EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32018L0852

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/852, 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EMPs kohaldatav tekst)

PE/12/2018/REV/2

OJ L 150, 14.6.2018, p. 141–154 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/852/oj

14.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/141


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/852,

30. mai 2018,

millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Jäätmekäitlust tuleks liidus parandada, et kaitsta, säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimese tervist, tagada loodusvarade heaperemehelik, tõhus ja mõistlik kasutamine, edendada ringmajanduse põhimõtteid, hoogustada taastuvenergia levikut, suurendada energiatõhusust ja vähendada liidu sõltuvust imporditud loodusvaradest, pakkudes uusi majanduslikke võimalusi ja tagades pikaajalise konkurentsivõime. Ressursside tõhusam kasutamine annaks liidu äriühingutele, ametiasutustele ja tarbijatele ka märkimisväärset puhassäästu, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside iga-aastast koguheidet.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/62/EÜ (4) pakendite ja pakendijäätmete taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks sätestatud sihtmäärasid tuleks muuta ning suurendada pakendijäätmete ringlussevõttu, et paremini kajastada liidu ringmajanduse edendamise püüdlusi.

(3)

Selleks et tagada liidu jäätmeõiguse suurem sidusus, tuleks direktiivi 94/62/EÜ mõisted viia asjakohasel juhul kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (5) mõistetega, mida kohaldatakse jäätmete suhtes üldiselt.

(4)

Jäätmeteket vältides saab kõige tõhusamalt parandada ressursitõhusust ja vähendada jäätmete keskkonnamõju. Seepärast on tähtis, et liikmesriigid võtaksid asjakohased meetmed, et soodustada turule lastavate korduskasutuspakendite osakaalu suurenemist ja pakendite korduskasutamist. Sellised meetmed võivad hõlmata tagatisrahasüsteeme ja muid stiimuleid, nagu kvantitatiivsete sihtmäärade kehtestamine, korduskasutamise arvesse võtmine ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisel ning diferentseeritud rahaline osamakse korduskasutuspakendite eest pakendite laiendatud tootjavastutuse süsteemide raames. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et stimuleerida korduskasutuspakendite kasutuselevõttu ning vähendada ringlussevõetamatute pakendite tarbimist ja ülemäärast pakendikasutust.

(5)

Kuna korduskasutusega kaasneb uute pakendite turuleviimise ja tekitatud pakendijäätmete koguse kasvu vältimine, tuleks esmakordselt turule viidud korduskasutatavaid müügipakendeid ja korduskasutuseks parandatud puitpakendeid võtta arvesse pakendite ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisel.

(6)

Liikmesriigid peaksid kehtestama jäätmehierarhia kohaldamiseks piisavad stiimulid, sealhulgas majanduslikud vahendid ja muud meetmed. Selliste meetmete eesmärk peaks olema minimeerida pakendite ja pakendijäätmete keskkonnamõju olelusringi seisukohast, võttes arvesse eeliseid, mida pakub kohasel juhul biotoorainel põhinevate materjalide ja mitmekordseks ringlussevõtuks sobivate materjalide kasutamine. Meetmed üldsuse teadlikkuse tõstmiseks eelistest, mida pakuvad ringlussevõetud materjalidest valmistatud pakendid, võivad aidata kaasa pakendijäätmete ringlussevõtu sektori laienemisele. Kui ühekordseks kasutamiseks mõeldud pakendid on toiduhügieeni ning tarbijate tervise ja ohutuse tagamiseks hädavajalikud, peaksid liikmesriigid võtma meetmeid, et tagada selliste pakendite ringlussevõtt.

(7)

Jätkusuutliku biomajanduse toetamine võib aidata vähendada liidu sõltuvust imporditavatest toorainetest. Biotoorainel põhinevad pakendid ja kompostitavad biolagunevad pakendid võivad pakkuda võimalust edendada taastuvallikate kasutamist pakendite tootmiseks, juhul kui see on olelusringi seisukohast kasulik.

(8)

Prügil – olgu linnas, maal, jõgedes ja meredes või mujal – on keskkonnale, kodanike heaolule ja majandusele otsene ja kaudne kahjulik mõju ning puhastamiskulud on ühiskonnale tarbetu majanduslik koormus. Paljud randadel kõige sagedamini leitavad objektid on pakendijäätmed, millel on pikaajaline mõju keskkonnale ning mis mõjutavad negatiivselt turismi ja üldsusele tulenevat kasu kõnealustest loodusaladest. Peale selle toob pakendijäätmete olemasolu merekeskkonnas kaasa jäätmehierarhia tähtsusjärjekorra kahjustamise, eeskätt kuna jäätmete korduskasutamine, ringlussevõtt ja muu taaskasutus on takistatud.

(9)

Direktiivis 94/62/EÜ pakendijäätmete ringlussevõtuks sätestatud sihtmäärade suurendamine annaks selget keskkonnaalast, majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Tuleks tagada, et majanduslikult väärtuslik jäätmematerjal võetakse järk-järgult ja tõhusalt taaskasutusse jäätmeid nõuetekohase käideldes ja seda kooskõlas jäätmehierarhiaga, mis on sätestatud direktiivis 2008/98/EÜ, ning see suunatakse tagasi Euroopa majandusse, mis tähendaks ühtlasi edusamme komisjoni 4. novembri 2008. aasta teatise „Tooraineid käsitlev algatus – majanduskasvu ja tööhõive seisukohast kriitiliste vajaduste rahuldamine“ rakendamisel ja ringmajanduse loomisel.

