EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32018H0719(01)

Komisjoni soovitus, 18. juuli 2018, suuniste kohta, mis käsitlevad Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi ühetaolist rakendamist liidus (EMPs kohaldatav tekst)

C/2018/4072

OJ C 253, 19.7.2018, p. 1–6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

19.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 253/1


KOMISJONI SOOVITUS,

18. juuli 2018,

suuniste kohta, mis käsitlevad Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi ühetaolist rakendamist liidus

(EMPs kohaldatav tekst)

(2018/C 253/01)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 (1) kohaselt tagab Euroopa Liidu Raudteeamet (edaspidi „amet“) Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (edaspidi „ERTMS“) ühetaolise rakendamise ja koostalitlusvõime liidus. Selleks kontrollib amet, et kavandatud tehnilised lahendused vastavad asjakohasele koostalitluse tehnilisele kirjeldusele (KTK), ja annab oma heakskiidu otsusega.

(2)

Heakskiitmisprotsessi, mida amet ja taotlejad peavad järgima, ei ole siiski täielikult kirjeldatud.

(3)

Selleks et tugevdada taotleja õiguspäraseid ootusi direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 19 sätestatud heakskiitmisprotsessi ajal ja hõlbustada ERTMSi ühetaolist rakendamist liidus, peaksid taotleja ja amet järgima käesolevas soovituses esitatud suuniseid.

(4)

Selleks et ennetada tehnilisi probleeme ja hõlbustada direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 18 kehtestatud püsiseadmete kasutuselevõtu loa andmise protsessi, peaksid riiklikud ohutusasutused osalema algusest peale heakskiitmisprotsessis ja neil peaks olema juurdepääs taotleja esitatud dokumentidele.

(5)

Kuna ERTMSi raudteeäärne allsüsteem hõlmab erinevaid lepinguid ja eri liiki hankeid, peaksid amet ja taotlejad järgima protsessi, mis hõlmab kõiki selliseid lepinguliike ja samal ajal tagab, et kavandatud tehnilised lahendused oleksid asjaomaste KTKdega täielikus vastavuses ja seega täielikult koostalitlusvõimelised.

(6)

Amet ja taotlejad peaksid kasutama ameti loodud probleemide logi järelevalvevahendina, et selgitada võimalikult varases etapis välja kõik koostalitlusvõimet mõjutavad võimalikud probleemid ja neid jälgida. Taotleja peaks esitama tõendeid koostalitlusvõimet mõjutavate probleemide lahendamise kohta.

(7)

Amet peaks kasutama ka anonüümseks muudetud probleemiloetelu kui vahendit, mille abil jagada kogemusi ja hõlbustada ühetaolist rakendamist ERTMSi valdkonnas.

(8)

Soovituses esitatud heakskiitmisprotsessi käsitlevad suunised ei tohiks kattuda direktiivis (EL) 2016/797 ja asjaomastes KTKdes kirjeldatud vastavushindamisasutuse tehtava vastavushindamisega. Amet peaks tagama, et komisjoni määruse 2016/919 (2) artiklis 5 ja lisa punktis 6.1.2.3 sätestatud raudteeäärse Euroopa rongijuhtimissüsteemi (edaspidi „ETCS“) seadmete ja raudteealase globaalse mobiilsidesüsteemi (edaspidi „GSM-R“) seadmete vastavustõendamist käsitlev teave tehakse kättesaadavaks vastavalt kõnealustele sätetele. Amet peaks seda teavet võimalikult vara kontrollima, et ennetada mis tahes probleeme, minimeerida kulusid, vähendada heakskiitmisprotsessi kestust ja tagada, et kavandatud tehniline lahendus on koostalitlusvõimeline.

(9)

Heakskiitmisprotsessi lihtsustamiseks peaks taotleja algatama enne taotluse ametlikku esitamist ametiga dialoogi. Selle esialgse kaasamise etapi jooksul peaksid taotleja ja amet leppima kokku heakskiitmisprotsessi ajakavas, sealhulgas tähtaegades, võttes arvesse hankemenetluse liiki ja heakskiitmisprotsessi. Riiklikud ohutusasutused võivad teha koostööd ja esitada esialgse kaasamise võimalike tulemuste kohta oma arvamuse.

(10)

Ametile pärast heakskiitmisprotsessi esialgset etappi makstavad lõivud tuleks sätestada komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/764 (3).

(11)

Apellatsioonikogu kodukord tuleks sätestada komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/867 (4).

