EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32018D1614

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1614, 25. oktoober 2018, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (EMPs kohaldatav tekst)

C/2018/6929

OJ L 268, 26.10.2018, p. 53–91 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2018/1614/oj

26.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/53


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1614,

25. oktoober 2018,

milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta, (1) eriti selle artikli 47 lõikeid 2 ja 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et tagada veeremiüksuste ja nende ajaloo jälgitavus, tuleks veeremiüksused registreerida Euroopa raudteeveeremi numbri alusel veeremiregistris. Euroopa raudteeveeremi numbri kindlaksmääramise reegleid tuleks ühtlustada, et tagada veeremiüksuste ühetaoline registreerimine kogu liidus.

(2)

Praegu registreeritakse veeremiüksused riiklikes veeremiregistrites ja iga liikmesriik haldab ise oma riiklikku veeremiregistrit. Riiklikud veeremiregistrid tuleb muuta kasutajasõbralikumaks ja välistada veeremiüksuste liigne registreerimine mitmes veeremiregistris, sh kolmandate riikide veeremiregistrites, mis on ühendatud virtuaalse raudteeveeremiregistriga. Seepärast tuleks komisjoni otsust 2007/756/EÜ (2) vastavalt muuta.

(3)

Euroopa Liidu Raudteeamet (edaspidi „amet“) tõi esile liidu raudteesüsteemi seisukohast olulised eelised, mis kaasnevad riiklikke veeremiregistreid asendava Euroopa raudteeveeremi registri loomisega.

(4)

Selleks et vähendada liikmesriikide ja sidusrühmade halduskoormust ja kulusid, peaks komisjon võtma riiklikke registreid liitva Euroopa raudteeveeremi registri jaoks vastu tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused.

(5)

Amet peaks looma Euroopa raudteeveeremi registri ja haldama seda, vajaduse korral koostöös riiklike registreerimisüksustega. Euroopa raudteeveeremi registrit peaksid saama kasutada riiklikud ohutusasutused, uurimisasutused ning põhjendatud taotluse korral reguleerivad asutused, amet, raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja isikud või organisatsioonid, kes registreerivad veeremiüksuseid või kes on registris esindatud.

(6)

Liikmesriigid peaksid määrama registreerimisüksuse, kes vastutab veeremiüksuste registreerimise eest ning kõnealuse üksuse poolt Euroopa raudteeveeremi registris registreeritud veeremiüksustega seotud teabe käitlemise ja ajakohastamise eest.

(7)

Raudteeveeremi valdajad peaksid registreerimistaotluses esitama nõutava teabe ja neil peaks olema võimalik oma taotluse esitamiseks kasutada veebipõhist vahendit, mis kuvab ühtlustatud elektroonilise vormi. Raudteeveeremi valdajad peaksid tagama, et registreerimisüksustele esitatud teave on ajakohane ja täpne.

(8)

Liikmesriigid peaksid tagama, et määratud registreerimisüksuse poolt Euroopa raudteeveeremi registris direktiivi (EL) 2016/797 artikli 22 kohaselt registreeritud veeremiüksuse andmed on kvaliteetsed ja terviklikud, samal ajal kui amet peaks vastutama Euroopa raudteeveeremi registri IT-süsteemi arendamise ja hooldamise eest kooskõlas käesoleva otsusega.

(9)

Euroopa raudteeveeremi register peaks olema keskne register koos kõigi kasutajate jaoks ettenähtud ühtlustatud liidesega, mis võimaldab andmeid vaadata, veeremiüksusi registreerida ning andmeid hallata.

(10)

Euroopa raudteeveeremi registri funktsioone on vaja tehniliselt arendada ja katsetada. Euroopa raudteeveeremi register peaks siiski alustama toimimist 16. juunil 2021 vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 47 lõikele 5.

(11)

Selleks et rahuldada liikmesriikide konkreetseid vajadusi, kasutatakse mõnda riiklikku veeremiregistrit muul otstarbel kui veeremiüksuste ja nende ajaloo jälgitavuse tagamiseks. Et kohandada neid riiklikke registreid, mida ei kasutata konkreetselt veeremiüksuste registreerimiseks, Euroopa raudteeveeremi registri liidesega, tuleks veeremiüksuste tsentraliseeritud registreerimisele üle minna järk-järgult. Pärast Euroopa raudteeveeremi registri kasutuselevõttu tuleks liikmesriikidele seega anda kuni 16. juunini 2024 võimalus kasutada detsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni, muud funktsioonid aga tuleks tsentraliseerida alates 16. juunist 2021. Pärast 16. juunit 2024 peaksid kõik liikmesriigid kasutama üksnes tsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni.

(12)

Euroopa raudteeveeremi register peab võimaldama registreerida konkreetset lisateavet, mida liikmesriigid vajavad. Raudteeveeremi valdajad peavad esitama liikmesriikide jaoks vajalikku lisateavet, kui nad esitavad kõnealusele liikmesriigile registreerimistaotluse.

(13)

Selleks et hõlbustada selliste veeremiüksuste kasutamist, mis on Euroopa raudteeveeremi registrisse kantud kolmandates riikides, eriti nendes, kes kohaldavad rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni, mille osaline Euroopa Liit on, peaksid Euroopa Raudteeveeremi registri asjakohased andmed olema kättesaadavad kõnealustes kolmandates riikides lubasid andvatele asutusele. Selleks peaks amet hõlbustama 9. mai 1980. aasta rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni (mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga) kohaselt vastu võetud otsuste rakendamist.

(14)

21. detsembril 2016 andis amet välja soovituse riikliku veeremiregistri kirjelduste kohta ja esitas riiklike veeremiregistrite kasutajasõbralikumaks muutmise võimalused. 14. detsembril 2017 andis amet välja soovituse Euroopa raudteeveeremi registri kirjelduste kohta.

(15)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 51 lõikes 1 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva otsusega muudetakse riiklike veeremiregistrite ühiseid kirjeldusi ning nähakse ette Euroopa raudteeveeremi registri tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused.

2. PEATÜKK

RIIKLIKUD VEEREMIREGISTRID

Artikkel 2

Riiklike veeremiregistrite ühiste kirjelduste muudatused

Otsuse 2007/756/EÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

Artikkel 3

Liigsete registreeringute väljajätmine

1.   Raudteeveeremi valdaja tagab, et otsuse 2007/756/EÜ (muudetud komisjoni otsusega 2011/107/EL) (3) lisa punkti 3.2.5 alapunkti 1 kohased veeremiüksuste liigsed registreeringud kõrvaldatakse riiklikest veeremiregistritest ühe aasta jooksul alates 15. novembrist 2018.

2.   Raudteeveeremi valdaja tagab, et ühe aasta jooksul alates 15. novembrist 2018 kõrvaldatakse liigsed registreeringud, mis on seotud kolmandate riikide veeremiüksustega, mida kavatsetakse käitada liidu raudteesüsteemis ja mis on registreeritud otsuse 2007/756/EÜ lisas esitatud kirjeldustele vastavas veeremiregistris, mis on ühendatud kõnealuses otsuses märgitud virtuaalse raudteeveeremiregistriga.

3. PEATÜKK

EUROOPA RAUDTEEVEEREMI REGISTER

Artikkel 4

Euroopa raudteeveeremi registri kirjeldused

Euroopa raudteeveeremi registri tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused on esitatud II lisas.

Artikkel 5

Registreerimisüksus

1.   Hiljemalt 15. maiks 2019 määrab iga liikmesriik raudteeveo-ettevõtjast sõltumatu registreerimisüksuse, kes vastutab Euroopa raudteeveeremi registri rakenduste töötlemise ja kõnealuse liikmesriigi poolt seal registreeritud veeremiüksustega seotud andmete ajakohastamise eest.

2.   Kõnealune registreerimisüksus võib olla otsuse 2007/756/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud asutus. Liikmesriigid tagavad, et need registreerimisüksused teevad koostööd ja jagavad teavet, et edastada muudatused Euroopa raudteeveeremi registrile õigel ajal.

3.   Kui registreerimisüksus ei ole otsuse 2007/756/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud asutus, teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 1 kohaselt määratud üksusest hiljemalt 15. novembriks 2019.

Artikkel 6

Turule laskmise loa saanud veeremiüksuste registreerimine

1.   Raudteeveeremi valdaja esitab Euroopa raudteeveeremi registri kaudu registreerimistaotluse omal valikul ühele veeremi kasutusalaga hõlmatud liikmesriigile.

2.   Registreerimisüksused võtavad mõistlikke meetmeid, et tagada nende poolt Euroopa raudteeveeremi registrisse sisestatud andmete täpsus.

3.   Iga registreerimisüksus saab teha väljavõtte nende poolt registreeritud sõidukite andmete kohta.

Artikkel 7

Euroopa raudteeveeremi registri ülesehitus

1.   Amet loob Euroopa raudteeveeremi registri ja haldab seda kooskõlas käesoleva otsusega.

2.   Pärast artiklis 8 osutatud üleminekut peaks Euroopa raudteeveeremi register olema tsentraliseeritud register koos kõigi kasutajate jaoks ette nähtud ühtlustatud liidesega, mis võimaldab andmeid vaadata, veeremiüksuseid registreerida ning andmeid hallata.

3.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid kasutada II lisa punktis 2.1.4 osutatud registreerimisfunktsiooni detsentraliseeritult kuni hiljemalt 16. juunini 2024.

4.   Liikmesriigid teatavad ametile hiljemalt 15. maiks 2019, kas nad kavatsevad kasutada ameti loodud tsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni või loovad detsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni. Nad tõendavad 16. juuniks 2020, kuidas nad kavatsevad täita lõike 5 tingimusi.

5.   Kui liikmesriik rakendab detsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni, tagab ta ühilduvuse ja teabevahetuse Euroopa raudteeveeremi registriga. Samuti tagab ta, et kõnealune detsentraliseeritud registreerimisfunktsioon toimib kooskõlas Euroopa raudteeveeremi registri kirjeldustega hiljemalt 16. juunil 2021.

6.   Liikmesriigid võivad igal ajal muuta oma otsust kasutada detsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni ja teavitada ametit oma otsusest kasutada tsentraliseeritud funktsiooni. Otsus jõustub kuus kuud pärast teatamist.

Artikkel 8

Üleminek riiklikelt veeremiregistritelt Euroopa raudteeveeremi registrile

1.   Liikmesriigid tagavad, et registreeritud veeremiüksuste andmed viiakse riiklikest veeremiregistritest üle Euroopa raudteeveeremi registrisse 16. juuniks 2021. Ülemineku ajal koordineerib amet koos registreerimisüksusetega üleminekut vastavatelt riiklikelt veeremiregistritelt Euroopa raudteeveeremi registrile ja tagab IT-keskkonna kättesaadavuse.

2.   Amet teeb Euroopa raudteeveeremi registri funktsioonid liikmesriikidele kättesaadavaks hiljemalt 15. novembriks 2020.

