Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32017R1001

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1001, 14. juuni 2017, Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (EMPs kohaldatav tekst )

OJ L 154, 16.6.2017, p. 1–99 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1001/oj

16.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 154/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1001,

14. juuni 2017,

Euroopa Liidu kaubamärgi kohta

(kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 118 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 40/94, (4) mis kodifitseeriti 2009. aastal määrusega (EÜ) nr 207/2009, loodi liidule omane kaubamärgi kaitse süsteem, millega on ette nähtud kaubamärkide kaitse liidu tasandil paralleelselt kaubamärkide kaitsega liikmesriikide tasandil vastavalt riigisisestele kaubamärgisüsteemidele, mis ühtlustati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/95/EÜ (5) kodifitseeritud nõukogu direktiiviga 89/104/EMÜ (6).

(3)

Kogu liidus on soovitatav edendada majandustegevuse harmoonilist arengut ning pidevat ja tasakaalustatud laienemist sellise siseturu väljakujundamise teel, mis toimib nõuetekohaselt ja pakub riigisisestel turgudel valitsevate tingimustega samalaadseid tingimusi. Sellise turu loomiseks ja selle ühtsemaks muutmiseks ei piisa ainult kaupade ja teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamisest ja sellise korra loomisest, mis tagaks selle, et konkurentsi ei moonutata, vaid lisaks sellele tuleks sätestada ka õiguslikud tingimused, mis võimaldavad ettevõtjatel kohandada oma tegevust liidu tingimustega, olenemata sellest, kas nad toodavad ja turustavad kaupu või osutavad teenuseid. Selleks peaks ettevõtjate käsutuses olevate õiguslike vahendite hulka kuuluma ka kaubamärgid, mis võimaldavad samalaadsete vahenditega eristada ettevõtjate tooteid ja teenuseid kogu liidus riigipiiridest olenemata.

(4)

Kõnealuste liidu eesmärkide järgimiseks on seetõttu vaja ette näha liidu kaubamärgikorra loomine, mille kohaselt ettevõtjad võivad ühe menetluskorra alusel saada ELi kaubamärgi, millele antakse ühtne kaitse ja mis kehtib kogu liidu territooriumil. Niiviisi sätestatud ELi kaubamärgi ühtsuse põhimõtet tuleks kohaldada, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(5)

Kaubamärgiomanikele liikmesriikide õigusnormidega antud õigusi iseloomustavat territoriaalset tõket ei saa kaotada õigusnormide ühtlustamisega. Ettevõtjatele kasuliku piiramatu majandustegevuse avamiseks kogu siseturul peaks olema võimalik registreerida kaubamärke, mida reguleerivad ühtsed liidu õigusnormid, mis on vahetult kohaldatavad kõigis liikmesriikides.

(6)

Kogemused, mida on omandatud alates ühenduse kaubamärgisüsteemi loomisest, osutavad sellele, et liidu ja kolmandate riikide ettevõtjad on omaks võtnud selle süsteemi, mis pakub edukat ja toimivat täiendust ning alternatiivi kaubamärkide kaitsele liikmesriikide tasandil.

(7)

Kaubamärke käsitlevad liidu õigusnormid ei asenda siiski kaubamärke käsitlevaid liikmesriikide õigusnorme. Nõue, mille kohaselt ettevõtjad peaksid oma kaubamärgi registreerima ELi kaubamärgina, ei tundu olevat põhjendatud.

(8)

Nende ettevõtjate jaoks, kes ei soovi kaubamärgi kaitset liidu tasandil või kellel ei ole võimalik saada liiduülest kaitset, kuid kellel puuduvad tõkked kaitse tagamiseks liikmesriigi tasandil, on riigisisesed kaubamärgid jätkuvalt olulised. Tuleks jätta kaubamärgi õiguskaitset sooviva isiku otsustada, kas taotleda riigisisese kaubamärgi õiguskaitset ühes või mitmes liikmesriigis või ainult ELi kaubamärgi õiguskaitset või õiguskaitset mõlemal tasandil.

(9)

Õigus ELi kaubamärgile omandatakse ainult registreerimise teel ning registreerimisest keeldutakse eelkõige juhul, kui kaubamärgil puudub eristusvõime, kui see on ebaseaduslik või kui see on vastuolus varasemate õigustega.

(10)

Tähist tuleks lubada kujutada mis tahes asjakohasel kujul üldiselt kättesaadavat tehnoloogiat kasutades ja seega mitte tingimata graafiliselt, kui selline kujutamine on selge, täpne, sõltumatu, kergesti kättesaadav, arusaadav, püsiv ja objektiivne.

(11)

ELi kaubamärgi eesmärk on eelkõige tagada kaubamärk kui päritolutähis ning sellega antav kaitse peaks olema absoluutne, kui märk ja tähis ning kaubad või teenused on identsed. Kaitse peaks kehtima ka siis, kui märk ja tähis ja kaubad või teenused on sarnased. Segiajamise tõenäosuse tõttu tuleks määratleda sarnasuse põhimõte. Sellise kaitse eritingimus peaks olema tõenäoline segiajamine, mille hindamine sõltub mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ja identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest.

(12)

Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla prioriteetsuse põhimõttega, mille kohaselt registreeritud varasem kaubamärk on registreeritud hilisemate kaubamärkide suhtes ülimuslik, tuleb sätestada, et ELi kaubamärgist tulenevate õiguste kaitse tagamine ei tohiks piirata õigusi, mille kaubamärgi omanik sai enne ELi kaubamärgi taotluse esitamist või prioriteedikuupäeva. See on kooskõlas 15. aprilli 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 16 lõikega 1.

(13)

Kui äriühing kasutab ärinimena sama või sarnast tähist viisil, mis loob seose sellist nime kandva äriühingu ning kõnealuse äriühingu kaupade või teenuste vahel, võib tekkida segadus seoses kaupade või teenuste kaubandusliku päritoluga. ELi kaubamärgi rikkumisena tuleks seega käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks.

(14)

Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega, on asjakohane sätestada, et ELi kaubamärgi omanikul peaks olema õigus keelata kolmandal isikul tähise kasutamine võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev reklaam on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/114/EÜ (7).

(15)

Selleks et tagada kaubamärgi õiguskaitse ja tulemuslikult võidelda võltsimise vastu ning kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, mis liit on võtnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames, eelkõige üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) transiidivabadust käsitleva V artikli kohaselt ja geneeriliste ravimite osas 14. novembril 2001 Dohas toimunud WTO ministrite konverentsil vastu võetud TRIPSi lepingu ja rahvatervist käsitleva Doha deklaratsiooni kohaselt, peaks ELi kaubamärgi omanikul olema õigus tõkestada kolmandatel isikutel kaupade äritegevuse käigus liitu toomine neid seal vabasse ringlusse laskmata juhul, kui need kaubad tulevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne või sisuliselt identne selliste kaupadega seoses registreeritud ELi kaubamärgiga.

(16)

Seepärast peaks ELi kaubamärgi omanikul olema lubatud hoida ära õigusi rikkuva kauba sisenemist tolliterritooriumile ja selle suhtes igasuguste tolliprotseduuride kohaldamist, sealhulgas transiit, ümberlaadimine, ladustamine, vabatsooni paigutamine, ajutine ladustamine, seestöötlemise protseduur või ajutine import, ka siis, kui sellist kaupa ei ole kavas lasta liidu turule. Tollikontrolli tegemisel peaksid tolliasutused kasutama õigusi ja menetlusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 608/2013, (8) ka õiguste omanike taotlusel. Tolliasutused peaksid eelkõige tegema asjakohaseid kontrolle riskianalüüsi kriteeriumide alusel.

(17)

Selleks et ühendada vajadus tagada kaubamärgiõiguste tulemuslik kaitse vajadusega vältida seaduslike kaubavoogude vaba liikumise takistamist, peaks ELi kaubamärgi omaniku õigus lõppema, kui deklarant või kauba valdaja suudab ELi kaubamärgi rikkumise suhtes sisulise otsuse võtmiseks pädevas Euroopa Liidu kaubamärgi kohtus („ELi kaubamärgi kohus“) algatatud hilisema menetluse käigus tõendada, et ELi kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kauba turule laskmist lõppsihtkohariigis.

(18)

Määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 28 on sätestatud, et õiguse omaja vastutab kahju kannatanud kauba valdaja ees, kui muu hulgas leitakse, et kõnealuse kaubaga ei rikuta intellektuaalomandi õigust.

(19)

Geneeriliste ravimite tõrgeteta transiidi tagamiseks tuleks võtta asjakohased meetmed. Ravimpreparaatide toimeainete ülemaailmselt tunnustatud üldnimetustena kasutatavate rahvusvaheliste mittekaubanduslike nimetuste puhul on väga tähtis võtta asjakohaselt arvesse olemasolevaid piiranguid ELi kaubamärgiõiguste mõjule. Sellest tulenevalt ei tohiks ELi kaubamärgi omanikul olla õigust takistada kolmandaid isikuid toomast kaupa liitu ilma seda seal vabasse ringlusse laskmata, kui põhjenduseks on ravimi toimeaine rahvusvahelise mittekaubandusliku nimetuse sarnasus selle kaubamärgiga.

(20)

Selleks et ELi kaubamärgi omanikud saaksid võltsimise vastu tulemuslikult võidelda, peaks neil olema õigus keelata õigusi rikkuva kaubamärgi kandmine kaupadele ja teatavad enne kaubale kandmist tehtavad ettevalmistavad toimingud.

(21)

ELi kaubamärgist tulenevad ainuõigused ei tohiks selle omanikule anda õigust keelata selliste tähiste või märkide kasutamist kolmandate isikute poolt, mida kasutatakse õiglaselt ning mis on seega kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Selleks et tagada ärinimede ja ELi kaubamärkide jaoks võrdsed tingimused konfliktide korral, arvestades et ärinimedele antakse pidevalt piiramatu kaitse hilisemate kaubamärkide vastu, tuleks sellise kasutuse hulka lugeda üksnes kolmanda isiku nime kasutamine. Lisaks peaks sellega olema lubatud kirjeldavate või eristamatute tähiste või märkide kasutamine üldiselt. Peale selle ei peaks omanikul olema õigust takistada ELi kaubamärgi õiglast ja ausat kasutamist, kui seda tehakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks. Kaubamärgi kasutamist kolmandate isikute poolt selleks, et juhtida tarbijate tähelepanu selliste ehtsate toodete edasimüügile, mida müüs algselt ELi kaubamärgi omanik või mida müüdi liidus tema nõusolekul, tuleks lugeda õiglaseks, kui see on samal ajal kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Kaubamärgi kasutamist kolmandate isikute poolt kunstilise eneseväljenduse raames tuleks lugeda õiglaseks, kui see on samal ajal kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Lisaks tuleks käesolevat määrust kohaldada sellisel viisil, mis tagab põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige sõnavabaduse täieliku austamise.

(22)

Kaupade vaba liikumise põhimõttest tuleneb, et ELi kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubamärki seoses kaupadega, mille ta on kõnealuse kaubamärgi all Euroopa Majanduspiirkonnas ringlusse lasknud või mis on seal ringlusse lastud tema nõusolekul, kui kaubamärgiomanikul ei ole õiguspäraseid põhjusi olla kaupade täiendava turustamise vastu.

(23)

Selleks et tagada õiguskindlus ja kaitsta seaduslikult omandatud kaubamärgiõigusi, ilma et see piiraks põhimõtet, mille kohaselt hilisemat kaubamärki ei saa panna maksma varasema kaubamärgi vastu, on asjakohane ja vajalik ette näha, et ELi kaubamärgi omanikul ei peaks olema õigust takistada hilisema kaubamärgi kasutamist, kui hilisem kaubamärk omandati ajal, mil varasemat kaubamärki ei olnud võimalik hilisema kaubamärgi vastu maksma panna.

(24)

ELi kaubamärkide kaitsmine või muude varem registreeritud kaubamärkide kaitsmine nende vastu ei ole põhjendatud, kui kaubamärke tegelikult ei kasutata.

(25)

Õiguskindluse ja võrdse kohtlemise tagamiseks peaks ELi kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda kaubamärgi eristatavust, olema piisav antud õiguste säilitamiseks, sõltumata sellest, kas kaubamärk on kasutatud kujul samuti registreeritud.

(26)

ELi kaubamärki tuleks käsitada omandiõiguse objektina, mis eksisteerib eraldi ettevõtjatest, kelle kaupu või teenuseid sellega tähistatakse. Vastavalt sellele peaks olema võimalik ELi kaubamärki edasi anda, seda peaks olema võimalik esitada tagatisena kolmanda isiku kasuks ning selle põhjal peaks olema võimalik välja anda litsentse.

(27)

Käesoleva määrusega sätestatava kaubamärgiõiguse rakendamiseks kõigi kaubamärkide suhtes on vaja võtta haldusmeetmeid liidu tasandil. Seega on liidu olemasolevat institutsioonilist struktuuri ja võimude tasakaalustatust säilitades oluline näha ette Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet („amet“), mis oleks tehnilistes küsimustes sõltumatu ning õiguslikult, halduslikult ja rahanduslikult autonoomne. Selleks on vajalik ja otstarbekas, et amet oleks iseseisva õigusvõimega liidu organ, mis rakendaks talle käesoleva määrusega antud volitusi ja mis tegutseks liidu õiguse raames, vähendamata liidu institutsioonide pädevust.

(28)

ELi kaubamärgi kaitse antakse seoses konkreetsete kaupade või teenustega, mille olemus ja arv määravad kaubamärgi omanikule antava õiguskaitse ulatuse. Seepärast on esmatähtis sätestada käesolevas määruses kaupade ja teenuste määramise ja klassifitseerimise normid ning tagada õiguskindlus ja usaldusväärne haldamine, nähes ette, et taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille puhul taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult taotluse alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Üldmõistete kasutamist tuleks tõlgendada nii, nagu see hõlmaks ainult mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu ja teenuseid. Selliste ELi kaubamärkide omanikele, mis tulenevalt ameti tavast enne 22. juunit 2012 on registreeritud klassifitseerimissüsteemi, mis on kehtestatud 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega, kogu klassi päisega, tuleks anda võimalus kohandada oma kaupade ja teenuste loetelu, tagamaks, et registri sisu vastab selguse ja täpsuse nõuetele vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale.

(29)

Selleks et vältida tarbetuid viivitusi ELi kaubamärgi registreerimisel, on asjakohane sätestada vabatahtlikud ELi ja riigisisese kaubamärgi otsingusüsteemid, mis peaks olema kasutajate vajaduste ja eelistuste osas paindlikud. Vabatahtlikke ELi ja riigisisese kaubamärgi otsingusüsteeme tuleks täiendada, tehes ameti ja liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite, sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandi büroo vahelises koostöös kättesaadavaks kõikehõlmavad, kiired ja võimsad otsingumootorid, mida üldsus saab tasuta kasutada.

(30)

On vaja tagada, et isikud, keda ameti otsused mõjutavad, oleksid õigusega kaitstud kaubamärgiõiguse eripäraga sobival viisil. Selleks tuleks näha ette sätted kaebuse esitamise kohta ameti erinevate otsuseid tegevate isikute või üksuste otsuste peale. Kaebuse peaks otsusega lahendama ameti apellatsioonikoda. Apellatsioonikoja otsuseid peaks omakorda saama edasi kaevata Üldkohtusse, millel on õigus vaidlustatud otsus kas tühistada või seda muuta.

(31)

ELi kaubamärkide kaitse tagamiseks peaksid liikmesriigid määrama oma siseriiklikke süsteeme arvestades võimalikult vähe esimese ja teise astme siseriiklikke kohtuid, kes on pädevad ELi kaubamärgi rikkumise ja kehtivuse küsimustes.

(32)

On oluline, et ELi kaubamärkide kehtivust ja rikkumist käsitlevad otsused omavad õigusjõudu kogu liidus ja hõlmavad kogu liidu territooriumi, sest ainult nii saab vältida vastuoluliste otsuste tegemist kohtutes ja ametis ning tagada, et ELi kaubamärgi ühtsust ei kahjustata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (9) sätteid tuleks kohaldada kõigi ELi kaubamärgiga seotud õigustoimingute suhtes, kui käesoleva määrusega ei nähta ette erandeid nimetatud sätetest.

(33)

Samu toiminguid ja samu isikuid käsitlevates kohtuasjades ELi kaubamärgi ja paralleelsete riigisiseste kaubamärkide kohta tuleks vältida vastandlikke otsuseid. Kui hagid esitatakse samas liikmesriigis, sõltub vastakate otsuste vältimise viis liikmesriigi menetlusnormidest, mille kohaldamist käesolev määrus ei piira, kui aga hagid esitatakse eri liikmesriikides, on otstarbekas kohaldada eespool nimetatud määruses (EL) nr 1215/2012 pooleli olevaid kohtuasju ja nendega seotud toiminguid käsitlevate normide põhjal koostatud sätteid.

(34)

Tavade ühtlustamiseks ja ühiste vahendite arendamiseks on vaja ette näha asjakohane ameti ja liikmesriikide tööstusomandi ametite, sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandi büroo vahelise koostöö raamistik, millega määratakse kindlaks peamised koostöövaldkonnad ning võimaldatakse ametil koordineerida asjakohaseid liidu ja liikmesriikide huvides olevaid ühisprojekte ja rahastada kõnealuseid projekte teatava maksimumsumma piires. Kõnealune koostöö peaks kasu tooma ettevõtjatele, kes kasutavad Euroopas kaubamärgisüsteeme. Käesoleva määrusega sätestatud liidu korra kasutajatele peaksid projektid, eelkõige otsingute tegemiseks ja konsulteerimiseks kasutatavad andmebaasid, tagama täiendavad, kaasavad, tõhusad ja tasuta vahendid, mille abil täita ELi kaubamärgi ühtsusest tulenevaid erinõudeid.

(35)

On soovitav hõlbustada vaidluste rahumeelset, kiiret ja tõhusat lahendamist, tehes ametile ülesandeks sellise lepituskeskuse rajamise, mille teenuseid võiks kasutada igaüks, et lahendada ELi kaubamärkide ja ühenduse tööstusdisainilahendustega seotud vaidlused vastastikusel kokkuleppel.

(36)

ELi kaubamärgisüsteemi rajamine on suurendanud liikmesriikide tööstusomandi keskametite ja liikmesriikide muude asutuste finantskoormust. Lisakulud on seotud ELi kaubamärkidega seoses või selliste kaubamärkide omanike poolt algatatud vastulausete ja kehtetuks tunnistamise menetluste kasvanud arvuga, ELi kaubamärgisüsteemiga seotud teadlikkuse tõstmise ja tegevusega, mis on mõeldud ELi kaubamärgist tulenevate õiguste kaitse tagamiseks. Seega on asjakohane tagada, et amet hüvitaks liikmesriikidele osaliselt nende kulud seoses nende osaga ELi kaubamärgisüsteemi sujuva toimimise tagamisel. Sellise hüvitamise tingimuseks on liikmesriikide poolt asjaomaste statistiliste andmete esitamine. Selline hüvitamine ei tohiks toimuda ulatuses, mis toob kaasa ameti eelarvepuudujäägi.

(37)

Ameti täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks on vaja talle anda autonoomne eelarve, mille peamise tulu moodustavad süsteemi kasutajate makstavad lõivud; liidu eelarvemenetluse kohaldamist jätkatakse subsiidiumide suhtes, mida makstakse liidu üldeelarvest. Lisaks sellele peaks raamatupidamisarvestust auditeerima kontrollikoda.

(38)

Usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks tuleks vältida ameti märkimisväärse eelarveülejäägi teket. See ei tohiks mõjutada ameti kohustust säilitada rahareserv, mis kataks ühe aasta tegevuskulud, et tagada tegevuse ja ülesannete täitmise järjepidevus. Seda reservi tuleks kasutada üksnes selleks, et tagada käesoleva määrusega sätestatud ameti ülesannete täitmise järjepidevus.

(39)

Arvestades, et ametile makstavate lõivude suurus on esmatähtis ELi kaubamärgisüsteemi toimimiseks ja et see on oma laadilt riigisiseseid kaubamärgisüsteeme täiendav, on vaja määrata nende lõivude suurus kindlaks vahetult käesoleva määruse lisas. Lõivude suurus tuleks kehtestada tasemel, millega oleks tagatud esiteks, et nendest saadav tulu on põhimõtteliselt piisav ameti eelarve tasakaalus hoidmiseks ning teiseks ELi kaubamärgisüsteem ja liikmesriikide kaubamärgisüsteemid eksisteerivad koos ja täiendavad üksteist, võttes samuti arvesse ELi kaubamärgiga hõlmatud turu suurust ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi, ning kolmandaks, et ELi kaubamärgi omanike õigusi kaitstakse liikmesriikides tõhusalt.

(40)

Selleks et amet saaks läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult, tõhusalt ja kiirelt läbi vaadata ja registreerida ELi kaubamärgi taotlusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse vastulausete esitamise ja menetlemise korra ning taotluste muutmise korra üksikasjad.

(41)

Tagamaks, et ELi kaubamärki saab läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt tulemuslikult ja tõhusalt tühistada või kehtetuks tunnistada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse tühistamise ja kehtetuks tunnistamise korda.

(42)

Selleks et võimaldada apellatsioonikodadel läbipaistva, üksikasjaliku, õiglase ja erapooletu korra kohaselt, mille puhul võetakse arvesse käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tulemuslikult, tõhusalt ja põhjalikult läbi vaadata ameti otsuseid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks kaebuse esitamist käsitleva teate formaalne sisu, kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord, apellatsioonikoja otsuste formaalne sisu ja vorm ning kaebuse esitamise lõivu tagasimaksmise kord.

(43)

ELi kaubamärgisüsteemi sujuva, tulemusliku ja tõhusa toimimise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks nõuded suulise menetluse, tõendite kogumise ja teavitamise üksikasjaliku korra, menetlusosaliste kasutatavate teadete ja vormide, tähtaegade arvutamist ja kestust käsitlevate õigusnormide, otsuse tühistamise või registri kande kustutamise üksikasjaliku korra, menetluse jätkamise üksikasjade ning ametiga suhtlemisel esindamise üksikasjade kohta.

(44)

Selleks et tagada apellatsioonikodade tulemuslik ja tõhus töökorraldus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks apellatsioonikodade töökorralduse üksikasjad.

(45)

Selleks et tagada rahvusvaheliste kaubamärkide tulemuslik ja tõhus registreerimine viisil, mis on täielikus kooskõlas 27. juunil 1989. aastal Madridis vastuvõetud kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli eeskirjadega („Madridi protokoll“), peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse vastulausete esitamise ja menetlemise korra üksikasjad, sealhulgas Ülemaailmsele Intellektuaalse Omandi Organisatsioonile (WIPO) esitatavad vajalikud teated, ning sellise rahvusvahelise registreerimise korra üksikasjad, mis põhineb kollektiivkaubamärgiga, garantii- või sertifitseerimismärgiga seotud põhitaotlusel või -registreeringul.

(46)

On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (10) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(47)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et täpsustada avalduste, taotluste, tõendite, nõuete, põhikirjade, teadete ja muude dokumentide üksikasju vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud asjakohastele menetlusnormidele ning täpsustada oluliste ja tegelike menetluskulude maksimummäärad, ELi kaubamärgibülletäänis ja ameti teatajas avaldamise üksikasjalik kord, ameti ning liikmesriikide asutuste vahelise teabevahetuse kord, kirjaliku menetluse puhul tõendavate dokumentide tõlkimise üksikasjalik kord, vastulausete osakonna või tühistamisosakonna ühe liikme poolt tehtavate otsuste konkreetsed liigid, Madridi protokolli kohase teavitamiskohustuse ning rahvusvahelise registreerimise järel tehtava territoriaalse kaitse laiendamise taotluse üksikasjalikud nõuded. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(48)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

ELi kaubamärk

1.   Kaupade või teenuste kaubamärki, mis on registreeritud käesoleva määrusega ette nähtud tingimuste kohaselt ja käesolevas määruses sätestatud viisil, nimetatakse edaspidi Euroopa Liidu kaubamärgiks („ELi kaubamärk“).

2.   ELi kaubamärk on ühtne. Selle mõju on ühetaoline kogu liidus: seda saab registreerida, üle anda või sellest loobuda, omanikult sellega seotud õigusi ära võtta, selle kehtetuks tunnistada või selle kasutamist keelata üksnes kogu liidus. Nimetatud põhimõtet kohaldatakse, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Amet

1.   Luuakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet („amet“).

2.   Kõiki viiteid liidu õigusaktides Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) käsitatakse viidetena ametile.

Artikkel 3

Õigusvõime

Käesoleva määruse rakendamisel käsitatakse ettevõtjaid ja äriühinguid ning muid juriidilisi isikuid juriidiliste isikutena, kui nende suhtes kohaldatava õiguse kohaselt on neil võime enda nimel omada igat liiki õigusi ja kohustusi, sõlmida lepinguid või teha muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjas hagejaks ja kostjaks.

II PEATÜKK

KAUBAMÄRKE KÄSITLEV ÕIGUS

1. JAGU

ELi kaubamärgi mõiste ja ELi kaubamärgi omanikuks saamine

Artikkel 4

Tähised, millest ELi kaubamärk võib koosneda

ELi kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, või kujutised, tähed, numbrid, värvid, kaupade või kaubapakendite kuju või helid, kui:

a)

selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest ning

b)

selliseid tähiseid on võimalik esitada ELi kaubamärkide registris („register“) viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud õiguskaitse selge ja täpne sisu.

Artikkel 5

Isikud, kes võivad olla ELi kaubamärgi omanikud

ELi kaubamärgi omanikud võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas avaliku õiguse kohaselt loodud asutused.

Artikkel 6

ELi kaubamärgi omanikuks saamine

ELi kaubamärgi omanikuks saadakse registreerimise teel.

Artikkel 7

Absoluutsed keeldumispõhjused

1.   Ei registreerita:

a)

tähiseid, mis ei vasta artiklis 4 sätestatud tingimustele;

b)

kaubamärke, millel puudub eristusvõime;

c)

kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

d)

kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja väljakujunenud kaubandustavades;

e)

tähiseid, mis koosnevad ainult:

i)

kujust või muust omadusest, mis tuleneb kaupade endi olemusest;

ii)

kaupade kujust või muust omadusest, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks;

iii)

kujust või muust omadusest, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;

f)

kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;

g)

kaubamärke, mis võivad oma olemuse tõttu avalikkust eksitada näiteks kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas;

h)

kaubamärke, mille kasutamiseks puudub pädeva asutuse luba ja mille registreerimisest tuleb keelduda tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon“) artikli 6 ter kohaselt;

i)

kaubamärke, mis sisaldavad Pariisi konventsiooni artiklis 6 ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke, mis pakuvad avalikkusele erilist huvi, kui asjaomased asutused ei ole andnud oma nõusolekut nende registreerimiseks;

j)

kaubamärke, mis ei kuulu registreerimisele vastavalt liidu õigusaktidele või siseriiklikule õigusele või liidu või asjaomase liikmesriigi osalusega rahvusvahelistele lepingutele, millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse;

k)

kaubamärke, mida ei registreerita vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele lepingutele, milles liit on osaline ja millega nähakse ette traditsiooniliste veininimetuste kaitse;

l)

kaubamärke, mida ei registreerita vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele lepingutele, milles liit on osaline ja millega nähakse ette garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse;

m)

kaubamärke, mis koosnevad varasematest sordinimedest või mille peamistes elementides sisalduvad varasemad sordinimed, mis on registreeritud vastavalt liidu õigusaktidele või siseriiklikule õigusele või liidu või asjaomase liikmesriigi osalusega rahvusvahelistele lepingutele, millega nähakse ette sordikaitse, ja mis on seotud sama liigi või sugulasliigi sortidega.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad ainult teatavas liidu osas.

3.   Lõike 1 punkte b, c ja d ei kohaldata, kui kaubamärk on kasutamise käigus muutunud neid kaupu või teenuseid eristavaks, mille jaoks registreerimist taotletakse.

Artikkel 8

Suhtelised keeldumispõhjused

1.   Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:

a)

see on identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks registreerimist taotletakse, on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks varasem kaubamärk on kaitstud;

b)

kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärki seostatakse varasema kaubamärgiga.

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk“ järgmist:

a)

järgmisi kaubamärke, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ELi kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades asjakohasel juhul nende kaubamärkidega seotud prioriteete:

i)

ELi kaubamärgid;

ii)

kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi puhul Beneluxi intellektuaalomandi büroos;

iii)

kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste lepingute alusel;

iv)

kaubamärgid, mis on registreeritud liidus kehtivate rahvusvaheliste lepingute alusel;

b)

punktis a osutatud kaubamärkide registreerimise taotlusi, tingimusel et need registreeritakse;

c)

kaubamärke, mis on ELi kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või asjakohasel juhul ELi kaubamärgi registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses.

3.   Kaubamärgiomaniku vastuseisu korral ei registreerita kaubamärki, kui kaubamärgiomaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.

4.   Registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui selle tähise suhtes kohaldatavate liidu või liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja nendega ette nähtud ulatuses:

a)

on õigused kõnealusele tähisele omandatud enne ELi kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva või ELi kaubamärgi registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeva;

b)

annab kõnealune tähis omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine.

5.   Lõike 2 tähenduses registreeritud varasema kaubamärgi omaniku vastulause korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, kui varasema ELi kaubamärgi olemasolu korral on see liidus üldtuntud ja varasema riigisisese kaubamärgi olemasolu korral on see üldtuntud asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma asjakohase põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristatavuse või maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.

6.   Kui isik, kes on asjakohase õiguse kohaselt volitatud kasutama päritolunimetusest või geograafilisest tähisest tulenevaid õigusi, esitab vastulause, ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui, ja sellisel määral, kui päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitset tagavate liidu õigusaktidega või siseriikliku õigusega:

i)

mõni päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus on liidu õigusaktide või siseriikliku õiguse kohaselt esitatud juba enne ELi kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva või taotlusele nõutud prioriteedikuupäeva, tingimusel et see registreeritakse;

ii)

see päritolunimetus või geograafiline tähis annab õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamise.

2. JAGU

ELi kaubamärgi õiguslik toime

Artikkel 9

ELi kaubamärgiga antavad õigused

1.   ELi kaubamärgi registreerimine annab kaubamärgiomanikule selle suhtes ainuõiguse.

2.   Ilma et see piiraks kaubamärgiomanike õigusi, mis on omandatud enne ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on sama ELi kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus ilma tema loata kaupade või teenustega seoses mis tahes tähist, kui:

a)

tähis on identne ELi kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud;

b)

tähis on identne või sarnane ELi kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud, kui nende segiajamine üldsuse poolt on tõenäoline; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga;

c)

tähis on identne või sarnane ELi kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille suhtes kõnealune ELi kaubamärk on registreeritud, juhul kui ELi kaubamärk on liidus üldtuntud ja juhul kui kõnealuse tähise põhjuseta kasutamine tähendaks ELi kaubamärgi eristusvõime või omandatud maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist.

3.   Lõike 2 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:

a)

tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;

b)

tähisega kaupade pakkumine, turulelaskmine või ladustamine nimetatud otstarbel või tähisega teenuste pakkumine või nendele osutamine;

c)

tähisega kaupade importimine ja eksportimine;

d)

tähise kasutamine kaubandusliku nimetusena või äriühingu nimena või kaubandusliku nimetuse või äriühingu nime osana;

e)

tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamis;

f)

tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus direktiiviga 2006/114/EÜ.

4.   Ilma et see piiraks kaubamärgiomanike õigusi, mis on omandatud enne ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, peab kõnealuse ELi kaubamärgi omanikul olema ka õigus takistada kolmandaid isikuid toomast äritegevuse käigus kaupu liidu tolliterritooriumile ilma neid vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandast riigist ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne ELi kaubamärgiga, mis on selliste kaupade suhtes registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist.