(12)

Käesolevas soovituses sisalduvad suunised on esitatud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 51 osutatud komiteele arutamiseks,

SOOVITAB JÄRGMIST:

A osa. Üldsätted

1.

Taotleja võtab ametiga ühendust kohe, kui on kavas kuulutada välja selliste ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hange, mille jaoks on vaja ameti heakskiitu.

2.

Taotleja esitab piisavalt üksikasjaliku tehnilise dokumentatsiooni, et ametil oleks võimalik kontrollida, et rakendamiseks ette nähtud tehnilised lahendused on täielikult koostalitlusvõimelised.

3.

Amet ja asjaomane riiklik ohutusasutus teevad koostööd ja jagavad teavet, et ennetada ja lahendada mis tahes tehnilisi probleeme ning seega hõlbustada riikliku ohutusasutuse tööd allsüsteemi kasutuselevõtmise loa valdkonnas. Riiklik ohutusasutus võib esitada arvamusi määruse (EL) 2016/796 artiklis 12 osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu (edaspidi „ühtne kontaktpunkt“) kogu protsessi, sh esialgse kaasamise etapi jooksul, tehniliste küsimuste ja kavandamise kohta.

4.

Heakskiitmisprotsessi ajal antud teave tehakse riiklikule ohutusasutusele kättesaadavaks.

5.

Taotleja ja amet järgivad heakskiitmisprotsessi, mis koosneb kolmest etapist:

a)

esialgne kaasamine;

b)

toimiku esitamine ja selle täielikkuse kontroll;

c)

hindamine ja otsus.

6.

Taotleja esitab võimalikult varases etapis ühtse kontaktpunkti kaudu heakskiitmiseks vajaliku taotlustoimiku, sh kavandatud tehniliste lahenduste kirjelduse ja dokumentaalsed tõendid selle kohta, et kavandatud tehnilised lahendused vastavad asjakohastele kontrolli ja signaalimise allsüsteemide KTKdele, mis on loetletud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 19:

a)

hankedokumentide kavand või kavandatud tehniliste lahenduste kirjeldus

projekti kirjeldus, sh andmed ühe või mitme liini või võrgustiku kohta, mida projekt või projektide kombinatsioon hõlmab; geograafiline asukoht, ühe- ja kaherööpmeliste raudteede kilomeetrite arv, ERTMSi tase, väljalase ja versioon, koostalitluse komponendid ja jaamad;

tõendid selle kohta, et pakkumus või leping või mõlemad sisaldavad asjakohast kontrolli ja signaalimise KTKd, väljalaset ja versiooni;

projektiplaan, mis sisaldab tulemusi, vahe-eesmärke ja tähtaegasid;

rakendatavate ERTMS-funktsioonide loetelu;

määruse (EL) 2016/919 artiklis 5 ja kõnealuse määruse lisa punktis 6.1.2.3 osutatud tehnilised eeskirjad ja katsestsenaariumid;

katsestrateegia ja katseplaan;

b)

dokumentaalsed tõendid tingimuste kohta, mis on vajalikud allsüsteemi tehniliseks ja talitluslikuks ühilduvuseks veeremiüksustega, mida kõnealuses võrgustikus on kavas kasutada;

c)

dokumentaalsed tõendid selle kohta, et kavandatud tehniline lahendus vastab asjakohasele kontrolli ja signaalimise allsüsteemi KTKle, ning muud sellised asjakohased dokumendid nagu riikliku ohutusasutuse arvamused, vastavustõendamise deklaratsioonid või vastavussertifikaadid;

kui see on asjakohane, siis riikliku ohutusasutuse poolt väljaantud ERTMSi raudteeäärsete seadmete luba, mis on asjakohane seoses taotleja esitatud kavandatud tehnilise lahendusega;

kui need on olemas, siis koostalitluse komponentide EÜ vastavussertifikaadid ja koostalitluse komponentide EÜ vastavusdeklaratsioon, sh ameti näidisvorm sertifikaadi ja ameti suunistes kindlaksmääratud kõrvalekallete jaoks;

kui need on olemas, siis allsüsteemi vastavussertifikaadid ja vajaduse korral projekteerimise vastavustõendamise vaheteatised ning allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioon, sh näidisvorm sertifikaadi ja ameti suunistes kindlaksmääratud kõrvalekallete jaoks;

tõestus selle kohta, kuidas iga probleemide logis esitatud probleemiga seonduvat koostalitlusvõimet mõjutavate riskidega on tegeldud;

projekti puhul kohaldatavad ERTMSiga seotud siseriiklikud eeskirjad;

kui taotlejal on lubatud jätta kohaldamata üks või mitu KTKd või nende osa, siis dokument, millega liikmesriik teeb erandi, vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artiklile 7.

