8.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 88/1

(1)

Euroopa Ülemkogu leppis 2017. aasta juunis kokku vajaduses alustada kaasavat ja ambitsioonikat alalist struktureeritud koostööd, et tugevdada Euroopa julgeolekut ja kaitset eesmärgiga aidata saavutada liidu ambitsioonitaset, mis tuleneb ELi üldisest strateegiast ja on määratletud nõukogu 14. novembri 2016. aasta järeldustes ELi üldise strateegia rakendamise kohta julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas. Ülemkogu märkis, et see töö peab olema kooskõlas liikmesriikide tasandi kaitseplaneerimisega ning asjaomaste liikmesriikide poolt NATOs ja ÜROs kokkulepitud kohustustega.

(2)

Nõukogu ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) said 13. novembril 2017 Euroopa Liidu lepingu („ELi lepingu“) artikli 46 lõike 1 kohase ühisteate 23 liikmesriigilt ning 7. detsembril 2017 veel kahelt liikmesriigilt.

(3)

Otsusega (ÜVJP) 2017/2315 loodi alaline struktureeritud koostöö ja sätestati, et selle koostöö juhtimine korraldatakse nõukogu tasandil ning nende osalevate liikmesriikide rühmade ellu viidavate projektide raamistikus, kes on omavahel selliste projektide läbiviimises kokku leppinud.

(4)

Alalises struktureeritud koostöös osalevad liikmesriigid võtsid 11. detsembril 2017 vastu ka deklaratsiooni, mille väljendasid oma kavatsust valmistada erinevates rühmades ette esimesed alalise struktureeritud koostöö projektid, mis on esitatud deklaratsiooni lisas.

(5)

Euroopa Ülemkogu väljendas 14. detsembril 2017 heameelt ambitsioonika ja kaasava alalise struktureeritud koostöö loomise üle ja rõhutas esimeste projektide kiiresti rakendamise tähtsust ning kutsus osalevaid liikmesriike üles saavutama tulemusi seoses oma riiklike rakenduskavadega.

(6)

Nõukogu võttis 6. märtsil 2018 vastu otsuse ÜVJP 2018/340, (2) millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri.

(7)

Otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punktis a kinnitatakse, et nõukogu, kes tegutseb ELi lepingu artikli 46 lõike 6 kohaselt, võib võtta vastu otsuseid ja soovitusi, millega antakse alalise struktureeritud koostöö strateegilised juhised ja suunised.

(8)

Seetõttu peaks nõukogu võtma vastu soovituse, millega antakse selliseid strateegilisi juhiseid ja suuniseid alalise struktureeritud koostöö rakendamiseks,

1.

Käesoleva soovituse eesmärk on anda strateegilisi juhiseid ja suuniseid alalise struktureeritud koostöö rakendamiseks, et struktureerida edasist vajalikku tööd protsesside ja juhtimise vallas, sealhulgas seoses projektidega, et osalevad liikmesriigid saaksid täita üksteise ees võetud siduvamaid kohustusi, mis on sätestatud otsuse (ÜVJP) 2017/2315 lisas.

2.

Otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punktis b on sätestatud, et nõukogu peaks vastu võtma otsuseid ja soovitusi, millega kehtestatakse kõnealuse otsuse lisas esitatud siduvamate kohustuste eri täiteetapid kahe järjestikuse esialgse etapi (aastad 2018–2020 ja 2021–2025) vältel ning iga etapi alguses täpsustatakse lisas esitatud siduvamate kohustuste täitmiseks kitsamad eesmärgid.

3.

Seetõttu on nõukogu jaoks asjakohane võtta 2018. aasta juuniks vastu soovitus, milles määratakse kindlaks kohustuste täiteetapid etappideks 2018–2020 ja 2021–2025 ning täpsustatakse kitsamad eesmärgid, sealhulgas kohustused, mis tuleb täita enne 2020. aastat. Kõnealuses soovituses tuleks samuti määrata kindlaks ühiselt kokku lepitud näitajad, et abistada osalevaid liikmesriike kohustuste täitmisel ning hinnata sellega seoses tehtud edusamme.

4.

Otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artiklis 7 sätestatu kohaselt Euroopa välisteenistuse, sealhulgas Euroopa Liidu sõjalise staabi ja Euroopa Kaitseagentuuri poolt ühiselt tagatud alalise struktureeritud koostöö sekretariaati kutsutakse üles esitama esialgne tagasiside 2018. aasta märtsi lõpuks, käsitledes osalevate liikmesriikide poolt 2017. aasta detsembris esitatud riiklikes rakenduskavades sisalduva teabe liiki, detailsust ja struktuuri, pidades silmas nende liikmesriikide kohustuste täitmist. See tagasiside peaks aitama koostada kohustuste täiteetappe käsitlevat soovitust, mille nõukogu peab otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punkti b kohaselt vastu võtma. Samuti võiks alalise struktureeritud koostöö sekretariaat toetada individuaalselt iga osalevat liikmesriiki, kui nad seda taotlevad, et parandada nende riiklike rakenduskavade kvaliteeti.

5.

Pärast kohustuste täiteetappe käsitleva soovituse vastuvõtmist peaksid osalevad liikmesriigid oma riiklikud rakenduskavad läbi vaatama ja vajaduse korral neid ajakohastama ning edastama need alalise struktureeritud koostöö sekretariaadile 10. jaanuariks 2019 kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 3 lõikega 2. Alates 2020. aastast tuleks need kavad esitada alalise struktureeritud koostöö sekretariaadile iga aasta 10. jaanuariks, võttes arvesse alalise struktureeritud koostöö läbivaatamist nõukogu poolt (tuginedes kõrge esindaja poolt esitatud eelnevale aastaaruandele, millele osutatakse otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artiklis 6), võimearendusplaani ning soovitusi, mis on esitatud iga-aastase kaitseküsimuste kooskõlastatud läbivaatamise raames iga kahe aasta tagant koostatavas aruandes.

6.

Esimese etapi lõpus ajakohastab ja vajaduse korral tõhustab nõukogu kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punktiga c kõnealuses otsuses sätestatud siduvamaid kohustusi, võttes arvesse alalise struktureeritud koostöö raames saavutatut, et kajastada liidu suutlikkuse alaseid ja operatiivvajadusi ning muutuvat julgeolekukeskkonda. Selline otsus tugineb strateegilise läbivaatamise protsessile, mille käigus hinnatakse alalise struktureeritud koostöö raames võetud kohustuste täitmist.

7.

Järgmise etapi alguses peaks nõukogu vastu võtma kitsamate eesmärkide teise kogumi etapiks 2021–2025, võttes arvesse otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punkti c.

8.

Pärast nõukogu poolt 6. märtsil 2018 otsuse (millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri) vastuvõtmist peaksid osalevad liikmesriigid tegema olulisi jõupingutusi, et määrata kindlaks iga projekti eesmärgid ja ajakava.

9.

Nõukogu peaks kõnealust nimekirja ajakohastama 2018. aasta novembriks, et lisada sellesse järgmised alalise struktureeritud koostöö projektid vastavalt otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artiklis 5 sätestatud korrale.

10.

Selleks et tagada alalise struktureeritud koostöö kestlik ja tulemuslik rakendamine, tuleks kõnealune osalevate liikmesriikide esitatud uute projektide hindamine viia põhimõtteliselt lõpule iga aasta novembris, millele eelnevalt on hiljemalt sama aasta mai alguseks avaldatud uute projektiettepanekute esitamise kutse. Alalise struktureeritud koostöö sekretariaat peaks hindama alalise struktureeritud koostöö projektiettepanekuid läbipaistvate kriteeriumide põhjal, mis hõlmavad nii võime- kui ka operatiivaspekte ning mida tuleks täiustada koos osalevate liikmesriikidega. Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikliga 5 annab Euroopa Liidu sõjaline komitee (ELSK) sõjalist nõu kõrge esindaja soovituse koostamiseks, mis esitatakse alalise struktureeritud koostöö projektide kindlaksmääramise ja hindamise kohta.

11.

Osalevad liikmesriigid, kes kavatsevad teha ettepaneku üksikprojekti kohta, peaksid teavitama teisi osalevaid liikmesriike aegsasti enne oma ettepaneku esitamist, et saada nende toetus ja anda neile võimalus ühineda ettepaneku koos esitamiseks. Üksikasjalikud projektiettepanekud, sh projektide rakendamise ajakavad, tuleks esitada nii, et alalise struktureeritud koostöö sekretariaadile jääks piisavalt aega nende hindamiseks, mille järel kõrge esindaja saaks esitada otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 5 lõike 1 kohaselt nõukogule soovituse. Nõukogu kutsub alalise struktureeritud koostöö sekretariaati üles töötama välja esitatavate projektide tüüpvorm ja toetama osalevaid liikmesriike, kui nad levitavad oma üksikprojekti ettepanekut teistele liikmesriikidele.

12.

Otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punktis f osutatud ühised projektijuhtimise reeglid, mida üksikprojektis osalevad liikmesriigid saaksid asjaomase projekti jaoks kohandada, peaks nõukogu vastu võtma 2018. aasta juuniks. Need reeglid peaksid olema raamistikuks, mis tagab alalise struktureeritud koostöö projektide ühtse ja järjepideva rakendamise ning sisaldab korda, mille alusel nõukogu teavitatakse korrapäraselt üksikprojektide seisust vastavalt otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 5 lõikele 2 ning mis võimaldab teha nõukogul vajalikku järelevalvet. Sellega seoses tuleks täiendavalt täpsustada osalevate liikmesriikide ja alalise struktureeritud koostöö sekretariaadi ülesandeid ja vastutusvaldkondi, sh kohasel juhul vaatlejate osalemist. Kõnealune raamistik peaks olema samuti osalejatele üldiseks suuniseks igale projektile sobiliku juhtimiskorra kavandamisel vastavalt otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 5 lõikele 3. Sellega seoses käsitleb nõukogu hiljemalt 2018. aasta juunis uuesti osalevate liikmesriikide poolt projektide koordineerimise küsimust.

13.

Nõukogu võtab kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 4 lõike 2 punktiga g ja artikli 9 lõikega 1 vastu otsuse, millega kehtestatakse õigel ajal üldtingimused, mille alusel lubatakse erandkorras kutsuda üksikprojektides osalema kolmandaid riike, ning teeb kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 9 lõikega 2 kindlaks, kas asjaomane kolmas riik vastab kõnealustele tingimustele. Nimetatud üldtingimusi tuleks hakata välja töötama niipea, kui hiljemalt 2018. aasta juunis on olemas ühised projektijuhtimise reeglid ja kohustuste täiteetapid, ning sõltuvalt nõukogu täiendavast hindamisest tuleks sellekohane otsus võtta põhimõtteliselt vastu enne 2018. aasta lõppu.

14.

Kõrge esindaja esitab kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2017/2315 artikli 6 lõikega 3 ja osalevate liikmesriikide esitatud ajakohastatud riiklike rakenduskavade alusel nõukogule igal aastal aruande, milles kirjeldatakse alalise struktureeritud koostöö rakendamise seisu, sealhulgas iga osaleva liikmesriigi kohustuste täitmise seisu vastavalt tema riiklikule rakenduskavale. Aruandes tuleks käsitleda konkreetseid meetmeid ja abinõusid, mida osalevad liikmesriigid on oma kohustuste täitmiseks rakendanud, muu hulgas alalise struktureeritud koostöö projektide kaudu ning kitsamate eesmärkide ja kohustuste eri täiteetappide alusel, mis on kindlaks määratud kahe järjestikuse esialgse etapi kohta. Sellega seoses kutsutakse alalise struktureeritud koostöö sekretariaati üles esitama riiklike rakenduskavade ajakohastatud tüüpvorm.

Osalevad liikmesriigid peaksid esitama oma riiklikes rakenduskavades teabe oma kohustuste täitmiseks rakendatud konkreetsete meetmete ja abinõude kohta, sealhulgas projektidesse panustamist puudutava teabe. Lisaks võivad mitteametlikud konsultatsioonid aidata selgitada neis esitatud teavet.

15.

Kõrge esindaja peaks esitama oma esimese aastaaruande 2019. aasta aprillis või vähemalt enne esimesel poolaastal toimuvat asjakohast välisasjade nõukogu istungit, et võtta arvesse ajakohastatud riiklikke rakenduskavu, mille osalevad liikmesriigid esitavad 10. jaanuariks 2019. Alates 2020. aastast tuleks aastaaruanne esitada märtsis või aprillis, võttes arvesse sama aasta jaanuaris esitatud muudetud ja ajakohastatud riiklikke rakenduskavu.

16.

Kõrge esindaja esitatud aruande alusel peaks ELSK andma poliitika- ja julgeolekukomiteele sõjalist nõu ning soovitusi, et võimaldada poliitika- ja julgeolekukomiteel valmistada iga aasta maikuuks ette nõukogu ülevaade selle kohta, kas osalevad liikmesriigid täidavad endiselt siduvamaid kohustusi. Sellega seoses peaks nõukogu analüüsima ka seda, kuidas on edenenud liidu ambitsioonitaseme saavutamine, suurendades seega liidu julgeoleku tagajaks olemise suutlikkust ja tema strateegilist autonoomsust ning tugevdades tema võimet teha partneritega koostööd ja kaitsta oma kodanikke.