Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32017R1129

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1129, 14. juuni 2017, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜEMPs kohaldatav tekst.

OJ L 168, 30.6.2017, p. 12–82 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1129/oj

30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/12


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1129,

14. juuni 2017,

mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Käesolev määrus on oluline samm kapitaliturgude liidu lõpuleviimise teel, nagu on kirjas komisjoni 30. septembri 2015. aasta teatises „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“. Kapitaliturgude liidu eesmärk on aidata ettevõtetel kasutusele võtta rohkem erinevatest allikatest pärit kapitali kõikjalt Euroopa Liidust („liit“), muuta turgude toimimine tõhusamaks ning pakkuda investoritele ja hoiustajatele lisavõimalusi panna oma raha teenima, et suurendada majanduskasvu ja luua töökohti.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/71/EÜ (4) on sätestatud väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel koostatava, kinnitatava ja avaldatava prospekti ühtlustatud põhimõtted ja esitatavad nõuded. Arvestades õiguslikku arengut ja turu suundumusi alates direktiivi jõustumisest, tuleks nimetatud direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(3)

Teabe avalikustamine väärtpaberite avalikul pakkumisel või nende reguleeritud turul kauplemisele võtmisel on väga oluline, et kaitsta investoreid, kaotades teabe ebasümmeetria nende ja emitentide vahel. Sellise avalikustamise ühtlustamine võimaldab kehtestada piiriülese loa andmise korra, mis hõlbustab siseturu tõhusat toimimist paljude eri väärtpaberite puhul.

(4)

Erinevad käsitlused killustaksid siseturgu, kuna emitentidele, pakkujatele ja reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejatele kehtiksid eri liikmesriikides erinevad reeglid ja ühes liikmesriigis kinnitatud prospekte ei pruugi olla võimalik kasutada teistes liikmesriikides. Kui puudub ühtne raamistik, mis tagab avalikustamise ühetaolisuse ja piiriülese loa andmise korra toimimise liidus, on tõenäoline, et liikmesriikide õiguse erisused takistaksid väärtpaberite siseturu tõrgeteta toimimist. Seetõttu on asjakohane kehtestada prospektide õigusraamistik liidu tasandil, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja parandada selle toimimise tingimusi, eelkõige kapitaliturgude puhul, ning tagada tarbijate ja investorite kõrgetasemeline kaitse.

(5)

On asjakohane ja vajalik võtta teabe avalikustamise reeglid väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel vastu määrusena, et tagada kogu liidus selliste sätete ühetaoline kohaldamine, millega kehtestatakse vahetult kohustused isikutele, kes on seotud väärtpaberite avaliku pakkumisega ja reguleeritud turul kauplemisele võtmisega. Kuna prospekte käsitlevate sätete õigusraamistik tähendab paratamatult selle täpsustamist, millised on konkreetsed nõuded prospektide eri aspektidele, võivad isegi väikesed lahknevused mõnes sellises valdkonnas kasutatud lähenemisviisis takistada märkimisväärselt väärtpaberite piiriülest pakkumist, reguleeritud turgudel mitmekordset noteerimist ja liidu tarbijakaitse normide järgimist. Seepärast peaks vahetult kohaldatava ja riigi tasandil õigusakti vastuvõtmist mittevajava määruse kasutamine vähendama liikmesriigiti lahknevate meetmete võtmise võimalust, tagama järjepideva lähenemisviisi, suurema õiguskindluse ja ära hoidma selliseid märkimisväärseid takistusi. Määruse kasutamine tugevdab ka usaldust liidu turgude läbipaistvuse vastu, vähendab õiguslikku keerukust ning äriühingute otsingukulusid ja õigusaktidele vastavuse kulusid.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/73/EL (5) hindamine on näidanud, et direktiiviga tehtud teatavad muudatused ei ole täitnud esialgseid eesmärke ning liidus on vaja prospektikorda veelgi muuta, et hõlbustada ja parandada selle kohaldamist, suurendada selle tõhusust ja tugevdada liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, aidates seeläbi vähendada halduskoormust.

(7)

Käesoleva määruse eesmärk on tagada investorite kaitse ja turu tõhusus, samal ajal tõhustades kapitali siseturgu. Sellise teabe esitamine, mis vastavalt emitendi ja väärtpaberite olemusele on vajalik selleks, et investorid saaksid teha teadliku investeerimisotsuse, tagab koos äritegevuse reeglitega investorite kaitse. Peale selle on selline teave tõhus vahend väärtpaberite vastu usalduse suurendamisel, aidates seeläbi kaasa väärtpaberiturgude nõuetekohasele toimimisele ja arengule. Sobiv viis teabe kättesaadavaks tegemiseks on prospekti avaldamine.

(8)

Käesoleva määruse kohased avalikustamisnõuded ei takista liikmesriiki või pädevat asutust või börsi oma reeglite kaudu kehtestamast muid asjakohaseid nõudeid väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmisele, eriti äriühingu üldjuhtimise osas. Niisugused nõuded ei tohiks otseselt ega kaudselt piirata pädeva asutuse kinnitatava prospekti koostamist, sisu ega levitamist.

(9)

Käesolev määrus ei peaks hõlmama mittekapitaliväärtpabereid, mille on emiteerinud liikmesriik või tema piirkondlik või kohalik asutus, avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub vähemalt üks liikmesriik, või Euroopa Keskpank või liikmesriigi keskpank, ja seega ei tohiks käesolev määrus neid mõjutada.

(10)

Selleks et tagada investorite kaitse, peaks prospekti avaldamise kohustus kohalduma nii kapitaliväärtpaberitele kui ka mittekapitaliväärtpaberitele, mida pakutakse avalikkusele või mis võetakse reguleeritud turgudel kauplemisele. Mõned käesoleva määrusega hõlmatud väärtpaberid annavad omanikule õiguse omandada võõrandatavaid väärtpabereid või saada sularahaarvelduse teel rahasumma, mis määratakse kindlaks muude instrumentide põhjal, eeskätt võõrandatavate väärtpaberite, valuutade, intressimäärade või tootluse, kauba- või muude indeksite või mõõtarvude põhjal. Käesolev määrus hõlmab eelkõige ostutähti, kaetud ostutähti, sertifikaate, hoidmistunnistusi ja vahetusväärtpabereid, näiteks investori valikul vahetatavad väärtpaberid.

(11)

Selleks et tagada prospekti kinnitamine ja sellele piiriülese loa andmine ning käesolevale määrusele vastavuse järelevalve, tuleb iga prospekti puhul teha kindlaks pädev asutus. Seega tuleks käesolevas määruses selgelt kindlaks määrata päritoluliikmesriik, kellel on kõige paremad võimalused prospekti kinnitamiseks.

(12)

Väärtpaberite avalike pakkumiste puhul, mille müügihind liidus on kokku alla 1 000 000 euro, ei ole käesoleva määruse kohase prospekti koostamise kulud pakkumise kavandatud tuluga tõenäoliselt proportsionaalsed. Seetõttu on asjakohane, et käesoleva määruse alusel prospekti koostamise kohustust ei kohaldataks nii väikestele pakkumistele. Liikmesriigid ei peaks laiendama käesoleva määruse kohase prospekti koostamise kohustust neile väärtpaberite avalikele pakkumistele, mille müügihind kokku jääb alla nimetatud piirmäära. Liikmesriikidel peaks siiski olema õigus sätestada riigi tasandil muud avalikustamisnõuded, kui kõnealused nõuded ei tekita selliste väärtpaberite pakkumistega seoses ebaproportsionaalset või tarbetut koormust.

(13)

Arvestades finantsturgude erinevaid suurusi liidus, on ühtlasi asjakohane anda liikmesriikidele võimalus vabastada käesolevas määruses ette nähtud prospekti avaldamise kohustusest väärtpaberite avalikud pakkumised, mille maht ei ületa 8 000 000 eurot. Eelkõige peaksid liikmesriigid saama vabalt sätestada oma riigisiseses õiguses piirmäära vahemikus 1 000 000 eurot kuni 8 000 000 eurot, väljendatuna pakutavate väärtpaberite müügihinnana liidus 12kuulise perioodi jooksul, millest allapoole jäävate pakkumiste suhtes tuleks seda vabastust kohaldada, arvestades nende poolt asjakohaseks peetavat investorite riigisisese kaitse taset. Siiski ei tohiks väärtpaberite avalikule pakkumisele, millele kohaldub kõnealune vabastus, laieneda käesoleva määruse kohane piiriülese loa andmise kord. Nimetatud piirmäärast väiksemate pakkumiste puhul peaks liikmesriikidel olema õigus sätestada riigi tasandil muud avalikustamisnõuded, kui kõnealused nõuded ei tekita selliste prospektikohustusest vabastatud väärtpaberite pakkumisega seoses ebaproportsionaalset või tarbetut koormust. Käesolev määrus ei tohiks mingil viisil takistada liikmesriike kehtestamast riigi tasandil norme, mis võimaldavad mitmepoolsete kauplemissüsteemide korraldajatel määrata kindlaks, millise sisuga peab olema kauplemisele võtmise dokument, mille emitent peab esitama oma väärtpaberite esmaseks kauplemisele võtmiseks, või määrata kindlaks selle läbivaatamise korra.

(14)

Väärtpaberite kauplemisele võtmist mitmepoolses kauplemissüsteemis või ostu- ja müügipakkumiste hindade avaldamist ei tohiks iseenesest käsitada väärtpaberite avaliku pakkumisena ja seetõttu ei tuleks selle suhtes kohaldada käesolevas määruses sätestatud prospekti koostamise kohustust. Prospekti nõutaks üksnes juhul, kui nendes olukordades esitatakse ka teade, mis vastab käesolevas määruses sätestatud „väärtpaberite avaliku pakkumise“ määratlusele.

(15)

Kui väärtpaberite pakkumine on mõeldud üksnes piiratud ringile investoritele, kes ei ole kutselised investorid, on prospekti koostamine ebaproportsionaalne koormus, arvestades nende isikute väikest arvu, kellele pakkumine on mõeldud, ja seega ei tohiks prospekti nõuda. See puudutaks näiteks pakkumisi, mille sihtrühm on piiratud arv äriühingu juhtide sugulasi või isiklikke tuttavaid.

(16)

Käesolevat määrust tuleks tõlgendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/25/EÜ, (6) kui see on kohaldatav, seoses ülevõtmispakkumiste, ühinemistehingute ja muude tehingutega, mis mõjutavad omandiõigusi äriühingutes või kontrolli äriühingute üle.

(17)

Sellel, kui juhte ja töötajaid motiveeritakse omandama oma äriühingu väärtpabereid, võib olla positiivne mõju äriühingute üldjuhtimisele ja see võib aidata luua pikaajalist väärtust, tugevdades töötajate pühendumust ja omanditunnet, ühitades aktsionäride ja töötajate huvisid ning pakkudes viimastele investeerimisvõimalusi. Töötajate osalus oma äriühingus on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks, kelle puhul võib igal töötajal äriühingu edukuses tõenäoliselt olla väga oluline roll. Seetõttu ei tohiks olla kohustust avaldada prospekt pakkumiste puhul, mis tehakse liidus töötajate osalusskeemi raames, tingimusel et kättesaadavaks tehakse dokument, mis sisaldab teavet väärtpaberite arvu ja olemuse kohta ning pakkumise või jaotamise põhjuseid ja üksikasju, et tagada investorite kaitse. Selleks et tagada kõigile juhtidele ja töötajatele võrdne juurdepääs töötajate osalusskeemidele, sõltumata sellest, kas nende tööandja on asutatud liidus või väljaspool liitu, ei tuleks kõnealuse teabedokumendi kättesaadavaks tegemise korral enam nõuda samaväärsust kinnitavat otsust kolmanda riigi turu kohta. Seega saavad kõik töötajate osalusskeemides osalejad kasu võrdsest kohtlemisest ja teabest.

(18)

Kapitali lahjendav aktsiate või neile juurdepääsu andvate väärtpaberite emissioon viitab sageli tehingutele, millel on oluline mõju emitendi kapitalistruktuurile, väljavaadetele ja finantsolukorrale, mille kohta on vaja prospektis sisalduvat teavet. Seevastu, kui emitendi aktsiad on juba reguleeritud turul kauplemisele võetud, ei peaks prospekti nõudma hilisemal sama liiki aktsiate samal reguleeritud turul kauplemisele võtmisel, sealhulgas siis, kui sellised aktsiad saadakse muude väärtpaberite vahetamisel või asendamisel või muude väärtpaberitega kaasnevate õiguste teostamisel, tingimusel et turul kauplemisele võetavad aktsiad esindavad piiratud osa sama liiki aktsiatest, mis on juba samal reguleeritud turul kauplemisele võetud, välja arvatud juhul, kui kauplemisele võtmisega kaasneb käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv väärtpaberite avalik pakkumine. Sama põhimõtet tuleks kohaldada laiemalt väärtpaberite suhtes, mis on vahetatavad väärtpaberite vastu, mis on reguleeritud turul juba kauplemisele võetud.

(19)

Käesolev määrus ei piira õigus- ja haldusnormide kohaldamist, mis on vastu võetud seoses krediidiasutuste kriisilahendusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (7) ning eelkõige selle artikli 53 lõike 2, artikli 59 lõike 2 ning artikli 63 lõigete 1 ja 2 kohaselt juhtudel, kui puudub kohustus avaldada prospekt.

(20)

Käesoleva määruse kohasest prospekti avaldamise kohustusest vabastusi peaks olema võimalik kombineerida, kui väärtpaberite avaliku pakkumise ja/või reguleeritud turul kauplemisele võtmise puhul on samal ajal täidetud nende vabastuste kohaldamise tingimused. Näiteks, kui pakkumise sihtrühmas on samal ajal kutselised investorid, mittekutselised investorid, kellest igaüks kohustub investeerima vähemalt 100 000 eurot, emitendi töötajad ja lisaks piiratud arv mittekutselisi investoreid, kes ei ületa käesolevas määruses sätestatud arvu, tuleks pakkumine vabastada prospekti avaldamise kohustusest.

(21)

Selleks et tagada mittekapitaliväärtpaberite hulgituru nõuetekohane toimimine ja suurendada turu likviidsust, on oluline sätestada reguleeritud turul kauplemisele võetud ja kutselistele investoritele mõeldud mittekapitaliväärtpaberite jaoks eraldi leebem kohtlemine. Nimetatud leebem kohtlemine peaks tähendama seda, et minimaalse teabe nõuded on vähem koormavad kui jaeinvestoritele pakutavate mittekapitaliväärtpaberite suhtes kohaldatavad nõuded, puudub nõue lisada prospektile kokkuvõte ning keelenõuded on paindlikumad. Leebem kohtlemine peaks olema kohaldatav esiteks mittekapitaliväärtpaberite suhtes (olenemata nende nimiväärtusest), millega kaubeldakse üksnes reguleeritud turul või selle konkreetses segmendis, millele on juurdepääs vaid kutselistel investoritel selliste väärtpaberitega kauplemise eesmärgil; ning teiseks mittekapitaliväärtpaberite suhtes, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot, mis näitab prospektiga seotud investorite suuremat investeerimissuutlikkust. Ei tohiks olla lubatud müüa mittekutselistele investoritele edasi mittekapitaliväärtpabereid, millega kaubeldakse üksnes reguleeritud turul või selle konkreetses segmendis ja millele on juurdepääs vaid kutselistel investoritel selliste väärtpaberitega kauplemise eesmärgil, välja arvatud juhul, kui kooskõlas käesoleva määrusega koostatakse mittekutseliste investorite jaoks asjakohane prospekt. Selleks on oluline, et turukorraldajad ei lubaks selliste reguleeritud turgude või nende konkreetsete segmentide loomisel mittekutselistele investoritele otsest või kaudset juurdepääsu asjaomasele reguleeritud turule või konkreetsele segmendile.

(22)

Kui väärtpabereid jaotatakse ilma saaja individuaalse valikuvõimaluseta, sealhulgas väärtpaberite jaotamised, kui puudub õigus jaotamist tühistada või kui jaotamine on automaatne kohtu otsuse alusel, näiteks väärtpaberite jaotamisel olemasolevatele võlausaldajatele kohtu maksejõuetusmenetluse käigus, ei peaks selline jaotamine kuuluma väärtpaberite avaliku pakkumise alla.

(23)

Emitendid, pakkujad või isikud, kes taotlevad luba kaubelda reguleeritud turul väärtpaberitega, mille puhul ei ole prospekti avaldamine kohustuslik, peaksid saama kasutada ühtainust piiriülest luba, kui nad otsustavad käesolevat määrust vabatahtlikult täita.

(24)

Arvestades väärtpaberite, emitentide, pakkumiste ja kauplemisele võtmiste eri liikide erisusi, sätestatakse käesolevas määruses nõuded prospekti eri vormide jaoks – standardprospekt, mittekapitaliväärtpaberite hulgituru prospekt, põhiprospekt, lihtsustatud prospekt teiseste emissioonide jaoks ja ELi kasvuprospekt. Seetõttu tuleb käesolevas määruses kõiki viiteid prospektile mõista kui viidet prospekti kõikidele nimetatud vormidele, kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti.

(25)

Prospekti teel teabe avalikustamist ei tohiks nõuda väärtpaberite avalike pakkumiste puhul, mis on mõeldud üksnes kutselistele investoritele. Seevastu edasimüük avalikkusele või avalik kauplemine reguleeritud turul kauplemisele võtmise kaudu peaks eeldama prospekti avaldamist.

(26)

Emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku koostatud kehtiv prospekt, mis on avalikkusele kättesaadav väärtpaberite lõplikul pakkumisel finantsvahendajate kaudu või väärtpaberite hilisemal edasimüügil, annab investoritele piisavalt teavet teadlike investeerimisotsuste tegemiseks. Seetõttu peaks finantsvahendajatel, kes teevad väärtpaberite pakkumisi või neid hiljem edasi müüvad, olema õigus tugineda emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku avaldatud algsele prospektile seni, kuni see on kehtiv ja nõuetekohaste lisadega ning emitent või prospekti koostamise eest vastutav isik nõustub selle kasutamisega. Emitendil või prospekti koostamise eest vastutaval isikul peaks olema lubatud lisada nõusolekule tingimusi. Nõusolek prospekti kasutamiseks, sealhulgas sellega kaasnevad tingimused, tuleks anda kirjalikus lepingus, mis võimaldab asjaomastel pooltel hinnata, kas väärtpaberite edasimüük või lõplik pakkumine vastab lepingule. Kui prospekti kasutamiseks on nõusolek antud, siis peaks emitent või algse prospekti koostamise eest vastutav isik vastutama selles esitatud teabe eest ning põhiprospekti puhul lõplike tingimuste koostamise ja esitamise eest ning muud prospekti ei tohiks nõuda. Kui emitent või algse prospekti koostamise eest vastutav isik ei anna selle kasutamiseks nõusolekut, tuleks finantsvahendajalt nõuda uue prospekti avaldamist. Sel juhul peaks finantsvahendaja vastutama prospektis esitatud teabe, sealhulgas viidetena esitatud teabe eest ning põhiprospekti puhul lõplike tingimuste eest.

(27)

Prospektis sisalduva teabe ühtlustamine peaks tagama liidu tasandil investorite võrdväärse kaitse. Et investorid saaksid teha teadliku investeerimisotsuse, peaks teave olema piisav ja objektiivne ning kirja pandud ja esitatud hõlpsasti analüüsitaval, sisutihedal ja arusaadaval kujul. Prospektis sisalduv teave peaks olema kohandatud prospekti liigi, emitendi olemuse ja olukorraga, väärtpaberite liigiga ning sellega, kas pakkumine on mõeldud üksnes kutselistele investoritele. Prospekt ei tohiks sisaldada teavet, mis ei ole oluline või eriomane asjaomase emitendi ja asjaomaste väärtpaberite puhul, kuna sellega võidakse varjata investeerimisotsuse tegemiseks olulist teavet ning seega kahjustada investorite kaitset.

(28)

Prospekti kokkuvõte peaks olema investoritele, eriti jaeinvestoritele kasulik teabeallikas. See peaks olema prospekti eraldi osa ja selles tuleks keskenduda põhiteabele, mida investorid vajavad, et otsustada, milliseid pakkumisi ja väärtpaberite kauplemisele võtmisi nad soovivad edasi kaaluda, mis tähendaks, et nad vaatavad otsuse tegemiseks prospekti tervikuna läbi. Selline põhiteave peaks sisaldama emitendi, garantii andjate ja pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberitega seotud peamisi aspekte ja riske. See peaks samuti sisaldama pakkumise üldtingimusi.

(29)

Kokkuvõttes esitatud riskitegurid peaksid piirduma konkreetsete riskide valikuga, mida emitent peab kõige olulisemateks investori jaoks investeerimisotsuse tegemisel. Kokkuvõttes sisalduv riskitegurite kirjeldus peaks olema konkreetse pakkumise seisukohalt oluline ja see tuleks koostada ainult investorite kasu silmas pidades, mitte investeerimisriski käsitlevate üldiste avalduste tegemiseks ega emitendi, pakkuja või nende nimel tegutseva mis tahes isiku vastutuse piiramiseks. Nende riskitegurite all tuleks vajaduse korral tuua välja riskid, eriti jaeinvestorite jaoks, juhul kui krediidiasutuste emiteerivatele väärtpaberitele laieneb direktiivi 2014/59/EL alusel kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine.

(30)

Prospekti kokkuvõte peaks olema lühike, lihtne ja investoritele kergesti arusaadav. Kokkuvõte tuleks kirjutada lihtsas, mittetehnilises keeles ning teave tuleks esitada lihtsasti mõistetaval viisil. See ei tohiks olla pelgalt prospektist tehtud väljavõtete kogum. On asjakohane kehtestada kokkuvõtte maksimaalne pikkus, et investorid ei loobuks sellega tutvumisest, ja julgustada emitente valima teavet, mis on investoritele oluline. Teatavates käesolevas määruses sätestatud olukordades peaks kokkuvõtte maksimaalne lehekülgede arv olema suurem.

(31)

Prospekti kokkuvõtte ühtse ülesehituse tagamiseks tuleks kindlaks määrata koos suunava sisuga üldised jaod ja alamrubriigid, mille emitent peaks täitma lühikese, jutustava kirjeldusega ja vajaduse korral arvudega. Seni, kuni emitendid esitavad ausa ja tasakaalustatud ülevaate, peaksid nad saama ise valida, millist teavet nad peavad oluliseks ja tähendusrikkaks.

(32)

Prospekti kokkuvõtte koostamisel tuleks võimalikult suures ulatuses eeskujuks võtta põhiteabedokument, mida nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2014 (8). Kui väärtpaberid kuuluvad nii käesoleva määruse kui ka määruse (EL) nr 1286/2014 kohaldamisalasse, minimeeriks kokkuvõttes põhiteabedokumendi sisu täielikult uuesti kasutamine vastavuskulusid ja halduskoormust emitentide jaoks, ning seetõttu soodustab käesolev määrus sellist uuesti kasutamist. Kokkuvõtte esitamise nõudest ei tohiks siiski loobuda, kui põhiteabedokument on nõutav, kuna viimane ei sisalda olulist teavet emitendi ja asjaomaste väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise kohta.

(33)

Ühegi isiku suhtes ei tohiks kohaldada tsiviilvastutust ainuüksi kokkuvõtte, sealhulgas selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti asjakohaste osadega vastuolus või kui see ei anna koos prospekti muude osadega lugedes põhiteavet, mis aitaks investoritel otsustada väärtpaberitesse investeerimise üle. Kokkuvõttes tuleks selle kohta esitada selgesõnaline hoiatus.

(34)

Kapitaliturgudel korduvalt rahastamist kaasavatele emitentidele tuleks luua registreerimisdokumentide ja prospektide konkreetsed vormid, samuti erikord nende esitamiseks ja kinnitamiseks, et pakkuda neile rohkem paindlikkust ja võimaldada neil kasutada turul tekkivaid võimalusi. Igal juhul peaksid emitendid saama otsustada, kas nad soovivad neid vorme ja seda korda kasutada.

(35)

Kõigi mittekapitaliväärtpaberite puhul, sealhulgas juhul, kui neid emiteeritakse kestvalt või korduvalt või pakkumiskava osana, tuleks emitentidel lubada koostada prospekt põhiprospekti kujul.

(36)

On asjakohane selgitada, et põhiprospekti lõplikud tingimused peaksid sisaldama ainult sellist väärtpaberikirjeldusega seotud teavet, mis puudutab konkreetset emissiooni ning mille saab kindlaks määrata üksnes selle konkreetse emissiooni ajal. Selline teave võib näiteks hõlmata rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit (ISIN-kood), emissioonihinda, lõpptähtaega, kupongiintressi, täitmise kuupäeva, täitmis- ja tagasiostuhinda ning muid tingimusi, mis ei ole teada põhiprospekti koostamise ajal. Kui põhiprospekt ei sisalda lõplikke tingimusi, ei peaks pädev asutus neid kinnitama, vaid need tuleks üksnes talle esitada. Muu uus teave, mis võib emitendi ja väärtpaberite hindamist mõjutada, tuleks lisada põhiprospekti lisasse. Lõplikke tingimusi ega lisa ei tohiks kasutada selleks, et lisada väärtpaberite liike, mida ei ole põhiprospektis kirjeldatud.

(37)

Põhiprospekti puhul peaks emitent koostama kokkuvõtte ainult iga konkreetse emissiooni kohta, et vähendada halduskoormust ja parandada loetavust investorite jaoks. See emissioonipõhine kokkuvõte tuleks lisada lõplikele tingimustele ja pädev asutus peaks selle kinnitama üksnes siis, kui lõplikud tingimused sisalduvad põhiprospektis või selle lisas.

(38)

Selleks et suurendada põhiprospekti paindlikkust ja kulutõhusust, tuleks emitendil lubada koostada põhiprospekt eraldi dokumentidena.

(39)

Sagedasi emitente tuleks motiveerida koostama prospekti eraldi dokumentidena, kuna sellega saab vähendada nende käesolevale määrusele vastavuse kulusid ja võimaldada neil kiiresti reageerida turul avanevatele võimalustele. Seega peaks emitentidel, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele reguleeritud turgudel või mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, olema võimalus, kuid mitte kohustus, koostada ja avaldada igal majandusaastal universaalne registreerimisdokument, mis sisaldab õigus-, äri-, finants- ja raamatupidamisteavet ning teavet aktsionäride kohta ja milles kirjeldatakse emitenti sellel majandusaastal. Tingimusel, et emitent täidab käesolevas määruses sätestatud kriteeriume, tuleks emitent lugeda sagedaseks emitendiks alates hetkest, mil ta esitab pädevale asutusele kinnitamiseks universaalse registreerimisdokumendi. Universaalse registreerimisdokumendi koostamine peaks võimaldama emitendil teavet uuendada ja koostada prospekt, kui turutingimused on soodsad väärtpaberite avaliku pakkumise tegemiseks või reguleeritud turul kauplemisele võtmiseks, lisades väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte. Universaalne registreerimisdokument peaks olema mitmeotstarbeline, kuivõrd selle sisu peaks olema ühesugune, sõltumata sellest, kas emitent kasutab seda hiljem väärtpaberite avaliku pakkumise tegemiseks või kapitali- või mittekapitaliväärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlemiseks. Seetõttu peaksid universaalse registreerimisdokumendi avalikustamisnormid põhinema kapitaliväärtpaberite puhul kohaldatavatel avalikustamisnormidel. Universaalne registreerimisdokument peaks toimima lähteandmetena emitendi kohta, andes investoritele ja analüütikutele minimaalse teabe, mida on vaja teadliku otsuse tegemiseks äriühingu tegevuse, finantsseisundi, tulude ja väljavaadete, üldjuhtimise ja aktsionäride kohta.

(40)

Emitenti, kes on esitanud universaalse registreerimisdokumendi ja saanud selle kinnituse kahel järjestikusel aastal, võib pidada pädevale asutusele tuntuks. Seega tuleks lubada esitada kõik hilisemad universaalsed registreerimisdokumendid ja nende muudatused ilma pädeva asutuse eelneva kinnituseta ning pädev asutus peaks need tagantjärele läbi vaatama juhul, kui ta peab seda vajalikuks. Iga pädev asutus peaks otsustama sellise läbivaatamise sageduse üle, võttes näiteks arvesse oma hinnangut emitendiga seotud riskidele, emitendi varasemate avalikustamiste kvaliteeti või aega, mis on möödunud sellest, kui esitatud universaalne registreerimisdokument viimati läbi vaadati.

(41)

Seni kuni universaalne registreerimisdokument ei ole muutunud kinnitatud prospekti osaks, peaks seda saama muuta kas vabatahtlikult emitendi poolt – näiteks kui emitendi struktuuris või finantsseisundis toimuvad olulised muutused – või pädeva asutuse nõudmisel seoses esitamisjärgse läbivaatamisega, kui jõutakse järeldusele, et täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuded ei ole täidetud. Need muudatused tuleks avaldada vastavalt samale korrale, mida kohaldatakse universaalse registreerimisdokumendi suhtes. Eelkõige juhul, kui pädev asutus tuvastab teabe olulise väljajätmise, olulise vea või olulise ebatäpsuse, peaks emitent muutma oma universaalset registreerimisdokumenti ja tegema muudatused avalikkusele põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks. Kui väärtpaberite avalikku pakkumist või kauplemisele võtmist ei toimu, siis peaks universaalse registreerimisdokumendi muutmise menetlus olema eristatud prospekti täiendamise menetlusest, mida tuleks kohaldada üksnes pärast prospekti kinnitamist.

