EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32017R1946

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/1946, 11. juuli 2017, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/39/EÜ ja 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles sätestatakse selliste teabeelementide täielik loetelu, mille potentsiaalne omandaja peab esitama investeerimisühingus olulise osaluse kavandatavat omandamist käsitlevas teates (EMPs kohaldatav tekst )

C/2017/4644

OJ L 276, 26.10.2017, p. 32–43 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2017/1946/oj

26.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 276/32


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1946,

11. juuli 2017,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/39/EÜ ja 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles sätestatakse selliste teabeelementide täielik loetelu, mille potentsiaalne omandaja peab esitama investeerimisühingus olulise osaluse kavandatavat omandamist käsitlevas teates

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, (1) eriti selle artikli 10a lõike 8 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse direktiivi 2002/92/EÜ ja direktiivi 2011/61/EL, (2) eriti selle artikli 12 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Investeerimisühingu olulise osaluse potentsiaalselt omandajalt tuleks esmase teavitamise ajal nõuda teabeelementide täieliku loetelu esitamist, et pädevad asutused saaksid kavandatavat omandamist hinnata. Potentsiaalne omandaja, sõltumata sellest, kas ta on füüsiline või juriidiline isik, peaks esitama potentsiaalse omandaja ja äritegevust juhtima hakkavate isikute andmeid käsitleva teabe, et huvipakkuva üksuse pädev asutus saaks hinnata kõnealuse potentsiaalse omandaja mainet.

(2)

Kui potentsiaalne omandaja on juriidiline isik, on samuti vaja esitada teave tegelike tulusaajate kohta ning potentsiaalse omandaja äritegevust tegelikult juhtivate isikute maine ja kogemuse kohta. Sarnaselt, kui potentsiaalne omandaja on või on ette nähtud olema usaldusfondi struktuur, on huvipakkuva üksuse pädeval asutusel vaja saada teavet nii usaldusfondi varasid juhtima hakkavate usaldusisikute kui ka nende varade pealt tegelike tulusaajate kohta, et tal oleks võimalik hinnata nende isikute mainet ja kogemusi.

(3)

Kui potentsiaalne omandaja on füüsiline isik, on vaja see teave saada nii potentsiaalse omandaja kui ka kõigi potentsiaalse omandaja poolt ametlikult juhitavate või kontrollitavate ettevõtjate kohta, et anda huvipakkuva üksuse pädevale asutusele täielik teave, mis on maine hindamiseks asjakohane. Kui potentsiaalne omandaja on juriidiline isik, on vaja see teave saada iga isiku kohta, kes potentsiaalse omandaja äritegevust tegelikult juhib, iga potentsiaalse omandaja kontrolli all oleva ettevõtja ja iga aktsionäri kohta, kellel on märkimisväärne mõju potentsiaalse omandaja üle, et anda pädevale asutusele täielik teave, mis on maine hindamiseks asjakohane.

(4)

Maine hindamiseks asjakohane teave peaks sisaldama andmeid varasemate või käimasolevate kriminaalmenetluste ning tsiviil- või haldusasjade kohta. Samuti tuleks esitada teave kõigi pooleliolevate uurimiste, menetluste, sanktsioonide või muude potentsiaalse omandaja suhtes täitmisele pööratavate otsuste kohta, samuti muu teave, nagu registreerimisest keeldumine või töökohalt vallandamine või usaldusisiku kohalt tagandamine, mida peetakse potentsiaalse omandaja maine hindamise jaoks asjakohaseks.

(5)

Potentsiaalne omandaja peaks esitama teabe selle kohta, kas omandaja või krediidiasutuse, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu või mis tahes muu üksuse äritegevust juhtivaisiku mainet on juba hinnanud teine pädev asutus või muu asutus, ja kui seda on tehtud, siis esitama vastava hinnangu tulemused, tagamaks, et huvipakkuva üksuse pädev asutus võtab potentsiaalse omandaja kohta hinnangu andmisel nõuetekohaselt arvesse teiste asutuste läbi viidud uurimiste tulemusi.

(6)

Potentsiaalse omandaja rahalise usaldusväärsuse hindamiseks tuleks esitada potentsiaalset omandajat puudutav finantsteave.

(7)

Esitada tuleks teave potentsiaalse omandaja finantshuvide ja muude kui finantshuvide või tema suhete kohta kõigi huvipakkuva üksuse aktsionäride või juhtide või kõrgema juhtkonna liikmetega või huvipakkuvas üksuses hääleõiguse kasutamise õigusega isikutega või huvipakkuva üksuse enda või selle konsolideerimisgrupiga, et võimaldada huvipakkuva üksuse pädeval asutusel hinnata seda, kas võimalik huvide konflikt võiks mõjutada potentsiaalse omandaja rahalist usaldusväärsust.

(8)

Kui potentsiaalne omandaja on juriidiline isik, on vaja esitada teatavat lisateavet, sealhulgas teave aktsiate kohta, mida potentsiaalne omandaja omab või mille omamist ta kaalub, kavandatava omandamise eel ja järel, et võimaldada huvipakkuva üksuse pädeval asutusel viia lõpule kavandatava omandamise hindamine, kuna sellistel juhtudel võivad asjaomased õiguslikud ja grupi struktuurid olla keerukad ning eeldada üksikasjade läbivaatamist seoses maine, märkimisväärse seose, teiste isikutega koos tehtavate võimalike toimingute ja huvipakkuva üksuse pädeva asutuse suutlikkusega jätkata huvipakkuva üksuse suhtes tõhusa järelevalve teostamist.

(9)

Kui potentsiaalne omandaja on kolmandas riigis asutatud üksus või kuulub liidust väljaspool asutatud konsolideerimisgruppi, tuleks esitada lisateavet, et huvipakkuva üksuse pädev asutus saaks hinnata seda, kas kolmanda riigi õiguskord seab takistusi huvipakkuva üksuse suhtes tõhusa järelevalve tegemisele, ja selgitada välja ka potentsiaalse omandaja maine asjaomases kolmandas riigis.