7.

Iga probleemide logis loetletud probleem on liigitatud ühte järgmisse kategooriasse:

a)

päring;

b)

lahendatud probleem;

c)

teatavate tingimustega lahendatud probleem;

d)

lahendatud probleem, kuid lahendus ei ole vastuvõetav.

8.

Amet esitab ühtse kontaktpunkti kaudu probleemide logis probleemide loetelu, mille staatus on „päring“.

9.

Taotleja esitab vastavalt punkti 17 alapunktis b osutatud kokkulepitud ajakavale ja enne otsuse tegemise etappi tõendid selle kohta, et iga probleemide logis esitatud probleemiga on tegeletud.

10.

Amet ajakohastab probleemide logis esitatud probleemide staatust vastavalt taotleja esitatud tõenditele staatusesse „lahendatud probleem“, „teatavate tingimustega lahendatud probleem“ või „lahendatud probleem, kuid lahendus ei ole vastuvõetav“.

11.

Taotlejal ja riiklikul ohutusasutusel peaks olema võimalik esitada probleemide logisse lisamiseks muid probleeme.

12.

Amet annab taotlejale juhiseid, kuidas esitada tõendeid probleemide lahendamise kohta, et protsessi kiirendada ja vältida tarbetut haldustööd.

13.

Amet avaldab anonüümseks muudetud probleemiloetelu kui vahendi, mille abil jagada kogemusi ja hõlbustada ERTMSi raudteeäärsete projektide ühetaolist rakendamist.

B osa. 1. etapp: esialgne kaasamine

14.

Taotleja alustab enne taotluse ametlikku esitamist ametiga dialoogi, et lihtsustada heakskiitmisprotsessi.

15.

Esialgse kaasamise etapp algab enne ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hangete väljakuulutamist ja siis, kui taotleja teatab ametile oma kavatsusest esitada taotlus heakskiitmise saamiseks.

16.

Esialgne kaasamine piirdub väheste aruteludega, mille käigus taotleja esitab kavandatud projekti ja kavandatud tehniliste lahenduste üksikasjad, sealhulgas olemasolu korral punktis 6 loetletud dokumendid.

17.

Esialgse kaasamise etapi lõpetamiseks sõlmitakse ameti ja taotleja vahel kokkulepe, mis sisaldab järgmist:

a)

taotluse kohaldamisala;

b)

ajakava, sh järgmised kuupäevad:

i)

iga punktis 6 loetletud dokumendi esitamine,

ii)

probleemide logi ajakohastamine,

iii)

otsuse tähtpäev;

c)

probleemide logi.

18.

Riiklik ohutusasutus osaleb esialgse kaasamise etapis ja esitab arvamuse punktis 17 osutatud kokkuleppe ettepaneku kohta.

19.

Taotleja kasutab punktis 6 loetletud dokumentide registreerimiseks ühtset kontaktpunkti.

C osa. 2. etapp: esitamine ja täielikkuse kontroll

20.

Esialgse kaasamise etapile järgneb esitamise ja täielikkuse kontrolli etapp, kui taotleja esitab ühtse kontaktpunkti kaudu taotluse heakskiitmist käsitleva otsuse saamiseks.

21.

Taotleja esitab kõik punktis 6 loetletud dokumendid. Kui mõni nendest dokumentidest esitati ühtse kontaktpunkti kaudu juba varem, võib taotleja need dokumendid ära märkida ja kinnitada, et need dokumendid jäävad projekti puhul kehtima ilma muudatuste või täiendusteta. Kui neid dokumente on muudetud või täiendatud, peab taotleja esitama ajakohastatud dokumendid.

22.

Amet hindab esitatud toimiku täielikkust ja kontrollib, et esitatud toimik on ühtses kontaktpunktis üles laaditud, see sisaldab kõiki punktis 6 loetletud dokumente ja ühegi probleemide logis esitatud probleemi staatus ei ole „päring“.

23.

Amet hindab esitatud toimiku asjakohasust ning selle vastavust punktis 6 loetletud dokumentidele ja punktis 17 osutatud esialgse kaasamise etapis sõlmitud kokkulepetele.

24.