ELi kaubamärgi omaniku esimese lõigu kohane õigus lõppeb, kui kauba deklareerija või valdaja esitab määruse (EL) nr 608/2013 kohaselt ELi kaubamärgi rikkumise kindlakstegemiseks algatatud menetluse käigus tõendeid selle kohta, et ELi kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kauba turule laskmist lõppsihtkohariigis.

Artikkel 10

Õigus keelata ettevalmistavaid tegevusi seoses pakendi või muude vahendite kasutamisega

Kui on olemas oht, et pakendit, märgistusi, silte, turva- või autentimiselemente või -seadmeid või muid vahendeid, millele kaubamärk on kantud, võidakse kasutada seoses kaupade ja teenustega, ning nende kaupade ja teenustega seotud kasutamise korral võidakse rikkuda artikli 9 lõigete 2 ja 3 kohaseid ELi kaubamärgi omaniku õigusi, on ELi kaubamärgi omanikul õigus keelata järgmisi toiminguid, kui need tehakse äritegevuse käigus:

a)

ELi kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine pakendile, märgistustele, siltidele, turva- või autentimiselementidele või -seadmetele või mis tahes muudele vahenditele, millele kaubamärki saab kanda;

b)

pakendi, märgistuste, siltide, turva- või autentimiselementide või -seadmete või mis tahes muude selliste vahendite, millele kaubamärk on kantud, pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või eksportimine.

Artikkel 11

Kuupäev, millest alates jõustuvad õigused kolmandate isikute suhtes

1.   ELi kaubamärgiga antud õigused jõustuvad kolmandate isikute suhtes alates kuupäevast, mil avaldatakse kaubamärgi registreering.

2.   Mõistlikku kompensatsiooni võib nõuda seoses toimingutega, mis leiavad aset pärast ELi kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäeva, kui need toimingud oleksid pärast kaubamärgi registreeringu avaldamist kõnealuse avaldamise tõttu keelatud.

3.   Juhtumiga tegelev kohus ei tee sisulist otsust enne, kui registreering avaldatakse.

Artikkel 12

ELi kaubamärgi esitamine sõnaraamatus

Kui ELi kaubamärgi esitamine sõnaraamatus, entsüklopeedias või muus sellises teatmeteoses jätab mulje, et selle näol on tegemist sellise kauba või teenuse üldnimetusega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, tagab teose avaldaja ELi kaubamärgi omaniku taotlusel, et hiljemalt teose järgmises väljaandes lisatakse kaubamärgi esitusele märge selle kohta, et tegemist on registreeritud kaubamärgiga.

Artikkel 13

Agendi või esindaja nimele registreeritud ELi kaubamärgi kasutamise keeld

Kui ELi kaubamärk on registreeritud kaubamärgiomaniku agendi või esindaja nimele ilma kaubamärgiomaniku loata, siis on omanikul õigus vaidlustada oma kaubamärgi kasutamine voliniku või esindaja poolt, kui ta pole selliseks kasutamiseks luba andnud, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.

Artikkel 14

ELi kaubamärgi mõju piirangud

1.   ELi kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul kasutada äritegevuse käigus:

a)

kolmanda isiku nime või aadressi, kui kolmas isik on füüsiline isik;

b)

tähiseid või märke, millel puudub eristusvõime või mis tähistavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

c)

ELi kaubamärki selle omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks, eelkõige juhul, kui selle kaubamärgi kasutamine on vajalik toote või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige lisaseadme või varuosa puhul.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui kolmas isik järgib kasutamisel ausat tööstus- või kaubandustava.

Artikkel 15

ELi kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine

1.   ELi kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamist seoses kaupadega, mille kõnealuse kaubamärgi all on Euroopa Majanduspiirkonna turule lasknud kaubamärgi omanik või mis on seal turule lastud tema loal.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui kaubamärgi omanikul on õiguspärane põhjus olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud.

Artikkel 16

Hiljem registreeritud kaubamärgi omaniku sekkumisõigus kui kaitse rikkumismenetluses

1.   Rikkumismenetluses ei ole ELi kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud ELi kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei tunnistataks kehtetuks vastavalt käesoleva määruse artikli 60 lõikele 1, 3 või 4, artikli 61 lõikele 1 või 2 või artikli 64 lõikele 2.

2.   Rikkumismenetluses ei ole ELi kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud riigisisese kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hiljem registreeritud riigisisest kaubamärki ei tunnistataks kehtetuks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2436 (12) artiklile 8 või artikli 9 lõikele 1 või 2 või artikli 46 lõikele 3.

3.   Kui ELi kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist vastavalt lõikele 1 või 2, ei ole kõnealuse hiljem registreeritud kaubamärgi omanikul õigust keelata rikkumismenetlustes asjaomase varasema ELi kaubamärgi kasutamist.

Artikkel 17

Siseriikliku õiguse täiendav kohaldamine rikkumiste korral

1.   ELi kaubamärgi mõju reguleerivad ainult käesoleva määruse sätted. Muudel juhtudel reguleerib ELi kaubamärgi rikkumist siseriiklik õigus, mis käsitleb riigisisese kaubamärgi rikkumist, X peatüki sätete kohaselt.

2.   Käesolev määrus ei välista ELi kaubamärki käsitlevaid hagisid eelkõige tsiviilvastutust ja kõlvatut konkurentsi käsitleva siseriikliku õiguse alusel.

3.   Kohaldatavad menetlusnormid määratakse kindlaks X peatüki sätete kohaselt.

3. JAGU

ELi kaubamärgi kasutamine

Artikkel 18

ELi kaubamärgi kasutamine

1.   Kui omanik ei ole ELi kaubamärki viie aasta jooksul pärast registreerimist liidus tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse ELi kaubamärgi suhtes käesoleva määrusega ette nähtud karistusi, välja arvatud juhul, kui kasutamata jätmine on põhjendatud.

Kasutamisena esimese lõigu tähenduses käsitatakse ka järgmist:

a)

ELi kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda kaubamärgi eristusvõimet, sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka kaubamärgiomaniku nimel registreeritud;

b)

ELi kaubamärgi kandmine kaubale või selle pakendile liidus ainult eksportimise eesmärgil.

2.   ELi kaubamärgi kasutamist selle omaniku nõusolekul käsitatakse kaubamärgi kasutamisena selle omaniku poolt.

4. JAGU

ELi kaubamärgid kui omandiõiguse objektid

Artikkel 19

ELi kaubamärkide käsitamine riigisiseste kaubamärkidena

1.   Kui artiklites 20–28 ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse ELi kaubamärki kui omandiõiguse eset tervikuna ning kogu liidu territooriumil riigisisese kaubamärgina, mis on registreeritud selles liikmesriigis, kus registri kohaselt:

a)

on asjaomasel kuupäeval kaubamärgiomaniku alaline elukoht või asukoht;

b)

on asjaomasel kuupäeval kaubamärgiomaniku tegevuskoht, kui punkt a ei ole kohaldatav.

2.   Lõikega 1 hõlmamata juhtudel on lõikes 1 nimetatud liikmesriigiks liikmesriik, kus on ameti asukoht.

3.   Kui registris nimetatakse kaubamärgi ühisomanikena kaht või enamat isikut, kohaldatakse lõiget 1 esimesena nimetatud ühisomaniku suhtes; kui see ei ole võimalik, kohaldatakse kõnealust lõiget järgmiste ühisomanike suhtes nende nimetamise järjekorras. Kui lõiget 1 ei ole võimalik kohaldada ühegi ühisomaniku suhtes, kohaldatakse lõiget 2.

Artikkel 20

Üleminek

1.   ELi kaubamärgi võib üle anda ettevõtte üleandmisest lahus mõnede või kõigi kaupade või teenuste puhul, mille jaoks kaubamärk on registreeritud.

2.   Kogu ettevõtte üleandmisega kaasneb ka ELi kaubamärgi üleandmine, kui ei ole olemas üleandmist reguleeriva õiguse kohast vastupidist kokkulepet või kui asjaolud ei nõua selgelt vastupidist toimimist. Seda sätet kohaldatakse ka ettevõtte üleandmise lepingulise kohustuse suhtes.

3.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, vormistatakse ELi kaubamärgi loovutamine kirjalikult ja selle peavad allkirjastama lepingupooled, kui selline toiming ei tulene kohtuotsusest; vastasel korral on see õigustühine.

4.   Ühe poole taotluse korral märgitakse üleminek registrisse ja avaldatakse.

5.   Ülemineku registreerimise taotlus sisaldab teavet, mis võimaldab teha kindlaks ELi kaubamärgi, uue omaniku ning üleminekuga seotud kaubad ja teenused, samuti üleminekut nõuetekohaselt tõendavad dokumendid kooskõlas lõigetega 2 ja 3. Taotlus võib vajaduse korral täiendavalt sisaldada teavet, mis võimaldab teha kindlaks kaubamärgi uue omaniku esindaja.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse:

a)

ülemineku registreerimise taotluse üksikasjad;

b)

ülemineku tõendamiseks nõutavad dokumendid, võttes arvesse registreeritud omaniku ja õigusjärglase antud nõusolekut;

c)

üksikasjad osalise ülemineku taotluste menetlemiseks, tagades et järelejäänud registreeringu moodustavad kaubad ja teenused ning uus registreering ei kattu ning et uue registreeringu puhul luuakse eraldi toimik, sealhulgas uus registreerimisnumber.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.   Kui lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud tingimused või lõikes 6 osutatud rakendusaktis sätestatud tingimused, mida kohaldatakse ülemineku registreerimise suhtes, ei ole täidetud, teavitab amet taotlejat puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet ülemineku registreerimise taotluse tagasi.

8.   Kahe või enama kaubamärgi ülemineku registreerimiseks võib esitada ühe taotluse, kui registreeritud omanik ja õigusjärglane on kõigil juhtudel samad.

9.   Lõikeid 5 kuni 8 kohaldatakse ka ELi kaubamärgitaotluste suhtes.

10.   Osalise ülemineku puhul loetakse esialgse omaniku poolt esialgse registreeringu kohta tehtud taotlust menetluses olevaks nii järelejäänud registreeringu kui ka uue registreeringu suhtes. Kui sellise taotluse eest tuleb tasuda lõiv ja esialgne omanik on lõivu tasunud, ei ole uus omanik kohustatud tasuma sellise taotluse eest täiendavat lõivu.

11.   Kuni üleminek ei ole registrisse kantud, ei saa õigusjärglane ELi kaubamärgi registreerimisest tulenevaid õigusi teostada.

12.   Kui ametiga suhtlemisel on tarvis kinni pidada tähtaegadest, võib õigusjärglane esitada vastavad teatised ametile pärast seda, kui ülemineku registreerimise taotlus on ametile laekunud.

13.   Kõik dokumendid, millest tuleb teatada ELi kaubamärgi omanikule artikli 98 kohaselt, adresseeritakse omanikuna registreeritud isikule.

Artikkel 21

Agendi nimele registreeritud kaubamärgi üleminek

1.   Kui ELi kaubamärk on registreeritud kaubamärgi omaniku agendi või esindaja nimele ilma selle omaniku loata, on kaubamärgiomanikul õigus nõuda ELi kaubamärgi loovutamist tema kasuks, kui agent või esindaja ei suuda oma tegevust põhjendada.

2.   Omanik võib esitada käesoleva artikli lõike 1 kohase loovutamise taotluse:

a)

artikli 60 lõike 1 punkti b kohaselt ametile kehtetuks tunnistamise taotluse asemel;

b)

artiklis 123 osutatud Euroopa Liidu kaubamärgi kohtule („ELi kaubamärgi kohus“) artikli 128 lõike 1 kohase kehtetuks tunnistamise vastuhagi asemel.

Artikkel 22

Asjaõigus

1.   ELi kaubamärgi võib ettevõttest lahus anda tagatiseks ning see võib olla asjaõiguse esemeks.

2.   Ühe poole taotluse alusel kantakse lõikes 1 osutatud õigused või kõnealuste õiguste üleminek registrisse ja avaldatakse.

3.   Lõike 2 kohaselt registrisse tehtud kanne kustutatakse või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.

Artikkel 23

Sundtäitmine

1.   ELi kaubamärk võib olla sundtäitmise objekt.

2.   ELi kaubamärgi sundtäitmise menetluseks on ainupädevus artikli 19 kohaselt määratud liikmesriikide kohtutel ja asutustel.

3.   Ühe poole taotluse korral märgitakse sundtäitmine registrisse ja avaldatakse.

4.   Lõike 3 kohaselt registrisse tehtud kanne kustutatakse või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.

Artikkel 24

Maksejõuetusmenetlus

1.   ELi kaubamärk võib olla vaid sellise maksejõuetusmenetluse objekt, mis on algatatud liikmesriigis, mille territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese.

Kui võlgnik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/138/EÜ (13) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/24/EÜ (14) vastavalt määratletud kindlustusselts või krediidiasutus, võib ELi kaubamärk olla vaid sellise maksejõuetusmenetluse objekt, mis on algatatud liikmesriigis, kus see ettevõtja või asutus on saanud tegevusloa.

2.   Kui ELi kaubamärk on ühisomandis, kohaldatakse lõiget 1 ühisomaniku osa suhtes.

3.   Kui ELi kaubamärk on maksejõuetusmenetluse objekt, võib pädeva siseriikliku asutuse taotlusel selle kohta teha märke registrisse ning avaldada selle artiklis 116 osutatud Euroopa Liidu kaubamärgibülletäänis.

Artikkel 25

Litsentsimine

1.   ELi kaubamärk võib olla litsentsimise objekt seoses mõnede või kõigi kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud, kogu liidus või mõnes selle osas. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.

2.   ELi kaubamärgi omanik võib kasutada sellest kaubamärgist tulenevaid õigusi sellise litsentsiaadi suhtes, kes rikub litsentsilepingu sätteid seoses:

a)

selle kestusega;

b)

kaubamärgi registreeritud kasutusviisiga;

c)

litsentsi objektiks olevate kaupade ja teenuste ulatusega;

d)

territooriumiga, millel võib kaubamärgi kaubale kinnitada, või

e)

litsentsiaadi valmistatavate kaupade või pakutavate teenuste kvaliteediga.

3.   Ilma et see mõjutaks litsentsilepingu sätete kohaldamist, võib litsentsiaat algatada ELi kaubamärgi rikkumise menetluse üksnes selle omaniku nõusolekul. Ainulitsentsi omanik võib sellise menetluse siiski algatada, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul pärast ametlikku teatamist ise õigusrikkumise suhtes menetlust algatanud.

4.   Igal litsentsiaadil on talle tekitatud kahju hüvitamiseks õigus ühineda õigusrikkumise asjus ELi kaubamärgi omaniku esitatud hagiga.

5.   Ühe poole taotluse korral märgitakse litsentsi andmine või üleandmine seoses ELi kaubamärgiga registrisse ja avaldatakse.

6.   Lõike 5 kohaselt registrisse tehtud kanne kustutatakse või seda muudetakse ühe poole taotluse alusel.

Artikkel 26

Litsentside ja muude õiguste registrisse kandmise menetlus

1.   Artikli 20 lõikeid 5 ja 6 ning nende kohaselt vastu võetud norme ning artikli 20 lõiget 8 kohaldatakse mutatis mutandis artikli 22 lõikes 2 osutatud asjaõiguse seadmise või ülemineku registreerimise, artikli 23 lõikes 3 osutatud sundtäitmise, artikli 24 lõikes 3 osutatud maksejõuetusmenetluses oleku ning artikli 25 lõikes 5 osutatud litsentsi registreerimise või ülemineku suhtes järgmistel tingimustel:

a)

üleminekuga seotud kaupade ja teenuste identifitseerimise nõudeid ei kohaldata asjaõiguse, sundtäitmise ega maksejõuetusmenetluse registreerimise taotluste suhtes;

b)

üleminekut tõendavatele dokumentidele esitatavaid nõudeid ei kohaldata, kui taotluse on teinud ELi kaubamärgi omanik.

2.   Lõikes 1 osutatud õiguste registreerimise taotlus loetakse esitatuks alles siis, kui nõutud lõiv on tasutud.

3.   Litsentsi registreerimise taotlus võib sisaldada taotlust litsentsi registrisse kandmiseks ühe või mitmena järgmistest:

a)

ainulitsentsina;

b)

all-litsentsina, juhul kui selle annab litsentsi saaja, kelle litsents on registrisse kantud;

c)

litsentsina, mis on antud vaid osale kaupadest või teenustest, mille jaoks kaubamärk on registreeritud;

d)

litsentsina, mis on piiratud vaid osaga liidust;

e)

ajutise litsentsina.

Kui esitatakse taotlus litsentsi registrisse kandmiseks esimese lõigu punktides c, d ja e nimetatud litsentsina, tuleb litsentsi registreerimise taotluses märkida need kaubad ja teenused ning liidu osa ja ajavahemik, mille jaoks litsents väljastatakse.

4.   Kui artiklites 22–25, käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 ning muudes käesoleva määruse kohaselt vastu võetud kohaldatavates normides sätestatud registreerimise tingimused ei ole täidetud, teavitab amet taotlejat puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet registreerimistaotluse tagasi.

5.   Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis ELi kaubamärgi taotluste suhtes.

Artikkel 27

Mõju kolmandatele isikutele

1.   ELi kaubamärgi puhul kehtivad artiklites 20, 22 ja 25 osutatud õigustoimingute õiguslikud tagajärjed kolmandatele isikutele kõigis liikmesriikides üksnes osutatud õigustoimingute registrisse kandmisest. Osutatud õigustoimingu õiguslikud tagajärjed kehtivad enne nende registrisse kandmist sellistele kolmandatele isikutele, kes on omandanud ELi kaubamärgiga seotud õigused pärast kõnealuse õigustoimingu kuupäeva, kuid nad olid õiguste omandamise kuupäeval õigustoimingust teadlikud.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata isiku suhtes, kes omandab ELi kaubamärgi või sellega seotud õiguse ettevõtte või selle osa üleandmisega või muu üldõigusjärgluse alusel.

3.   Artiklis 23 osutatud õigustoimingute õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele reguleerivad artikli 19 kohaselt kindlaks määratud liikmesriigi õigusaktid.

4.   Seni kuni liikmesriikide jaoks ei ole jõustunud pankrotiõiguse ühised normid, reguleerib pankrotimenetluste ja sarnaste menetluste õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele selle liikmesriigi õigus, kus selline menetlus esimesena algatatakse kõnealuse valdkonna siseriiklikes õigusaktides või kohaldatavates konventsioonides määratletud tähenduses.

Artikkel 28

ELi kaubamärgi taotlus omandiõiguse objektina

ELi kaubamärgi taotluste suhtes kohaldatakse artikleid 19–27.

Artikkel 29

Litsentse ja muid õigusi käsitleva registrikande kustutamise või muutmise kord

1.   Artikli 26 lõike 1 kohaselt jõustunud registreering kustutatakse või muudetakse ühe asjaomase isiku taotlusel.

2.   Taotlus peab sisaldama asjaomase ELi kaubamärgi registreerimisnumbrit ja selle õiguse üksikasju, mille registreeringu kustutamist või muutmist taotletakse.

3.   Litsentsi, asjaõiguse või sundtäitmise kande kustutamise taotlus loetakse esitatuks pärast nõutava lõivu tasumist.

4.   Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis näitavad, et registreeritud õigust ei ole enam olemas või et litsentsi või muu õiguse omanik nõustub registreeringu kustutamise või muutmisega.

5.   Kui registreeringu kustutamise või muutmise nõuded ei ole täidetud, teatab amet taotlejale puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet registreeringu kustutamise või muutmise taotluse tagasi.

6.   Käesoleva artikli lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis artikli 26 lõike 5 kohaselt toimikutesse tehtud kannete suhtes.

III PEATÜKK

ELi KAUBAMÄRGI TAOTLUS

1. JAGU

Taotluse esitamine ja tingimused

Artikkel 30

Taotluse esitamine

1.   ELi kaubamärgi taotlus esitatakse ametile.

2.   Amet väljastab taotlejale viivitamata kättesaamistõendi, mis sisaldab vähemalt toimiku numbrit, kaubamärgi kujutist, kirjeldust või muud identifitseerimisvahendit, dokumentide liiki ja arvu ning nende vastuvõtmise kuupäeva. Kõnealuse tõendi võib väljastada elektrooniliselt.

Artikkel 31

Taotlusele esitatavad tingimused

1.   ELi kaubamärgi taotluses peab olema:

a)

taotlus ELi kaubamärgi registreerimiseks;

b)

andmed taotleja identifitseerimiseks;

c)

loetelu kaupadest ja teenustest, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse;

d)

kaubamärgi kujutis viisil, mis vastab artikli 4 punkti b nõuetele.

2.   ELi kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv ühe kaupade või teenuste klassi eest ja vajaduse korral ühe või mitme klassi lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest, mis ületab esimest klassi, ning vajaduse korral otsingutasu.

3.   Lisaks lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuetele peab ELi kaubamärgi taotlus vastama käesolevas määruses ja selle kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud vorminõuetele. Kui kõnealuste vorminõuetega on ette nähtud, et kaubamärk esitatakse elektrooniliselt, võib tegevdirektor määrata kindlaks sellise elektroonilise faili vormingud ja maksimumsuuruse.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega määratakse kindlaks taotluse sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 32

Taotluse esitamise kuupäev

ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab ametile dokumendid artikli 31 lõikes 1 sätestatud teabega, tingimusel et taotluse esitamise lõiv tasutakse ühe kuu jooksul alates eespool nimetatud dokumentide esitamisest.

Artikkel 33

Kaupade ja teenuste määramine ja klassifitseerimine

1.   Kaubad ja teenused, mille suhtes kaubamärgi registreerimist taotletakse, klassifitseeritakse kooskõlas klassifitseerimissüsteemiga, mis on kehtestatud 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega („Nizza klassifikatsioon“).

2.   Taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille suhtes taotletakse kaubamärgi õiguskaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult selle alusel määrata kindlaks taotletava õiguskaitse ulatuse.

3.   Lõike 2 kohaldamisel võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi või muid üldmõisteid, kui need vastavad käesolevas artiklis sätestatud selguse ja täpsuse nõuetele.

4.   Amet lükkab taotluse tagasi ebaselgete või ebatäpsete nimetuste või mõistete osas, kui taotleja ei esita vastuvõetavat sõnastust ameti poolt selleks määratud ajavahemiku jooksul.

5.   Üldmõistete, sealhulgas Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetuste kasutamist tõlgendatakse nii, et see hõlmaks kõiki nimetuse või mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Selliste mõistete või nimetuste kasutamist ei tõlgendata nii, et see hõlmaks nõuet seoses kaupade või teenustega, mida ei saa nii mõista.

6.   Kui taotleja taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitab taotleja kaubad ja teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette märgitakse selle klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja esitab rühmad klasside järjekorras.

7.   Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisega sarnasteks selle põhjal, et nad kuuluvad samasse Nizza klassifikatsiooni klassi. Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisest erinevaks selle põhjal, et nad kuuluvad Nizza klassifikatsiooni erinevatesse klassidesse.

8.   Selliste ELi kaubamärkide omanikud, mida on taotletud enne 22. juunit 2012 ja mis on registreeritud seoses Nizza klassifikatsiooni klassi kogu päisega, võivad avaldada, et nende kavatsus taotluse esitamise kuupäeval oli taotleda kaitset seoses kaupade või teenustega, mis ei ole hõlmatud kõnealuse klassi päise sõnasõnalise tähendusega, kui nii määratud kaubad ja teenused kuuluvad Nizza klassifikatsiooni sellise redaktsiooni kõnealuse klassi tähestikulisse loetellu, mis kehtis taotluse esitamise kuupäeval.

Avaldus esitatakse ametile hiljemalt 24. septembriks 2016 ning selles märgitakse selgelt, täpselt ja konkreetselt omaniku algse kavatsusega hõlmatud kaubad ja teenused, mis ei ole selgelt hõlmatud klassi päises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega. Amet võtab asjakohaseid meetmeid registri vastavaks muutmiseks. Võimalus esitada avaldus kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga ei piira artikli 18, artikli 47 lõike 2, artikli 58 lõike 1 punkti a ega artikli 64 lõike 2 kohaldamist.

ELi kaubamärgid, mille kohta ei ole teises lõigus osutatud tähtaja jooksul avaldust esitatud, laienevad alates kõnealuse tähtaja lõpust ainult nendele kaupadele ja teenustele, mis on selgelt hõlmatud asjaomase klassi päises esitatud nimetuste sõnasõnalise tähendusega.

9.   Kui registrit muudetakse, ei takista artikli 9 alusel ELi kaubamärgist tulenevad ainuõigused kolmandal isikul jätkata kaubamärgi kasutamist kaupade või teenuste osas, kui kaubamärgi kasutamine nende kaupade või teenuste osas:

a)

algas enne seda, kui registrit muudeti, ja

b)

ei rikkunud kaubamärgi omaniku õigusi, mis põhinevad sel ajal registrisse kantud kaupade ja teenuste sõnasõnalisel tähendusel.

Lisaks ei anna registrisse kantud kaupade või teenuste loetelu muutmine ELi kaubamärgi omanikule õigust vaidlustada hiljem registreeritud kaubamärki või taotleda selle kehtetuks tunnistamist järgmistel juhtudel ja tingimustel:

a)

hilisemat kaubamärki kasutati või kaubamärgi registreerimise taotlus esitati kaupade või teenuste osas enne seda, kui registrit muudeti, ja

b)

kaubamärgi kasutamisega nende kaupade või teenuste osas ei rikutud või ei oleks rikutud kaubamärgi omaniku õigusi, mis põhinevad sel ajal registrisse kantud kaupade ja teenuste sõnasõnalisel tähendusel.

2. JAGU

Prioriteet

Artikkel 34

Prioriteediõigus

1.   Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu poolte hulka kuuluvas riigis või sellele riigile nõuetekohaselt kaubamärgitaotluse esitanud isikul või tema õigusjärglasel on eesõigus esitada ELi kaubamärgi taotlus sama kaubamärgi ning samade või neis sisalduvate kaupade ja teenuste suhtes, mille tarvis taotlus on esitatud, kuue kuu jooksul alates esimese taotluse esitamise kuupäevast.

2.   Prioriteeti andvana tunnustatakse iga taotlust, mille esitamist on vastavalt taotluse esitamise riigi siseriiklikule seadusele või vastavalt kahe- või mitmepoolsetele lepingutele võimalik lugeda samaväärseks taotluse nõuetekohase riigisisese esitamisega.

3.   Taotluse nõuetekohase riigisisese esitamise all mõistetakse niiviisi esitatud taotlust, mille järgi on võimalik kindlaks määrata esitamiskuupäev, sõltumata taotluse tulemusest.

4.   Hilisem taotlus, mis käsitleb sama kaubamärki kui varasem esmane taotlus ning on esitatud samas riigis või samale riigile, loetakse prioriteedi määramisel esmaseks taotluseks, juhul kui varasem taotlus oli hilisema taotluse esitamise kuupäevaks tagasi võetud, sellest oli loobutud või see rahuldamata jäetud, ilma et seda oleks avalikustatud ja ilma et sellest oleks tekkinud mingisuguseid õigusi, ning eeldusel, et see ei ole veel olnud prioriteedinõude aluseks. Varasemat taotlust ei või sellisel juhul pidada hiljem prioriteedinõude aluseks.

5.   Kui esimene taotlus on esitatud riigis, mis ei ole Pariisi konventsiooni ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu pool, kohaldatakse lõikeid 1–4 üksnes sel määral, mil kõnealune riik annab kooskõlas avaldatud uurimistulemustega ametile esitatud esimese taotluse alusel käesoleva määrusega ette nähtud tingimustega samaväärse toimega eesõiguse. Vajaduse korral palub tegevdirektor komisjonil kaaluda võimalust uurida, kas esimese lause kohane riik näeb ette sellise samaväärse kohtlemise. Kui komisjon teeb kindlaks, et vastastikune kohtlemine kooskõlas esimese lausega on ette nähtud, avaldab ta vastava teate Euroopa Liidu Teatajas.

6.   Lõiget 5 hakatakse kohaldama alates päevast, kui Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse teade, mille kohaselt vastastikune kohtlemine on ette nähtud, kui teates ei sätestata varasemat kohaldamise alguse kuupäeva. Lõike 5 kohaldamine lõppeb päeval, mil Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse komisjoni teade selle kohta, et vastastikune kohtlemine ei ole enam ette nähtud, kui teates ei sätestata varasemat kohaldamise lõppemise kuupäeva.

7.   Lõigetes 5 ja 6 osutatud teated avaldatakse ka ameti teatajas.

Artikkel 35

Prioriteedinõude esitamine

1.   Prioriteedinõue esitatakse koos ELi kaubamärgi taotlusega ja need sisaldavad varasema taotluse kuupäeva, numbrit ja riiki. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse kolme kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega täpsustatakse, millised dokumendid tuleb esitada varasema taotluse prioriteedi nõudmiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 1. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Tegevdirektor võib ette näha, et dokumendid, mille taotleja esitab prioriteedinõude tõendamiseks, võivad sisaldada vähem teavet, kui on ette nähtud lõike 2 kohaselt vastu võetud täpsustustes, tingimusel et nõutav teave on ametile kättesaadav muudest allikatest.

Artikkel 36

Prioriteediõiguse toime

Prioriteediõiguse toimel käsitatakse prioriteedikuupäeva ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevana, et otsustada, millised õigused on ülimuslikud.

Artikkel 37

Liidu taotluse ja riigisisese taotluse võrdsus

ELi kaubamärgi taotlus, mis on registreeritud selle esitamise kuupäevaga, on liikmesriikides sama toimega kui tavapärane riigisisene taotlus, võttes asjakohasel juhul arvesse ELi kaubamärgi taotluse prioriteedinõuet.

3. JAGU

Näituseprioriteet

Artikkel 38

Näituseprioriteet

1.   Kui ELi kaubamärgi taotleja on tooteid või teenuseid taotletava kaubamärgi all esitlenud Pariisis 22. novembril 1928. aastal alla kirjutatud ning viimati 30. novembril 1972. aastal muudetud rahvusvaheliste näituste konventsiooni kohasel ametlikul või ametlikult tunnustatud näitusel ning esitab taotluse kuue kuu jooksul pärast seda, kui tooteid või teenuseid taotletava kaubamärgi all esimest korda esitleti, võib ta artikli 36 kohast prioriteeti taotleda nimetatud kuupäevast alates. Prioriteedinõue esitatakse koos ELi kaubamärgi taotlusega.

2.   Taotleja, kes soovib nõuda prioriteeti lõike 1 kohaselt, esitab tõendid selle kohta, et kaupu või teenuseid esitleti taotletava kaubamärgi all, kolme kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast.

3.   Liikmesriigis või kolmandas riigis antud näituseprioriteet ei pikenda artiklis 34 sätestatud prioriteedi tähtaega.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse tõendite liigid ja üksikasjad, mis tuleb esitada käesoleva artikli lõike 2 kohase näituseprioriteedi nõudmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. JAGU

Riigisisese kaubamärgi vanemus

Artikkel 39

Riigisisese kaubamärgi vanemuse nõudmine ELi kaubamärgi taotluses või pärast taotluse esitamist

1.   Liikmesriigis registreeritud varasema kaubamärgi, sealhulgas Beneluxi maades registreeritud kaubamärgi või liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste lepingute alusel registreeritud kaubamärgi omanik, kes taotleb identse kaubamärgi registreerimist ELi kaubamärgina kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed nendega või sisalduvad neis, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, võib nõuda ELi kaubamärgile varasema kaubamärgi vanemust liikmesriigis, kus või mille jaoks see on registreeritud.