(10)

Kui potentsiaalne omandaja on riiklik investeerimisfond, peaks potentsiaalne omandaja esitama teabe fondi kontrollerite ja investeerimispoliitika kohta. See on oluline huvipakkuva üksuse pädevale asutusele nii maine hindamiseks kui ka selle hindamiseks, kas see mõjutab huvipakkuva üksuse suhtes tõhusa järelevalve tegemist.

(11)

Nõuda tuleks konkreetset teavet, mille alusel on võimalik hinnata seda, kas kavandatav omandamine mõjutab huvipakkuva üksuse pädeva asutuse suutlikkust teostada huvipakkuva üksuse suhtes tõhusat järelevalvet. See peaks hõlmama hinnangut selle kohta, kas potentsiaalse omandaja märkimisväärsed seosed mõjutavad huvipakkuva üksuse suutlikkust esitada oma järelevalveasutusele jätkuvalt õigeaegset ja täpset teavet. Juriidilise isiku puhul on vaja hinnata ka kavandatava omandamise mõju huvipakkuva üksuse ja sellise konsolideerimisgrupi konsolideeritud järelevalvele, millesse üksus pärast omandamist kuuluma hakkab.

(12)

Potentsiaalne omandaja peaks esitama teabe kavandatava omandamise rahastamise kohta, sealhulgas teabe kõigi rahastamisvahendite ja -allikate kohta, ning ta peaks olema suuteline esitama tõendid kõigi rahaliste vahendite ja varade algallikate kohta, et huvipakkuva üksuse pädev asutus saaks hinnata rahapesu riski olemasolu.

(13)

Potentsiaalne omandaja, kellel on huvipakkuvas üksuses 20–50 %-line oluline osalus, peaks esitama huvipakkuva üksuse pädevale asutusele kavandatava omandamise põhjaliku hindamise tagamiseks strateegiat käsitleva teabe. Potentsiaalne omandaja, kellel on huvipakkuvas üksuses alla 20 %-line oluline osalus, kuid kes avaldab huvipakkuvale üksusele samaväärset mõju muul viisil, nt potentsiaalse omandaja ja olemasolevate aktsionäride vahelised suhted, aktsionäride lepingud, aktsiate jaotus, märkimisväärne osalus ja hääleõigus aktsionäride lõikes või potentsiaalse omandaja positsioon huvipakkuva üksuse konsolideerimisgrupi struktuuris, peaks samuti esitama kõnealuse teabe, et tagada kavandatava omandamise ühtne hindamine.

(14)

Kui on kavas muuta huvipakkuva üksuse kontrollimist, peaks potentsiaalne omandaja üldreeglina esitama täiemahulise äriplaani. Kui aga huvipakkuva üksuse kontrollimist ei ole kavas muuta, piisab teatava teabe omamisest asjaomase üksuse tulevikustrateegia ja potentsiaalse omandaja kavatsuste kohta seoses huvipakkuva üksusega, hindamaks seda, kas see avaldab mõju potentsiaalse omandaja rahalisele usaldusväärsusele.

(15)

Proportsionaalsuse huvides peaks potentsiaalne omandaja teatavatel juhtudel esitama teavet üksnes piiratud ulatuses. Eelkõige juhul, kui huvipakkuva üksuse pädev asutus on eelmise kahe aasta jooksul potentsiaalset omandajat hinnanud või kui huvipakkuv üksus on väike investeerimisühing ja potentsiaalne omandaja on üksus, kellele on antud liidus tegevusluba ja kelle üle teostatakse liidus järelevalvet, peaks olema vaja esitada huvipakkuva üksuse pädevale asutusele üksnes teatavat vähendatud mahus teavet.

(16)

Mis tahes teabevahetus või -edastus pädevate asutuste, muude asutuste, organite või isikute vahel peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 95/46/EÜ (3) sätestatud isikuandmete kaitset käsitlevate eeskirjadega.

(17)

Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (4).

(18)

Käesolev määrus põhineb ESMA poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(19)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avatud avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

(20)

Direktiiv 2014/65/EL jõustus 2. juulil 2014. Selle direktiivi artikli 12 lõikega 8 asendatakse direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10a lõige 8 ja antakse ESMA-le regulatiivsete tehniliste standardite välja töötamiseks volitused, mis on identsed direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10a lõikes 8 sätestatuga. Lisaks on direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10b lõike 4 ja artikli 10 lõike 4 sisu identne direktiivi 2014/65/EL artikli 13 lõike 4 ja artikli 11 lõike 2 sisuga. Direktiivi 2014/65/EL artikli 94 lõike 1 kohaselt tunnistatakse direktiiv 2004/39/EÜ kehtetuks alates 3. jaanuarist 2018. Tehniliste standardite vastuvõtmine komisjoni poolt vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 10a lõikele 8 tuleks lugeda kooskõlas olevaks ka direktiivi 2014/65/EL artikli 12 lõikega 8, mille tagajärjel jätkub tehnilise standardi kohaldamine pärast 3. jaanuari 2018 ja täiendavaid muudatusi teha ei ole vaja,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse eeskirjad teabe kohta, mis potentsiaalsel omandajal tuleb kavandatavat omandamist käsitlevas teates esitada selle investeerimisühingu pädevatele asutustele, milles ta soovib olulist osalust omandada või suurendada („huvipakkuv üksus“), kõnealuse kavandatava omandamise hindamiseks.

Artikkel 2

Potentsiaalse omandaja esitatav teave

Potentsiaalne omandaja esitab huvipakkuva üksuse pädevale asutusele artiklites 3–12 (kui on asjakohane) sätestatud teabe, sõltuvalt sellest, kas asjaomane teave on seotud füüsilise või juriidilise isiku või usaldusfondiga.