(10)

Paljud liikmesriigid ei ole vajalikku jäätmekäitlustaristut veel täielikult välja arendanud. Seepärast on oluline seada selged pikaajalised poliitilised eesmärgid, et ringlussevõetav materjal ei jääks jäätmehierarhia madalamatele astmetele.

(11)

Käesolev direktiiv sätestab liidu jäätmekäitluse pikaajalised eesmärgid ning näitab ettevõtjatele ja liikmesriikidele kätte selge suuna, kus teha kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikke investeeringuid. Oma riiklike jäätmekäitlusstrateegiate ja jäätmekäitlustaristusse tehtavate investeeringute kavandamisel peaksid liikmesriigid mõistlikult kasutama ära investeeringuid, sealhulgas liidu fondide kaudu, seades esmatähtsaks jäätmetekke vältimise, sealhulgas jäätmete korduskasutuse ja ringlussevõttu kooskõlas jäätmehierarhiaga.

(12)

Direktiivis 2008/98/EÜ ja nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ (6) sätestatud ringlussevõtu sihtmääradest ja jäätmete prügilasse ladestamise piirangutest tulenevalt ei ole jäätmete taaskasutuse sihtmäärad ega pakendijäätmete ringlussevõtu maksimaalsed sihtmäärad enam vajalikud.

(13)

Mustmetallide ja alumiiniumi ringlussevõtu jaoks tuleks kehtestada eraldi sihtmäärad, et saavutada märkimisväärset majanduslikku ja keskkonnakasu, kuna alumiiniumi suurem ringlussevõtt aitaks märkimisväärselt säästa energiat ja vähendada süsinikdioksiidi heidet. Kehtiv metallpakendite ringlussevõtu sihtmäär tuleks seega jagada kaheks eraldi sihtmääraks nende kahe jäätmeliigi jaoks.

(14)

2030. aastaks püstitatud pakendite ringlussevõtu sihtmäärad tuleks läbi vaadata ning need samaks jätta või neid vajaduse korral suurendada. Selle läbivaatamise käigus tuleks tähelepanu pöörata ka konkreetsetele pakendijäätmevoogudele, nagu kodumajapidamiste, kaubandus- ja tööstuspakendijäätmed ning komposiitpakendijäätmed.

(15)

Ringlussevõtu sihtmäärade arvutamine peaks põhinema ringlussevõetavate pakendijäätmete massil. Üldreeglina peaks ringlussevõetuna märgitud pakendijäätmete massi tegelik mõõtmine toimuma kohas, kus pakendijäätmed sisenevad ringlussevõtutoimingusse. Sellest hoolimata peaks halduskoormuse piiramiseks olema liikmesriikidel rangetel tingimustel ja erandina üldreeglist lubatud määrata ringlussevõetud pakendijäätmete mass kindlaks mis tahes sortimistoimingu väljundi mõõtmise põhjal. Materjalide kadu, mis tekib enne jäätmete ringlussevõtutoimingusse sisenemist, näiteks sortimise või muude eelnevate toimingute tõttu, ei tohiks lisada ringlussevõetuna märgitud jäätmekoguste hulka. Kõnealust kadu saab kindlaks teha elektrooniliste registrite, tehniliste kirjelduste, eri jäätmevoogude keskmise kao määrade arvutamise üksikasjalike reeglite või muude samaväärsete meetmete alusel. Liikmesriigid peaksid sellistest meetmetest aru andma kvaliteedikontrolli aruannetes, mis on lisatud komisjonile jäätmete ringlussevõtu kohta esitatavatele andmetele. Keskmise kao määrad tuleks eelistatavalt kehtestada üksikute sortimiskeskuste tasandil ning need peaksid olema seotud peamiste eri jäätmeliikide, eri allikate (nagu kodumajapidamised, kaubandus jne), eri kogumisskeemide ja eri liiki sortimisprotsessidega. Keskmise kao määrasid tuleks kasutada ainult juhul, kui muud usaldusväärsed andmed puuduvad, eelkõige jäätmesaadetiste ja -ekspordi puhul. Materjalide või ainete massi kadu sellise füüsilise või keemilise muundumise tõttu, mis kuulub paratamatult ringlussevõtutoimingu juurde, mille käigus pakendijäätmed töödeldakse tegelikult toodeteks, materjalideks või aineteks, ei tuleks ringlussevõetuna märgitud jäätmete massist maha arvata.

(16)

Kui pakendijäätmematerjalid lakkavad olemast jäätmed ettevalmistava toimingu tulemusena enne tegelikku töötlemist, võib sellised materjalid lugeda ringlussevõetuks tingimusel, et need töödeldakse edaspidi toodeteks, materjalideks või aineteks, mida kasutatakse kas nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. Materjale, mis lakkavad olemast jäätmed ja mis on mõeldud kasutamiseks kütusena või muu energiaallikana, mida kasutatakse täitematerjalina või mis kõrvaldatakse või mida kasutatakse toimingus, mille eesmärk on sama mis jäätmete taaskasutamise puhul ning mis on muu kui ringlussevõtt, ei tuleks ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisel arvesse võtta.