2.   Vanemuse nõue esitatakse koos ELi kaubamärgi taotlusega või kahe kuu jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning see hõlmab liikmesriiki või liikmesriike, kus või kelle jaoks kaubamärk on registreeritud, asjaomase registreeringu numbrit ja taotluse esitamise kuupäeva ning kaupu ja teenuseid, mille jaoks kaubamärk on registreeritud. Kui taotluses esitatakse ühe või mitme registreeritud varasema kaubamärgi vanemuse nõue, esitatakse vanemuse nõuet tõendavad dokumendid kolme kuu jooksul alates kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevast. Kui taotleja soovib vanemuse nõude esitada pärast kaubamärgi taotluse esitamist, tuleb vanemuse nõuet tõendavad dokumendid esitada ametile kolme kuu jooksul alates vanemuse nõude kättesaamisest.

3.   Käesoleva määruse alusel on vanemuse ainus toime, et kui ELi kaubamärgi omanik loobub varasemast kaubamärgist või laseb sellel aeguda, siis on tal edasi samad õigused, nagu tal oleksid olnud siis, kui varasem kaubamärk oleks endiselt registreeritud.

4.   ELi kaubamärgile nõutud vanemus lõppeb, kui varasem kaubamärk, millele vanemust nõutakse, tunnistatakse kehtetuks või tühistatakse. Kui varasem kaubamärk tühistatakse, siis vanemus lõppeb, tingimusel et tühistamine jõustub enne ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva.

5.   Amet teavitab Beneluxi intellektuaalomandi bürood või asjaomase liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametit tulemuslikust vanemuse nõudest.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse, milliseid dokumente tuleb esitada riigisisese kaubamärgi või liikmesriigi suhtes kehtivate rahvusvaheliste lepingute kohaselt registreeritud kaubamärgi vanemuse nõudmiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 2. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.   Tegevdirektor võib otsustada, et dokumendid, mille taotleja esitab vanemuse nõude tõendamiseks, võivad sisaldada vähem teavet, kui on ette nähtud lõike 6 kohaselt vastu võetud täpsustustes, tingimusel et nõutav teave on ametile kättesaadav muudest allikatest.

Artikkel 40

Riigisisese kaubamärgi vanemuse nõudmine pärast ELi kaubamärgi registreerimist

1.   ELi kaubamärgi omanik, kes on ka liikmesriigis identsete kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse kaubamärgi, sealhulgas Beneluxi maades registreeritud kaubamärgi või liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste lepingute alusel registreeritud varasema kaubamärgi omanik, võib kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud või milles need sisalduvad, nõuda varasema kaubamärgi vanemust selle liikmesriigi puhul, kus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud vanemuse nõuded sisaldavad ELi kaubamärgi registreerimisnumbrit, kaubamärgiomaniku nime ja aadressi, liikmesriiki või liikmesriike, kus või kelle jaoks on varasem kaubamärk registreeritud, asjaomase registreeringu numbrit ja taotluse esitamise kuupäeva, kaupu ja teenuseid, mille suhtes kaubamärk on registreeritud ning mille suhtes vanemust nõutakse, ning tõendavaid dokumente, mis on ette nähtud artikli 39 lõike 6 kohaselt vastu võetud õigusnormides.

3.   Kui vanemuse nõudmisele esitatavad nõuded ei ole täidetud, siis teavitab amet ELi kaubamärgi omanikku puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet nõude tagasi.

4.   Kohaldatakse artikli 39 lõikeid 3, 4, 5 ja 7.

IV PEATÜKK

REGISTREERIMISKORD

1. JAGU

Taotluste menetlemine

Artikkel 41

Taotluse esitamise tingimuste kontrollimine

1.   Amet kontrollib, kas:

a)

ELi kaubamärgi taotlus vastab esitamiskuupäeva määramise nõuetele vastavalt artiklile 32;

b)

ELi kaubamärgi taotlus vastab artikli 31 lõikes 3 osutatud tingimustele ja nõuetele;

c)

lõiv klassi kohta on tasutud ettenähtud aja jooksul, kui see on asjakohane.

2.   Kui ELi kaubamärgi taotlus ei vasta lõikes 1 osutatud tingimustele, palub amet taotluse esitajal puudused kõrvaldada või tasuda maksmata lõivu kahe kuu jooksul alates teate saamisest.

3.   Kui lõike 1 punkti a kohaselt kindlakstehtud puudusi ei ole kõnealuse aja jooksul kõrvaldatud või maksmata lõivu tasutud, ei käsitleta taotlust ELi kaubamärgi taotlusena. Kui taotluse esitaja täidab ameti nõudmised, määrab amet taotluse esitamise kuupäevaks kuupäeva, mil kindlakstehtud puudused on kõrvaldatud või maksmata lõiv tasutud.

4.   Kui lõike 1 punkti b kohaselt kindlakstehtud puudusi ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, ei võta amet taotlust menetlusse.

5.   Kui lõike 1 punkti c kohaselt kindlakstehtud maksmata lõivu ei ole määratud tähtaja jooksul tasutud, loetakse taotlus tagasivõetuks, kui ei ole selge, milliseid kaupade või teenuste kategooriaid tasutud summa hõlmab. Kui puuduvad muud kriteeriumid, et otsustada, milliste klasside katmiseks on summa mõeldud, arvestab amet klasse klassifikatsiooni järjekorras. Taotlus loetakse tagasivõetuks nende klasside osas, mille eest klassilõivu ei ole tasutud või mille eest see ei ole tasutud täies ulatuses.

6.   Kui prioriteedinõuet käsitlevad nõuded ei ole täidetud, tähendab see prioriteedi kaotamist ELi kaubamärgi taotluse puhul.

7.   Kui riigisisese kaubamärgi vanemuse nõude tingimused ei ole täidetud, tähendab see, et vanemust ei või enam nõuda ELi kaubamärgi taotluse puhul.

8.   Kui lõike 1 punktides b ja c nimetatud nõuete täitmata jätmine on seotud ainult mõne kauba või teenusega, siis lükkab amet taotluse tagasi, prioriteediõigus kaob või vanemusõigus lõppeb ainult nende kaupade ja teenuste suhtes.

Artikkel 42

Absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimine

1.   Kui kaubamärki ei või artikli 7 kohaselt registreerida mõne või kõigi ELi kaubamärgi taotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste puhul, lükatakse taotlus tagasi nende kaupade või teenuste osas.

2.   Taotlust ei lükata tagasi enne, kui taotlejale on antud võimalus taotlus tagasi võtta, seda muuta või esitada oma märkused. Selleks teatab amet taotlejale registreerimisest keeldumise põhjused ja määrab tähtaja, mille jooksul ta võib taotluse tagasi võtta, seda muuta või esitada oma märkused. Kui taotleja ei suuda registreerimisest keeldumise põhjusi kõrvaldada, siis keeldub amet registreerimisest täielikult või osaliselt.

2. JAGU

Otsingud

Artikkel 43

Otsinguaruanne

1.   Kui ELi kaubamärgi taotleja seda taotluse esitamise ajal taotleb, koostab amet Euroopa Liidu otsinguaruande („ELi otsinguaruanne“), milles ta loetleb need leitud varasemad ELi kaubamärgid või ELi kaubamärgi taotlused, millele tuginedes võib artikli 8 alusel keelduda taotletava ELi kaubamärgi registreerimisest.

2.   Kui taotluse esitaja taotleb ELi kaubamärgi taotluse esitamise ajal, et liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid koostaksid otsinguaruande, ja kui asjakohane otsingulõiv on taotluse esitamise lõivu maksmiseks ette nähtud tähtaja jooksul tasutud, edastab amet ELi kaubamärgi taotluse koopia viivitamata iga liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile, kes on teatanud ametile oma otsusest teha seoses ELi kaubamärgi taotlusega otsing oma kaubamärgiregistris.

3.   Lõikes 2 osutatud liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid edastavad otsinguaruande, milles loetletakse need asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides kehtivad varasemad riigisisesed kaubamärgid, riigisisese kaubamärgi taotlused või rahvusvaheliste lepingute kohaselt registreeritud kaubamärgid, millele tuginedes võib artikli 8 alusel keelduda taotletava ELi kaubamärgi registreerimisest, või märgitakse, et otsingu käigus selliseid õigusi ei selgunud.

4.   Olles konsulteerinud artiklis 153 ette nähtud haldusnõukoguga („haldusnõukogu“), määrab amet kindlaks aruannete sisu ja nendega seotud üksikasjaliku korra.

5.   Amet maksab igale tööstusomandi õiguskaitse keskametile teatava summa iga lõike 3 kohaselt esitatud otsinguaruande eest. Summa on sama suur iga tööstusomandi õiguskaitse keskameti jaoks ja see määratakse kindlaks eelarvekomitee otsusega, mille liikmesriikide esindajad peavad vastu võtma kolmeneljandikulise häälteenamusega.

6.   Amet edastab ELi kaubamärgi taotlejale taotletud ELi otsinguaruande ja kõik laekunud liikmesriikide aruanded, mida taotleti.

7.   Amet teatab ELi kaubamärgi taotluse avaldamise korral ELi otsinguaruandes nimetatud varasemate ELi kaubamärkide või ELi kaubamärgi taotluste omanikele ELi kaubamärgi taotluse avaldamisest. Seda tehakse sõltumata sellest, kas taotleja palus, et talle saadetakse ELi otsinguaruanne, välja arvatud juhul, kui varasema registreeringu või taotluse omanik palub end mitte teavitada.

3. JAGU

Taotluse avaldamine

Artikkel 44

Taotluse avaldamine

1.   Kui tingimused, millele ELi kaubamärgi taotlus peab vastama, on täidetud, avaldatakse taotlus artikli 46 kohaldamisel selles osas, mida ei ole artikli 42 kohaselt tagasi lükatud. Taotluse avaldamine ei piira teavet, mis on juba tehtud üldsusele kättesaadavaks muul viisil vastavalt käesolevale määrusele või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktidele.

2.   Kui taotlus lükatakse artikli 42 kohaselt tagasi pärast selle avaldamist, avaldatakse taotluse tagasilükkamise otsus siis, kui see on jõustunud.

3.   Kui taotluse avaldamisel tehakse ametile omistatav viga või eksimus, parandab amet omal algatusel või taotleja taotlusel vea või eksimuse ning avaldab vigade paranduse.

Kui parandamist nõuab taotleja, siis kohaldatakse artikli 49 lõike 3 kohaselt vastu võetud norme mutatis mutandis.

4.   Artikli 46 lõiget 2 kohaldatakse ka siis, kui parandus on seotud kaupade või teenuste loetelu või kaubamärgi esitusega.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles sätestatakse avaldatud taotluses sisalduvad üksikasjad. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. JAGU

Kolmandate isikute vastuväited ja vastulause

Artikkel 45

Kolmandate isikute märkused

1.   Iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organisatsioon, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kauplejaid või tarbijaid, võib esitada ametile kirjalikke märkusi, milles selgitatakse, millistel artiklite 5 ja 7 kohastel põhjustel ei tohiks kaubamärki registreerida ex officio.

Esimeses lõigus nimetatud isikud ning rühmad ja organisatsioonid ei osale ametis toimuvas menetluses.

2.   Kolmandate isikute märkused esitatakse enne vastulause esitamise perioodi lõppu või juhul, kui kaubamärgi vastu on esitatud vastulause, siis enne vastulause kohta lõppotsuse tegemist.

3.   Lõikes 1 osutatud esitamine ei piira ameti õigust uurida omal algatusel mis tahes ajal enne registreerimist uuesti absoluutseid põhjusi, kui see on asjakohane.

4.   Lõikes 1 osutatud märkused edastatakse taotluse esitajale, kes võib neid kommenteerida.

Artikkel 46

Vastulause

1.   Kolme kuu jooksul pärast ELi kaubamärgi taotluse avaldamist võivad järgmise isikud esitada vastulause kaubamärgi registreerimisele põhjendusega, et kaubamärki ei tohi registreerida artikli 8 kohaselt:

a)

artikli 8 lõikes 2 osutatud varasemate kaubamärkide omanikud ja litsentsiaadid, kellel on kõnealuste kaubamärkide omanike luba seoses artikli 8 lõigetega 1 ja 5;

b)

artikli 8 lõikes 3 osutatud kaubamärkide omanikud;

c)

artikli 8 lõikes 4 osutatud varasemate kaubamärkide või tähiste omanikud ning isikud, kes on asjaomase siseriikliku õiguse alusel volitatud neid õigusi kasutama;

d)

isikud, kes on asjaomaste liidu õigusaktide või siseriikliku õiguse kohaselt volitatud kasutama artikli 8 lõikes 6 osutatud õigusi.

2.   Lõikes 1 sätestatud tingimusi arvesse võttes võib vastulause kaubamärgi registreerimise kohta esitada ka artikli 49 lõike 2 teise lause kohaselt muudetud taotluse avaldamise korral.

3.   Vastulause esitatakse kirjalikult ja see peab sisaldama selle aluseks olevaid põhjusi. Vastulause loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastulause esitamise lõivu tasumist.

4.   Ameti määratava aja jooksul võib vastulause esitaja esitada oma vastulause toetuseks fakte, tõendeid ja argumente.

Artikkel 47

Vastulause menetlemine

1.   Vastulause menetlemise käigus kutsub amet pooli nii sageli kui vajalik ning ameti määratud tähtaja jooksul esitama märkused teiste poolte või ameti enese edastatud teadete kohta.

2.   Taotleja nõudel peab vastulause esitanud varasema ELi kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat ELi kaubamärki on liidus tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud ja millele ta viitab vastulause põhjenduses, viie aasta jooksul enne ELi kaubamärgi taotluse esitamise või prioriteedikuupäeva või et mittekasutamine on põhjendatud, tingimusel et varasem ELi kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi. Kui varasemat ELi kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see vastulause menetlemisel registreerituks ainult nende kaupade või teenuste jaoks.

3.   Lõiget 2 kohaldatakse ka artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud varasemate riigisiseste kaubamärkide suhtes, asendades kasutuse liidus kasutusega liikmesriigis, kus varasem kaubamärk on kaitstud.

4.   Kui amet peab seda vajalikuks, võib ta teha pooltele ettepaneku sõlmida kokkulepe.

5.   Kui vastulause menetlemisel ilmneb, et kaubamärki ei saa registreerida mõnele või kõigile kaupadele või teenustele, mille suhtes ELi kaubamärgi taotlus on esitatud, lükatakse taotlus tagasi kõnealuste kaupade või teenuste osas. Vastupidisel juhul lükatakse vastulause tagasi.

6.   Otsus taotluse tagasilükkamise kohta avaldatakse siis, kui see on jõustunud.

Artikkel 48

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks artiklites 46 ja 47 sätestatud vastulausete esitamise ja menetlemise üksikasjad.

5. JAGU

Taotluse tagasivõtmine, piiramine, muutmine ja osadeks jagamine

Artikkel 49

Taotluse tagasivõtmine, piiramine ja muutmine

1.   Taotluse esitaja võib ELi kaubamärgi taotluse igal ajal tagasi võtta või piirata selles loetletud kaupade või teenuste loetelu. Kui taotlus on juba avaldatud, avaldatakse ka taotluse tagasivõtmine või piiramine.

2.   Muus osas võib ELi kaubamärgi taotlust taotleja nõudel muuta ainult selleks, et parandada taotleja nime või aadressi, sõnastust või kirjavigu või ilmseid vigu, kui selline parandamine ei muuda märkimisväärselt kaubamärki ega pikenda kaupade või teenuste loetelu. Kui muudatused mõjutavad kaubamärgi kujutist või kaupade või teenuste loetelu ja kui need tehakse pärast taotluse avaldamist, avaldatakse kaubamärgi taotlus muudetud kujul.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks taotluste muutmise menetluse üksikasjad.

Artikkel 50

Taotluse osadeks jagamine

1.   Taotleja võib taotluse jagada osadeks, avaldades, et mõnede algses taotluses sisalduvate kaupade või teenuste kohta esitatakse üks või mitu jagatud taotlust. Jagatud taotlusega hõlmatud kaubad või teenused ei tohi kattuda kaupade või teenustega, mida hõlmab algne taotlus või muud jagatud taotlused.

2.   Osadeks jagamist käsitlevat avaldust ei võeta vastu:

a)

enne kui vastulausete osakonna otsus on muutunud lõplikuks või kui vastulause menetlemine on muul viisil lõpetatud olukorras, kus algse taotluse suhtes on esitatud vastulause ja jagatud taotlus toob õigusliku tagajärjena kaasa vastulause objektiks olevate kaupade või teenuste jagamise;

b)

enne artikli 32 kohase taotluse esitamise kuupäeva kinnitamist ameti poolt ja artikli 46 lõikega 1 ette nähtud vastulause esitamise tähtaja jooksul.

3.   Osadeks jagamist käsitleva avalduse eest tuleb tasuda lõiv. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui lõiv on tasutud.

4.   Kui amet leiab, et lõikes 1 ja lõike 9 punkti a kohaselt vastu võetud normides sätestatud nõuded ei ole täidetud, palub ta taotlejal kõrvaldada tuvastatud puudused ameti määratud tähtaja jooksul. Kui puudusi pole enne määratud tähtaja lõppemist kõrvaldatud, lükkab amet jagamisavalduse tagasi.

5.   Jagamine jõustub sellel kuupäeval, kui see märgitakse ameti peetavasse algset taotlust käsitlevasse toimikusse.

6.   Kõik enne seda kuupäeva, mil amet saab kätte osadeks jagamist käsitleva avalduse, esitatud algset taotlust käsitlevad nõuded ja taotlused ning tasutud lõivud loetakse jagatud taotluse või taotluste puhul samuti esitatuks või makstuks. Enne osadeks jagamist käsitleva avalduse kättesaamise kuupäeva nõuetekohaselt makstud lõive algse taotluse eest ei hüvitata.

7.   Algse taotluse esitamise kuupäev ning prioriteedi- ja vanemuskuupäev jäävad jagatud taotluse puhul samaks.

8.   Kui osadeks jagamist käsitlev avaldus on seotud taotlusega, mis on artikli 44 kohaselt juba avaldatud, avaldatakse teave jagamise kohta. Jagatud taotlus avaldatakse. Avaldamine ei tähenda uue vastulausete esitamise tähtaja kulgemise algust.

9.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse:

a)

lõike 1 kohase taotluse osadeks jagamist käsitleva avalduse sisu üksikasjad;

b)

taotluse osadeks jagamist käsitleva avalduse menetlemise üksikasjad, misläbi tagatakse, et jagatud taotluse puhul luuakse eraldi toimik, mis sisaldab uut taotluse numbrit;

c)

jagatud taotluse lõike 8 kohaselt avaldamise üksikasjad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6. JAGU

Registreerimine

Artikkel 51

Registreerimine

1.   Kui taotlus vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja kui artikli 46 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul ei ole esitatud vastulauset või kui mis tahes esitatud vastulaused on lõplikult kõrvaldatud tagasivõtmise, tagasilükkamise või muu meetme tulemusel, kantakse kaubamärk ja artikli 111 lõikes 2 osutatud üksikasjad registrisse. Registreering avaldatakse.

2.   Amet väljastab registreerimistunnistuse. Kõnealuse registreerimistunnistuse võib väljastada elektrooniliselt. Amet väljastab tunnistuste kinnitatud või kinnitamata väljavõtted, mille eest tuleb tasuda lõiv, kui kõnealuseid väljavõtteid ei väljastata elektrooniliselt.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud registreerimistunnistuse sisu üksikasjad ja vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

V PEATÜKK

ELi KAUBAMÄRKIDE KEHTIVUS, PIKENDAMINE, MUUTMINE JA OSADEKS JAGAMINE

Artikkel 52

Registreerimise kehtivus

ELi kaubamärk registreeritakse kümneks aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast. Registreeringu kehtivust võib pikendada artikli 53 kohaselt kümneaastaste ajavahemike kaupa.

Artikkel 53

Pikendamine

1.   ELi kaubamärgi registreeringu kehtivust pikendatakse ELi kaubamärgi omaniku või tema poolt sõnaselgelt volitatud isiku taotlusel, kui lõiv on tasutud.

2.   Amet teatab registreeringu kehtivuse lõppemisest ELi kaubamärgi omanikule ja kõigile isikutele, kellel on seoses ELi kaubamärgiga registreeritud õigused, vähemalt kuus kuud enne kõnealuse kehtivuse lõppemist. Kui nimetatud teavet ei edastata, ei vastuta amet selle eest ning see ei mõjuta registreeringu kehtivuse lõppemist.

3.   Pikendamistaotlus esitatakse kuue kuu jooksul enne registreeringu kehtivuse lõppemist. Pikendamise baaslõiv ja asjakohasel juhul ühe või mitme klassi lõiv iga kaupade ja teenuste klassi eest, mis ületab esimest klassi, makstakse samuti selle tähtaja jooksul. Kui seda ei ole tehtud, võib taotluse esitada ja lõivu tasuda ka kuue kuu jooksul pärast registreeringu kehtivuse lõppemist, tingimusel et pikendamise lõivu tasumisega hilinemise eest või pikendamistaotluse hilise esitamise eest tasutakse nimetatud lisatähtaja jooksul täiendav lõiv.

4.   Pikendamistaotluses märgitakse:

a)

kehtivuse pikendamist taotleva isiku nimi;

b)

ELi kaubamärgi registreerimisnumber, mille pikendamist taotletakse;

c)

kui pikendamist taotletakse vaid osale registreeritud kaupadest ja teenustest, siis märge nende klasside või kaupade ja teenuste kohta, mille jaoks pikendamist taotletakse, või märge nende klasside või kaupade ja teenuste kohta, millele pikendamist ei taotleta, grupeerituna vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ees on klassi number, kuhu antud kaupade või teenuste rühm kuulub, ning rühmad esitatakse Nizza klassifikatsiooni klasside järjestuses.

Kui tehakse lõikes 3 osutatud makse, loetakse see pikendamistaotluseks juhul, kui see sisaldab kogu vajalikku teavet makse sihtotstarbe kindlakstegemiseks.

5.   Kui taotlus esitatakse või lõiv tasutakse ainult seoses osa kaupade või teenustega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud, pikendatakse registreeringut ainult nende kaupade või teenuste suhtes. Kui tasutud lõiv ei ole piisav kõigi nende kauba- ja teenuseklasside katmiseks, mille suhtes pikendust taotletakse, siis pikendatakse registreeringut juhul, kui on selge, millist klassi või milliseid klasse lõiv katma peab. Muude kriteeriumide puudumise korral arvestab amet klasse klassifitseerimise järjekorra alusel.

6.   Registreeringu pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu. Pikendamise kohta tehakse registrikanne.

7.   Kui pikendamistaotlus esitatakse lõikes 3 osutatud tähtaegade jooksul, kuid muud käesolevas artiklis sätestatud registreeringu pikendamist käsitlevad tingimused ei ole täidetud, teavitab amet taotlejat puudustest.

8.   Kui pikendamistaotlust ei esitata või kui see esitatakse pärast lõikes 3 ette nähtud tähtaja möödumist või kui lõivu pole tasutud või kui see tasutakse alles pärast kõnealuse tähtaja möödumist või kui lõikes 7 osutatud puudused ei ole nimetatud ajavahemiku jooksul kõrvaldatud, teeb amet kindlaks, et registreering on kehtivuse kaotanud, ja teavitab sellest asjakohaselt ELi kaubamärgi omanikku. Kui registreeringu kehtivuse kaotamise kindlakstegemise otsus on muutunud lõplikuks, kustutab amet kaubamärgi registrist. Kustutamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppemist. Kui pikendamise eest on lõiv tasutud, kuid registreeringut ei pikendata, makstakse lõiv tagasi.

9.   Kui kahel või enamal kaubamärgil on samad omanikud või esindajad, võib tingimusel et kõikide kaubamärkide eest tasutakse nõutav lõiv, esitada nende kohta ühe pikendamistaotluse.

Artikkel 54

Muutmine

1.   ELi kaubamärki ei muudeta registris registreerimisperioodi ega selle pikendamise ajal.

2.   Kui ELi kaubamärk sisaldab omaniku nime ja aadressi, võib nende muutmise omaniku nõudel siiski registreerida, kui see ei muuda esialgselt registreeritud kaubamärgi olemust.

3.   Muutmise taotlus sisaldab kaubamärgi elementi, mida soovitakse muuta, ning selle elemendi muudetud versiooni.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse muutmise taotluse sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud. Kui lõiv ei ole tasutud või ei ole täielikult tasutud, siis teavitab amet sellest taotlejat. Kui samale omanikule kuuluvas kahes või enamas registreeringus soovitakse muuta sama elementi, võib selle kohta esitada ühe taotluse. Nõutav lõiv tuleb maksta iga muudetava registreeringu eest. Kui registreeringu muutmisele esitatavad nõuded ei ole täidetud, siis teavitab amet taotlejat puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet taotluse tagasi.

5.   Muutmise registreeringu avaldamine sisaldab muudetud ELi kaubamärgi esitust. Kolmandad isikud, kelle õigusi muutmine võib mõjutada, võivad kaubamärgi registreerimise vaidlustada kolme kuu jooksul pärast avaldamist. Muutmise registreeringu avaldamise suhtes kohaldatakse artikleid 46 ja 47 ning artikli 48 kohaselt vastu võetud norme.

Artikkel 55

Nime või aadressi muutmine

1.   ELi kaubamärgi omaniku nime või aadressi muutmine, mis ei tähenda ELi kaubamärgi muutmist artikli 54 lõike 2 kohaselt ja mis ei ole ELi kaubamärgi täieliku või osalise ülemineku tagajärg, kantakse omaniku nõudel registrisse.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nime või aadressi muutmise taotluse sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kui samale omanikule kuuluvas kahes või enamas registreeringus soovitakse muuta nime või aadressi, võib selle kohta esitada ühe taotluse.

3.   Kui muutmise registrisse kandmiseks esitatavad nõuded ei ole täidetud, siis teavitab amet ELi kaubamärgi omanikku puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet taotluse tagasi.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka registreeritud esindaja nime või aadressi muutmise suhtes.

5.   ELi kaubamärgi taotlustele kohaldatakse lõikeid 1–4. Muudatus kantakse ameti peetavasse ELi kaubamärgi taotluse toimikusse.

Artikkel 56

Registreerimise osadeks jagamine

1.   ELi kaubamärgi omanik võib registreerimise jagada osadeks, deklareerides, et mõnede algses registreerimises sisalduvate kaupade või teenuste kohta esitatakse üks või mitu jagatud registreerimist. Jagatud registreerimisega hõlmatud kaubad või teenused ei kata kaupu või teenuseid, mida hõlmab algne registreerimine või muud jagatud registreerimised.

2.   Jagamist käsitlevat avaldust ei võeta vastu:

a)

kui algse registreerimise suhtes on ametile esitatud taotlus õiguste tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui selline jagatud registreerimine põhjustab õiguste tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitleva taotluse objektiks olevate kaupade või teenuste jagamise, enne kui tühistamisosakonna otsus on muutunud lõplikuks või kui menetlused on muul viisil lõpetatud;

b)

kui ELi kaubamärgi kohtusse on esitatud vastuhagi kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui selline jagamist käsitlev avaldus põhjustab vastuhagi objektiks olevate kaupade ja teenuste jagamise, enne kui registrisse on artikli 128 lõike 6 kohaselt tehtud märge ELi kaubamärgi kohtu otsuse kohta.

3.   Kui lõikes 1 sätestatud ja lõikes 8 osutatud rakendusaktide nõuded ei ole täidetud või jagatud registreeringu moodustavate kaupade ja teenuste loetelu kattub algsesse registreeringusse jäävate kaupade ja teenustega, siis palub amet ELi kaubamärgi omanikul kõrvaldada leitud puudused ameti määratud tähtaja jooksul. Kui puudusi pole enne määratud tähtaja lõppemist kõrvaldatud, lükkab amet jagamisavalduse tagasi.

4.   Jagamist käsitleva avalduse eest tuleb maksta lõivu. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud.

5.   Jagamine jõustub registrisse kandmise kuupäeval.

6.   Kõik enne seda kuupäeva, mil amet saab kätte jagamist käsitleva avalduse, esitatud algset registreerimist käsitlevad nõuded ja taotlused ning tasutud lõivud loetakse jagatud registreerimise või registreerimiste puhul samuti esitatuks või makstuks. Enne jagamist käsitleva avalduse kättesaamise kuupäeva nõuetekohaselt makstud lõive algse registreerimise eest ei hüvitata.

7.   Algse registreerimise esitamiskuupäev ning prioriteedi- ja vanemuskuupäev jäävad jagatud registreerimise puhul samaks.

8.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse:

a)

lõike 1 kohase registreerimise osadeks jagamist käsitleva avalduse sisu üksikasjad;

b)

registreerimise osadeks jagamist käsitleva avalduse menetlemise üksikasjad, misläbi tagatakse, et jagatud registreerimise puhul luuakse eraldi toimik, mis sisaldab uut registreerimisnumbrit.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

VI PEATÜKK

LOOBUMINE, TÜHISTAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE

1. JAGU

Loobumine

Artikkel 57

Loobumine

1.   ELi kaubamärgist võib loobuda osa või kõigi kaupade ja teenuste puhul, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud.

2.   Kaubamärgiomanik teatab loobumisest kirjalikult ametile. Loobumine jõustub registrisse kandmisel. ELi kaubamärgist loobumine, millest on ametile teatatud pärast kõnealuse kaubamärgi tühistamise taotluse esitamist artikli 63 lõike 1 kohaselt, kehtib tingimuslikult, sõltuvalt tühistamise taotluse lõplikust tagasilükkamisest või selle tagasivõtmisest.

3.   Loobumine registreeritakse üksnes ELi kaubamärgiga seotud ja registrisse kantud õiguse omaniku nõusolekul. Kui registrisse on kantud litsents, kantakse loobumine registrisse üksnes juhul, kui ELi kaubamärgi omanik tõendab, et ta on litsentsisaajat loobumiskavatsusest teavitanud. Loobumise kanne tehakse kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil omanik tõendab ametile, et ta on litsentsiaati loobumiskavatsusest teavitanud, või enne selle ajavahemiku lõppemist kohe, kui ta tõendab, et litsentsiaat on andnud oma nõusoleku.

4.   Kui loobumise suhtes kohaldatavaid nõudeid ei ole täidetud, siis teavitab amet avalduse esitajat puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet loobumise registrisse kandmise tagasi.

5.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 2 kohase loobumise avalduse ja lõike 3 kohase kolmanda poole nõusolekut tõendavate dokumentide sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. JAGU

Tühistamise põhjused

Artikkel 58

Tühistamise põhjused

1.   ELi kaubamärgi omaniku õigused kuulutatakse tühistatuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a)

kaubamärki ei ole liidus viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi; keegi ei või siiski taotleda ELi kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viieaastase ajavahemiku lõpu ja taotluse või vastuhagi esitamise vahelisel ajal; kasutamise algus või jätkumine kolme kuu jooksul enne taotluse või vastuhagi esitamist, kui see algas kõige varem viieaastase pideva kasutamata jätmise ajavahemiku lõppedes, jäetakse siiski tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada taotluse või vastuhagi tõenäolisest esitamisest;

b)

omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu on kaubamärk kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimetuseks, mille jaoks see on registreeritud;

c)

kaubamärgiomanik või tema loal keegi teine on kasutanud kaubamärki nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, nii, et selle tagajärjel võib kaubamärk avalikkust eksitada eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas.

2.   Kui õiguste tühistamise põhjused on olemas ainult mõnede kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ELi kaubamärk on registreeritud, kuulutatakse omaniku õigused tühistatuks ainult nende kaupade või teenuste osas.

3. JAGU

Kehtetuks tunnistamise põhjused

Artikkel 59

Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused

1.   ELi kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a)

ELi kaubamärk on registreeritud artikli 7 sätete vastaselt;

b)

taotluse esitaja tegutses kaubamärgi taotluse esitamisel pahauskselt.

2.   Kui ELi kaubamärgi registreerimisel on rikutud artikli 7 lõike 1 punkte b, c või d, ei või seda siiski kehtetuks tunnistada, kui kaubamärk on pärast registreerimist muutunud kasutamise tagajärjel eristusvõimeliseks seoses nende kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud.