Artikkel 3

Potentsiaalse omandaja andmetega seotud üldteave

1.   Kui potentsiaalne omandaja on füüsiline isik, esitab potentsiaalne omandaja huvipakkuva üksuse pädevale asutusele isiku tuvastamiseks järgmise teabe:

a)

isikuandmed, sh isiku nimi, sünniaeg ja -koht, aadress ja kontaktandmed ning riiklik isikukood (kui see on olemas);

b)

üksikasjalik elulookirjeldus (või võrdväärne dokument), milles on välja toodud asjakohane haridus ja koolitused, varasem erialane töökogemus ning mis tahes praegune ametialane tegevus või muude asjakohaste ülesannete täitmine.

2.   Kui potentsiaalne omandaja on juriidiline isik, esitab ta huvipakkuva üksuse pädevale asutusele järgmise teabe:

a)

dokumendid, millega tõendatakse juriidilise isiku ärinime, tema peakontori registreeritud aadressi, postiaadressi (kui see erineb registreeritud aadressist), kontaktandmeid ja juriidilise isiku riiklikku registreerimisnumbrit (kui see on olemas);

b)

õigusliku vormi registreerimine asjakohaste siseriiklike õigusaktide kohaselt;

c)

ajakohastatud ülevaade juriidilise isiku ettevõtlustegevusest;

d)

äritegevust tegelikult juhtivate isikute täielik nimekiri, nende nimi, sünniaeg ja -koht, aadress, kontaktandmed, riiklik isikukood (kui see on olemas), nende üksikasjalik elulookirjeldus, milles on välja toodud asjakohane haridus ja koolitused, varasem erialane töökogemus ning praegune ametialane tegevus või muude asjakohaste ülesannete täitmine;

e)

kõigi selliste isikute andmed, keda võib lugeda juriidilise isiku tegelikeks tulusaajateks, nende nimi, sünniaeg ja -koht, aadress, kontaktandmed ning riiklik isikukood (kui see on olemas).

3.   Kui potentsiaalne omandaja on või on ette nähtud olema usaldusfond, esitab potentsiaalne omandaja huvipakkuva üksuse pädevale asutusele järgmise teabe:

a)

andmed kõigi usaldusisikute kohta, kes haldavad varasid usaldusfondi dokumendi alusel;

b)

andmed kõigi isikute kohta, kes on usaldusfondi varade tegelikud tulusaajad, ja nende vastav osa tulujaotuses;

c)

andmed kõigi isikute kohta, kes on usaldusfondi asutajad.

Artikkel 4

Lisateave seoses füüsilisest isikust potentsiaalse omandajaga

Füüsilisest isikust potentsiaalne omandaja esitab huvipakkuva üksuse pädevale asutusele ka järgmise teabe:

a)

potentsiaalse omandaja ja kõigi tema poolt viimase kümne aasta jooksul juhitud või tema kontrolli all olnud ettevõtjate kohta:

(1)

karistusregistri kanded või kriminaaluurimised või -menetlused, asjakohased tsiviil- ja haldusvaidlused ning distsiplinaarmeetmed, sealhulgas äriühingu juhina töötamise keeld või pankroti-, maksejõuetus- või samalaadne menetlus, esitades ametliku tõendi või muu samaväärse dokumendi;

(2)

teave pooleliolevate uurimiste, täitemenetluste, sanktsioonide või muude potentsiaalse omandaja suhtes täitmisele pööratavate otsuste kohta, mille võib esitada kirjaliku kinnituse vormis;

(3)

registreerimisest, tegevusloa andmisest, liikmeks võtmisest või litsentsi andmisest keeldumine kaubandus-, äri- või kutsealase tegevuse puhul; või sellise registreerimise, tegevusloa, liikmesuse või litsentsi tühistamine, kehtetuks tunnistamine või lõpetamine; või väljaheitmine reguleeriva asutuse või valitsusasutuse või kutseühenduse või -liidu poolt;

(4)

vallandamine töökohalt või tagandamine usaldusisiku kohalt või usaldussuhtest või sarnane olukord;

b)

teave selle kohta, kas omandaja mainet on juba hinnanud teine järelevalveasutus, selle asutuse andmed ja tõend hindamistulemuse kohta;

c)

teave potentsiaalse omandaja praeguse finantsseisundi kohta, sealhulgas andmed tuluallikate, varade ja kohustuste ning antud või saadud pantide ja tagatiste kohta;

d)

potentsiaalse omandaja äritegevuse kirjeldus;

e)

finantsteave, sealhulgas krediidireitingud ja üldsusele kättesaadavad aruanded, potentsiaalse omandaja kontrolli all olevate või tema juhitavate ettevõtjate kohta ja vajaduse korral potentsiaalse omandaja kohta;

f)

kirjeldus potentsiaalse omandaja finantshuvide ja muude kui finantshuvide või suhete kohta seoses järgmiste isikutega:

(1)

huvipakkuva üksuse mis tahes muud praegused aktsionärid;

(2)

kõik huvipakkuvas üksuses hääleõiguse kasutamise õigusega isikud ühel või mitmel järgmisel juhul:

hääleõigus, mis on kolmanda isiku valduses, kellega nimetatud isik või üksus on sõlminud kokkuleppe, mis kohustab neid teostama nende valduses oleva hääleõiguse kooskõlastatud kasutamisega kestvalt ühist poliitikat kõnealuse huvipakkuva üksuse juhtimisel;

hääleõigus, mis on kolmanda isiku valduses nimetatud isiku või üksusega sõlmitud kokkuleppe alusel, millega nähakse ette kõnealuse hääleõiguse ajutine üleandmine tasu eest;

hääleõigus, mis on seotud nimetatud isikule või üksusele tagatisena antud aktsiatega, tingimusel et see isik või üksus kontrollib seda hääleõigust ja kinnitab oma kavatsust seda hääleõigust kasutada;

hääleõigus, mis on seotud aktsiatega, mille suhtes nimetatud isikul või üksusel on eluaegne valdusõigus;

hääleõigus, mis on nimetatud isiku või üksuse kontrollitava ettevõtja valduses või mida võib punkti f alapunkti ii esimese nelja taande tähenduses kasutada nimetatud isiku või üksuse kontrollitav ettevõtja;

hääleõigus, mis on seotud nimetatud isiku või üksuse juures deponeeritud aktsiatega, kusjuures aktsionäride antud erijuhiste puudumise korral võib see isik või üksus hääleõigust kasutada omaenda äranägemise järgi;

hääleõigus, mida kolmas isik hoiab enda nimel nimetatud isiku või üksuse eest;

hääleõigus, mida nimetatud isik või üksus võib volitatuna kasutada, kusjuures aktsionäride antud erijuhiste puudumise korral võib see isik või üksus hääleõigust kasutada omaenda äranägemise järgi;