(17)

Kui ringlussevõtu määra arvutatakse biolagunevate pakendijäätmete aeroobse või anaeroobse töötluse puhul, võib aeroobsesse või anaeroobsesse töötlusse minevaid jäätmekoguseid lugeda ringlussevõetuks tingimusel, et selline töötlemine loob väljundi, mis on mõeldud kasutamiseks ringlussevõetud toote, materjali või ainena. Kuigi sellise töötlemise väljund on tavaliselt kompost või kääritussaadus, võib arvesse võtta ka muid väljundeid, tingimusel et need sisaldavad töödeldud biolagunevate pakendijäätmete hulgaga võrreldavaid ringlusmaterjalide koguseid. Muudel juhtudel, lähtudes ringlussevõtu määratlusest, ei tuleks ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisel arvesse võtta biolagunevate pakendijäätmete töötlemist materjalideks, mis on mõeldud kasutamiseks kütusena või muu energiaallikana, mis kõrvaldatakse või mida kasutatakse toimingus, mille eesmärk on sama mis jäätmete taaskasutamise puhul ning mis on muu kui ringlussevõtt.

(18)

Liikmesriigid peaksid pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgil liidust eksportimisel kasutama tulemuslikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (7) artikli 50 lõikes 4c sätestatud kontrollivolitusi, et nõuda dokumentaalseid tõendeid, mille põhjal saab teha kindlaks, kas saadetis on ette nähtud taaskasutamistoiminguteks, mis on kooskõlas nimetatud määruse artikliga 49, ning kas seda käideldakse seega keskkonnaohutul viisil käitluskohas, mis tegutseb kooskõlas selliste inimtervise ja keskkonnakaitse standarditega, mis vastavad üldjoontes liidu õigusaktides kehtestatud standarditele. Selle ülesande täitmisel võivad liikmesriigid teha koostööd teiste osapooltega, näiteks sihtriigi pädevate asutustega, kontrolliasutuse kui sõltumatu kolmanda isikuga või laiendatud tootjavastutuse süsteemide alusel loodud tootjavastutusorganisatsioonidega, mis võivad teostada kolmandates riikides asuvate käitluskohtade füüsilist ja muud kontrolli. Kvaliteedikontrolli aruandes, mis lisatakse sihtmäärade saavutamist käsitlevatele andmetele, peaksid liikmesriigid esitama teavet meetmete kohta, millega rakendatakse kohustust tagada, et liidust eksporditud jäätmeid töödeldakse üldjoontes samaväärsetes tingimustes, mida nõutakse asjakohases liidu keskkonnaõiguses.

(19)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi parem, õigeaegsem ja ühetaolisem rakendamine ning ennetada rakendamise puudujääke, tuleks seada sisse varajase hoiatamise aruannete süsteem, et teha kindlaks puudused ja võtta meetmeid enne sihtmäärade saavutamise tähtaegu.

(20)

Kuna kasutatud pakendite kogus ja liik sõltuvad tavaliselt tootja, mitte tarbija tehtud valikutest, tuleks luua laiendatud tootjavastutuse süsteem. Tõhusatel laiendatud tootjavastutuse süsteemidel võib olla positiivne keskkonnamõju, kui need vähendavad pakendijäätmete tekkimist ja suurendavad nende eraldi kogumist ja ringlussevõttu. Kuigi pakenditega seotud laiendatud tootjavastutuse süsteemid on enamikus liikmesriikides juba olemas, on nende vahel suured erinevused nende tulemuslikkuse ja tootjavastutuse ulatuse osas. Direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud laiendatud tootjavastutuse norme tuleks seetõttu kohaldada pakenditootjatele mõeldud laiendatud tootjavastutuse süsteemidele.

(21)

Selleks et suurendada pakendijäätmete tekke vältimist, vähendada selle mõju keskkonnale ja edendada kvaliteetsete materjalide ringlussevõttu, tagades samal ajal siseturu toimimise, vältides kaubandustõkkeid ning konkurentsi moonutamist ja piiramist liidus, tuleks läbi vaadata direktiivi 94/62/EÜ ja selle II lisa olulised nõuded ning neid vajaduse korral muuta, et tugevdada nõudeid, mis aitavad parandada korduskasutuse kavandamist ja pakendite kvaliteetset ringlussevõttu.

(22)

Liikmesriikide esitatud andmed on komisjoni jaoks olulised, et hinnata liidu jäätmeõiguse sätete täitmist liikmesriikide poolt. Andmete kvaliteeti, usaldusväärsust ja võrreldavust tuleks parandada, kehtestades ühe ühise koha kõigi jäätmeandmete sisestamiseks, jättes välja aegunud aruandlusnõuded, hinnates liikmesriikide aruandlusmeetodikaid ja võttes kasutusele andmekvaliteedi kontrolli aruande.

(23)

Liikmesriikides iga kolme aasta tagant koostatavad rakendamisaruanded ei ole osutunud tõhusaks vahendiks, millega kontrollida nõuete täitmist või tagada, et direktiivi rakendatakse hästi, ning need tekitavad tarbetut halduskoormust. Seetõttu on asjakohane tunnistada kehtetuks sätted, mis kohustavad liikmesriike koostama selliseid aruandeid. Selle asemel peaks nõuetele vastavuse seire tuginema üksnes andmetele, mida liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile.