(42)

Kui emitent koostab eraldi dokumentidest koosneva prospekti, siis tuleks kõik selle osad kinnitada, sealhulgas asjakohasel juhul universaalne registreerimisdokument ja selle muudatused, kui need on varem pädevale asutusele esitatud, kuid ei ole kinnitatud. Universaalse registreerimisdokumendi muudatusi ei tohiks pädev asutus kinnitada nende esitamise ajal, vaid need tuleks kinnitada üksnes siis, kui kõik prospekti osad on esitatud kinnitamiseks.

(43)

Selleks et kiirendada prospekti koostamise protsessi ja lihtsustada kulutõhusal viisil kapitaliturgudele juurdepääsu, tuleks sagedastele emitentidele, kes esitavad universaalse registreerimisdokumendi, pakkuda kiiremat kinnitamismenetlust, kuna prospekti peamise osa on pädev asutus kas juba kinnitanud või see on pädevale asutusele läbivaatamiseks juba olemas. Seega tuleks prospekti kinnitamiseks vajalikku aega lühendada, kui registreerimisdokumendi vormiks on universaalne registreerimisdokument.

(44)

Sagedastel emitentidel tuleks lubada kasutada universaalset registreerimisdokumenti ja selle muudatusi põhiprospekti osana. Kui sagedasel emitendil on õigus koostada ELi kasvuprospekt, lihtsustatud prospekt vastavalt teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskorrale või mittekapitaliväärtpaberite hulgituru prospekt, tuleks tal lubada kasutada sellise prospekti osana kõnealuse avalikustamiskorra alusel nõutava konkreetse registreerimisdokumendi asemel oma universaalset registreerimisdokumenti ja selle muudatusi.

(45)

Tingimusel et emitent järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (9) artiklites 4 ja 5 sätestatud korraldatud teabe esitamise, levitamise ja salvestamise korda ning tähtaegu, peaks tal olema lubatud avaldada direktiivi 2004/109/EÜ alusel nõutavad majandusaasta aruanded ja poolaasta vahearuanded universaalse registreerimisdokumendi osana, välja arvatud juhul, kui emitendi päritoluliikmesriigid on käesoleva määruse ja direktiivi 2004/109/EÜ kohaldamisel erinevad ja kui universaalse registreerimisdokumendi keel ei vasta direktiivi 2004/109/EÜ artikli 20 tingimustele. See peaks leevendama korduva esitamisega seotud halduskoormust, mõjutamata avalikkusele kättesaadavat teavet või nende aruannete järelevalvet direktiivi 2004/109/EÜ kohaselt.

(46)

Aegunud teabel põhinevate investeerimisotsuste vältimiseks tuleks kehtestada prospekti selge kehtivusaeg. Õiguskindluse suurendamiseks peaks prospekt kehtima selle kinnitamise hetkest, mida pädev asutus saab kergesti kontrollida. Väärtpaberite avalik pakkumine põhiprospekti alusel peaks kestma põhiprospekti kehtivusest kauem ainult juhul, kui järgnev põhiprospekt kinnitatakse ja avaldatakse enne kehtivuse lõppemist ja see hõlmab jätkuvat pakkumist.

(47)

Loomu poolest saab prospektis esitada ainult üldist teavet väärtpaberitelt teenitava tulu maksustamise kohta, mille informatsiooniline väärtus üksikule investorile on väike. Kuna selline teave peab hõlmama mitte ainult emitendi registrijärgse asukoha riiki, vaid ka riike, kus pakkumine tehakse või kus reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse, kui prospektile on antud piiriülene luba, siis on selle koostamine kulukas ja võib olla takistuseks piiriüleste pakkumiste korral. Seega peaks prospekt sisaldama ainult hoiatust, et investori liikmesriigi ja emitendi asutamisjärgse liikmesriigi maksuõigus võib mõjutada väärtpaberitelt teenitavat tulu. Prospekt peaks siiski sisaldama asjakohast teavet maksustamise kohta, kui kavandatavale investeeringule kohaldatakse maksustamise erikorda, näiteks väärtpaberiinvesteeringute puhul, mis tagavad investorile soodsa maksustamise.

(48)

Kui sama liiki väärtpaberid on juba võetud reguleeritud turul kauplemisele, avaldab emitent investoritele jooksvalt teavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 596/2014 (10) ja direktiivile 2004/109/EÜ. Seega ei ole vajadus tervikprospekti järele nii pakiline, kui emitent teeb avalikkusele hiljem pakkumisi või taotleb hiljem reguleeritud turul kauplemisele võtmist. Seega peaks teiseste emissioonide puhul olema kasutamiseks eraldi lihtsustatud prospekt ning selle sisunõuded peaksid olema võrreldes tavakorraga leebemad, võttes arvesse juba avalikustatud teavet. Investoritele tuleb siiski esitada konsolideeritud ja hästi struktureeritud teave, eriti kui seda teavet ei pea vastavalt määrusele (EL) nr 596/2014 ja direktiivile 2004/109/EÜ pidevalt avalikustama.

(49)

Teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamise kord peaks olema kasutatav nende emitentide tehtavate avalike pakkumiste puhul, kelle väärtpaberitega kaubeldakse VKEde kasvuturgudel, kuna nende turukorraldajad peavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/65/EL (11) kehtestama normid, mis tagavad piisava ja jooksva avalikustamise, ning neid kohaldama.

(50)

Teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamise kord peaks olema kasutatav üksnes pärast miinimumaja möödumist emitendi sama liiki väärtpaberite esmakordsest reguleeritud turul või VKEde kasvuturul kauplemisele võtmisest. 18-kuune viivitus peaks tagama, et emitent on vähemalt üks kord täitnud kohustuse avaldada majandusaasta aruanne vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ või VKEde kasvuturu korraldaja reeglitele.

(51)

Kapitaliturgude liidu üks keskne eesmärk on liidus kapitaliturgudel rahastamisele juurdepääsu hõlbustamine VKEde jaoks. Asjakohane on laiendada VKEde määratlust ning hõlmata direktiivis 2014/65/EL esitatud VKEde määratlus, et tagada kooskõla käesoleva määruse ja direktiivi 2014/65/EL vahel. Kuna sellistel äriühingutel on tavaliselt vaja kaasata suhteliselt väiksemaid summasid kui teistel emitentidel, võib standardprospekti koostamise kulu olla ebaproportsionaalselt suur ja see võiks neid sundida hoiduma oma väärtpaberite avalikust pakkumisest. Samal ajal võib VKEdega nende suuruse ja võimaliku lühema tegevusaja tõttu seonduda võrreldes suuremate emitentidega konkreetne investeerimisrisk ja nad peaksid avalikustama piisavalt teavet, et investorid saaksid investeerimisotsuse teha. Samuti tuleks selleks, et julgustada VKEsid kaasama rahalisi vahendeid kapitaliturgudelt, tagada käesoleva määrusega erilise tähelepanu pööramine VKEde kasvuturgudele, mis on paljulubav vahend võimaldamaks väiksematel kasvavatel äriühingutel kapitali kaasata. Selliste platvormide edukus sõltub aga nende suutlikkusest rahuldada kasvavate VKEde rahastamisvajadust. Teatavad äriühingud, kes pakuvad liidus avalikult väärtpabereid, mille müügihind kokku ei ületa 20 000 000 eurot, saaksid samamoodi kasu lihtsamast juurdepääsust kapitaliturgude kaudu rahastamisele, mis oleks kasvuks vajalik, ning saaksid kaasata rahalisi vahendeid ebaproportsionaalselt suurte kuludeta. Seetõttu on asjakohane kehtestada käesoleva määrusega eriomane ja proportsionaalne ELi kasvuprospekti kord, millele sellised äriühingud saaksid tugineda. ELi kasvuprospekti sisunõuete kohandamisel tuleks leida sobiv tasakaal finantsturgudele kulutõhusa juurdepääsu ja investorite kaitse vahel. Nii nagu muude käesoleva määruse kohaste prospekti liikide puhul, võiks pärast kinnitamist ELi kasvuprospektile laieneda käesoleva määruse alusel piiriülese loa andmise kord ning seetõttu peaks see prospekt kehtima igale väärtpaberite avalikule pakkumisele liidus.

(52)

Vähendatud teabekogust, mida ELi kasvuprospektis tuleb avalikustada, tuleks kohandada selliselt, et keskendutaks teabele, mis on pakutavatesse väärtpaberitesse investeerimisel oluline ja asjakohane, ning vajadusele tagada proportsionaalsus ühelt poolt äriühingu suuruse ja selle rahaliste vahendite kaasamise vajaduste ning teiselt poolt prospekti koostamise kulude vahel.

(53)

ELi kasvuprospekti proportsionaalset avalikustamiskorda ei peaks saama kasutada, kui äriühingul on väärtpabereid, mis on juba võetud kauplemisele reguleeritud turgudel, mis võimaldab reguleeritud turgudel tegutsevatel investoritel olla kindlad, et emitendid, kelle väärtpaberitesse nad investeerivad, täidavad üksnes ühesuguseid avalikustamisreegleid. Seega ei tohiks reguleeritud turgudel kehtida emitendi suurusest sõltuv kahesugune avalikustamisstandard.

(54)

Riskitegurite prospekti lisamise peamine põhjus on tagada, et investorid saaksid neid riske teadlikult hinnata ja seega teha investeerimisotsuseid, teades kõiki asjaolusid. Seetõttu peaks riskitegurite puhul piirduma nendega, mis on olulised ning emitendile ja tema väärtpaberitele omased ja mida prospekti sisu kinnitab. Prospekt ei peaks sisaldama riskitegureid, mis on üldised ja mille eesmärk on üksnes vastutuse välistamine, kuna need võivad varjata konkreetsemaid riskitegureid, millest investorid peaksid teadlikud olema, seega takistades prospektis teabe esitamist hõlpsasti analüüsitaval, sisutihedal ja arusaadaval kujul. Muu hulgas võib ka keskkonna-, sotsiaalne ja juhtimisalane olukord kujutada endast emitendi ja tema väärtpaberite jaoks konkreetseid ja olulisi riske ning sel juhul tuleks need avalikustada. Et aidata investoritel teha kindlaks kõige olulisemad riskid, peaks emitent prospektis iga riskitegurit piisavalt kirjeldama ja esile tooma. Kokkuvõttesse tuleks lisada emitendi valikul piiratud arv riskitegureid.

(55)

Turutava, mille kohaselt kinnitatud prospekt ei sisalda pakutavate väärtpaberite lõplikku pakkumishinda ja/või kogust (kas väärtpaberite arvu või kogunimiväärtuse kujul), peaks olema vastuvõetav juhul, kui sellist pakkumishinda ja/või kogust ei saa prospekti märkida, tingimusel et sel juhul tagatakse investorite kaitse. Investoritel peaks olema kas taganemisõigus, kui lõplik pakkumishind või väärtpaberite kogus saab teatavaks, või teise võimalusena tuleks prospektis avalikustada maksimaalne hind, mida investoritel tuleks väärtpaberite eest maksta, või väärtpaberite maksimaalne kogus või hindamismeetodid ja -kriteeriumid ja/või tingimused, mille põhjal määratakse kindlaks väärtpaberite hind, ning iga kasutatud hindamismeetodi selgitus, nagu diskonteeritud rahavoogude meetod, võrdlusrühma analüüs või mõni muu üldtunnustatud hindamismeetod. Hindamismeetodid ja -kriteeriumid peaksid olema piisavalt täpsed, et hind oleks prognoositav ja investoritele oleks tagatud kaitse, mis on sarnane maksimaalse pakkumishinna avalikustamisel tagatud kaitsega. Siinkohal ei oleks üksnes viide investorite nõudluse väljaselgitamise meetodile hindamismeetodi või -kriteeriumina vastuvõetav, kui maksimaalne hind ei ole prospektis märgitud.

(56)

Teatavatel juhtudel peaks pädeval asutusel olema lubatud jätta erandina tundlik teave prospektist või selle osadest välja, et vältida emitenti kahjustavaid olukordi.

(57)

Liikmesriigid avaldavad oma finantsseisundi kohta suurel hulgal teavet, mis on üldiselt avalikkusele kättesaadav. Seega, kui liikmesriik tagab väärtpaberite pakkumist, ei peaks olema sellist teavet vaja prospektis esitada.

(58)

Emitentidele antav luba viidata prospektis dokumentidele, mis sisaldavad avalikustatavat teavet, tingimusel et sellised dokumendid on elektrooniliselt avaldatud, peaks lihtsustama prospekti koostamist ja vähendama emitentide kulusid, ohustamata seejuures investorite kaitset. Prospekti koostamise lihtsustamise ja selle kulude vähendamise eesmärki ei tohiks siiski saavutada nii, et kahjustatakse muid huvisid, mida prospekt on mõeldud kaitsma, muu hulgas teabe kättesaadavust. Keel, mida kasutatakse viidetena esitatud teabe puhul, peaks vastama prospektidele kehtivatele keelenõuetele. Viidetena esitatud teave võib viidata varasematele andmetele. Ent kui see teave ei ole enam olulise muutuse tõttu asjakohane, tuleks seda prospektis selgelt märkida ning lisaks tuleks esitada ka ajakohastatud teave.

(59)

Direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis k määratletud korraldatud teavet peaks saama prospekti lisada viidetena. Emitentidel, kelle väärtpaberitega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis, ja emitentidel, kes on vabastatud majandusaasta aruannete ja poolaasta vahearuannete avalikustamisest vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 8 lõike 1 punktile b, peaks samuti olema lubatud esitada prospektis viidetena kogu majandusaasta finantsteave või vaheperioodi finantsteave, auditi aruanded, finantsaruanded, juhtimisaruanded või äriühingu üldjuhtimise aruanded või osa nendest, tingimusel et need aruanded on elektrooniliselt avaldatud.

(60)

Kõik emitendid ei oma piisavat teavet kontrolli- ja kinnitamismenetluse kohta ning ei leia juhtnööre prospekti kinnitamise jaoks vajalike sammude kohta, kuna liikmesriikide pädevad asutused kasutavad erinevaid käsitlusviise. Käesolev määrus peaks need erinevused kaotama, kuna prospektide kontrollimise kriteeriumid ning pädevate asutuste kinnitamismenetluse suhtes kohaldatavad reeglid muudetakse kompaktsemaks ja ühtlustatakse. Oluline on tagada, et kõik pädevad asutused kasutaksid ühtset käsitlusviisi prospektis sisalduva teabe täielikkuse, järjepidevuse ja arusaadavuse kontrollimisel, võttes arvesse vajadust kasutada prospektide kontrollimisel emitendi ja emissiooni olukorral põhinevat proportsionaalset lähenemisviisi. Juhtnööre selle kohta, kuidas hankida prospektile kinnitus, peaks saama pädevate asutuste avalikel veebisaitidel. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve („Väärtpaberiturujärelevalve“) peaks mängima põhirolli selles valdkonnas järelevalve ühtluse edendamisel, kasutades talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (12) antud volitusi. Eelkõige peaks Väärtpaberiturujärelevalve tegema vastastikuseid eksperdihindamisi, mis hõlmavad käesoleva määruse kohast pädevate asutuste tegevust, asjakohase aja jooksul enne käesoleva määruse läbivaatamist ja vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.

(61)

Liikmesriikide turgudele juurdepääsu lihtsustamiseks on oluline, et pädevate asutuste nõutav tasu prospektide ja nendega seotud dokumentide kinnitamise ja esitamise eest oleks mõistlik, proportsionaalne ja avaldatud.

(62)

Kuna internet tagab teabele hõlpsa juurdepääsu ning selleks et tagada investoritele parem juurdepääs, tuleks kinnitatud prospekt avaldada alati elektrooniliselt. Prospekt tuleks avaldada emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja veebisaidi eraldi jaotises või asjakohasel juhul väärtpaberite pakkumise või müügiga tegelevate finantsvahendajate, sealhulgas makseagentide veebisaidil või selle reguleeritud turu veebisaidil, kus kauplemisele võtmist taotletakse, või mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja veebisaidil.

(63)

Kõik kinnitatud prospektid või teise võimalusena nende prospektide loetelu koos lingiga asjakohase veebisaidi eraldi jaotistele tuleks avaldada emitendi päritoluliikmesriigi pädeva asutuse veebisaidil ning pädev asutus peaks edastama iga prospekti koos selle liigitamist võimaldavate asjakohaste andmetega Väärtpaberiturujärelevalvele. Väärtpaberiturujärelevalve peaks looma keskse prospektide säilitamise mehhanismi, mis võimaldab avalikkusele tasuta juurdepääsu ja asjakohaseid otsinguvõimalusi. Selleks et tagada investorite juurdepääs usaldusväärsetele andmetele, mida on võimalik kasutada ja analüüsida õigel ajal ja tulemuslikult, peaks prospektides sisalduv teatav teave, nagu ISIN-kood väärtpaberite identifitseerimiseks ning juriidilise isiku tunnus (LEI) emitentide, pakkujate ja garantii andjate tuvastamiseks, olema masinloetav, sh metaandmete kasutamisel. Prospektid peaksid jääma avalikkusele kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks pärast nende avaldamist, tagamaks, et nende avalikkusele kättesaadavuse periood kattuks majandusaasta ja poolaasta vahearuannete kättesaadavuse perioodiga vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ. Prospektid peaksid alati olema investoritele nõudmise korral püsival andmekandjal tasuta kättesaadavad. Kui potentsiaalne investor esitab taotluse paberkoopia saamiseks, peaks tal olema võimalik saada prospekti paberversioon. See ei kohusta aga emitenti, pakkujat, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat ega finantsvahendajat hoidma varuks prospekti paberversioone selliste võimalike taotluste rahuldamiseks.

(64)

Samuti on vaja ühtlustada reklaamimist, et vältida avalikkuse usalduse vähenemist ja finantsturgude nõuetekohase toimimise kahjustamist. Õiglased ja täpsed reklaamid ning nende vastavus prospekti sisule on investorite, sealhulgas jaeinvestorite kaitseks äärmiselt tähtis. Ilma et see mõjutaks käesoleva määruse kohast piiriülese loa andmise korda, on järelevalve reklaamide üle pädevate asutuste rolli lahutamatu osa. Käesoleva määruse kohased nõuded reklaamidele ei tohiks piirata muid kohaldatavaid liidu õigusnorme, eelkõige seoses tarbijakaitse ja ebaausate kaubandustavadega.

(65)

Investorid peaksid asjakohaselt hindama iga uut olulist asjaolu, olulist viga või olulist ebatäpsust, mis võib mõjutada investeeringu hindamist ja mis ilmneb pärast prospekti avaldamist, kuid enne pakkumise lõppemist või reguleeritud turul kauplemise alustamist, mistõttu eeldab see prospekti lisa kinnitamist ja levitamist ilma põhjendamatu viivituseta.

(66)

Õiguskindluse suurendamiseks tuleks täpsustada tähtaegu, mille jooksul emitent peab prospekti lisa avaldama ja mille jooksul investoritel on õigus taganeda pakkumise vastuvõtmisest pärast lisa avaldamist. Ühest küljest peaks prospekti lisa avaldamise kohustus kehtima juhul, kui uus oluline asjaolu, oluline viga või oluline ebatäpsus ilmneb enne pakkumisperioodi lõppemist või kõnealuste väärtpaberitega reguleeritud turul kauplemise alustamist, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem. Teisest küljest peaks pakkumise vastuvõtmisest taganemise õigust saama kasutada üksnes juhul, kui prospekt on seotud väärtpaberite avaliku pakkumisega ja kui uus oluline asjaolu, oluline viga või oluline ebatäpsus ilmnes või seda täheldati enne pakkumisperioodi lõppemist ja väärtpaberite üleandmist. Seega peaks taganemisõigus olema seotud lisa koostamise põhjustanud uue olulise asjaolu, olulise vea või olulise ebatäpsuse ilmnemise hetkega ning see oleks kohaldatav tingimusel, et selline määrav sündmus toimus veel avatud pakkumise ajal ning enne väärtpaberite üleandmist. Asjaolu, et vastav lisa avaldatakse pärast asjaomase prospekti kehtivusperioodi, ei mõjuta taganemisõigust, mis on antud investoritele seoses uue olulise asjaolu, olulise vea või olulise ebatäpsusega, mis ilmnes või mida täheldati prospekti kehtivusperioodi ajal. Kahe järjestikuse põhiprospekti alusel jätkuva pakkumise puhul ei kaota asjaolu, et emitendi järgnev põhiprospekt on kinnitamisel, eelneva põhiprospekti lisa avaldamise kohustust kuni selle kehtivusperioodi lõppemiseni ega kohustust anda sellega seonduv taganemisõigus. Õiguskindluse suurendamiseks tuleks prospekti lisas täpsustada, millal taganemisõigus lõpeb. Finantsvahendajad peaksid teavitama investoreid nende õigustest ja hõlbustama menetlust, kui investorid kasutavad oma õigust taganeda nõustumusest.

(67)

Emitendi kohustus tõlkida kogu prospekt kõikidesse asjassepuutuvatesse ametlikesse keeltesse pärsib piiriülest pakkumist või kauplemist mitmel turul. Piiriülese pakkumise hõlbustamiseks peaks ainult kokkuvõte olema kättesaadav vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või vähemalt ühes tema ametlikus keeles või mõnes muus kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles.

(68)

Vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel peaks olema õigus saada päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt tunnistus, milles kinnitatakse, et prospekt on koostatud käesoleva määruse kohaselt. Päritoluliikmesriigi pädev asutus peaks samuti teatama emitendile või prospekti koostamise eest vastutavale isikule prospekti kinnitamistunnistusest, mis on adresseeritud vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, et tagada emitendile või prospekti koostamise eest vastutavale isikule kindlus selles, kas ja millal teavitus tegelikult esitati. Igasugune pädevate asutuste vaheline dokumentide edastamine teavitamise eesmärgil peaks toimuma Väärtpaberiturujärelevalve loodava teavitusportaali kaudu.

(69)

Kui käesolev määrus võimaldab emitendil valida prospekti kinnitamise eesmärgil oma päritoluliikmesriigi, on asjakohane tagada, et emitent saab kasutada oma prospekti osana registreerimisdokumenti või universaalset registreerimisdokumenti, mille on juba kinnitanud mõne teise liikmesriigi pädev asutus. Seetõttu tuleks luua pädevate asutuste vaheline teavitussüsteem tagamaks, et sellise registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi suhtes ei kohaldata prospekti kinnitava pädeva asutuse kontrolli või kinnitamist ning et pädevad asutused jäävad vastutavaks üksnes prospekti selle osa eest, mille nad on kinnitanud, sh juhul, kui prospektile koostatakse hiljem lisa.

(70)

Käesoleva määruse eesmärkide täieliku saavutamise tagamiseks on vaja arvata selle kohaldamisalasse ka väärtpaberid, mille on emiteerinud emitendid, kelle suhtes kohaldatakse kolmandate riikide õigust. Käesoleva määruse tõhusa täitmisega seotud teabevahetuse ja koostöö tagamiseks kolmandate riikide asutustega peaksid pädevad asutused sõlmima koostöökokkulepped kolmandate riikide vastavate asutustega. Isikuandmete edastamine kõnealuste kokkulepete alusel peaks toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001 (14).

(71)

Asjaolu, et liikmesriikides on mitmeid erinevate ülesannetega pädevaid asutusi, võib põhjustada tarbetuid kulusid ja ülesannete kattumist, loomata seejuures lisaväärtust. Igas liikmesriigis tuleks määrata üks pädev asutus, kes kinnitab prospekte ja vastutab käesoleva määruse täitmise järelevalve eest. Selline pädev asutus peaks olema haldusasutus, mis on loodud sellisena, et oleks tagatud selle sõltumatus ettevõtjatest ning välistatud huvide konfliktid. Prospektide kinnitamise eest vastutava pädeva asutuse määramine ei tohiks välistada koostööd selle pädeva asutuse ja kolmandate isikute, näiteks pangandust ja kindlustust reguleerivate asutuste või noteerimisasutuste vahel, et tagada prospektide tõhus kontroll ja kinnitamine emitentide, investorite, turuosaliste ning turgude huvides. Pädeva asutuse ülesannete delegeerimist kolmandatele isikutele tohiks lubada ainult siis, kui see on seotud kinnitatud prospektide avaldamisega.

(72)

Liikmesriikide pädevate asutuste käsutuses olevad tõhusad vahendid, volitused ja ressursid tagavad tõhusa järelevalve. Seepärast tuleks käesolevas määruses konkreetselt sätestada minimaalsed järelevalve- ja uurimisvolitused, mis tuleks anda liikmesriikide pädevatele asutustele kooskõlas liikmesriigi õigusega. Neid volitusi tuleks kasutada pädeva kohtu kaasabil, kui liikmesriigi õigus seda nõuab. Pädevad asutused ja Väärtpaberiturujärelevalve peaksid oma käesoleva määruse järgseid volitusi kasutades tegutsema objektiivselt ja erapooletult ning olema oma otsustustes sõltumatud.

(73)

Pädevatele asutustele on käesoleva määruse rikkumise juhtude avastamiseks vaja võimaldada siseneda dokumentide kaasavõtmiseks ruumidesse, v.a füüsilise isiku eluruumid. Juurdepääs ruumidele on vajalik, kui on mõistlik alus kahtlustada, et seal leidub kontrolli või uurimise esemega seotud dokumente ja muid andmeid, mis võiksid olla käesoleva määruse rikkumise tõendamisel asjakohased. Lisaks on juurdepääs ruumidele vajalik siis, kui teabenõude juba saanud isik on jätnud selle täitmata või on mõistlik alus arvata, et nõude esitamisel seda ei täideta või teabenõudega seotud dokumendid või teave kõrvaldatakse, neid võltsitakse või need hävitatakse.

(74)

Kooskõlas komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris“ ning selleks, et tagada käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmine, on oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva määruse rikkumise korral sobivate halduskaristuste ja muude haldusmeetmete kohaldamine. Need karistused ja meetmed peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagama liikmesriikides ühise lähenemisviisi ja hoiatava mõju. Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide õigust kehtestada karmimaid halduskaristusi.

(75)

Selleks et tagada, et pädeva asutuse otsustel määrata halduskaristus või võtta muu haldusmeede oleks hoiatav mõju üldsusele, tuleks need üldjuhul avaldada, välja arvatud juhul, kui pädev asutus peab vastavalt käesolevale määrusele vajalikuks avaldada karistused anonüümselt, viivitada nende avaldamisega või neid mitte avaldada.

(76)

Ehkki liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada samade õigusrikkumiste eest nii haldus- kui ka kriminaalkaristusi, ei tohiks liikmesriikidelt nõuda halduskaristuste kehtestamist selliste käesoleva määruse rikkumiste eest, mille puhul kohaldatakse riigisisese õiguse kohaselt kriminaalkaristusi hiljemalt 21. juuliks 2018. Liikmesriikidel ei ole riigisisese õiguse kohaselt kohustust määrata sama õigusrikkumise eest nii haldus- kui ka kriminaalkaristust, kuid neil peaks olema võimalik seda teha, kui riigisisene õigus seda lubab. Kriminaalkaristuste kohaldamine halduskaristuste asemel käesoleva määruse rikkumiste puhul ei peaks aga vähendama ega muul viisil mõjutama pädevate asutuste võimet teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, vahetada nendega õigel ajal teavet ja omada sellisele teabele õigel ajal juurdepääsu käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil, sealhulgas pärast asjaomasest õigusrikkumisest pädevatele õigusasutustele teatamist kriminaalmenetluse algatamiseks.

(77)

Õigusrikkumistest teatajad võivad pädevatele asutustele esitada uut teavet, mis aitab pädevatel asutustel avastada käesoleva määruse rikkumisi ning nende eest karistusi määrata. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega tagada, et kehtestatakse asjakohane kord, mis võimaldab isikutel teatada pädevatele asutustele käesoleva määruse tegelikust või võimalikust õigusrikkumisest ning kaitseb neid kättemaksu eest.

(78)

Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad järgmist: teatavates sellistes dokumentides sisalduv minimaalne teave, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks seoses ülevõtmisega vahetuspakkumise teel, ühinemisega või jagunemisega; universaalse registreerimisdokumendi ja selle muudatuste kontroll, kinnitamine, esitamine ja läbivaatamine ning tingimused, mille korral sagedase emitendi staatus kaotatakse; prospekti, põhiprospekti ja lõplike tingimuste vorm ning prospektis esitatav konkreetne kohustuslik teave; universaalsesse registreerimisdokumenti lisatav minimaalne teave; lihtsustatud prospektis teiseste emissioonide ja VKEde emissioonide puhul lisatav vähendatud teabekogus; ELi kasvuprospekti ja selle eriomase kokkuvõtte vähendatud eriomane sisu, standardvorm ja nendes esitatud teabe järjekord; emitendipoolse riskitegurite hindamise ja esitamise kriteeriumid; prospektide kontroll ja kinnitamine ning kolmandate riikide emitentide koostatud prospektide üldised vastavuskriteeriumid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (15) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(79)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks seoses kolmandate riikide prospekte käsitlevate õigusnormide samaväärsusega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused sellise samaväärsuse üle otsustamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (16).