3.   Amet määrab kindlaks detsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni liideste rakendamise kirjeldused ja teeb need liikmesriikidele kättesaadavaks hiljemalt 16. jaanuariks 2020.

4.   Alates 16. juunist 2021 registreerivad liikmesriigid veeremiüksused Euroopa raudteeveeremi registris kooskõlas artikliga 7.

5.   Alates 16. juunist 2024 kasutavad liikmesriigid tsentraliseeritud registreerimisfunktsiooni.

4. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2007/756/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 16. juunist 2021.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

II lisa punkte 2.2, 2.3, 2.4, 2.5, 3, 4.3 ja 5 ning selle 1.–6. liidet kohaldatakse alates 16. juunist 2021.

Brüssel, 25. oktoober 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 138, 26.5.2016, lk 44.

(2)  Komisjoni 9. novembri 2007. aasta otsus 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 305, 23.11.2007, lk 30).

(3)  Komisjoni 10. veebruari 2011. aasta otsus 2011/107/EL, millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 43, 17.2.2011, lk 33).


I LISA

Otsuse 2007/756/EÜ lisa muudetakse järgmiselt:

1)

punkt 3.2.1 asendatakse järgmisega:

„3.2.1.   Registreerimistaotlus

Registreerimistaotluse vorm on esitatud 4. liites.

Veeremiüksuse registreerimist taotlev isik teeb märke kasti „Uus registreering“. Ta täidab vormi ja edastab selle:

selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus registreerimist taotletakse (täita tuleb kõik väljad);

esimese liikmesriigi registreerimisüksusele, kus ta kavatseb kolmandast riigist pärit veeremiüksust käitada (vt punkti 3.2.5 alapunkt 2). Sel juhul peab vorm sisaldama vähemalt veeremiüksuse omaniku ja valdaja identifitseerimisandmeid, veeremiüksuse kasutamise piiranguid ja hoolduse eest vastutava üksuse identifitseerimisandmeid.“;

2)

punktile 3.2.3 lisatakse järgmine lõik:

„Registreerimisüksus registreerib NVRi tehtavad muudatused 20 tööpäeva jooksul alates täieliku taotlustoimiku saamisest. Selle tähtaja jooksul registreerimisüksus kas kannab veeremiüksuse registrisse või taotleb parandust/täpsustust.“;

3)

punkt 3.2.5 asendatakse järgmisega:

„3.2.5.   Luba mitmes liikmesriigis

1.

Veeremiüksused registreeritakse ainult selle liikmesriigi NVRis, kus need saavad esimest korda kasutuselevõtuloa, või ainult veeremiüksuse turule laskmise loa kasutusala liikmesriigis, kui veeremiüksuse jaoks on välja antud turule laskmise luba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/797, (*1) ilma et see piiraks registreeringu ülekandmist teise NVRi kooskõlas punkti 3.2.6 alapunktiga 2.

2.

Liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest toodavad veeremiüksused, mis on kantud veeremiregistrisse, mis ei vasta käesoleva kirjelduse nõuetele või ei ole ühendatud Euroopa keskse virtuaalse veeremiregistriga (EC VVR), registreeritakse ainult selle liikmesriigi NVRis, kus veeremiüksust kavatsetakse liidu raudteesüsteemis käitada.

3.

Liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest toodavaid veeremiüksuseid, mis on kantud veeremiregistrisse, mis vastab käesoleva kirjelduse nõuetele ja mis on ühendatud EC VVRiga (kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osapool Euroopa Liit on), ei registreerita üheski NVRis.

4.

Mis tahes veeremiüksuse korral sisaldab NVR, milles see registreeritakse, elementidega 2, 6, 12 ja 13 seotud andmeid iga liikmesriigi kohta, kus asjaomasele veeremiüksusele on antud kasutuselevõtuluba.

See säte ei piira artiklite 3 ja 5 kohaldamist.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44)“;"

4)

punktile 3.2 lisatakse alapunkt 3.2.6:

„3.2.6.   Registreeringu ülekandmine ja EVNI muutmine

1.

Euroopa raudteeveeremi number (EVN) muudetakse ära, kui see ei kajasta koostalitlusvõimet või tehnilisi omadusi vastavalt 6. liitele seetõttu, et veeremiüksust on tehniliselt muudetud. Selliste tehniliste muudatuste tõttu võib vaja olla uut kasutuselevõtuluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (*2) artiklitele 21–26 või uut veeremiüksuse turule laskmise luba või vajaduse korral uut veeremiüksuse tüübiluba kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artiklitega 21 ja 24. Veeremiüksuse valdaja teavitab veeremiüksuse registreerimise liikmesriigi registreerimisüksust nendest muudatustest ja vajaduse korral uuest kasutuselevõtuloast või uuest veeremiüksuse turule laskmise loast. Nimetatud registreerimisüksus määrab veeremile uue EVNi.

2.

EVNi võib veeremiüksuse valdaja loal muuta, registreerides veeremiüksuse uuesti teise liikmesriigi NVRis, mis on ühendatud EC VVRiga, ja jättes selle eelneva registreeringu välja.

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).“;"

5)

punkt 3.3 asendatakse järgmisega:

„3.3.   Juurdepääsuõigused

Juurdepääsuõigused liikmesriigi „XX“ NVRi andmetele on loetletud järgmises tabelis.

Üksus

Lugemisõigused

Uuendamisõigused

Liikmesriigi „XX“ registreerimisüksus

Kõik andmed

Liikmesriigi „XX“ veeremiregistri kõik andmed

Riiklik ohutusasutus

Kõik andmed

Amet

Kõik andmed

Veeremiüksuse valdaja

Kõikide tema valduses olevate veeremiüksuste andmed

Hoolduse eest vastutav üksus

Kõigi nende veeremiüksuste andmed, mille hoolduse eest vastutav üksus ta on, v. a andmed omaniku kohta

Omanik

Kõikide tema omanduses olevate veeremiüksuste andmed

Raudteeveo-ettevõtja

Kõik andmed, võttes aluseks ühe või mitu veereminumbrit, v.a andmed omaniku kohta

Taristuettevõtja

Kõik andmed, võttes aluseks ühe või mitu veereminumbrit, v.a andmed omaniku kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (1) artiklis 22 osutatud ohutusjuurdlusasutus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (2) artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus

Kõik kontrollitavate või auditeeritavate veeremiüksuste andmed

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus (taotleja)

Kõikide nende veeremiüksuste andmed, mille EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus ta on (taotleja), v.a andmed omaniku kohta

Muud õiguspärased kasutajad, keda tunnustavad riiklik ohutusasutus ja amet (3)

Nimetada konkreetsel juhul, kestus võib olla piiratud, v.a andmed omaniku kohta

NVRi andmetele juurdepääsemise õigusi võib laiendada asjakohastele kolmandate riikide üksustele või valitsustevahelistele organisatsioonidele, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.“;

6)

1. ja 2. liide asendatakse järgmisega:

1. LIIDE

PIIRANGUTE KODEERIMINE

1.   PÕHIMÕTTED

Direktiivi 2008/57/EÜ artiklite 21–26 kohases kasutuselevõtuloas või direktiivi (EL) 2016/797 artiklite 21 ja 24 kohases veeremiüksuse turule laskmise loas või vajaduse korral uues veeremiüksuse tüübiloas osutatud piirangutele määratakse ühtne kood või riiklik kood.

2.   STRUKTUUR

Iga kood koosneb järgmisest:

piirangu kategooria,

piirangu tüüp,

väärtus või kirjeldus,

mida eraldab punkt (.):

[Kategooria].[Liik].[Väärtus või kirjeldus].

3.   PIIRANGUKOODID

1.

Ühtseid piirangukoode kohaldatakse kõigis liikmesriikides.

Amet ajakohastab kogu liidu raudteesüsteemi jaoks ühtseid piirangukoode ja avaldab need oma veebisaidil.

Kui riiklik ohutusasutus on seisukohal, et ühtsete piirangukoodide loendisse tuleb lisada uus kood, esitab ta ametile taotluse kõnealuse uue koodi lisamise hindamiseks.

Amet hindab taotlust, konsulteerides vajaduse korral teiste riiklike ohutusasutustega. Asjakohasel juhul lisab amet loendisse uue piirangukoodi.

2.

Amet ajakohastab siseriiklike piirangukoodide loendit. Siseriiklike piirangukoodide kasutamine piirdub nende piirangutega, mis väljendavad liikmesriigi olemasoleva raudteesüsteemi eriomadusi ja mida vähese tõenäosusega kasutatakse muudes liikmesriikides sama tähendusega.

Nende piirangutüüpide korral, millele ei ole punktis 1 nimetatud loendis viidatud, esitavad riiklikud ohutusasutused ametile taotluse uue piirangukoodi lisamiseks siseriiklike piirangukoodide loendisse. Amet hindab taotlust, konsulteerides vajaduse korral teiste riiklike ohutusasutustega. Asjakohasel juhul lisab amet loendisse uue piirangukoodi.

3.

Riikidevahelise ohutusasutuste piirangukoodi käsitletakse riikliku piirangukoodina.

4.

Ilma koodita piirangud on lubatud ainult juhul, kui tulenevalt nende eripärast on ebatõenäoline nende kohaldamine mitut tüüpi veeremiüksuste suhtes.

Amet haldab kordumatute piirangukoodide loendit EVRi jaoks, direktiivi (EL) 2016/797 artikli 48 kohast veeremiüksuste tüübilubade Euroopa registrit, ühtset kontaktpunkti ning Euroopa Raudteeameti koostalitlus- ja ohutusalast andmebaasi.

5.

Vajaduse korral võib amet piirangukoodide ühtlustamist kooskõlastada asjaomaste valitsustevahelistele organisatsioonidega, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

2. LIIDE

EUROOPA TUNNUSNUMBRI STRUKTUUR JA SISU

Amet näeb tehnilises dokumendis ette Euroopa tunnusnumbri (EINi) struktuuri ja sisu, sh asjaomaste dokumendiliikide kodeerimise, ja avaldab selle tehnilise dokumendi oma veebisaidil.

“;

7)

6. liite 1. osa punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Veeremiüksuse valdaja tähise (VKM) mõiste

Veeremiüksuse valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking – VKM) on 2–5kohaline tähtkood (*3). VKM märgitakse igale veeremiüksusele Euroopa raudteeveeremi numbri lähedale. VKM tähistab veeremiüksuse valdajat, kes on registreeritud riiklikus veeremiregistris.

VKM on kordumatu number, mis kehtib kõigis liikmesriikides ja riikides, kes ühinevad kokkuleppega, millega on ette nähtud veeremiüksuse nummerdamise süsteemi ja veeremiüksuse valdaja tähise kasutamine, nagu on sätestatud käesolevas otsuses.