(24)

Jäätmekäitluse andmete usaldusväärne esitamine on äärmiselt oluline, et tagada tõhus rakendamine ja andmete võrreldavus liikmesriikide vahel. Seepärast peaksid liikmesriigid direktiivis 94/62/EÜ, nagu seda on muudetud käesoleva direktiiviga, sätestatud sihtmäärade saavutamist käsitlevate aruannete koostamisel lähtuma komisjoni väljatöötatud kõige uuematest normidest ning liikmesriikides nende direktiivide rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste arendatud metoodikast.

(25)

Direktiivi 94/62/EÜ täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 94/62/EÜ artikli 11 lõike 3, artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (8) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(26)

Selleks et tagada käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 94/62/EÜ artikli 5 lõike 4, artikli 6a lõike 9, artikli 12 lõike 3d ja artikli 19 lõike 1 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9).

(27)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt ühest küljest ennetada pakendite ja pakendijäätmete mõju keskkonnale või sellist mõju vähendada, kaitstes seega keskkonda kõrgel tasemel, ning teisest küljest tagada siseturu toimimine ja vältida kaubandustõkkeid ning konkurentsimoonutusi ja -piiranguid liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28)

Direktiivi 94/62/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(29)

Vastavalt 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele õigusaktide uuesti sõnastamisel kasutatava tehnika süstemaatilise kasutamise kohta (10) on uuesti sõnastamise tehnika asjakohane viis tagada liidu õigusaktide loetavus kestval ja üldisel alusel ning hoida ära üksikute muutmisaktide arvu kiiret kasvu, mis sageli muudab õigusaktidest arusaamise raskeks. Lisaks sellele kinnitasid kolm institutsiooni 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes oma kavatsust kasutada õigusloome tehnikana kehtivate õigusaktide muutmisel sagedamini uuesti sõnastamist. Seega, arvestades asjaolu, et direktiivi 94/62/EÜ on juba kuus korda muudetud, oleks asjakohane direktiiv 94/62/EÜ lähitulevikus uuesti sõnastada.

(30)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga (11) selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide edastamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Muudatused

Direktiivi 94/62/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Selleks sätestatakse käesoleva direktiiviga meetmed, mille eesmärk on eeskätt pakendijäätmete vältimine, millele oluliste põhimõtetena lisanduvad pakendite korduskasutus, ringlussevõtt ja muud pakendijäätmete taaskasutamise viisid ning selliste jäätmete lõplik kõrvaldamine, et aidata üle minna ringmajandusele.“

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

punktist 1 jäetakse välja järgmine tekst:

„Komisjon kontrollib ja vaatab vajaduse korral läbi I lisas nimetatud pakendite määratluse selgitavad näited. Esmajärjekorras käsitletakse järgmisi tooteid: CD- ja videokassettide karbid, lillepotid, elastsesse materjali mähitud torud ja silindrid, kleebiste aluspaber ja pakkimispaber. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.“;

b)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.   pakendijäätmed– direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud jäätmete määratlusega hõlmatud pakend või pakendimaterjal, välja arvatud tootmisjäägid;“;

c)

lisatakse järgmised punktid:

„2a.

korduskasutuspakend – olelusringi jooksul mitme veo- või kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud pakend, mida täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks ta valmistati;

2b.

komposiitpakend – pakend, mis on valmistatud kahest või enamast eri materjalikihist, mida ei saa käsitsi üksteisest eraldada ning mis moodustavad ühe sisemisest mahutist ja välisümbrisest koosneva lahutamatu terviku, mida täidetakse, ladustatakse, transporditakse ja tühjendatakse;

2c.

kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed“, „jäätmekäitlus“, „kogumine“, „liigiti kogumine“, „vältimine“, „korduskasutamine“, „töötlemine“, „taaskasutamine“, „ringlussevõtt“, „kõrvaldamine“ ja „laiendatud tootjavastutuse süsteem“.“;

d)

punktid 3–10 jäetakse välja.

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et lisaks artikli 9 kohaselt võetavatele meetmetele rakendatakse pakendijäätmete tekke vältimiseks ja pakendite keskkonnamõju minimeerimiseks ka muid ennetusmeetmeid.

Sellised muud ennetusmeetmed võivad hõlmata riiklikke programme, algatusi laiendatud tootjavastutuse süsteemide kaudu pakendite keskkonnamõju minimeerimiseks või samalaadseid meetmeid, mis on liikmesriikides kohasel juhul ettevõtjatega ning tarbija- ja keskkonnaorganisatsioonidega konsulteerides tarvitusele võetud ning kavandatud paljude jäätmetekke vältimise algatuste koondamiseks ja kasutamiseks.

Liikmesriigid kasutavad jäätmehierarhia kohaldamise stimuleerimiseks majandushoobasid ja muid meetmeid, näiteks direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas nimetatud meetmeid või muid asjakohaseid vahendeid ja meetmeid.“;

b)

lõige 3 jäetakse välja.

4)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Korduskasutus

1.   Liikmesriigid võtavad kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiaga meetmeid, et soodustada turule lastavate korduskasutuspakendite ja pakendite korduskasutuse süsteemide osakaalu suurendamist keskkonnaohutul viisil ning kooskõlas asutamislepinguga, samas kahjustamata toiduhügieeni ja tarbijate ohutust. Sellised meetmed võivad hõlmata muu hulgas järgmist:

a)

tagatisrahasüsteemide kasutamine;

b)

kvalitatiivsete või kvantitatiivsete sihtmäärade kehtestamine;

c)

majanduslike stiimulite kasutamine;

d)

igal aastal turule lastavate korduskasutuspakendite minimaalse protsendimäära kehtestamine iga pakendivoo kohta.