(80)

Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama investorite ja tarbijate piisava kaitse kogu liidus. Kuna Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(81)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu Väärtpaberiturujärelevalve koostatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis käsitlevad järgmist: kokkuvõttesse lisatava põhilise finantsteabe sisu ja esitamise vorm; juhud, mil teatava teabe võib prospektist välja jätta; viidetena esitatav teave ja liidu õiguse alusel nõutavate muude dokumentide liigid; prospekti avaldamine; Väärtpaberiturujärelevalve hallatavas prospektide säilitamise mehhanismis prospektide liigitamiseks vajalikud andmed; reklaame käsitlevad sätted; olukorrad, kus uus oluline asjaolu, oluline viga või oluline ebatäpsus seoses prospektis sisalduva teabega nõuab prospekti lisa avaldamist; Väärtpaberiturujärelevalve teavitusportaali toimimiseks vajalik tehniline kord; kolmandate riikide järelevalveasutustega sõlmitavate koostöökokkulepete minimaalne sisu ja kokkuleppe näidis ning pädevate asutuste ja Väärtpaberiturujärelevalve vahel koostöökohustuse alusel vahetatav teave. Komisjon peaks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud võtma vastu delegeeritud õigusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

(82)

Komisjonil peaks samuti olema õigus võtta vastu Väärtpaberiturujärelevalve koostatud rakenduslikud tehnilised standardid, mis käsitlevad järgmist: standardvormid, -mallid ja -menetlused, et teavitada kinnitamistunnistusest, prospektist, registreerimisdokumendist, universaalsest registreerimisdokumendist ning nende lisadest ja tõlgetest, prospekti lisast ning prospekti ja/või selle kokkuvõtte tõlkest; pädevate asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse raames kasutatavad standardvormid, -mallid ja -menetlused ning pädevate asutuste ja Väärtpaberiturujärelevalve vahelise teabevahetuse kord ja selles kasutatavad vormid. Komisjon peaks rakenduslikud tehnilised standardid võtma vastu rakendusaktidena vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 291 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

(83)

Oma käesoleva määruse kohaste delegeeritud ja rakendamisvolituste teostamisel peaks komisjon järgima järgmisi põhimõtteid:

vajadus tagada jaeinvestorite ja VKEde usaldus finantsturgude vastu, soodustades finantsturgude suurt läbipaistvust;

vajadus kohandada prospekti avalikustamisnõudeid, arvestades emitendi suurust ja teavet, mille avalikustamist emitendilt juba nõutakse vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ ja määrusele (EL) nr 596/2014;

vajadus hõlbustada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele, tagades seejuures investorite usalduse sellistesse äriühingutesse investeerimise vastu;

vajadus anda investoritele suur hulk konkureerivaid investeerimisvõimalusi ning tagada nende olukorrale vastav avalikustamine ja kaitse;

vajadus tagada, et sõltumatud reguleerivad asutused tagavad õigusnormide täitmise järjekindlalt, eriti võitluses majanduskuritegevuse vastu;

vajadus tagada suur läbipaistvus ja konsulteerimine kõikide turuosaliste ning Euroopa Parlamendi ja nõukoguga;

vajadus soodustada uuendusi finantsturgudel, et viimased oleksid dünaamilised ja tõhusad;

vajadus tagada finantssüsteemi stabiilsus finantsuuenduste hoolika jälgimise ja nendele reageerimise abil;

kapitalikulu vähendamise ja kapitali kättesaadavuse suurendamise tähtsus;

vajadus pikaajaliselt tasakaalustada kõigile turuosalistele mis tahes rakendusmeetmest tulenevat kulu ja tulu;

vajadus suurendada liidu finantsturgude rahvusvahelist konkurentsivõimet, ilma et see piiraks rahvusvahelise koostöö hädavajalikku laiendamist;

vajadus luua võrdsed võimalused kõikidele turuosalistele, kehtestades alati liidu õigusnorme, kui see on asjakohane;

vajadus tagada kooskõla muude sama valdkonna liidu õigusega, sest teabe tasakaalustamatus ja läbipaistvuse puudumine võivad ohustada turgude toimimist ja tekitada kahju eelkõige tarbijatele ja väikeinvestoritele.

(84)

Käesoleva määruse raames toimuv isikuandmete töötlemine, näiteks isikuandmete vahetus või edastamine pädevate asutuste poolt, peaks toimuma kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ning igasugune Väärtpaberiturujärelevalve korraldatud teabevahetus või teabe edastamine peaks toimuma kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

(85)

Komisjon peaks hiljemalt 21. juuliks 2022 vaatama käesoleva määruse kohaldamise läbi ja hindama eelkõige seda, kas teiseste emissioonide ja ELi kasvuprospektide puhul kehtiv avalikustamiskord, universaalne registreerimisdokument ja prospekti kokkuvõte on endiselt asjakohased, et saavutada käesoleva määruse eesmärgid. Eelkõige tuleks aruandes analüüsida ELi kasvuprospekti käsitlevaid asjakohaseid näitajaid ja suundumusi ning hinnata, kas uus kord tagab sobiva tasakaalu investorite kaitse ja nende äriühingute halduskoormuse vähendamise vahel, kellel on õigus sellele korrale tugineda. Sellise läbivaatamise käigus tuleks ka hinnata, kas emitendid, eelkõige VKEd, saavad LEI ja ISIN-koodi mõistliku kuluga ja mõistliku ajavahemiku jooksul.

(86)

Käesoleva määruse nõuete kohaldamist tuleks edasi lükata, et võimaldada võtta vastu delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid ning võimaldada pädevatel asutustel ja turuosalistel kohanduda ja kavandada uute meetmete kohaldamist.

(87)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on kapitaliturgude liidu loomisega seoses investorite kaitse ja turu tõhususe parandamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(88)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(89)

Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese, kohaldamisala ja erandid

1.   Käesolevas määruses sätestatakse väärtpaberite avalikul pakkumisel või mõnes liikmesriigis asuval või tegutseval reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatava prospekti koostamise, kinnitamise ja levitamise nõuded.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmist liiki väärtpaberite suhtes:

a)

osakud, mille on emiteerinud muud liiki kui kinnised investeerimisfondid;

b)

mittekapitaliväärtpaberid, mille on emiteerinud liikmesriik või tema piirkondlik või kohalik asutus või avalik-õiguslik rahvusvaheline organ, kuhu kuulub vähemalt üks liikmesriik, või Euroopa Keskpank või liikmesriigi keskpank;

c)

liikmesriikide keskpankade kapitaliosad;

d)

väärtpaberid, millele liikmesriik või tema piirkondlik või kohalik asutus on andnud tingimusteta ja tühistamatu garantii;

e)

väärtpaberid, mille on emiteerinud juriidilise isiku staatusega ühingud või liikmesriigi tunnustatud mittetulunduslikud üksused, selleks et hankida rahalisi vahendeid oma mittetulunduslike eesmärkide saavutamiseks;

f)

mittevahetatavad kapitaliosad, mille põhieesmärk on anda omanikule õigus vallata korterit või mõnda muud kinnisasja või selle osa ning mille müümisel tuleb sellest õigusest loobuda.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva lõike teise lõigu ja artikli 4 kohaldamist, ei kohaldata käesolevat määrust väärtpaberite avaliku pakkumise suhtes, mille puhul väärtpaberite müügihind kokku on liidu piires väiksem kui 1 000 000 eurot, arvestatuna 12kuulise perioodi kohta.

Liikmesriigid ei laienda käesoleva määruse kohase prospekti koostamise kohustust nendele väärtpaberite avalikele pakkumistele, millele on viidatud käesoleva lõike esimeses lõigus. Liikmesriigid võivad nendel juhtudel siiski sätestada riigi tasandil muud avalikustamisnõuded, kui kõnealused nõuded ei tekita ebaproportsionaalset või tarbetut koormust.

4.   Artikli 3 lõikes 1 sätestatud prospekti avaldamise kohustust ei kohaldata väärtpaberite avalike pakkumiste järgmiste liikide suhtes:

a)

väärtpaberite pakkumine üksnes kutselistele investoritele;

b)

väärtpaberite pakkumine vähem kui 150-le sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule liikmesriigi kohta, kes ei ole kutselised investorid;

c)

selliste väärtpaberite pakkumine, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot;

d)

väärtpaberite pakkumine investoritele, kes omandavad väärtpabereid vähemalt 100 000 euro eest investori kohta iga eraldi pakkumise puhul;

e)

aktsiad, mis emiteeritakse juba emiteeritud sama liiki aktsiate asendamiseks, kui selliste uute aktsiate emissiooniga ei kaasne emiteeritud kapitali suurenemine;

f)

väärtpaberid, mida pakutakse seoses ülevõtmisega vahetuspakkumise teel, tingimusel et artikli 21 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt tehakse avalikkusele kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet, milles kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

g)

väärtpaberid, mida pakutakse, jaotatakse või kavatsetakse jaotada seoses ühinemise või jagunemisega, tingimusel et artikli 21 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt tehakse avalikkusele kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet, milles kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

h)

dividendid, mis makstakse olemasolevatele aktsionäridele välja aktsiatena, mis on sama liiki nagu need, mille puhul dividende makstakse, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet aktsiate arvu ja olemuse kohta ning pakkumise põhjusi ja üksikasju;

i)

väärtpaberid, mida tööandja või selle sidusettevõtja pakub, jaotab või kavatseb jaotada oma praegustele või endistele juhtidele või töötajatele, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet väärtpaberite arvu ja olemuse kohta ning pakkumise või jaotamise põhjusi ja üksikasju;

j)

mittekapitaliväärtpaberid, mida krediidiasutus emiteerib jätkuvalt või korduvalt ja mille puhul on pakutavate väärtpaberite agregeeritud müügihind liidus väiksem kui 75 000 000 eurot krediidiasutuse kohta arvestatuna 12kuulise perioodi kohta, tingimusel et need väärtpaberid:

i)

ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad ja

ii)

ei anna õigust märkida ega omandada muud liiki väärtpabereid ega ole seotud tuletisinstrumendiga.

5.   Artikli 3 lõikes 3 sätestatud prospekti avaldamise kohustus ei kehti järgmist liiki väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmise kohta:

a)

samal reguleeritud turul juba kauplemisele võetud väärtpaberite vastu vahetatavad väärtpaberid, tingimusel et need esindavad 12kuulise perioodi jooksul vähem kui 20 % nende väärtpaberite arvust, mis on juba samal reguleeritud turul kauplemisele võetud;

b)

aktsiad, mis saadakse muude väärtpaberite vahetamisest või asendamisest või muude väärtpaberitega kaasnevate õiguste kasutamisest, kui kõnealused aktsiad on sama liiki nagu need, mis on juba samal reguleeritud turul kauplemisele võetud, tingimusel et saadud aktsiad esindavad 12kuulise perioodi jooksul vähem kui 20 % selliste sama liiki aktsiate arvust, mis on juba samal reguleeritud turul kauplemisele võetud.

c)

väärtpaberid, mis saadakse muude väärtpaberite, omavahendite või kõlblike kohustuste vahetamisest või asendamisest kriisilahendusasutuse poolt, kes kasutab talle direktiivi 2014/59/EL artikli 53 lõikega 2, artikli 59 lõikega 2 või artikli 63 lõikega 1 või 2 antud volitusi;

d)

aktsiad, mis emiteeritakse selliste sama liiki aktsiate asendamiseks, mis on juba samal reguleeritud turul kauplemisele võetud, kui selliste aktsiate emissiooniga ei kaasne emiteeritud kapitali suurenemine;

e)

väärtpaberid, mida pakutakse seoses ülevõtmisega vahetuspakkumise teel, tingimusel et artikli 21 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt tehakse avalikkusele kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet, milles kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

f)

väärtpaberid, mida pakutakse, jaotatakse või kavatsetakse jaotada seoses ühinemise või jagunemisega, tingimusel et artikli 21 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt tehakse avalikkusele kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet, milles kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

g)

aktsiad, mida pakutakse, jaotatakse või kavatsetakse jaotada olemasolevatele aktsionäridele tasuta, ning dividendid, mis makstakse välja aktsiatena, mis on sama liiki aktsiad nagu need, mille puhul dividende makstakse, tingimusel et kõnealused aktsiad on sama liiki aktsiad nagu need, mis on juba samal reguleeritud turul kauplemisele võetud, ja et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet aktsiate arvu ja olemuse kohta ning pakkumise või jaotamise põhjusi ja üksikasju;

h)

väärtpaberid, mida tööandja või selle sidusettevõtja pakub, jaotab või kavatseb jaotada oma praegustele või endistele juhtidele või töötajatele, tingimusel et kõnealused väärtpaberid on sama liiki väärtpaberid nagu need, mis on juba samal reguleeritud turul kauplemisele võetud, ja et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet väärtpaberite arvu ja olemuse kohta ning pakkumise või jaotamise põhjusi ja üksikasju;

i)

mittekapitaliväärtpaberid, mida krediidiasutus emiteerib jätkuvalt või korduvalt ja mille puhul on pakutavate väärtpaberite agregeeritud müügihind liidus väiksem kui 75 000 000 eurot krediidiasutuse kohta arvestatuna 12kuulise perioodi kohta, tingimusel et need väärtpaberid:

i)

ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad ja

ii)

ei anna õigust märkida ega omandada muud tüüpi väärtpabereid ega ole seotud tuletisinstrumendiga;

j)

väärtpaberid, mis on juba võetud kauplemisele mõnel teisel reguleeritud turul, tingimusel et:

i)

nende väärtpaberitega või sama liiki väärtpaberitega on lubatud sellel teisel reguleeritud turul kaubelda juba rohkem kui 18 kuud;

ii)

väärtpaberite puhul, mis võeti esimest korda reguleeritud turul kauplemisele pärast 1. juulit 2005, eeldas sellel teisel reguleeritud turul kauplemisele võtmine prospekti koostamist, mis on kinnitatud ja avaldatud vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ;

iii)

väärtpaberite puhul, mis noteeriti esimest korda pärast 30. juunit 1983, kinnitati noteerimisprospekt nõukogu direktiivi 80/390/EMÜ (17) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/34/EÜ (18) nõuete kohaselt, välja arvatud alapunktiga ii reguleeritud juhud;

iv)

pidevad kohustused, mis käsitlevad kauplemist sellel teisel reguleeritud turul, on täidetud;

v)

isik, kes taotleb punktis j sätestatud erandi alusel väärtpaberi reguleeritud turul kauplemisele võtmist, teeb selle reguleeritud turu liikmesriigis, kus kauplemisele võtmist taotletakse, avalikkusele artikli 21 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kättesaadavaks dokumendi, mille sisu vastab artiklile 7, välja arvatud see, et artikli 7 lõikes 3 sätestatud maksimaalset lehekülgede arvu pikendatakse kahe A4 lisalehekülje võrra, ning mis koostatakse keeles, mida tunnustab selle liikmesriigi pädev asutus, mille reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse, ning

vi)

alapunktis v osutatud dokumendis märgitakse, kust on võimalik saada kõige viimane prospekt ja kus on kättesaadav finantsteave, mida emitent avaldab oma jooksva avalikustamiskohustuse raames.

Esimese lõigu punktis b osutatud nõuet, et saadud aktsiad esindavad 12kuulise perioodi jooksul vähem kui 20 % selliste sama liiki aktsiate arvust, mis on juba samal reguleeritud turul kauplemisele võetud, ei kohaldata juhul, kui

a)

aktsiatele ligipääsu andvate väärtpaberite avalikul pakkumisel või nende reguleeritud turul kauplemisele võtmisel koostati prospekt vastavalt käesolevale määrusele või direktiivile 2003/71/EÜ;

b)

aktsiatele ligipääsu andvad väärtpaberid emiteeriti enne 20. juulit 2017;

c)

aktsiad kvalifitseeruvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (19) artikli 4 lõike 1 punktis 3 määratletud krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite kirjeteks, mis on loetletud nimetatud määruse artiklis 26, ning on saadud asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide konverteerimisel, mille on tinginud kõnealuse määruse artikli 54 lõike 1 punktis a sätestatud käivitava sündmuse aset leidmine;

d)

kui aktsiad kvalifitseeruvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (20) I jaotise VI peatüki 3. jaos määratletud nõuetekohasteks omavahenditeks või nõuetekohasteks põhiomavahenditeks ja on saadud muude väärtpaberite konverteerimisel, mis käivitati eesmärgiga täita direktiivi 2009/138/EÜ I jaotise VI peatüki 4. ja 5. jaos määratletud solventsuskapitalinõude või miinimumkapitalinõude või direktiivi 2009/138/EÜ III jaotises sätestatud konsolideerimisgrupi maksevõime nõude täitmise kohustus.

6.   Lõigetes 4 ja 5 sätestatud prospekti avaldamise kohustusest vabastusi võib omavahel kombineerida. Lõike 5 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud vabastusi ei või aga kombineerida, kui selline kombinatsioon võib tuua kaasa kohese või hilisema reguleeritud turul kauplemisele võtmise 12kuulise perioodi jooksul aktsiate puhul, mis esindavad rohkem kui 20 % selliste sama liiki aktsiate arvust, mis on juba samal reguleeritud turul kauplemisele võetud, ilma et oleks avaldatud prospekt.

7.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse käesoleva artikli lõike 4 punktides f ja g ning lõike 5 esimese lõigu punktides e ja f osutatud dokumentides sisalduv minimaalne teave.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„väärtpaberid“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud rahaturuinstrumendid tähtajaga kuni 12 kuud;

b)

„kapitaliväärtpaberid“ – aktsiad ja muud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute aktsiatega, samuti mis tahes muud liiki vabalt võõrandatavad väärtpaberid, mis annavad õiguse omandada eespool nimetatud väärtpabereid kas nende vahetamise või nendega kaasnevate õiguste kasutamise teel, tingimusel et need muud liiki väärtpaberid on emiteerinud aluseks olevate aktsiate emitent või kõnealuse emitendi gruppi kuuluv üksus;

c)

„mittekapitaliväärtpaberid“ – kõik väärtpaberid, mis ei ole kapitaliväärtpaberid;

d)

„väärtpaberite avalik pakkumine“ – mis tahes vormis ja vahendite abil isikutele mõeldud teade, milles esitatakse piisavalt teavet pakkumistingimuste ja pakutavate väärtpaberite kohta, et investor saaks otsustada nende väärtpaberite ostmise või märkimise üle. See määratlus hõlmab ka väärtpaberite pakkumist finantsvahendajate kaudu;

e)

„kutselised investorid“ – direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao punktides 1–4 loetletud isikud või üksused ja isikud või üksused, keda taotluse korral käsitatakse kutseliste klientidena vastavalt kõnealuse lisa II jaole või keda tunnistatakse võrdsete vastaspooltena vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 30, välja arvatud juhul, kui nad on sõlminud lepingu selle kohta, et neid koheldaks mittekutseliste klientidena vastavalt kõnealuse lisa I jao neljandale punktile. Käesoleva punkti esimese lause kohaldamise eesmärgil teatavad investeerimisühingud ja krediidiasutused emitendi taotluse korral talle oma klientide liigituse, tingimusel et järgitakse asjakohaseid andmekaitsealaseid õigusnorme;

f)

„väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)“ –

i)

äriühingud, kes oma viimase raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande kohaselt vastavad vähemalt kahele järgmisest kolmest kriteeriumist: töötajate keskmine arv majandusaastal on väiksem kui 250, bilansimaht ei ületa 43 000 000 eurot ja aasta netokäive ei ületa 50 000 000 eurot, või

ii)

direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 13 määratletud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

g)

„krediidiasutus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

h)

„emitent“ – juriidiline isik, kes emiteerib väärtpabereid või kavatseb neid emiteerida;

i)

„pakkuja“ – juriidiline või füüsiline isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele;

j)

„reguleeritud turg“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turg;

k)

„reklaam“ – teade, millel on mõlemad järgmised tunnused:

i)

käsitleb väärtpaberite konkreetset avalikku pakkumist või reguleeritud turul kauplemisele võtmist;

ii)

eesmärk on eelkõige edendada väärtpaberite võimalikku märkimist või omandamist;

l)

„korraldatud teave“ – direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis k määratletud korraldatud teave;

m)

„päritoluliikmesriik“ –

i)

kõikide liidus asutatud ja alapunktis ii nimetamata väärtpaberiemitentide puhul liikmesriik, kus on emitendi registrijärgne asukoht;

ii)

selliste mittekapitaliväärtpaberite emissioonide puhul, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 1 000 eurot või mis annavad õiguse omandada vabalt võõrandatavaid väärtpabereid või saada sularaha nende vahetamise või nendega kaasnevate õiguste kasutamise teel, tingimusel et mittekapitaliväärtpaberite emitent ei ole aluseks olevate väärtpaberite emitent ega viimase gruppi kuuluv üksus, on selleks emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja valikul liikmesriik, kus on emitendi registrijärgne asukoht või kus väärtpaberid on võetud või võetakse kauplemisele reguleeritud turul või kus väärtpabereid pakutakse avalikkusele. Sama kohaldatakse muus vääringus kui eurodes väljendatud mittekapitaliväärtpaberite suhtes, tingimusel et nende minimaalne nimiväärtus vastab ligikaudu 1 000 eurole;

iii)

kõikide väärtpaberiemitentide puhul, kes on asutatud kolmandas riigis ja keda ei ole nimetatud alapunktis ii, on selleks emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja valikul liikmesriik, kus väärtpabereid kavatsetakse avalikkusele pakkuda esimest korda või kus esitatakse esimene taotlus reguleeritud turul kauplemisele võtmiseks, välja arvatud kui kolmandas riigis asutatud emitent teeb teistsuguse valiku,

kuna päritoluliikmesriiki ei ole määratud emitentide valikule tuginedes, või

kooskõlas direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 punkti 1 alapunkti i alapunktiga iii;

n)

„vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, kus tehakse väärtpaberite avalik pakkumine või taotletakse reguleeritud turul kauplemisele võtmist, kui see on muu riik kui päritoluliikmesriik;

o)

„pädev asutus“ – iga liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 31 määratud asutus, kui käesolevas määruses ei ole täpsustatud teisiti;

p)

„muud liiki kui kinnine investeerimisfond – usaldusfond või investeerimisühing, millel on mõlemad järgmised tunnused:

i)

nad kaasavad mitme investori kapitali, et investeerida see vastavalt kindlaks määratud investeerimispoliitikale kõnealuste investorite kasuks;

ii)

nende osakud ostetakse tagasi või lunastatakse osakuomaniku nõudmisel otse või kaudselt nende varadest;

q)

„investeerimisfondi osakud“ – investeerimisfondi emiteeritud väärtpaberid, mis tõendavad sellise fondi osakuomanike õigust selle varale;

r)

„kinnitamine“ – päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt kontrolli tulemusena antud positiivne hinnang prospektis esitatud teabe täielikkusele, järjepidevusele ja arusaadavusele;

s)

„põhiprospekt“ – artikli 8 kohane prospekt ja emitendi soovi korral pakkumise lõplikud tingimused;

t)

„tööpäev“ – asjaomase pädeva asutuse tööpäev, v.a laupäev, pühapäev ja riigipüha, nagu on määratletud kõnealuse pädeva asutuse suhtes kohaldatavas riigisiseses õiguses;

u)

„mitmepoolne kauplemissüsteem“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22 määratletud mitmepoolne kauplemissüsteem;

v)

„organiseeritud kauplemissüsteem“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 23 määratletud organiseeritud kauplemissüsteem;

w)

„VKEde kasvuturg“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 12 määratletud VKEde kasvuturg;

x)

„kolmanda riigi emitent“ – kolmandas riigis asutatud emitent;

y)

„pakkumisperiood“ – periood, mille jooksul potentsiaalsed investorid võivad väärtpabereid osta või märkida;

z)

„püsiv andmekandja“ – iga vahend, mis

i)

võimaldab kliendil säilitada isiklikult talle edastatud teavet nii, et see on hilisemaks kasutamiseks kättesaadav teabe otstarbele vastava aja jooksul, ja

ii)

võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada.

Artikkel 3

Prospekti avaldamise kohustus ja sellest tehtav erand

1.   Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 4 kohaldamist, ei toimu liidus väärtpaberite avalikku pakkumist enne prospekti avaldamist kooskõlas käesoleva määrusega.

2.   Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, võib liikmesriik otsustada vabastada väärtpaberite avaliku pakkumise lõikes 1 sätestatud prospekti avaldamise kohustusest, tingimusel et:

a)

selliste pakkumiste suhtes ei kohaldata teavitamiskorda kooskõlas artikliga 25 ning

b)

12-kuulise perioodi jooksul ei ületa kõigi selliste pakkumiste müügihind kokku liidus 8 000 000 eurot.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet sellest, kas ja kuidas nad kavatsevad kohaldada esimese lõiguga ette nähtud erandit, ning sealhulgas rahasummast, allapoole mida kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis pakkumiste suhtes kehtivat erandit. Samuti teavitavad nad komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet kõnealuse rahasumma hilisemast muutmisest.

3.   Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 5 kohaldamist, ei võeta väärtpabereid kauplemisele liidus asuval või tegutseval reguleeritud turul enne prospekti avaldamist kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 4

Vabatahtlik prospekt

1.   Emitendil, pakkujal või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejal on õigus vabatahtlikult koostada prospekt vastavalt käesolevale määrusele, kui väärtpaberite avalik pakkumine või väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmine ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse kooskõlas artikli 1 lõikega 3 või on vabastatud prospekti avaldamise kohustusest kooskõlas artikli 1 lõikega 4, artikli 1 lõikega 5 või artikli 3 lõikega 2.

2.   Sellise vabatahtlikult koostatud prospektiga, mille on kinnitanud vastavalt artikli 2 punktile m kindlaks määratud päritoluliikmesriigi pädev asutus, kaasnevad kõik õigused ja kohustused, mis kehtivad käesoleva määrusega nõutavale prospektile, ja selle suhtes kohaldatakse kõnealuse pädeva asutuse järelevalve all kõiki käesoleva määruse sätteid.

Artikkel 5

Väärtpaberite hilisem edasimüük

1.   Ühe või mitme artikli 1 lõike 4 punktides a–d loetletud väärtpaberite avaliku pakkumise liigiga seondunud väärtpaberite hilisemat edasimüüki käsitatakse eraldi pakkumisena ning selleks, et otsustada, kas kõnealune edasimüük on väärtpaberite avalik pakkumine, kohaldatakse artikli 2 punktis d esitatud määratlust. Väärtpaberite pakkumine finantsvahendajate kaudu eeldab prospekti avaldamist, välja arvatud juhul, kui lõpliku pakkumise suhtes kohaldatakse ühte artikli 1 lõike 4 punktides a–d loetletud eranditest.

Väärtpaberite sellisel hilisemal edasimüügil või lõplikul pakkumisel finantsvahendajate kaudu lisaprospekti ei nõuta, kui kehtiv prospekt on kättesaadav vastavalt artiklile 12 ning kui emitent või sellise prospekti koostamise eest vastutav isik nõustub kirjalikus lepingus selle kasutamisega.

2.   Kui prospekt on seotud selliste mittekapitaliväärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmisega, millega kaubeldakse üksnes reguleeritud turul või selle konkreetses segmendis, millele on juurdepääs vaid kutselistel investoritel selliste väärtpaberitega kauplemise eesmärgil, ei müüda neid väärtpabereid edasi mittekutselistele investoritele, välja arvatud juhul, kui vastavalt käesolevale määrusele koostatakse mittekutseliste investorite jaoks asjakohane prospekt.

II PEATÜKK

PROSPEKTI KOOSTAMINE

Artikkel 6

Prospekt

1.   Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 2 ja artikli 18 lõike 1 kohaldamist, sisaldab prospekt vajalikku teavet, mis on oluline investorile, et teadlikult hinnata järgmist:

a)

emitendi ja garantii andjate varad ja kohustused, kasum või kahjum, finantsseisund ja väljavaated;

b)

väärtpaberitega kaasnevad õigused ja

c)

emiteerimise põhjused ja selle mõju emitendile.

Kõnealune teave võib erineda, sõltuvalt järgmisest:

a)

emitendi olemus;

b)

väärtpaberite liik;

c)

emitendi olukord;

d)

asjakohasel juhul see, kas mittekapitaliväärtpaberitega, mille igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot, kaubeldakse üksnes reguleeritud turul või selle konkreetses segmendis, millele on juurdepääs vaid kutselistel investoritel selliste väärtpaberitega kauplemise eesmärgil.

2.   Prospektis sisalduv teave kirjutatakse ja esitatakse hõlpsasti analüüsitaval, sisutihedal ja arusaadaval kujul, võttes arvesse lõike 1 teises lõigus sätestatud tegureid.

3.   Emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja võib koostada prospekti üheainsa või mitme eraldi dokumendina.

Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 8 ja artikli 7 lõike 1 teise lõigu kohaldamist, jaguneb eraldi dokumentidest koosnevas prospektis nõutav teave registreerimisdokumendi, väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte vahel. Registreerimisdokument sisaldab emitenti käsitlevat teavet. Väärtpaberikirjeldus sisaldab teavet avalikkusele pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetavate väärtpaberite kohta.