3.   Kui kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas ainult mõnede kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ELi kaubamärk on registreeritud, tunnistatakse kaubamärk kehtetuks ainult nende kaupade või teenuste osas.

Artikkel 60

Suhtelised kehtetuks tunnistamise põhjused

1.   ELi kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a)

on olemas varasem kaubamärk artikli 8 lõike 2 tähenduses ja kui nimetatud artikli lõikes 1 või lõikes 5 osutatud tingimused on täidetud;

b)

on olemas artikli 8 lõikes 3 osutatud kaubamärk ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud;

c)

on olemas artikli 8 lõikes 4 osutatud varasem õigus ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud;

d)

on olemas artikli 8 lõikes 6 osutatud varasem registreeritud päritolunimetus või geograafiline tähis ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud.

Kõik esimeses lõigus osutatud tingimused peavad olema täidetud ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval.

2.   Vastavalt nende kaitset käsitlevatele liidu või siseriiklikele õigusaktidele tunnistatakse ELi kaubamärk kehtetuks ka ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui sellise kaubamärgi kasutamise võib keelata vastavalt muule varasemale õigusele, eelkõige:

a)

õigus nimele;

b)

õigus isiku kujutisele;

c)

autoriõigus;

d)

tööstusomandiõigus.

3.   ELi kaubamärki ei või kehtetuks tunnistada, kui lõikes 1 või 2 osutatud õiguse omanik annab selge nõusoleku ELi kaubamärgi registreerimiseks enne kehtetuks tunnistamise taotluse või vastuhagi esitamist.

4.   Kui lõikes 1 või 2 osutatud õiguse omanik on varem taotlenud ELi kaubamärgi kehtetuks tunnistamist või esitanud vastuhagi rikkumise suhtes algatatud menetluses, ei või ta esitada uut taotlust kehtetuks tunnistamise kohta ega vastuhagi mõne muu nimetatud õiguse põhjal, millele ta oleks võinud toetuda ka esimese taotluse või vastuhagi puhul.

5.   Kohaldatakse artikli 59 lõiget 3.

Artikkel 61

Nõustumisest tulenevad piirangud

1.   Kui ELi kaubamärgi omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema ELi kaubamärgi kasutamisega liidus ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema ELi kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

2.   Kui artikli 8 lõikes 2 osutatud varasema riigisisese kaubamärgi või artikli 8 lõikes 4 osutatud muu varasema tähise omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema ELi kaubamärgi kasutamisega liikmesriigis, kus on kaitstud varasem kaubamärk või muu varasem tähis, olles sellisest kasutamisest teadlik, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi või muu varasema tähise põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema ELi kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel ei ole hilisema ELi kaubamärgi omanikul õigust vaidlustada varasema õiguse kasutamist ka siis, kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema ELi kaubamärgi vastu.

4. JAGU

Tühistamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

Artikkel 62

Tühistamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

1.   Tühistamise taotluse või vastuhagi esitamise kuupäevast alates ei ole ELi kaubamärgil käesolevas määruses sätestatud õiguslikku toimet sellises ulatuses, milles omaniku õigused on tühistatud. Ühe poole taotlusel võib otsuses kindlaks määrata varasema kuupäeva, mil ilmnes üks tühistamise põhjustest.

2.   Loetakse, et ELi kaubamärgil on algusest peale puudunud käesoleva määruse kohane toime sellises ulatuses, millises kaubamärk on kehtetuks tunnistatud.

3.   Kui kaubamärgi omaniku hooletusest või pahausklikkusest tingitud kahju hüvitamise nõudeid või alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid käsitlevate siseriiklike õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, ei mõjuta ELi kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise tagasiulatuv jõud:

a)

rikkumise kohta tehtud jõustunud otsuseid, mis on täitmisele pööratud enne tühistamist või kehtetuks tunnistamist;

b)

enne tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsust sõlmitud lepinguid, kuivõrd neid on täidetud enne otsuse tegemist; võrdsuse tagamiseks võib asjaomase lepingu alusel makstud summad siiski tagasi nõuda ulatuses, millises asjaolud seda õigustavad.

5. JAGU

Tühistamise ja kehtetuks tunnistamisega seotud menetlus ametis

Artikkel 63

Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus

1.   ELi kaubamärgi omaniku õiguste tühistamise taotluse või taotluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise kohta võib esitada ametile:

a)

artiklite 58 ja 59 kohaldamise korral iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kaubandusettevõtete või tarbijate huve ja kes võib tema suhtes kohaldatava õiguse alusel olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks;

b)

artikli 60 lõike 1 kohaldamisel artikli 46 lõikes 1 osutatud isikud;

c)

artikli 60 lõike 2 kohaldamisel nimetatud lõikes osutatud varasemate õiguste omanikud või isikud, kellel on liidu õigusaktide või asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt õigus kasutada kõnealuseid õigusi.

2.   Taotlusele lisatakse kirjalik põhjendus. See loetakse esitatuks pärast lõivu tasumist.

3.   Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus on vastuvõetamatu, kui amet või artiklis 123 osutatud ELi kaubamärgi kohus on samas küsimuses, sama alusega ja samade pooltega seotud taotluse suhtes juba sisulise otsuse teinud ning see ameti otsus või kohtuotsus on saanud lõpliku otsuse mõju.

Artikkel 64

Taotluse läbivaatamine

1.   Õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamise käigus kutsub amet pooli nii sageli kui vajalik ning määratud tähtaja jooksul esitama märkusi teiste poolte või ameti enese edastatud teadete kohta.

2.   ELi kaubamärgi omaniku nõudel peab kehtetuks tunnistamise menetluses osalev varasema ELi kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat ELi kaubamärki on liidus tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille suhtes see on registreeritud ja millele varasema kaubamärgi omanik viitab oma taotluse põhjenduses, viie aasta jooksul enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäeva või et mittekasutamine on põhjendatud, tingimusel et varasem ELi kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Kui ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või ELi kaubamärgi taotluse prioriteedikuupäevaks on varasem ELi kaubamärk olnud registreeritud vähemalt viis aastat, esitab varasema ELi kaubamärgi omanik tõendid ka selle kohta, et artikli 47 lõikes 2 sätestatud tingimused olid kõnealusel kuupäeval täidetud. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi. Kui varasemat ELi kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel ainult nende kaupade või teenuste jaoks registreerituks.

3.   Lõiget 2 kohaldatakse ka artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud varasemate riigisiseste kaubamärkide suhtes, asendades kasutuse liidus kasutusega liikmesriigis, kus varasem kaubamärk on kaitstud.

4.   Kui amet peab seda vajalikuks, võib ta teha pooltele ettepaneku jõuda kokkuleppele.

5.   Kui õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel ilmneb, et kaubamärki ei oleks tohtinud registreerida osa või kõigi kaupade ja teenuste suhtes, mille jaoks see on registreeritud, tühistatakse ELi kaubamärgi omaniku õigused või tunnistatakse kaubamärk nende kaupade või teenuste puhul kehtetuks. Vastupidisel juhul lükatakse õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi.

6.   Ameti otsus, mis käsitleb õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust, kantakse registrisse niipea, kui see on muutunud lõplikuks.

Artikkel 65

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse artiklites 63 ja 64 osutatud ELi kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise menetluslikud üksikasjad ning artiklis 21 osutatud agendi nimele registreeritud ELi kaubamärgi ülemineku menetluslikud üksikasjad.

VII PEATÜKK

KAEBUSED

Artikkel 66

Otsused, mille peale võib kaevata

1.   Kaebuse võib esitada ameti kõigi selliste otsuseid tegevate isikute või üksuste otsuste peale, kes on loetletud artikli 159 punktides a–d ning asjakohastel juhtudel nimetatud artikli punktis f. Need otsused jõustuvad alles artiklis 68 osutatud kaebuste esitamise tähtaja möödumise päevast. Kaebuse esitamisel on peatav mõju.

2.   Otsuse peale, mis ei lõpeta menetlust ühe poole suhtes, saab kaevata ainult koos lõppotsusega, välja arvatud juhul, kui see otsus näeb ette eraldi kaebuse esitamise.

Artikkel 67

Isikud, kellel on kaebuse esitamise ja kaebuse menetlemises osalemise õigus

Kaebuse võib esitada menetluspool, kelle huve otsus kahjustab. Teised menetluspooled on apellatsioonimenetluse seaduslikud pooled.

Artikkel 68

Kaebuse esitamise tähtaeg ja vorm

1.   Kaebuse teade esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest. Teadet ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud lõiv kaebuse esitamise eest. See esitatakse selles keeles, milles toimus menetlus, kus tehti edasikaevatav otsus. Nelja kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemise kuupäevast esitatakse kirjalik selgitus kaebuse aluste kohta.

2.   Inter partes menetlustes võib kostja taotleda oma vastuses otsuse tegemist vaidlustatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks seoses kaebuses nimetamata küsimusega. Sellised esildised kaotavad kehtivuse, kui kaebuse esitaja lõpetab menetluse.

Artikkel 69

Otsuste läbivaatamine ex parte juhtudel

1.   Kui kaebuse esitanud osapool on menetluse ainus osapool ning kui vaidlustatava otsuse teinud osakond leiab kaebuse olevat vastuvõetava ja põhjendatud, parandab ta oma otsust.

2.   Kui otsust ei muudeta ühe kuu jooksul pärast põhjenduse esitamist, antakse kaebus viivitamata ilma sisuliste kommentaarideta üle apellatsioonikojale.

Artikkel 70

Kaebuste menetlemine

1.   Kui kaebus on vastuvõetav, kontrollib apellatsioonikoda, kas kaebus on põhjendatud.

2.   Kaebuse menetlemise käigus kutsub apellatsioonikoda pooli nii sageli kui vajalik ning apellatsioonikoja määratud tähtaja jooksul esitama märkusi teadete kohta, mille on esitanud teine osapool või apellatsioonikoda.

Artikkel 71

Kaebuste kohta tehtavad otsused

1.   Pärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse. Apellatsioonikoda kas tegutseb edasikaevatud otsuse teinud talituse pädevuse piires või saadab asja nimetatud talitusele edasiseks menetlemiseks.

2.   Kui apellatsioonikoda tagastab asja edasikaevatud otsuse teinud talitusele edasiseks menetlemiseks, on kõnealune talitus seotud apellatsioonikoja õigusliku otsusega, kui faktid on samad.

3.   Apellatsioonikoja otsused jõustuvad alles artikli 72 lõikes 5 osutatud tähtaja möödumisel või kui selle aja jooksul kaevatakse asi edasi Üldkohtusse, siis alates kõnealuse edasikaebuse või Euroopa Kohtule Üldkohtu otsuse kohta esitatava mis tahes kaebuse rahuldamata jätmise kuupäevast.

Artikkel 72

Euroopa Kohtusse kaebamine

1.   Kaebusi käsitlevate apellatsioonikodade otsuste kohta võib Üldkohtule esitada kaebuse.

2.   Kaebuse aluseks võib olla pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, ELi toimimise lepingu rikkumine, käesoleva määruse või nende rakendusnormide rikkumine või võimu kuritarvitamine.

3.   Üldkohus on pädev vaidlustatud otsust tühistama või muutma.

4.   Kaebusega võib ühineda iga menetluspool, kelle huve apellatsioonikoja otsus kahjustab.

5.   Kaebus esitatakse Üldkohtule kahe kuu jooksul pärast apellatsioonikoja otsuse teatavakstegemist.

6.   Amet võtab vajalikud meetmed Üldkohtu otsuse täitmiseks või, kui Euroopa Kohtule esitatakse kõnealuse otsuse kohta apellatsioonikaebus, Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.

Artikkel 73

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks järgmine:

a)

artikli 68 kohase kaebuse esitamist käsitleva teate formaalne sisu ning kaebuse esitamise ja läbivaatamise kord;

b)

artikli 71 kohaste apellatsioonikoja otsuste formaalne sisu ja vorm;

c)

artiklis 68 osutatud kaebuse esitamise lõivu tagasimaksmine.

VIII PEATÜKK

EUROOPA LIIDU KOLLEKTIIVKAUBAMÄRKE JA SERTIFITSEERIMISMÄRKE KÄSITLEVAD ERISÄTTED

1. JAGU

ELi kollektiivkaubamärgid

Artikkel 74

ELi kollektiivkaubamärgid

1.   Euroopa Liidu kollektiivkaubamärk („ELi kollektiivkaubamärk“) on ELi kaubamärk, mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel ELi kollektiivkaubamärgina ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. ELi kollektiivkaubamärki võivad taotleda valmistajate, tootjate, teenuseosutajate ja kaubandusettevõtete ühendused, kellel võib nende suhtes kehtivate õigusaktide kohaselt olla igasuguseid õigusi ja kohustusi, kes võivad sõlmida lepinguid ja sooritada muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjades hagejaks või kostjaks, ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

2.   Erandina artikli 7 lõike 1 punktist c võivad märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla ELi kollektiivkaubamärgid lõikes 1 määratletud tähenduses. ELi kollektiivkaubamärk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubanduses, tingimusel et kolmandad isikud kasutavad neid hea tööstus- ja äritava kohaselt; eelkõige ei tohi sellise tähise kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

3.   I–VII peatükki ja IX–XIV peatükki kohaldatakse ELi kollektiivkaubamärkide suhtes sel määral, mil käesoleva jaoga ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 75

ELi kollektiivkaubamärgi põhikiri

1.   ELi kollektiivkaubamärgi taotleja esitab kahe kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates kollektiivkaubamärgi põhikirja.

2.   Põhikirjas täpsustatakse isikud, kellel on lubatud kaubamärki kasutada, ühenduse liikmeks oleku tingimused ja kui need on olemas, kaubamärgi kasutamise tingimused ja karistused. Artikli 74 lõikes 2 osutatud kaubamärgi põhikiri peab lubama igal isikul, kelle kaubad või teenused on pärit asjaomasest geograafilisest piirkonnast, saada kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmeks.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud põhikirja sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 76

Taotluse tagasilükkamine

1.   Lisaks ELi kaubamärgi taotluse artiklites 41 ja 42 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse ELi kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi, kui artiklite 74 ja 75 sätted ei ole täidetud või kui põhikiri on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

2.   ELi kollektiivkaubamärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada kaubamärgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks.

3.   Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab põhikirja muutes lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 77

Kolmandate isikute märkused

Kui ametile esitatakse artikli 45 kohaselt kirjalikud märkused ELi kollektiivkaubamärgi kohta, võivad kõnealused märkused põhineda ka konkreetsetel alustel, millele tuginedes tuleks ELi kollektiivkaubamärgi taotlus artikli 76 kohaselt tagasi lükata.

Artikkel 78

Kaubamärkide kasutamine

ELi kollektiivkaubamärgi kasutamine isiku poolt, kellel on õigus seda kasutada, toimub vastavalt käesoleva määruse nõuetele, tingimusel et täidetud on ka muud tingimused, mis käesoleva määrusega ELi kaubamärkide kasutamisele kehtestatakse.

Artikkel 79

ELi kollektiivkaubamärgi põhikirja muutmine

1.   ELi kollektiivkaubamärgi omanik peab esitama ametile muudetud põhikirja.

2.   Muudatust ei kajastata registris, kui muudetud põhikiri ei vasta artikli 75 nõuetele või kui selle puhul esineb artiklis 76 osutatud tagasilükkamise põhjus.

3.   Vastavalt artiklile 77 esitatud kirjalikke märkusi võib esitada ka muudetud põhikirja kohta.

4.   Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad kollektiivkaubamärgi põhikirja muudatused alles kuupäeval, mil registrisse tehakse põhikirja muutmise kanne.

Artikkel 80

Isikud, kellel on õigus esitada õigusrikkumise suhtes hagi

1.   Artikli 25 lõigete 3 ja 4 sätteid litsentsiaatide õiguste kohta kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kellel on õigus kasutada ELi kollektiivkaubamärki.

2.   ELi kollektiivkaubamärgi omanikul on õigus nõuda hüvitist nende isikute nimel, kellel on luba kasutada kaubamärki, kui nad on kandnud kahju kaubamärgi loata kasutamise tagajärjel.

Artikkel 81

Tühistamise põhjused

Lisaks artiklis 58 osutatud tühistamispõhjustele tühistatakse ELi kollektiivkaubamärgi omaniku õigused ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a)

omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks kaubamärgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas põhikirjas sätestatud kasutamistingimustega, kui need on olemas, ja mille muudatused on asjakohasel juhul registris kajastatud;

b)

viis, kuidas omanik on kaubamärki kasutanud, on viinud selleni, et kaubamärk võib eksitada avalikkust artikli 76 lõikes 2 osutatud viisil;

c)

kaubamärgi põhikirja muudatust on kajastatud registris vastuolus artikli 79 lõike 2 sätetega, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik täidab põhikirja täiendavalt muutes kõnealuste sätetega ette nähtud nõuded.

Artikkel 82

Kehtetuse alused

Lisaks artiklites 59 ja 60 sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 76 sätete vastaselt registreeritud ELi kollektiivkaubamärk kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik täidab põhikirja muutes kõnealuste sätetega ette nähtud nõuded.

2. JAGU

ELi sertifitseerimismärgid

Artikkel 83

ELi sertifitseerimismärgid

1.   ELi sertifitseerimismärk on ELi kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses materjali, kaupade tootmise või teenuste osutamise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega (välja arvatud geograafiline päritolu), sertifitseerimata kaupadest ja teenustest.

2.   ELi sertifitseerimismärki võivad taotleda füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas avalik-õiguslikud institutsioonid, asutused ja organid, tingimusel et kõnealune isik ei tegele äritegevusega, mis on seotud sertifitseeritud kaupade tarnimise või teenuste pakkumisega.

3.   I–VII peatükki ja IX–XIV peatükki kohaldatakse ELi sertifitseerimismärkide suhtes sel määral, mil käesolevas jaos ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 84

ELi sertifitseerimismärgi põhikiri

1.   ELi sertifitseerimismärgi taotleja esitab kahe kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates sertifitseerimismärgi põhikirja.

2.   Põhikirjas määratakse kindlaks isikud, kellel on lubatud sertifitseerimismärki kasutada, sertifitseerimismärgiga sertifitseeritavad tunnused, kuidas sertifitseerimisorgan neid tunnuseid testib ja sertifitseerimismärgi kasutamist kontrollib. Põhikiri reguleerib ka sertifitseerimismärgi kasutamise tingimusi, sh karistusi.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud põhikirja sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 85

Taotluse tagasilükkamine

1.   Lisaks ELi kaubamärgi taotluse artiklites 41 ja 42 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse ELi sertifitseerimismärgi taotlus tagasi, kui artiklites 83 ja 84 sätestatud tingimusi ei ole täidetud või kui sertifitseerimismärgi põhikiri on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

2.   ELi sertifitseerimismärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada sertifitseerimismärgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui sertifitseerimismärgiks.

3.   Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab sertifitseerimismärgi põhikirja muutmisega lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 86

Kolmandate isikute märkused

Kui ametile esitatakse artikli 45 kohaselt kirjalikud märkused ELi sertifitseerimismärgi kohta, võivad kõnealused märkused põhineda ka konkreetsetel alustel, millele tuginedes peaks ELi sertifitseerimismärgi taotluse artikli 85 kohaselt tagasi lükkama.

Artikkel 87

ELi sertifitseerimismärgi kasutamine

ELi sertifitseerimismärgi kasutamine iga isiku poolt, kellel on artiklis 84 osutatud põhikirja kohaselt õigus seda kasutada, vastab käesoleva määruse nõuetele, kui täidetud on ka muud käesolevas määruses ELi kaubamärkide kasutamise suhtes sätestatud tingimused.

Artikkel 88

ELi sertifitseerimismärgi põhikirja muutmine

1.   ELi sertifitseerimismärgi omanik peab esitama ametile kõik muudetud põhikirjad.

2.   Muudatusi ei kajastata registris, kui muudetud põhikiri ei vasta artikli 84 nõuetele või kui need on seotud ühega artiklis 85 osutatud tagasilükkamise põhjustest.

3.   Muudetud põhikirja kohta võib artikli 86 kohaselt esitada ka kirjalikke märkuseid.

4.   Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad sertifitseerimismärgi põhikirja muudatused alles kuupäeval, mil registrisse tehakse põhikirja muutmise kanne.

Artikkel 89

Üleminek

Erandina artikli 20 lõikest 1 võib ELi sertifitseerimismärk üle minna ainult isikule, kes täidab artikli 83 lõike 2 nõudeid.

Artikkel 90

Isikud, kellel on õigus esitada õiguste rikkumise suhtes hagi

1.   Rikkumise suhtes on õigus esitada hagi ainult ELi sertifitseerimismärgi omanikul või tema poolt selleks konkreetselt volitatud isikul.

2.   ELi sertifitseerimismärgi omanikul on õigus nõuda hüvitist nende isikute nimel, kellel on luba kasutada sertifitseerimismärki, kui nad on kandnud kahju sertifitseerimismärgi loata kasutamise tagajärjel.

Artikkel 91

Tühistamise põhjused

Lisaks artikli 58 kohastele tühistamispõhjustele tühistatakse ELi sertifitseerimismärgi omaniku õigused ametile esitatud taotluse või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)

omanik ei täida enam artikli 83 lõikes 2 sätestatud nõudeid;

b)

omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks ELi sertifitseerimismärgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas selle põhikirjas sätestatud kasutamistingimustega, mille muudatused on asjakohasel juhul registris kajastatud;

c)

viis, kuidas omanik on ELi sertifitseerimismärki kasutanud, on viinud selleni, et see võib eksitada avalikkust artikli 85 lõikes 2 osutatud viisil;

d)

ELi sertifitseerimismärgi põhikirja muudatust on kajastatud registris vastuolus artikli 88 lõikega 2, välja arvatud juhul, kui sertifitseerimismärgi omanik täidab sertifitseerimismärgi põhikirja täiendavalt muutes kõnealuse artikliga ette nähtud nõuded.

Artikkel 92

Kehtetuse alused

Lisaks artiklite 59 ja 60 kohastele kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 85 sätete vastaselt registreeritud ELi sertifitseerimismärk kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, välja arvatud juhul, kui ELi sertifitseerimismärgi omanik täidab selle põhikirja muutes artikliga 85 ette nähtud nõuded.

Artikkel 93

Muutmine

Ilma et see mõjutaks artikli 139 lõike 2 kohaldamist, ei muudeta ELi sertifitseerimismärgi taotlust või registreeritud ELi sertifitseerimismärki, kui asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega ei nähta ette garantii- või sertifitseerimismärkide registreerimist direktiivi (EL) 2015/2436 artikli 28 kohaselt.

IX PEATÜKK

MENETLUS

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 94

Ameti otsused ja teated

1.   Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. Kui asja suuline arutamine toimub ametis, võidakse otsused esitada suuliselt. Pärast seda edastatakse pooltele kirjalik otsus.

2.   Kõigis ameti otsustes, teadetes ja teatistes märgitakse ära vastava küsimuse eest vastutav osakond või üksus ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed. Otsustel, teadetel ja teatistel peab olema selle ametniku allkiri või nende ametnike allkirjad või allkirjade asemel ameti trükitud või pitsatiga löödud pitser. Tegevdirektor võib ette näha, et ameti vastutava osakonna või üksuse ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed võib identifitseerida muul viisil või et võib kasutada muid identifitseerimisvahendeid kui pitser, kui ameti otsused, teated või teatised edastatakse faksi või muude tehniliste sidevahendite abil.

3.   Ameti otsustele, mille kohta võib esitada kaebuse, lisatakse kirjalik teade selle kohta, et kaebus tuleb ametile esitada kirjalikult kahe kuu jooksul pärast asjaomasest otsusest teatamise kuupäeva. Teates juhitakse poolte tähelepanu ka artiklite 66, 67 ja 68 sätetele. Pooled ei saa esitada väiteid selle kohta, et amet ei ole edastanud kaebemenetluse kättesaadavust käsitlevaid teatisi.

Artikkel 95

Faktide kontrollimine ameti omal algatusel

1.   Asju menetledes kontrollib amet fakte omal algatusel; registreerimisest keeldumise suhteliste põhjustega seotud menetlustes piirdub amet siiski kontrollimisel poolte esitatud faktide, tõendite ja väidetega ning esitatud nõudmistega. Artikli 59 kohastes kehtetuks tunnistamise menetlustes piirdub amet läbivaatamisel poolte esitatud põhjuste ja argumentidega.

2.   Amet võib mitte arvesse võtta fakte ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult.

Artikkel 96

Suuline menetlus

1.   Kui amet leiab, et otstarbekas on suuline menetlus, viiakse see läbi ameti omal algatusel või menetluspoole taotlusel.

2.   Suuline menetlus kontrollijate, vastulausete osakonna ja registri pidamise eest vastutava osakonna ees ei ole avalik.

3.   Suuline menetlus, sealhulgas otsuse väljakuulutamine tühistamisosakonnas ja apellatsioonikojas on avalik, kui asja menetlev talitus ei otsusta teisiti asjade puhul, mille avalik menetlemine võib eelkõige menetluspoolele põhjustada olulist ja põhjendamatut kahju.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks suulise menetluse üksikasjalikud sätted, sealhulgas keelte kasutamise üksikasjalik kord vastavalt artiklile 146.

Artikkel 97

Tõendite kogumine

1.   Ametis toimuvate menetluste puhul kuuluvad tõendite esitamise või saamise viiside hulka:

a)

poolte ärakuulamine;

b)

teabe taotlemine;

c)

dokumentide või tõendite esitamine;

d)

tunnistajate ülekuulamine;

e)

eksperdiarvamuste esitamine;

f)

kirjalikud, vande all antud või tõendatud ütlused või ütluste andmise liikmesriigi seaduste kohaselt samaväärsed muud ütlused.

2.   Asjaomane talitus võib määrata kogutud tõendeid kontrollima ühe oma liikme.

3.   Kui amet peab vajalikuks võtta poolelt, tunnistajalt või eksperdilt suulisi ütlusi, saadab ta asjaomasele isikule kutse ametisse ilmuda. Kutses sisalduv etteteatamise tähtaeg on vähemalt üks kuu, kui ei lepita kokku lühemat tähtaega.

4.   Pooli teavitatakse tunnistaja või eksperdi ülekuulamisest ametis. Neil on õigus viibida ütluste andmise juures ning esitada tunnistajale või eksperdile küsimusi.

5.   Tegevdirektor määrab kindlaks kulud, sealhulgas ettemaksed, mis tuleb katta seoses käesolevas artiklis osutatud tõendite kogumise kuludega.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse tõendite kogumise üksikasjalik kord.

Artikkel 98

Teatamine

1.   Amet teavitab menetluse käigus huvitatud isikuid otsustest ja kutsetest ning mis tahes teatistest või muudest teadetest, millest peale hakkab tähtaeg kulgema või millest tuleb asjaomaseid isikuid teavitada käesoleva määruse või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktide muude sätete kohaselt või mille teatavakstegemise korralduse on andnud tegevdirektor.

2.   Tegevdirektor võib määrata kindlaks, millised muud dokumendid lisaks otsustele, mille suhtes kohaldatakse kaebuse esitamise tähtaega, ja kutsetele, tuleb edastada väljastusteatega tähtkirjaga.

3.   Teatamine võib toimuda teiste vahenditega, sealhulgas elektrooniliselt. Elektrooniliste vahendite üksikasjad määrab kindlaks tegevdirektor.

4.   Kui teatamine toimub avaliku teadaandega, määrab tegevdirektor kindlaks avaliku teadaande avaldamise viisi ja kuupäeva, millest algab ühekuuline tähtaeg, mille möödudes loetakse dokument teatatuks.

5.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse teatamise üksikasjalik kord.

Artikkel 99

Õiguste kaotamisest teatamine

Kui amet teeb järelduse, et õiguste kaotamine tuleneb käesolevast määrusest või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktidest, ilma et oleks tehtud mingit otsust, teatab ta sellest asjaomasele isikule vastavalt artiklile 98. Asjaomane isik võib taotleda selle küsimuse kohta otsuse tegemist kahe kuu jooksul pärast teatest teatamist, kui ta leiab, et ameti järeldused ei ole õiged. Amet võtab sellise otsuse vastu ainult juhul, kui ta on seda taotlevast isikust erineval arvamusel; muul juhul muudab amet oma järeldust ja teatab sellest otsust taotlevale isikule.

Artikkel 100

Ametile saadetavad teated

1.   Ametile võib esitada teateid elektrooniliselt. Tegevdirektor määrab kindlaks, mis määral ja millistel tehnilistel tingimustel võib kõnealuseid teateid esitada elektrooniliselt.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse sätteid, mis käsitlevad sidevahendeid, sealhulgas elektroonilisi sidevahendeid, mida menetlusosalised kasutavad ametiga suhtlemisel, ja ameti poolt kättesaadavaks tehtavaid vorme.

Artikkel 101

Tähtajad

1.   Tähtaega arvestatakse täisaastate, -kuude, -nädalate või -päevade kaupa. Tähtaja arvestus algab asjaomasele sündmusele järgnevast päevast. Tähtaja pikkus ei ole lühem kui üks kuu ega pikem kui kuus kuud.

2.   Tegevdirektor määrab enne iga kalendriaasta algust kindlaks päevad, mil amet ei ole dokumentide vastuvõtuks avatud või mil ameti asukohas ei kanta laiali tavaposti.

3.   Tegevdirektor määrab kindlaks katkestusperioodi kestuse, kui posti laialikandmine ameti asukohaliikmesriigis on üldiselt katkenud või kui ameti ühendus lubatud elektrooniliste sidevahenditega on tegelikult katkenud.

4.   Kui teadete saatmine menetlusosalistelt ametile ja vastupidi on katkenud või häiritud erakorralise sündmuse, näiteks loodusõnnetuse või streigi tõttu, võib tegevdirektor ette näha, et kõiki tähtaegu, mis mööduvad nimetatud sündmuste alguskuupäeval, mille ta on kindlaks määranud, või pärast seda, pikendatakse tema määratud kuupäevani isikute puhul, kelle alaline elukoht või registrijärgne asukoht on asjaomases liikmesriigis, või kes on määranud esindaja, kelle asukoht on kõnealuses liikmesriigis. Kõnealuse kuupäeva määramisel hindab tegevdirektor, millal erakorraline sündmus võib lõppeda. Kui sündmus mõjutab ka ameti asukohta, täpsustab tegevdirektor kuupäeva määramisel, et pikendamisotsust kohaldatakse kõikide menetlusosaliste suhtes.

5.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse tähtaegade arvutamise ja kestuse üksikasjad.

Artikkel 102

Vigade ja ilmsete eksimuste parandamine

1.   Amet parandab omal algatusel või poole taotlusel mis tahes keelevead, ümberkirjutamisvead ja ilmsed eksimused oma otsustes ning tehnilised vead, mille amet on teinud ELi kaubamärgi registreerimisel või registreeringu avaldamisel.

2.   Kui kaubamärgiomanik nõuab ELi kaubamärgi registreerimisel või registreeringu avaldamisel tehtud vigade parandamist, kohaldatakse artiklit 55 mutatis mutandis.

3.   Amet avaldab ELi kaubamärgi registreerimisel või registreeringu avaldamisel tehtud vigade parandused.

Artikkel 103

Otsuste tühistamine

1.   Kui amet on teinud registrisse kande või võtnud vastu otsuse, mis sisaldab ilmset ametile omistatavat viga, tagab ta kande kustutamise või otsuse tühistamise. Kui menetluses on ainult üks osaline ning kui kanne või tegu mõjutab tema õigusi, toimub kustutamine või tühistamine isegi juhul, kui viga ei olnud osapoolele teada.