2.   Artikli 6 lõike 1 punktides f - i osutatud sihtmäärade kohandatud taseme saavutamiseks võib liikmesriik võtta teataval aastal arvesse selliste esmakordselt turule lastavate korduskasutatavate müügipakendite keskmist osakaalu, mida on eelneva kolme aasta jooksul pakendite korduskasutuse süsteemi raames korduvalt kasutatud.

Kohandatud taseme arvutamiseks lahutatakse

a)

artikli 6 lõike 1 punktides f ja h kehtestatud sihtmääradest käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud korduskasutatavate müügipakendite osakaal kõigist turule lastud müügipakenditest ja

b)

artikli 6 lõike 1 punktides g ja i kehtestatud sihtmääradest käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ja asjaomasest pakendimaterjalist koosnevate korduskasutatavate müügipakendite osakaal kõigist turule lastud sellest materjalist müügipakenditest.

Asjaomase sihtmäära kohandatud taseme arvutamisel võetakse sellisest osakaalust arvesse kõige rohkem viis protsendipunkti.

3.   Liikmesriik võib artikli 6 lõike 1 punktis f, punkti g alapunktis ii, punktis h ja punkti i alapunktis ii kehtestatud sihtmäärade arvutamisel võtta arvesse korduskasutamiseks parandatud puitpakendite koguseid.

4.   Selleks et tagada käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 ühetaolised rakendamistingimused, võtab komisjon hiljemalt 31. märtsil 2019 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise kord ning käesoleva artikli lõike 3 kohaste sihtmäärade arvutamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

5.   Hiljemalt 31. detsembriks 2024 vaatab komisjon läbi korduskasutuspakendeid käsitlevad andmed, mida liikmesriigid esitavad vastavalt artiklile 12 ja III lisale, eesmärgiga kaaluda võimalust kehtestada pakendite korduskasutuse kvantitatiivsed sihtmäärad, sealhulgas nende arvutamise kord, ning mis tahes täiendavad pakendite korduskasutamist edendavad meetmed. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on kohasel juhul lisatud seadusandliku akti ettepanek.“

5)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikele 1 lisatakse järgmised punktid:

„f)

hiljemalt 31. detsembriks 2025 võetakse ringlusse vähemalt 65 % kogu pakendijäätmete massist;

g)

hiljemalt 31. detsembriks 2025 võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt:

i)

plast: 50 %;

ii)

puit: 25 %

iii)

mustmetall: 70 %;

iv)

alumiinium: 50 %;

v)

klaas: 70 %;

vi)

paber ja kartong: 75 %;

h)

hiljemalt 31. detsembriks 2030 võetakse ringlusse vähemalt 70 % kogu pakendijäätmete massist;

i)

hiljemalt 31. detsembriks 2030 võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt:

i)

plast: 55 %;

ii)

puit: 30 %;

iii)

mustmetall: 80 %;

iv)

alumiinium: 60 %;

v)

klaas: 75 %;

vi)

paber ja kartong: 85 %.“;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„1a.   Ilma et see piiraks lõike 1 punktide f ja h kohaldamist, võib liikmesriik lõike 1 punkti g alapunktides i–vi ja lõike 1 punkti i alapunktides i–vi osutatud sihtmäärade saavutamise tähtaegu kuni viis aastat edasi lükata, tingimusel et:

a)

erand ei ole suurem kui 15 protsendipunkti üksikust sihtmäärast või jagatuna kahe sihtmäära vahel;

b)

erandi tõttu ei jää ringlussevõtu määr ühegi sihtmäära puhul alla 30 %;

c)

erandi tõttu ei jää ringlussevõtu määr ühegi lõike 1 punkti g alapunktides v ja vi ning lõike 1 punkti i alapunktides v ja vi osutatud sihtmäära puhul alla 60 % ning

d)

liikmesriik annab komisjonile hiljemalt 24 kuud enne käesoleva artikli lõike 1 punktis g või i kehtestatud tähtaja saabumist teada, et ta kavatseb osutatud tähtaja edasi lükata ja esitab kooskõlas käesoleva direktiivi IV lisaga rakenduskava. Liikmesriik võib nimetatud kava ühendada direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti b kohaselt esitatava rakenduskavaga;

1b.   Kolme kuu jooksul pärast lõike 1a punkti d kohaselt esitatud rakenduskava kättesaamist võib komisjon liikmesriigilt nõuda, et liikmesriik muudaks nimetatud kava, kui komisjon leiab, et kava ei vasta IV lisa nõuetele. Asjaomane liikmesriik esitab muudetud kava kolme kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist.

1c.   Hiljemalt 31. detsembriks 2024 vaatab komisjon läbi lõike 1 punktides h ja i sätestatud sihtmäärad, et need samaks jätta või neid kohasel juhul suurendada. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on kohasel juhul lisatud seadusandliku akti ettepanek.“;

c)

lõiked 2, 3, 5, 8 ja 9 jäetakse välja.