Artikkel 7

Prospekti kokkuvõte

1.   Prospekt sisaldab kokkuvõtet, milles esitatakse põhiteave, mida investorid vajavad selleks, et saada aru emitendi, garantii andja ja pakutavate väärtpaberite või reguleeritud turul kauplemisele võetavate väärtpaberite olemusest ja riskidest, ning mida tuleb lugeda koos prospekti muude osadega, et aidata investoritel otsustada sellistesse väärtpaberitesse investeerimise üle.

Erandina esimesest lõigust ei nõuta kokkuvõtet juhul, kui prospekt on seotud mittekapitaliväärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmisega, tingimusel et:

a)

selliste väärtpaberitega kaubeldakse üksnes reguleeritud turul või selle konkreetses segmendis, millele on juurdepääs vaid kutselistel investoritel selliste väärtpaberitega kauplemise eesmärgil, või

b)

selliste väärtpaberite igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot.

2.   Kokkuvõtte sisu peab olema täpne, õige ja selge ega tohi olla eksitav. Seda tuleb lugeda kui prospekti sissejuhatust ja see peab olema kooskõlas prospekti muude osadega.

3.   Kokkuvõte koostatakse lühidokumendina, mis on sisutihe ja printimisel maksimaalselt seitsmel A4 leheküljel. Kokkuvõte

a)

esitatakse ja vormistatakse kergesti loetaval kujul, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;

b)

on kirjutatud keeleliselt ja stiililiselt nii, et see hõlbustab teabest arusaamist, eelkõige keeleliselt selgelt, mittetehniliselt, sisutihedalt ja investorite jaoks arusaadavalt.

4.   Kokkuvõte peab koosnema järgmisest neljast jaost:

a)

sissejuhatus, mis sisaldab ka hoiatusi;

b)

põhiteave emitendi kohta;

c)

põhiteave väärtpaberite kohta;

d)

põhiteave väärtpaberite avaliku pakkumise ja/või reguleeritud turul kauplemisele võtmise kohta.

5.   Lõike 4 punktis a osutatud jaos esitatakse järgmine teave:

a)

väärtpaberite nimetus ja rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN-kood);

b)

emitendi nimi ja kontaktandmed, sh tema juriidilise isiku tunnus (LEI);

c)

asjakohasel juhul pakkuja nimi ja kontaktandmed, sh tema LEI, kui pakkuja on juriidiline isik, või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja nimi ja kontaktandmed;

d)

prospekti kinnitanud pädeva asutuse nimi ja kontaktandmed ja kui see on erinev, siis registreerimisdokumendi ja universaalse registreerimisdokumendi kinnitanud pädeva asutuse nimi ja kontaktandmed;

e)

prospekti kinnitamise kuupäev.

See sisaldab järgmisi hoiatusi:

a)

kokkuvõtet tuleks lugeda kui prospekti sissejuhatust;

b)

väärtpaberitesse investeerimise üle otsustamisel peaks investor tuginema prospektile tervikuna;

c)

asjakohasel juhul hoiatus, et investor võib kaotada kogu investeeritud kapitali või osa sellest, ning kui investori vastutus ei ole piiratud investeeringu summaga, siis hoiatus, et investor võib kaotada rohkem kui investeeritud kapitali, ning sellise võimaliku kahju ulatus;

d)

kui kohtule esitatakse prospektis sisalduva teabega seonduv nõue, võib hagejast investorile liikmesriikide õiguse alusel tuleneda kohustus kanda prospekti tõlkimise kulud enne kohtumenetluse algatamist;

e)

tsiviilvastutust kohaldatakse üksnes nende isikute suhtes, kes on esitanud kokkuvõtte, sealhulgas selle tõlked, kuid üksnes juhul, kui kokkuvõte on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus või kui see ei anna koos prospekti muude osadega lugedes põhiteavet, mis aitaks investoritel otsustada sellistesse väärtpaberitesse investeerimise üle;

f)

asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 8 lõike 3 punkti b kohaselt nõutav hoiatus arusaadavuse kohta.

6.   Lõike 4 punktis b osutatud jagu sisaldab järgmist teavet:

a)

alajaos pealkirjaga „Kes on väärtpaberite emitent?“ – väärtpaberite emitendi lühikirjeldus, muu hulgas vähemalt järgmine teave:

i)

asukoht ja õiguslik vorm, LEI, õigus, mille alusel ta tegutseb, ja asutamise riik;

ii)

põhitegevusala;

iii)

peamised aktsionärid, muu hulgas, kas ja kes teda otse või kaudselt omab või kontrollib;

iv)

juhatuse peamised liikmed;

v)

vannutatud audiitorite nimed;

b)

alajaos pealkirjaga „Milline on emitenti puudutav põhiline finantsteave?“ – valik varasemate perioodide põhilisest finantsteabest, mis esitatakse iga varasema finantsteabega hõlmatud perioodi majandusaasta kohta ja järgneva vaheperioodi kohta ning millele lisatakse võrdlusandmed sama perioodi kohta eelmisel majandusaastal. Võrdleva bilansiteabe nõue on täidetud, kui esitatakse bilansiteave aastalõpu seisuga. Põhiline finantsteave hõlmab vastavalt vajadusele järgmist:

i)

pro forma finantsteave;

ii)

varasemate perioodide finantsteavet käsitlevas auditiaruandes esinevate märkuste lühikirjeldus;

c)

alajaos pealkirjaga „Millised on emitendiga seotud konkreetsed põhiriskid?“ – prospektis sisalduvate ja emitendiga seotud kõige olulisemate riskitegurite lühikirjeldus, kusjuures kõnealuste riskitegurite arv ei tohi ületada lõikes 10 sätestatud koguarvu.

7.   Lõike 4 punktis c osutatud jaos esitatakse järgmine teave:

a)

alajaos pealkirjaga „Mis on väärtpaberite põhitunnused?“ – avalikkusele pakutavate ja/või reguleeritud turul kauplemisele võetavate väärtpaberite lühikirjeldus, muu hulgas vähemalt järgmine teave:

i)

nende tüüp, liik ja ISIN-kood;

ii)

asjakohasel juhul nende vääring, nimiväärtus, pariteet aktsia kohta, emiteeritud väärtpaberite arv, väärtpaberite tähtaeg;

iii)

väärtpaberitega kaasnevad õigused;

iv)

väärtpaberite suhteline nõudeõiguse järk emitendi kapitalistruktuuris maksejõuetuse korral, sh asjakohasel juhul teave väärtpaberite allutatuse määra ning investeeringule avalduva võimaliku mõju kohta kriisilahenduse korral direktiivi 2014/59/EL kohaselt;

v)

väärtpaberite vaba võõrandatavuse piirangud;

vi)

asjakohasel juhul dividendide maksmise või väljamaksete tegemise põhimõtted;

b)

alajaos pealkirjaga „Kus väärtpaberitega kaubeldakse?“ – viide sellele, kas väärtpaberite jaoks taotletakse hetkel või tulevikus reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele võtmist, ning kõik turud, kus väärtpaberitega kaubeldakse või hakatakse kauplema;

c)

kui väärtpaberitel on garantii, siis alajaos pealkirjaga „Kas väärtpaberitel on garantii?“ – muu hulgas järgmine teave:

i)

garantii olemuse ja ulatuse lühikirjeldus;

ii)

garantii andja lühikirjeldus, sealhulgas tema LEI;

iii)

asjakohane põhiline finantsteave, et hinnata garantii andja suutlikkust täita garantiist tulenevaid kohustusi, ning

iv)

artikli 16 lõike 3 kohaselt prospektis sisalduvate garantii andjaga seotud kõige olulisemate riskitegurite lühikirjeldus, kusjuures kõnealuste riskitegurite arv ei tohi ületada lõikes 10 sätestatud riskitegurite koguarvu;

d)

alajaos pealkirjaga „Mis on väärtpaberitele omased põhiriskid?“ – prospektis sisalduvate ja väärtpaberitele omaste kõige olulisemate riskitegurite lühikirjeldus, kusjuures kõnealuste riskitegurite arv ei tohi ületada lõikes 10 sätestatud riskitegurite koguarvu.

Kui vastavalt määrusele (EL) nr 1286/2014 nõutakse põhiteabedokumendi koostamist, võib emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja asendada käesolevas lõikes sätestatud sisu teabega, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 8 lõike 3 punktides c–i. Kui kohaldatakse määrust (EL) nr 1286/2014, võib iga liikmesriik, kes on päritoluliikmesriik käesoleva määruse kohaldamisel, nõuda emitendilt, pakkujalt või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejalt, et käesolevas lõikes sätestatud sisu asendataks määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 8 lõike 3 punktides c–i sätestatud teabega tema pädeva asutuse kinnitatavas prospektis.

Teise lõigu kohaselt toimuva teabe asendamise korral suurendatakse lõikes 3 sätestatud maksimaalset lehekülgede arvu kolme A4 lisalehekülje võrra. Põhiteabedokumendi sisu lisatakse kokkuvõttesse eraldi jaona. Selles jaos peab teabe paigutus lehekülgedel näitama selgelt, et tegemist on määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 8 lõike 3 punktides c–i sätestatud põhiteabedokumendi sisuga.

Kui üks kokkuvõte hõlmab mitut väärtpaberit, mis erinevad ainult väga vähestes üksikasjades, näiteks emissioonihind või lõpptähtaeg, suurendatakse lõikes 3 sätestatud maksimaalset lehekülgede arvu kahe A4 lisalehekülje võrra. Kui määruse (EL) nr 1286/2014 alusel nõutakse kõnealuste väärtpaberite kohta põhiteabedokumendi koostamist ning emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja teeb käesoleva lõike teises lõigus osutatud teabe asendamise, suurendatakse maksimaalset lehekülgede arvu kolme A4 lisalehekülje võrra iga lisanduva väärtpaberi kohta.

Kui kokkuvõte sisaldab esimese lõigu punktis c osutatud teavet, suurendatakse lõikes 3 sätestatud maksimaalset lehekülgede arvu ühe A4 lisalehekülje võrra.

8.   Lõike 4 punktis d osutatud jaos esitatakse järgmine teave:

a)

alajaos pealkirjaga „Millistel tingimustel ja millise ajakava alusel saan ma sellesse väärtpaberisse investeerida?“ – asjakohasel juhul pakkumise üldtingimused, tingimused ja eeldatav ajakava, reguleeritud turul kauplemisele võtmise üksikasjad, jaotuskava, pakkumisest tuleneva kohese lahjenduse summa ja osakaal ning emissiooni ja/või pakkumise hinnangulised kogukulud, sealhulgas hinnangulised kulud, mille hüvitamist emitent või pakkuja nõuab investorilt;

b)

kui need erinevad emitendist, siis alajaos pealkirjaga „Kes on pakkuja ja/või kauplemisele võtmise taotleja?“ – väärtpaberite pakkuja ja/või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja lühikirjeldus, sealhulgas tema asukoht ja õiguslik vorm, õigus, mille alusel ta tegutseb, ja tema asutamise riik;

c)

alajaos pealkirjaga „Miks see prospekt koostatakse?“ – pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise põhjuste lühikirjeldus ning asjakohasel juhul:

i)

laekuva tulu kasutamine ja hinnanguline netosumma;

ii)

viide sellele, kas pakkumise suhtes on sõlmitud märkimisleping siduva kohustuse alusel, märkides ära iga hõlmamata osa suuruse;

iii)

viide pakkumise või kauplemisele võtmisega seotud kõige olulisematele huvide konfliktidele.

9.   Emitent võib vajaduse korral lisada alapealkirju igasse lõigetes 6, 7 ja 8 kirjeldatud jakku.

10.   Kokkuvõtte jagudes sisalduvate lõike 6 punktis c ning lõike 7 esimese lõigu punkti c alapunktis iv ja punktis d osutatud riskitegurite koguarv ei tohi olla suurem kui 15.

11.   Kokkuvõte ei või sisaldada ristviiteid prospekti muudele osadele ega viidetena esitatud teavet.

12.   Kui määruse (EL) nr 1286/2014 alusel nõutakse avalikkusele pakutavate väärtpaberite kohta põhiteabedokumendi koostamist ning päritoluliikmesriik nõuab emitendilt, pakkujalt või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejalt põhiteabedokumendi sisu asendamist vastavalt käesoleva artikli lõike 7 teise lõigu teises lauses sätestatule, loetakse, et isikud, kes tegelevad väärtpaberite alase nõustamisega või müüvad väärtpabereid emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja nimel, on täitnud pakkumisperioodi jooksul kohustuse esitada põhiteabedokument vastavalt määruse (EL) nr 1286/2014 artiklile 13, tingimusel et nad esitavad selle asemel asjaomastele investoritele prospekti kokkuvõtte nimetatud määruse artiklites 13 ja 14 sätestatud tähtaja jooksul ja tingimustel.

13.   Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõike 6 punktis b osutatud põhilise finantsteabe sisu ja esitamise vorm ning lõike 7 punkti c alapunktis iii osutatud asjakohane põhiline finantsteave, võttes arvesse erinevaid väärtpaberite ja emitentide liike ning tagades selle, et koostatav teave on sisutihe ja mõistetav.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 21. juuliks 2018.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 8

Põhiprospekt

1.   Mittekapitaliväärtpaberite, sh igat liiki ostutähtede puhul võib prospekt emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja valikul koosneda põhiprospektist, mis sisaldab vajalikku teavet emitendi ja avalikkusele pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetavate väärtpaberite kohta.

2.   Põhiprospekt sisaldab järgmist teavet:

a)

vorm nimetusega „Lõplike tingimuste vorm“, mis tuleb täita iga konkreetse emissiooni kohta ning milles viidatakse olemasolevatele valikuvõimalustele seoses teabega, mis määratakse kindlaks pakkumise lõplikes tingimustes;

b)

veebisaidi aadress, kus lõplikud tingimused avaldatakse.

3.   Kui põhiprospekt sisaldab valikuvõimalusi seoses teabega, mis tuleb ära märkida väärtpaberikirjelduses, täpsustatakse lõplikes tingimustes, milline valik konkreetse emissiooni puhul tehti, viidates põhiprospekti asjaomastele jagudele või korrates sellist teavet.

4.   Lõplikud tingimused esitatakse eraldi dokumendina või lisatakse põhiprospekti või selle lisasse. Lõplikud tingimused koostatakse kergesti analüüsitaval ning arusaadaval kujul.

Lõplikud tingimused sisaldavad üksnes teavet, mis on seotud väärtpaberikirjeldusega, ning neid ei kasutata põhiprospekti täiendamiseks. Sellisel juhul kohaldatakse artikli 17 lõike 1 punkti b.

5.   Kui lõplikke tingimusi ei lisata ei põhiprospekti ega selle lisasse, siis teeb emitent need avalikkusele kättesaadavaks vastavalt artiklis 21 sätestatud korrale ja esitab need päritoluliikmesriigi pädevale asutusele nii kiiresti kui võimalik väärtpaberite avaliku pakkumise tegemisel, ent võimaluse korral enne väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise algust.

Lõplikele tingimustele lisatakse arusaadav ja selgesõnaline avaldus, milles märgitakse,

a)

et lõplikud tingimused on koostatud käesoleva määruse järgimiseks ja kogu asjakohase teabe saamiseks tuleb neid lugeda koos põhiprospekti ja selle lisadega;

b)

kus põhiprospekt ja selle lisad vastavalt artiklis 21 sätestatud korrale avaldatakse;

c)

et lõplikele tingimustele on lisatud konkreetse emissiooni kokkuvõte.

6.   Põhiprospekti võib koostada ühe dokumendina või eraldi dokumentidena.

Kui emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja on esitanud registreerimisdokumendi mittekapitaliväärtpaberite kohta või kooskõlas artikliga 9 universaalse registreerimisdokumendi ning otsustab koostada põhiprospekti, siis peab põhiprospekt sisaldama järgmist:

a)

registreerimisdokumendis või universaalses registreerimisdokumendis sisalduv teave;

b)

teave, mis sisalduks muul juhul asjakohases väärtpaberikirjelduses, välja arvatud lõplikud tingimused, kui need ei sisaldu põhiprospektis.

7.   Iga põhiprospektis sisalduvat väärtpaberit käsitlev eriomane teave peab olema selgelt eraldi välja toodud.

8.   Kokkuvõte koostatakse alles siis, kui lõplikud tingimused on lisatud põhiprospekti või lisasse või on esitatud, kusjuures kõnealune kokkuvõte peab olema eriomane igale konkreetsele emissioonile.

9.   Konkreetse emissiooni kokkuvõttele kehtivad lõplike tingimustega samad nõuded, nagu on sätestatud käesolevas artiklis, ja kokkuvõte lisatakse neile tingimustele.

Konkreetse emissiooni kokkuvõte peab olema kooskõlas artikliga 7 ja selles tuleb esitada järgmine teave:

a)

põhiprospektis esitatud põhiteave, sh põhiteave emitendi kohta;

b)

asjaomastes lõplikes tingimustes esitatud põhiteave, sh põhiteave, mida põhiprospekti ei lisatud.

Kui lõplikud tingimused seonduvad mitme väärtpaberiga, mis erinevad ainult väga vähestes üksikasjades, näiteks emissioonihind või lõpptähtaeg, võib lisada konkreetse emissiooni kokkuvõtte kõigi väärtpaberite kohta, tingimusel et eri väärtpabereid käsitlev teave on selgelt eraldi välja toodud.

10.   Vajaduse korral koostatakse põhiprospektis esitatud teabele lisa vastavalt artiklile 23.

11.   Väärtpaberite avalik pakkumine võib jätkuda pärast selle põhiprospekti, mille alusel see algas, kehtivuse lõppemist, tingimusel et järgnev põhiprospekt kinnitatakse ja avaldatakse hiljemalt eelneva põhiprospekti kehtivuse viimasel päeval. Sellise pakkumise lõplikud tingimused peavad esimesel lehel sisaldama selgesõnalist hoiatust, milles osutatakse eelneva põhiprospekti kehtivuse viimasele päevale ja sellele, kus järgnev põhiprospekt avaldatakse. Järgnev põhiprospekt peab sisaldama lõplike tingimuste vormi algsest põhiprospektist või see tuleb esitada viitena ning selles tuleb osutada lõplikele tingimustele, mis on jätkuva pakkumise puhul olulised.

Artikli 23 lõike 2 kohast taganemisõigust kohaldatakse ka investorite suhtes, kes on nõustunud eelneva põhiprospekti kehtivusperioodi ajal ostma või märkima väärtpabereid, välja arvatud juhul, kui väärtpaberid on neile juba üle antud.

Artikkel 9

Universaalne registreerimisdokument

1.   Emitent, kelle väärtpaberid on võetud reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele, võib igal majandusaastal koostada registreerimisdokumendi universaalse registreerimisdokumendi vormis, milles kirjeldatakse äriühingu korraldust, tegevust, finantsseisundit, tulusid ja väljavaateid, üldjuhtimist ja aktsionäride struktuuri.

2.   Emitent, kes otsustab igal majandusaastal koostada universaalse registreerimisdokumendi, esitab selle kinnitamiseks oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vastavalt artikli 20 lõigetes 2 ja 4 sätestatud korrale.

Kui pädev asutus on emitendi universaalse registreerimisdokumendi kahel järjestikusel majandusaastal kinnitanud, siis võib edaspidi universaalseid registreerimisdokumente pädevale asutusele esitada ilma eelneva kinnituseta.

Kui seejärel emitent ei esita ühe majandusaasta kohta universaalset registreerimisdokumenti, siis kaotab ta õiguse esitada dokument ilma eelneva kinnituseta ja kõik järgnevad universaalsed registreerimisdokumendid tuleb esitada pädevale asutusele kinnitamiseks, kuni teises lõigus sätestatud tingimus on uuesti täidetud.

Emitent märgib oma taotluses pädevale asutusele, kas universaalne registreerimisdokument esitatakse kinnitamiseks või ilma eelneva kinnituseta.

Kui käesoleva lõike teises lõigus osutatud emitent taotleb oma universaalsest registreerimisdokumendist artikli 26 kohaselt teavitamist, esitab ta oma universaalse registreerimisdokumendi kinnitamiseks, sealhulgas selle kõik varem esitatud muudatused.

3.   Emitentidel, kellel on enne 21. juulit 2019 vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 809/2004 (21) I lisale koostatud ja pädeva asutuse poolt vähemalt kahel järjestikusel majandusaastal kinnitatud registreerimisdokument ja kes on seejärel vastavalt direktiivi 2003/71/EÜ artikli 12 lõikele 3 esitanud selle registreerimisdokumendi igal aastal või saanud sellele kinnituse, lubatakse esitada universaalne registreerimisdokument ilma eelneva kinnituseta vastavalt käesoleva artikli lõike 2 teisele lõigule alates 21. juulit 2019.

4.   Kui universaalne registreerimisdokument ja selle muudatused, millele on osutatud käesoleva artikli lõigetes 7 ja 9, on kinnitatud või esitatud ilma eelneva kinnituseta, siis tehakse need põhjendamatu viivituseta avalikkusele kättesaadavaks vastavalt artiklis 21 sätestatud korrale.

5.   Universaalne registreerimisdokument peab vastama artiklis 27 sätestatud keelenõuetele.

6.   Universaalses registreerimisdokumendis võib teavet esitada viidetena vastavalt artiklis 19 sätestatud tingimustele.

7.   Emitent võib pärast universaalse registreerimisdokumendi esitamist või kinnitamist igal ajal selle teavet ajakohastada, esitades pädevale asutusele universaalse registreerimisdokumendi muudatuse. Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 3 esimese ja teise lõigu kohaldamist, ei nõua muudatuse pädevale asutusele esitamine kinnitust.

8.   Pädev asutus võib igal ajal vaadata läbi ilma eelneva kinnituseta esitatud universaalse registreerimisdokumendi ja selle muudatuste sisu.

Pädeva asutuse läbivaatamine seisneb universaalse registreerimisdokumendi ja selle muudatustega hõlmatud teabe täielikkuse, järjepidevuse ja arusaadavuse kontrollis.

9.   Kui pädev asutus leiab läbivaatamise käigus, et universaalne registreerimisdokument ei vasta täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuetele või et vajalikud on muudatused või lisateave, siis teavitab ta sellest emitenti.

Pädeva asutuse poolt emitendile esitatud muudatuse või lisateabe taotlust peab emitent võtma arvesse üksnes järgneva majandusaasta kohta esitatavas universaalses registreerimisdokumendis, välja arvatud juhul, kui emitent soovib universaalset registreerimisdokumenti kasutada kinnitamiseks esitatava prospekti osana. Sellisel juhul esitab emitent universaalse registreerimisdokumendi muudatuse hiljemalt koos artikli 20 lõikes 6 osutatud taotluse esitamisega.

Erandina teisest lõigust, kui pädev asutus teatab emitendile, et tema muudatuse või lisateabe taotlus puudutab teabe olulist väljajätmist või olulist viga või olulist ebatäpsust, mis tõenäoliselt eksitab avalikkust seoses faktide ja asjaoludega, mis on emitendi teadliku hindamise jaoks üliolulised, esitab emitent universaalse registreerimisdokumendi muudatuse ilma põhjendamatu viivituseta.

Pädev asutus võib taotleda, et emitent esitaks muudetud universaalse registreerimisdokumendi konsolideeritud versiooni, kui selline konsolideeritud versioon on vajalik kõnealuses dokumendis esitatud teabe arusaadavuse tagamiseks. Emitent võib vabatahtlikult esitada oma muudetud universaalse registreerimisdokumendi konsolideeritud versiooni muudatuse lisas.

10.   Lõikeid 7 ja 9 kohaldatakse ainult juhul, kui universaalset registreerimisdokumenti ei kasutata prospekti osana. Kui universaalset registreerimisdokumenti kasutatakse prospekti osana, kohaldatakse artiklit 23 prospekti lisade koostamise kohta ainult pärast prospekti kinnitamist, kuid enne väärtpaberite avaliku pakkumise lõppemist või, sõltuvalt asjaoludest, reguleeritud turul kauplemise alustamist, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.

11.   Lõike 2 esimeses ja teises lõigus või käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustele vastaval emitendil on sagedase emitendi staatus ja ta saab kooskõlas artikli 20 lõikega 6 kasutada kiiremat kinnitamismenetlust, tingimusel et

a)

emitent esitab iga universaalse registreerimisdokumendi esitamisel või kinnitamiseks esitamisel pädevale asutusele kirjaliku kinnituse selle koha, et talle teadaolevalt on kogu korraldatud teave, mille ta peab avalikustama vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ, kui seda kohaldatakse, ja määrusele (EL) nr 596/2014, esitatud ja avaldatud vastavalt nendele õigusaktidele viimase 18 kuu kohta või perioodi kohta alates korraldatud teabe avalikustamise kohustuse tekkimisest, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem, ja

b)

kui pädev asutus on teinud lõikes 8 osutatud läbivaatamise, siis on emitent muutnud oma universaalset registreerimisdokumenti vastavalt lõikele 9.

Kui emitent eespool nimetatud tingimusi ei täida, siis kaotab ta sagedase emitendi staatuse.

12.   Kui pädevale asutusele esitatud või selle kinnitatud universaalne registreerimisdokument tehakse avalikuks hiljemalt nelja kuu möödumisel pärast majandusaasta lõppu ja see sisaldab teavet, mis tuleb avalikustada direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 4 osutatud majandusaasta aruandes, siis loetakse, et emitent on täitnud kohustuse avaldada nimetatud artiklis nõutud majandusaasta aruanne.

Kui universaalne registreerimisdokument või selle muudatus esitatakse pädevale asutusele või ta kinnitab selle ning see tehakse avalikuks hiljemalt kolme kuu möödumisel pärast majandusaasta esimese kuue kuu lõppu ja see sisaldab teavet, mis tuleb avalikustada direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 5 osutatud poolaasta vahearuandes, siis loetakse, et emitent on täitnud kohustuse avaldada kõnealuses artiklis nõutud poolaasta vahearuanne.

Esimeses ja teises lõigus osutatud juhtudel peab emitent:

a)

lisama universaalsesse registreerimisdokumenti ristviidete loendi, milles näidatakse, kust universaalsest registreerimisdokumendist leiab majandusaasta aruannetes ja poolaasta vahearuannetes nõutava teabe;

b)

esitama universaalse registreerimisdokumendi vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 19 lõikele 1 ja tegema selle kättesaadavaks kõnealuse direktiivi artikli 21 lõikes 2 osutatud ametlikult kindlaksmääratud süsteemis;

c)

lisama universaalsesse registreerimisdokumenti vastutust käsitleva kinnituse vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõike 2 punkti c ja artikli 5 lõike 2 punktis c sätestatud tingimustele.

13.   Lõiget 12 kohaldatakse ainult juhul, kui emitendi päritoluliikmesriik käesoleva määruse tähenduses on päritoluliikmesriik ka direktiivi 2004/109/EÜ tähenduses ja kui universaalse registreerimisdokumendi keel vastab kõnealuse direktiivi artiklis 20 sätestatud nõuetele.

14.   Komisjon võtab hiljemalt 21. jaanuariks 2019 kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades universaalse registreerimisdokumendi ja selle muudatuste kontrollimise ja läbivaatamise kriteeriume, nende dokumentide kinnitamise ja esitamise korda ning tingimusi, mille korral sagedase emitendi staatus kaotatakse.

Artikkel 10

Eraldi dokumentidest koosnev prospekt

1.   Emitent, kelle registreerimisdokumendi on pädev asutus juba kinnitanud, peab väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel koostama üksnes väärtpaberikirjelduse ja asjakohasel juhul kokkuvõtte. Sellisel juhul kinnitatakse väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte eraldi.

Kui pärast registreerimisdokumendi kinnitamist ilmneb uus oluline asjaolu, oluline viga või oluline ebatäpsus, mis on seotud registreerimisdokumendis sisalduva teabega ja mis võib mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist, siis esitatakse hiljemalt koos väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõttega kinnitamiseks registreerimisdokumendi lisa. Sellisel juhul ei kohaldata artikli 23 lõike 2 kohast nõustumusest taganemise õigust.

Registreerimisdokument ja asjakohasel juhul selle lisa, millele on lisatud väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte, moodustavad prospekti, kui pädev asutus on need kinnitanud.

2.   Kinnitatud registreerimisdokument tehakse vastavalt artiklis 21 sätestatud korrale viivitamata avalikkusele kättesaadavaks.

3.   Emitent, kelle universaalse registreerimisdokumendi on pädev asutus juba kinnitanud või kes on esitanud universaalse registreerimisdokumendi ilma eelneva kinnituseta vastavalt artikli 9 lõike 2 teisele lõigule, peab väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel koostama üksnes väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte.

Kui universaalne registreerimisdokument on juba kinnitatud, kinnitatakse väärtpaberikirjeldus, kokkuvõte ja universaalse registreerimisdokumendi kõik muudatused, mis on esitatud pärast selle kinnitamist, eraldi.

Kui emitent on esitanud universaalse registreerimisdokumendi ilma eelneva kinnituseta, siis vajavad kinnitamist kõik dokumendid, sealhulgas universaalse registreerimisdokumendi muudatused, vaatamata asjaolule, et need dokumendid jäävad eraldiseisvaks.

