KOMISJONI OTSUS,

24. juuli 2018,

mis käsitleb Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastut ja millega muudetakse komisjoni otsust C(2015) 9500 seoses Türgi pagulasrahastu rahastamisega

(2018/C 278/03)

SELETUSKIRI

Võetakse vastu komisjoni otsus, mis käsitleb Türgi pagulasrahastut ja millega muudetakse komisjoni otsust C(2015) 9500 seoses Türgi pagulasrahastu rahastamisega

Türgi pagulasrahastu loodi 2015. aastal ja sellega näidati kindlalt ELi pühendumust toetada pagulasi Türgis. Selles ühendati humanitaar- ja muu abi, et aidata Türgit pagulaste vastuvõtmisel. Rahastu esimese osamakse suurus aastateks 2016 ja 2017 oli 3 miljardit eurot.

Türgi pagulasrahastu esimese osamakse kasutuselevõtt on olnud edukas. 3 miljardi euro suurune tegevuseelarve kavandati, kohustused võeti ja lepingud sõlmiti 21 kuu jooksul alates ELi ja Türgi 2016. aasta märtsi avaldusest. Teine aastaaruanne rahastu kohta (1) sisaldab üksikasjalikku teavet saavutatu kohta ning kokku 72 projekti rakendamise kohta. Aruandes kinnitatakse, et saavutatud on käegakatsutavaid tulemusi. Nende hulka kuuluvad igakuine sissetulekutoetus peaaegu 1,2 miljonile kõige haavatavamas olukorras olevale pagulasele Hädaolukorra sotsiaalsest turvavõrgust igakuise sularahaülekande vormis; türgi keele õppe pakkumine 312 000 lapspagulasele ja õppematerjalid 500 000 õpilasele; esmatasandi arstiabi pakkumine peaaegu 764 000 pagulasele ja rohkem kui 217 000 Süüria pagulasest imiku vaktsineerimine. Rahastu haldamine võimaldab ELi ja liikmesriikide vahelist partnerlust ning ühine haldamine ei oleks ainult liidu eelarvest tuleva rahastamise korral võimalik.

ELil on suur huvi jätkata sellega, mis on häid tulemusi andnud. Käesoleva komisjoni otsuse eesmärk on tagada rahastu väärtusliku töö jätkumine vastavalt ELi–Türgi avaldusele.

ELi–Türgi avalduses kinnitati, et EL võtab asjakohaste tingimuste täitmisel 2018. aasta lõpuks rahastuga kasutusele veel 3 miljardit eurot. Selleks, et tugevdada rahastu projekte ning pakkuda pagulastele ja täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavatele isikutele katkematut tuge, on tarvis võtta vastu otsus täiendava rahastamise kohta. Seepärast võtab komisjon vastu otsuse eraldada Türgi pagulasrahastule veel kord 3 miljardit eurot. 2016. ja 2017. aastal rahastu raames kasutusele võetud summast saadi 1 miljard eurot liidu eelarvest ja 2 miljardit eurot liikmesriikide maksetest sihtotstarbeline välistuluna. Komisjon säilitas oma 14. märtsi 2018. aasta otsusega (2) liidu eelarve ja liikmesriikide poolt teise osamaksesse tehtavate maksete vahel sama jaotuse. Pärast täiendavat arutelu otsustas komisjon, et aastateks 2018–2019 eraldatakse liidu eelarvest 2 miljardit eurot. Liikmesriigid teevad makseid 1 miljardi euro ulatuses sihtotstarbelise välistuluna. 18. juulil ajakohastati ühiskokkulepet, mis käsitleb raamistikku, mille alusel võetakse kasutusele liikmesriikide maksed.

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 210 lõiget 2 ja artikli 214 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse (edaspidi „avaldus“) punktis 6 on sätestatud, et liit eraldab Türgi pagulasrahastu (edaspidi „rahastu“) jaoks täiendavalt 3 000 000 000 eurot 2018. aasta lõpuni, kui hakkab kätte jõudma olukord, kus rahastu alusel algselt eraldatud 3 000 000 000 eurot on täiel määral ära kasutatud ning avalduse kohased kohustused on täidetud.

(2)	Liikmesriikide valitsuste esindajad koostasid 3. veebruaril 2016 ühiskokkuleppe, millega kehtestatakse ELi liikmesriikide ja komisjoni vahel Türgi pagulasrahastu jaoks üldjuhtimis- ja tingimusraamistik (edaspidi „ühiskokkulepe“). Ühiskokkulepet ajakohastati 18. juulil 2018.

(3)	Esimese osamakse rahastamiseks saadi 1 000 000 000 eurot liidu eelarvest ja 2 000 000 000 eurot liikmesriikidelt.

(4)	Komisjon peaks eraldama teise osamakse rahastamiseks liidu eelarvest 2 000 000 000 eurot. Liikmesriigid eraldavad selleks 1 000 000 000 eurot.

(5)	Abi järkjärgulise kohaletoimetamise eeltingimuseks on, et rakendatakse jätkuvalt Euroopa Liidu ja Türgi vahelist kokkulepet nende koostöö tihendamise kohta ajutise kaitse all olevate isikute toetuseks ja rände koordineeritud haldamise kohta eesmärgiga kriis lahendada.

(6)

Üksikute liikmesriikide sissemaksed tuleks lisada liidu eelarvesse sihtotstarbelise välistuluna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõike 2 punktile b (3). Liikmesriigid peaksid teatama oma rahastamissertifikaatidest komisjonile kui ELi toimimise lepingu artikli 317 kohaselt liidu eelarve täitmise eest ainuvastutavale institutsioonile. Iga eurodes nomineeritud rahastamissertifikaat võimaldab komisjonil teha sertifikaadi kättesaamisel asjaomase kulukohustuste assigneeringu kättesaadavaks kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 7 lõikega 2 (4). Individuaalsed rahastamissertifikaadid peavad põhinema ühel ja samal vormil, milles on vajaduse korral võimalik teha eriotstarbelisi kohandusi.

(7)	Humanitaarabi andmise otsused ja meetmed rakendatakse kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/96 (5) ning vastavalt Euroopa humanitaarabi konsensuses (6) sätestatud põhimõtetele.

(8)	Eespool toodud põhjustel on tarvis komisjoni otsust C (2015) 9500 vastavalt muuta (7),

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

---

(1)  Komisjoni 14. märtsi 2018. aasta teatis COM(2018) 91.

(2)  Komisjoni 14. märtsi 2018. aasta otsus, mis käsitleb Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastut ja millega muudetakse komisjoni otsust C(2015) 9500 seoses Türgi pagulasrahastu rahastamisega, 2018/C 106/05, ELT C 106, 21. märts 2018, lk 4.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(4)  ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(5)  Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

(6)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus „Euroopa konsensus humanitaarabi valdkonnas“ (ELT C 25, 30.1.2008, lk 1).

(7)  Muudetud komisjoni 10. veebruari 2016. aasta otsusega C(2016) 855, komisjoni 18. aprilli 2017. aasta otsusega C(2017) 2293 ja komisjoni 14. märtsi 2018. aasta otsusega C(2018) 1500.