(3)

kõik huvipakkuva üksuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed vastavalt asjakohastele siseriiklikele õigusaktidele või kõrgema juhtkonna liikmed;

(4)

huvipakkuv üksus ise ja konsolideerimisgrupp, millesse ta kuulub;

g)

teave potentsiaalse omandaja mis tahes muude huvide või tegevuse kohta, mis võivad olla vastuolus huvipakkuva üksuse huvidega, ja võimalikud lahendused selliste huvide konfliktide ohjamiseks.

Punkti f kohaldamisel loetakse finantshuvide hulka krediiditehingud, tagatised ja pandid ning muude kui finantshuvide hulka perekondlikud või lähedased suhted.

Artikkel 5

Lisateave seoses juriidilisest isikust potentsiaalse omandajaga

1.   Juriidilisest isikust potentsiaalne omandaja esitab huvipakkuva üksuse pädevale asutusele ka järgmise teabe:

a)

teave potentsiaalse omandaja, potentsiaalse omandaja äritegevust tegelikult juhtivate kõigi isikute, potentsiaalse omandaja kontrolli all olevate kõikide ettevõtjate ja potentsiaalse omandaja üle märkimisväärset mõju omavate punktis e määratletud kõigi aktsionäride kohta. Kõnealune teave hõlmab järgmist:

(1)

karistusregistri kanded, kriminaaluurimised või -menetlused, asjakohased tsiviil- ja haldusvaidlused ning distsiplinaarmeetmed, sealhulgas äriühingu juhina töötamise keeld või pankroti-, maksejõuetus- või samalaadne menetlus, esitades ametliku tõendi või muu samaväärse dokumendi;

(2)

teave pooleliolevate uurimiste, täitemenetluste, sanktsioonide või muude potentsiaalse omandaja suhtes täitmisele pööratavate otsuste kohta, mille võib esitada kirjaliku kinnituse vormis;

(3)

registreerimisest, tegevusloa andmisest, liikmeks võtmisest või litsentsi andmisest keeldumine kaubandus-, äri- või kutsealase tegevuse puhul; või sellise registreerimise, tegevusloa, liikmesuse või litsentsi tühistamine, kehtetuks tunnistamine või lõpetamine; või väljaheitmine reguleeriva asutuse või valitsusasutuse või kutseühenduse või -liidu poolt;

(4)

potentsiaalse omandaja äritegevust tegelikult juhtiva isiku ja potentsiaalse omandaja üle märkimisväärset mõju omava aktsionäri vallandamine töökohalt või tagandamine usaldusisiku kohalt või usaldussuhtest või sarnane olukord;

b)

teave selle kohta, kas omandaja või omandaja äritegevust juhtiva isiku mainet on juba hinnanud teine järelevalveasutus, selle asutuse andmed ja tõend hindamise tulemuse kohta;

c)

kirjeldus potentsiaalse omandaja või vajaduse korral konsolideerimisgrupi, millesse ta kuulub, ning tema äritegevust tegelikult juhtivate isikute finantshuvide ja muude kui finantshuvide või suhete kohta seoses järgmiste isikutega:

(1)

huvipakkuva üksuse mis tahes muud praegused aktsionärid;

(2)

kõik isikud, kellel on õigus kasutada huvipakkuva üksuse hääleõigust mis tahes järgmisel juhul või nende koosesinemise korral:

hääleõigus, mis on kolmanda isiku valduses, kellega nimetatud isik või üksus on sõlminud kokkuleppe, mis kohustab neid teostama nende valduses oleva hääleõiguse kooskõlastatud kasutamisega kestvalt ühist poliitikat kõnealuse huvipakkuva üksuse juhtimisel;

hääleõigus, mis on kolmanda isiku valduses nimetatud isiku või üksusega sõlmitud kokkuleppe alusel, millega nähakse ette kõnealuse hääleõiguse ajutine üleandmine tasu eest;

hääleõigus, mis on seotud nimetatud isikule või üksusele tagatisena antud aktsiatega, tingimusel et see isik või üksus kontrollib seda hääleõigust ja kinnitab oma kavatsust seda hääleõigust kasutada;

hääleõigus, mis on seotud aktsiatega, mille suhtes nimetatud isikul või üksusel on eluaegne valdusõigus;

hääleõigus, mis on nimetatud isiku või üksuse kontrollitava ettevõtja valduses või mida võib punkti c alapunkti ii esimese nelja taande tähenduses kasutada nimetatud isiku või üksuse kontrollitav ettevõtja;

hääleõigus, mis on seotud nimetatud isiku või üksuse juures deponeeritud aktsiatega, kusjuures aktsionäride antud erijuhiste puudumise korral võib see isik või üksus hääleõigust kasutada omaenda äranägemise järgi;

hääleõigus, mida kolmas isik hoiab enda nimel nimetatud isiku või üksuse eest;

hääleõigus, mida nimetatud isik või üksus võib volitatuna kasutada, kusjuures aktsionäride antud erijuhiste puudumise korral võib see isik või üksus hääleõigust kasutada omaenda äranägemise järgi;

(3)

kõik huvipakkuva üksuse haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed või kõrgema juhtkonna liikmed;