Kooskõlas artikli 9 lõikega 7 või 9 muudetud universaalne registreerimisdokument koos sellele lisatud väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõttega moodustavad prospekti, kui pädev asutus on need kinnitanud.

Artikkel 11

Prospektivastutus

1.   Liikmesriigid tagavad, et vastutus prospektis ja selle lisas sisalduva teabe eest lasub vähemalt emitendil või tema juht-, haldus- või järelevalveorganil, pakkujal, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejal või garantii andjal, olenevalt asjaoludest. Prospekti ja selle lisa eest vastutavad isikud tõstetakse prospektis selgelt esile, esitades nende nime ja ametikoha või juriidiliste isikute puhul nende nime ja registrijärgse asukoha ning nende isikute kinnituse, et neile teadaolevalt on prospektis sisalduv teave tõene ja et prospektist ei ole välja jäetud asjaolusid, mis võivad mõjutada prospekti sisu.

2.   Liikmesriigid tagavad, et nende tsiviilvastutust käsitlevaid õigus- ja haldusnorme kohaldatakse isikute suhtes, kes vastutavad prospektis sisalduva teabe eest.

Liikmesriigid tagavad siiski, et ühegi isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainuüksi artikli 7 kohase kokkuvõtte või artikli 15 lõike 1 teise lõigu kohase ELi kasvuprospektile eriomase kokkuvõtte, sealhulgas selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see

a)

on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus või

b)

ei anna koos prospekti muude osadega lugedes põhiteavet, mis aitaks investoritel otsustada asjaomastesse väärtpaberitesse investeerimise üle.

3.   Registreerimisdokumendis või universaalses registreerimisdokumendis esitatud teabe eest vastutavad lõikes 1 osutatud isikud ainult juhul, kui registreerimisdokumenti või universaalset registreerimisdokumenti kasutatakse kinnitatud prospekti osana.

Esimest lõiku kohaldatakse, ilma et see piiraks direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 kohaldamist, kui nende artiklite kohane teave sisaldub universaalses registreerimisdokumendis.

Artikkel 12

Prospekti, registreerimisdokumendi ja universaalse registreerimisdokumendi kehtivusaeg

1.   Avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise puhul kehtib prospekt, mis koosneb ühestainsast dokumendist või eraldi dokumentidest, 12 kuud pärast selle kinnitamist, tingimusel et prospektile on lisatud kõik artiklis 23 nõutavad lisad.

Kui prospekt koosneb eraldi dokumentidest, siis hakkab see kehtima alates väärtpaberikirjelduse kinnitamisest.

2.   Eelnevalt kinnitatud registreerimisdokument kehtib prospekti osana kasutamiseks 12 kuud pärast selle kinnitamist.

Registreerimisdokumendi kehtivuse lõppemine ei mõjuta selle prospekti kehtivust, mille osa see on.

3.   Universaalne registreerimisdokument kehtib prospekti osana kasutamiseks 12 kuud pärast artikli 9 lõike 2 esimeses lõigus osutatud kinnitamist või artikli 9 lõike 2 teises lõigus osutatud universaalse registreerimisdokumendi esitamist.

Universaalse registreerimisdokumendi kehtivuse lõppemine ei mõjuta selle prospekti kehtivust, mille osa see on.

III PEATÜKK

PROSPEKTI SISU JA VORM

Artikkel 13

Minimaalne teave ja vorm

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks seoses prospekti, põhiprospekti ja lõplike tingimuste vormiga ning prospekti lisatava konkreetse teabe loeteluga, sealhulgas LEI ja ISIN-kood, millega välditakse teabe dubleerimist, kui prospekt koosneb eraldi dokumentidest.

Eri prospektiloetelude sisustamisel võetakse eelkõige arvesse järgmist:

a)

teabe eri liigid, mida investorid vajavad kapitaliväärtpaberite ja mittekapitaliväärtpaberite kohta; teabe suhtes, mida prospektis nõutakse samalaadsete majanduslike omadustega väärtpaberite, eeskätt tuletisväärtpaberite kohta, rakendatakse järjepidevat lähenemisviisi;

b)

mittekapitaliväärtpaberite pakkumise ja reguleeritud turul kauplemise lubade eri liigid ja tunnusjooned;

c)

põhiprospektis kasutatav vorm ja mittekapitaliväärtpaberite, sealhulgas igat liiki ostutähtede kohta nõutav teave;

d)

emitendi avalik-õiguslik seisund, kui see on asjakohane;

e)

emitendi tegevuse konkreetne laad, kui see on asjakohane.

Teise lõigu punkti b kohaldamiseks kehtestab komisjon eri prospektiloetelude sisustamisel prospektidele esitatavad konkreetsed teabenõuded, mis on seotud selliste mittekapitaliväärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmisega,

a)

millega kaubeldakse üksnes reguleeritud turul või selle konkreetses segmendis, millele on juurdepääs vaid kutselistel investoritel selliste väärtpaberitega kauplemise eesmärgil, või

b)

mille igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot.

Kõnealused teabenõuded peavad olema asjakohased, võttes arvesse asjaomaste investorite teabevajadusi.

2.   Komisjon võtab hiljemalt 21. jaanuariks 2019 kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, sätestades loetelu, milles määratakse kindlaks universaalsesse registreerimisdokumenti lisatav minimaalne teave.

Sellise loeteluga tagatakse, et universaalne registreerimisdokument sisaldab kogu vajalikku teavet emitendi kohta, nii et sama universaalset registreerimisdokumenti saab samavõrra kasutada kapitaliväärtpaberite või mittekapitaliväärtpaberite järgneval avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel. Finantsteabe, tegevus- ja finantsülevaate ning väljavaadete ja äriühingu üldjuhtimise osas tuleb teavet võimalikult palju ühtlustada teabega, mille avalikustamist nõutakse direktiivi 2004/109/EÜ artiklites 4 ja 5 osutatud majandusaasta aruannetes ja poolaasta vahearuannetes, sealhulgas tegevusaruandes ja ühingujuhtimise aruandes.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud delegeeritud õigusaktid põhinevad finants- ja muud teavet käsitlevatel normidel, mille on kehtestanud rahvusvahelised väärtpaberijärelevalveorganid, eeskätt Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO), ja käesoleva määruse I, II ja III lisal.

Artikkel 14

Teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskord

1.   Järgmised isikud võivad otsustada koostada väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel lihtsustatud prospekti vastavalt teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskorrale:

a)

kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul vähemalt viimase 18 kuu jooksul järjest ja kes emiteerivad väärtpabereid, mis on vahetatavad olemasolevate varem emiteeritud väärtpaberite vastu;

b)

emitendid, kelle kapitaliväärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul vähemalt viimase 18 kuu jooksul järjest ja kes emiteerivad mittekapitaliväärtpabereid;

c)

pakkujad, kelle väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul vähemalt viimase 18 kuu jooksul järjest.

Lihtsustatud prospekt koosneb artikli 7 kohasest kokkuvõttest, konkreetsest registreerimisdokumendist, mida võivad kasutada käesoleva lõike esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud isikud, ja konkreetsest väärtpaberikirjeldusest, mida võivad kasutada kõnealuse lõigu punktides a ja c osutatud isikud.

2.   Erandina artikli 6 lõikest 1 ja ilma et see piiraks artikli 18 lõike 1 kohaldamist, sisaldab lihtsustatud prospekt asjakohast vähendatud teavet, mis on investoritele vajalik, et mõista

a)

emitendi prospekti ning olulisi muutusi emitendi ja garantii andja äri- ja finantsseisundis alates viimase majandusaasta lõpust, kui see on asjakohane;

b)

väärtpaberitega kaasnevad õigusi;

c)

emissiooni põhjuseid ja selle mõju emitendile, sealhulgas tema üldisele kapitalistruktuurile, ja laekuva tulu kasutamist.

Lihtsustatud prospektis sisalduv teave kirjutatakse ja esitatakse hõlpsasti analüüsitaval, sisutihedal ja arusaadaval kujul ning see peab võimaldama investoritel teha teadliku investeerimisotsuse. Samuti võetakse selles arvesse korraldatud teavet, mis on juba avalikustatud direktiivi 2004/109/EÜ alusel, kui see on kohaldatav, ning määruse (EL) nr 596/2014 alusel.

3.   Komisjon võtab hiljemalt 21. jaanuariks 2019 kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, sätestades loetelud, milles täpsustatakse vähendatud teabekogust, mis tuleb lisada esimeses lõikes osutatud lihtsustatud avalikustamiskorrale.

Loetelud sisaldavad eelkõige järgmist:

a)

majandusaasta ja poolaasta finantsteave, mis on avaldatud prospekti kinnitamisele eelnenud 12 kuu jooksul;

b)

asjakohasel juhul kasumiprognoosid ja -hinnangud;

c)

sisutihe kokkuvõte asjakohasest teabest, mis on määruse (EL) nr 596/2014 alusel avalikustatud prospekti kinnitamisele eelnenud 12 kuu jooksul;

d)

riskitegurid;

e)

kapitaliväärtpaberite puhul käibekapitali aruanne, kapitalisatsiooni ja võlgade aruanne, asjakohaste huvide konfliktide ja seotud isikutega tehtud tehingute avalikustamine, põhiaktsionärid ja asjakohasel juhul pro forma finantsteave.

Kui komisjon täpsustab vähendatud teabekogust, mis tuleb lisada vastavalt lihtsustatud avalikustamiskorrale, võtab ta arvesse vajadust hõlbustada kapitaliturgudel rahaliste vahendite kaasamist ja kapitalikulu vähendamise tähtsust. Selleks et hoida ära emitentidele tarbetu koormuse tekitamist, võtab komisjon vähendatud teabekoguse täpsustamisel samuti arvesse teavet, mille avalikustamist emitendilt juba nõutakse direktiivi 2004/109/EÜ ja asjakohasel juhul määruse (EL) nr 596/2014 alusel. Komisjon kohandab vähendatud teabekogust ka selliselt, et see keskenduks teabele, mis oleks teisese emissiooni seisukohalt asjakohane ja proportsionaalne.

Artikkel 15

ELi kasvuprospekt

1.   Järgmised isikud võivad otsustada koostada väärtpaberite avalikul pakkumisel ELi kasvuprospekti vastavalt käesolevas artiklis sätestatud proportsionaalsele avalikustamiskorrale, tingimusel et neil ei ole väärtpabereid, mis on võetud reguleeritud turul kauplemisele:

a)

VKEd;

b)

muud kui VKEdest emitendid, kelle väärtpaberitega kaubeldakse või hakatakse kauplema VKEde kasvuturul, tingimusel et nende emitentide keskmine turukapitalisatsioon on olnud kolme eelneva kalendriaasta jooksul aastalõpu noteeringu alusel alla 500 000 000 euro;

c)

muud kui punktides a ja b osutatud emitendid, kui väärtpaberite avaliku pakkumise müügihind kokku ei ületa liidu piires 20 000 000 eurot arvestatuna 12-kuulise perioodi kohta, ning tingimusel et sellistel emitentidel ei ole väärtpabereid, millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis ning nende töötajate keskmine arv eelmisel majandusaastal oli kuni 499;

d)

punktides a ja b osutatud emitentide emiteeritud väärtpaberite pakkujad.

Proportsionaalse avalikustamiskorra kohane ELi kasvuprospekt on lihtsas keeles ja standardvormis dokument, mida emitentidel on lihtne täita. See koosneb artiklil 7 põhinevast eriomasest kokkuvõttest, registreerimisdokumendist ja väärtpaberikirjeldusest. Teave ELi kasvuprospektis esitatakse vastavalt lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud standardjärjekorrale.

2.   Komisjon võtab hiljemalt 21. jaanuariks 2019 kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades ELi kasvuprospekti vähendatud sisu, standardvormi ja -järjekorda ning eriomase kokkuvõtte vähendatud sisu ja standardvormi.

Eriomane kokkuvõte ei tekita emitentidele mingit lisakoormust ega -kulusid niivõrd, kui sellega nõutakse üksnes ELi kasvuprojektis juba olemasoleva asjakohase teabe esitamist. Eriomase kokkuvõtte standardvormi täpsustamisel kohandab komisjon nõudeid tagamaks, et see oleks lühem kui artikliga 7 ettenähtud kokkuvõte.

ELi kasvuprojekti vähendatud sisu ning standardvormi ja -järjekorra täpsustamisel kohandab komisjon nõudeid selliselt, et need keskenduksid järgmisele:

a)

teave, mis on oluline ja asjakohane investoritele investeerimisotsuse tegemiseks;

b)

vajadus tagada proportsionaalsus äriühingu suuruse ja prospekti koostamise kulude vahel.

Seda tehes võtab komisjon arvesse järgmist:

a)

vajadus tagada, et ELi kasvuprospekti puhul oleksid halduskoormus ja emissioonikulud märkimisväärselt väiksemad kui standardprospekti puhul;

b)

vajadus lihtsustada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele ja vähendada nii palju kui võimalik nende jaoks kulusid, tagades seejuures investorite usalduse sellistesse ettevõtjatesse investeerimise vastu;

c)

investoritele vajalik eri liiki teave kapitaliväärtpaberite ja mittekapitaliväärtpaberite kohta.

Kõnealused delegeeritud õigusaktid põhinevad IV ja V lisal.

Artikkel 16

Riskitegurid

1.   Prospektis nimetatud riskitegurid piiratakse riskidega, mis on spetsiifilised emitendile ja/või väärtpaberitele ning teadliku investeerimisotsuse tegemiseks olulised, nagu on kinnitatud registreerimisdokumendi ja väärtpaberikirjelduse sisus.

Emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja hindab prospekti koostamisel riskitegurite olulisust, tuginedes nende esinemise tõenäosusele ja nende negatiivse mõju eeldatavale ulatusele.

Iga riskitegurit kirjeldatakse piisavalt, selgitades, kuidas see mõjutab emitenti või pakutavaid või kauplemisele võetavaid väärtpabereid. Teises lõigus sätestatud riskitegurite olulisuse hinnangu võib samuti avalikustada, kasutades väikeseks, keskmiseks või suureks jaotamise kvalitatiivset skaalat.

Riskitegurid esitatakse piiratud hulga kategooriatena, sõltuvalt nende olemusest. Iga kategooria puhul nimetatakse esmajoones kõige olulisemad riskitegurid vastavalt teise lõiguga ettenähtud hindamisele.

2.   Riskitegurite hulka kuuluvad ka need riskitegurid, mis tulenevad väärtpaberi allutatuse tasemest, ning mõju väärtpaberite omanikele tehtavate maksete eeldatavale summale või ajastusele pankroti või mis tahes muu sarnase menetluse korral, sealhulgas – kui see on asjakohane – krediidiasutuse maksejõuetuse või selle kriisilahenduse või restruktureerimise korral vastavalt direktiivile 2014/59/EL.

3.   Kui väärtpaberitel on garantii, sisaldab prospekt garantii andjaga seotud spetsiifilisi ja olulisi riskitegureid niivõrd, kui need on asjakohased garantii andja suutlikkuse jaoks täita garantiist tulenevaid kohustusi.

4.   Selleks et soodustada asjakohast ja sihipärast riskitegurite avalikustamist, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja suunised, et aidata pädevatel asutustel hinnata riskitegurite spetsiifilisust ja olulisust ning riskitegurite kategooriate kaupa esitamist sõltuvalt nende olemusest.

5.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades kriteeriume riskitegurite spetsiifilisuse ja olulisuse hindamiseks ning riskitegurite kategooriate kaupa esitamiseks, sõltuvalt nende omadustest.

Artikkel 17

Väärtpaberite lõplik pakkumishind ja kogus

1.   Kui avalikkusele pakutavate väärtpaberite lõplikku pakkumishinda ja/või kogust, mis on esitatud kas väärtpaberite arvu või kogunimiväärtuse kujul, ei saa prospekti märkida,

a)

võib nõustumusest väärtpabereid osta või märkida taganeda vähemalt kahe tööpäeva jooksul pärast avalikkusele pakutavate väärtpaberite lõpliku pakkumishinna ja/või koguse teatavakstegemist või

b)

avalikustatakse prospektis järgmine teave:

i)

väärtpaberite maksimaalne hind ja/või maksimaalne kogus, kui see on teada, või

ii)

hindamismeetodid ja -kriteeriumid ja/või tingimused, mille põhjal määratakse kindlaks lõplik pakkumishind, ning iga kasutatud hindamismeetodi selgitus.

2.   Väärtpaberite lõplik pakkumishind ja kogus teatatakse päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja need andmed tehakse avalikkusele kättesaadavaks vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale.

Artikkel 18

Teabe väljajätmine

1.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib lubada prospektist või selle osadest välja jätta teatava teabe, mis tuleb neisse lisada, kui ta leiab, et täidetud on ükskõik milline järgmistest tingimustest:

a)

sellise teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku huviga;

b)

sellise teabe avalikustamine kahjustaks tõsiselt emitenti või olemasolu korral garantii andjat, tingimusel et sellise teabe väljajätmine ei eksita avalikkust oluliste asjaolude ja olukordade suhtes, mida on vaja emitendi või olemasolu korral garantii andja ning prospektiga hõlmatud väärtpaberitega seotud õiguste teadlikuks hindamiseks;

c)

sellisel teabel on konkreetse pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise seisukohast vähene tähtsus ning see ei mõjuta emitendi või olemasolu korral garantii andja finantsseisundi ja väljavaadete hindamist.

Pädev asutus esitab igal aastal Väärtpaberiturujärelevalvele aruande teabe kohta, mille väljajätmist ta on lubanud.

2.   Kui erandjuhul on teatavad prospektis esitada tulevad andmed emitendi või olemasolu korral garantii andja tegevusvaldkonna või õigusliku seisundi või prospektiga või selle osadega hõlmatud väärtpaberite suhtes ebaolulised, sisaldab prospekt nõutavate andmetega samaväärseid andmeid, tingimusel et investoritele antakse piisavat teavet, välja arvatud juhul, kui sellist teavet ei eksisteeri.

3.   Kui väärtpaberid on garanteeritud liikmesriigi poolt, on emitendil, pakkujal või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejal prospekti koostamisel vastavalt artiklile 4 õigus sellist liikmesriiki käsitlev teave välja jätta.

4.   Väärtpaberiturujärelevalve võib töötada või komisjoni taotluse korral töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse juhud, mil teavet võib välja jätta vastavalt lõikele 1, võttes arvesse lõikes 1 osutatud pädevate asutuste poolt Väärtpaberiturujärelevalvele esitatavaid aruandeid.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 19

Andmete esitamine viidetena

1.   Prospektis võib teabe esitada viidetena, kui see on varem avaldatud või avaldatakse samal ajal elektrooniliselt, on koostatud keeles, mis vastab artikli 27 nõuetele, ja kui see sisaldub ühes järgmistest dokumentidest:

a)

dokumendid, mille on kinnitanud pädev asutus või mis on sellele esitatud kooskõlas käesoleva määruse või direktiiviga 2003/71/EÜ;

b)

artikli 1 lõike 4 punktides f–i ning artikli 1 lõike 5 esimese lõigu punktides e–h ja punkti j alapunktis v osutatud dokumendid;

c)

korraldatud teave;

d)

majandusaasta ja vahekokkuvõtte finantsteave;

e)

auditiaruanded ja finantsaruanded;

f)

tegevusaruanded, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (22) 5. peatükis;

g)

ühingujuhtimise aruanded, nagu on osutatud direktiivi 2013/34/EL artiklis 20;

h)

aruanded vara või äriühingu väärtuse kindlaksmääramise kohta;

i)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ (23) artiklis 9b osutatud tasustamisaruanded;

j)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (24) artiklite 22 ja 23 kohaselt nõutavad aastaaruanded või mis tahes avalikustatav teave;

k)

asutamisleping ja põhikiri.

See teave peab olema kõige hilisem emitendi käsutuses olev teave.

Kui viidetena esitatakse ainult teatavad dokumendi osad, siis lisatakse prospekti selgitus selle kohta, et lisamata osad ei ole kas investori jaoks olulised või neid käsitletakse mujal prospektis.

2.   Teabe esitamisel viidetena tagab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja sellele ligipääsu. Eelkõige tuleb prospektis esitada ristviidete loend, et investorid leiaksid hõlpsasti konkreetse teabe, ja hüperlingid kõigile dokumentidele, mis sisaldavad viidetena esitatud teavet.

3.   Võimaluse korral esitab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja koos pädevale asutusele esitatava prospekti esimeses kavandis (kuid igal juhul prospekti läbivaatamise käigus) otsinguvõimalusega elektroonilises vormis kogu teabe, mis on prospektis esitatud viidetena, välja arvatud juhul, kui selle teabe on pädev asutus juba kinnitanud või kui see on juba esitatud prospekti kinnitavale pädevale asutusele.

4.   Väärtpaberiturujärelevalve võib töötada või komisjoni taotluse korral töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud dokumentide loetelu ajakohastamiseks, lisades täiendavaid dokumentide liike, mida vastavalt liidu õigusele tuleb pädevale asutusele esitada või selle poolt kinnitada.

Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

IV PEATÜKK

PROSPEKTI KINNITAMISE JA AVALDAMISE KORD

Artikkel 20

Prospekti kontrollimine ja kinnitamine

1.   Prospekti ei avaldata ilma, et asjakohane pädev asutus oleks prospekti või kõiki selle artikli 10 kohaseid osasid kinnitanud.

2.   Pädev asutus teatab emitendile, pakkujale või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejale kümne tööpäeva jooksul alates prospekti kavandi esitamisest oma otsusest, mille ta on teinud prospekti kinnitamise küsimuses.

Kui pädev asutus ei tee prospekti kohta otsust käesoleva lõike esimeses lõigus ning lõigetes 3 ja 6 sätestatud tähtaja jooksul, ei käsitata seda prospekti kinnitamisena.

Pädev asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet prospekti ja selle lisade kinnitamisest nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul mitte hiljem kui esimese tööpäeva lõpuks pärast seda, kui kinnitamisest on teavitatud emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat.

3.   Lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtaega pikendatakse 20 tööpäevani, kui avalik pakkumine hõlmab väärtpabereid, mille on emiteerinud emitent, kelle väärtpabereid ei ole varem reguleeritud turul kauplemisele võetud ja kes ei ole väärtpabereid varem avalikkusele pakkunud.

20-tööpäevast tähtaega kohaldatakse ainult prospekti kavandi algsel esitamisel. Kui lõike 4 kohaselt on vajalik hilisem andmete esitamine, siis kohaldatakse lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtaega.

4.   Kui pädev asutus leiab, et prospekti kavand ei vasta selle kinnitamiseks vajalikele täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuetele ja/või kui on vaja muudatusi või lisateavet,

a)

teavitab ta emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat sellest asjaolust viivitamata ja vastavalt asjaoludele hiljemalt lõike 2 esimeses lõigus või lõikes 3 sätestatud tähtaegade jooksul arvestatuna alates prospekti kavandi ja/või lisateabe esitamisest, ja

b)

märgib selgelt ära vajalikud muudatused või lisateabe.

Sellisel juhul kohaldatakse lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtaega üksnes alates kuupäevast, mil muudetud prospekti kavand või lisateave esitatakse pädevale asutusele.

5.   Kui emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja ei suuda või ei soovi lõike 4 kohaselt nõutud vajalikke muudatusi teha või lisateavet esitada, on pädeval asutusel õigus prospekti kinnitamisest keelduda ja läbivaatamismenetlus lõpetada. Sellisel juhul teavitab pädev asutus emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat oma otsusest ja märgib ära keeldumise põhjused.

6.   Erandina lõigetest 2 ja 4 lühendatakse artikli 9 lõikes 11 osutatud sagedaste emitentide, sealhulgas artiklis 26 sätestatud teavitamiskorda kasutavate sagedaste emitentide koostatud eraldi dokumentidest koosneva prospekti puhul lõike 2 esimeses lõigus ja lõikes 4 sätestatud tähtaegu viie tööpäevani. Sagedane emitent teavitab pädevat asutust vähemalt viis tööpäeva enne kuupäeva, mil on kavas kinnitamistaotlus esitada.

Sagedane emitent esitab pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab kinnitamiseks esitatud universaalse registreerimisdokumendi muudatusi, kui see on kohaldatav, väärtpaberikirjeldust ja kokkuvõtet.

7.   Pädevad asutused annavad oma veebisaidil suuniseid kontrolli- ja kinnitamismenetluse kohta, et aidata kaasa prospektide tõhusale ja õigeaegsele kinnitamisele. Suunistele lisatakse kinnitustega seonduvad kontaktandmed. Emitendil, pakkujal, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejal või prospekti koostamise eest vastutaval isikul on võimalik vahetult suhelda pädeva asutuse personaliga kogu prospekti kinnitamise menetluse käigus.

8.   Emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja taotlusel võib päritoluliikmesriigi pädev asutus anda prospekti kinnitamise üle teise liikmesriigi pädevale asutusele selle nõusolekul, olles sellest eelnevalt teavitanud Väärtpaberiturujärelevalvet. Päritoluliikmesriigi pädev asutus annab esitatud dokumendid koos oma otsusega üleandmise kohta elektroonilisel kujul üle teise liikmesriigi pädevale asutusele oma otsuse tegemise kuupäeval. Sellisest üleandmisest teatatakse emitendile, pakkujale või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejale kolme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil päritoluliikmesriigi pädev asutus oma otsuse tegi. Lõike 2 esimeses lõigus ja lõikes 3 sätestatud tähtaegu arvestatakse alates päritoluliikmesriigi pädeva asutuse otsuse tegemise kuupäevast. Määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 28 lõiget 4 ei kohaldata prospekti kinnitamise käesoleva lõike alusel üleandmise suhtes. Pärast kinnitamise üleandmise lõpuleviimist käsitatakse pädevat asutust, kellele prospekti kinnitamine on üle antud, prospekti päritoluliikmesriigi pädeva asutusena käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil.

9.   Käesolev määrus ei mõjuta pädeva asutuse vastutust, mida reguleeritakse ka edaspidi üksnes riigisisese õigusega.

Liikmesriigid tagavad, et nende riigisiseseid õigusnorme, mis käsitlevad pädevate asutuste vastutust, kohaldatakse üksnes nendel juhtudel, kui prospekte kinnitab nende oma pädev asutus.

10.   Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt prospektide, artikli 10 kohaselt prospektide osadena mõeldud dokumentide või prospektide lisade kinnitamise ning universaalsete registreerimisdokumentide, nende muudatuste ja lõplike tingimuste esitamise eest võetavad tasud peavad olema mõistlikud ja proportsionaalsed ning need tehakse avalikkusele kättesaadavaks vähemalt pädeva asutuse veebisaidil.

11.   Komisjon võtab hiljemalt 21. jaanuariks 2019 kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades prospektide kontrolli kriteeriume, mille hulgas on eelkõige prospektides esitatava teabe täielikkus, arusaadavus ja järjepidevus, ning prospektide kinnitamise menetlus.

12.   Väärtpaberiturujärelevalve kasutab oma volitusi vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, et soodustada järelevalvealast ühtlustamist seoses pädevate asutuste kontrolli- ja kinnitamismenetlusega ning selleks et hinnata prospektis sisalduva teabe täielikkust, järjepidevust ja arusaadavust. Selleks töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja pädevatele asutustele mõeldud prospektijärelevalve ja prospektinõude täitmise tagamise suunised, mis hõlmavad käesolevale määrusele ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele või rakendusaktidele vastavuse kontrollimist. Eelkõige toetab Väärtpaberiturujärelevalve ühtlustamist seoses prospektis esitatud teabe pädevate asutuste poolse kontrollimise tõhususe, meetodite ja ajaga, kasutades eelkõige artikli 13 kohast vastastikust eksperdihindamist.

13.   Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 30 kohaldamist, korraldab ja teeb Väärtpaberiturujärelevalve vähemalt ühe pädevate asutuste kontrolli- ja kinnitamismenetluste, sealhulgas pädevate asutuste vahelise kinnitustest teavitamise vastastikuse eksperdihindamise. Vastastikuse eksperdihindamise käigus hinnatakse samuti pädevate asutuste kontrolli ja kinnitamise eri käsitlusviiside mõju emitentide võimele kaasata liidus kapitali. Vastastikuse eksperdihindamise aruanne avaldatakse hiljemalt 21. juuliks 2022. Vastastikuse eksperdihindamise kontekstis võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust või nõuandeid.

Artikkel 21

Prospekti avaldamine

1.   Pärast kinnitamist teeb emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja prospekti avalikkusele kättesaadavaks mõistliku aja jooksul enne asjakohaste väärtpaberite avalikku pakkumist või kauplemisele võtmist või hiljemalt siis, kui algab nende avalik pakkumine või kui need võetakse kauplemisele.

Kui on tegemist sellist liiki aktsiate esmakordse avaliku pakkumisega, mis võetakse reguleeritud turul kauplemisele esimest korda, tehakse prospekt avalikkusele kättesaadavaks vähemalt kuus tööpäeva enne pakkumise lõppu.

2.   Prospekti, mis võib koosneda kas ühest dokumendist või eraldi dokumentidest, käsitatakse avalikkusele kättesaadavana, kui see on avaldatud elektrooniliselt ühel järgmistest veebisaitidest:

a)

emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja veebisaidil;

b)

väärtpaberite pakkumise või müügiga tegeleva finantsvahendaja, sealhulgas makseagendi veebisaidil;

c)

selle reguleeritud turu veebisaidil, kus kauplemisele võtmist taotletakse, või kui reguleeritud turul kauplemisele võtmist ei taotleta, siis mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja veebisaidil.