2.   Lõikes 1 osutatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise teeb kas ameti enda algatusel või ühe menetlusosalise taotlusel kande või otsuse teinud osakond. Registrikande kustutamine või otsuse tühistamine toimub ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil registrisse tehti kanne või võeti vastu otsus, olles konsulteerinud menetlusosalistega ning asjaomase ELi kaubamärgiga seotud ja registrisse kantud õiguste mis tahes omanikega. Amet peab kõnealuste kustutamiste või kehtetuks tunnistamiste kohta registrit.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse otsuse kehtetuks tunnistamise või registrikande kustutamise kord.

4.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira poolte õigust esitada kaebus artiklite 66 ja 72 kohaselt ega võimalust parandada vigu ja ilmseid eksimusi artikli 102 kohaselt. Kui ameti otsuse kohta, mis sisaldab viga, on esitatud kaebus, kaob kaebuse menetlemise eesmärk, kui amet tühistab oma otsuse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt. Viimasel juhul hüvitatakse kaebuse esitajale kaebuse esitamise lõiv.

Artikkel 104

Tähtaja ennistamine

1.   ELi kaubamärgi taotleja või omaniku või muu ametis menetletava asja osalise puhul, kellel kõikidest asjaolude kohaselt piisava hoolsusega võetud meetmetest hoolimata ei ole olnud võimalik ameti määratud tähtajast kinni pidada, võib tema taotluse korral tähtaja ennistada, kui tähtaja möödalaskmine toob käesoleva määruse sätetest tulenevalt vahetult kaasa õiguste või õiguskaitsevahendite kaotamise.

2.   Taotlus tuleb esitada kirjalikult kahe kuu jooksul alates tähtaja möödalaskmise põhjuse äralangemisest. Tegemata jäetud toiming tuleb sooritada selle aja jooksul. Taotluse võib esitada mööda lastud tähtaja möödumisele järgneva aasta jooksul. Kui on jäetud esitamata pikendamistaotlus või pikendamise eest on lõiv tasumata, arvatakse nimetatud üheaastasest tähtajast maha artikli 53 lõike 3 kolmandas lauses sätestatud kuuekuuline ajavahemik.

3.   Taotluses tuleb näidata alused ning faktid, millel see põhineb. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui õiguste taastamise lõiv on tasutud.

4.   Taotluse kohta teeb otsuse talitus, kelle pädevuses on teha otsus sooritamata jäetud toimingu kohta.

5.   Käesolevat artiklit ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 2, artikli 46 lõigetes 1 ja 3 ning artiklis 105 osutatud tähtaegade suhtes.

6.   Kui ELi kaubamärgi taotleja või omaniku õigused ennistatakse, ei või ta neid teostada kolmanda isiku suhtes, kes on heauskselt toonud turule kaupu või osutanud teenuseid ELi kaubamärgiga identse või sarnase tähise alusel ajal, mis jääb taotlusest või ELi kaubamärgist tulenevate õiguste kaotamise ja registris kõnealuste õiguste ennistamist käsitleva teate avaldamise vahele.

7.   Kolmas isik, kes võib juhinduda lõike 6 sätetest, võib ELi kaubamärgi taotleja või omaniku suhtes tehtud õiguste ennistamise otsuse kohta algatada kolmanda isikuna menetluse kahe kuu jooksul alates nimetatud õiguste ennistamise teate avaldamisest.

8.   Käesoleva artikli sätted ei piira liikmesriigi õigust ennistada käesolevas määruses sätestatud tähtaegu, millest tuleb kinni pidada selle riigi asutuste suhtes.

Artikkel 105

Menetluse jätkamine

1.   ELi kaubamärgi taotleja või omanik või muu menetlusosaline, kes ei ole ameti ees pidanud kinni tähtajast, võib taotleda menetluse jätkamist, tingimusel et tegemata jäetud tegu on sooritatud taotluse esitamise ajaks. Menetluse jätkamist käsitlev taotlus võetakse vastu üksnes siis, kui see esitatakse kahe kuu jooksul alates selle tähtaja lõpust, millest kinni ei peetud. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui lõiv menetluse jätkamise eest on tasutud.

2.   Käesolevat artiklit ei kohaldata artiklis 32, artikli 34 lõikes 1, artikli 38 lõikes 1, artikli 41 lõikes 2, artikli 46 lõigetes 1 ja 3, artikli 53 lõikes 3, artiklis 68, artikli 72 lõikes 5, artikli 104 lõikes 2 ja artiklis 139 osutatud tähtaegade ega käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaegade ega sellise tähtaja suhtes, mis on ette nähtud vanemuse nõudmiseks artikli 39 kohaselt pärast taotluse esitamist.

3.   Taotluse kohta teeb otsuse talitus, kelle pädevuses on teha otsus sooritamata jäetud toimingu kohta.

4.   Kui amet võtab taotluse vastu, käsitatakse tähtpäeva möödumisest tulenevaid tagajärgi mittesaabunutena. Kui otsus tehti tähtpäeva ja menetluse jätkamist käsitleva taotluse esitamise vahel, vaatab tegemata jäetud toimingu kohta otsuse tegemiseks pädev osakond otsuse läbi ja teeb uue otsuse juhul, kui tegemata jäetud toimingu tegemine on selleks piisav. Kui amet leiab pärast otsuse läbivaatamist, et algset otsust ei ole vaja muuta, kinnitatakse seda kirjalikult.

5.   Kui amet lükkab taotluse tagasi, hüvitatakse lõiv.

Artikkel 106

Menetluse katkestamine

1.   Menetlus ametis katkestatakse:

a)

ELi kaubamärgi taotleja või omaniku või siseriiklike õigusaktide alusel tema nimel tegutseva isiku surma või teovõimetuks muutumise korral. Kui surm või teovõimetuks muutumine ei mõjuta määruse artikli 120 kohaselt määratud esindaja volitusi, katkestatakse menetlus ainult esindaja taotluse alusel;

b)

kui ELi kaubamärgi taotleja või omanik on tema omandi suhtes algatatud menetluse tõttu õiguslikel põhjustel takistatud ametis menetlust jätkama;

c)

kui ELi kaubamärgi taotleja või omaniku esindaja sureb, kaotab teovõime või on nimetatud esindaja tema omandi suhtes algatatud menetluse tõttu õiguslikel põhjustel takistatud ametis menetlust jätkama.

2.   Ametis toimuvat menetlust jätkatakse kohe, kui on kindlaks tehtud isik, kes on volitatud menetlust jätkama.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse ametis menetluse jätkamise üksikasjalik kord.

Artikkel 107

Viide üldpõhimõtetele

Kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktides puuduvad menetlust reguleerivad sätted, võtab amet arvesse liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.

Artikkel 108

Rahaliste kohustuste lõppemine

1.   Ameti nõudeõigus lõivude suhtes aegub nelja aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mil asjaomane lõiv oleks tulnud tasuda.

2.   Nõudeõigus ameti vastu makstud lõivude või enam makstud summade tagastamiseks aegub nelja aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mil kõnealune õigus on tekkinud.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade kulgemise katkestab lõikes 1 nimetatud juhul lõivu tasumise nõue ning lõikes 2 nimetatud juhul kirjalik põhistatud nõue. Tähtaja katkemisel hakkab see katkemispäevast uuesti kulgema ning möödub hiljemalt kuus aastat pärast selle aasta lõppu, mil tähtaeg esmalt kulgema hakkas, kui vahepeal ei ole alanud kohtumenetlus asjaomase õiguse teostamiseks; sel juhul ei möödu tähtaeg enne kui üks aasta pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. JAGU

Kulud

Artikkel 109

Kulud

1.   Vastulausemenetluse, tühistamismenetluse, kehtetuks tunnistamise menetluse või kaebuse menetluse kaotanud pool kannab teise poole tasutud lõivud. Ilma et see piiraks artikli 146 lõike 7 kohaldamist, kannab kaotanud pool ka kõik teise poole olulised menetluskulud, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ning artikli 120 lõike 1 tähenduses esindaja tasud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusmääruses sätestatud iga kulukategooria astmestiku piires. Lõiv, mille peab tasuma menetluse kaotanud pool, piirdub teise poole tasutud lõivudega vastulause esitamise, ELi kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlemise või kaebuse esitamise eest.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks menetluse võitnud poole oluliste ja tegelike menetluskulude maksimummäärad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Sõidu- ja elamiskuludega seonduvate summade kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse vahemaad poole, esindaja või tunnistaja või eksperdi elukoha või tegevuskoha ja suulise menetluse toimumise koha vahel ning menetluse etappi, mille käigus kulud tekivad, ning artikli 120 lõike 1 tähenduses esindamise kuludega seoses ka vajadust tagada, et teine pool ei kuritarvita kulude kandmise kohustust taktikalistel põhjustel. Elamiskulud arvutatakse liidu ametnike personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (15) (personalieeskirjad“ ja teenistustingimused vastavalt).

Menetluse kaotanud pool kannab ainult ühe vastuväite esitaja ja, kui see on asjakohane, ühe esindaja kulud.

3.   Kui osa mõlema poole taotlusi rahuldatakse ja osa jäetakse rahuldamata või kui õigluspõhimõtted seda nõuavad, otsustab vastulausete osakond, tühistamisosakond või apellatsioonikoda siiski teistsuguse kulude jaotamise.

4.   Pool, kes lõpetab menetluse ELi kaubamärgi taotluse, vastulause, õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse või kaebuse tagasivõtmisega või ELi kaubamärgi pikendamata jätmisega või ELi kaubamärgist loobumisega, tasub teise poole lõivud ja kannab tema kulud lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras.

5.   Kui asjas otsust ei tehta, otsustab kulude kandmise vastulausete osakond, tühistamisosakond või apellatsioonikoda.

6.   Kui pooled sõlmivad vastulausete osakonnas, tühistamisosakonnas või apellatsioonikojas lõigetes 1 kuni 5 sätestatust erineva kulude jaotamise kokkuleppe, võtab asjaomane asutus selle kokkuleppe teadmiseks.

7.   Vastulausete osakond või tühistamisosakond või apellatsioonikoda määrab kindlaks käesoleva artikli lõigete 1–6 kohaselt tasutavad kulud, kui need on piiratud ametile tasutavate lõivude ja esindamiskuludega. Muudel juhtudel määrab apellatsioonikoja kantselei või vastulausete osakonna või tühistamisosakonna töötaja taotluse korral kindlaks hüvitatavate kulude summa. Taotlus võetakse vastu üksnes kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil muutub lõplikuks otsus, mille suhtes kulude kindlaksmääramist taotletakse, ning taotlusele on lisatud arve ja nõuet põhjendavad tõendid. Artikli 120 lõike 1 kohase esindamise kulude osas piisab esindaja kinnitusest kulude kandmise kohta. Muude kulude osas piisab nende usaldusväärsuse kindlakstegemisest. Kui kulude summa määratakse kindlaks käesoleva lõike esimese lause kohaselt, määratakse esindamiskulud sellises ulatuses, mis on sätestatud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktiga ning hoolimata sellest, kas neid on tegelikult kantud.

8.   Otsus kulude kindlaksmääramise kohta, mis sisaldab põhjendusi, millel otsus põhineb, võidakse läbi vaadata vastulausete osakonna või tühistamisosakonna või apellatsioonikoja otsusega, mis tehakse taotluse alusel, mis esitatakse ühe kuu jooksul alates menetluskulude teate saamisest. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud kulusummade läbivaatamise lõiv. Olenevalt asjaoludest teeb vastulausete osakond, tühistamisosakond või apellatsioonikoda kulude kindlaksmääramise otsuse läbivaatamise taotlust käsitleva otsuse suulise menetluseta.

Artikkel 110

Kulude summa kindlaksmääramist käsitlevate otsuste sundtäitmine

1.   Kõik ameti jõustunud otsused, milles määratakse kindlaks kulude summad, kuuluvad täitmisele.

2.   Täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Iga liikmesriik määrab ühe ametiasutuse, kes vastutab lõikes 1 osutatud otsuse autentsuse kontrollimise eest, ja edastab kõnealuse asutuse kontaktandmed ametile, Euroopa Kohtule ja komisjonile. Kõnealune ametiasutus lisab otsusele korralduse otsuse täitmise kohta ainukese formaalsusena peale otsuse autentsuse tõestamise.

3.   Kui need formaalsused on asjassepuutuva poole avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud pool taotleda täitmist kooskõlas riigi õigusaktidega, pöördudes otse pädevasse asutusse.

4.   Täitmist võib peatada ainult Euroopa Kohtu otsusega. Asjassepuutuva riigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

3. JAGU

Avalikkuse ja liikmesriikide asutuste teavitamine

Artikkel 111

ELi kaubamärkide register

1.   Amet peab ELi kaubamärkide registrit ja ajakohastab seda.

2.   Register sisaldab ELi kaubamärgi taotluste ja registreerimise kohta järgmisi kandeid:

a)

taotluse esitamise kuupäev;

b)

taotluse toimiku number;

c)

taotluse avaldamise kuupäev;

d)

taotleja nimi ja aadress;

e)

esindaja nimi ja tegevuskoht, välja arvatud artikli 119 lõike 3 esimese lauses osutatud esindaja;

f)

kaubamärgi kujutis koos märkusega kaubamärgi olemuse kohta ning kaubamärgi kirjeldus, kui see on asjakohane;

g)

toodete ja teenuste nimetused;

h)

andmed artikli 35 kohaselt esitatud prioriteedinõuete kohta;

i)

andmed artikli 38 kohaselt esitatud näituseprioriteeti käsitlevate nõuete kohta;

j)

andmed artiklis 39 osutatud registreeritud varasema kaubamärgi vanemust käsitlevate nõuete kohta;

k)

kinnitus selle kohta, et kaubamärk on kasutamise käigus omandanud eristusvõime artikli 7 lõike 3 kohaselt;

l)

märge selle kohta, et kaubamärk on kollektiivmärk;

m)

märge selle kohta, et kaubamärk on sertifitseerimismärk;

n)

keel, milles taotlus on esitatud, ja taotleja poolt taotluses märgitud teine keel artikli 146 lõike 3 kohaselt;

o)

kaubamärgi registris registreerimise kuupäev ja registrinumber;

p)

teatis selle kohta, et taotlus tuleneb Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu muutumisest lähtuvalt käesoleva määruse artiklist 204, lisaks rahvusvahelise registreeringu kuupäev lähtuvalt Madridi protokolli artikli 3 lõikest 4 või rahvusvahelisele registreerimisele järgnev territoriaalse kaitse Euroopa Liidule laiendamise registreerimise kuupäev lähtuvalt Madridi protokolli artikli 3ter lõikest 2 ning vajaduse korral rahvusvahelise registreeringu prioriteedikuupäev.

3.   Lisaks sisaldab register järgmisi kandeid koos iga sellise kande tegemise kuupäevaga:

a)

ELi kaubamärgi omaniku nime, aadressi või kodakondsuse muutus või tema elu-, asu- või tegevuskoha riigi muutus;

b)

muu kui artikli 119 lõike 3 esimeses lauses osutatud esindaja nime või tegevuskoha aadressi muutus;

c)

kui määratakse uus esindaja, siis selle esindaja nimi ja tegevuskoha aadress;

d)

kaubamärgi muutmine artiklite 49 ja 54 kohaselt ning vigade parandused;

e)

teatis kollektiivkaubamärgi põhikirja muutmise kohta artikli 79 kohaselt;

f)

andmed määruse artiklis 39 osutatud registreeritud varasema kaubamärgi vanemust käsitlevate nõuete kohta artikli 40 kohaselt;

g)

täielik või osaline üleminek artikli 20 kohaselt;

h)

asjaõiguse seadmine või üleminek artikli 22 kohaselt ja asjaõiguse olemus;

i)

sundtäitmine artikli 23 kohaselt ja maksejõuetusmenetlus artikli 24 kohaselt;

j)

litsentsi andmine või üleminek artikli 25 kohaselt ja asjakohase juhul litsentsi liik;

k)

registreeringu pikendamine artikli 53 kohaselt, pikendamise jõustumise kuupäev ja piirangud artikli 53 lõike 4 kohaselt;

l)

märge registreeringu kehtivuse lõppemise kindlakstegemise kohta artikli 53 kohaselt;

m)

kaubamärgiomaniku avaldus taotluse tagasivõtmise või kaubamärgist loobumise kohta vastavalt artiklitele 49 ja 57;

n)

vastulause esitamise kuupäev ja vastulause üksikasjad artikli 46 kohaselt või taotluse esitamise kuupäev artikli 63 kohaselt või tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitleva vastuhagi esitamise kuupäev artikli 128 lõike 4 kohaselt või kaebuse esitamise kuupäev artikli 68 kohaselt;

o)

vastulause või taotluse või vastuhagi kohta tehtud otsuse kuupäev ja sisu artikli 64 lõike 6 või artikli 128 lõike 6 kolmanda lause kohaselt või kaebuse kohta tehtud otsuse kuupäev ja sisu artikli 71 kohaselt;

p)

märge muutmistaotluse saamise kohta artikli 140 lõike 2 kohaselt;

q)

käesoleva artikli lõike 2 punkti e kohaselt registrisse kantud esindaja registrist kustutamine;

r)

riigisisese kaubamärgi vanemuse kustutamine;

s)

käesoleva lõike punktides h, i ja j osutatud kannete muutmine või registrist kustutamine;

t)

ELi kaubamärgi asendamine rahvusvahelise registreeringuga artikli 197 kohaselt;

u)

ELi kaubamärgi taotlusel põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number, mis on registreeritud ELi kaubamärgina artikli 185 lõike 1 kohaselt;

v)

ELi kaubamärgil põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number artikli 185 lõike 2 kohaselt;

w)

taotluse jagamine artikli 50 kohaselt ja registreeringu jagamine artikli 56 kohaselt koos käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud kannetega jagatud registreeringu kohta ning algse registreeringu kaupade ja teenuste muudetud loetelu;

x)

otsuse või registrisse kandmise tühistamine artikli 103 kohaselt, kui tühistamine puudutab avaldatud otsust või registrisse kandmist;

y)

teatis ELi sertifitseerimismärgi põhikirja muutmise kohta artikli 88 kohaselt.

4.   Tegevdirektor võib otsustada, et registrisse kantaks artikli 149 lõike 4 kohaselt ka muid andmeid peale käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete.

5.   Registrit võib pidada elektrooniliselt. Amet kogub, organiseerib, avalikustab ja säilitab lõike 8 kohastel eesmärkidel lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid, kaasa arvatud isikuandmed. Amet hoiab registri avalikkusele kergesti kättesaadavana.

6.   ELi kaubamärgi omanikule teatatakse kõigist registris tehtud muudatustest.

7.   Taotluse alusel väljastab amet registrist kinnitatud või kinnitamata väljavõtteid, mille eest tuleb tasuda lõiv.

8.   Lõigetes 2 ja 3 esitatud kannete andmeid, kaasa arvatud isikuandmeid, töödeldakse järgmistel eesmärkidel:

a)

käesolevas määruses ja selle kohaselt vastu võetud õigusaktides kirjeldatud taotluste ja/või registreeringute haldamine;

b)

ametiasutustele ja ettevõtjatele tutvumiseks ja teabe hankimiseks mõeldud avaliku registri pidamine eesmärgiga võimaldada neil kasutada käesoleva määrusega neile antud õiguseid ja saada teavet kolmandatele isikutele kuuluvate varasemate õiguste kohta ning

c)

aruannete ja statistika koostamine, et võimaldada ametil optimeerida oma tegevust ja parandada süsteemi toimimist.

9.   Kõik lõigete 2 ja 3 kohaste kannete andmeid, kaasa arvatud isikuandmeid, peetakse avalikkusele huvi pakkuvateks andmeteks ja neile on juurdepääs kõigil kolmandatel isikutel. Õiguskindluse huvides säilitatakse registri kandeid määramata aja jooksul.

Artikkel 112

Andmebaas

1.   Lisaks kohustusele pidada registrit artikli 111 tähenduses kogub amet kõik andmed, mille käesoleva määruse või selle kohaselt vastu võetud õigusaktide kohaselt esitavad taotlejad või teised menetluses osalevad isikud, ja säilitab need elektroonilises andmebaasis.

2.   Elektrooniline andmebaas võib lisaks artikli 111 kohaselt registrisse kantud isikuandmetele sisaldada selliseid andmeid, mis on nõutavad käesoleva määruse või selle kohaselt vastu võetud õigusaktide kohaselt. Selliste andmete kogumine, säilitamine ja töötlemine toimub järgmistel eesmärkidel:

a)

käesolevas määruses ja selle kohaselt vastu võetud õigusaktides kirjeldatud taotluste ja/või registreeringute haldamine;

b)

asjaomaste menetluste läbiviimiseks vajalikule teabele juurdepääsu lihtsustamine ja tõhustamine;

c)

taotluse esitajate ja teiste menetluses osalevate isikutega suhtlemine;

d)

aruannete ja statistika koostamine, et võimaldada ametil optimeerida oma tegevust ja parandada süsteemi toimimist.

3.   Tegevdirektor määrab kindlaks elektroonilisele andmebaasile juurdepääsu tingimused ja viisi, kuidas võib teha masinloetaval kujul kättesaadavaks andmebaasi sisu, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud isikuandmed, kuid kaasa arvatud artiklis 111 loetletud isikuandmed, sealhulgas tasud sellise juurdepääsu eest.

4.   Juurdepääs lõikes 2 nimetatud isikuandmetele on piiratud ja neid andmeid ei avalikustata ilma asjaomase isiku selgesõnalise nõusolekuta.

5.   Kõiki andmeid säilitatakse tähtajatult. Asjaomane isik võib siiski taotleda kõigi isikuandmete kustutamist andmebaasist 18 kuu möödumisel ELi kaubamärgi kehtivusaja või asjaomase inter partes menetluse lõppemisest. Tal on õigus igal ajal lasta parandada ebaõigeid või valeandmeid.

Artikkel 113

Internetijuurdepääs otsustele

1.   Läbipaistvuse ja prognoositavuse huvides tehakse ameti otsused kättesaadavaks internetis üldsusele teadmiseks ja tutvumiseks. Kõik otsuse vastuvõtmisega lõppenud menetluses osalenud isikud võivad taotleda otsuses sisalduvate isikuandmete kustutamist.

2.   Amet võib teha internetis kättesaadavaks oma ülesannetega seotud liikmesriikide ja Euroopa Liidu kohtute otsused, et suurendada üldsuse teadlikkust intellektuaalomandialastes küsimustes ja edendada tavade ühtlustamist. Amet järgib esialgsel avaldamisel isikuandmete suhtes sätestatud tingimusi.

Artikkel 114

Toimikutega tutvumine

1.   Toimikuid ELi kaubamärgi veel avaldamata taotluste kohta ei anta tutvumiseks ilma taotleja nõusolekuta.

2.   Isik, kes suudab tõendada, et ELi kaubamärgi taotleja on lubanud kasutada kaubamärgist tulenevaid õigusi pärast kaubamärgi registreerimist tema vastu, võib toimikutega tutvuda enne kõnealuse taotluse avaldamist ja ilma taotleja nõusolekuta.

3.   Pärast ELi kaubamärgi taotluse avaldamist võib kõnealuse taotluse ja sellest tuleneva kaubamärgiga seotud toimikutega tutvuda taotluse põhjal.

4.   Kui toimikutega tutvutakse käesoleva artikli lõike 2 või 3 kohaselt, võib tutvumiseks mitte anda artikli 169 kohase väljaarvamise või taandamisega seotud dokumente, otsuste ja arvamuste kavandeid ning kõiki teisi ametisiseseid dokumente, mida kasutatakse otsuste ja arvamuste ettevalmistamiseks, ning toimikute osi, mida asjaomane pool soovis enne toimikuga tutvumise taotluse esitamist säilitada konfidentsiaalsena, kui toimiku sellise osaga tutvumine ei ole põhjendatud tutvumist taotleva isiku ülekaaluka õigustatud huviga.

5.   ELi kaubamärgitaotlustega ja ELi registreeritud kaubamärkide toimikutega tutvumisel võimaldatakse tutvuda originaali või ärakirjaga, või kui toimik on salvestatud muude tehniliste vahenditega, siis nende salvestistega. Tegevdirektor määrab kindlaks tutvumise viisi.

6.   Kui toimikutega tutvumine toimub lõikes 7 sätestatu kohaselt, ei loeta toimikutega tutvumise taotlust esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud. Lõivu ei pea tasuma, kui tutvumine tehniliste vahenditega tehtud salvestistega toimub võrgukeskkonnas.

7.   Toimikutega tutvutakse ameti tööruumides. Taotluse korral väljastatakse toimikuga tutvumiseks toimiku dokumentide ärakirjad. Ärakiri väljastatakse pärast lõivu tasumist. Taotluse korral väljastab amet pärast lõivu tasumist ka ELi kaubamärgi taotluse kinnitatud või kinnitamata ärakirja.

8.   Ameti toimikutega, mis on seotud liitu nimetavate rahvusvaheliste registreeringutega, võib tutvuda, esitades selleks taotluse, alates artikli 190 lõikes 1 osutatud teate avaldamise kuupäevast ning kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud tingimustega.

9.   Kohaldades lõikes 4 sätestatud piiranguid, võib amet taotluse põhjal ja pärast vastava lõivu tasumist edastada teavet kõigist taotletava ELi kaubamärgi või registreeritud ELi kaubamärgi toimikutest. Amet võib siiski nõuda, et kasutataks võimalust tutvuda toimiku endaga, kui see on edastatava teabe hulka arvestades otstarbekas.

Artikkel 115

Toimikute pidamine

1.   Amet peab toimikut iga menetluse kohta, mis on seotud ELi kaubamärgi taotlusega või ELi kaubamärgi registreerimisega. Tegevdirektor määrab kindlaks, millises vormis kõnealuseid toimikuid peetakse.

2.   Elektroonilise säilitamise korral säilitatakse elektroonilisi toimikuid või nende varukoopiaid tähtajatult. Menetlusosaliste esitatud originaaldokumendid, mis moodustavad elektrooniliste toimikute aluse, hävitatakse pärast tegevdirektori määratud ajavahemiku möödumist.

3.   Kui toimikuid või toimikute osi peetakse muul viisil kui elektrooniliselt, siis säilitatakse selliste toimikute osaks olevaid dokumente või tõendeid vähemalt viis aastat pärast selle aasta lõppu, mil taotlus tagasi lükatakse või tagasi võetakse või loetakse tagasivõetuks, ELi kaubamärgi registreeringu kehtivus lõpeb täielikult määruse artikli 53 kohaselt, täielik loobumine ELi kaubamärgist registreeritakse artikli 57 kohaselt või ELi kaubamärk kustutatakse lõplikult registrist artikli 64 lõike 6 või artikli 128 lõike 6 kohaselt.

Artikkel 116

Perioodilised väljaanded

1.   Amet annab perioodiliselt välja:

a)

ELi kaubamärgibülletääni, mis sisaldab avaldatud taotlusi ja registrisse tehtud kandeid ning muid andmeid, mis on seotud ELi kaubamärkide taotluste või registreeringutega, mille avaldamine on ette nähtud käesoleva määrusega või selle kohaselt vastu võetud õigusaktidega;

b)

ameti teatajat, mis sisaldab tegevdirektori üldisi teadaandeid ning muud käesoleva määruse või selle rakendamisega seotud teavet.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud väljaanded võib avaldada elektrooniliselt.

2.   Euroopa Liidu kaubamärgibülletääni väljaandmise viisi ja sageduse määrab kindlaks tegevdirektor.

3.   Ameti teatajat antakse välja ameti ametlikes keeltes. Tegevdirektor võib siiski ette näha, et teatavad andmed avaldatakse ameti teatajas kõigis liidu ametlikes keeltes.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse:

a)

kuupäev, mida käsitatakse ELi kaubamärgibülletäänis avaldamise kuupäevana;

b)

viis, kuidas avaldatakse kanded seoses sellise kaubamärgi registreerimisega, mis ei sisalda muudatusi võrreldes taotluse avaldamisega;

c)

ameti teataja väljaannete avalikkusele kättesaadavaks tegemise vormid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 117

Halduskoostöö

1.   Kui käesoleva määruse või siseriiklike õigusaktidega ei nähta ette teisiti, abistavad amet ning liikmesriikide asutused ja kohtud taotluse korral üksteist teabe edastamise või toimikute tutvumiseks andmisega. Kui amet annab toimikud tutvumiseks kohtutele, prokuratuuridele või tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, ei kohaldata tutvumisele artiklis 114 ette nähtud piiranguid.

2.   Amet ei nõua lõivu teabe edastamise või toimikute tutvumiseks andmise eest.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse üksikasjalikult normid ameti ja liikmesriikide asutuste vahelise teabevahetuse ning toimikute tutvumiseks andmise kohta, võttes arvesse piiranguid, mida vastavalt artiklile 114 kohaldatakse ELi kaubamärkide taotluste või registreeringutega seonduvate toimikutega tutvumise suhtes, kui need on avatud kolmandatele isikutele. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 118

Väljaannete vahetamine

1.   Amet ja liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid saadavad üksteisele taotluse korral ning ametkondlikuks kasutamiseks tasuta oma vastavate väljaannete ühe või mitu eksemplari.

2.   Amet võib väljaannete vahetamise või saatmise kohta sõlmida lepinguid.

4. JAGU

Esindus

Artikkel 119

Esinduse üldpõhimõtted

1.   Välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel, ei ole ametiga suhtlemisel kohustuslik omada esindajat.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 teise lause kohaldamist, peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu Euroopa Majanduspiirkonnas, olema artikli 120 lõike 1 kohane esindaja kõikideks ametis tehtavateks käesoleva määruse kohasteks toiminguteks, välja arvatud ELi kaubamärgi taotluse esitamiseks.

3.   Füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle alaline elu- või asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte asub Euroopa Majanduspiirkonnas, võib ametiga suhtlemisel esindada nende töötaja. Käesoleva lõikega hõlmatud juriidilise isiku töötaja võib esindada ka teisi juriidilisi isikuid, kel on eespool nimetatud juriidilise isikuga majandussidemed, isegi juhul, kui nimetatud teiste juriidiliste isikute alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu Euroopa Majanduspiirkonnas. Töötajad, kes esindavad isikuid käesoleva lõike tähenduses, esitavad ametile ameti taotlusel või asjakohasel juhul menetlusosalise taotlusel toimikusse lisamiseks allkirjastatud volituse.

4.   Kui rohkem kui üks taotleja või rohkem kui üks kolmas isik tegutsevad ühiselt, määratakse ühine esindaja.

Artikkel 120

Kutselised esindajad

1.   Füüsilisi ja juriidilisi isikuid võib ametis esindada üksnes:

a)

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis kutsenõuetele vastav õigusala töötaja, kelle tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonnas, kuivõrd ta on nimetatud riigis pädev olema esindajaks kaubamärgiga seotud küsimustes;

b)

kutseline esindaja, kelle nimi on kantud nimekirja, mida sel otstarbel peab amet.

Ametiga suhtlevad esindajad esitavad ameti või, kui see on asjakohane, teise menetlusosalise nõudel ametile toimikusse lisamiseks allkirjastatud volituse.

2.   Kutseliste esindajate nimekirja võib kanda iga füüsilise isiku, kes vastab järgmistele tingimustele:

a)

ta on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanik;

b)

tema tegevuskoht või töökoht asub Euroopa Majanduspiirkonnas;

c)

tal on õigus esindada Beneluxi intellektuaalomandi büroos või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis kaubamärki käsitlevates küsimustes füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Kui asjaomases riigis ei ole sellise õiguse eelduseks spetsiaalne kutsekvalifikatsioon, peavad nimekirja kandmist taotlevad isikud, kes tegutsevad kaubamärgiküsimustes esindajana Beneluxi intellektuaalomandi büroos või kõnealuse liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis, olema seda teinud vähemalt viis aastat. Seevastu isikutelt, kelle kutseoskusi tegutseda füüsilise või juriidilise isiku esindajana kaubamärgiküsimustes Beneluxi intellektuaalomandi büroos või mõne Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis on tunnustatud asjaomase riigi õigusaktide kohaselt, ei nõuta nimetatud ameti pidamise kogemust.