(*3)  NMBS/SNCB osas võib jätkata ringistatud üksiku B-tähe kasutamist.“;"

8)

6. liite 4. osa asendatakse järgmisega:

„4. OSA – VEEREMI REGISTREERIMISE RIIKIDE KOODID (3.-4. NUMBER NING LÜHEND)

Andmed kolmandate riikide kohta on üksnes informatiivsed.

Riigid

Riigi tähtkood (1)

Riigi numberkood

 

Riigid

Riigi tähtkood (1)

Riigi numberkood

Albaania

AL

41

 

Leedu

LT

24

Alžeeria

DZ

92

 

Luksemburg

L

82

Armeenia

AM

58

 

Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik

MK

65

Austria

A

81

 

Malta

M

 

Aserbaidžaan

AZ

57

 

Moldova

MD (1)

23

Valgevene

BY

21

 

Monaco

MC

 

Belgia

B

88

 

Mongoolia

MGL

31

Bosnia ja Hertsegoviina

BIH

50 ja 44 (2)

 

Montenegro

MNE

62

Bulgaaria

BG

52

 

Maroko

MA

93

Hiina

RC

33

 

Madalmaad

NL

84

Horvaatia

HR

78

 

Põhja-Korea

PRK (1)

30

Kuuba

CU (1)

40

 

Norra

N

76

Küpros

CY

 

 

Poola

PL

51

Tšehhi Vabariik

CZ

54

 

Portugal

P

94

Taani

DK

86

 

Rumeenia

RO

53

Egiptus

ET

90

 

Venemaa

RUS

20

Eesti

EST

26

 

Serbia

SRB

72

Soome

FIN

10

 

Slovakkia

SK

56

Prantsusmaa

F

87

 

Sloveenia

SLO

79

Gruusia

GE

28

 

Lõuna-Korea

ROK

61

Saksamaa

D

80

 

Hispaania

E

71

Kreeka

GR

73

 

Rootsi

S

74

Ungari

H

55

 

Šveits

CH

85

Iraan

IR

96

 

Süüria

SYR

97

Iraak

IRQ (1)

99

 

Tadžikistan

TJ

66

Iirimaa

IRL

60

 

Tuneesia

TN

91

Iisrael

IL

95

 

Türgi

TR

75

Itaalia

I

83

 

Türkmenistan

TM

67

Jaapan

J

42

 

Ukraina

UA

22

Kasahstan

KZ

27

 

Ühendkuningriik

GB

70

Kõrgõzstan

KS

59

 

Usbekistan

UZ

29

Läti

LV

25

 

Vietnam

VN (1)

32

Liibanon

RL

98

 

(1)

Vastavalt 1949. aasta konventsiooni liites 4 ja 1968. aasta maanteevedude konventsiooni artikli 45 lõikes 4 kirjeldatud tähelisele koodisüsteemile.

(2)

Bosnia ja Hertsegoviinas kasutatakse kaht raudtee erikoodi. Riigi numberkood 49 on reserveeritud.“


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(3)  Amet määrab koos riiklike ohutusasutustega kindlaks õiguspäraste kasutajate tunnustamise menetluse.


II LISA

1.   SISU JA ANDMETE VORM

Euroopa raudteeveeremi registri (EVR) sisu ja andmete vorm on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 1

EVRi parameetrid

Parameetri number

Parameetri nimi

Kirjeldus

Vorming

Kohustuslik/vabatahtlik

1

Veeremiüksuse identifitseerimine

 

 

 

1.1

Euroopa raudteeveeremi number

Euroopa raudteeveeremi number. 6. liite kohaselt kindlaks määratud numbriline tunnuskood.

Vt 6. liide (1)

Kohustuslik

1.2

Varasem veereminumber

Varasem number (vajaduse korral, uuesti nummerdatud veeremiüksuste puhul)

 

Kohustuslik (kui kohaldatakse)

2

Registreerimisliikmesriik

 

 

 

2.1

Registreerimisliikmesriik

Liikmesriik, kus veerem on registreeritud

2-täheline kood (*1)

Kohustuslik

3

Liikmesriigid, kus veeremile on luba antud

 

 

 

3.1

Tulenev kasutusala

Väli, mille süsteem täidab automaatselt parameetri 11.4 väärtustest lähtuvalt.

Tekst

Väli, mille süsteem täidab automaatselt parameetri 11.4 väärtustest lähtuvalt.

4

Lisatingimused

 

 

 

4.1

Veeremiüksuse suhtes kohaldatavad lisatingimused

Kohaldatavad kahe- või mitmepoolsed lepingud, nt RIV, RIC, TEN, TEN-CW, TEN-GE.

Tekst

Kohustuslik (kui kohaldatakse)

5

Valmistamine

 

 

 

5.1

Valmistamisaasta

Aasta, mil veeremiüksus lahkus tehasest

AAAA

Kohustuslik

5.2

Tootja seerianumber

Tootja seerianumber, nagu see on märgitud veeremiüksuse raamile

Tekst

Vabatahtlik

5.3

Lubatud veeremitüüpide Euroopa registri (ERATV) viide

Veeremile vastava lubatud veeremitüübi (või versiooni või variandi) ERATV tunnus (2).

Tähtnumbriline kood/tähtnumbrilised koodid

Kohustuslik (kui on olemas)

5.4

Seeria

Seeria, kuhu veeremiüksus kuulub

Tekst

Kohustuslik (kui kohaldatakse)

6

Viited EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile (3)

 

 

 

6.1

EÜ deklaratsiooni kuupäev

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kuupäev

Kuupäev (AAAAKKPP)

Kohustuslik (kui on olemas)

6.2

Viited EÜ deklaratsioonile

Viide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile

Olemasolevate veeremiüksuste puhul: tekst.

Uute veeremiüksuste puhul: EINil põhinev tähtnumbriline kood, vt 2. liide.

Kohustuslik (kui on olemas)

6.3

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus (taotleja)

 

 

 

6.3.1.

Organisatsiooni nimi

 

Tekst

Kohustuslik (kui on olemas)

6.3.2.

Ettevõtlusregistri kood

 

Tekst

Kohustuslik (kui on olemas)

6.3.3.

Aadress

Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber

Tekst

Kohustuslik (kui on olemas)

6.3.4.

Linn

 

Tekst

Kohustuslik (kui on olemas)

6.3.5.

Riigikood

 

2täheline kood (*1)

Kohustuslik (kui on olemas)

6.3.6.

Sihtnumber

 

Tähtnumbriline kood

Kohustuslik (kui on olemas)

6.3.7.

E-posti aadress

 

E-post

Kohustuslik (kui on olemas)

6.3.8.

Organisatsiooni kood

 

Tähtnumbriline kood

Kohustuslik (kui on olemas)

7

Omanik

Andmed veeremiüksuse omaniku kohta

 

 

7.1

Organisatsiooni nimi

 

Tekst

Kohustuslik

7.2

Ettevõtlusregistri kood

 

Tekst

Kohustuslik

7.3

Aadress

 

Tekst

Kohustuslik

7.4

Linn

 

Tekst

Kohustuslik

7.5

Riigikood

 

2täheline kood (*1)

Kohustuslik

7.6

Sihtnumber

 

Tähtnumbriline kood

Kohustuslik

7.7

E-posti aadress

 

E-post

Kohustuslik

7.8

Organisatsiooni kood

 

Tähtnumbriline kood

Kohustuslik

8

Veeremiüksuse valdaja

 

 

 

8.1

Organisatsiooni nimi

 

Tekst

Kohustuslik

8.2

Ettevõtlusregistri kood

 

Tekst

Kohustuslik

8.3

Aadress

 

Tekst

Kohustuslik

8.4

Linn

 

Tekst

Kohustuslik

8.5

Riigikood

 

2täheline kood (*1)

Kohustuslik

8.6

Sihtnumber

 

Tähtnumbriline kood

Kohustuslik

8.7

E-posti aadress

 

E-post

Kohustuslik

8.8

Organisatsiooni kood

 

Tähtnumbriline kood

Kohustuslik

8.9

Veeremiüksuse valdaja tähis (VKM)

 

Tähtnumbriline kood

Kohustuslik

9

Hoolduse eest vastutav üksus

Viide hoolduse eest vastutavale üksusele

 

 

9.1

Organisatsiooni nimi

 

Tekst

Kohustuslik

9.2

Ettevõtlusregistri kood

 

Tekst

Kohustuslik

9.3

Aadress

 

Tekst

Kohustuslik

9.4

Linn

 

Tekst

Kohustuslik

9.5

Riigikood

 

2täheline kood (*1)

Kohustuslik

9.6

Sihtnumber

 

Tähtnumbriline kood

Kohustuslik

9.7

E-posti aadress

 

E-post

Kohustuslik

9.8

Organisatsiooni kood

 

Tähtnumbriline kood

Kohustuslik

10

Registreerimisstaatus

 

 

 

10.1

Registreerimisstaatus (vt 3. liide)

 

Kahekohaline kood

Kohustuslik

10.2

Registreerimisstaatus … kuupäev

Registreerimisstaatuse kuupäev

Kuupäev (AAAAKKPP)

Kohustuslik

10.3

Registreerimisstaatuse põhjus

 

Tekst

Kohustuslik (kui kohaldatakse)

11

Turule laskmise (4) load (5)

 

 

 

11.1

Lube väljaandva üksuse nimi

Üksus (riiklik ohutusasutus või amet), kes andis turule laskmise loa

Tekst

Kohustuslik

11.2

Lube väljaandva üksuse liikmesriik

Lube väljaandva üksuse liikmesriik

2täheline kood (*1)

Kohustuslik

11.3

Euroopa tunnusnumber (ENI)

Lube väljaandva üksuse genereeritud ühtlustatud kasutuselevõtuloanumber

Loa number.

Uute veeremiüksuste puhul: EINil põhinev tähtnumbriline kood, vt 2. liide.

Kohustuslik

11.4

Kasutusala

Nagu on märgitud veeremiüksuse jaoks antud loas.

Tekst

Kohustuslik

11.5

Loa kuupäev

 

Kuupäev (AAAAKKPP)

Kohustuslik

11.6

Luba kehtib kuni (kui märgitud)

 

Kuupäev (AAAAKKPP)

Kohustuslik (kui kohaldatakse)

11.7

Loa peatamise kuupäev

 

Kuupäev (AAAAKKPP)

Kohustuslik (kui kohaldatakse)

11.8

Loa tühistamise kuupäev

 

Kuupäev (AAAAKKPP)

Kohustuslik (kui kohaldatakse)

11.9

Veeremiüksuse kasutamise tingimused ja muud veeremiüksuse kasutamisega seotud piirangud

 

 

 

11.9.1

Kodeeritud kasutamistingimused ja piirangud

Kasutamistingimused ja muud veeremiüksuse kasutamisega seotud piirangud

Koodide loetelu (vt 1. liide).