3.   Prospekt avaldatakse veebisaidi vastavas jaotises, mis on lehele sisenedes kergesti ligipääsetav. Seda peab saama alla laadida, välja trükkida ja see peab olema otsinguid võimaldavas elektroonilises vormis, mida ei saa muuta.

Dokumendid, mis sisaldavad prospektis viidetena esitatud teavet, prospekti lisad ja/või sellega seotud lõplikud tingimused ning kokkuvõtte eraldi koopia on kättesaadavad koos prospektiga samas jaotises, sealhulgas vajaduse korral hüperlinkide kaudu.

Kokkuvõtte eraldi koopias on selgelt ära märgitud prospekt, mille kohta see käib.

4.   Prospektile juurdepääs ei sõltu registreerimismenetluse lõpuleviimisest, juriidilise vastutuse piiramisega nõustumisest ega tasu maksmisest. Hoiatusi, milles märgitakse, millises jurisdiktsioonis või millistes jurisdiktsioonides pakkumine tehakse või kauplemisele võetakse, ei käsitata juriidilise vastutuse piiramisena.

5.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus avaldab oma veebisaidil kõik kinnitatud prospektid või vähemalt kinnitatud prospektide loetelu, sealhulgas hüperlingi käesoleva artikli lõikes 3 osutatud veebisaidi eraldi jaotistele, ning teabe vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) kohta, kui prospektidest teavitatakse vastavalt artiklile 25. Avaldatud loetelu, sealhulgas hüperlingid, hoitakse ajakohastatuna ja iga kanne on veebisaidil kättesaadav vähemalt käesoleva artikli lõikes 7 osutatud tähtaja jooksul.

Samal ajal Väärtpaberiturujärelevalve teavitamisega prospekti või selle lisade kinnitamisest esitab pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvele prospekti ja selle lisade elektroonilise koopia ning selle lõikes 6 osutatud andmete säilitamise mehhanismis Väärtpaberiturujärelevalve poolt liigitamiseks vajalikud andmed ja artiklis 47 osutatud aruandeks vajalikud andmed.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus avaldab oma veebisaidil teabe kõigi vastavalt artiklile 25 saadud teavituste kohta.

6.   Väärtpaberiturujärelevalve avaldab põhjendamatu viivituseta oma veebisaidil kõik pädevatelt asutustelt saadud prospektid, sealhulgas nende lisad, lõplikud tingimused ja seonduvad tõlked, ning teabe vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) kohta, kui prospektidest teavitatakse vastavalt artiklile 25. Avaldamine tagatakse andmete säilitamise mehhanismiga, mille kasutamine on avalikkusele tasuta ja millel on otsingumootor.

7.   Kõik kinnitatud prospektid on avalikkusele elektroonilisel kujul kättesaadavad vähemalt 10 aastat pärast nende avaldamist lõigetes 2 ja 6 osutatud veebisaitidel.

Kui prospektis viidetena esitatud teabe ning prospekti lisade ja/või prospektiga seotud lõplike tingimuste puhul on kasutatud hüperlinke, peavad sellised hüperlingid töötama vähemalt esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul.

8.   Kinnitatud prospekt sisaldab selgesõnalist hoiatust prospekti kehtivuse lõpu kohta. Samuti märgitakse hoiatuses, et kohustust prospekti täiendada, kui ilmneb uusi olulisi asjaolusid, olulisi vigu või olulisi ebatäpsusi, ei kohaldata, kui prospekt ei ole enam kehtiv.

9.   Mitmest dokumendist koosneva ja/või viidetena esitatud teavet sisaldava prospekti puhul võib prospektiga hõlmatud dokumente ja teavet avaldada ja levitada eraldi, tingimusel et kõnealused dokumendid tehakse avalikkusele lõike 2 kohaselt kättesaadavaks. Artikli 10 kohase eraldi dokumentidest koosneva prospekti puhul märgitakse igas prospekti moodustavas dokumendis, välja arvatud viidetena esitatud dokumendid, ära see, et tegemist on üksnes prospekti ühe osaga, ning viidatakse sellele, kust on võimalik saada teisi prospekti osadeks olevaid dokumente.

10.   Avalikkusele kättesaadavaks tehtud prospekti ja selle lisade tekst ja vorm on alati sama mis päritoluliikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud algsel versioonil.

11.   Emitent, pakkuja, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja või väärtpaberite pakkumise või müügiga tegelev finantsvahendaja annab potentsiaalsele investorile tema taotluse korral prospekti tasuta koopia püsival andmekandjal. Kui potentsiaalne investor taotleb spetsiaalselt paberkoopiat, annab emitent, pakkuja, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja või väärtpaberite pakkumise või müügiga tegelev finantsvahendaja potentsiaalsele investorile prospekti trükiversiooni. Prospekti koopia andmist piiratakse jurisdiktsioonidega, kus väärtpaberite avalik pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine toimub vastavalt käesolevale määrusele.

12.   Väärtpaberiturujärelevalve võib töötada või komisjoni taotluse korral töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada prospekti avaldamist käsitlevad nõuded.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

13.   Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse andmed, mida on vaja lõikes 5 osutatud prospektide liigitamiseks, ning praktilise korra tagamaks, et sellised andmed, sealhulgas väärtpaberite ISIN-kood ja emitentide, pakkujate ja garantii andjate LEI, on masinloetav.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 21. juuliks 2018.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 22

Reklaam

1.   Mis tahes reklaam, mis käsitleb kas väärtpaberite avalikku pakkumist või reguleeritud turul kauplemisele võtmist, peab olema kooskõlas lõigetes 2–5 esitatud põhimõtetega. Lõikeid 2–4 ja lõike 5 punkti b kohaldatakse üksnes juhtudel, mil emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejale kehtib kohustus koostada prospekt.

2.   Reklaamis märgitakse, et prospekt on avaldatud või avaldatakse, ja teatatakse koht, kust investorid seda saada võivad.

3.   Reklaam on sellisena selgesti äratuntav. Reklaamis sisalduv teave ei tohi olla ebatäpne või eksitav ja see peab olema kooskõlas prospektis sisalduva teabega, kui prospekt on juba avaldatud, või juhul, kui prospekt avaldatakse hiljem, teabega, mis tuleb prospektis esitada.

4.   Kogu teave, mis käsitleb väärtpaberite avalikku pakkumist või reguleeritud turul kauplemisele võtmist ja mis avalikustatakse suuliselt või kirjalikult, peab olema kooskõlas prospektis sisalduv teabega, isegi kui seda teavet ei edastata reklaami eesmärgil.

5.   Kui emitent või pakkuja avalikustab olulise teabe ja suunab selle suuliselt või kirjalikult ühele või mitmele valitud investorile, avalikustatakse selline teave

a)

kõigile teistele investoritele, kellele pakkumine on mõeldud, kui prospekti avaldamist ei ole nõutud artikli 1 lõike 4 või 5 kohaselt, või

b)

prospektis või artikli 23 lõike 1 kohaselt selle lisas, kui prospekti avaldamine on artikli 23 lõike 1 kohaselt nõutav.

6.   Selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus reklaami levitatakse, on õigus kontrollida, kas väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmisega seotud reklaam on kooskõlas lõigetega 2–4.

Vajaduse korral aitab päritoluliikmesriigi pädev asutus selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus reklaami levitatakse, hinnata reklaami vastavust prospektis sisalduvale teabele.

Ilma et see piiraks artikli 32 lõiget 1, ei käsitata pädeva asutuse poolt reklaami kontrollimist üheski vastuvõtvas liikmesriigis väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise eeltingimusena.

Vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse poolt artiklis 32 sätestatud järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamisest käesoleva artikli täitmise tagamiseks teavitatakse viivitamata emitendi päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

7.   Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad võtta tasu üksnes nende käesoleva artikli kohaste järelevalveülesannete täitmise eest. Tasu määrad avalikustatakse pädevate asutuste veebisaitidel. Tasu peab olema mittediskrimineeriv, mõistlik ja järelevalveülesannetega proportsionaalne. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ei kehtesta mingeid nõudeid ega haldusmenetlusi peale nende, mida on vaja nende käesoleva artikli kohaste järelevalveülesannete täitmiseks.

8.   Erandina lõikest 6 võivad mis tahes kaks pädevat asutust sõlmida kokkuleppe, millega jäetakse piiriülestes olukordades reklaami tegemise nõuetele vastavuse kontrollimise õigus vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele. Igast sellisest kokkuleppest teavitatakse Väärtpaberiturujärelevalvet. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab selliste kokkulepete loetelu ja ajakohastab seda regulaarselt.

9.   Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse täiendavalt lõigetes 2–4 sätestatud reklaami käsitlevaid sätteid, sealhulgas reklaami levitamist käsitlevaid sätteid, ning kehtestatakse päritoluliikmesriigi ja reklaami levitamise koha liikmesriigi pädevate asutuste vahelise koostöö tegemise kord.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 21. juuliks 2018.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

10.   Väärtpaberiturujärelevalve töötab kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 välja pädevatele asutustele adresseeritavad suunised ja soovitused, mis käsitlevad kontrollide tegemist käesoleva artikli lõike 6 alusel. Nendes suunistes ja soovitustes võetakse arvesse vajadust tagada, et selline kontroll ei kahjustaks artikli 25 kohase teavitamismenetluse toimimist, minimeerides samal ajal liidus piiriüleselt väärtpabereid pakkuvatele emitentidele tulenevat halduskoormust.

11.   Käesolev artikkel ei mõjuta muid kohaldatavaid liidu õigusnorme.

Artikkel 23

Prospekti lisad

1.   Prospekti lisas märgitakse põhjendamatu viivituseta ära kõik uued olulised asjaolud, olulised vead või olulised ebatäpsused, mis on seotud prospektis sisalduva teabega ja mis võivad mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist ning mis ilmnevad või mida täheldatakse pärast prospekti kinnitamist, kuid enne pakkumisperioodi lõppemist või reguleeritud turul kauplemise alustamist, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.

Lisa kinnitatakse kõige enam viie tööpäeva jooksul samamoodi, nagu kinnitati prospekt, ja avaldatakse vähemalt sama range korra kohaselt, mida kohaldati algse prospekti avaldamisel vastavalt artiklile 21. Lisas sisalduva uue teabe arvessevõtmiseks täiendatakse vajaduse korral ka kokkuvõtet ja selle tõlkeid.

2.   Kui prospekt on seotud väärtpaberite avaliku pakkumisega, on investoritel, kes on juba nõustunud ostma või märkima väärtpabereid enne lisa avaldamist, õigus taganeda nõustumusest kahe tööpäeva jooksul pärast lisa avaldamist, juhul kui lõikes 1 osutatud uus oluline asjaolu, oluline viga või oluline ebatäpsus ilmnes enne avaliku pakkumise perioodi lõppu või väärtpaberite üleandmist, olenevalt sellest, kumb on varasem. Emitent või pakkuja võib kõnealust tähtaega pikendada. Taganemisõiguse kasutamise viimane kuupäev sätestatakse lisas.

Lisa sisaldab taganemisõiguse kohta eraldi märget, milles tuuakse selgelt välja:

a)

asjaolu, et nõustumusest taganemise õigus antakse üksnes neile investoritele, kes on juba nõustunud ostma või märkima väärtpabereid enne lisa avaldamist, ja juhul kui väärtpabereid ei oldud uue olulise asjaolu, olulise vea või olulise ebatäpsuse ilmnemise või selle täheldamise ajaks investoritele veel üle antud;

b)

tähtaeg, mille jooksul investorid saavad taganemisõigust kasutada, ja

c)

kellega investorid saavad taganemisõiguse kasutamise soovi korral ühendust võtta.

3.   Kui väärtpabereid ostetakse või märgitakse finantsvahendaja kaudu, teavitab kõnealune finantsvahendaja investoreid lisa avaldamise võimalusest, lisa avaldamise kohast ja ajast ning sellest, et finantsvahendaja aitab investoritel kasutada nende õigust sellisel juhul nõustumusest taganeda.

Finantsvahendaja võtab investoritega ühendust lisa avaldamise päeval.

Kui väärtpabereid ostetakse või märgitakse otse emitendilt, teavitab kõnealune emitent investoreid lisa avaldamise võimalusest ja selle avaldamise kohast ning sellest, et investoritel on sellisel juhul õigus nõustumusest taganeda.

4.   Kui emitent koostab lisa põhiprospektis esitatud teabe kohta, mis on seotud ainult ühe või mitme eraldiseisva emissiooniga, kohaldatakse lõike 2 kohast investorite õigust nõustumusest taganeda üksnes asjaomas(t)e emissiooni(de) ning mitte muude põhiprospekti kohaselt korraldatavate väärtpaberite emissioonide suhtes.

5.   Kui lõikes 1 osutatud uus oluline asjaolu, oluline viga või oluline ebatäpsus puudutab ainult registreerimisdokumendis või universaalses registreerimisdokumendis sisalduvat teavet ja kui seda registreerimisdokumenti või universaalset registreerimisdokumenti kasutatakse samal ajal mitme prospekti osana, siis koostatakse ja kinnitatakse ainult üks lisa. Sellisel juhul nimetatakse lisas kõik prospektid, mida see puudutab.

6.   Pädev asutus võib enne lisa kinnitamist selle kontrollimise käigus nõuda, et sellele lisatakse lisaga täiendatud prospekti, registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi konsolideeritud versioon, kui konsolideeritud versioon on vajalik prospektis esitatud teabe arusaadavuse tagamiseks. Seda taotlust loetakse artikli 20 lõike 4 kohaseks lisateabe taotluseks. Emitent võib täiendatud prospekti, registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi konsolideeritud versiooni lisada ka vabatahtlikult.

7.   Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, millal uus oluline asjaolu, oluline viga või oluline ebatäpsus prospektis esitatud teabes nõuab prospekti lisa avaldamist.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 21. juuliks 2018.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

V PEATÜKK

PIIRIÜLENE PAKKUMINE JA REGULEERITUD TURUL KAUPLEMISELE VÕTMINE NING KEELTE KASUTAMINE

Artikkel 24

Prospektide kinnitamise kehtivus kogu liidus

1.   Kui väärtpabereid kavatsetakse avalikult pakkuda või reguleeritud turul kauplemisele võtta ühes või mitmes liikmesriigis või muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, kehtivad päritoluliikmesriigi kinnitatud prospekt ja selle võimalikud lisad väärtpaberite avalikuks pakkumiseks või kauplemisele võtmiseks ükskõik kui paljudes vastuvõtvates liikmesriikides, tingimusel et Väärtpaberiturujärelevalvet ja iga vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust on teavitatud artikli 25 kohaselt, ilma et see piiraks artikli 37 kohaldamist. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ei kohalda teiste liikmesriikide pädevate asutuste kinnitatud prospektide ja lisade ega seonduvate lõplike tingimuste suhtes kinnitamis- ega muud haldusmenetlust.

2.   Kui artikli 23 lõikes 1 täpsustatud tähtaja jooksul ilmneb või täheldatakse uusi olulisi asjaolusid, olulisi vigu või olulisi ebatäpsusi, nõuab päritoluliikmesriigi pädev asutus prospekti lisa avaldamise kinnitamist vastavalt artikli 20 lõikele 1. Väärtpaberiturujärelevalve ja vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võivad teavitada päritoluliikmesriigi pädevat asutust vajadusest uue teabe järele.

Artikkel 25

Prospektist ja lisadest teavitamine ja lõplike tingimuste edastamine

1.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus saadab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele emitendi, pakkuja, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja või prospekti koostamise eest vastutava isiku taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist või kui taotlus esitatakse koos prospekti kavandiga, siis ühe tööpäeva jooksul pärast prospekti kinnitamist kinnitamistunnistuse, mis tõendab, et prospekt on koostatud käesoleva määruse kohaselt, ja edastab koos sellega kõnealuse prospekti elektroonilise koopia.

Asjakohasel juhul lisatakse esimeses lõigus osutatud teavitusele prospekti ja kokkuvõtte tõlge, mis on tehtud emitendi, pakkuja, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja või prospekti koostamise eest vastutava isiku vastutusel.

Prospekti lisade suhtes rakendatakse sama korda.

Lisaks vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele teavitatakse kinnitamistunnistusest samal ajal ka emitenti, pakkujat, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat või prospekti koostamise eest vastutavat isikut.

2.   Artikli 18 lõigete 1 ja 2 sätete kohaldamine märgitakse tunnistuses ära ja seda põhjendatakse.

3.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet prospekti või selle lisa kinnitamistunnistusest samal ajal, kui sellest teavitatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust.

4.   Kui põhiprospekti lõplikke tingimusi, millest on varem teavitatud, ei lisata ei põhiprospekti ega selle lisasse, edastab päritoluliikmesriigi pädev asutus need nende esitamise järel nii kiiresti kui võimalik elektrooniliselt vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) pädevale asutusele ja Väärtpaberiturujärelevalvele.

5.   Päritoluliikmesriigi või vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) pädevad asutused ei nõua prospektidest ja nende lisadest teavitamise või nende kohta teabe vastuvõtmise eest ega mis tahes seotud järelevalvetegevuse eest tasu.

6.   Väärtpaberiturujärelevalve loob teavitusportaali, millesse iga pädev asutus laadib käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 4 ning artiklis 26 osutatud teavitamise ja teabe edastamise eesmärgil üles käesoleva artikli lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 2 osutatud kinnitamistunnistused ja elektroonilised koopiad ning põhiprospektide lõplikud tingimused.

Igasugune nende dokumentide edastamine pädevate asutuste vahel toimub selle teavitusportaali kaudu.

7.   Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõikes 6 osutatud teavitusportaali toimimiseks vajalik tehniline kord.

Väärtpaberiturujärelevalve esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 21. juuliks 2018.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

8.   Selleks et tagada käesoleva määruse kohaldamise ühetaolised tingimused ja võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut, võib Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused kinnitamistunnistusest, prospektist, selle lisadest ning prospekti ja/või kokkuvõtte tõlkest teavitamiseks.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 26

Registreerimisdokumentidest või universaalsetest registreerimisdokumentidest teavitamine

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse üksnes artikli 2 punkti m alapunktis ii osutatud mittekapitaliväärtpaberite emissioonide ja artikli 2 punkti m alapunktis iii osutatud kolmandas riigis asutatud emitentide suhtes, kui nende sätete kohaselt prospekti kinnitamiseks valitud päritoluliikmesriik on erinev sellest liikmesriigist, mille pädev asutus on kinnitanud emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja koostatud registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi.

2.   Registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi ja nende lisad kinnitanud pädev asutus saadab emitendi, pakkuja, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja või sellise dokumendi koostamise eest vastutava isiku taotlusel prospekti kinnitamise päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kinnitamistunnistuse, mis tõendab, et registreerimisdokument või universaalne registreerimisdokument ja nende lisad on koostatud käesoleva määruse kohaselt, ja edastab koos sellega kõnealuse dokumendi elektroonilise koopia. Selline teavitamine toimub ühe tööpäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist või, kui taotlus esitatakse koos registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi kavandiga, ühe tööpäeva jooksul pärast kõnealuse dokumendi kinnitamist.

Vajaduse korral lisatakse esimeses lõigus osutatud teavitusele registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi ja nende lisade tõlge, mis on tehtud emitendi, pakkuja, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja või selliste dokumentide koostamise eest vastutava isiku vastutusel.

Emitenti, pakkujat, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja või registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi ja nende lisade koostamise eest vastutavat isikut teavitatakse kinnitamistunnistusest samal ajal kui prospekti kinnitamise päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Artikli 18 lõigete 1 ja 2 sätete kohaldamine märgitakse tunnistuses ära ja seda põhjendatakse.

Registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi ja nende muudatused kinnitanud pädev asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet nende dokumentide kinnitamise tunnistusest samal ajal kui prospekti kinnitamise päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Pädev asutus ei tohi registreerimisdokumentidest või universaalsetest registreerimisdokumentidest ja nende muudatustest teavitamise või teavituste vastuvõtmise ega mis tahes seotud järelevalvetegevuse eest nõuda tasu.

3.   Lõike 2 kohaselt teavitatud registreerimisdokumenti või universaalset registreerimisdokumenti võib kasutada prospekti kinnitamise päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kinnitamiseks esitatava prospekti osana.

Prospekti kinnitamise päritoluliikmesriigi pädev asutus ei tee seoses teavitatud registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi ja nende lisadega ühtegi kontrolli ega kinnitamist ning kinnitab üksnes väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte ainult pärast teavituse kättesaamist.

4.   Lõike 2 kohaselt teavitatud registreerimisdokumendil või universaalsel registreerimisdokumendil on lisa, milles esitatakse artikli 7 lõikes 6 osutatud põhiteave emitendi kohta. Registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi kinnitamine hõlmab ka selle lisa.

Kui see on artikli 27 lõike 2 teise lõigu ja artikli 27 lõike 3 teise lõigu järgi kohaldatav, lisatakse teavitusele registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi lisa tõlge, mis on tehtud emitendi, pakkuja või registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi koostamise eest vastutava isiku vastutusel.

Kokkuvõtte koostamisel taasesitab emitent, pakkuja või prospekti koostamise eest vastutav isik lisa sisu muutmata kujul artikli 7 lõike 4 punktis b osutatud jaos. Prospekti kinnitamise päritoluliikmesriigi pädev asutus ei kontrolli seda kokkuvõtte jagu.

5.   Artikli 23 lõikes 1 täpsustatud tähtaja jooksul registreerimisdokumendis või universaalses registreerimisdokumendis sisalduva teabega seoses oluliste uute asjaolude, oluliste vigade või oluliste ebatäpsuste ilmnemise või täheldamise korral esitatakse artikli 23 alusel nõutav prospekti lisa kinnitamiseks registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi kinnitanud pädevale asutusele. Sellest lisast teavitatakse prospekti kinnitamise päritoluliikmesriigi pädevat asutust ühe tööpäeva jooksul pärast selle kinnitamist kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlusega.

Kui registreerimisdokumenti või universaalset registreerimisdokumenti kasutatakse samal ajal mitme prospekti osana, nagu on ette nähtud artikli 23 lõikega 5, teavitatakse lisast igat pädevat asutust, kes on sellise prospekti kinnitanud.

6.   Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse kohaldamiseks ja võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut, võib Väärtpaberiturujärelevalve töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused registreerimisdokumendi või universaalse registreerimisdokumendi kinnitamistunnistusest, nende lisadest ja tõlkest teavitamiseks.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 27

Kasutatavad keeled

1.   Kui väärtpaberite avalik pakkumine tehakse või reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse ainult päritoluliikmesriigis, koostatakse prospekt selle liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles.

2.   Kui väärtpaberite avalik pakkumine tehakse või reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse ühes või mitmes liikmesriigis, kuid mitte päritoluliikmesriigis, koostatakse prospekt emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja valikul kas nende liikmesriikide pädevate asutuste tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Iga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus nõuab, et artiklis 7 osutatud kokkuvõte oleks kättesaadav tema ametlikus keeles või vähemalt ühes tema ametlikus keeles või mõnes muus kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles, kuid ei nõua prospekti muude osade tõlkimist.

Selleks et päritoluliikmesriigi pädev asutus saaks prospekti kontrollida ja selle kinnitada, koostatakse see emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja valikul pädeva asutuse tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

3.   Kui väärtpaberite avalik pakkumine tehakse või reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse mitmes liikmesriigis, sealhulgas päritoluliikmesriigis, koostatakse prospekt päritoluliikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles ja tehakse emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja valikul kättesaadavaks kas iga vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Iga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus nõuab, et artiklis 7 osutatud kokkuvõte oleks kättesaadav tema ametlikus keeles või vähemalt ühes tema ametlikus keeles või mõnes muus kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles, kuid ei nõua prospekti muude osade tõlkimist.

4.   Konkreetse emissiooni lõplikud tingimused ja kokkuvõte koostatakse kinnitatud põhiprospektiga samas keeles.

Kui lõplikest tingimustest teavitatakse kooskõlas artikli 25 lõikega 4 vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust või, kui vastuvõtvaid liikmesriike on rohkem kui üks, vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi, kohaldatakse lõplike tingimuste ja neile lisatud kokkuvõtte suhtes järgmisi keelereegleid:

a)

lõplikele tingimustele lisatud konkreetse emissiooni kokkuvõte peab olema kättesaadav vastuvõtva liikmesriigi ametlikus keeles või vähemalt ühes tema ametlikus keeles või mõnes muus vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles vastavalt lõike 2 teisele lõigule või lõike 3 teisele lõigule;

b)

kui lõike 2 või 3 kohaselt tuleb tõlkida põhiprospekt, kohaldatakse lõplike tingimuste ning neile lisatud konkreetse emissiooni kokkuvõtte suhtes samu tõlkenõudeid mis põhiprospekti suhtes.

5.   Kui prospekt on seotud mittekapitaliväärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmisega ja kui reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse ühes või mitmes liikmesriigis, koostatakse prospekt sõltuvalt asjaoludest emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja valikul kas päritoluliikmesriigi ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, tingimusel et

a)

selliste väärtpaberitega kaubeldakse üksnes reguleeritud turul või selle konkreetses segmendis, millele on juurdepääs vaid kutselistel investoritel selliste väärtpaberitega kauplemise eesmärgil, või

b)

selliste väärtpaberite igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot.

VI PEATÜKK

KOLMANDATES RIIKIDES ASUTATUD EMITENTIDELE KEHTIVAD ERIREEGLID

Artikkel 28

Väärtpaberite avalik pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine käesoleva määruse kohaselt koostatud prospekti alusel

Kui kolmanda riigi emitent kavatseb pakkuda avalikkusele väärtpabereid liidus või taotleda väärtpaberite liidus asutatud reguleeritud turul kauplemisele võtmist käesoleva määruse kohaselt koostatud prospekti alusel, peab ta hankima oma prospektile artikli 20 kohaselt kinnituse oma päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt.

Kui prospekt on vastavalt esimesele lõigule kinnitatud, kaasnevad sellega kõik õigused ja kohustused, mis kehtivad käesoleva määruse kohasele prospektile, ning prospekti ja kolmanda riigi emitendi suhtes kohaldatakse kõiki käesoleva määruse sätteid päritoluliikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all.

Artikkel 29

Väätpaberite avalik pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine kolmanda riigi õiguse kohaselt koostatud prospekti alusel

1.   Kolmanda riigi emitendi päritoluliikmesriigi pädev asutus võib kinnitada väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise prospekti, mis on koostatud ja mida reguleeritakse vastavalt kolmanda riigi emitendi riigisisestele õigusnormidele, eeldusel et

a)

selle kolmanda riigi õigusnormides kehtestatud teabenõuded on samaväärsed käesoleva määruse nõuetega ja

b)

päritoluliikmesriigi pädev asutus on sõlminud kolmanda riigi emitendi asjaomaste järelevalveasutustega koostöökokkulepped vastavalt artiklile 30.

2.   Kolmanda riigi emitendi emiteeritud väärtpaberite muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel kohaldatakse artiklites 24, 25 ja 27 sätestatud nõudeid.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades üldised samaväärsuse kriteeriumid vastavalt artiklites 6, 7, 8 ja 13 sätestatud nõuetele.

Eespool nimetatud kriteeriumide põhjal võib komisjon võtta vastu rakendusotsuse, milles märgitakse, et kolmanda riigi õigusnormides kehtestatud teabenõuded on samaväärsed käesoleva määruse nõuetega. Selline rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 30

Koostöö kolmandate riikidega

1.   Artikli 29 kohaldamiseks ja vajaduse korral artikli 28 kohaldamiseks sõlmivad liikmesriikide pädevad asutused kolmandate riikide järelevalveasutustega koostöökokkulepped kolmandate riikide järelevalveasutustega peetava teabevahetuse kohta ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohta kolmandates riikides, välja arvatud juhul, kui asjaomane kolmas riik on kantud komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (25) artikli 9 kohaselt vastu võetud kehtiva delegeeritud õigusaktiga selliste jurisdiktsioonide nimekirja, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on strateegilised puudused, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile. Kõnealused koostöökokkulepped tagavad vähemalt tõhusa teabevahetuse, mis võimaldab pädevatel asutustel täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

Kui pädev asutus teeb sellise kokkuleppe sõlmimise ettepaneku, teavitab ta sellest Väärtpaberiturujärelevalvet ja teisi pädevaid asutusi.

2.   Artikli 29 kohaldamiseks ja vajaduse korral artikli 28 kohaldamiseks hõlbustab ja koordineerib Väärtpaberiturujärelevalve koostöökokkulepete sõlmimist liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutuste vahel.

Väärtpaberiturujärelevalve hõlbustab ja koordineerib vajaduse korral ka sellise teabe vahetamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel, mis saadakse kolmandate riikide järelevalveasutustelt ja mis võib olla artiklite 38 ja 39 alusel meetmete võtmise seisukohast oluline.