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6a

Sihtmäärade saavutamise arvutamise reeglid

„1.   Selleks et kindlaks teha, kas artikli 6 lõike 1 punktides f - i sätestatud sihtmäärad on saavutatud:

a)

arvutavad liikmesriigid vastaval kalendriaastal tekkinud ja ringlussevõetud pakendijäätmete massi. Liikmesriigis tekkinud pakendijäätmeid võib lugeda võrdseks selles liikmesriigis samal aastal turule lastud pakendite kogusega;

b)

on ringlussevõetud pakendijäätmete mass arvutustes selliste jäätmeteks muutunud pakendite mass, millega on esmalt tehtud kõik vajalikud kontrolli-, sortimis- ja muud eelnevad toimingud, et kõrvaldada jäätmematerjalid, mis ei ole edasiseks töötlemiseks mõeldud, ja tagada kvaliteetne ringlussevõtt, ning millega seejärel tehakse ringlussevõtutoiming, mille käigus jäätmematerjalid tegelikult töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks.

2.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel mõõdetakse ringlussevõetud pakendijäätmete massi siis, kui jäätmetega hakatakse tegema ringlussevõtutoimingut.

Erandina esimesest lõigust võib ringlussevõetud pakendijäätmete massi mõõta sortimistoimingu lõpus, tingimusel et:

a)

sellise toimingu väljund võetakse seejärel ringlusse;

b)

selliste materjalide või ainete massi, mis kõrvaldatakse ringlussevõtutoimingule eelnevate lisatoimingutega ja mida ringlusse ei võeta, ei võeta ringlussevõetud jäätmetena märgitava jäätmete massi arvutamisel arvesse.

3.   Liikmesriigid kehtestavad pakendijäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks tõhusa süsteemi, et tagada käesoleva artikli lõike 1 punktis a ning käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b sätestatud tingimuste täitmine. Et tagada ringlussevõetud pakendijäätmete kohta kogutud andmete usaldusväärsus ja täpsus, võib süsteem koosneda kas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 35 lõike 4 kohaselt loodud elektroonilisest registrist, sorditud jäätmete kvaliteeti käsitlevate nõuete tehnilisest kirjeldusest või sorditud jäätmete keskmistest kaomääradest eri jäätmeliikide ja jäätmekäitlustavade kaupa. Keskmisi kaomäärasid kasutatakse ainult siis, kui usaldusväärseid andmeid ei ole võimalik muul viisil saada, ja keskmiste kaomäärade arvutamisel võetakse aluseks arvutuste tegemise kord, mis on kehtestatud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõike 10 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktiga.

4.   Artikli 6 lõike 1 punktides f - i sätestatud sihtmäärade saavutamise kontrollimiseks tehtavates arvutustes võib aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevate biolagunevate pakendijäätmete kogust arvestada ringlussevõetud kogusena, kui sellise töötlemise tulemusena tekib kompost, kääritussaadus või muu väljund, milles on sisendiga võrreldes sarnane kogus ringlussevõetud materjale ja mida kasutatakse ringlusse võetud toote, materjali või ainena. Kui väljundit kasutatakse maapinnal, võivad liikmesriigid seda ringlussevõetud materjaliks lugeda ainult siis, kui selle kasutuse tulemusel paraneb põllumajanduslik või keskkonnaseisund.

5.   Kui pakendijäätmematerjalid lakkavad olemast jäätmed ettevalmistava toimingu tulemusena enne töötlemist, võib sellised materjalid lugeda ringlussevõetuks tingimusel, et need töödeldakse edaspidi toodeteks, materjalideks või aineteks, mida kasutatakse nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. Kui aga materjale, mis on lakanud olemast jäätmed, kasutatakse kütusena või muu energiaallikana või need põletatakse, ladestatakse prügilasse või kasutatakse tagasitäitena, ei võeta neid ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise arvutamisel arvesse.

6.   Selleks et arvutada, kas artikli 6 lõike 1 punktides f - i sätestatud sihtmäärad on saavutatud, võivad liikmesriigid võtta arvesse jäätmete põletamise järel eraldatud ja ringlussevõetud metalli koguseid vastavalt põletatud pakendijäätmete osakaalule tingimusel, et ringlussevõetud metallid vastavad teatavatele kvaliteedikriteeriumitele, mis on kehtestatud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõike 9 kohaselt vastu võetud rakendusaktis.

7.   Pakendijäätmeid, mis saadeti teise liikmesriiki kõnealuses teises liikmesriigis ringlussevõtmiseks, võib artikli 6 lõike 1 punktides f - i sätestatud sihtmäärade saavutamisel arvesse võtta üksnes see liikmesriik, kus kõnealused pakendijäätmed koguti.

8.   Liidust eksporditud pakendijäätmeid võetakse käesoleva direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud sihtmäärade saavutamisel arvesse liikmesriigis, kus pakendijäätmed koguti, kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuded on täidetud ja kui eksportija suudab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1013/2006 (*1) tõendada, et jäätmesaadetis vastab kõnealuse määruse nõuetele ning pakendijäätmete käitlemine väljaspool liitu toimus tingimustes, mis üldiselt vastavad asjakohase liidu keskkonnaõiguse nõuetele.

9.   Selleks et tagada käesoleva artikli lõigete 1-5 ühetaolised rakendamistingimused, võtab komisjon hiljemalt 31. märtsil 2019 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise kord, eriti seoses tekkinud pakendijäätmete massiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).“"

7)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6b

Varajase hoiatamise aruanne

1.   Komisjon koostab koostöös Euroopa Keskkonnaametiga eduaruanded artikli 6 lõike 1 punktides f - i sätestatud sihtmäärade saavutamise kohta hiljemalt kolm aastat enne iga tähtaega, mis on kõnealustes sätetes ette nähtud.