3.   Nimekirja kantakse taotluse alusel, millele on lisatud asjaomase liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti tõend selle kohta, et lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

4.   Tegevdirektor võib teha erandi:

a)

lõike 2 punkti c teises lauses sätestatud nõudest, kui taotleja tõendab, et ta on omandanud nõutava kvalifikatsiooni muul viisil;

b)

lõike 2 punktis a sätestatud nõudest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide puhul, kui lõike 2 punktide b ja c nõuded on täidetud.

5.   Isiku võib kutseliste esindajate nimekirjast välja arvata tema soovil või siis, kui tema pädevus esindajana tegutseda lõpeb. Kutseliste esindajate nimekirja muudatused avaldatakse ameti teatajas.

Artikkel 121

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks järgmine:

a)

artikli 119 lõikes 4 osutatud ühise esindaja nimetamise tingimused ja kord;

b)

tingimused, mille kohaselt peavad artikli 119 lõikes 3 osutatud töötajad ja artikli 120 lõikes 1 osutatud kutselised esindajad esitama ametile esindamise õiguse saamiseks allkirjastatud volituse, ning kõnealuse volituse sisu;

c)

asjaolud, mille kohaselt kõrvaldatakse isik artikli 120 lõikes 5 osutatud kutseliste esindajate nimekirjast.

X PEATÜKK

ELi KAUBAMÄRKIDEGA SEOTUD KOHTUASJADE KOHTUALLUVUS JA MENETLUSNORMID

1. JAGU

Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamine

Artikkel 122

Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamine

1.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse ELi kaubamärkide ja ELi kaubamärgi taotluste ning ELi kaubamärkide ja riigisiseste kaubamärkide põhjal algatatud samaaegsete ja üksteisele järgnevate kohtuasjade suhtes kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevaid liidu õigusnorme.

2.   Artiklis 124 osutatud hagide ja nõuete menetlemisel:

a)

ei kohaldata määruse (EL) nr 1215/2012 artikleid 4 ja 6, artikli 7 punkte 1, 2, 3 ja 5 ning artiklit 35;

b)

kohaldatakse määruse (EL) nr 1215/2012 artikleid 25 ja 26 käesoleva määruse artikli 125 lõikes 4 ette nähtud piirangutega;

c)

on määruse (EL) nr 1215/2012 II peatüki sätted isikute kohta, kelle alaline asukoht on liikmesriigis, kohaldatavad ka isikutele, kelle alaline asukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on seal ettevõte.

3.   Käesoleva määruse viited määrusele (EL) nr 1215/2012 hõlmavad asjakohasel juhul Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel 19. oktoobril 2005 sõlmitud lepingut kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

2. JAGU

Vaidlused eli kaubamärkide rikkumise ja kehtivuse üle

Artikkel 123

ELi kaubamärgi kohtud

1.   Liikmesriigid määravad oma territooriumil võimalikult väikese arvu siseriiklikke esimese ja teise astme kohtuid, kes täidavad neile käesoleva määrusega pandud ülesandeid.

2.   Muudatused liikmesriigi poolt kooskõlas määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 95 lõikega 2 komisjonile edastatud ELi kaubamärgi kohtute nimekirjas olevate kohtute arvus, nimedes või tööpiirkonnas teeb asjaomane liikmesriik viivitamata teatavaks komisjonile.

3.   Lõikes 2 osutatud teabe teeb komisjon teatavaks liikmesriikidele ning avaldab Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 124

Õiguste rikkumise ja kehtivuse asjade kohtualluvus

ELi kaubamärgi kohtute ainupädevusse kuuluvad:

a)

hagid seoses ELi kaubamärkide õiguste rikkumisega ja, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud, hagid seoses õiguste rikkumise ohuga;

b)

hagid tuvastamaks, et õigusi ei ole rikutud, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud;

c)

kõik hagid, mis algatatakse artikli 11 lõikes 2 osutatud toimingute põhjal;

d)

vastuhagid ELi kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks artikli 128 kohaselt.

Artikkel 125

Rahvusvaheline kohtualluvus

1.   Kui käesoleva määruse sätetest ning artikli 122 kohaselt kohaldatavate määruse (EL) nr 1215/2012 sätetest ei tulene teisiti, alustatakse artiklis 124 osutatud hagide ja vastuhagide põhjal menetlust selle liikmesriigi kohtutes, kus on kostja alaline asukoht, või kui tema alaline asukoht ei ole liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtus, kus on tema ettevõte.

2.   Kui kostja alaline asukoht ega ka ettevõte ei ole liikmesriigis, alustatakse nimetatud menetlusi selle liikmesriigi kohtutes, kus on hageja alaline asukoht, või kui tema alaline asukoht ei ole liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtus, kus on tema ettevõte.

3.   Kui kostjal ega ka hagejal ei ole sellist alalist asukohta ega ettevõtet, alustatakse menetlust selle liikmesriigi kohtus, kus on ameti asukoht.

4.   Ilma et see mõjutaks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist:

a)

kohaldatakse määruse (EL) nr 1215/2012 artiklit 25, kui pooled lepivad kokku, et asi kuulub mõne teise ELi kaubamärgi kohtu alluvusse;

b)

kohaldatakse määruse (EL) nr 1215/2012 artiklit 26, kui kostja ilmub mõnesse teise ELi kaubamärgi kohtusse.

5.   Artiklis 124 nimetatud hagide ja nõuete, välja arvatud ELi kaubamärgi õiguste rikkumise puudumise tuvastamise hagide põhjal võib menetluse algatada ka selle liikmesriigi kohtutes, kus rikkumine on toimunud või kus on rikkumise oht või kus on sooritatud artikli 11 lõikes 2 osutatud toiming.

Artikkel 126

Kohtualluvuse ulatus

1.   Artikli 125 lõigete 1–4 kohaselt pädev ELi kaubamärgi kohus on pädev tegema otsuseid:

a)

liikmesriigi territooriumil toime pandud rikkumiste või rikkumiste ohu kohta;

b)

liikmesriigi territooriumil toime pandud artikli 11 lõikes 2 osutatud toimingute kohta.

2.   Artikli 125 lõike 5 kohaselt pädev ELi kaubamärgi kohus on pädev üksnes selle liikmesriigi territooriumil toime pandud toimingute või nende ohu osas, kus nimetatud kohus asub.

Artikkel 127

Kehtivuse presumptsioon. Põhjendamine

1.   ELi kaubamärgi kohtud käsitlevad ELi kaubamärki kehtivana, kui kostja ei vaidlusta selle kehtivust tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitleva vastuhagiga.

2.   ELi kaubamärgi kehtivust ei või vaidlustada menetluse raames, milles nõutakse õiguse rikkumise puudumise tuvastamist.

3.   Artikli 124 punktides a ja c osutatud toimingute puhul võetakse muul viisil kui vastuhagina esitatud taotlus ELi kaubamärgi tühistamise kohta vastu, kui kostja väidab, et ELi kaubamärgi võib tühistada tegeliku kasutamise puudumise tõttu rikkumismenetluse hagi esitamise ajal.

Artikkel 128

Vastuhagid

1.   Tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitlev vastuhagi võib toetuda ainult käesolevas määruses nimetatud tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjustele.

2.   ELi kaubamärgi kohus lükkab tagasi tühistamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevad vastuhagid, kui sama teemat ja sama hagi alust ning samu osapooli käsitlev ameti otsus on jõustunud.

3.   Kui vastuhagi esitatakse menetluse käigus, mille osaline kaubamärgi omanik ei ole, teavitatakse teda sellest ning ta võib siseriiklike õigusaktide kohaselt menetlusse astuda.

4.   ELi kaubamärgi kohus, kellele on esitatud vastuhagi ELi kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, ei vaata vastuhagi läbi enne, kui huvitatud isik või kohus on teatanud ametile vastuhagi esitamise kuupäeva. Amet kannab kõnealuse teabe registrisse. Kui ELi kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus on ametile esitatud enne vastuhagi esitamist, teatab amet sellest kohtule, kes peatab menetluse kooskõlas artikli 132 lõikega 1 seniks, kuni taotluse kohta tehakse lõppotsus või see võetakse tagasi.

5.   Kohaldatakse artikli 64 lõikeid 2–5.

6.   Kui ELi kaubamärgi kohus on teinud ELi tühistamise või kehtetuks tunnistamise vastuhagi puhul jõustunud kohtuotsuse, saadab kohus või siseriikliku menetluse osapool viivitamata otsuse koopia ametile. Amet või mõni muu huvitatud pool võivad sellise saatmise kohta nõuda teavet. Amet teeb otsuse kohta registrisse kande ja võtab vajalikud meetmed resolutiivosa täitmiseks.

7.   ELi kaubamärgi kohus, kus arutatakse vastuhagi ELi kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, võib peatada menetluse ELi kaubamärgi omaniku taotlusel ja pärast teiste poolte ärakuulamist ning paluda, et kostja esitaks ametile tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse ELi kaubamärgi kohtu poolt määratava tähtaja jooksul. Kui taotlust tähtaja jooksul ei esitata, menetlus jätkub; vastuhagi loetakse tagasivõetuks. Kohaldatakse artikli 132 lõiget 3.

Artikkel 129

Kohaldatav õigus

1.   ELi kaubamärgi kohtud kohaldavad käesoleva määruse sätteid.

2.   Käesoleva määrusega reguleerimata kaubamärgiküsimustes kohaldab asjaomane ELi kaubamärgi kohus kohaldatava siseriikliku õiguse sätteid.

3.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldab ELi kaubamärgi kohus samu menetlusnorme, mida kohaldataks kohtu asukohaliikmesriigi riigisisese kaubamärgiga seonduva sama liiki hagi puhul.

Artikkel 130

Karistused

1.   Kui ELi kaubamärgi kohus leiab, et kostja on rikkunud ELi kaubamärgiga seotud õigusi või ähvardanud neid rikkuda, teeb ta korralduse, millega keelatakse kostjal ELi kaubamärgiga seotud õigusi rikkuvate toimingute jätkamine, kui ei ole eripõhjusi vastupidiseks. Lisaks sellele võtab kohus siseriikliku õiguse kohaselt meetmed tagamaks, et kõnealusest keelust peetakse kinni.

2.   ELi kaubamärgi kohus võib samuti kohaldada asjaomase õiguse kohaseid meetmeid või otsuseid, mida ta peab juhtumi asjaolude puhul asjakohaseks.

Artikkel 131

Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed

1.   Liikmesriikide kohtutelt, sealhulgas ELi kaubamärgi kohtutelt, võib taotleda ELi kaubamärgi või ELi kaubamärgi taotlusega seotud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete võtmist, mis on selle riigi õigusaktidega riigisiseste kaubamärkide puhul ette nähtud, isegi juhul, kui käesoleva määruse kohaselt on asja sisuline arutamine teise liikmesriigi ELi kaubamärgi kohtu pädevuses.

2.   Artikli 125 lõigete 1, 2, 3 või 4 kohaselt pädev ELi kaubamärgi kohus on pädev võtma ajutisi ja kaitsemeetmeid, mis on kohaldatavad kõikide liikmesriikide territooriumil, arvestades määruse (EL) nr 1215/2012 III peatüki kohaselt vajalikke tunnustamise ja täitmise menetlusi. Teistel kohtutel sellist pädevust ei ole.

Artikkel 132

Erisätted seotud hagide kohta

1.   Kui menetluse jätkamiseks ei ole erilisi põhjusi, peatab artiklis 124 nimetatud hagi, välja arvatud rikkumise puudumise tuvastamise nõuet menetlev ELi kaubamärgi kohus omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel pärast teiste poolte ärakuulamist, menetluse, kui ELi kaubamärgi kehtivus on vastuhagiga juba vaidlustatud teises ELi kaubamärgi kohus või kui ametile on esitatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus.

2.   Kui menetluse jätkamiseks ei ole erilisi põhjusi, peatab tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust arutav amet omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel pärast teiste poolte ärakuulamist menetluse, kui ELi kaubamärgi kehtivus on vastuhagiga juba vaidlustatud ELi kaubamärgi kohtus. Kui aga ELi kaubamärgi kohtus toimuva menetluse pool seda nõuab, võib kohus pärast teiste menetluspoolte ärakuulamist menetluse peatada. Sellisel juhul jätkab amet oma peatatud menetlust.

3.   Kui ELi kaubamärgi kohus menetluse peatab, võib ta peatamise ajaks määrata ajutisi ja kaitsemeetmeid.

Artikkel 133

Teise astme ELi kaubamärgi kohtute pädevus. Edasikaebamine

1.   Teise astme ELi kaubamärgi kohtutesse võib edasi kaevata esimese astme ELi kaubamärgi kohtute otsuseid artiklis 124 nimetatud hagidest ja vastuhagidest tulenenud asjades.

2.   Teise astme ELi kaubamärgi kohtusse edasikaebamise tingimused määratakse kindlaks kohtu asukohaliikmesriigi siseriikliku õiguse alusel.

3.   Siseriiklike õigusaktide sätteid edasikaebamise kohta kohaldatakse ka teise astme ELi kaubamärgi kohtute otsustele.

3. JAGU

Muud ELi kaubamärkidega seotud vaidlused

Artikkel 134

Lisasätted muude liikmesriigi kohtute kui ELi kaubamärgi kohtute pädevuse kohta

1.   Liikmesriikides, kelle kohtud on pädevad artikli 122 lõike 1 kohaselt, on artiklis 124 nimetamata hagide osas pädevad need kohtud, kes oleksid ratione loci ja ratione materiae pädevad selles riigis registreeritud riigisiseste kaubamärkidega seotud hagide puhul.

2.   ELi kaubamärgiga seotud artiklis 124 nimetamata hagisid, mis ei kuulu artikli 122 lõike 1 ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ühegi kohtu pädevusse, võib arutada selle liikmesriigi kohtutes, kus on ameti asukoht.

Artikkel 135

Liikmesriigi kohtu kohustus

ELi kaubamärgiga seotud artiklis 124 nimetamata hagi menetlev liikmesriigi kohus on kohustatud lähtuma ELi kaubamärgi kehtivuse eeldusest.

XI PEATÜKK

MÕJU LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDELE

1. JAGU

Tsiviilhagid ühe või mitme kaubamärgi põhjal

Artikkel 136

ELi kaubamärkide ja riigisiseste kaubamärkide põhjal algatatud samaaegsed ja üksteisele järgnevad kohtuasjad

1.   Kui eri liikmesriikide kohtutele on seoses rikkumisega esitatud samal alusel ja samu pooli hõlmavad hagid, kusjuures ühe hagi aluseks on ELi kaubamärk ja teise hagi aluseks riigisisene kaubamärk:

a)

loobuvad kohtud omal algatusel pädevusest selle kohtu kasuks, kellele hagi on esitatud esimesena, kui asjaomased kaubamärgid on identsed ja kehtivad identsete kaupade või teenuste puhul. Kohus, kes peaks pädevusest loobuma, võib menetluse peatada, kui teise kohtu pädevus on vaidlustatud;

b)

kohus, kellele ei esitatud hagi esimesena, võib peatada oma menetluse, kui asjaomased kaubamärgid on identsed ja kehtivad sarnaste kaupade või teenuste puhul või kui asjaomased kaubamärgid on sarnased ja kehtivad identsete või sarnaste kaupade või teenuste puhul.

2.   ELi kaubamärgi rikkumisega seotud hagi menetlev kohus jätab hagi läbivaatamata, kui identsete kaupade või teenuste puhul kehtiva identse riigisisese kaubamärgi põhjal ning samu pooli hõlmavas asjas on tehtud jõustunud kohtuotsus.

3.   Riigisisese kaubamärgi rikkumisega seotud hagi menetlev kohus jätab hagi läbivaatamata, kui identsete kaupade või teenuste puhul kehtiva identse ELi kaubamärgi põhjal ning samu pooli hõlmavas asjas on tehtud jõustunud kohtuotsus.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata ajutiste, sealhulgas kaitsemeetmete suhtes.

2. JAGU

Siseriiklike õigusaktide kohaldamine ELi kaubamärgi kasutamise keelamiseks

Artikkel 137

ELi kaubamärkide kasutamise keelamine

1.   Kui ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta käesolev määrus liikmesriikide õigusaktide alusel kehtivat õigust esitada nõudeid seoses varasemate õiguste rikkumisega artikli 8 või artikli 60 lõike 2 tähenduses seoses hilisema ELi kaubamärgi kasutamisega. Nõuetele varasemate õiguste rikkumise kohta artikli 8 lõigete 2 ja 4 tähenduses ei või siiski toetuda, kui varasema õiguse valdaja ei või enam taotleda ELi kaubamärgi kehtetuks tunnistamist artikli 61 lõike 2 kohaselt.

2.   Kui ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta käesolev määrus õigust algatada menetlusi liikmesriigi tsiviilõiguse, haldusõiguse või kriminaalõiguse põhjal või liidu õiguse sätete põhjal, et keelata ELi kaubamärgi kasutamine selles ulatuses, kui kõnealuse liikmesriigi õiguse või liidu õiguse alusel võib keelata riigisisese kaubamärgi kasutamise.

Artikkel 138

Kohaliku tähendusega varasemad õigused

1.   Ainult teatavas kohas kehtiva varasema õiguse omanik võib avaldada vastuseisu ELi kaubamärgi kasutamisele territooriumil, kus tema õigus on kaitstud, sel määral, kui seda võimaldab asjaomase liikmesriigi õigus.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui varasema õiguse omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud ELi kaubamärgi kasutamisega territooriumil, kus tema õigus on kaitstud, olles sellisest kasutamisest teadlik, kui ELi kaubamärki ei ole taotletud pahauskselt.

3.   ELi kaubamärgi omanikul ei ole õigust avaldada vastuseisu lõikes 1 osutatud õiguse kasutamisele ka siis, kui kõnealust õigust ei või enam ELi kaubamärgi vastu kasutada.

3. JAGU

Muutmine riigisisese kaubamärgi taotluseks

Artikkel 139

Riigisisese menetlemise avaldus

1.   ELi kaubamärgi taotleja või omanik võib teha avalduse muuta oma ELi kaubamärgi taotlus või ELi kaubamärk riigisisese kaubamärgi taotluseks:

a)

niivõrd, kui ELi kaubamärgi taotlus lükatakse tagasi, võetakse tagasi või loetakse tagasivõetuks;

b)

niivõrd, kui ELi kaubamärk kaotab kehtivuse.

2.   Muutmist ei toimu:

a)

kui ELi kaubamärgi omaniku õigused on tühistatud märgi kasutamata jätmise tõttu ning kui liikmesriigis, kus muutmist taotletakse, ei ole ELi kaubamärki kasutatud sel viisil, mida kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt peetakse tegelikuks kasutamiseks;

b)

kaitsmist silmas pidades liikmesriigis, kus ameti või siseriikliku kohtu otsuse kohaselt kehtivad ELi kaubamärgi taotluse või ELi kaubamärgi suhtes registreerimisest keeldumise põhjused või tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjused.

3.   ELi kaubamärgi taotluse või ELi kaubamärgi muutmisest tuleneva riigisisese kaubamärgi taotluse puhul kehtib asjaomases liikmesriigis kõnealuse taotluse või kaubamärgi esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev ja asjakohasel juhul artikli 39 või 40 alusel nõutud kõnealuse riigi kaubamärgi vanemus.

4.   Kui ELi kaubamärgi taotlus loetakse tagasivõetuks, saadab amet taotlejale teatise, milles määrab muutmisavalduse esitamiseks kolmekuulise tähtaja alates teatise kuupäevast.

5.   Kui ELi kaubamärgi taotlus võetakse tagasi või ELi kaubamärk kaotab kehtivuse registreeritud loobumise või registreerimise pikendamata jätmise tõttu, esitatakse muutmisavaldus kolme kuu jooksul arvates kuupäevast, mil ELi kaubamärgi taotlus tagasi võeti või mil ELi kaubamärk kaotas kehtivuse.

6.   Kui ELi kaubamärgi taotlus lükatakse tagasi ameti otsusega või kui ELi kaubamärk kaotab kehtivuse ameti või ELi kaubamärgi kohtu otsuse tagajärjel, esitatakse muutmisavaldus kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil kõnealune otsus jõustus.

7.   Artiklis 37 osutatud mõju aegub, kui avaldust ei esitata tähtaja jooksul.

Artikkel 140

Muutmisavalduse esitamine, avaldamine ja edastamine

1.   Muutmisavaldus esitatakse ametile artikli 139 lõikes 4, 5 või 6 ette nähtud aja jooksul ning selles märgitakse muutmise alused vastavalt artikli 139 lõike 1 punktile a või b, liikmesriigid, kelle osas muutmist taotletakse, ning muutmisega seotud kaubad ja teenused. Kui muutmist nõutakse pärast seda, kui registreeringut ei õnnestunud pikendada, algab artikli 139 lõikes 5 sätestatud kolmekuuline ajavahemik päevast, mis järgneb viimasele päevale, mil pikendustaotlust artikli 53 lõike 3 alusel on veel võimalik esitada. Muutmisavaldust ei loeta esitatuks enne, kui muutmislõiv on tasutud.

2.   Kui muutmisavaldus seondub ELi kaubamärgi juba avaldatud taotlusega või ELi kaubamärgiga, registreeritakse iga sellise avalduse laekumine registris ning muutmisavaldus avaldatakse.

3.   Amet kontrollib, kas taotletud muudatus vastab käesolevas määruses, eelkõige artikli 139 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 6 ning käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele ning käesoleva artikli lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestatud vorminõuetele. Kui taotlust reguleerivad tingimused ei ole täidetud, teavitab amet taotlejat nendest puudustest. Kui puudusi ei ole ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, lükkab amet muutmisavalduse tagasi. Kui kohaldatakse artikli 139 lõiget 2, lükkab amet muutmisavalduse vastuvõetamatuna tagasi vaid nende liikmesriikide puhul, kelle jaoks muutmine selle sätte kohaselt on välistatud. Kui muutmisavalduse lõivu ei ole tasutud artikli 139 lõike 4, 5 või 6 kohaselt kolme kuu jooksul, teatab amet taotlejale, et muutmistaotlust ei loeta esitatuks.

4.   Kui amet või ELi kaubamärgi kohus on ELi kaubamärgitaotluse tagasi lükanud või on absoluutsele alusele toetudes tunnistanud ELi kaubamärgi kehtetuks, viidates liikmesriigi keelele, on muutmine artikli 139 lõike 2 kohaselt välistatud kõigi nende liikmesriikide puhul, kus see keel on üheks ametlikuks keeleks. Kui amet või ELi kaubamärgi kohus on kaubamärgi taotluse tagasi lükanud või on tunnistanud ELi kaubamärgi kehtetuks, toetudes absoluutsele alusele, mille kohta on leitud, et see kehtib kogu liidus, või arvestades varasemat ELi kaubamärki või muid liidu õiguses sätestatud tööstusomandiõigusi, on muutmine välistatud artikli 139 lõike 2 kohaselt kõikide liikmesriikide puhul.

5.   Kui muutmisavaldus vastab käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nõuetele, edastab amet muutmisavalduse ja artikli 111 lõikes 2 osutatud andmed selliste liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandi büroole, kelle suhtes on avaldus loetud vastuvõetavaks. Amet teatab taotlejale edastamiskuupäeva.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega täpsustatakse:

a)

lõike 1 kohase ELi kaubamärgi taotluse või registreeritud ELi kaubamärgi riigisisese kaubamärgi taotluseks muutmise avalduse sisu üksikasjad;

b)

lõike 2 kohase muutmisavalduse avaldamisel avaldatavad üksikasjad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 141

Muutmise vorminõuded

1.   Iga tööstusomandi õiguskaitse keskamet, kellele taotlus edastatakse, võib saada ametilt taotlust käsitlevat mis tahes lisateavet, mis võimaldab sellel ametil teha otsuse muutmise tulemusel saadud kaubamärgi kohta.

2.   ELi kaubamärgi taotluse või ELi kaubamärgi suhtes, mis edastatakse kooskõlas artikliga 140, ei kohaldata siseriiklikke vorminõudeid, mis erinevad käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktides sätestatutest või mis täiendavad neid.

3.   Iga tööstusomandi õiguskaitse keskamet, kellele taotlus on edastatud, võib taotlejalt nõuda vähemalt kahekuulise tähtaja jooksul:

a)

taotluse esitamise siseriikliku lõivu maksmist;

b)

taotluse ja sellele lisatud dokumentide tõlget ühte kõnealuse riigi riigikeeltest;

c)

kättetoimetamisaadressi nimetamist kõnealuses riigis;

d)

sellise hulga kaubamärgi kujutiste esitamist, nagu on ette näinud kõnealune riik.

XII PEATÜKK

AMET

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 142

Õiguslik seisund

1.   Amet on liidu amet. Ta on juriidiline isik.

2.   Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele on juriidilistel isikutel; eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

3.   Ametit esindab tegevdirektor.

Artikkel 143

Personal

1.   Ameti töötajate suhtes kohaldatakse ametnike personalieeskirju, teenistustingimusi ning liidu institutsioonide kokkuleppega personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendamiseks vastu võetud õigusnorme, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 166 kohaldamist apellatsioonikoja liikmete suhtes.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib amet kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte või muid ametiväliseid töötajaid. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskiri, mis käsitleb liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.

Artikkel 144

Privileegid ja immuniteet

Ameti ja selle töötajate suhtes kohaldatakse liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 145

Vastutus

1.   Ameti lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik oma talituste või oma teenistujate poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldprintsiipidele.

4.   Lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

5.   Teenistujate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või teenistustingimuste sätetega.

Artikkel 146

Keeled

1.   ELi kaubamärgi taotlus esitatakse ühes liidu ametlikest keelest.

2.   Ameti töökeeled on inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja hispaania keel.

3.   Taotleja peab märkima mõne teise, ameti töökeeleks oleva keele, mille kasutamisega vastulausemenetluses, tühistamismenetluses või kehtetuks tunnistamise menetluses ta nõustub.

Kui taotlus esitati keeles, mis ei ole ameti töökeel, korraldab amet artikli 31 lõikes 1 kirjeldatud taotluse tõlkimise taotleja märgitud keelde.

4.   Kui ELi kaubamärgi taotleja osaleb ameti menetluses üksi, on menetluskeeleks keel, milles ELi kaubamärgi taotlus on esitatud. Kui taotlus on esitatud keeles, mis ei ole ameti töökeel, võib amet saata taotlejale kirjalikke teateid tema poolt taotluses märgitud teises keeles.

5.   Vastulause ning tühistamise ja kehtetuks tunnistamise taotlused esitatakse ühes ameti töökeeltest.

6.   Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist:

a)

võib ELi kaubamärgi taotlusega seotud taotlused ja avaldused esitada keeles, milles on esitatud nimetatud ELi kaubamärgi taotlus, või mõnes muus taotleja poolt taotluses märgitud keeles;

b)

võib registreeritud ELi kaubamärgiga seotud taotlused ja avaldused esitada ühes ameti töökeeltest.

Kui taotluse esitamisel kasutatakse artikli 100 lõikes 2 osutatud ameti koostatud vormi, võib selliseid vorme kasutada liidu mis tahes ametlikus keeles, tingimusel et vormi tekstiosa täidetakse ühes ameti töökeeles.

7.   Kui lõike 5 kohaselt vastulause või tühistamise või kehtetuks tunnistamise avalduse esitamiseks valitud keel on keel, milles esitati kaubamärgi taotlus, või taotluse esitamisel märgitud teine keel, kasutatakse menetlemiseks seda keelt.

Kui lõike 5 kohaselt vastulause või tühistamise või kehtetuks tunnistamise avalduse esitamiseks valitud keel ei ole keel, milles esitati kaubamärgi taotlus, ega taotluse esitamisel märgitud teine keel, peab vastuväite esitaja või tühistamist või kehtetuks tunnistamist sooviv isik esitama oma kuludega oma taotluse tõlke kas keelde, milles on esitatud kaubamärgi taotlus (kui see keel on ameti töökeel), või taotluse esitamisel märgitud teise keelde. Tõlge esitatakse ühe kuu jooksul alates vastulause esitamise tähtaja möödumisest või tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäevast. Keel, millesse taotlus on tõlgitud, on menetluskeel.

8.   Vastulause, tühistamise, kehtetuks tunnistamise ja vaidlustamise pooled võivad kokku leppida, et menetluskeeleks on mõni muu liidu ametlik keel.

9.   Ilma et see piiraks lõigete 4 ja 8 kohaldamist ning kui ei ole sätestatud teisiti, võivad pooled ametis toimuvas kirjalikus menetluses kasutada ameti mis tahes töökeelt. Kui valitud keel ei ole menetluskeel, esitab pool tõlke sellesse keelde ühe kuu jooksul pärast originaaldokumendi esitamise kuupäeva. Kui ELi kaubamärgi taotleja on ametis toimuva menetluse ainus pool ning kui ELi kaubamärgi taotluse esitamisel kasutati keelt, mis ei ole ameti töökeel, võidakse kirjalik tõlge esitada ka mõnes muus taotleja poolt taotluses märgitud keeles.

10.   Tegevdirektor määrab tõlgete kinnitamise viisi.

11.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega täpsustatakse:

a)

millises ulatuses võidakse ameti kirjalikus menetluses kasutatavaid tõendavaid dokumente esitada liidu mis tahes ametlikus keeles, ning kirjaliku tõlke vajadus;

b)

ametile esitatavatele kirjalikele tõlgetele esitatavad nõuded.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 147

Avaldamine ja registrisse kandmine

1.   Artikli 31 lõikes 1 kirjeldatud ELi kaubamärgi taotlus ja igasugune muu teave, mille avaldamine on käesoleva määruse või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktiga ette nähtud, avaldatakse kõigis liidu ametlikes keeltes.

2.   Kõik registri kanded tehakse kõikides liidu ametlikes keeltes.

3.   Kahtluse korral loetakse autentseks tekst selles ameti töökeeles, milles on esitatud ELi kaubamärgi taotlus. Kui taotlus on esitatud mõnes liidu ametlikus keeles, mis ei ole ameti töökeel, loetakse autentseks taotleja märgitud teises keeles koostatud tekst.

Artikkel 148

Tõlketeenused

Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Artikkel 149

Läbipaistvus

1.   Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (16).

2.   Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vastu üksikasjalikud sätted.

3.   Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaseid ameti otsuseid võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt vaidlustada Euroopa ombudsmani kaudu või hagi esitamisega Euroopa Liidu Kohtule.

4.   Amet kohaldab isikuandmete töötlemisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (17).

Artikkel 150

Julgeolekunõuded salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitsele

Amet kohaldab komisjoni julgeolekut käsitlevaid põhimõtteid, mis sisalduvad komisjoni julgeolekueeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (18) ja (EL, Euratom) 2015/444 (19). Julgeolekut käsitlevad põhimõtted hõlmavad muu hulgas kõnealuse teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

2. JAGU

Ameti ülesanded ja koostöö ühtlustamise edendamiseks

Artikkel 151

Ameti ülesanded

1.   Ametil on järgmised ülesanded:

a)

hallata ja edendada käesoleva määrusega kehtestatud ELi kaubamärgisüsteemi;

b)

hallata ja edendada nõukogu määrusega (EÜ) nr 6/2002 (20) kehtestatud Euroopa Liidu disainilahenduste süsteemi;

c)

edendada tavade ja vahendite ühtlustamist kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonnas koostöös liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitega, sealhulgas Beneluxi intellektuaalomandi bürooga;

d)

täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 386/2012 (21) osutatud ülesandeid;

e)

täita talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/28/EL (22) pandud ülesandeid.

2.   Amet teeb seoses talle lõikega 1 pandud ülesannetega koostööd institutsioonide, ametiasutuste, organite, tööstusomandi õiguskaitse ametite ja valitsusväliste organisatsioonidega.

3.   Amet võib osutada vabatahtlikke vahendusteenuseid, et aidata osapooltel jõuda rahumeelse lahenduseni.

Artikkel 152

Koostöö tavade ja vahendite ühtlustamise edendamiseks

1.   Amet, liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo teevad omavahel koostööd, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste valdkonnas.

Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, hõlmab see koostöö eelkõige järgmisi tegevusvaldkondi:

a)

ühiste ekspertiisistandardite väljatöötamine;

b)

ühiste või ühendatud andmebaaside ja portaalide loomine kogu liitu hõlmava konsulteerimise, otsingute tegemise ja klassifitseerimise eesmärgil;

c)

pidev andmete ja teabe esitamine ja vahetamine, sealhulgas punktis b osutatud andmebaasidesse ja portaalidesse andmete sisestamiseks;

d)

ühtsete standardite ja tavade kehtestamine, et tagada menetluste ja süsteemide koostalitlusvõime kogu liidus, ning nende ühtsuse, tõhususe ja tulemuslikkuse edendamine;

e)

tööstusomandi õigusi ja menetlusi käsitleva teabe vahetamine, sealhulgas vastastikune toetus kasutajatugedele ja teabekeskustele;

f)

tehnilise oskusteabe vahetamine ja abi seoses punktides a–e osutatud valdkondadega.

2.   Tegevdirektori ettepaneku alusel määrab haldusnõukogu kindlaks ja koordineerib liidu ja liikmesriikide huvides olevaid projekte seoses lõigetes 1 ja 6 osutatud valdkondadega ning kutsub liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskameteid ja Beneluxi intellektuaalomandi bürood kõnealustes projektides osalema.

Projekti määratlus sisaldab liikmesriikide iga osaleva tööstusomandi õiguskaitse ameti ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo ja ameti konkreetseid kohustusi ja ülesandeid. Amet konsulteerib kasutajate esindajatega eelkõige projektide kindlaksmääramise ja nende tulemuste hindamise etappides.

3.   Liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo võivad piirata või ajutiselt peatada oma koostöö lõike 2 esimeses lõigus osutatud projektides või sellest loobuda.

Esimeses lõigus sätestatud võimaluse kohaldamisel esitavad liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo ametile kirjaliku selgituse oma otsuse põhjuste kohta.

4.   Kui liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo on võtnud kohustuse osaleda teatavates projektides, osalevad nad, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, tulemuslikult lõikes 2 osutatud projektides, et tagada nende väljatöötamine, toimimine, koostalitlusvõime ja ajakohastamine.

5.   Amet toetab lõikes 2 osutatud projekte rahaliselt määral, mis on vajalik, et tagada lõike 4 tähenduses liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo tulemuslik osalemine projektides. Kõnealust rahalist toetust võib anda toetustena ja mitterahalise sissemaksena. Rahastamise kogumaht ei ületa 15 % ameti aastatuludest. Toetusesaajad on liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo. Toetust võidakse anda ilma konkursikutseta vastavalt ameti suhtes kohaldatavatele finantseeskirjadele ja toetuste andmise korra põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (23) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (24).

6.   Amet ning liikmesriikide asjaomased asutused teevad omavahel vabatahtlikult koostööd, et edendada teadlikkuse suurendamist kaubamärkide süsteemi ja võltsimisvastase võitluse kohta. Kõnealune koostöö hõlmab projekte, mille eesmärk on eelkõige kehtestatud normide ja praktika rakendamine ning koolitus- ja haridustegevuse korraldamine. Sellistele projektidele antav rahaline toetus on osa lõikes 5 nimetatud rahastamise kogumahust. Lõikeid 2–5 kohaldatakse mutatis mutandis.

3. JAGU

Haldusnõukogu

Artikkel 153

Haldusnõukogu ülesanded

1.   Ilma et see piiraks 6. jaos eelarvekomiteele antud ülesandeid, haldusnõukogu:

a)

tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 157 lõike 4 punktile c, võtab vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi, võttes arvesse komisjoni arvamust, ning edastab vastuvõetud iga-aastase tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

b)

tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 157 lõike 4 punktile e, ja võttes arvesse komisjoni arvamust, võtab pärast arvamuste vahetamist tegevdirektori ja Euroopa Parlamendi asjaomase komitee vahel vastu ameti mitmeaastase strateegilise programmi, sealhulgas ameti rahvusvahelise koostöö strateegia, ning edastab vastuvõetud mitmeaastase strateegilise programmi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

c)

tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 157 lõike 4 punktile g, võtab vastu aastaaruande ja edastab vastuvõetud aastaaruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale;

d)

tuginedes kavandile, mille tegevdirektor esitab vastavalt artikli 157 lõike 4 punktile h, võtab vastu mitmeaastase personalipoliitikakava;

e)

teostab artikli 152 lõike 2 kohaselt temale antud volitusi;

f)

teostab artikli 172 lõike 5 kohaselt temale antud volitusi;

g)

võtab vastu eeskirja huvide konfliktide ärahoidmiseks ja haldamiseks ametis;

h)

kooskõlas lõikega 2 kasutab ameti personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“);

i)

võtab vastu ametnike personalieeskirjade ja teenistustingimuste asjakohased rakendusnormid vastavalt personalieeskirjade artiklile 110;

j)

koostab artikli 158 lõikes 2 sätestatud kandidaatide nimekirja;

k)

tagab asjakohaste järelmeetmete võtmise vastavalt järeldustele ja soovitustele, mis tulenevad artikli 210 kohastest sise- või välisauditi aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest;

l)

konsulteerib enne ametis kontrollimist käsitlevate suuniste vastuvõtmist ja muudes käesolevas määruses sätestatud küsimustes;

m)

esitab tegevdirektorile ja komisjonile arvamusi ning nõuab neilt teavet, kui ta peab seda vajalikuks.

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 ja teenistustingimuste artikliga 142 vastu otsuse, mis põhineb personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise võib peatada.

Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 154

Haldusnõukogu koosseis

1.   Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kaks komisjoni esindajat ja üks Euroopa Parlamendi esindaja ning nende vastavad asendusliikmed.

2.   Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt oma töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi.

Artikkel 155

Haldusnõukogu esimees

1.   Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ex officio, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.   Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Sama isikut võib ametisse tagasi valida ühe korra. Kui esimehe või aseesimehe ametiaeg haldusnõukogu liikmena lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena.

Artikkel 156

Koosolekud

1.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.   Tegevdirektor osaleb aruteludes, kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti.

3.   Haldusnõukogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kord aastas. Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel või komisjoni või ühe kolmandiku liikmesriikide nõudmisel.

4.   Haldusnõukogu võtab vastu oma töökorra.

5.   Haldusnõukogu teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Otsuste puhul, mida haldusnõukogu võib teha artikli 153 lõike 1 punktide a ja b, artikli 155 lõike 1 ning artikli 158 lõigete 2 ja 4 kohaselt, on siiski nõutav liikmete kahekolmandikuline häälteenamus. Mõlemal juhul on igal liikmel üks hääl.

6.   Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid.

7.   Amet osutab haldusnõukogule sekretariaaditeenuseid.

4. JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 157

Tegevdirektori ülesanded

1.   Ametit juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu ja eelarvekomitee volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.   Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

4.   Tegevdirektoril on järgmised ülesanded, mida võib delegeerida. Eelkõige ta:

a)

võtab kõik ameti toimimise tagamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas sisemiste haldusjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;

b)

rakendab haldusnõukogu vastu võetud otsused;

c)

valmistab ette iga-aastase tööprogrammi kavandi, milles määratakse hinnanguliselt kindlaks igaks tegevuseks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid, ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

d)

esitab artikli 152 lõike 2 kohaselt haldusnõukogule ettepanekuid;

e)

valmistab ette mitmeaastase strateegilise programmi kavandi, sealhulgas ameti rahvusvahelise koostöö strateegia, ning esitab selle haldusnõukogule pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoniga ja arvamuste vahetamist Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoniga;

f)

rakendab iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase strateegilise programmi ning annab nende rakendamise kohta aru haldusnõukogule;

g)

valmistab ette aastaaruande ameti tegevuse kohta ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

h)

valmistab ette mitmeaastase personalipoliitika kava ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

i)

valmistab ette sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste järelmeetmete ning OLAFi juurdluse järelmeetmete tegevuskava ning esitab kaks korda aastas komisjonile ja haldusnõukogule aruande tehtud edusammude kohta;

j)

kaitseb liidu finantshuve ning kohaldab ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, teeb tulemuslikku kontrolli, õigusnormide eiramise avastamise korral nõuab tagasi valesti makstud summad ning asjakohasel juhul kohaldab tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi;

k)

töötab välja ameti pettustevastase strateegia ja esitab selle eelarvekomiteele heakskiitmiseks;

l)

võib määruse ühtse kohaldamise tagamiseks asjakohasel juhul suunata õigusküsimuse lahendamiseks laiendatud apellatsioonikojale („suurkoda“), eelkõige juhul, kui apellatsioonikojad on teinud selles küsimuses lahknevaid otsuseid;

m)

koostab ameti tulude ja kulude eelarvestuse ning vastutab ameti eelarve täitmise eest;

n)

rakendab volitusi, mille on talle töötajate suhtes andnud haldusnõukogu artikli 153 lõike 1 punkti h kohaselt;

o)

teostab vastavalt käesolevas määruses ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktides sätestatud kriteeriumidele volitusi, mis on talle antud artikli 31 lõike 3, artikli 34 lõike 5, artikli 35 lõike 3, artikli 94 lõike 2, artikli 97 lõike 5, artiklite 98, 100, 101, artikli 111 lõike 4, artikli 112 lõike 3, artikli 114 lõike 5, artikli 115, artikli 116, artikli 120 lõike 4, artikli 146 lõike 10, artikli 178, artikli 179 lõike 1, artikli 180 lõike 2 ja artikli 181 kohaselt.

5.   Tegevdirektorit abistab üks või mitu tegevdirektori asetäitjat. Kui tegevdirektor ei viibi kohal või ei suuda oma ülesandeid täita, asendab teda haldusnõukogu kehtestatud korras tegevdirektori asetäitja või üks tegevdirektori asetäitjatest.

Artikkel 158

Tegevdirektori ametisse nimetamine ja ametist tagandamine ning tema ametiaja pikendamine

1.   Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.   Tegevdirektori nimetab ametisse nõukogu, kes teeb oma otsuse lihthäälteenamusega haldusnõukogu esitatud kandidaatide nimekirja alusel pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Haldusnõukogu valitud kandidaadi võib enne ametisse nimetamist kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes nõukogu otsusega, mille nõukogu teeb haldusnõukogu ettepaneku alusel.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne selle aja lõppu viib haldusnõukogu läbi hindamise, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut ja ameti edasisi ülesandeid ja väljakutseid.

4.   Nõukogu, võttes arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

5.   Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valimises.

6.   Tegevdirektori asetäitja või asetäitjad nimetatakse ametisse või tagandatakse ametist lõike 2 kohaselt pärast konsulteerimist tegevdirektoriga ja vajaduse korral valitud tegevdirektoriga, kelle ametiaeg ei ole veel alanud. Tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Nõukogu võib pärast tegevdirektoriga konsulteerimist pikendada tegevdirektori asetäitja ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

5. JAGU

Menetluste rakendamine

Artikkel 159

Pädevus

Käesolevas määruses ette nähtud menetlustega seoses on pädevad tegema otsuseid:

a)

kontrollijad;

b)

vastulausete osakonnad;

c)

registri pidamise eest vastutav osakond;

d)

tühistamisosakonnad;

e)

apellatsioonikojad;

f)

tegevdirektori poolt selleks määratud mis tahes muu üksus või isik.

Artikkel 160

Kontrollijad

Kontrollija vastutab ameti nimel otsuste tegemise eest seoses ELi kaubamärgi registreerimise taotlusega, sealhulgas artiklites 41, 42, 76 ja 85 osutatud küsimustega, kui nende eest ei vastuta vastulausete osakond.

Artikkel 161

Vastulausete osakond

1.   Vastulausete osakond vastutab otsuste tegemise eest vastulausete puhul ELi kaubamärgi registreerimise taotlusele.

2.   Vastulausete osakonna otsused võetakse vastu kolme liikme osalemisel. Vähemalt ühel liikmel peab olema õigusalane kvalifikatsioon. Kulusid või menetlust käsitlevad otsused teeb üks liige.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse täpselt kindlaks, millist liiki otsuseid teeb üks liige. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 162

Registri pidamise eest vastutav osakond

1.   Registri pidamise eest vastutav osakond vastutab registrikannete kohta otsuste tegemise eest.

2.   Lisaks sellele vastutab osakond artikli 120 lõikes 2 osutatud kutseliste esindajate nimekirja pidamise eest.

3.   Osakonna otsused teeb üks selle liige.

Artikkel 163

Tühistamisosakond

1.   Tühistamisosakond vastutab otsuste tegemise eest seoses järgmisega:

a)

ELi kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlused;

b)

artikli 21 kohane ELi kaubamärgi loovutamise taotlus.

2.   Tühistamisosakonna otsused võetakse vastu kolme liikme osalemisel. Vähemalt ühel liikmel peab olema õigusalane kvalifikatsioon. Teatavatel rakendusmääruses ette nähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige. Kulusid või menetlust käsitlevad otsused, nagu on täpsustatud artikli 161 lõike 2 kohaselt vastu võetud aktis, teeb üks liige.

Artikkel 164

Üldpädevus

Käesoleva määrusega ette nähtud otsused, mis ei kuulu kontrollija, vastulausete osakonna, tühistamisosakonna või registri pidamise eest vastutava osakonna pädevusse, teeb tegevdirektori poolt selleks määratud ametnik või üksus.

Artikkel 165

Apellatsioonikojad

1.   Apellatsioonikodade pädevusse kuulub artiklite 160–164 kohaselt tehtud otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamine.

2.   Apellatsioonikodade otsused võetakse vastu kolme liikme osalemisel, kellest vähemalt ühel peab olema õigusalane kvalifikatsioon. Teatavatel erijuhtudel võetakse otsused vastu suurkojaga, keda juhib apellatsioonikodade eesistuja või üks liige, kellel peab olema õigusalane kvalifikatsioon.

3.   Suurkoja pädevusse jäävate erijuhtude määramisel tuleks võtta arvesse juhtumi või seda õigustavate asjaolude õiguslikku raskust või tähtsust. Sellised juhtumid võib saata arutamiseks suurkojale:

a)

artikli 166 lõike 4 punktis a osutatud apellatsioonikoja eesistuja või

b)

juhtumiga tegelev koda.

4.   Lisaks kuulub suurkoja pädevusse põhjendatud arvamuse esitamine õigusküsimustes, mille suurkojale on suunanud tegevdirektor vastavalt artikli 157 lõike 4 punktile l.

5.   Ühe liikme vastutusalasse kuuluvate erijuhtude määramisel tuleks võtta arvesse õiguslike või asjaga seotud küsimuste lihtsust, üksikjuhu piiratud tähtsust või muude eriliste asjaolude puudumist. Otsuse anda juhtum läbivaatamiseks ühele liikmele teeb juhtumiga tegelev koda.

Artikkel 166

Apellatsioonikodade liikmete sõltumatus

1.   Apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed määratakse ametisse viieks aastaks vastavalt artiklis 158 sätestatud tegevdirektori ametisse nimetamise korrale. Kõnealuse aja jooksul ei või neid ametist tagandada, kui selliseks tagandamiseks ei ole tõsist põhjust ja Euroopa Kohus ei tee neid ametisse nimetanud organi taotlusel vastavasisulist otsust.

2.   Apellatsioonikodade eesistuja ametiaega võib pikendada üks kord täiendavaks viieks aastaks või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast tema tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult.

3.   Kodade esimeeste ametiaega võib pikendada täiendavate viieaastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja pärast konsulteerimist apellatsioonikodade eesistujaga.

4.   Apellatsioonikodade eesistujal on järgmised juhtimise ja töö korraldamisega seotud ülesanded:

a)

juhtida apellatsioonikodade juhtorganit („juhtorgan“), kes vastutab eeskirjade kehtestamise ja kodade töö korraldamise eest;

b)

tagada juhtorgani otsuste rakendamine;

c)

suunata kojale juhtumid juhtorgani määratud objektiivsete kriteeriumide alusel;

d)

edastada tegevdirektorile kodade rahavajadused kulukalkulatsioonide koostamise eesmärgil.

Apellatsioonikodade eesistuja juhib suurkoda.

5.   Haldusnõukogu määrab apellatsioonikodade liikmed ametisse viieks aastaks. Nende ametiaega võib pikendada täiendavate viieaastaste ajavahemike võrra või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul, pärast nende tegevusele positiivse hinnangu saamist haldusnõukogult ja positiivse arvamuse saamist apellatsioonikodade eesistujalt.

6.   Apellatsioonikodade liikmed kutsutakse ametist tagasi üksnes juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui Euroopa Kohus teeb selle kohta otsuse pärast seda, kui haldusnõukogu on juhtumi talle apellatsioonikodade eesistuja soovitusel esitanud ja kui ta on pidanud nõu selle koja esimehega, millesse asjaomane liige kuulub.

7.   Apellatsioonikodade eesistuja ning kodade esimehed ja liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite suunistega.

8.   Suurkoja otsused kaebuste kohta või arvamused õigusküsimustes, mille suurkojale on suunanud tegevdirektor vastavalt artiklile 165, on artiklis 159 loetletud ameti otsuseid tegevate üksuste jaoks siduvad.

9.   Apellatsioonikodade eesistuja ega apellatsioonikodade esimehed ja liikmed ei või olla vastulausete osakondade, registri pidamise eest vastutavate osakondade ega registrikannete kustutamise osakondade kontrollijad ega liikmed.

Artikkel 167

Apellatsioonikodade juhtorgan ja suurkoda

1.   Juhtorgan koosneb apellatsioonikodade eesistujast, kes seda juhatab, kodade esimeestest ja kodade liikmete seast kalendriaastaks valitud kodade liikmetest, kelle valimises osalevad kõik kodade liikmed, välja arvatud apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed. Sel viisil valitud koja liikmed moodustavad ühe neljandiku koja liikmetest, arvestamata apellatsioonikodade eesistujat ja kodade esimehi, ümardades selle arvu vajaduse korral ülespoole.

2.   Artikli 165 lõikes 2 osutatud suurkoda koosneb üheksast liikmest, sealhulgas apellatsioonikodade eesistuja, kodade esimehed, vajaduse korral enne suurkoja istungit määratud ettekandja ning apellatsioonikodade liikmed, välja arvatud apellatsioonikodade eesistuja ja kodade esimehed, kes määratakse apellatsioonikodade liikmete nimekirjast rotatsiooni korras.

Artikkel 168

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks apellatsioonikodade struktuuri üksikasjad, sealhulgas juhtorgani asutamise üksikasjad ja selle roll, suurkoja koosseis ja asja talle arutamiseks saatmise kord ning tingimused, mille alusel teeb otsused üks liige vastavalt artikli 165 lõigetele 2 ja 5.

Artikkel 169

Väljaarvamine ja taandamine

1.   Kontrollijad ja ameti raames loodud osakondade või apellatsioonikodade liikmed ei või menetlustes osaleda, kui see puudutab nende isiklikke huve või kui nad on varem olnud ühe poole esindajad. Kaks vastulausete osakonna kolmest liikmest ei tohi olla osalenud taotluse läbivaatamisel. Tühistamisosakondade liikmed ei või menetlustes osaleda, kui nad on seoses kõnealuse juhtumiga osalenud lõppotsuse tegemises registreerimismenetluse või vastulausemenetluse puhul. Apellatsioonikodade liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemisel, kui nad osalesid kaebuse aluseks oleva otsuse tegemisel.

2.   Kui mõne osakonna või apellatsioonikoja liige leiab ühel lõikes 1 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et ta ei peaks osalema mõnes menetluses, teatab ta sellest osakonnale või apellatsioonikojale.

3.   Iga menetlusosaline võib ühel lõikes 1 nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda kontrollija või osakonna või apellatsioonikoja liikme taandamist. Taandamistaotlust ei võeta vastu, kui menetluse pool on juba teinud menetluses toiminguid, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest. Taandamistaotluse aluseks ei või olla kontrollija või liikme kodakondsus.

4.   Osakonnad ja apellatsioonikojad teevad otsuse lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab osakonnas või apellatsioonikojas tagasi astunud või taandatud liiget tema asendusliige.

Artikkel 170

Lepituskeskus

1.   Artikli 151 lõike 3 kohaldamisel võib amet asutada lepituskeskuse („keskus“).

2.   Iga füüsiline või juriidiline isik võib kasutada keskuse teenuseid vabatahtlikul alusel, et leida lahendus poolte kokkuleppel vaidlustes, mis tekivad käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 6/2002 alusel.

3.   Osapooltel on ühistaotluse alusel võimalus kasutada lepitusmenetlust. Taotlust ei loeta esitatuks enne asjaomase lõivu tasumist. Tegevdirektor määrab selle lõivu kindlaks vastavalt artikli 178 lõikele 1.

4.   Vaidluste puhul, mille menetluse käsitlemine on pooleli vastulausete osakondades, tühistamisosakondades või ameti apellatsioonikodades, võib lepitusmenetluse ühistaotluse esitada igal ajal pärast vastulause, tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse või vastulausete osakonna või tühistamisosakonna otsust käsitleva kaebuse esitamist.

5.   Kõnealused menetlused ja tähtaegade, välja arvatud kohaldatava lõivu tasumise tähtaja arvutamine peatatakse lepitusmenetluse ühistaotluse esitamise kuupäevast. Tähtaegade kulgemine jätkub menetluse jätkamise päevast.

6.   Pooltel palutakse lõikes 12 osutatud nimekirjast ühiselt nimetada lepitaja, kes on teatanud, et ta valdab kõnealuse lepitusmenetluse keelt. Kui pooled ei ole 20 päeva jooksul sellekohase palve saamisest lepitajat nimetanud, loetakse lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

7.   Pooled lepivad koos lepitajaga lepituslepingus kokku lepitusmenetluse üksikasjaliku korra.

8.   Lepitaja lõpetab lepitusmenetluse niipea, kui osapooled jõuavad kokkuleppele või kui üks pooltest teatab, et ta soovib lepitamise lõpetada, või lepitaja teeb kindlaks, et pooled ei suuda kokkuleppele jõuda.

9.   Lepitaja teavitab lepitusmenetluse lõpetamisest otsekohe pooli ja ameti asjaomast üksust.

10.   Lepitusmenetluses peetud arutelude ja läbirääkimiste konfidentsiaalsust hoiavad kõik lepitamises osalenud isikud, eelkõige lepitaja, pooled ja nende esindajad. Kõiki lepitusmenetluses esitatud dokumente ja kogu teavet hoitakse ameti teistest menetlustoimikutest eraldi ja neid ei lisata menetlustoimingutele.

11.   Lepitusmenetlus toimub ühes liidu ametlikus keeles, milles pooltel tuleb kokku leppida. Kui lepitatakse seoses vaidlusega, mille menetlus ametis on pooleli, toimub lepitusmenetlus ameti töökeeles, kui osapooled ei ole teisiti kokku leppinud.

12.   Amet koostab selliste lepitajate nimekirja, kes toetavad pooli vaidluste lahendamisel. Vahendajad on sõltumatud ning neil on asjakohased teadmised ja kogemused. See nimekiri võib sisaldada lepitajaid, kes on ameti töötajad, ning lepitajaid, kes ei ole ameti töötajad.

13.   Lepitajad on oma ülesannete täitmisel erapooletud ja deklareerivad tegeliku või tajutava huvide konflikti seoses nende nimetamisega. Artiklis 159 loetletud ameti otsuseid tegevate üksuste liikmed ei osale ühegi asja lepitamises, milles:

a)

nad on varem olnud mingil viisil lepitamisse kaasatud;

b)

neil on menetluse suhtes mis tahes isiklik huvi või

c)

nad on varem osalenud ühe poole esindajana.

14.   Lepitajad ei osale artiklis 159 loetletud ameti otsuseid tegevate üksuste liikmena lepitamise ebaõnnestumise tagajärjel jätkatavas menetluses.

15.   Amet võib teha koostööd teiste tunnustatud riiklike või rahvusvaheliste lepitamisega tegelevate asutustega.

6. JAGU

Eelarve ja finantskontroll

Artikkel 171

Eelarvekomitee

1.   Eelarvekomiteel on käesoleva jaoga ette nähtud ülesanded.

2.   Eelarvekomitee suhtes kohaldatakse mutatis mutandis artikleid 154 ja 155 ning artikli 156 lõikeid 1–4, ning lõiget 5 niivõrd, kuivõrd see on seotud esimehe ja aseesimehe valimisega, ning sama artikli lõikeid 6 ja 7.

3.   Eelarvekomitee teeb otsused liikmete absoluutse häälteenamusega. Otsuste puhul, mida eelarvekomitee võib teha artikli 173 lõike 3 ja artikli 177 kohaselt, on vaja liikmete kahekolmandikulist häälteenamust. Mõlemal juhul on igal liikmel üks hääl.

Artikkel 172

Eelarve

1.   Ameti kõikide tulude ja kulude eelarvestus koostatakse iga eelarveaasta jaoks ja esitatakse ameti eelarves. Eelarveaasta on kalendriaasta,

2.   Eelarves näidatud tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, sisaldavad tulud käesoleva määruse I lisa kohaseid lõive, määruses (EÜ) nr 6/2002 sätestatud lõive, Madridi protokolli alusel liitu märkivast rahvusvahelisest registreeringust tulenevaid lõive ja muid Madridi protokolli osalistele tehtavaid makseid ning Euroopa Liitu märkivate rahvusvaheliste registreeringute lõive Genfi redaktsiooni kohaselt, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 6/2002 artiklis 106c, ja Genfi redaktsiooni lepinguosalistele tehtavaid muid makseid ning vajalikul määral liidu üldeelarve komisjoni eelarveosast eraldi rubriigi alt eraldatud subsiidiumi.

4.   Igal aastal katab amet kulud, mida kannavad liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid, Beneluxi intellektuaalomandi büroo ja muud liikmesriigi poolt määratud asjaomased asutused tulenevalt konkreetsetest ülesannetest, mida nad täidavad ELi kaubamärgisüsteemi funktsionaalsete osadena, seoses järgmiste teenuste ja menetlustega:

a)

ELi kaubamärkidega seotud vastulausete esitamise ja kehtetuks tunnistamise menetlused liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametites ja Beneluxi intellektuaalomandi büroos;

b)

ELi kaubamärgisüsteemi toimimist käsitleva teabe esitamine kasutajatugede ja teabekeskuste kaudu;

c)

ELi kaubamärgi õiguskaitse tagamine, kaasa arvatud artikli 9 lõike 4 kohase meetme abil.

5.   Lõikes 4 sätestatud kulude katmise kogusumma vastab 5 %-le ameti aastatuludest. Piiramata käesoleva lõike kolmanda lõigu kohaldamist määrab haldusnõukogu ameti ettepaneku alusel ja pärast eelarvekomiteega konsulteerimist kindlaks jaotusvalemi, lähtudes järgmistest õiglastest, erapooletutest ja asjakohastest näitajatest:

a)

taotlejate esitatud ELi kaubamärgi taotluste arv aastas iga liikmesriigi kohta;

b)

riiklike kaubamärgitaotluste arv aastas iga liikmesriigi kohta;

c)

ELi kaubamärgi omanike esitatud vastulausete ja kehtetuks tunnistamise taotluste arv aastas iga liikmesriigi kohta;

d)

artikli 123 kohaselt igas liikmesriigis määratud ELi kaubamärgi kohtusse antud asjade arv aastas.

Lõikes 4 osutatud kulude asjakohasuse näitamiseks esitab liikmesriik ametile iga aasta 31. märtsiks statistilised andmed, kus tuuakse välja käesoleva lõike esimese lõigu alapunktides a kuni d osutatud arvud eelmise aasta kohta, mis tuleb lisada haldusnõukogule esitatavasse ettepanekusse.

Õigluse kaalutlusel käsitatakse kulusid, mida kannavad lõikes 4 osutatud asutused igas liikmesriigis, olevat vähemalt 2 % käesolevas lõikes ette nähtud kulude katmise kogusummast.

6.   Ametil on kohustus katta lõikes 4 osutatud ja aasta jooksul tekkinud kulud üksnes sellises ulatuses, et oleks välistatud eelarvepuudujäägi tekkimine vastaval aastal.

7.   Eelarveülejäägi korral ning mõjutamata lõike 10 kohaldamist võib haldusnõukogu ameti ettepaneku alusel ja pärast eelarvekomiteega konsulteerimist suurendada lõikes 5 sätestatud protsendimäära kuni 10 %-ni ameti aastatulust.

8.   Kui viie järjestikuse aasta jooksul on tekkinud märkimisväärne ülejääk, teeb eelarvekomitee ameti ettepaneku alusel ja kooskõlas artikli 153 lõike 1 punktides a ja b osutatud iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase strateegilise programmiga kahekolmandikulise häälteenamusega otsuse alates 23. märtsist 2016 tekkinud ülejäägi liidu eelarvesse ülekandmise kohta, mõjutamata käesoleva artikli lõigete 4–7 ja lõike 10 ning artiklite 151 ja 152 kohaldamist.

9.   Amet koostab kaks korda aastas aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile oma finantsseisundi kohta, sealhulgas artikli 152 lõigete 5 ja 6 ning käesoleva artikli lõigete 5 ja 7 alusel sooritatud finantstehingute kohta. Selle aruande põhjal vaatab komisjon läbi ameti finantsseisundi.

10.   Amet moodustab oma tegevuse ja ülesannete täitmise järjepidevuse tagamiseks ühe aasta tegevuskulusid katva reservfondi.

Artikkel 173

Eelarve koostamine

1.   Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise aasta tulude ja kulude kalkulatsiooni ja saadab selle hiljemalt iga aasta 31. märtsiks koos ametikohtade loeteluga eelarvekomiteele.

2.   Kui eelarveprojektis on ette nähtud liidu subsiidium, saadab eelarvekomitee projekti viivitamata edasi komisjonile, kes edastab selle liidu eelarve pädevatele institutsioonidele. Komisjon võib projektile lisada oma seisukoha ja alternatiivse eelarveprojekti.

3.   Eelarvekomitee võtab ameti ametikohtade loetelu sisaldava eelarve vastu. Kui eelarveprojekt sisaldab liidu üldeelarvest pärit subsiidiumi, siis vajaduse korral kohandatakse ameti eelarvet.

Artikkel 174

Audit ja kontroll

1.   Ameti juurde luuakse siseaudit, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Tegevdirektori nimetatud siseaudiitor vastutab eesistuja ees ameti eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohasuse kontrollimise eest.

2.   Siseaudiitor nõustab tegevdirektorit riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi, kuidas toimingute teostamise tingimusi parandada ja usaldusväärset finantsjuhtimist edendada.

3.   Eelarvevahendite käsutaja vastutab tema ülesannete täitmiseks sobivate sisekontrollisüsteemide ja -menetluste kasutuselevõtu eest.

Artikkel 175

Pettustevastane võitlus

1.   Selleks et hõlbustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (25), ühineb amet 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi juurdluste kohta ja võtab vastu kõikide ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.   Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest.

3.   OLAF võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (26) sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses ameti antud toetuse või tema rahastatud lepingutega on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

5.   Võttes arvesse rakendatavate meetmete kulutasuvust, võtab eelarvekomitee vastu pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettusohuga.

Artikkel 176

Raamatupidamisarvestuse auditeerimine

1.   Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks saadab tegevdirektor komisjonile, Euroopa Parlamendile, eelarvekomiteele ja kontrollikojale aruande kõikide ameti tulude ja kulude kohta eelmisel eelarveaastal. Kontrollikoda vaatab need läbi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 287.

2.   Eelarvekomitee annab tegevdirektorile kinnituse eelarve täitmise kohta.

Artikkel 177

Finantssätted

Eelarvekomitee võtab pärast kontrollikoja ja komisjoniga konsulteerimist vastu ametisisesed finantssätted, milles täpsustatakse eelkõige ameti eelarve koostamise ja täitmise kord. Kuivõrd see on kooskõlas ameti olemusega, põhinevad finantssätted muude liidu loodud organite jaoks vastu võetud finantseeskirjadel.