3.   Pädevad asutused sõlmivad kolmandate riikide järelevalveasutustega teabevahetust reguleerivad koostöökokkulepped üksnes tingimusel, et avaldatava teabe suhtes kohaldatakse vähemalt samaväärseid ametisaladuse hoidmise tagatisi, nagu on sätestatud artiklis 35. Selline teabevahetus peab olema ette nähtud kõnealuste pädevate asutuste ülesannete täitmiseks.

4.   Väärtpaberiturujärelevalve võib töötada või komisjoni taotluse korral töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud koostöökokkuleppe minimaalne sisu ja selle sõlmimisel kasutatav näidis.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

VII PEATÜKK

VÄÄRTPABERITURUJÄRELEVALVE JA PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 31

Pädevad asutused

1.   Iga liikmesriik määrab ühe pädeva haldusasutuse, kes vastutab käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest ja tagab käesoleva määruse sätete kohaldamise. Liikmesriigid teavitavad vastavalt komisjoni, Väärtpaberiturujärelevalvet ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Pädev asutus on turuosalistest sõltumatu.

2.   Liikmesriigid võivad lubada oma pädeval asutusel delegeerida kinnitatud prospekti ja sellega seotud dokumentide elektroonilise avaldamise kolmandatele isikutele.

Ülesanded delegeeritakse eraldi otsusega,

a)

milles loetletakse vastavad ülesanded ja nende täitmise tingimused;

b)

mis sisaldab klauslit, mis kohustab asjaomast kolmandat isikut tegutsema ja olema korraldatud nii, et ära hoida huvide konflikti ning tagama, et delegeeritud ülesannete täitmisel saadud teavet ei kasutata ebaõiglaselt või konkurentsi takistamiseks, ja

c)

milles täpsustatakse kõik kokkulepped pädeva asutuse ja kolmanda isiku vahel, kellele ülesanded delegeeritakse.

Lõppvastutus käesoleva määruse täitmise järelevalve ja prospekti kinnitamise eest on lõike 1 kohaselt määratud pädeval asutusel.

Liikmesriigid teavitavad teises lõigus osutatud delegeerimise otsusest, sealhulgas delegeerimise täpsetest tingimustest komisjoni, Väärtpaberiturujärelevalvet ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

3.   Lõiked 1 ja 2 ei piira liikmesriigi võimalust kehtestada eraldi õigus- ja halduskorraldust Euroopa ülemereterritooriumide suhtes, kelle välissuhete eest see liikmesriik vastutab.

Artikkel 32

Pädevate asutuste volitused

1.   Selleks et täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, on pädevatel asutustel kooskõlas riigisisese õigusega vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimisvolitused:

a)

kohustada emitente, pakkujaid või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejaid esitama prospektis lisateavet, kui seda on vaja investorite kaitsmiseks;

b)

kohustada emitente, pakkujaid või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejaid ja isikuid, kes neid kontrollivad või kes on nende kontrolli all, esitama teavet ja dokumente;

c)

kohustada emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja audiitoreid ja juhte ning finantsvahendajaid, kellele on tehtud ülesandeks teha väärtpaberite avalik pakkumine või taotleda reguleeritud turul kauplemisele võtmist, esitama teavet;

d)

peatada väärtpaberite avalik pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine maksimaalselt kümneks järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui on mõistlik alus kahtlustada, et käesolevat määrust on rikutud;

e)

keelata või peatada reklaam või nõuda emitentidelt, pakkujatelt või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejatelt või asjakohastelt finantsvahendajatelt, et nad lõpetaksid või peataksid reklaami kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui on mõistlik alus arvata, et käesolevat määrust on rikutud;

f)

keelata väärtpaberite avalik pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine, kui nad leiavad, et käesolevat määrust on rikutud või kui on mõistlik alus kahtlustada, et seda võidakse rikkuda;

g)

peatada või nõuda, et asjakohased reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid või organiseeritud kauplemissüsteemid peatavad reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemise kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui on mõistlik alus arvata, et käesolevat määrust on rikutud;

h)

keelata kauplemine reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis, kui nad leiavad, et käesolevat määrust on rikutud;

i)

avalikustada asjaolu, et emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja ei täida oma kohustusi;

j)

peatada kinnitamiseks esitatud prospekti kontroll või peatada väärtpaberite avalik pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine või seda piirata, kui pädev asutus kasutab õigust rakendada keeldu või piirangut vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 (26) artiklile 42, kuni keelu või piirangu lõppemiseni;

k)

keelduda kinnitamast teatava emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja koostatud prospekti maksimaalselt viie aasta jooksul, kui emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja on korduvalt ja raskelt rikkunud käesolevat määrust;

l)

avalikustada või kohustada emitenti avalikustama kogu olulise teabe, mis võib mõjutada hinnangut avalikkusele pakutavatele või reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberitele, et tagada investorite kaitse või turu tõrgeteta toimimine;

m)

peatada või nõuda, et asjakohane reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem või organiseeritud kauplemissüsteem peatab väärtpaberitega kauplemise, kui nad leiavad, et emitendi olukord on selline, et kauplemine kahjustaks investorite huve;

n)

teha kohapealset kontrolli või uurimist muudes kohtades kui füüsilise isiku eluruumid ja siseneda sel eesmärgil ruumidesse, et saada juurdepääs dokumentidele ja muudele mis tahes kujul andmetele, kui on mõistlik alus kahtlustada, et kontrolli või uurimisega seotud dokumendid ja muud andmed võivad olla olulised käesoleva määruse rikkumise tõendamiseks.

Kui see on riigisisese õiguse kohaselt vajalik, võib pädev asutus paluda asjaomasel õigusasutusel otsustada esimeses lõigus osutatud volituste kasutamise üle.

Esimese lõigu punkti k kohaselt prospekti kinnitamisest keeldumise korral teavitab pädev asutus sellest Väärtpaberiturujärelevalvet, kes teavitab seejärel teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Väärtpaberiturujärelevalvel on vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21 õigus osaleda esimese lõigu punktis n osutatud kohapealses kontrollis, kui seda korraldavad ühiselt kaks või enam pädevat asutust.

2.   Pädevad asutused täidavad ja kasutavad oma lõikes 1 osutatud ülesandeid ja volitusi mis tahes järgmisel viisil:

a)

otse;

b)

koostöös muude ametiasutustega;

c)

omal vastutusel, delegeerides need sellistele ametiasutustele;

d)

suunates küsimuse pädevale õigusasutusele.

3.   Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete võtmise, nii et pädevatel asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

4.   Käesolev määrus ei piira õigusnorme, mis käsitlevad ülevõtmispakkumisi, ühinemistehinguid ja muid tehinguid, mis mõjutavad osalust äriühingus või kontrolli äriühingu üle, ning millega võetakse üle direktiiv 2004/25/EÜ ja kehtestatakse nõuded lisaks käesoleva määruse nõuetele.

5.   Kui isik annab pädevale asutusele käesoleva määruse kohaselt teavet, siis ei loeta seda teabe avaldamisele lepingu või õigus- või haldusnormidega kehtestatud piirangute rikkumiseks ning ta ei kanna kõnealuse teatamisega seoses mingit vastutust.

6.   Lõiked 1–3 ei piira liikmesriigi võimalust kehtestada eraldi õigus- ja halduskorraldus Euroopa ülemereterritooriumide suhtes, kelle välissuhete eest see liikmesriik vastutab.

Artikkel 33

Pädevate asutuste vaheline koostöö

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel teevad pädevad asutused koostööd omavahel ja Väärtpaberiturujärelevalvega. Nad vahetavad põhjendamatu viivituseta teavet ning teevad koostööd uurimise, järelevalve ning õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamise käigus.

Kui liikmesriigid on otsustanud artikli 38 kohaselt kehtestada kriminaalkaristused käesoleva määruse rikkumise eest, tagavad nad asjakohaste abinõude kasutusele võtmise, nii et pädevatel asutustel oleksid kõik vajalikud volitused teha oma jurisdiktsiooni piires koostööd õigusasutustega, et saada konkreetset teavet käesoleva määruse võimaliku rikkumise alusel algatatud kriminaaluurimise või -menetluse kohta, ning esitavad selle teabe teistele pädevatele asutustele ja Väärtpaberiturujärelevalvele, et täita oma kohustus teha käesoleva määruse kohaldamisel koostööd üksteisega ja Väärtpaberiturujärelevalvega.

2.   Pädev asutus võib keelduda uurimisega seoses teabe esitamise või koostöö tegemise taotluse korral tegutsemisest vaid järgmistel erandlikel asjaoludel:

a)

kui taotluse rahuldamine kahjustaks tõenäoliselt tema enda uurimistegevust, õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamist või kriminaaluurimist;

b)

kui sama teo ja sama isiku suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigis;

c)

taotluse saanud liikmesriigis on nende isikute suhtes juba tehtud lõplik kohtuotsus seoses sama teoga.

3.   Pädevad asutused esitavad taotluse korral kohe kogu teabe, mida nõutakse käesoleva määruse kohaldamiseks.

4.   Liikmesriigi pädev asutus võib kohapealse kontrolli või uurimisega seoses taotleda abi teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Taotluse esitanud pädev asutus teavitab esimeses lõigus osutatud taotlusest Väärtpaberiturujärelevalvet. Piiriülese mõjuga uurimise või kontrolli korral koordineerib Väärtpaberiturujärelevalve pädeva asutuse taotluse korral uurimist või kontrolli.

Kui pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse teha kohapealne kontroll või uurimine, võib ta

a)

teha ise kohapealse kontrolli või uurimise;

b)

lubada taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;

c)

lubada taotluse esitanud pädeval asutusel ise teha kohapealse kontrolli või uurimise;

d)

määrata audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist tegema, või

e)

jagada teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate asutustega.

5.   Pädevad asutused võivad teatada Väärtpaberiturujärelevalvele juhtudest, kui koostöötaotlus, eelkõige teabe vahetamise taotlus, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva lõike esimeses lauses osutatud juhtudel toimida kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustega.

6.   Väärtpaberiturujärelevalve võib töötada või komisjoni taotluse korral töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada teavet, mida pädevad asutused peavad vastavalt lõikele 1 vahetama.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

7.   Väärtpaberiturujärelevalve võib välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega kehtestatakse pädevate asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 34

Koostöö Väärtpaberiturujärelevalvega

1.   Pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaldamisel koostööd Väärtpaberiturujärelevalvega vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.

2.   Pädevad asutused esitavad vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35 Väärtpaberiturujärelevalvele viivitamata kogu teabe, mis on tema ülesannete täitmiseks vajalik.

3.   Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva artikli kohaldamiseks, võib Väärtpaberiturujärelevalve välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõikes 2 osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 35

Ametisaladus

1.   Kogu käesoleva määruse alusel pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet, mis puudutab äri- või tegevustingimusi ja muid majanduslikke või isiklikke küsimusi, peetakse konfidentsiaalseks ja selle suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, välja arvatud juhul, kui pädev asutus märgib teavet esitades, et selle võib avalikustada, või kui avalikustamine on vajalik tulenevalt kohtumenetlusest.

2.   Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõikidele isikutele, kes töötavad või on töötanud pädeva asutuse heaks või kolmanda isiku heaks, millele pädev asutus on ülesandeid delegeerinud. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei tohi avalikustada ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avalikustamise kohustus tuleneb liidu või liikmesriigi õigusest.

Artikkel 36

Andmekaitse

Käesoleva määruse raames töötlevad pädevad asutused isikuandmeid käesoleva määruse kohaldamiseks vajalike ülesannete täitmiseks kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

Töödeldes isikuandmeid käesoleva määruse raames, järgib Väärtpaberiturujärelevalve määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 37

Ettevaatusabinõud

1.   Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja või väärtpaberite avaliku pakkumise eest vastutav finantsvahendaja on rikkunud õigusnorme või et need isikud on rikkunud kohustusi, mis on neil vastavalt käesolevale määrusele, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja Väärtpaberiturujärelevalvele.

2.   Kui olenemata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest jätkab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja või väärtpaberite avaliku pakkumise eest vastutav finantsvahendaja käesoleva määruse rikkumist, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja Väärtpaberiturujärelevalve teavitamist kõik vajalikud meetmed investorite kaitsmiseks ning teatab neist ilma põhjendamatu viivituseta komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele.

3.   Kui pädev asutus ei nõustu teise pädeva asutuse poolt lõike 2 kohaselt võetud meetmega, võib ta küsimuse edastada Väärtpaberiturujärelevalvele. Väärtpaberiturujärelevalve võib tegutseda kooskõlas talle määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustega.

VIII PEATÜKK

HALDUSKARISTUSED JA MUUD HALDUSMEETMED

Artikkel 38

Halduskaristused ja muud haldusmeetmed

1.   Ilma et see piiraks artikli 32 kohaseid pädevate asutuste järelevalve- ja uurimisvolitusi ning liikmesriikide õigust sätestada ja mõista kriminaalkaristusi, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele riigisisese õiguse kohaselt õiguse määrata halduskaristusi ja võtta muid sobivaid haldusmeetmeid, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kõnealuseid halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid kohaldatakse vähemalt järgmiste õigusrikkumiste eest:

a)

artikli 3, artikli 5, artikli 6, artikli 7 lõigete 1–11, artikli 8, artikli 9, artikli 10, artikli 11 lõigete 1 ja 3, artikli 14 lõigete 1 ja 2, artikli 15 lõike 1, artikli 16 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 17, artikli 18, artikli 19 lõigete 1–3, artikli 20 lõike 1, artikli 21 lõigete 1–4 ja lõigete 7–11, artikli 22 lõigete 2–5, artikli 23 lõigete 1, 2, 3 ja 5 ning artikli 27 rikkumine;

b)

artikli 32 alla kuuluva uurimise või kontrolli ajal koostöö mittetegemine või taotluse täitmata jätmine.

Liikmesriigid võivad hiljemalt 21. juulis 2018 otsustada mitte kehtestada esimeses lõigus osutatud halduskaristusi, kui esimese lõigu punktides a ja b osutatud rikkumiste eest kohaldatakse juba riigisisese õiguse kohaselt kriminaalkaristusi. Sellisel juhul teavitavad liikmesriigid üksikasjalikult komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet asjaomastest kriminaalõiguse normidest.

Liikmesriigid teevad esimeses ja teises lõigus osutatud õigusnormid komisjonile ja Väärtpaberiturujärelevalvele üksikasjalikult teatavaks hiljemalt 21. juuliks 2018. Nad teavitavad komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata kõigist õigusnormide hilisematest muudatustest.

2.   Liikmesriigid tagavad kooskõlas riigisisese õigusega, et pädevatel asutustel on lõike 1 punktis a osutatud rikkumiste eest õigus kohaldada vähemalt järgmisi halduskaristusi ja muid haldusmeetmeid:

a)

avalik teadaanne, mille märgitakse kooskõlas artikliga 42 vastutav füüsiline või juriidiline isik ja õigusrikkumise laad;

b)

ettekirjutus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks õigusrikkumisena käsitatava tegevuse;

c)

maksimaalne rahaline halduskaristus, mis on vähemalt kaks korda suurem kui õigusrikkumisega teenitud kasum või ärahoitud kahjum, kui seda kasu või kahjumit on võimalik kindlaks määrata;

d)

juriidilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 5 000 000 euro ulatuses või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 20. juuli 2017. aasta seisuga või 3 % selle juriidilise isiku aastasest kogukäibest vastavalt kõige viimasele finantsaruandele, mille juhtorgan on kinnitanud.

Kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt direktiivile 2013/34/EL, asjakohane aastane kogukäive asjaomase liidu raamatupidamisvaldkonnas aastane kogukäive või sellele vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on kinnitanud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan;

e)

füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 700 000 euro ulatuses või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 20. juuli 2017. aasta seisuga.

3.   Liikmesriigid võivad kehtestada lisakaristusi või -meetmeid või suuremaid rahalisi halduskaristusi võrreldes käesolevas määruses sätestatuga.

Artikkel 39

Järelevalvevolituste kasutamine ja karistuste määramine

1.   Pädevad asutused võtavad halduskaristuse ja muu haldusmeetme liigi ja ulatuse kindlaksmääramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:

a)

õigusrikkumise raskus ja kestus;

b)

õigusrikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

c)

õigusrikkumise eest vastutava isiku finantsseisund, mida näitab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek ja netovarad;

d)

õigusrikkumise mõju jaeinvestorite huvidele;

e)

õigusrikkumise eest vastutava isiku poolt õigusrikkumise tulemusena teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi suurus või kolmandale isikule tekitatud kahju suurus, kui neid saab kindlaks määrata;

f)

õigusrikkumise eest vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi sissenõudmine;

g)

õigusrikkumise eest vastutava isiku varasemad rikkumised;

h)

abinõud, mida õigusrikkumise eest vastutav isik on pärast õigusrikkumist võtnud, et ära hoida õigusrikkumise kordumist.

2.   Teostades oma volitusi määrata artikli 38 alusel halduskaristusi ja võtta muid haldusmeetmeid, teevad pädevad asutused tihedat koostööd selle tagamiseks, et järelevalve- ja uurimisvolituste teostamine on tõhus ja kohane ning halduskaristused ja muud haldusmeetmed on tõhusad ja kohased vastavalt käesolevale määrusele. Nad koordineerivad oma tegevust, et vältida dubleerimist ja tegevuse kattumist järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamisel ning halduskaristuste määramisel ja muude haldusmeetmete võtmisel piiriüleste juhtumite korral.

Artikkel 40

Kaebuse esitamise õigus

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse alusel vastu võetud otsused on asjakohaselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule.

Artikli 20 kohaldamisel on kaebuse esitamise õigus ka juhul, kui pädev asutus ei ole teinud otsust kinnitamistaotluse rahuldamise või tagasilükkamise kohta ning ei ole seoses asjaomase taotlusega esitanud muudatuste tegemise või lisateabe nõuet artikli 20 lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 41

Õigusrikkumistest teatamine

1.   Pädevad asutused kehtestavad tõhusa korra, mis soodustab ja võimaldab neile käesoleva määruse tegelikest või võimalikest rikkumistest teavitamist.

2.   Lõikes 1 osutatud kord hõlmab vähemalt järgmist:

a)

tegelike või võimalike õigusrikkumiste teadete vastuvõtmise kord ja nende järelmeetmed, sh turvaliste sidekanalite loomine nende teadete esitamiseks;

b)

asjakohase kaitse tagamine vähemalt tööandja või kolmandate isikute poolse kättemaksu, diskrimineerimise ja muud laadi ebaõiglase kohtlemise eest töölepingu alusel töötavatele isikutele, kes õigusrikkumisest teatavad;

c)

nii õigusrikkumisest teatanud isiku kui ka väidetavalt rikkumise toimepanemise eest vastutava füüsilise isiku identiteedi ja isikuandmete kaitse kõigis menetluse etappides, välja arvatud juhul, kui selliste andmete avaldamist nõutakse liikmesriigi õiguse kohaselt edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse raames.

3.   Liikmesriigid võivad käesoleva määruse tegelike või võimalike rikkumiste kohta olulist teavet esitavatele isikutele ette näha rahalised hüved kooskõlas riigisisese õigusega, kui sellistel isikutel ei ole muid eelnevaid õiguslikke ega lepingulisi kohustusi sellist teavet esitada, ning kui teave on uus ja kui selle tulemusel määratakse käesoleva määruse rikkumise eest haldus- või kriminaalkaristus või kohaldatakse mõnda muud haldusmeedet.

4.   Liikmesriigid nõuavad tööandjatelt, kelle tegevusala reguleeritakse finantsteenuseid käsitlevate normidega, asjakohase korra kehtestamist, mille alusel nende töötajad peavad tegelikest või võimalikest rikkumistest teatama organisatsioonisiseselt eraldiseisva sõltumatu ja autonoomse kanali kaudu.

Artikkel 42

Otsuste avaldamine

1.   Pädevad asutused avaldavad käesoleva määruse rikkumise eest halduskaristuse määramise või muu haldusmeetme võtmise otsuse oma ametlikul veebisaidil kohe pärast seda, kui otsusest puudutatud isikut on sellest otsusest teavitatud. Avaldatakse vähemalt teave õigusrikkumise liigi ja laadi kohta ning rikkumise eest vastutava isiku andmed. Kõnealune kohustus ei kehti otsuste suhtes, mis käsitlevad uurimise käigus võetavaid meetmeid.

2.   Kui pädev asutus leiab, tuginedes konkreetsete asjaolude hindamisele, juriidilise isiku andmete või füüsilise isiku identiteedi või isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne, või kui avaldamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, siis toimib ta ühel järgneval viisil:

a)

lükkab karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamise edasi seni, kuni edasilükkamise põhjused langevad ära;

b)

avaldab karistust või meedet käsitleva otsuse koos anonüümseks muudetud andmetega kooskõlas riigisisese õigusega, kui selline avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse;

c)

jätab karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamata, kui avaldamine kooskõlas punktidega a ja b ei taga piisavalt, et

i)

finantsturgude stabiilsuse ohustamine on välistatud,

ii)

otsuse avaldamine on proportsionaalne meetmega, mida peetakse vähemoluliseks.

Kui karistust või meedet käsitlev esimese lõigu punktis b osutatud otsus avaldatakse anonüümseks muudetud andmetega, võib asjakohaste andmete avaldamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul langevad anonüümselt avaldamise põhjused ära.

3.   Kui karistuse määramise või meetme võtmise otsuse peale saab esitada kaebuse liikmesriigi asjaomasele kohtule või vaide muule asutusele, avalikustavad pädevad asutused kohe oma ametlikul veebisaidil ka sellekohase teabe ning kogu edasise teabe esitatud kaebuse või vaide tulemuste kohta. Lisaks avaldatakse otsused varasema karistuse määramise või meetme võtmise otsuse tühistamise kohta.

4.   Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud andmed on nende ametlikul veebisaidil kättesaadavad vähemalt viie aasta jooksul pärast nende avaldamist. Avaldatud teabe hulgas esinevaid isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse ametlikul veebisaidil üksnes nii kaua, kui see on vajalik vastavalt kohaldatavatele andmekaitsenormidele.

Artikkel 43

Karistustest Väärtpaberiturujärelevalvele teatamine

1.   Pädev asutus esitab Väärtpaberiturujärelevalvele igal aastal koondteabe kõigi artikli 38 kohaselt määratud halduskaristuste ja võetud muude haldusmeetmete kohta. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab selle teabe aastaaruandes.

Kui liikmesriigid on kooskõlas artikli 38 lõikega 1 otsustanud kehtestada kõnealuses lõikes osutatud sätete rikkumise eest kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused Väärtpaberiturujärelevalvele kord aastas anonüümseks muudetud koondandmed kõigi algatatud kriminaaluurimiste ja mõistetud kriminaalkaristuste kohta. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab mõistetud kriminaalkaristuste kohta andmed aastaaruandes.

2.   Kui pädev asutus on avalikustanud halduskaristused või muud haldusmeetmed või kriminaalkaristused, teatab ta neist samal ajal Väärtpaberiturujärelevalvele.

3.   Pädevad asutused teavitavad Väärtpaberiturujärelevalvet kõikidest määratud, kuid artikli 42 lõike 2 esimese lõigu punkti c kohaselt avaldamata jäetud halduskaristustest või muudest haldusmeetmetest, sh nendega seotud kaebustest ja kaebuste lahendamise tulemustest. Liikmesriigid tagavad, et pädevaid asutusi teavitatakse mõistetud kriminaalkaristustest ja nendega seotud lõppotsustest ning et nad esitavad selle teabe Väärtpaberiturujärelevalvele. Väärtpaberiturujärelevalve peab talle teatatud karistuste keskset andmebaasi üksnes pädevate asutuste vahel teabe vahetamise eesmärgil. Sellele andmebaasile pääsevad ligi ainult pädevad asutused ja seda ajakohastatakse pädevate asutuste antud teabe põhjal.

IX PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 44

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 1 lõikes 7, artikli 9 lõikes 14, artikli 13 lõigetes 1 ja 2, artikli 14 lõikes 3, artikli 15 lõikes 2, artikli 16 lõikes 5, artikli 20 lõikes 11 ja artikli 29 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 20. juulist 2017.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 7, artikli 9 lõikes 14, artikli 13 lõigetes 1 ja 2, artikli 14 lõikes 3, artikli 15 lõikes 2, artikli 16 lõikes 5, artikli 20 lõikes 11 ja artikli 29 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 1 lõike 7, artikli 9 lõike 14, artikli 13 lõigete 1 ja 2, artikli 14 lõike 3, artikli 15 lõike 2, artikli 16 lõikes 5, artikli 20 lõike 11 ja artikli 29 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 45

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ (27) loodud Euroopa väärtpaberikomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 46

Kehtetuks tunnistamine

1.   Direktiiv 2003/71/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 21. juulist 2019, välja arvatud:

a)

direktiivi 2003/71/EÜ artikli 4 lõike 2 punktid a ja g, mis tunnistatakse kehtetuks alates 20. juulist 2017, ning

b)

direktiivi 2003/71/EÜ artikli 1 lõike 2 punkt h ja artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punkt e, mis tunnistatakse kehtetuks alates 21. juulist 2018.

2.   Viiteid direktiivile 2003/71/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse kooskõlas käesoleva määruse VI lisas esitatud vastavustabeliga.

3.   Prospektide suhtes, mis on kinnitatud kooskõlas direktiivi 2003/71/EÜ üle võtvate riigisiseste õigusnormidega enne 21. juulit 2019, kohaldatakse jätkuvalt riigisisest õigust kuni prospektide kehtivuse lõppemiseni või kuni 12 kuu möödumiseni alates 21.juulist 2019, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Artikkel 47

Väärtpaberiturujärelevalve aruanne prospektide kohta

1.   Väärtpaberiturujärelevalve avaldab artikli 21 lõikes 6 osutatud mehhanismi kaudu avalikuks tehtud dokumentide alusel igal aastal aruande, mis sisaldab liidus kinnitatud ja teavitatud prospektide statistikat ning suundumuste analüüsi, võttes arvesse järgmist:

a)

emitentide liigid, eelkõige artikli 15 lõike 1 punktides a–d osutatud isikute kategooriad, ning

b)

emissioonide liigid, eelkõige pakkumiste koguväärtus, võõrandatavate väärtpaberite liik, kauplemiskoha liik ja nimiväärtus.

2.   Lõikes 1 osutatud aruanne sisaldab eelkõige:

a)

analüüsi selle kohta, millises ulatuses kasutatakse kogu liidus artiklites 14 ja 15 osutatud avalikustamiskorda ja artiklis 9 sätestatud universaalset registreerimisdokumenti;

b)

statistikat põhiprospektide ja lõplike tingimuste ning eraldi dokumentidena või ühe dokumendina koostatud prospektide kohta;

c)

statistikat käesoleva määruse kohaste väärtpaberite avalike pakkumiste keskmise ja koguväärtuse kohta seoses noteerimata äriühingutega, äriühingutega, mille väärtpaberitega kaubeldakse mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, sealhulgas VKEde kasvuturgudel, ja äriühingutega, mille väärtpaberid on võetud kauplemisele reguleeritud turgudel. Asjakohasel juhul esitatakse statistikas jaotus esmakordse avaliku pakkumise ja järgnevate pakkumiste ning kapitali- ja mittekapitaliväärtpaberite järgi;

d)

statistikat artiklite 25 ja 26 kohase teavitamiskorra kasutamise kohta, sealhulgas prospektide, registreerimisdokumentide ja universaalsete registreerimisdokumentidega seoses esitatud kinnitamistunnistuste arv liikmesriikide kaupa.

Artikkel 48

Läbivaatamine

1.   Komisjon esitab enne 21. juulit 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, lisades sellele asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.

2.   Muu hulgas hinnatakse aruandes, kas prospekti kokkuvõte, artiklites 14 ja 15 sätestatud avalikustamiskorrad ja artiklis 9 osutatud universaalne registreerimisdokument on nende eesmärke arvestades endiselt asjakohased. See aruanne sisaldab eelkõige järgmist:

a)

artikli 15 lõike 1 punktides a–d osutatud igasse nelja kategooriasse kuuluvate isikute ELi kasvuprospektide arv ning analüüs iga sellise arvu muutumise kohta ja suundumuste kohta seoses kauplemiskohtade valikuga isikute poolt, kellel on õigus koostada ELi kasvuprospekt;

b)

analüüs selle kohta, kas ELi kasvuprospekt tagab sobiva tasakaalu investorite kaitse ja selle koostamise õigust omavate isikute halduskoormuse vähendamise vahel.

3.   Aruandes hinnatakse lõikes 2 osutatud analüüside põhjal, kas käesolevat määrust on vaja muuta, et lihtsustada veelgi väiksemate äriühingute jaoks kapitali kaasamist, tagades samal ajal investorite piisava kaitse, sh hinnatakse vajadust kohandada asjakohaseid künniseid.

4.   Lisaks hinnatakse aruandes, kas emitendid, eelkõige VKEd, saavad LEId ja ISIN-koodid mõistliku kuluga ja mõistliku ajavahemiku jooksul. Aruandes võetakse arvesse artikli 20 lõikes 13 osutatud vastastikuse eksperdihindamise tulemusi.