(4)

huvipakkuv üksus ise ja konsolideerimisgrupp, millesse ta kuulub;

d)

teave potentsiaalse omandaja mis tahes muude huvide või tegevuse kohta, mis võivad olla vastuolus huvipakkuva üksuse huvidega, ja võimalikud lahendused selliste huvide konfliktide ohjamiseks;

e)

potentsiaalse omandaja aktsiate jagunemine ja kõigi olulist mõju omavate aktsionäride andmed ning nende vastav kapitali ja hääleõiguste osakaal, k.a teave kõigi aktsionäride lepingute kohta;

f)

kui potentsiaalne omandaja kuulub tütarettevõtja või emaettevõtjana konsolideerimisgruppi, kogu äriühingu struktuuri üksikasjalik organisatsiooniskeem ja teave konsolideerimisgrupi üksustele ja nende üksuste poolt konsolideerimisgrupis teostatavale tegevusele märkimisväärset mõju avaldavate aktsionäride kapitali ja hääleõiguste osakaalu kohta;

g)

kui potentsiaalne omandaja kuulub tütarettevõtja või emaettevõtjana konsolideerimisgruppi, teave konsolideerimisgrupi finants- ja muude kui finantsüksuste vaheliste seoste kohta;

h)

andmed kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste, elukindlustusandjate, kahjukindlustusandjate või edasikindlustusandjate, investeerimisfondide ja nende valitsejate ning investeerimisühingute kohta ja nende asjaomaste järelevalveasutuste nimed;

i)

kohustuslikud finantsaruanded viimase kolme finantsperioodi kohta ettevõtja tasandil ja võimaluse korral konsolideerimisgrupi tasandil konsolideeritud ja allkonsolideeritud alusel. Kui nende finantsaruannete kohta tehakse välisaudit, esitab potentsiaalne omandaja need välisaudiitori poolt kinnitatuna. Kohustuslikud finantsaruanded sisaldavad järgmisi dokumente:

(1)

bilanss;

(2)

kasumiaruanne;

(3)

aastaaruanne ja finantslisad ning kõik muud dokumendid, mis on kantud asjakohasesse registrisse või registreeritud asjaomases asutuses potentsiaalse omandaja suhtes asjakohasel territooriumil.

j)

võimaluse korral teave potentsiaalse omandaja krediidireitingu või konsolideerimisgrupi üldise reitingu kohta.

Punkti c kohaldamisel loetakse finantshuvide hulka krediiditehingud, tagatised ja pandid ning muude kui finantshuvide hulka perekondlikud või lähedased suhted.

Punkti i kohaldamisel, kui potentsiaalne omandaja on vastasutatud üksus, esitab ta huvipakkuva üksuse pädevale asutusele kohustuslike finantsaruannete asemel esimese kolme eelarveaasta bilansi prognoosid ja kasumiaruande prognoosid ning kavandamisel kasutatud eeldused.

2.   Kui potentsiaalne omandaja on juriidiline isik, kelle peakontor on registreeritud kolmandas riigis, esitab potentsiaalne omandaja huvipakkuva üksuse pädevale asutusele järgmise lisateabe:

a)

asjaomaselt välisriigi pädevalt asutuselt saadud tõend või samaväärne dokument potentsiaalse omandaja kohta, mis kinnitab tema nõuetekohast kandmist registrisse;

b)

välisriigi pädeva asutuse kinnitus selle kohta, et puuduvad takistused või piirangud huvipakkuva üksuse üle järelevalve teostamiseks vajaliku teabe andmiseks;

c)

üldteave potentsiaalse omandaja suhtes kohaldatava kolmanda riigi õiguskorra kohta.

3.   Kui potentsiaalne omandaja on riiklik investeerimisfond, esitab potentsiaalne omandaja huvipakkuva üksuse pädevale asutusele järgmise lisateabe:

a)

fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramise eest vastutava ministeeriumi või valitsusasutuse nimi;

b)

andmed investeerimispoliitika kohta ja võimalikud investeerimispiirangud;

c)

fondi investeerimisotsuste tegemise eest vastutavate isikute nimi ja ametinimetus, samuti teave artikli 11 lõikes 2 osutatud olulise osaluse või mõju kohta, mis on asjaomasel ministeeriumil või valitsusasutusel fondi ja huvipakkuva üksuse igapäevasele tegevusele.

Artikkel 6

Teave huvipakkuva üksuse äritegevust tegelikult juhtima hakkavate isikute kohta

Potentsiaalne omandaja esitab huvipakkuva üksuse pädevale asutusele kavandatava omandamise tulemusel huvipakkuva üksuse äritegevust tegelikult juhtima hakkavate kõigi isikute maine ja kogemuste kohta järgmise teabe:

a)

isikuandmed, sh isiku nimi, sünniaeg ja -koht, aadress ja kontaktandmed ning riiklik isikukood (kui see on olemas);

b)

ametikoht, millele isik on määratud või määratakse;

c)

üksikasjalik elulookirjeldus, milles on välja toodud asjakohane haridus ja kutsealane koolitus, erialane töökogemus, sh kõigi organisatsioonide nimed, kus isik on töötanud, ning täidetud ülesannete laad ja kestus, eelkõige tegevus valdkondades, mis on seotud taotletava ametikohaga, ning isiku kogemusi tõendavad dokumendid, nt soovitajate nimekiri koos kontaktandmete ja soovituskirjadega. Viimase kümne aasta jooksul täidetud tööülesandeid kirjeldades täpsustab isik talle delegeeritud volitused, organisatsioonisisese otsustusõiguse ning tema kontrolli all olnud tegevusvaldkonnad. Kui elulookirjeldus sisaldab muid asjakohaseid kogemusi, sh osalemist juhtorgani töös, tuleb need välja tuua;

d)

teave järgmise kohta:

(1)

karistusregistri kanded, kriminaaluurimised või -menetlused, asjakohased tsiviil- ja haldusvaidlused ning distsiplinaarmeetmed, sealhulgas äriühingu juhina töötamise keeld või pankroti-, maksejõuetus- või samalaadne menetlus, esitades ametliku tõendi või muu samaväärse dokumendi;