Kohustuslik (kui kohaldatakse)

11.9.2

Kodeerimata kasutamistingimused ja piirangud

Kasutamistingimused ja muud veeremiüksuse kasutamisega seotud piirangud

Tekst

Kohustuslik (kui kohaldatakse)

12

Täiendavad väljad (6)

 

 

 

2.   ÜLESEHITUS

2.1.   EVRi ülesehitus

2.1.1.   Andmete otsimise ja vaatamise funktsioon (DSC-funktsioon)

DSC-funktsiooni jaoks kasutab amet keskset veebipõhist vahendit ja masinatevahelise suhtluse liidest. See funktsioon võimaldab pärast autentimist EVRi andmeid otsida ja vaadata.

DSC-funktsioon võimaldab registreerimisüksustel saada tabelis 1 esitatud parameetrite väärtuseid oma registreeritud veeremiüksuste kohta.

2.1.2.   Kasutaja loomise ja haldamise funktsioon (UCA-funktsioon)

UCA-funktsiooni jaoks loob amet keskse veebipõhise vahendi. See funktsioon võimaldab isikutel ja organisatsioonidel taotleda juurdepääsu EVRi andmetele ning pädeval registreerimisüksusel (RE) luua kasutajaid ja hallata nende juurdepääsuõigusi.

2.1.3.   Võrdlusandmete haldamise funktsioon (RDA-funktsioon)

RDA-funktsiooni jaoks loob amet keskse veebipõhise vahendi. See funktsioon võimaldab riiklikel registreerimisüksustel ja ametil ühiseid võrdlusandmeid hallata.

2.1.4.   Taotluse esitamise, registreerimise ja andmete säilitamise funktsioon (ARS-funktsioon)

ARS-funktsioon võimaldab pärast autentimist veeremiüksuse valdajatel esitada valitud registreerimisüksuse registreerimise või olemasolevate registreeringute ajakohastamise taotlusi, kaustades selleks veebipõhist vahendit, mis kuvab ühtlustatud elektroonilist vormi (vt 4. liide). See funktsioon võimaldab ka registreerimisüksusel registreerimisandmed registrisse kanda. Teatava liikmesriigi registreeringute kogumile osutatakse kui sellise liikmesriigi veeremiregistrile.

Liikmesriigid võivad otsustada kasutada ameti pakutavat tsentraliseeritud ARS-funktsiooni (C-ARS) või nad võivad rakendada ARS-funktsiooni iseseisvalt, s.o detsentraliseeritult. Viimasena nimetatud juhul peavad liikmesriigid ja amet tagama detsentraliseeritud ARS-funktsioonide (D-ARS) ja tsentraliseeritud funktsioonide (DSC, UCA ja RDA) ühildavuse ja teabevahetuse.

Tsentraliseeritud ARS-funktsioon võimaldab veereminumbreid eelregistreerida ja hallata. Eelregistreerimine võimaldab taotlejal või veeremiüksuse valdajal eeltäita teavet, mis on elektroonilises vormis nõutav.

2.2.   Kasutajasõbralikkus

EVR-funktsioonid on kasutajatele kättesaadavad kõige sagedamini kasutatavate veebibrauserite kaudu ja kõigis liidu ametlikes keeltes.

2.3.   Kättesaadavus

Üldiselt peab EVR olema kogu aeg kättesaadav, süsteemi kättesaadavuse eesmärk on 98 %.

Kui tõrge tekib väljaspool tööaega, mis on esmaspäevast reedeni kell 07:00 kuni 20:00 Kesk-Euroopa aja järgi, tegeletakse teenuse taastamisega järgmisel tööpäeval pärast tõrke tekkimist. Süsteemi kättesaadavuse piiramine hoolduse ajal on minimaalne.

2.4.   Teenuste maht

Tööajal aitab kasutajatugi kasutajaid süsteemi kasutamisega seotud küsimustes ja registreerimisüksusi süsteemi toimimisega seotud küsimustes.

Amet näeb ette EVRi katsekeskkonna.

2.5.   Muudatuste haldamine

Amet loob EVRi jaoks muudatuste haldamise protsessi.

2.6.   Andmete terviklikkus

EVR tagab andmete piisava terviklikkuse.

2.7.   Eelkontroll

EVR-süsteemiga nähakse ette elektroonilisse vormi sisestatud andmete automaatne kontrollimine, sh võrdlus EVRi veeremiüksuste registreeringutega, terviklikkuse kontroll ja sisestatud andmete vormingu kontroll.

2.8.   Kolmandates riikides registreeritud veeremiüksuste liidus kasutamise hõlbustamine

Amet võib rakendada DSC-funktsiooni nii, et kolmandate riikide asjaomastele üksustele antakse juurdepääs EVRi asjakohastele andmetele, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

Amet võib võimaldada kolmandate riikide üksustel EVR-funktsiooni kasutada, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

3.   TÖÖREŽIIM

3.1.   EVRi kasutamine

EVRi võib kasutada selleks, et:

kontrollida veeremiüksuse nõuetekohast registreerimist ja registreerimisstaatust;

saada teavet turule laskmise lubade, sh lube väljaandva üksuse kohta, kasutusala, kasutustingimuste ja muude piirangute kohta;

saada viide sellele loa saanud veeremitüübile, millele veeremiüksus vastab;

saada teavet veeremiüksuse valdaja, omaniku või hoolduse eest vastutava üksuse kohta.

3.2.   Veeremiüksuste registreerimine

3.2.1.   Üldeeskirjad

1.

Veeremiüksus registreeritakse pärast turule laskmise loa saamist ja enne käitamist veeremiüksuse valdaja taotluse korral EVRis. Veeremiüksuse valdaja täidab elektroonilise vormi ja esitab registreerimistaotluse omal valikul ühele kasutusalaga hõlmatud liikmesriigile. Taotleja või veeremiüksuse valdaja taotluse korral võimaldab veeremiüksuse registreerimiseks valitud liikmesriik kasutada veereminumbri või veereminumbrite vahemiku eelregistreerimise menetlust.

2.

Ühe veeremiüksuse kohta võib EVRis olla üksnes üks kehtiv registreering. Veeremiüksust, millel puudub kehtiv registreering, ei tohi käitada.

3.

Registreerimisel määrab veeremiüksuse registreerimise liikmesriigi registreerimisüksus sellele Euroopa raudteeveeremi numbri (EVN). EVN peab vastama 6. Liites esitatud eeskirjadele. Kui taotleja või veeremiüksuse valdaja said taotluse esitamise korral eelregistreeritud veereminumbri, kasutatakse kõnealust veereminumbrit esmakordsel registreerimisel.

4.

EVNi võib punktides 3.2.2.8 ja 3.2.2.9 nimetatud juhtudel muuta.

5.

Kui veeremiüksused tuuakse liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest ja kui need on kantud veeremiregistrisse, mis ei vasta käesoleva lisa nõuetele või ei ole ühendatud EVRiga, esitab veeremiüksuse valdaja registreerimistaotluse esimesele liikmesriigile, kus veeremiüksust kavatsetakse liidu raudteesüsteemis käitada.

6.

Veeremiüksust, mis võetakse esimest korda kasutusele kolmandas riigis ja on ette nähtud kasutamiseks liidus 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, EVRis ei registreerita. Siiski peaks kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 47 lõikega 7 hankima teavet asjaomase veeremiüksuse haldaja, selle hooldamise eest vastutava üksuse ja veeremiüksuse kasutamise piirangute kohta.

7.

Kui veeremiüksused tuuakse liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest ja need on kantud veeremiregistrisse, mis on ühendatud EVRiga (DSC-funktsiooni kaudu) kooskõlas käesoleva liitega, registreeritakse need üksnes kõnealuses veeremiregistris, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

8.

EVR sisaldab iga veeremiüksuse puhul viidet kõigile sellele veeremiüksusele väljaantud lubadele ja kolmandatele riikidele, kus veeremiüksust on rahvusvahelises liikluses lubatud kasutada kooskõlas rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni G. liitega, ja vastavatele kasutamistingimustele ja muudele piirangutele.

9.

Registreerimisüksus võtab mõistlikud meetmed, et taga EVRi sisestatavate andmete täpsus. Selleks võib registreerimisüksus taotleda teavet teistelt registreerimisüksustelt, eelkõige juhul, kui registreerimist taotlev veeremiüksuse valdaja on asutatud teises liikmesriigis. Registreerimisüksus võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada veeremiüksuse registreeringu peatada.

10.

Kui riiklik ohutusasutus või amet leiab, et veeremiüksuse registreeringu peatamine on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/545 (7) artikli 54 kohaselt põhjendatud, paluvad nad registreerimisüksusel see peatada. Sellise taotluse korral peatab registreerimisüksus registreeringu viivitamata.

11.

Veeremiüksuse valdaja kasutab pädevale registreerimisüksusele registreerimistaotluse esitamiseks veebipõhist elektroonilist vormi. Veebipõhine vorm ja tulemustabel tehakse kättesaadavaks ARS-funktsiooni osana ja need on pärast autentimist juurdepääsetavad.

12.

Registreerimistaotlused võivad hõlmata üht veeremiüksust või veeremiüksuste loetelu.

13.

Mõnel juhul võivad liikmesriigid nõuda registreerimistaotlusele tõendavate dokumentide lisamist elektrooniliselt; seoses sellega avaldab registreerimisüksus loetelu tõendavatest dokumentidest, mis on konkreetsel registreerimisjuhul nõutavad.

14.

Lisaks tabelis 1 osutatud andmetele võivad liikmesriigid nõuda lisaväljade esitamist registreerimistaotlusel; selleks avaldab registreerimisüksus selliste väljade loetelu.

15.

EVR võimaldab veeremiüksuse valdajal ja registreerimisüksusel vaadata süsteemis läbi registreerimistaotlused ja nendega seotud lisad ning salvestada registreeringud ja registreeringute muutmine ja nende muudatustega seotud teave.

16.

Registreerimisüksus kannab andmed EVRi 20 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse saamisest. Selle tähtaja jooksul registreerimisüksus kas kannab veeremiüksuse registrisse või taotleb parandust või selgitust.

17.

Veeremiüksuse valdaja saab jälgida oma taotluse käitlemist veebipõhise tulemustabeli kaudu.

18.

EVR teavitab veeremiüksuse valdajat ja registreerimisüksust registreerimistaotluse staatuse mis tahes muutusest.

3.2.2.   Registreerimisjuhud

Registreerimisjuhud on esitatud allpool. Asjakohasel juhul võib eri registreerimisjuhud liita üheks veeremi registreerimistaotluseks.

3.2.2.1.   Uus registreerimine

Kõik tabelis 1 loetletud kohustuslikud väljad tuleb täita koos mis tahes lisaväljaga, mida liikmesriigid nõuavad kooskõlas punktiga 3.2.1.14.

Veeremiüksuse valdaja esitab taotlused selle liikmesriigi registreerimisüksusele, mis asub selle kasutusala piires, kus veerem soovitakse registreerida.

