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(9)  Komisjoni 15. detsembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/560, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuslubade andmise süsteemi osas (ELT L 93, 9.4.2015, lk 1).

(10)  Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1183, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega (ELT L 171, 4.7.2017, lk 100).

(11)  Komisjoni 20. aprilli 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1185, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1307/2013 ja (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses komisjonile edastatava teabe ja dokumentidega ning millega muudetakse mitut komisjoni määrust ja tunnistatakse mitu määrust kehtetuks (ELT L 171, 4.7.2017, lk 113).

(12)  Komisjoni 7. aprilli 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/561, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses viinapuude istutuslubade andmise süsteemiga (ELT L 93, 9.4.2015, lk 12).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1337/2011, mis käsitleb Euroopa püsikultuuride statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 357/79 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/109/EÜ (ELT L 347, 30.12.2011, lk 7).

---

---

---

---

---