(2)

pooleliolevad uurimised, täitemenetlused, sanktsioonid või muud potentsiaalse omandaja suhtes täitmisele pööratavad otsused, mille kohta võib esitada kirjaliku kinnitus;

(3)

registreerimisest, tegevusloa andmisest, liikmeks võtmisest või litsentsi andmisest keeldumine kaubandus-, äri- või kutsealase tegevuse puhul; või sellise registreerimise, tegevusloa, liikmesuse või litsentsi tühistamine, kehtetuks tunnistamine või lõpetamine; või väljaheitmine reguleeriva asutuse või valitsusasutuse või kutseühenduse või -liidu poolt;

(4)

vallandamine töökohalt või tagandamine usaldusisiku kohalt või usaldussuhtest või sarnane olukord;

e)

teave selle kohta, kas äritegevust juhtiva isiku mainet on juba hinnanud teine järelevalveasutus, selle asutuse andmed ja tõend hinnangu tulemuse kohta;

f)

isiku ja isiku lähisugulaste finantshuvide ja muude kui finantshuvide või suhete kirjeldus sama asutuse, emaettevõtja ja tütarettevõtjate juhtorgani liikmete ning võtmeisikute ja aktsionäridega;

g)

minimaalne aeg nii aasta kui ka kuu lõikes, mille isik pühendab ülesannete täitmisele huvipakkuvas üksuses;

h)

loetelu ametikohtadest tegevjuhtkonnas ja tegevjuhtkonnast väljaspool, mida isik praegu täidab.

Punkti f kohaldamisel loetakse finantshuvide hulka krediiditehingud, aktsiaosalused, tagatised ja pandid ning muude kui finantshuvide hulka perekondlikud või lähedased suhted.

Artikkel 7

Teave kavandatava omandamise kohta

Potentsiaalne omandaja esitab huvipakkuva üksuse pädevale asutusele kavandatava omandamisega seoses järgmise teabe:

a)

andmed huvipakkuva üksuse kohta;

b)

andmed potentsiaalse omandaja kavatsuste kohta seoses kavandatava omandamisega, sealhulgas kas tegemist on strateegilise investeeringu või portfellinvesteeringuga;

c)

teave huvipakkuva üksuse aktsiate kohta, mida potentsiaalne omandaja omab või mille omamist ta kaalub, kavandatava omandamise eel ja järel, mis sisaldab järgmist teavet:

(1)

selliste aktsiate arv ja liik ning nimiväärtus;

(2)

selliste aktsiate osakaal huvipakkuva üksuse kogukapitalis, mida potentsiaalne omandaja omab või mille omandamist ta kavandab, kavandatava omandamise eel ja järel;

(3)

osakaal kõigis hääleõigustes huvipakkuvas üksuses, mille aktsiaid potentsiaalne omandaja omab või mille omamist ta kaalub, kavandatava omandamise eel ja järel, kui see erineb osakaalust huvipakkuva üksuse kapitalis;

(4)

huvipakkuva üksuse aktsiate, mida potentsiaalne omandaja omab või mille omandamist ta kavandab, turuväärtus nii eurodes kui ka kohalikus vääringus kavandatava omandamise eel ja järel;

d)

teiste isikutega koos tehtud toimingute kirjeldus, sh nende teiste isikute osalemine kavandatud omandamise rahastamises, kavandatud omandamisega seotud finantskokkulepetes osalemise vahendid ja kavandatava omandamisega seotud tulevane organisatsiooniline korraldus;

e)

teiste aktsionäridega huvipakkuva üksuse suhtes sõlmida kavatsetavate aktsionäride lepingute sisu;

f)

kavandatav soetushind ja selle hinna kindlaksmääramisel kasutatud kriteeriumid ning juhul, kui turuväärtus ja kavandatav soetushind on erinevad, selgitus selle põhjuste kohta.

Artikkel 8

Teave konsolideerimisgrupi kavandatava uue struktuuri ja selle mõju kohta järelevalvele

1.   Kui potentsiaalne omandaja on juriidiline isik, esitab ta huvipakkuva üksuse pädevale asutusele analüüsi sellise konsolideerimisgrupi konsolideeritud järelevalve ulatuse kohta, millesse huvipakkuv üksus pärast kavandatavat omandamist kuuluma hakkab. Analüüs sisaldab teavet selle kohta, millised konsolideerimisgrupi üksused jääksid kavandatava omandamise järel konsolideeritud järelevalve nõuete kohaldamisalasse ning millisel konsolideerimisgrupi tasandil neid nõudeid täiel määral või allkonsolideeritud alusel kohaldataks.

2.   Potentsiaalne omandaja esitab huvipakkuva üksuse pädevale asutusele ühtlasi analüüsi kavandatava omandamise mõju kohta huvipakkuva üksuse suutlikkusele esitada oma järelevalveasutusele jätkuvalt õigeaegselt ja täpselt teavet, sh tulenevalt potentsiaalse omandaja ja huvipakkuva üksuse märkimisväärsest seosest.

Artikkel 9

Teave kavandatava omandamise rahastamise kohta

Potentsiaalne omandaja esitab huvipakkuva üksuse pädevale asutusele üksikasjaliku selgituse kavandatava omandamise konkreetsete rahastamisallikate kohta, sealhulgas

a)

andmed erasektori rahaliste vahendite kasutamise, nende päritolu ja kättesaadavuse kohta, sh asjaomased dokumendid, millega tõendatakse pädevale asutusele, et kavandatava omandamise kaudu ei püüta tegelda rahapesuga;

b)

andmed kavandatava omandamise korral kasutatavate maksevahendite ning rahaliste vahendite ülekandmiseks kasutatava võrgu kohta;

c)

andmed juurdepääsu kohta kapitaliallikatele ja finantsturgudele, sh andmed emiteeritavate finantsinstrumentide kohta;

d)

teave laenatud rahaliste vahendite kasutamise kohta, sh asjaomaste laenuandjate nimed ja andmed antud vahendite kohta, sh lõpptähtajad, tingimused, pandid ja tagatised, ning teave tuluallika kohta, mida kasutatakse laenu tagasimaksmiseks, ja laenatud rahaliste vahendite päritolu, kui laenuandja ei ole järelevalve alla kuuluv finantseerimisasutus;

e)

teave huvipakkuva üksuse muude aktsionäridega sõlmitud kõikide finantskokkulepete kohta;

f)

teave potentsiaalse omandaja või huvipakkuva üksuse varade kohta, mis müüakse kavandatava omandamise rahastamise toetamiseks, ning müügitingimused, sealhulgas hind, hinna kindlaksmääramine, andmed varade omaduste kohta ning teave varade omandamise aja ja viisi kohta.