Kui veeremiüksused tuuakse liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest kooskõlas punktiga 3.2.1.5, esitatakse taotlused selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus veeremiüksust kavatsetakse käitada. Sel juhul peab taotlus sisaldama vähemalt andmeid veeremiüksuse valdaja ja hoolduse eest vastutava üksuse kohta ning andmeid veeremiüksuse kasutamise piirangute kohta.

3.2.2.2.   Olemasoleva registreeringu ajakohastamine

Veeremiüksuse valdaja esitab taotlused selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus veerem on registreeritud. Tuleb esitada üksnes need parameetrid, mida tuleb tabelis 1 ajakohastada.

3.2.2.3.   Veeremiüksuse valdaja vahetumine

Kui veeremiüksuse valdaja vahetub, peab praegune registreeritud valdaja teavitama registreerimisüksust aegsasti, et viimane saaks EVRi ajakohastada. Eelmine veeremiüksuse valdaja eemaldatakse EVRi registreeringust ja vabastatakse oma kohustustest alles siis, kui uus valdaja on teatanud valdaja staatusega nõustumisest. Kui seni registreeritud valdaja registreerimise peatamise päevaks ei ole ükski uus valdaja nõustunud valdaja staatusega, peatatakse veeremiüksuse registreering.

3.2.2.4.   Hoolduse eest vastutav üksus

Kui veeremiüksuse hoolduse eest vastutav üksus vahetub, peab veeremiüksuse valdaja teavitama registreerimisüksust aegsasti, et viimane saaks EVRi ajakohastada. Eelmine hoolduse eest vastutav üksus annab hooldusdokumentatsiooni üle kas veeremiüksuse valdajale või uuele hoolduse eest vastutavale üksusele. Eelmine hoolduse eest vastutav üksus vabastatakse oma kohustustest alles siis, kui ta on eemaldatud EVRi registreeringust. Kui eelmise hoolduse eest vastutava üksuse registreeringust eemaldamise kuupäevaks ei ole uus üksus tunnistanud oma nõustumist hoolduse eest vastutava üksuse staatusega, peatatakse veeremiüksuse registreering.

3.2.2.5.   Omaniku vahetumine

Kui veeremiüksuse omanik vahetub, peab veeremiüksuse valdaja teavitama registreerimisüksust aegsasti, et viimane saaks EVRi ajakohastada.

3.2.2.6.   Registreeringu peatamine või uuesti aktiveerimine

Tuleb märkida uus staatus (8) ja staatuse põhjus. Staatuse kuupäev märgitakse EVRis automaatselt.

Veeremiüksust, mille registreering on peatatud, ei või liidu raudteesüsteemis käitada.

Selleks et aktiveerida registreering uuesti pärast selle peatamist, peab registreerimisüksus uuesti kontrollima peatamise põhjuse tingimusi, vajaduse korral koos selle riikliku ohutusasutusega, kes taotles peatamist.

3.2.2.7.   Registreeringu väljajätmine

Tuleb märkida uus staatus (8) ja staatuse põhjus. Staatuse kuupäev märgitakse süsteemis automaatselt.

Veeremiüksust, mille registreering on välja jäetud, ei või liidu raudteesüsteemis sellise registreeringu alusel käitada.

3.2.2.8.   EVNi muutmine tehnilistest muudatustest tulenevalt

Euroopa raudteeveeremi number (EVN) muudetakse ära, kui see ei kajasta koostalitlusvõimet või tehnilisi omadusi vastavalt 6. liitele seetõttu, et veeremiüksust on tehniliselt muudetud. Selliste tehniliste muudatuste tõttu võib vaja olla uut veeremiüksuse turule laskmise luba või vajaduse korral uut veeremiüksuse tüübiluba kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artiklitega 21 ja 24. Veeremiüksuse valdaja teavitab veeremiüksuse registreerimise liikmesriigi registreerimisüksust nendest muudatustest ja vajaduse korral uuest veeremiüksuse turule laskmise loast. Nimetatud registreerimisüksus määrab veeremiüksusele uue EVNi.

EVNi muutmisega kaasneb veeremiüksuse uus registreerimine ja eelneva registreeringu väljajätmine.

3.2.2.9.   EVNi ja registreerimisliikmesriigi muutmine

EVNi võib veeremiüksuse valdaja loal muuta, registreerides veeremiüksuse uuesti kasutusalaga hõlmatud teises liikmesriigis ja jättes eelmise registreeringu välja.

3.2.3.   Automaatne muudatustest teavitamine

Kui muudetakse ühte või mitut registreeringu elementi, saadab EVRi IT-süsteem veeremiüksuse valdajale ja veeremiüksuse kasutusala asjaomasele riiklikule ohutusasutusele automaatselt e-posti teel teate, milles teavitatakse muudatusest, kui nad on selliseid teateid tellinud.

Kui vahetub veeremiüksuse valdaja, omanik või hoolduse eest vastutav üksus, saadab EVRi IT-süsteem automaatselt e-posti teel teate kas eelmisele ja uuele valdajale või eelmisele ja uuele omanikule või eelmisele ja uuele hoolduse eest vastutavale üksusele.

Soovi korral võivad veeremiüksuse valdaja, omanik või hoolduse eest vastutav üksus või EÜ deklaratsiooni väljaandnud asutus saada automaatselt e-posti teel teateid nende muudatuste kohta, mis on nendega seotud.

3.2.4.   Varasemad registriandmed

Kõiki EVRi andmeid tuleb säilitada kümme aastat pärast veeremiüksuse registreeringu väljajätmist. Vähemalt esimese kolme aasta jooksul peavad andmed olema võrgus kättesaadavad. Pärast kolme aastat võib andmed arhiveerida. Kui mis tahes ajal kõnealuse kümneaastase perioodi jooksul algatatakse veeremiüksust või -üksuseid hõlmav uurimine, säilitatakse andmed kõnealuste veeremiüksuste kohta kauem kui kümme aastat, kui seda nõuavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (9) artiklis 22 osutatud uurimisasutus või liikmesriikide jurisdiktsioonid.

Pärast veeremiüksuse registreeringu väljajätmist ei tohi sellele määratud registreerimisnumbrit määrata ühelegi teisele veeremile 100 aasta jooksul alates veeremiüksuse registreeringu väljajätmisest.

EVRi andmetes tehtavad mis tahes muudatused registreeritakse.

3.3.   Kasutajate haldamine

3.3.1.   Kasutusõiguse taotlemine

Igal isikul või organisatsioonil peab olema võimalik taotleda juurdepääsu EVRile, kaustades selleks organisatsiooni või isiku asukoha pädeva registreerimisüksuse veebipõhist vormi (mis on osa tsentraliseeritud UCA-funktsioonist).

Registreerimisüksus hindab taotlust ja loob vajaduse korral taotlejale kasutajakonto ja annab talle nõuetekohased juurdepääsuõigused kooskõlas punktidega 3.3.2 ja 3.3.3.

3.3.2.   Juurdepääsuõigused

Juurdepääsuõigused EVRi andmetele on loetletud järgmises tabelis.

Tabel 2

Üksus

Lugemisõigused

Uuendamisõigused

Liikmesriigi „XX“ registreerimisüksus

Kõik andmed

Liikmesriigi „XX“ veeremiregistri kõik andmed

Riiklik ohutusasutus

Kõik andmed

Amet

Kõik andmed

Veeremiüksuse valdaja

Kõikide tema valduses olevate veeremiüksuste andmed

Hoolduse eest vastutav üksus

Kõigi nende veeremiüksuste andmed, mille hooldus eest vastutav üksus ta on, v.a andmed omaniku kohta

Omanik

Kõikide tema omanduses olevate veeremiüksuste andmed

Raudteeveo-ettevõtja

Kõik andmed, võttes aluseks ühe või mitu veereminumbrit, v.a andmed omaniku kohta

Taristuettevõtja

Kõik andmed, võttes aluseks ühe või mitu veereminumbrit, v.a andmed omaniku kohta

Direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 22 osutatud ohutusjuurdlusasutus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (10) artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus.

Kõik kontrollitavate või auditeeritavate veeremiüksuste andmed

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus (taotleja)

Kõikide nende veeremiüksuste andmed, mille EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus ta on (taotleja), v.a andmed omaniku kohta

Muud õiguspärased kasutajad, keda tunnustavad riiklik ohutusasutus ja amet (11)

Nimetada konkreetsel juhul, kestus võib olla piiratud, v.a andmed omaniku kohta

EVRi andmetele juurdepääsemise õigusi võib laiendada asjakohastele kolmandate riikide üksustele või valitsustevahelistele organisatsioonidele, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

3.3.3.   Muud õigused

Veeremiüksuse valdajatel on õigus esitada registreerimistaotlusi.

Igal organisatsioonil on õigus esitada muudatusi, mida ta teeb oma andmetes, mida säilitatakse võrdlusandmete hulgas (vt punkt 3.4)

3.3.4.   Turvalisus

Kasutajate autentimiseks kasutatakse kasutajanime ja salasõna. Veeremiüksuse valdajate (veeremi registreerimise taotlejad) ja registreerimisüksuste puhul tagatakse autentimisega komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1502 (12) punktis 2.2.1 osutatud märkimisväärne usaldusväärustase.

3.3.5.   Andmekaitse

EVRi andmeid hallatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (13) ning liikmesriikide kohaldatava andmekaitseõigusega.

3.4.   Võrdlusandmed

Selleks et tagada andmesisendite ühtlus registreerimise käigus, kasutatakse EVRi puhul võrdlusandmeid. Tabelis 1 esitatud parameetrite EVRi võrdlusandmed tehakse veeremiüksuse valdajatele kättesaadavaks ühtlustatud elektroonilises vormis ARS-funktsiooni kaudu.

3.4.1.   Võrdlusandmete ajakohastamine

Amet teeb ajakohastatud võrdlusandmed kättesaadavaks keskse vahendi (RDA-funktsiooni osa) abil koostöös registreerimisüksustega.

Iga võrdlusandmetes esindatud organisatsioon saab esitada enda andmete muudatusi veebipõhise liidese kaudu.

Pärast registreerimistaotluse esitamist tagab registreerimisüksus, et organisatsiooni andmed esitatakse võrdlusandmetes koos ameti määratud organisatsiooni koodiga; kui need andmed on juba esitatud, siis ajakohastatakse võrdlusandmeid veeremiüksuse valdaja esitatud uutest andmetest lähtuvalt.

3.4.2.   Organisatsiooni koodid

3.4.2.1.   Organisatsiooni koodide kindlaksmääramine

Organisatsiooni kood on kordumatu neljakohaline tähtnumbriline tunnusnumber, mis amet määrab organisatsioonile.

3.4.2.2.   Organisatsiooni koodide vorm

Neljakohaliste tähtnumbrite puhul võib kasutada ISO 8859-1 tähestiku mis tahes 26 tähte või mis tahes numbrit 0st kuni 9ni. Tähed on suurtähed.