2.   Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist:

a)

hinnang liikmesriikide kaupa selle kohta, kui kaugele on jõutud sihtmäärade saavutamisel;

b)

nende liikmesriikide loetelu, kelle puhul on oht, et neid sihtmäärasid ei saavutata vastava tähtaja jooksul, koos asjakohaste soovitustega asjaomasele liikmesriigile;

c)

liidu piires tuntud parimate tavade näited, millest võib olla abi sihtmäärade saavutamisel.“

8)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Tagastamise, kogumise ja taaskasutamise süsteemid

1.   Käesolevas direktiivis kehtestatud eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid selliste süsteemide kasutuselevõtuks, millega tagatakse:

a)

kasutatud pakendite ja/või pakendijäätmete tagastamine ja/või kogumine tarbijatelt, teistelt lõppkasutajatelt või jäätmevoost, et suunata need kõige sobivamasse käitlusse;

b)

kogutud pakendite ja/või pakendijäätmete kordus- või taaskasutamine, sealhulgas ringlussevõtt.

Nimetatud süsteemid peavad olema osavõtuks avatud asjaomaste sektorite ettevõtjatele ja pädevatele ametiasutustele. Neid kohaldatakse ka imporditud toodete suhtes mittediskrimineerivatel tingimustel, mille hulgas on ka süsteemidele juurdepääsu üksikasjalik kord ja kehtestatud kasutustasud, ja need kavandatakse nii, et vastavalt asutamislepingule vältida kaubandustõkkeid või konkurentsimoonutusi.

2.   Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembriks 2024 kehtestatakse kõigi pakendite jaoks laiendatud tootjavastutuse süsteemid kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklitega 8 ja 8a.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed on osa kõiki pakendeid ja pakendijäätmeid hõlmavast poliitikast, milles võetakse eelkõige arvesse keskkonnakaitse ning tarbijate tervise, ohutuse ja hügieeninõudeid, pakendatud kaupade ja kasutatud materjalide kvaliteedi, autentsuse ja tehniliste omaduste kaitset ning tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitset.

4.   Liikmesriigid võtavad meetmeid, et edendada pakendijäätmete kvaliteetset ringlussevõttu ning et ringlussevõtusektorid vastaksid kvaliteedistandarditele. Selleks kohaldatakse pakendi-, sealhulgas komposiitpakendijäätmete suhtes direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõiget 1.“

9)

Artiklisse 9 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Hiljemalt 31. detsembriks 2020 uurib komisjon põhinõuete karmistamise teostatavust, pidades muu hulgas silmas kordusskasutuse paremat kavandamist ning kvaliteetse ringlussevõtu edendamist, samuti nende nõuete paremat täitmist. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on kohasel juhul lisatud seadusandlik ettepanek.“

10)

Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 21a käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks tingimused, mille alusel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontsentratsioonitasemeid ei kohaldata ringlussevõetud materjalide ning suletud ja kontrollitud ahelas toimuva tooteringluse suhtes, samuti pakenditüübid, mis vabastatakse käesoleva artikli lõike 1 kolmandas taandes sätestatud nõudest.“

11)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega: „Teabesüsteemid ja aruandlus“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 osutatud andmebaasid sisaldavad III lisal põhinevaid andmeid ja annavad eelkõige teavet pakendite ja pakendijäätmete liikumise ulatuse, omaduste ja muutuste kohta ühe liikmesriigi tasemel (kaasa arvatud teave pakendimaterjalide ja nende valmistamisel kasutatavate komponentide toksilisuse või ohtlikkuse kohta).“;

c)

lõige 3 jäetakse välja;

d)

lisatakse järgmised lõiked:

„3a.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 6 lõike 1 punktide a - i rakendamise andmed ning andmed korduskasutuspakendite kohta.

Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud III lisa põhjal vastavalt käesoleva artikli lõikele 3d.

Esimene aruandlusperiood artikli 6 lõike 1 punktides f - i sätestatud sihtmäärade ning korduskasutuspakendite andmete kohta algab esimesel täispikal kalendriaastal pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega kehtestatakse andmete esitamise vorm vastavalt käesoleva artikli lõikele 3d, ning see hõlmab kõnealuse aruandlusperioodi andmeid.

3b.   Käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne ja aruanne artikli 6a lõigete 3 ja 8 kohaselt võetud meetmete rakendamise kohta, sealhulgas kohaldatavuse korral üksikasjalik teave keskmiste kaomäärade kohta.

3c.   Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriigi andmekogumise korraldust, andmeallikaid ja kasutatavat metoodikat, samuti andmete täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse pärast seda, kui liikmesriigid on esimest korda andmeid esitanud, ja seejärel iga nelja aasta järel.

3d.   Komisjon võtab hiljemalt 31. märtsiks 2019 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõike 3a kohaste andmete esitamise vorm. Käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 1 punktide a - e rakendamise aruandluseks kasutavad liikmesriigid vormi, mis on kehtestatud komisjoni otsusega 2005/270/EÜ (*2). Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(*2)  Komisjoni 22. märtsi 2005. aasta otsus 2005/270/EÜ, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta kehtestatakse andmebaasisüsteemi vormid (ELT L 86, 5.4.2005, lk 6).“;"

e)

lõige 5 jäetakse välja.