Artikkel 10

Täiendav teave kuni 20 %-lise olulise osaluse puhul

Kui potentsiaalne omandaja saab kavandatava omandamise tulemusel huvipakkuvas üksuses kuni 20 %-lise olulise osaluse, esitab ta huvipakkuva üksuse pädevale asutusele strateegiat käsitleva dokumendi, mis sisaldab järgmist teavet:

a)

ajavahemik, mille jooksul potentsiaalne omandaja kavatseb osalust kavandatava omandamise järel hoida, ning potentsiaalse omandaja kavatsus osalust lähemas tulevikus suurendada, vähendada või hoida;

b)

märge potentsiaalse omandaja kavatsuste kohta seoses huvipakkuva üksusega ja eelkõige selle kohta, kas ta kavatseb huvipakkuva üksuse üle teostada mis tahes vormis kontrolli või mitte, ja selle põhjendus;

c)

teave potentsiaalse omandaja finantsseisundi ja valmisoleku kohta huvipakkuvat üksust täiendavate omavahenditega toetada, kui see on vajalik tema tegevuse arendamiseks või finantsraskuste korral.

Artikkel 11

Täiendavad nõuded 20–50 %-lise olulise osaluse puhul

1.   Kui potentsiaalne omandaja saab kavandatava omandamise tulemusel huvipakkuvas üksuses 20–50 %-lise olulise osaluse, esitab ta huvipakkuva üksuse pädevale asutusele strateegiat käsitleva dokumendi, mis sisaldab järgmist teavet:

a)

artiklis 10 sätestatud kogu teave;

b)

andmed mõju kohta, mida potentsiaalne omandaja kavatseb huvipakkuva üksuse finantsseisundile avaldada, sh dividendipoliitikale, strateegilisele arengule ja huvipakkuva üksuse ressursside eraldamisele;

c)

kirjeldus potentsiaalse omandaja kavatsuste ja ootuste kohta keskpikas perspektiivis seoses huvipakkuva üksusega, ja mis hõlmab kõiki artikli 12 lõigetes 2 ja 3 osutatud elemente.

2.   Erandina lõikest 1 esitab artiklis 10 osutatud potentsiaalne omandaja kõnealuses lõikes osutatud teabe ka huvipakkuva üksuse pädevale asutusele, kui potentsiaalse omandaja osaluse avaldatav mõju on huvipakkuva üksuse osalusstruktuuri põhjaliku hindamise alusel võrdväärne mõjuga, mida avaldavad 20–50 %-lised osalused.

Artikkel 12

Täiendavad nõuded 50 %-lise või suurema olulise osaluse puhul

1.   Kui potentsiaalne omandaja saab kavandatava omandamise tulemusel huvipakkuvas üksuses 50 %-lise või suurema olulise osaluse või kui huvipakkuvast üksusest saab potentsiaalse omandaja tütarettevõtja, esitab potentsiaalne omandaja huvipakkuva üksuse pädevale asutusele äriplaani, mis sisaldab strateegilist arengukava, huvipakkuva üksuse finantsaruannete prognoosi ja hinnangut omandamise mõju kohta huvipakkuva üksuse juhtimisele ning organisatsiooni üldstruktuurile.

2.   Lõikes 1 osutatud strateegilises arengukavas tuuakse üldjoontes välja kavandatava omandamise peamised eesmärgid ning nende saavutamise põhimeetodid, sealhulgas

a)

kavandatava omandamise üldeesmärk;

b)

keskmise ajavahemiku finantseesmärgid, mille võib esitada omakapitali tootluse või kulude ja tulude suhtena, kasumina aktsia kohta või muul asjakohasel moel;

c)

tegevuse, toodete, sihttarbijate võimalik ümbersuunamine ning rahaliste vahendite või ressursside võimalik ümberjaotamine, mis avaldab huvipakkuvale üksusele eeldatavalt mõju;

d)

üldised protsessid huvipakkuva üksuse kaasamiseks potentsiaalse omandaja konsolideerimisgrupi struktuuri ja tema integreerimiseks, sh teiste konsolideerimisgrupi äriühingutega taotletava peamise koostoime kirjeldus, samuti grupisiseseid suhteid reguleeriva poliitika kirjeldus.

3.   Kui potentsiaalne omandaja on üksus, kellele on antud liidus tegevusluba ja kelle üle tehakse liidus järelevalvet, on teave grupistruktuuri nende osade kohta, mida kavandatav omandamine mõjub, piisav punktis d osutatud teabe andmise eesmärgil.

4.   Lõikes 1 osutatud huvipakkuva üksuse finantsaruannete prognoos sisaldab nii ettevõtja tasandil kui ka konsolideeritud alusel kolme aasta kohta järgmist:

a)

bilansi ja kasumiaruande prognoos;

b)

usaldatavusnormatiivide kapitalinõuete ja solventsuse suhtarvu prognoos;

c)

teave riskipositsioonide taseme kohta, sh krediidi-, turu- ja operatsiooniriski ning muude asjaomaste riskide kohta;

d)

grupisiseste tehingute prognoos.