3.4.2.3.   Organisatsiooni koodide määramine

Organisatsiooni kood määratakse igale organisatsioonile, kes kasutab EVRi või kes on seal esindatud.

Amet avaldab organisatsiooni koodide loomise ja määramise korra ja ajakohastab seda.

EVRi juhistes eraldatakse teatav koodivahemik üksnes neile ettevõtjatele, kes on hõlmatud TAP KTK ja TAF KTKga.

3.4.2.4.   Organisatsiooni koodide loetelu avaldamine

Amet avalikustab organisatsiooni koodide loetelu oma veebisaidil.

4.   OLEMASOLEVAD VEEREMIÜKSUSED

4.1.   Veereminumber

1.

Veeremiüksused, millel juba on 12kohaline number, säilitavad selle numbri. Nende 12kohalised numbrid registreeritakse ilma muudatusteta.

2.

Veeremiüksustele, millel puudub 12kohane number (14) (kooskõlas 6. liitega), määratakse see EVRis. EVRi IT-süsteemis seotakse see EVN praeguse veereminumbriga. Rahvusvahelises liikluses kasutatavate veeremiüksuste korral, välja arvatud ajalooliseks kasutuseks määratud veeremiüksused, kantakse 12kohaline number füüsiliselt veeremiüksusele kuue aasta jooksul pärast EVRis numbri määramist. Riigisiseses liikluses kasutatavate veeremiüksuste ja ajalooliseks kasutuseks määratud veeremiüksuste puhul on 12kohalise numbri füüsiliselt veeremiüksusele kandmine vabatahtlik.

4.2.   Riiklikult veeremiregistrilt (NVR) EVRile ülemineku kord

Varem veeremiüksuse registreerimise eest vastutanud üksus peab tegema kogu teabe kättesaadavaks oma asukohamaa registreerimisüksusele.

Olemasolevad veeremiüksused registreeritakse üksnes ühes järgmises liikmesriigis:

liikmesriik, kus neile esimest korda anti turule laskmise luba kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artiklitega 21 kuni 26;

liikmesriik, kus need pärast direktiivi (EL) 2016/797 artiklite 21 ja 25 kohase loa saamist registreeriti;

kui registreeringud viidi üle teise liikmesriigi NVRist, siis kõnealuses liikmesriigis.

4.3.   Olemasolevad süsteemid

Enam ei kasutata standardset NVRi, tõlkemootorit ja virtuaalset raudteeveeremi registrit, millele on osutatud otsuses 2007/756/EÜ.

5.   SUUNISED

Käesoleva lisa rakendamise ja kasutamise hõlbustamiseks avaldab amet ajakohastatud suuniseid.

Liikmesriigid koostavad, avaldavad ja ajakohastavad suuniseid, milles kirjeldatakse eelkõige nende keelepoliitikat, sh kommunikatsiooni käsitlevaid sätteid.


(*1)  Koodid on ametlikult avaldatud liidu veebisaidil institutsioonidevahelises stiilijuhises. La Manche'i tunneli valitsustevaheline komisjoni rahvusvahelise ohutusasutuse puhul kasutatakse riigikoodi CT. Ameti puhul kasutatakse riigikoodi EL.

(1)  Veerem, mis võetakse esmakordselt kasutusele Eestis, Lätis või Leedus ja mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool liitu 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, registreeritakse nii EVRis kui Sõltumatute Riikide Ühenduse Raudteetranspordi Nõukogu andmebaasis. Sel juhul võib 6. liites kirjeldatud nummerdamissüsteemi asemel kasutada kaheksakohalist nummerdamissüsteemi.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu duirektiivi 2008/57/EÜ (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1) artikli 26 ja direktiivi (EL) 2016/797 artikli 24 kohaselt loa saanud veeremitüüpide puhul.

(3)  Peab olema võimalik määrata kindlaks viited veeremi allsüsteemi ning kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile.

(4)  Peab olema võimalik esitada kõik andmed veeremiüksusele antud lubade kohta.

(5)  Direktiivi (EL) 2016/797 V peatüki kohaselt antud turule laskmise load või direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki kohaselt või enne direktiivi 2008/57/EÜ ülevõtmist kehtinud lubade andmise korra kohaselt antud kasutuselevõtuload.

(6)  Punktis 3.2.1.14 osutatud lisaväljad, kui see on asjakohane.

(7)  Komisjoni 4. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/545, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797 (ELT L 90, 6.4.2018, lk 66).

(8)  Nagu on sätestatud 3. liites.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(11)  Amet määrab koos riiklike ohutusasutustega kindlaks õiguspäraste kasutajate tunnustamise menetluse.

(12)  Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1502, millega kehtestatakse e-identimise vahendite usaldusväärsuse tasemete minimaalsed tehnilised kirjeldused ja menetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 8 lõikele 3 (ELT L 235, 9.9.2015, lk 7).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(14)  Ilma et see piiraks tabeli 1 joonealuse märkuse 1 kohaldamist.

1. LIIDE

PIIRANGUTE KODEERIMINE

1.   PÕHIMÕTTED

Turule laskmise loas osutatud piirangutele määratakse ühtne või siseriiklik kood.

2.   STRUKTUUR

Iga kood koosneb järgmisest:

piirangu kategooria,

piirangu liik,

väärtus või kirjeldus,

mida eraldab punkt (.):

[Kategooria].[Liik].[Väärtus või kirjeldus].

3.   PIIRANGUKOODID

1.

Ühtseid piirangukoode kohaldatakse kõigis liikmesriikides.

Amet ajakohastab kogu liidu raudteesüsteemi jaoks ühtseid piirangukoode ja avaldab need oma veebisaidil.

Kui riiklik ohutusasutus on seisukohal, et ühtsete piirangukoodide loendisse tuleb lisada uus kood, siis esitab ta ametile taotluse kõnealuse uue koodi lisamise hindamiseks.

Amet hindab taotlust, konsulteerides vajaduse korral teiste riiklike ohutusasutustega. Asjakohasel juhul lisab amet uue piirangukoodi loendisse.

2.

Amet ajakohastab siseriiklike piirangukoodide loendit. Siseriiklike piirangukoodide kasutamine piirdub nende piirangutega, mis väljendavad liikmesriigi olemasoleva raudteesüsteemi eriomadusi ja mida vähese tõenäosusega kasutatakse muudes liikmesriikides sama tähendusega.

Nende piirangutüüpide korral, millele ei ole punktis 1 nimetatud loendis viidatud, esitavad riiklikud ohutusasutused ametile taotluse uue piirangukoodi lisamiseks siseriiklike piirangukoodide loendisse. Amet hindab taotlust, konsulteerides vajaduse korral teiste riiklike ohutusasutustega. Asjakohasel juhul lisab amet loendisse uue piirangukoodi.

3.

Riikidevahelise ohutusasutuste piirangukoodi käsitletakse riikliku piirangukoodina.

4.

Ilma koodita piirangud on lubatud ainult juhul, kui tulenevalt nende eripärast on ebatõenäoline nende kohaldamine mitut tüüpi veeremiüksuste suhtes.

Amet haldab kordumatute piirangukoodide nimekirja EVRi jaoks, direktiivi (EL) 2016/797 artikli 48 kohast veeremiüksuste tüübilubade Euroopa registrit, ühtset kontaktpunkti ning Euroopa Raudteeameti koostalitlus- ja ohutusalast andmebaasi.

5.

Vajaduse korral võib amet piirangukoodide ühtlustamist kooskõlastada asjaomaste valitsustevahelistele organisatsioonidega, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

2. LIIDE

EUROOPA TUNNUSNUMBRI STRUKTUUR JA SISU

Amet näeb tehnilises dokumendis ette Euroopa tunnusnumbri (EINi) struktuuri ja sisu, sh asjaomaste dokumendiliikide kodeerimise, ja avaldab selle tehnilise dokumendi oma veebisaidil.

3. LIIDE

REGISTREERIMISSTAATUSE KODEERIMINE

Kood

Registreerimisstaatus (1)

Registreerimisstaatuse põhjus

Kirjeldus

00

Kehtib

Ei kohaldata

Veeremiüksuse registreering kehtib.

10

Peatatud

Ei kohaldata

Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel või registreerimisliikmesriigi riikliku ohutusasutuse või registreerimisüksuse otsusega peatatud.

Koodi ei kasutata enam.

11

Peatatud

Ei kohaldata

Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel peatatud.

Veeremiüksus on määratud töökorras ladustamisele mitteaktiivse või strateegilise reservina.

12

Peatatud

Selle esitab veeremiüksuse valdaja ja veeremiüksus registreeritakse parameetriga 10.3.

Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel peatatud.

Muu põhjus.

13

Peatatud

Selle esitab riiklik ohutusasutus ja see registreeritakse parameetriga 10.3.

Veeremiüksuse registreering on registreerimisliikmesriigi riikliku ohutusasutuse taotlusel peatatud.

14

Peatatud

Selle esitab registreerimisüksus ja veeremiüksus registreeritakse parameetriga 10.3.

Veeremiüksuse registreering on registreerimisüksuse otsusega peatatud.

20

Välja jäetud

Ei kohaldata

Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud.

Veerem on teadaolevalt uue numbriga uuesti registreeritud jätkuvaks kasutuseks liidu raudteesüsteemis (või selle osas).

Koodi ei kasutata enam.

21

Väljajäetud

Ei kohaldata

Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud.

Veeremiüksus on teadaolevalt uue EVNiga uuesti registreeritud tulenevalt veeremi tehnilistest muudatustest. Vt punkt 3.2.2.8.

22

Välja jäetud

Ei kohaldata

Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud.

Veeremiüksus on teadaolevalt uue EVNiga ja kasutusala uue liikmesriigi poolt uuesti registreeritud. Vt punkt 3.2.2.9.

30

Välja jäetud

Selle esitab veeremiüksuse valdaja ja veeremiüksus registreeritakse parameetriga 10.3.

Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud.

Veeremiüksuse registreering liidu raudteesüsteemis kasutamiseks on lõppenud ilma teadaoleva uuesti registreerimiseta.

31

Välja jäetud

Ei kohaldata

Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud.

Veeremiüksus on määratud jätkuvaks kasutamiseks raudteeveeremina väljaspool liidu raudteesüsteemi.

32

Välja jäetud

Ei kohaldata

Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud.

Veeremiüksus on määratud peamiste koostalitlusvõimeliste komponentide/moodulite/varuosade taastamiseks või oluliseks ümberehituseks.

33

Välja jäetud

Ei kohaldata

Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud.

Veeremiüksus on määratud lammutamiseks ja materjalide (sh oluliste varuosade) kõrvaldamise teel ringlussevõtuks.

34

Välja jäetud

Ei kohaldata

Veeremiüksuse registreering on veeremiüksuse valdaja taotlusel välja jäetud.

Veeremiüksus on määratud „säilitatavaks ajaloolise veeremina“ kasutamiseks selleks eraldatud võrgustikus või seisvana näitamiseks väljaspool liidu raudteesüsteemi.