12)

Artikkel 17 jäetakse välja.

13)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Kohandamine teaduse ja tehnika arenguga

1.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis on vajalikud selleks, et kohandada artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 teise lõigu kuuendas taandes osutatud identifitseerimissüsteemi teaduse ja tehnika arenguga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta pakendi määratlust käsitlevaid selgitavaid näiteid, mis on esitatud I lisas.“

14)

Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Erimeetmed

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kui on vaja ületada raskused käesoleva direktiivi sätete kohaldamisel eelkõige inertsete pakendimaterjalide suhtes, mis on liidus turule lastud väga väikestes kogustes (s.o umbes 0,1 % massist), meditsiiniseadmete ja ravimite esmaste pakendite, väikepakendite ja luksuspakendite suhtes.“

15)

Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee, mis on loodud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*3) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“"

16)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 21a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 11 lõikes 3, artikli 19 lõikes 2 ja artiklis 20 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4. juulist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 3, artikli 19 lõikes 2 ja artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*4) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 11 lõike 3, artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*4)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

17)

II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

18)

Lisatakse IV lisa vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 5. juuliks 2020 Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 30. mai 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

L. PAVLOVA


(1)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 98.

(2)  ELT C 17, 18.1.2017, lk 46.

(3)  Euroopa Parlamendi 18. aprilli 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. mai 2018. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(6)  Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).

(8)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(10)  EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(11)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.


LISA

1)   

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 teine taane asendatakse järgmisega:

„—

Pakend kavandatakse, toodetakse ja turustatakse viisil, mis võimaldab selle kordus- või taaskasutamist, sealhulgas ringlussevõttu – vastavalt jäätmehierarhiale – ja selle keskkonnamõju vähendamist miinimumini pakendijäätmete ja pakendijäätmete käitlemise jääkide kõrvaldamisel.“;

b)

punkti 3 alapunktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

Kompostimise teel taaskasutatav pakend

Kompostimise eesmärgil töödeldavate pakendijäätmete biolagunevus peab võimaldama eraldi kogumist ja kompostimist või tegevust, milleks neid jäätmeid kasutatakse.

d)

Biolagunev pakend

Biolagunevad pakendijäätmed peavad lagunema nii füüsiliselt, keemiliselt, soojuslikult kui bioloogiliselt, nii et suurem osa lõppkompostist laguneb lõpuks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks. Oksüdantide toimel lagunevaid plastpakendeid ei loeta biolagunevateks.“

2)   

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

tabelites 1 ja 2 asendatakse rida „Metall“ kahe reaga „Mustmetallid“ ja „Alumiinium“;

b)

tabelit 2 muudetakse järgmiselt:

i)

teise veeru pealkiri „Tarbitud pakendite tonnaaž“ asendatakse pealkirjaga „Esmakordselt turule lastud pakendite tonnaaž“;

ii)

kolmanda veeru pealkiri „Korduvkasutatud pakendid“ asendatakse peakirjaga „Korduskasutuspakendid“;

iii)

kolmanda veeru järele lisatakse järgmine:

„Korduskasutatavad müügipakendid

Tonnaaž

Protsendimäär“

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

c)

tabelites 3 ja 4 asendatakse read pealkirjadega „Metallpakendid“ ridadega, mille pealkiri on „Mustmetallpakendid“ ja „Alumiiniumpakendid“.

3)   

Lisatakse järgmine lisa:

„IV LISA

ARTIKLI 6 LÕIKE 1A PUNKTI D KOHASELT ESITATAV RAKENDUSKAVA

Artikli 6 lõike 1a punkti d kohaselt esitatav rakenduskava hõlmab järgmist:

1)

pakendijäätmete ja seda moodustavate jäätmevoogude ringlussevõtu, prügilasse ladestamise ja muu käitlemise varasemate, praeguste ja prognoositavate määrade hinnang;

2)

hinnang direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 28 ja 29 kohaste olemasolevate jäätmekäitluskavade ja jäätmetekke vältimise programmide rakendamisele;

3)

põhjused, miks liikmesriik leiab, et ta ei ole suuteline saavutama artikli 6 lõike 1 punktides g ja i sätestatud asjaomast sihtmäära kindlaksmääratud tähtaja jooksul, ja hinnang ajapikendusele, mis on selle sihtmäära saavutamiseks vajalik;

4)

käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 1 punktides g ja i sätestatud sihtmäärade saavutamiseks vajalikud meetmed, mida kohaldatakse liikmesriigis ajapikenduse jooksul, sealhulgas asjakohased majandushoovad ja muud meetmeid, millega stimuleerida direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 lõikes 1 ja IVa lisas sätestatud jäätmehierarhia kohaldamist;

5)

käesoleva lisa punktis 4 kindlaks määratud meetmete rakendamise ajakava, nende rakendamiseks pädeva asutuse määramine ja hinnang nende individuaalsele panusele ajapikenduse puhul kohaldatavate sihtmäärade saavutamisse;

6)

teave jäätmekäitluse rahastamise kohta kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega;

7)

meetmed andmete kvaliteedi parandamiseks, kui see on asjakohane, et saavutada paremaid kavandamis- ja järelevalvetulemusi jäätmekäitluses.“


Top