5.   Omandamise mõju huvipakkuva üksuse juhtimisele ning organisatsiooni üldstruktuurile, millele on osutatud lõikes 1, hõlmab mõju järgmistes valdkondades:

a)

haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani ning sellise otsustamisõigusega organi asutatud peamiste komiteede, sh halduskomitee, riskikomitee, auditikomitee ja töötasukomitee koosseis ning ülesanded koos teabega isikute kohta, kes nimetatakse ametisse äritegevust juhtima;

b)

juhtimis- ja raamatupidamistavad ning sisekontroll, sh muudatused raamatupidamisarvestuse, siseauditi, rahapesu vastu võitlemise sätetest kinnipidamise ja riskijuhtimisega seotud menetlustes ja süsteemides, ning selliste võtmeisikute nagu siseaudiitori, vastavuskontrolli teostaja ja riskijuhi ametisse nimetamine;

c)

kõik IT-süsteemid ja sellega seotud töökorraldus, sh kõik muudatused, mis puudutavad infotehnoloogiaalast tegevuse edasiandmise poliitikat, andmevooskeemi, kasutatavat organisatsioonisiseselt ja -väliselt välja töötatud tarkvara ning olulist andmete ja süsteemide turvalisuse tagamise korda ning vahendeid, nagu varundamine, talitluspidevuse kavad ja kontrolljäljed;

d)

poliitika, millega reguleeritakse tegevuse edasiandmist, sh teave asjaomaste valdkondade kohta, teenuseosutajate valik ja tegevuse edasiandmise lepingu osaliste vastavad õigused ja kohustused, nt auditeerimiskord ja teenuseosutajalt oodatava teenuse kvaliteet;

e)

muu asjakohane teave omandamise mõju kohta huvipakkuva üksuse juhtimisele ning organisatsiooni üldstruktuurile, sh kõik muudatused aktsionäride hääleõigustes.

Artikkel 13

Teabele esitatavad vähendatud nõuded

1.   Erandina artiklist 2, kui potentsiaalne omandaja on üksus, kellele on antud liidus tegevusluba ja kelle üle teostatakse liidus järelevalvet, ning kui huvipakkuv üksus vastab lõikes 2 sätestatud kriteeriumitele, esitab potentsiaalne omandaja huvipakkuva üksuse pädevale asutusele järgmise teabe.

a)

Kui potentsiaalne omandaja on füüsiline isik:

(1)

artikli 3 lõikes 1 sätestatud teave;

(2)

artikli 4 punktides c–g sätestatud teave;

(3)

artiklites 6, 7 ja 9 sätestatud teave;

(4)

artikli 8 lõikes 1 sätestatud teave;

(5)

kui potentsiaalne omandaja saaks kavandatava omandamise tulemusel huvipakkuvas üksuses kuni 20 %-lise olulise osaluse, artiklis 10 sätestatud strateegiat käsitlev dokument;

(6)

kui potentsiaalne omandaja saaks kavandatava omandamise tulemusel huvipakkuvas üksuses 20–50 %-lise osaluse, artiklis 11 sätestatud strateegiat käsitlev dokument.

b)

Kui potentsiaalne omandaja on juriidiline isik:

(1)

artikli 3 lõikes 2 sätestatud teave;

(2)

artikli 5 lõike 1 punktides c–j ning vajaduse korral artikli 5 lõikes 3 sätestatud teave;

(3)

artiklites 6, 7 ja 9 sätestatud teave;

(4)

artikli 8 lõikes 1 sätestatud teave;

(5)

kui potentsiaalne omandaja saaks kavandatava omandamise tulemusel huvipakkuvas üksuses kuni 20 %-lise olulise osaluse, artiklis 10 sätestatud strateegiat käsitlev dokument;

(6)

kui potentsiaalne omandaja saaks kavandatava omandamise tulemusel huvipakkuvas üksuses 20–50 %-lise osaluse, artiklis 11 sätestatud strateegiat käsitlev dokument.

c)

Kui potentsiaalne omandaja on usaldusfond:

(1)

artikli 3 lõikes 3 sätestatud teave;

(2)

vajaduse korral artikli 5 lõikes 3 sätestatud teave;

(3)

artiklites 6, 7 ja 9 sätestatud teave;

(4)

artikli 8 lõikes 1 sätestatud teave;

(5)

kui potentsiaalne omandaja saaks kavandatava omandamise tulemusel huvipakkuvas üksuses kuni 20 %-lise olulise osaluse, artiklis 10 sätestatud strateegiat käsitlev dokument;

(6)

kui potentsiaalne omandaja saaks kavandatava omandamise tulemusel huvipakkuvas üksuses 20–50 %-lise osaluse, artiklis 11 sätestatud strateegiat käsitlev dokument.

2.   Lõikes 1 osutatud huvipakkuv üksus peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

üksus ei hoia oma klientide vara;

b)

üksusel ei ole luba direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud „oma arvel kauplemise“ ja „finantsinstrumentide ja/või finantsinstrumentide emissiooni kindla kohustuse alusel tagamise“ investeerimisteenuste osutamiseks ja vastavaks investeerimistegevuseks;

c)

juhul kui üksusel on lubatud osutada direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktis 4 osutatud „portfellihalduse“ investeerimisteenust, on ühingu valitsetavate varade väärtus alla 500 miljoni euro.

3.   Kui huvipakkuva üksuse pädev asutus on eelnenud kahe aasta jooksul hinnanud lõikes 1 osutatud potentsiaalset omandajat artiklites 4 ja 5 osutatud teabe osas, esitab potentsiaalne omandaja üksnes sellise teabe, mis on pärast eelmist hindamist muutunud.

Kui potentsiaalne omandaja esitab vastavalt esimesele lõigule üksnes teabe, mis on pärast eelmist hindamist muutunud, kirjutab potentsiaalne omandaja alla kinnitusele, milles ta teavitab huvipakkuva üksuse pädevat asutust sellest, et ülejäänud teavet ei ole vaja ajakohastada.

Artikkel 14

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuli 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(2)  ELT L 173, 12.6.2014, lk 349.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ 2017 juuli (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).


Top