Artikkel 49

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Ilma et see piiraks artikli 44 lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust alates 21. juulist 2019, välja arvatud artikli 1 lõige 3 ja artikli 3 lõige 2, mida kohaldatakse alates 21. juulist 2018, ning artikli 1 lõike 5 esimese lõigu punktid a, b ja c ja artikli 1 lõike 5 teine lõik, mida kohaldatakse alates 20. juulist 2017.

3.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada vastavus artiklile 11, artikli 20 lõikele 9, artiklile 31, artiklile 32 ja artiklitele 38–43 hiljemalt 21. juuliks 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. juuni 2017

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

H. DALLI


(1)  ELT C 195, 2.6.2016, lk 1.

(2)  ELT C 177, 18.5.2016, lk 9.

(3)  Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. mai 2017. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/73/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta ja direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele (ELT L 327, 11.12.2010, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173 12.6.2014, lk 349).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(15)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(17)  Nõukogu 17. märtsi 1980. aasta direktiiv 80/390/EMÜ, millega kooskõlastatakse väärtpaberite väärtpaberibörsil ametlikuks noteerimiseks avaldatavate noteerimisprospektide koostamise, ülevaatamise ja levitamise nõuded (EÜT L 100, 17.4.1980, lk 1).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/34/EÜ, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet (EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(21)  Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (ELT L 149, 30.4.2004, lk 1).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 17).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(27)  Komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsus 2001/528/EÜ Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).


I LISA

PROSPEKT

I.

Kokkuvõte

II.

Juht-, haldus- ja järelevalveorgani liikmete ning kõrgema juhtkonna liikmete, nõustajate ja audiitorite nimed

Eesmärk on avalikustada äriühingu esindajad ja muud isikud, kes on seotud pakkumise või kauplemisele võtmisega; need on isikud, kes vastutavad prospekti koostamise eest, ja isikud, kes vastutavad finantsaruannete auditeerimise eest.

III.

Andmed pakkumise kohta ja eeldatav ajakava

Eesmärk on esitada iga pakkumise olulisemad andmed ja selle pakkumisega seotud olulised kuupäevad.

A.

Andmed pakkumise kohta

B.

Meetod ja eeldatav ajakava

IV.

Oluline teave

Eesmärk on esitada kokkuvõtlikult põhiteave äriühingu finantsseisundi, kapitalisatsiooni ja riskitegurite kohta. Kui dokumendis sisalduvaid finantsaruandeid muudetakse, et kajastada olulisi muutusi äriühingu grupi struktuuris või raamatupidamispõhimõtetes, tuleb ka väljavalitud finantsandmeid vastavalt muuta.

A.

Väljavalitud finantsandmed

B.

Kapitalisatsioon ja võlad (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul)

C.

Pakkumise põhjendused ja tulu kasutamine

D.

Riskitegurid

V.

Teave äriühingu kohta

Eesmärk on anda teavet äriühingu äritegevuse, valmistatavate toodete või osutatavate teenuste ja äritegevust mõjutavate tegurite kohta. Samuti on eesmärk anda teavet, mis käsitleb äriühingu materiaalsete põhivarade piisavust ja sobivust ning tema plaane võimsust tulevikus suurendada või vähendada.

A.

Äriühingu minevik ja areng

B.

Äritegevuse ülevaade

C.

Organisatsiooni struktuur

D.

Materiaalsed põhivarad

VI.

Tegevus- ja finantsülevaade ning väljavaated

Eesmärk on esitada juhtkonna selgitused tegurite kohta, mis on mõjutanud äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi finantsaruannetega hõlmatud varasematel perioodidel, ja juhtkonna hinnang teguritele ja suundumustele, mis eeldatavasti mõjutavad oluliselt äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi tulevastel aruandeperioodidel.

A.

Tegevustulemused

B.

Likviidsus ja kapital

C.

Uurimis- ja arendustegevus, patendid ja litsentsid jne

D.

Suundumused

VII.

Juht-, haldus- ja/või järelevalveorgani liikmete ning ja kõrgema juhtkonna liikmed ning töötajad

Eesmärk on anda teavet äriühingu juhtide kohta, mis võimaldab investoritel hinnata nende kogemusi, oskusi ja palgataset ning nende suhet äriühinguga.

A.

Juht-, haldus- ja/või järelevalveorgani liikmete ning kõrgema juhtkonna liikmed

B.

Töötasu

C.

Juht-, haldus- ja/või järelevalveorgani töökord

D.

Töötajad

E.

Osalus aktsiakapitalis

VIII.

Põhiaktsionärid ja tehingud seotud isikutega

Eesmärk on anda teavet, mis käsitleb põhiaktsionäre ja muid isikuid, kes kontrollivad või võivad kontrollida äriühingut. Samuti antakse teavet tehingute kohta, mis äriühing on teinud isikutega, kes on äriühinguga seotud, ja selle kohta, kas nende tehingute tingimused on kooskõlas äriühingu huvidega.

A.

Põhiaktsionärid

B.

Tehingud seotud isikutega

C.

Ekspertide ja nõustajate huvid

IX.

Finantsteave

Eesmärk on täpsustada, millised finantsaruanded peavad dokumendis sisalduma ja milliseid ajavahemikke tuleb hõlmata ning kui vanad võivad finantsaruanded ja muud finantsandmed olla. Finantsaruannete koostamisel ja auditeerimisel kasutatavad raamatupidamis- ja auditeerimispõhimõtted määratakse kindlaks rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite kohaselt.

A.

Konsolideeritud finantsaruanded ja muud finantsandmed

B.

Olulised muudatused

X.

Pakkumise ja kauplemisele võtmise üksikasjad

Eesmärk on anda teavet, mis käsitleb väärtpaberite pakkumist ja kauplemisele võtmist, nende jaotuskava ja muid asjakohaseid küsimusi.

A.

Pakkumine ja kauplemisele võtmine

B.

Jaotuskava

C.

Turud

D.

Müüvad väärtpaberiomanikud

E.

Kapitali lahjendamine (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul)

F.

Emiteerimiskulud

XI.

Lisateave

Eesmärk on anda teavet, mille andmine on enamasti ette nähtud õigusnormidega ja mida mujal prospektis ei leidu.

A.

Aktsia- või osakapital

B.

Asutamisleping ja põhikiri

C.

Olulised lepingud

D.

Valuutakontroll

E.

Hoiatus maksutagajärgede kohta

F.

Dividendid ja makseagendid

G.

Ekspertide arvamus

H.

Kättesaadavad dokumendid

I.

Muu teave


II LISA

REGISTREERIMISDOKUMENT

I.

Juht-, haldus- ja/või järelevalveorgani liikmete ning kõrgema juhtkonna liikmete ning nõustajate ja audiitorite nimed

Eesmärk on avalikustada äriühingu esindajad ja muud isikud, kes on seotud pakkumise või kauplemisele võtmisega; need on isikud, kes vastutavad prospekti koostamise eest, ja isikud, kes vastutavad finantsaruannete auditeerimise eest.

II.

Emitenti käsitlev oluline teave

Eesmärk on esitada kokkuvõtlikult põhiteave äriühingu finantsseisundi, kapitalisatsiooni ja riskitegurite kohta. Kui dokumendis sisalduvaid finantsaruandeid muudetakse, et kajastada olulisi muutusi äriühingu grupi struktuuris või raamatupidamispõhimõtetes, tuleb ka väljavalitud finantsandmeid vastavalt muuta.

A.

Väljavalitud finantsandmed

B.

Kapitalisatsioon ja võlad (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul)

C.

Emitendiga seotud riskitegurid

III.

Teave äriühingu kohta

Eesmärk on anda teavet äriühingu äritegevuse, valmistatavate toodete või osutatavate teenuste ja äritegevust mõjutavate tegurite kohta. Samuti on eesmärgiks anda teavet, mis käsitleb äriühingu materiaalsete põhivarade piisavust ja sobivust ning tema plaane võimsust tulevikus suurendada või vähendada.

A.

Äriühingu minevik ja areng

B.

Äritegevuse ülevaade

C.

Organisatsiooni struktuur

D.

Materiaalsed põhivarad

IV.

Tegevus- ja finantsülevaade ning väljavaated

Eesmärk on esitada juhtkonna selgitused tegurite kohta, mis on mõjutanud äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi finantsaruannetega hõlmatud varasematel perioodidel, ja juhtkonna hinnang teguritele ja suundumustele, mis eeldatavasti mõjutavad oluliselt äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi tulevastel aruandeperioodidel.

A.

Tegevustulemused

B.

Likviidsus ja kapital

C.

Uurimis- ja arendustegevus, patendid ja litsentsid jne

D.

Suundumused

V.

Juht-, haldus- ja/või järelevalveorgani liikmed ning kõrgema juhtkonna liikmed ning töötajad

Eesmärk on anda teavet äriühingu juhtide kohta, mis võimaldab investoritel hinnata nende kogemusi, oskusi ja palgataset ning nende suhet äriühinguga.

A.

Juht-, haldus- ja/või järelevalveorgani ning kõrgema juhtkonna liikmed

B.

Töötasu

C.

Juht-, haldus- ja/või järelevalveorgani töökord

D.

Töötajad

E.

Osalus aktsiakapitalis

VI.

Põhiaktsionärid ja tehingud seotud isikutega

Eesmärk on anda teavet, mis käsitleb põhiaktsionäre ja muid isikuid, kes kontrollivad või võivad kontrollida äriühingut. Samuti antakse teavet tehingute kohta, mis äriühing on teinud isikutega, kes on äriühinguga seotud, ja selle kohta, kas nende tehingute tingimused on kooskõlas äriühingu huvidega.

A.

Põhiaktsionärid

B.

Tehingud seotud isikutega

C.

Ekspertide ja nõustajate huvid

VII.

Finantsteave

Eesmärk on täpsustada, millised finantsaruanded peavad dokumendis sisalduma ja milliseid ajavahemikke tuleb hõlmata ning kui vanad võivad finantsaruanded ja muud finantsandmed olla. Finantsaruannete koostamisel ja auditeerimisel kasutatavad raamatupidamis- ja auditeerimispõhimõtted määratakse kindlaks rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite kohaselt.

A.

Konsolideeritud finantsaruanded ja muud finantsandmed

B.

Olulised muudatused

VIII.

Lisateave

Eesmärk on anda teavet, mille andmine on enamasti ette nähtud õigusnormidega ja mida mujal prospektis ei leidu.

A.

Aktsia- või osakapital

B.

Asutamisleping ja põhikiri

C.

Olulised lepingud

D.

Ekspertide arvamus

E.

Kättesaadavad dokumendid

F.

Muu teave


III LISA

VÄÄRTPABERIKIRJELDUS

I.

Juht-, haldus- ja järelevalveorgani liikmete ning kõrgema juhtkonna liikmete, nõustajate ja audiitorite nimed

Eesmärk on nimetada äriühingu esindajad ja muud isikud, kes on seotud pakkumise või kauplemisele võtmisega; need on isikud, kes vastutavad prospekti koostamise eest, ja isikud, kes vastutavad finantsaruannete auditeerimise eest.

II.

Andmed pakkumise kohta ja eeldatav ajakava

Eesmärk on esitada iga pakkumise olulisemad andmed ja selle pakkumisega seotud olulised kuupäevad.

A.

Andmed pakkumise kohta

B.

Meetod ja eeldatav ajakava

III.

Emitenti käsitlev oluline teave

Eesmärk on esitada kokkuvõtlikult põhiteave äriühingu finantsseisundi, kapitalisatsiooni ja riskitegurite kohta. Kui dokumendis sisalduvaid finantsaruandeid muudetakse, et kajastada olulisi muutusi äriühingu grupi struktuuris või raamatupidamispõhimõtetes, tuleb ka väljavalitud finantsandmeid vastavalt muuta.

A.

Kapitalisatsioon ja võlad (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul)

B.

Teave käibekapitali kohta (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul)

C.

Pakkumise põhjendused ja tulu kasutamine

D.

Riskitegurid

IV.

Väärtpabereid käsitlev oluline teave

Eesmärk on anda olulist teavet avalikkusele pakutavate ja/või kauplemisele võetavate väärtpaberite kohta.

A.

Avalikkusele pakutavate ja/või kauplemisele võetavate väärtpaberite tüübi ja liigi kirjeldus

B.

Väärtpaberite emiteerimise valuuta

C.

Väärtpaberite suhteline nõudeõiguse järk emitendi kapitalistruktuuris emitendi maksejõuetuse korral, sh vajaduse korral teave väärtpaberite allutatuse määra ning investeeringule avalduva võimaliku mõju kohta kriisilahenduse korral direktiivi 2014/59/EL kohaselt

D.

Dividendide väljamaksmise põhimõtted, makstava intressiga seonduvad sätted või alusvara kirjeldus, sealhulgas alusvara ja määra sidumise viisi kirjeldus ning viide selle kohta, kust on võimalik saada teavet alusvara eelneva ja tulevase tulemuslikkuse ja volatiilsuse kohta

E.

Väärtpaberitega kaasnevate õiguste kirjeldus, sealhulgas nende õiguste mis tahes piirangud ning nende õiguste teostamise kord

V.

Ekspertide huvid

Eesmärk on anda teavet tehingute kohta, mis äriühing on teinud ekspertide või nõustajatega, kes töötavad äriühingu heaks tulemustasu alusel.

VI.

Pakkumise ja kauplemisele võtmise üksikasjad

Eesmärk on anda teavet, mis käsitleb väärtpaberite pakkumist ja kauplemisele võtmist, nende jaotuskava ja muid asjakohaseid küsimusi.

A.

Pakkumine ja kauplemisele võtmine

B.

Jaotuskava

C.

Turud

D.

Müüvad väärtpaberiomanikud

E.

Kapitali lahjendamine (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul)

F.

Emiteerimiskulud

VII.

Lisateave

Eesmärk on anda teavet, mille andmine on enamasti ette nähtud õigusnormidega ja mida mujal prospektis ei leidu.

A.

Valuutakontroll

B.

Hoiatus maksutagajärgede kohta

C.

Dividendid ja makseagendid

D.

Ekspertide arvamus

E.

Kättesaadavad dokumendid


IV LISA

ELi KASVUPROSPEKTI REGISTREERIMISDOKUMENT

I.

Vastutus registreerimisdokumendi eest

Eesmärk on nimetada emitent ja tema esindajad ning muud isikud, kes on pakkumisega seotud; need on isikud, kes vastutavad registreerimisdokumendi koostamise eest.

II.

Strateegia, tulemused ja ettevõtluskeskkond

Eesmärk on anda teavet äriühingu arengu ja tulevase tulemuslikkusega seotud strateegia ja eesmärkide kohta ning äriühingu äritegevuse, valmistatavate toodete või osutatavate teenuste, tema investeeringute ja äritegevust mõjutavate tegurite kohta. Lisaks tuleb esitada äriühinguga seotud riskitegurid ja asjakohane teave suundumuste kohta.

III.

Äriühingu üldjuhtimine

Eesmärk on anda teavet äriühingu juhtide kohta, mis võimaldab investoritel hinnata nende kogemusi, oskusi ja palgataset ning nende suhet äriühinguga.

IV.

Finantsaruanded ja peamised tulemusnäitajad

Eesmärk on täpsustada, millised finantsaruanded ja peamised tulemusnäitajad tuleb lisada dokumenti, hõlmates viimast kahte majandusaastat (kapitaliväärtpaberite puhul) või viimast majandusaastat (mittekapitaliväärtpaberite puhul) või sellist lühemat perioodi, mille jooksul emitent on tegutsenud.

V.

Tegevus- ja finantsülevaade (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul, mille on emiteerinud äriühingud, mille turukapitalisatsioon on üle 200 000 000 euro).

Eesmärk on anda teavet finantsseisundi ja tegevustulemuste kohta, kui direktiivi 2013/34/EL artiklite 19 ja 29 kohaselt esitatud ja koostatud aruanded varasema finantsteabega hõlmatud perioodide kohta ei ole esitatud ELi kasvuprospektis.

VI.

Aktsionäre puudutav teave

Eesmärk on anda teavet kohtu- ja vahekohtumenetluste, huvide konfliktide ja seotud isikutega tehtud tehingute ning aktsiakapitali kohta.


V LISA

ELi KASVUPROSPEKTIS ESITATAV VÄÄRTPABERIKIRJELDUS

I.

Vastutus väärtpaberikirjelduse eest

Eesmärk on nimetada emitent ja tema esindajad ning muud isikud, kes korraldavad pakkumist või kauplemisele võtmist; need on isikud, kes vastutavad prospekti koostamise eest.

II.

Käibekapitali aruanne ning kapitalisatsiooni ja võlgade aruanne (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul, mille on emiteerinud äriühingud, mille turukapitalisatsioon on üle 200 000 000 euro).

Eesmärk on anda teavet emitendi kapitalisatsiooni ja võlgade kohta ning selle kohta, kas käibekapital on piisav emitendi olemasolevate nõuete katmiseks või kui mitte, siis kuidas kavatseb emitent tagada vajaliku täiendava käibekapitali.

III.

Väärtpaberite tingimused

Eesmärk on anda olulist teavet väärtpaberite tingimuste kohta ja esitada väärtpaberitega kaasnevate õiguste kirjeldus. Lisaks tuleb esitada väärtpaberitele eriomased riskitegurid.

IV.

Pakkumise üksikasjad ja eeldatav ajakava

Eesmärk on anda teavet pakkumise ja vajaduse korral mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele võtmise kohta, sh pakutavate väärtpaberite lõplik pakkumishind ja kogus (kas väärtpaberite arvu või kogunimiväärtuse kujul), pakkumise põhjendused, väärtpaberite jaotuskava, pakkumiselt saadava tulu kasutamine, emissiooni ja pakkumisega kaasnevad kulud ning kapitali lahjendamine (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul).

V.

Teave garantii andja kohta

Eesmärk on anda vajaduse korral teavet väärtpaberite garantii andja kohta, sh oluline teave väärtpaberitega kaasneva garantii kohta ning garantii andjale eriomased riskitegurid ja finantsteave.


VI LISA

VASTAVUSTABEL

(vastavalt artiklile 46)

Direktiiv 2003/71/EÜ

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 2 punkt d

Artikli 1 lõike 2 punkt d

Artikli 1 lõike 2 punkt e

Artikli 1 lõike 2 punkt e

Artikli 1 lõike 2 punkt f

Artikli 1 lõike 2 punkt g

Artikli 1 lõike 2 punkt f

Artikli 1 lõike 2 punkt h

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõike 2 punkt i

Artikli 1 lõike 2 punkt j

Artikli 1 lõike 4 punkt j ja artikli 1 lõike 5 esimese lõigu punkt i

Artikli 1 lõige 3

Artikkel 4

Artikli 1 lõige 4

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 2 punkt a

Artikli 2 lõike 1 punkt b

Artikli 2 punkt b

Artikli 2 lõike 1 punkt c

Artikli 2 punkt c

Artikli 2 lõike 1 punkt d

Artikli 2 punkt d

Artikli 2 lõike 1 punkt e

Artikli 2 punkt e

Artikli 2 lõike 1 punkt f

Artikli 2 punkt f

Artikli 2 lõike 1 punkt g

Artikli 2 punkt g

Artikli 2 lõike 1 punkt h

Artikli 2 punkt h

Artikli 2 lõike 1 punkt i

Artikli 2 punkt i

Artikli 2 lõike 1 punkt j

Artikli 2 punkt j

Artikli 2 lõike 1 punkt k

Artikli 2 lõike 1 punkt l

Artikli 2 lõike 1 punkt m

Artikli 2 punkt m

Artikli 2 lõike 1 punkt n

Artikli 2 punkt n

Artikli 2 lõike 1 punkt o

Artikli 2 punkt p

Artikli 2 lõike 1 punkt p

Artikli 2 punkt q

Artikli 2 lõike 1 punkt q

Artikli 2 punkt r

Artikli 2 lõike 1 punkt r

Artikli 2 punkt s

Artikli 2 lõike 1 punkt s

Artikli 2 lõike 1 punkt t

Artikli 2 lõige 4

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 4 punkt a

Artikli 3 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 4 punkt b

Artikli 3 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 4 punkt d

Artikli 3 lõike 2 punkt d

Artikli 1 lõike 4 punkt c

Artikli 3 lõike 2 punkt e

Artikli 3 lõike 2 teine ja kolmas lõik

Artikli 5 lõige 1

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 4

Artikli 4 lõike 1 punkt a

Artikli 1 lõike 4 punkt e

Artikli 4 lõike 1 punkt b

Artikli 1 lõike 4 punkt f

Artikli 4 lõike 1 punkt c

Artikli 1 lõike 4 punkt g

Artikli 4 lõike 1 punkt d

Artikli 1 lõike 4 punkt h

Artikli 4 lõike 1 punkt e

Artikli 1 lõike 4 punkt i

Artikli 4 lõike 1 teine kuni viies lõik

Artikli 4 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 5 esimese lõigu punkt a

Artikli 4 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 5 esimese lõigu punkt d

Artikli 4 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 5 esimese lõigu punkt e

Artikli 4 lõike 2 punkt d

Artikli 1 lõike 5 esimese lõigu punkt f

Artikli 4 lõike 2 punkt e

Artikli 1 lõike 5 esimese lõigu punkt g

Artikli 4 lõike 2 punkt f

Artikli 1 lõike 5 esimese lõigu punkt h

Artikli 4 lõike 2 punkt g

Artikli 1 lõike 5 esimese lõigu punktid b ja c

Artikli 4 lõike 2 punkt h

Artikli 1 lõike 5 esimese lõigu punkt j

Artikli 4 lõige 3

Artikli 1 lõige 7

Artikli 5 lõige 1

Artikli 6 lõiked 1 ja 2, artikli 14 lõige 2

Artikli 5 lõige 2

Artikkel 7

Artikli 5 lõige 3

Artikli 6 lõige 3

Artikli 5 lõike 4 esimene lõik

Artikli 8 lõige 1

Artikli 5 lõike 4 teine lõik

Artikli 8 lõige 10

Artikli 5 lõike 4 kolmanda lõigu esimene lause

Artikli 8 lõige 5 ja artikli 25 lõige 4

Artikli 5 lõike 4 kolmanda lõigu teine lause

Artikli 8 lõige 4

Artikli 5 lõige 5

Artikli 13 lõige 1 ja artikli 7 lõige 13

Artikli 6 lõige 1

Artikli 11 lõige 1

Artikli 6 lõige 2

Artikli 11 lõige 2

Artikli 7 lõige 1

Artikli 13 lõike 1 esimene lõik

Artikli 7 lõike 2 punkt a

Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkt a

Artikli 7 lõike 2 punkt b

Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkt b

Artikli 7 lõike 2 punkt c

Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkt c

Artikli 7 lõike 2 punkt d

Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkt c

Artikli 7 lõike 2 punkt e

Artikli 15 lõige 2

Artikli 7 lõike 2 punkt f

Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkt d

Artikli 7 lõike 2 punkt g

Artikli 14 lõige 3

Artikli 7 lõige 3

Artikli 13 lõige 3

Artikli 7 lõige 4

Artikli 8 lõike 1 esimese lõigu punkt a

Artikli 17 lõike 1 esimese lõigu punkt b

Artikli 8 lõike 1 esimese lõigu punkt b

Artikli 17 lõike 1 esimese lõigu punkt a

Artikli 8 lõike 1 teine lõik

Artikli 17 lõige 2

Artikli 8 lõige 2

Artikli 18 lõige 1

Artikli 8 lõige 3

Artikli 18 lõige 2

Artikli 8 lõige 3a

Artikli 18 lõige 3)

Artikli 8 lõige 4

Artikli 18 lõike 4 esimene lõik

Artikli 8 lõike 5 esimene lõik

Artikli 8 lõike 5 teine lõik

Artikli 9 lõige 1

Artikli 12 lõige 1

Artikli 9 lõige 2

Artikli 12 lõige 1

Artikli 9 lõige 3

Artikli 12 lõige 1

Artikli 9 lõige 4

Artikli 12 lõige 2

Artikli 11 lõige 1

Artikli 19 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 19 lõige 2

Artikli 11 lõige 3

Artikli 19 lõige 4

Artikli 12 lõige 1

Artikli 10 lõike 1 esimene lõik

Artikli 12 lõige 2

Artikli 10 lõike 1 teine lõik

Artikli 12 lõige 3

Artikli 13 lõige 1

Artikli 20 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

Artikli 20 lõige 2

Artikli 13 lõige 3

Artikli 20 lõige 3

Artikli 13 lõige 4

Artikli 20 lõige 4

Artikli 13 lõige 5

Artikli 20 lõige 8

Artikli 13 lõige 6

Artikli 20 lõige 9

Artikli 13 lõige 7

Artikli 14 lõige 1

Artikli 21 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

Artikli 21 lõige 2

Artikli 14 lõige 3

Artikli 14 lõige 4

Artikli 21 lõige 5

Artikli 14 lõige 4a

Artikli 21 lõige 6

Artikli 14 lõige 5

Artikli 21 lõige 9

Artikli 14 lõige 6

Artikli 21 lõige 10

Artikli 14 lõige 7

Artikli 21 lõige 11

Artikli 14 lõige 8

Artikli 21 lõige 12

Artikli 15 lõige 1

Artikli 22 lõige 1

Artikli 15 lõige 2

Artikli 22 lõige 2

Artikli 15 lõige 3

Artikli 22 lõige 3

Artikli 15 lõige 4

Artikli 22 lõige 4

Artikli 15 lõige 5

Artikli 22 lõige 5

Artikli 15 lõige 6

Artikli 22 lõige 6

Artikli 15 lõige 7

Artikli 22 lõige 9

Artikli 16 lõige 1

Artikli 23 lõige 1

Artikli 16 lõige 2

Artikli 23 lõige 2

Artikli 16 lõige 3

Artikli 23 lõige 7

Artikli 17 lõige 1

Artikli 24 lõige 1

Artikli 17 lõige 2

Artikli 24 lõige 2

Artikli 18 lõige 1

Artikli 25 lõige 1

Artikli 18 lõige 2

Artikli 25 lõige 2

Artikli 18 lõike 3 esimene lõik

Artikli 25 lõige 3

Artikli 18 lõike 3 teine lõik

Artikli 21 lõige 5

Artikli 18 lõige 4

Artikli 25 lõige 8

Artikli 19 lõige 1

Artikli 27 lõige 1

Artikli 19 lõige 2

Artikli 27 lõige 2

Artikli 19 lõige 3

Artikli 27 lõige 3

Artikli 19 lõige 4

Artikli 27 lõige 5

Artikli 20 lõige 1

Artikli 29 lõige 1

Artikli 20 lõige 2

Artikli 29 lõige 2

Artikli 20 lõige 3

Artikli 29 lõige 3

Artikli 21 lõige 1

Artikli 31 lõige 1

Artikli 21 lõige 1a

Artikli 34 lõige 1

Artikli 21 lõige 1b

Artikli 34 lõige 2

Artikli 21 lõige 2

Artikli 31 lõige 2

Artikli 21 lõike 3 punkt a

Artikli 32 lõike 1 punkt a

Artikli 21 lõike 3 punkt b

Artikli 32 lõike 1 punkt b

Artikli 21 lõike 3 punkt c

Artikli 32 lõike 1 punkt c

Artikli 21 lõike 3 punkt d

Artikli 32 lõike 1 punkt d

Artikli 21 lõike 3 punkt e

Artikli 32 lõike 1 punkt e

Artikli 21 lõike 3 punkt f

Artikli 32 lõike 1 punkt f

Artikli 21 lõike 3 punkt g

Artikli 32 lõike 1 punkt g

Artikli 21 lõike 3 punkt h

Artikli 32 lõike 1 punkt h

Artikli 21 lõike 3 punkt i

Artikli 32 lõike 1 punkt i

Artikli 21 lõike 3 teine lõik

Artikli 32 lõike 1 teine lõik

Artikli 21 lõike 4 punkt a

Artikli 32 lõike 1 punkt l

Artikli 21 lõike 4 punkt b

Artikli 32 lõike 1 punkt m

Artikli 21 lõike 4 punkt c

Artikli 21 lõike 4 punkt d

Artikli 32 lõike 1 punkt n

Artikli 21 lõike 4 teine lõik

Artikli 32 lõike 1 neljas lõik

Artikli 21 lõige 5

Artikli 31 lõige 3 ja artikli 32 lõige 6

Artikli 22 lõige 1

Artikli 35 lõige 2

Artikli 22 lõike 2 esimene lõik

Artikli 33 lõige 1

Artikli 22 lõike 2 teine lõik

Artikli 22 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 33 lõige 5

Artikli 22 lõige 3

Artikli 22 lõige 4

Artikli 33 lõiked 6 ja 7

Artikli 23 lõige 1

Artikli 37 lõige 1

Artikli 23 lõige 2

Artikli 37 lõige 2

Artikli 24 lõige 1

Artikli 45 lõige 1

Artikli 24 lõige 2

Artikli 45 lõige 2

Artikli 24 lõige 2a

Artikli 24 lõige 3

Artikkel 24a

Artikkel 44

Artikkel 24b

Artikkel 44

Artikkel 24c

Artikkel 44

Artikli 25 lõige 1

Artikli 38 lõige 1

Artikli 25 lõige 2

Artikkel 42

Artikkel 26

Artikkel 40

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikkel 46

Artikkel 29

Artikkel 30

Artikkel 31

Artikkel 48

Artikkel 31a

Artikkel 32

Artikkel 49

Artikkel 33


Top