Kui esitatud teave ei ole täielik, teatab amet sellest taotlejale ühtse kontaktpuntki kaudu kuu aja jooksul pärast ametliku taotluse kättesaamist, esitades asjakohased tõendid ja täpsustades, millised lisadokumendid tuleb esialgse kaasamise etapi jooksul kokku lepitud tähtpäevaks esitada.

25.

Kui amet leiab, et toimik on täielik, asjakohane ja vastavuses, teatab ta sellest ühtse kontaktpunkti kaudu taotlejale.

D osa. 3. etapp: hindamine ja otsus

26.

Taotluse esitamise ja teabe täielikkuse kontrollimisele järgneb hindamine ja otsuse tegemine.

27.

Amet teeb kahe kuu jooksul pärast hindamise ja otsuse tegemise etapi algust positiivse või negatiivse otsuse tehnilise lahenduse selle osa kohta, mis ei ole varem olnud hõlmatud ameti positiivse otsusega.

28.

Amet võtab arvesse kõiki riikliku ohutusasutuse poolt heakskiitmise saamise taotluse kohta esitatud arvamusi.

29.

Amet teeb positiivse otsuse, kui 2. etapp on edukalt lõpetatud ja probleemide logis esitatud kõikide probleemide staatus on „lahendatud probleem“.

30.

Amet teeb negatiivse otsuse, kui probleemide logis esitatud ühe või mitme probleemi staatus on „lahendatud probleem, kuid lahendus ei ole vastuvõetav“ või kui 2. etapi hindamine on lõpetatud, kuid toimikut ei loeta täielikuks, asjakohaseks ja/või vastavuses olevaks.

31.

Amet teeb positiivse otsuse teatavate tingimustega järgmistel juhtudel:

a)

probleemide logis esitatud ühe või mitme probleemi staatus on „teatavate tingimustega lahendatud probleem“ ning

b)

ühegi probleemi staatus ei ole „lahendatud probleem, kuid lahendus ei ole vastuvõetav“.

32.

Amet esitab selgituse tingimuste kohta, mille taotleja peab hilisemas etapis täitma ja mida riiklik ohutusasutus peab arvesse võtma, ning kokkuvõtte probleemide logisse kantud lõplikest probleemidest.

33.

Kui taotleja ei suuda täita ameti positiivses otsuses sätestatud tingimust, soovitab riiklik ohutusasutus, et taotleja

a)

esitaks uuesti ametilt heakskiidu saamiseks taotluse. Sel juhul teavitab taotleja ametit heakskiidu saamiseks esitatud eelmise taotlusega seotud dokumentidest, mis endiselt kehtivad, ja amet ei pea neid dokumente uuesti kontrollima;

b)

kohaldaks määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõiget 2. Sel juhul teeb amet ettepaneku, et ta ajakohastab probleemide logi ühtses kontaktpunktis.

34.

Kui amet teeb negatiivse otsuse, on taotlejal õigus kavandatud projekti muuta, esitada uus taotlus, märkida ära projekti osad, mida ei ole muudetud, ning dokumendid ja tõendid, mis endiselt kehtivad.

35.

Kui taotleja esitab ametile otsuse läbivaatamiseks põhjendatud taotluse vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 19 lõikele 5, tuleb see taotlus esitada ühtse kontaktpunkti kaudu ja lisada üksikasjalik põhjendus nende probleemide kohta, mida amet ei ole taotleja arvates õigesti hinnanud. Amet peaks oma otsust kinnitama või selle läbi vaatama, keskendudes kõnealuses põhjenduses välja toodud probleemidele. Läbivaatamise tulemused tuleks edastada taotlejale ühtse kontaktpunkti kaudu kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil taotleja taotluse esitas.

36.

Kui amet kinnitab oma esialgset negatiivset otsust, esitab ta taotlejale asjakohase põhjenduse.

37.

Kui amet kinnitab oma esialgset negatiivset otsust, on taotlejal õigus esitada kaebus määruse (EL) 2016/796 artikli 55 kohaselt moodustatud apellatsiooninõukogule.

Brüssel, 18. juuli 2018

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).

(2)  Komisjoni 27. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/919 Euroopa Liidu raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 158, 15.6.2016, lk 1).

(3)  Komisjoni 2. mai 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/764 Euroopa Liidu Raudteeametile makstavate lõivude ja tasude ning nende maksmise tingimuste kohta (ELT L 129, 25.5.2018, lk 68).

(4)  Komisjoni 13. juuni 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/867, millega kehtestatakse Euroopa Liidu Raudteeameti apellatsiooninõukogu(de) kodukord (ELT L 149, 14.6.2018, lk 3).


Top