Koodide kasutamine

Koodid ja põhjused tuginevad üksnes teabel, mille on registreerimisüksusele esitanud registreerimisstaatuse muutmist taotlev üksus.


(1)  Selles tabelis on esitatud üksnes lõpetatud registreeringute registreerimisstaatus.

4. LIIDE

Image Tekst pildi Image Tekst pildi Image Tekst pildi Image Tekst pildi

5. LIIDE

SÕNASTIK

Akronüüm/lühend

Määratlus

Amet

Euroopa Liidu Raudteeamet, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/796 (1)

Taotleja

Füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb veeremi turule laskmise luba

Veeremi kasutusala

Liikmesriigi või liikmesriikide rühma võrgustik või võrgustikud, kus veeremiüksust kavatsetakse kasutada, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 2

ARS-funktsioon

Taotluse esitamise, registreerimise ja andmete säilitamise funktsioon

ATMF

Rahvusvahelises liikluses kasutatavale raudteematerjalile tehnilise kasutusloa andmise ühtsed eeskirjad (ATMF – COTIFi G liide)

Lube väljaandev üksus

Üksus (riiklik ohutusasutus või amet), kes andis veeremiüksusele turule laskmise loa

Luba

Turule laskmise luba

C-ARS-funktsioon

Taotluse esitamise, registreerimise ja andmete säilitamise (tsentraliseeritud) funktsioon

COTIF

Rahvusvaheliste raudteevedude konventsioon (Convention concerning International Carriage by Rail)

D-ARS-funktsioon

Taotluse esitamise, registreerimise ja andmete säilitamise (detsentraliseeritud) funktsioon

DSC-funktsioon

Andmete otsimise ja vaatamise funktsioon

ECM

Hoolduse eest vastutav üksus

EIN

Euroopa tunnusnumber (European Identification Number)

EVN

Euroopa raudteeveeremi number (European vehicle number)

EVR

Euroopa raudteeveeremi register, millele on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47

ERATV

Veeremiüksuste tüübilubade Euroopa register, millele on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 48

GDPR

Määrus (EL) 2016/679

ISO

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon

IT

Infotehnoloogia

NSA

Riiklik ohutusasutus (National Safety Authority).

NVR

Riiklik raudteeveeremi register, millele on osutatud direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47

OTIF

Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevaheline Organisatsioon

RDA-funktsioon

Võrdlusandmete haldamise funktsioon

RE

Registreerimisüksus – üksus, mille iga liikmesriik on määranud vastavalt käesolevale otsusele

RIC

Vagunite ja pidurdusvagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord (Regulations governing the reciprocal use of carriages and brake vans in international traffic)

RIV

Vagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord (Regulations concerning the reciprocal use of wagons in international traffic)

TAF (KTK)

Kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) (Telematic Application for Freight (TSI))

TAP (KTK)

Reisijateveo telemaatiliste rakenduste koostalitluse tehniline kirjeldus (KTK) (Telematic Application for Passengers (TSI))

KTK

Koostalitluse tehniline kirjeldus (Technical Specification for Interoperability)

UCA-funktsioon

Kasutaja loomise ja haldamise funktsioon

VKM

Veeremiüksuse valdaja tähis (VKM)

VKMR

Veeremiüksuse valdaja tähiste register (Vehicle Keeper Marking Register)

VVR

Virtuaalne raudteeveeremiregister, nagu see on määratletud otsuses 2007/756/EÜ


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138 26.5.2016, lk 1).

6. LIIDE

0 OSA

Veeremiüksuse identifitseerimistunnus

Üldised tähelepanekud

Käesolevas liites kirjeldatakse Euroopa raudteeveeremi numbrit (EVN) ja seonduvat märgistust, mis paigutatakse hästi nähtavalt ja püsivalt veeremiüksuse külge, et võimaldada seda käitamise ajal eksimatult identifitseerida. Selles ei kirjeldata muid numbreid ega tähiseid, mis graveeritakse või kinnitatakse tootmise ajal püsivalt veeremi šassiile või põhikomponentidele.

Euroopa raudteeveeremi number ja seonduvad lühendid

Igale veeremiüksusele antakse 12-kohaline number (Euroopa raudteeveeremi number EVN), mille struktuur on järgmine:

Veeremi rühm

Koostalitlusvõime ja veeremiüksuse liik [2 numbrit]

Riik, kus veeremiüksus on registreeritud

Tehnilised omadused

Seerianumber

Kontrollnumber

[2 numbrit]

[4 numbrit]

[3 numbrit]

[1 number]

Vagunid

00–09

10–19

20–29

30–39

40–49

80–89

[üksikasjad 6. osas]

01–99

[üksikasjad 4. osas]

0000–9999

[üksikasjad 9. osas]

000–999

0 kuni 9

[üksikasjad 3. osas]

Reisivagunid

50–59

60–69

70–79

[üksikasjad 7. osas]

0000–9999

[üksikasjad 10. osas]

000–999

Vedav raudteeveerem ja püsivalt või eelnevalt koostatud rongikoosseis

90–99

[üksikasjad 8. osas]

0000000–8999999

[nende numbrite tähenduse määravad liikmesriigid hiljem kindlaks kahe- või mitmepoolsete lepingutega]

Eriveerem

9000–9999

[üksikasjad 11. osas]

000–999

Konkreetses riigis piisab veeremiüksuse eksimatuks identifitseerimiseks reisivagunite ja eriveeremi seas tehniliste omaduste ja seerianumbri 7 numbrist (1).

Numbrile lisandub tähestikuline märgistus:

a)

selle riigi lühend, kus veeremiüksus on registreeritud (üksikasjad 4. osas);

b)

veeremiüksuse valdaja tähis (üksikasjad 1. osas);

c)

tehniliste omaduste lühendid (üksikasjad vagunite kohta 12. osas, reisivagunite kohta 13. osas).

1. OSA

Veeremiüksuse valdaja tähis

1.   Veeremiüksuse valdaja tähise (VKM) mõiste

Veeremiüksuse valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking – VKM) on 2–5kohaline tähtkood (2). VKM märgitakse igale raudteeveeremile EVNi lähedale. VKM tähistab veeremiüksuse valdajat, nagu ta on registreeritud EVRis.

VKM on kordumatu igas käesoleva otsusega hõlmatud riigis, kes sõlmib kokkuleppe käesolevas otsuses sätestatud veeremiüksuse nummerdamise süsteemi ja VKMi kasutamiseks.

Kui veeremiüksuse valdaja peamine tegevuskoht on ELi mittekuuluvas OTIFi liikmesriigis, tuleb VKMi taotleda OTIFi peasekretariaadist.

2.   Veeremiüksuse valdaja tähise vorm

VKM tähistab veeremiüksuse valdaja täisnime või lühendit, võimaluse korral äratuntaval kujul. Võib kasutada ISO 8859-1 tähestiku mis tahes 26 tähte. VKMi tähed kirjutatakse suurtähtedena. Tähed, mis ei ole veeremiüksuse valdaja nimes sisalduvate sõnade esitähed, võib kirjutada väiketähtedena. Kordumatuse kontrollimisel loetakse väiketähti suurtähtedeks.

Tähed võivad sisaldada diakriitilisi märke (3). Kordumatuse kontrollimisel tähtedes kasutatud diakriitilisi märke arvesse ei võeta.

Veeremiüksusele, mille valdajate asukohariigis ei kasutata ladina tähestikku, võib VKMi järele kaldkriipsuga („/“) eraldatult kanda VKMi vaste nende oma tähestikus. Andmete töötlemisel kõnealust VKMi vastet arvesse ei võeta.

3.   Sätted veeremiüksuse valdaja tähise määramise kohta

Veeremiüksuse valdajale võib anda rohkem kui ühe VKMi, kui:

valdajal on ametlik nimi rohkem kui ühes keeles;

valdajal on mõistlik põhjus eri veeremiparkide eristamiseks oma organisatsiooni sees.

Kontsernile võib anda ühe VKMi, kui:

nad kuuluvad ühele korporatiivsele struktuurile (nt valdusühing);

nad kuuluvad ühele korporatiivsele struktuurile, mis on määranud ja volitanud oma struktuuris ühe organisatsiooni kõikide teiste nimel tegutsema;

nad on volitanud kõigis küsimustes enda nimel tegutsema ühe iseseisva juriidilise isiku. Sel juhul on kõnealune juriidiline isik valdaja.

4.   Veeremiüksuse valdaja tähiste register ja määramise kord

VKMide register on avalik ja seda uuendatakse reaalajas.

Taotleja taotleb VKMi selle liikmesriigi ohutusasutuselt, kus on tema peamine tegevuskoht. Kõnealune riiklik ohutusasutus kontrollib taotlust ja edastab selle ametile. VKMi võib kasutada üksnes pärast seda, kui amet on selle avaldanud.

VKMi omanik peab riiklikku pädevat asutust teavitama VKMi kasutamise lõpetamisest ning riiklik pädev asutus edastab vastavad andmed ametile. VKM tunnistatakse kehtetuks, kui veeremiüksuse valdaja on tõendanud, et kõikide asjaomaste veeremiüksuste märgistust on muudetud. Järgmise kümne aasta jooksul sama VKMi uuesti välja ei anta, välja arvatud algsele omanikule või tema taotlusel mõnele teisele omanikule.

VKMi võib üle anda teisele omanikule, kes on algse omaniku õigusjärglane. VKM kehtib seni, kui VKMi omanik muudab oma nime selliselt, et nimi ei sarnane VKMiga.

Veeremiüksuse valdaja muutmise korral, millega kaasneb ka VKMi muutmine, tuleb asjaomased veeremiüksused märgistada uue VKMiga kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil valdaja muudatus kantakse EVRi. Kui veeremiüksusele märgitud VKM ja EVRi märgitud andmed ei ole omavahel kooskõlas, on EVRi tehtud kanne ülimuslik.

2. OSA

Kasutamata

3. OSA

Kontrollnumbri kindlaksmääramise kord (12. number)

Kontrollnumber määratakse kindlaks järgmiselt:

põhinumbris paariskohtadel olevad numbrid võetakse (paremalt vasakule) nende arvulises väärtuses;

põhinumbris paaritutel kohtadel olevad numbrid (paremalt vasakule) korrutatakse kahega;

seejärel leitakse paariskohtadel olevate numbrite ja paaritutel kohtadel saadud korrutisi märkivate numbrite summa;

võetakse selle summa üheliste arv;

kontrollnumber on arv, mis on vajalik üheliste arvu viimiseks kümneni; kui üheliste arv on null, on ka kontrollnumber null.

Näited

1.

Oletagem, et põhinumber on

3

3

8

4

4

7

9

6

1

0

0

 

Kordaja

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

 

 

6

3

16

4

8

7

18

6

2

0

0

 

Summa: 6 + 3 + 1 + 6 + 4 + 8 + 7 + 1 + 8 + 6 + 2 + 0 + 0 = 52

 

Selle summa üheliste arv on 2.

Kontrollnumber on seega 8 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 33 84 4796 100 – 8.


2.

Oletagem, et põhinumber on

3

1

5

1

3

3

2

0

1

9

8

 

Kordaja

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

 

 

6

1

10

1

6

3

4

0

2

9

16

 

Summa: 6 + 1 + 1 + 0 + 1 + 6 + 3 + 4 + 0 + 2 + 9 + 1 + 6 = 40

 

Selle summa üheliste arv on 0.

Kontrollnumber on seega 0 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 31 51 3320 198 – 0.

4. OSA

Veeremiüksuse registreerimise riikide koodid (3.-4. number ning lühend)

Andmed kolmandate riikide kohta on üksnes informatiivsed.

Riigid

Riigi tähtkood (1)

Riigi numberkood

 

Riigid

Riigi tähtkood (1)

Riigi numberkood

Albaania

AL

41

 

Leedu

LT

24

Alžeeria

DZ

92

 

Luksemburg

L

82

Armeenia

AM

58

 

Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik

MK

65

Austria

A

81 (6)

 

Malta

M

 

Aserbaidžaan

AZ

57

 

Moldova

MD (1)

23

Valgevene

BY

21

 

Monaco

MC

 

Belgia

B

88

 

Mongoolia

MGL

31

Bosnia ja Hertsegoviina

BIH

50 ja 44 (2)

 

Montenegro

MNE

62

Bulgaaria

BG

52

 

Maroko

MA

93

Hiina

RC

33

 

Madalmaad

NL

84

Horvaatia

HR

78

 

Põhja-Korea

PRK (1)

30

Kuuba

CU (1)

40

 

Norra

N

76

Küpros

CY

 

 

Poola

PL

51

Tšehhi Vabariik

CZ

54

 

Portugal

P

94

Taani

DK

86

 

Rumeenia

RO

53

Egiptus

ET

90

 

Venemaa

RUS

20

Eesti

EST

26

 

Serbia

SRB

72

Soome

FIN

10

 

Slovakkia

SK

56

Prantsusmaa

F

87

 

Sloveenia

SLO

79

Gruusia

GE

28

 

Lõuna-Korea

ROK

61

Saksamaa

D

80 (7)

 

Hispaania

E

71

Kreeka

GR

73

 

Rootsi

S

74

Ungari

H

55 (5)

 

Šveits

CH

85 (4)

Iraan

IR

96

 

Süüria

SYR

97

Iraak

IRQ (1)

99

 

Tadžikistan

TJ

66

Iirimaa

IRL

60

 

Tuneesia

TN

91

Iisrael

IL

95

 

Türgi

TR

75

Itaalia

I

83 (3)

 

Türkmenistan

TM

67

Jaapan

J

42

 

Ukraina

UA

22

Kasahstan

KZ

27

 

Ühendkuningriik

GB

70

Kõrgõzstan

KS

59

 

Usbekistan

UZ

29

Läti

LV

25

 

Vietnam

VN (1)

32

Liibanon

RL

98

 

(1)

Vastavalt 1949. aasta konventsiooni liites 4 ja 1968. aasta maanteevedude konventsiooni artikli 45 lõikes 4 kirjeldatud tähelisele koodisüsteemile.

(2)

Bosnia ja Hertsegoviinas kasutatakse kaht raudtee erikoodi. Riigi numberkood 49 on reserveeritud.

(3)

Ja erikoodi (*) 64 kasutati FNME (Ferrovie Nord Milano Esercizio) puhul.

(4)

Ja erikoodi (*) 63 kasutati BLS (Bern–Lötschberg–Simplon Eisenbahn) puhul enne 2007. aastat loa saanud veeremiüksuste puhul.

(5) (6)

Ja erikoodi (*) 43 kasutati GySEV/ROeEE (Győr-Sopron-Ebenfurti Vasút Részvénytársaság/Raab-Ödenburg-Ebenfurter Eisenbahn) puhul enne 2007. aastat loa saanud veeremiüksuste puhul.

(7)

Ja erikoodi (*) 68 kasutati AAE (Ahaus Alstätter Eisenbahn) puhul.

(*)

AAE, BLS, FNME ja GySEV/ROeEE puhul antakse EVRis registreeritud uuele veeremiüksusele siiski standardne riigikood. EVRi IT-süsteem käsitab mõlemat koodi (peamine riigikood ja erikood) sama riigiga seonduvana.

Liechtenstein

FL

 

 

5. OSA

Kasutamata

6. OSA

Vagunite puhul kasutatavad koostalitlusvõime koodid (1.-2. number)

 

 

2. number

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

2. number

 

1. number

 

 

1. number

 

 

Rööpmelaius

fikseeritud või muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud või muudetav

Rööpmelaius

 

Vagunite KTK-le (TSI WAG (1), sh jaotisele 7.1.2 ja liites C sätestatud tingimustele vastavad vagunid

0

telgedega

Ei kasutata

vagunid

ei kasutata (3)

PPV/PPW vagunid

(muudetav rööpmelaius)

telgedega

0

1

pöördvankritega

pöördvankritega

1

2

telgedega

vagunid

PPV/PPW vagunid

(fikseeritud rööpmelaius)

telgedega

2

3

pöördvankritega

pöördvankritega

3

muud vagunid

4

telgedega (2)

hooldusvagunid

muud vagunid

Tehniliste omaduste erinummerdusega vagunid, mida ei võeta kasutusele ELis

telgedega (2)

4

8

pöördvankritega (2)

pöördvankritega (2)

8

 

 

 

 

 

 

 

1. number

 

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

 

1. number

 

2. number

2. number

 

7. OSA

Reisivagunite rahvusvahelises liikluses kasutatavuse koodid (1.-2. number)

 

Riigisisene liiklus

TEN (4) ja/või COTIF (5) ja/või PPV/PPW

Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

TEN (4) ja/või COTIF (5)

PPV/PPW

 

2. number

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

1. number

 

5

Riigisiseses liikluses kasutatavad veeremiüksused

Fikseeritud rööpmelaiusega, kliimaseadmeta vagunid (sh autovagunid)

Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520), kliimaseadmeta vagunid

Ei kasutata

Muudetava rööpmelaiusega (1435/1668), kliimaseadmeta vagunid

Ajaloolised veeremiüksused

Ei kasutata (6)

Fikseeritud rööpmelaiusega veerem

Pöördvankri vahetamisega muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veeremiüksused

Telgedega muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veeremiüksused

6

Hooldusveerem

Fikseeritud rööpmelaiusega kliimaseadmega veeremiüksused

Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520), kliimaseadmega veeremiüksused

Hooldusveerem

Muudetava rööpmelaiusega (1435/1668), kliimaseadmega veeremiüksused

Autovagunid

Ei kasutata (6)

7

Kliimaseadmega ja õhukindel veeremiüksused

Ei kasutata

Ei kasutata

Kliimaseadmega ja õhukindel fikseeritud rööpmelaiusega veeremiüksused

Ei kasutata

Muud veeremiüksused

Ei kasutata

Ei kasutata

Ei kasutata

Ei kasutata

8. OSA

Jõuallikaga veeremi liigid ning püsivalt või eelnevalt koostatud rongikoosseis (1.-2. number)

Esimene number on „9“.

Kui teine number tähistab vedava raudteeveeremi liiki, on kohustuslikud järgmised koodid:

Kood

Veeremiüksuse põhitüüp

0

Muud

1

Elektrivedur

2

Diiselvedur

3

Elektriline mootorrong (kiirrong) [veduk või haagis]

4

Elektriline mootorrong (v.a kiirrong) [veduk või haagis]

5

Diisel-mootorrong [veduk või haagis]

6

Eriotstarbeline haagis

7

Elektriline manöövervedur

8

Diisel-manöövervedur

9

Eriveerem

9. OSA

Vagunite standardne numbermärgistus (5.–8. number)

Amet haldab vaguni tehniliste põhiomadustega seotud numbrilist märgistust ja see avaldatakse ameti veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele, kes saadab selle ametile. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui amet on selle avaldanud.

10. OSA

Reisivagunite tehniliste omaduste koodid (5.-6. number)

Amet haldab reisivaguni tehniliste põhiomadustega seotud numbrilist märgistust ja see avaldatakse ameti veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele, kes saadab selle ametile. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui amet on selle avaldanud.

11. OSA

Eriveeremi tehniliste omaduste koodid (6.–8. number)

Amet haldab eriveeremi tehniliste põhiomadustega seotud numbrilist märgistust ja see avaldatakse ameti veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele, kes saadab selle ametile. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui amet on selle avaldanud.

12. OSA

Vagunite tähtmärgistus

Amet haldab vagunite (v.a liigend- ja mootorrongivagunite) tähtmärgistust ja see avaldatakse ameti veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele, kes saadab selle ametile. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui amet on selle avaldanud.

13. OSA

Reisivagunite tähtmärgistus

Amet haldab reisivagunite tähtmärgistust ja see avaldatakse ameti veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele, kes saadab selle ametile. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui amet on selle avaldanud.


(1)  Eriveeremil peab number olema konkreetses riigis kordumatu esimese numbri ning viie viimase tehniliste omaduste numbri ja seerianumbri osas.

(2)  NMBS/SNCB osas võib jätkata ringistatud üksiku B-tähe kasutamist.

(3)  Diakriitilised märgid on tähtedel À, Ç, Ö, Č, Ž, Å jne olevad rõhumärgid. Eritähed, näiteks Ø ja Æ, esitatakse ühe tähena; kordumatuse kontrollimisel loetakse, et Ø on O ja Æ on A.

(1)  Komisjoni 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 321/2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid“ koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 104, 12.4.2013, lk 1).

(2)  Fikseeritud või muudetav rööpmelaius.

(3)  Ei kohaldata I kategooria vagunite suhtes (reguleeritava temperatuuriga vagunid); ei kasutata uute kasutusloa saanud veeremiüksuste suhtes.

(4)  Kooskõlas kohaldatavate KTKdega, vt komisjoni 8. juuni 2015. aasta määruse (EL) 2015/995 (millega muudetakse otsust 2012/757/EL, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust, ELT L 165, 30.6.2015, lk 1) H liite 6. osa.

(5)  Sealhulgas veeremiüksused, mis kehtivate normide kohaselt kannavad käesolevas tabelis kindlaksmääratud numbreid. COTIF: veeremiüksus, mis kasutuselvõtu ajal vastab rahvusvahelise raudteevedude konventsiooni (COTIF) eeskirjadele.

(6)  Ei kohaldata juba kasutuses olevate fikseeritud rööpmelaiusega vagunite suhtes (56) ega muudetava rööpmelaiusega vagunite suhtes (66); ei kasutata uute veeremiüksuste puhul.


Top