Artikkel 178

Lõivud ja muud tasud ning maksetähtpäev

1.   Tegevdirektor määrab kindlaks tasude suuruse ameti osutatavate muude kui I lisas sätestatud teenuste eest ning ELi kaubamärgibülletääni, ameti teataja ja teiste ameti väljaannete eest. Tasude suurus kehtestatakse eurodes ja avaldatakse ameti teatajas. Ühegi tasu suurus ei ületa summat, mis on vajalik ameti osutatud konkreetse teenuse kulude katmiseks.

2.   Lõivud ja muud tasud, mille maksmise tähtaeg ei ole käesolevas määruses kindlaks määratud, tuleb tasuda kuupäeval, millal võeti vastu teenuse taotlus, mille eest lõiv või tasu oli ette nähtud.

Tegevdirektor võib eelarvekomitee nõusoleku korral määrata kindlaks, milliste esimeses lõigus osutatud teenuste osutamine ei sõltu vastavate lõivude ja tasude ettemakse tegemisest.

Artikkel 179

Lõivude ja muude tasude maksmine

1.   Lõivud ja muud tasud tasutakse makse tegemisega või ülekandega ameti pangakontole.

Tegevdirektor võib eelarvekomitee nõusoleku korral määrata kindlaks, milliseid muid konkreetseid makseviise, eelkõige ameti arvelduskontodel hoitavate hoiuste teel, võib kasutada peale esimeses lõigus sätestatute.

Teise lõigu alusel tehtud otsused avaldatakse ameti teatajas.

Kõik maksed, sealhulgas kõigi teise lõigu kohaselt ette nähtud muude makseviiside abil tehtud maksed, on eurodes.

2.   Igale maksele peab olema märgitud makset tegeva isiku nimi ja vajalik teave, mille alusel amet võib viivitamata kindlaks teha makse otstarbe. Eelkõige esitatakse järgmine teave:

a)

kui makstakse lõivu taotluse eest, märgitakse makse otstarve, nimelt „taotluse esitamise lõiv“;

b)

kui makstakse vastulause esitamise lõivu, märgitakse taotluse number ja vastulause objektiks oleva ELi kaubamärgi taotleja nimi ning makse otstarve, nimelt „vastulause esitamise lõiv“;

c)

kui makstakse tühistamis- või kehtetuks tunnistamise lõivu, märgitakse registreerimisnumber, taotluse objektiks oleva ELi kaubamärgi omaniku nimi ning makse otstarve, nimelt „tühistamislõiv“ või „kehtetuks tunnistamise lõiv“.

3.   Kui lõikes 2 osutatud makse otstarvet ei ole kohe võimalik kindlaks teha, nõuab amet, et maksja teataks makse otstarbe kirjalikult ameti poolt ette nähtud tähtaja jooksul. Kui maksja ei täida nimetatud nõuet õigel ajal, loetakse makse sooritamata jäetuks. Makstud summa tagastatakse.

Artikkel 180

Makse vastuvõtmise kuupäev

1.   Artikli 179 lõikes 1 osutatud juhtudel käsitatakse makse ametile tegemise kuupäevana kuupäeva, mil makse või ülekande summa tegelikult ameti pangakontole laekus.

2.   Kui on lubatud kasutada muid kui artikli 179 lõike 1 teises lõigus osutatud makseviise, määrab tegevdirektor kindlaks kuupäeva, mil sellised maksed loetakse tehtuks.

3.   Kui lõivu ei loeta lõigete 1 ja 2 kohaselt makstuks enne selle maksetähtpäeva, loetakse, et maksetähtaega on järgitud, kui ametile esitatakse tõendavad andmed selle kohta, et ettenähtud ajavahemiku jooksul liikmesriigis makse teinud isik andis pangale nõuetekohaselt korralduse kanda üle makse summa ja maksis lisatasu, mis on 10 % asjaomasest lõivust või asjaomastest lõivudest, kuid mitte rohkem kui 200 eurot. Lisatasu ei tule maksta, kui asjaomane korraldus anti pangale vähemalt kümme päeva enne ettenähtud maksetähtpäeva.

4.   Amet võib maksjalt nõuda tõendite esitamist selle kohta, millisel kuupäeval anti pangale lõikes 3 osutatud korraldus ja, kui see on nõutav, asjakohase lisatasu maksmist ameti poolt määratud aja jooksul. Kui maksja ei täida seda nõuet või kui tõendid on ebapiisavad või nõutud lisatasu ei ole õigel ajal makstud, loetakse maksetähtaeg möödunuks.

Artikkel 181

Ebapiisavad maksed ja väikeste summade tagasimaksmine

1.   Põhimõtteliselt loetakse maksetähtaeg täidetuks ainult siis, kui kogu lõivusumma on makstud tähtpäevaks. Kui kogu lõivusumma ei ole makstud, makstakse makstud osa pärast maksetähtaja möödumist tagasi.

2.   Amet võib võimaluse korral enne maksetähtaja möödumist anda makset tegevale isikule võimaluse maksta puuduv osa ära või, kui see on õigustatud, jätta arvestamata puuduvad väikesed summad, piiramata maksja õigusi.

3.   Tegevdirektor võib eelarvekomitee nõusoleku korral loobuda mis tahes maksmata summa sundkorras sissenõudmisest, kui sissenõutav summa on väike või kui selline sissenõudmine on liiga ebakindel.

4.   Kui lõivu või tasu on makstud rohkem, ei maksta ülemäärast summat tagasi, kui summa on väike ja asjaomane pool ei ole sõnaselgelt nõudnud tagasimaksmist.

Tegevdirektor võib eelarvekomitee nõusoleku korral määrata kindlaks alammäära, millest väiksemat lõivu või tasu puhul makstud ülemäärast summat tagasi ei maksta.

Teise lõigu alusel tehtud otsused avaldatakse ameti teatajas.

XIII PEATÜKK

MÄRKIDE RAHVUSVAHELINE REGISTREERIMINE

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 182

Sätete kohaldamine

Kui käesolevas peatükis ei sätestata teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusakte Madridi protokolli kohaste rahvusvaheliste registreeringute taotluste suhtes (edaspidi „rahvusvahelised taotlused“), mis põhinevad ELi kaubamärgitaotlusel või ELi kaubamärgil, ja liitu nimetavate kaubamärkide registreeringute suhtes, mis on kantud rahvusvahelisse registrisse, mida peab Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvaheline büroo (edaspidi vastavalt „rahvusvahelised registreeringud“ ja „rahvusvaheline büroo“).

2. JAGU

Rahvusvaheline registreerimine eli kaubamärgitaotluste ja eli kaubamärkide alusel

Artikkel 183

Rahvusvahelise taotluse esitamine

1.   Madridi protokolli artikli 3 kohased ELi kaubamärgitaotlusel või ELi kaubamärgil põhinevad rahvusvahelised taotlused esitatakse ametile.

2.   Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse enne kui märk, millel rahvusvaheline registreering peab põhinema, on registreeritud ELi kaubamärgina, peab rahvusvahelise registreeringu taotleja märkima, kas rahvusvaheline registreering peab põhinema ELi kaubamärgitaotlusel või registreeringul. Kui rahvusvaheline registreering peab põhinema ELi kaubamärgil pärast selle registreerimist, loetakse, et amet on saanud rahvusvahelise taotluse ELi kaubamärgi registreerimise kuupäeval.

Artikkel 184

Rahvusvahelise taotluse vorm ja sisu

1.   Rahvusvaheline taotlus esitatakse ühes liidu ametlikus keeles ameti koostatud vormil. Amet teavitab rahvusvahelise taotluse esitajat rahvusvahelist taotlust moodustavate dokumentide vastuvõtmise kuupäevast. Kui taotleja ei ole rahvusvahelist taotlust esitades vormil märkinud teisiti, peab amet taotlejaga kirjavahetust tüüpvormil kasutatud keeles.

2.   Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse keeles, mida ei ole Madridi protokollis lubatud kasutada, peab taotleja märkima lubatud keelte hulgast muu keele. See peab olema keel, milles amet esitab rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisele büroole.

3.   Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse muus kui Madridi protokollis rahvusvaheliste taotluste esitamiseks lubatud keeles, võib taotleja esitada kaupade või teenuste loetelu ja mis tahes muud tekstielemendid, mis on rahvusvahelise taotluse osaks keeles, milles rahvusvaheline taotlus tuleb esitada rahvusvahelisele büroole lõike 2 kohaselt. Kui taotlusega koos sellist tõlget ei esitata, annab taotleja ametile loa lisada see tõlge rahvusvahelisse taotlusse. Kui tõlget pole rahvusvahelise taotluse aluseks oleva ELi kaubamärgitaotluse registreerimismenetluse jooksul veel tehtud, korraldab amet viivitamata tõlkimise.

4.   Rahvusvahelise taotluse esitamise eest tuleb ametile tasuda lõiv. Kui rahvusvaheline registreerimine põhineb ELi kaubamärgil pärast selle registreerimist, tuleb lõiv tasuda ELi kaubamärgi registreerimise kuupäevaks. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud. Kui lõiv ei ole tasutud, teavitab amet sellest taotlejat. Kui taotlus esitatakse elektrooniliselt, võib amet anda rahvusvahelisele büroole loa lõiv tema nimel vastu võtta.

5.   Kui rahvusvahelise taotluse läbivaatamise tulemusel selgub mõni alljärgnevatest puudustest, nõuab amet taotlejalt nende puuduste kõrvaldamist ameti määratud tähtaja jooksul:

a)

rahvusvaheline taotlus ei ole esitatud lõikes 1 osutatud vormil ning see ei sisalda kõiki selle vormi kohaselt nõutavaid andmeid ega kogu teavet;

b)

rahvusvahelises taotluses sisalduv kaupade ja teenuste loetelu ei ole hõlmatud ELi kaubamärgi põhitaotluses või ELi põhikaubamärgis sisalduvas kaupade ja teenuste loetelus;

c)

rahvusvahelises taotluses taotletav kaubamärk ei ole identne ELi kaubamärgi põhitaotluse või ELi põhikaubamärgi esemeks oleva kaubamärgiga;

d)

rahvusvahelises taotluses esitatud mis tahes andmed kaubamärgi kohta, välja arvatud õigusliku reservatsiooni või värviga seotud nõude kohta, ei esine ka ELi kaubamärgi põhitaotluses või ELi põhikaubamärgis;

e)

kui rahvusvahelises taotluses soovitakse märgi eristavaks tunnuseks värvi, kuid ELi kaubamärgi põhitaotlus või ELi põhikaubamärk ei ole sama(des) värvi(des), või

f)

vastavalt rahvusvahelises vormis esitatud andmetele ei ole taotluse esitajal Madridi protokolli artikli 2 lõike 1 punkti ii kohaselt õigust esitada rahvusvahelist taotlust ameti kaudu.

6.   Kui taotleja ei ole andnud ametile luba lisada tõlge, nagu on sätestatud lõikes 3, või kui jääb muudel asjaoludel ebaselgeks, millisel kaupade ja teenuste loetelul rahvusvaheline taotlus põhineb, nõuab amet taotlejalt nõutavate andmete esitamist ameti määratud tähtaja jooksul.

7.   Kui lõikes 5 osutatud puudusi ei kõrvaldata või kui lõikes 6 osutatud andmeid ei esitata ameti määratud tähtajaks, keeldub amet rahvusvahelise taotluse edastamisest rahvusvahelisele büroole.

8.   Amet edastab rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisele büroole koos Madridi protokolli artikli 3 lõike 1 kohase tõendiga niipea, kui rahvusvaheline taotlus vastab käesolevas artiklis, käesoleva artikli lõike 9 kohaselt vastu võetud rakendusaktis ning käesoleva määruse artiklis 183 sätestatud nõuetele.

9.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse konkreetne vorm, sealhulgas selle elemendid, mida tuleb kasutada rahvusvahelise taotluse esitamiseks lõike 1 kohaselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 185

Sissekanded toimikutesse ja registrisse

1.   ELi kaubamärgi taotlusel põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number kantakse selle taotluse toimikusse. Kui taotluse alusel antakse ELi kaubamärk, kantakse rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number registrisse.

2.   ELi kaubamärgil põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number kantakse registrisse.

Artikkel 186

Teavitamine põhitaotluse või –registreeringu kehtetuks tunnistamisest

1.   Viie aasta jooksul pärast rahvusvahelise registreeringu kuupäeva teavitab amet rahvusvahelist bürood kõigist asjaoludest ja otsustest, mis mõjutavad sellise ELi kaubamärgi taotluse või ELi kaubamärgi registreeringu kehtivust, millel rahvusvaheline registreering põhines.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks konkreetsed faktid ja otsused, mille puhul on kohustuslik Madridi protokolli artikli 6 lõike 3 kohane teavitamine, ning sellise teavitamise asjakohase aja. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 187

Rahvusvahelisele registreeringule järgnev territoriaalse kaitse laiendamise taotlus

1.   Madridi protokolli artikli 3ter lõike 2 kohase territoriaalse kaitse laiendamise taotluse, mis tehakse rahvusvahelise registreerimise järel, võib esitada ameti vahendusel. Taotlus esitatakse käesoleva määruse artikli 184 kohaselt esitatud rahvusvahelise taotluse keeles. Selles tuleb esitada teave, mis näitab, et on olemas õigus taotleda kaitset registreerimisega Madridi protokolli artikli 2 lõike 1 punkti ii ja artikli 3ter lõike 2 kohaselt. Amet teatab territoriaalse kaitse laiendamise taotlejale territoriaalse kaitse laiendamise taotluse laekumise kuupäeva.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks üksikasjalikud nõuded käesoleva artikli lõikes 1 osutatud territoriaalse kaitse laiendamise taotlusele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Kui rahvusvahelisele registreeringule järgneva territoriaalse kaitse laiendamise taotlus ei ole lõikes 1 ja lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestatud nõuetega kooskõlas, palub amet taotlejal tuvastatud puudused ameti poolt määratud aja jooksul kõrvaldada. Kui puudusi ameti määratud aja jooksul ei kõrvaldata, keeldub amet rahvusvahelise registreerimise järel tehtava territoriaalse kaitse laiendamise taotluse edastamisest rahvusvahelisele büroole. Amet ei keeldu taotluse rahvusvahelisele büroole edastamisest enne, kui taotlejal on olnud võimalus taotluses kindlaks tehtud puudused kõrvaldada.

4.   Amet edastab rahvusvahelise registreerimise järel tehtava territoriaalse kaitse laiendamise taotluse rahvusvahelisele büroole niipea, kui lõikes 3 osutatud nõuded on täidetud.

Artikkel 188

Rahvusvahelised lõivud

Kõik rahvusvahelisele büroole Madridi protokolli kohaselt makstavad lõivud makstakse otse rahvusvahelisele büroole.

3. JAGU

Rahvusvahelised registreeringud, milles on nimetatud liitu

Artikkel 189

Liitu nimetavate rahvusvaheliste registreeringute mõjud

1.   Rahvusvahelisel registreeringul, milles nimetatakse liitu, on alates selle Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohasest registreeringust või alates sellele järgnevast Madridi protokolli artikli 3 ter lõike 2 kohasest liidu nimetamise kuupäevast sama mõju, mis on ELi kaubamärgitaotlusel.

2.   Kui keeldumisest ei ole teatatud Madridi protokolli artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt või kui keeldumine on tagasi võetud, on liitu nimetaval rahvusvahelisel registreeringul alates lõikes 1 nimetatud kuupäevast sama mõju, mis ELi kaubamärgina registreeritud märgil.

3.   Käesoleva määruse artikli 11 kohaldamisel asendab artikli 190 lõike 1 kohane liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu andmete avaldamine ELi kaubamärgitaotluse avaldamise ja artikli 190 lõike 2 kohane avaldamine asendab ELi kaubamärgi registreeringu avaldamise.

Artikkel 190

Avaldamine

1.   Amet avaldab Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohase liitu nimetava märgi registreeringu kuupäeva või sellele järgneva Madridi protokolli artikli 3 ter lõike 2 kohase liidu nimetamise kuupäeva, rahvusvahelises taotluses kasutatud keele ja taotleja märgitud teise keele, rahvusvahelise registreeringu numbri ja selle registreeringu avaldamise kuupäeva rahvusvahelise büroo ametlikus teatajas, märgi kujutise ning kaupade või teenuste klasside numbrid, millele kaitset taotletakse.

2.   Kui Madridi protokolli artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole teatatud liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu kaitsest keeldumisest või kui keeldumine on tagasi võetud, avaldab amet selle asjaolu, rahvusvahelise registreeringu numbri ja vajaduse korral selle registreeringu rahvusvahelise büroo ametlikus teatajas avaldamise kuupäeva.

Artikkel 191

Vanemuse nõue rahvusvahelises taotluses

1.   Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu taotleja võib rahvusvahelises taotluses taotleda varasema kaubamärgi vanemust, kui märk on registreeritud liikmesriigis, sealhulgas Beneluxi riikides, või niisuguse varasema märgi vanemust, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, nagu on sätestatud artiklis 39.

2.   Vanemuse nõude põhistamiseks esitatavad dokumendid, mis on kindlaks määratud artikli 39 lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusaktis, esitatakse kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil rahvusvaheline büroo teavitab ametit rahvusvahelisest registreeringust. Selles osas kohaldatakse artikli 39 lõiget 7.

3.   Kui rahvusvahelise registreeringu omanikul peab artikli 119 lõike 2 kohaselt olema ametis tehtavateks toiminguteks esindaja, siis sisaldub käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teates esindaja määramine artikli 120 lõike 1 tähenduses.

4.   Kui amet leiab, et käesoleva artikli lõike 1 kohane vanemuse nõue ei ole kooskõlas artikliga 39 või muude käesolevas artiklis sätestatud nõuetega, palub ta taotlejal puudused kõrvaldada. Kui esimeses lauses osutatud nõudeid ameti määratud aja jooksul ei täideta, kaotatakse seoses vastava rahvusvahelise registreeringuga õigus vanemusele. Kui puudused on seotud ainult teatavate kaupade ja teenustega, kaotatakse õigus vanemusele ainult vastavate kaupade ja teenuste osas.

5.   Amet teavitab rahvusvahelist bürood igast lõike 4 kohasest vanemuse õiguse kaotamise deklaratsioonist. Lisaks teavitab amet rahvusvahelist bürood kõigist vanemuse nõuete tagasivõtmistest ja piirangutest.

6.   Kohaldatakse artikli 39 lõiget 5, välja arvatud juhul, kui vanemuse õigus loetakse tulenevalt käesoleva artikli lõikest 4 kaotatuks.

Artikkel 192

Vanemuse taotlemine ametis

1.   Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu omanik võib alates artikli 190 lõikes 2 nimetatud registreeringu mõjude avaldamise kuupäevast taotleda varasema kaubamärgi vanemust, kui märk on registreeritud liikmesriigis, sealhulgas Beneluxi riikides, või niisuguse varasema märgi vanemust, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, nagu on sätestatud artiklis 40.

2.   Kui vanemuse nõue esitatakse enne lõikes 1 osutatud kuupäeva, loetakse vanemuse nõue ameti poolt vastuvõetuks sellel kuupäeval.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 kohane vanemuse nõue peab vastama artiklis 40 osutatud nõuetele ja sisaldama teavet, mis võimaldab kontrollida, kas need nõuded on täidetud.

4.   Kui vanemuse nõuet reguleerivad lõikes 3 osutatud ning lõike 6 kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestatud nõuded ei ole täidetud, palub amet rahvusvahelise registreeringu omanikul puudused kõrvaldada. Kui puudusi ameti määratud aja jooksul ei kõrvaldata, lükkab amet nõude tagasi.

5.   Kui amet on vanemuse nõude vastu võtnud või kui vanemuse nõue võetakse tagasi või amet selle tühistab, teavitab amet sellest rahvusvahelist bürood.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõike 1 kohase vanemuse nõude sisu üksikasjad ja üksikasjad selle kohta, millist teavet tuleb käesoleva artikli lõike 5 kohaselt edastada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 193

Kaupade ja teenuste määramine ja absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimine

1.   Liitu nimetavaid rahvusvahelisi registreeringuid kontrollitakse, et teha kindlaks, kas need on kooskõlas artikli 33 lõigetega 2, 3 ja 4 ning kas esineb absoluutseid keeldumispõhjusi, samal viisil, nagu kontrollitakse ELi kaubamärgi taotlusi.

2.   Kui liitu nimetavat rahvusvahelist registreeringut ei peeta tulenevalt käesoleva määruse artikli 33 lõikest 4 või artikli 42 lõikest 1 asjakohaseks kõigi või osade kaupade ja teenuste kaitsmiseks, millega seoses see rahvusvaheline registreering on rahvusvahelises büroos registreeritud, väljastab amet rahvusvahelisele büroole ex officio esialgse keeldumise teate vastavalt Madridi protokolli artikli 5 lõigetele 1 ja 2.

3.   Kui rahvusvahelise registreeringu omanikul peab artikli 119 lõike 2 kohaselt olema esindaja ametis tehtavateks toiminguteks, siis peab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teade sisaldama palvet määrata esindaja artikli 120 lõike 1 tähenduses.

4.   Esialgse keeldumise teates peab esitama selle aluseks olevad põhjendused ning tähtaja, mille jooksul rahvusvahelise registreeringu omanik võib esitada oma seisukoha ning peab vajaduse korral määrama oma esindaja. Tähtaja kulgemine algab päevast, mil amet väljastab esialgse keeldumise teate.

5.   Kui amet leiab, et liitu nimetav rahvusvahelise kaubamärgi taotlus ei sisalda teavet käesoleva määruse artikli 206 kohase teise keele kohta, väljastab amet rahvusvahelisele büroole ex officio esialgse keeldumise teate vastavalt Madridi protokolli artikli 5 lõigetele 1 ja 2.

6.   Kui rahvusvahelise registreeringu omanik ei kõrvalda tähtaja jooksul põhjust, mille tõttu keelduti kaitse andmisest või, kui see on asjakohane, ei määra esindajat või ei anna teavet teise keele kohta, keeldub amet andmast õiguskaitset seoses kõigi või osade kaupade ja teenustega, mille kohta rahvusvaheline registreering on tehtud. Õiguskaitse andmisest keeldumine asendab ELi kaubamärgi taotluse tagasilükkamise. Selle otsuse võib edasi kaevata vastavalt artiklitele 66–72.

7.   Kui amet ei ole artikli 196 lõikes 2 osutatud vastulause esitamise perioodi alguseks väljastanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 ex officio esialgse keeldumise teadet, saadab amet rahvusvahelisele büroole teatise, kus osutatakse, et absoluutsete keeldumispõhjuste kontroll artikli 42 kohaselt on lõpetatud, kuid rahvusvahelise registreeringu kohta saab veel esitada vastulauseid ning kolmandate isikute seisukohti. Selline esialgne teade ei piira ameti õigust absoluutseid keeldumispõhjuseid mis tahes ajahetkel enne õiguskaitse andmist käsitleva lõpliku teate väljastamist omal algatusel uuesti kontrollida.

8.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse, milliseid andmeid peab sisaldama rahvusvahelisele büroole saadetav ex officio esialgse keeldumise teade ning lõplikku õiguskaitse andmist või selle andmisest keeldumist käsitlev rahvusvahelisele büroole saadetav lõplik teade. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 194

Kollektiivkaubamärgid ja sertifitseerimismärgid

1.   Kui rahvusvaheline registreering põhineb kollektiivkaubamärgiga, garantii- või sertifitseerimismärgiga seotud põhitaotlusel või -registreeringul, käsitletakse liitu nimetavat rahvusvahelist registreeringut vastavalt olukorrale kas ELi kollektiivkaubamärgina või ELi sertifitseerimismärgina.

2.   Rahvusvahelise registreeringu omanik esitab kaubamärgi põhikirja artiklites 75 ja 84 ette nähtud korras otse ametile kahe kuu jooksul alates päevast, mil rahvusvaheline büroo teavitab ametit rahvusvahelisest registreeringust.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse kollektiivkaubamärgiga, garantii- või sertifitseerimismärgiga seotud põhitaotlusel või -registreeringul rajaneva rahvusvahelise registreerimise menetluse üksikasjad.

Artikkel 195

Otsingud

1.   Pärast teatise saamist liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu kohta koostab amet liidu otsinguaruande artikli 43 lõike 1 kohaselt tingimusel, et artikli 43 lõike 1 kohase otsinguaruande taotlus esitatakse ametile ühe kuu jooksul alates teatise esitamise kuupäevast.

2.   Niipea kui amet on saanud teatise liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu kohta, saadab amet selle ärakirja iga liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile, kes on teatanud ametile oma otsusest teha oma kaubamärkide registris otsinguid artikli 43 lõike 2 kohaselt tingimusel, et artikli 43 lõike 2 kohase otsinguaruande taotlus esitatakse ametile ühe kuu jooksul alates teatise kuupäevast ja otsingutasu tasutakse samaks tähtajaks.

3.   Artikli 43 lõikeid 3–6 kohaldatakse mutatis mutandis.

4.   Amet teavitab liidu otsinguaruandes nimetatud varasemate ELi kaubamärkide omanikke või varasemate ELi kaubamärgitaotluste esitajaid liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu avaldamisest artikli 190 lõike 1 kohaselt. Seda tehakse sõltumata sellest, kas rahvusvahelise registreeringu omanik palus, et talle saadetakse ELi otsinguaruanne, välja arvatud juhul, kui varasema registreeringu või taotluse omanik palub end mitte teavitada.

Artikkel 196

Vastulause

1.   Liitu nimetavate rahvusvaheliste registreeringute kohta võib esitada vastulauseid samal viisil nagu avaldatud ELi kaubamärgitaotluste kohta.

2.   Vastulause esitatakse kolme kuu jooksul alates ühe kuu möödumisest artikli 190 lõikes 1 nimetatud avaldamise kuupäevast. Vastulause loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastulause esitamise lõivu tasumist.

3.   Kaitsest keeldumine asendab ELi kaubamärgitaotluse tagasilükkamise.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 208 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks vastulause esitamise ja läbivaatamise menetlus, sealhulgas rahvusvahelisele büroole saadetavad vajalikud teated.

Artikkel 197

ELi kaubamärgi asendamine rahvusvahelise registreeringuga

Taotluse korral kannab amet registrisse märke, et ELi kaubamärk on asendatud rahvusvahelise registreeringuga Madridi protokolli artikli 4 bis kohaselt.

Artikkel 198

Rahvusvahelise registreeringu õiguslike tagajärgede kehtetuks tunnistamine

1.   Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu õiguslikud tagajärjed võib kehtetuks tunnistada.

2.   Taotlus liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu õiguslike tagajärgede kehtetuks tunnistamise kohta asendab artiklis 58 nimetatud tühistamise taotlust või artiklis 59 või artiklis 60 nimetatud kehtetuks tunnistamise taotlust.

3.   Kui liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu õiguslikud tagajärjed tunnistatakse tulenevalt käesoleva määruse artiklist 64 või 128 ja käesolevast artiklist lõppotsusega kehtetuks, teavitab amet sellest rahvusvahelist bürood vastavalt Madridi protokolli artikli 5 lõikele 6.

4.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõike 3 kohaselt rahvusvahelisele büroole saadetava teate sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 199

Ülemineku registreerimise õiguslik toime

Rahvusvahelise registreeringu omandiõiguse muutmise kandmisel rahvusvahelisse registrisse on sama mõju nagu artikli 20 kohase kande tegemisel registrisse ülemineku kohta.

Artikkel 200

Litsentside ja muude õiguste registreerimise õiguslik toime

Omaniku käsutusõiguse või litsentsi piirangu kandmisel rahvusvahelisse registrisse on samad õiguslikud tagajärjed nagu artiklite 22, 23, 24 ja 25 kohase kande tegemisel registrisse asjaõiguse, sundtäitmise, maksejõuetusmenetluse või litsentsi kohta.

Artikkel 201

Üleminekute, litsentside või omaniku käsutusõiguse piirangute registreerimise taotluste kontrollimine

Amet edastab omandiõiguse muutmise, litsentsi või omaniku käsutusõiguse piirangute registreerimise taotluse, samuti litsentsi muutmise või kehtetuks tunnistamise või omaniku käsutusõiguse esitatud piirangute tühistamise registreerimise taotluse rahvusvahelisele büroole, kui taotlusele on lisatud asjakohased tõendid ülemineku, litsentsi või käsutusõiguse piirangu kohta või tõendid selle kohta, et litsents enam ei kehti või seda on muudetud, või et käsutusõiguse piirang on kõrvaldatud.

Artikkel 202

Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmine riigisiseseks kaubamärgitaotluseks või liikmesriike nimetavaks registreeringuks

1.   Kui liitu nimetavast rahvusvahelisest registreeringust on keeldutud või see kaotab kehtivuse, võib rahvusvahelise registreeringu omanik taotleda liitu nimetava registreeringu muutmist:

a)

riigisiseseks kaubamärgitaotluseks artiklite 139, 140 ja 141 kohaselt;

b)

Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetavaks registreeringuks, kui kõnesolevat liikmesriiki nimetavat registreeringut oli muutmise taotlemise kuupäeval võimalik teha otse Madridi protokolli alusel. Kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 139, 140 ja 141.

2.   Riigisisese kaubamärgitaotluse või Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetava registreeringu suhtes, mis tuleneb Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmisest, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi osas Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohase rahvusvahelise registreeringu kuupäeva või Madridi protokolli artikli 3ter lõike 2 kohase Euroopa Liidule kaitse laiendamise kuupäeva, kui viimane tehti pärast rahvusvahelist registreerimist, või selle registreeringu prioriteedikuupäeva ja asjakohasel juhul selle riigi kaubamärgi vanemust, mida taotletakse käesoleva määruse artikli 191 kohaselt.

3.   Muutmise taotlus avaldatakse.

4.   Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu riigisiseseks kaubamärgitaotluseks muutmise taotlus peab sisaldama vähemalt artikli 140 lõikes 1 osutatud teavet ja andmeid.

5.   Kui muutmist taotletakse käesoleva artikli ja käesoleva määruse artikli 139 lõike 5 kohaselt rahvusvahelise registreeringu pikendamata jätmise tõttu, peab käesoleva artikli lõikes 4 osutatud taotlus sisaldama sellekohast märget ja kaitse lõppemise kuupäeva. Käesoleva määruse artikli 139 lõikes 5 sätestatud kolme kuu pikkust tähtaega hakatakse arvestama järgmisel päeval pärast viimast päeva, kui kehtivust on veel Madridi protokolli artikli 7 lõike 4 kohaselt võimalik pikendada.

6.   Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud muutmise taotluste suhtes kohaldatakse artikli 140 lõikeid 3 ja 5 mutatis mutandis.

7.   Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu Madridi protokolli osaliseks olevat liikmesriiki nimetavaks registreeringuks muutmise taotlus peab sisaldama vähemalt lõigetes 4 ja 5 osutatud teavet ja andmeid.

8.   Käesoleva artikli lõikes 7 osutatud muutmise taotluste suhtes kohaldatakse artikli 140 lõiget 3 mutatis mutandis. Amet lükkab muutmise taotluse tagasi ka juhul, kui Madridi protokolli või Madridi kokkuleppe osaliseks oleva liikmesriigi nimetamise tingimused ei ole täidetud ei liidu nimetamise kuupäeval ega ka muutmise taotluse vastuvõtmise kuupäeval või, vastavalt artikli 140 lõikele 1, kuupäeval, kui taotlus loetakse ametis vastuvõetuks.

9.   Kui lõikes 7 osutatud muutmise taotlus on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud nõuetega ja selle kohaselt vastu võetud normidega, edastab amet taotluse viivitamata rahvusvahelisele büroole. Amet teatab rahvusvahelise registreeringu omanikule edastamiskuupäeva.

10.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse:

a)

lõigetes 4 ja 7 osutatud muutmise taotluste sisu üksikasjad;

b)

lõike 3 kohaselt muutmise taotluste avaldamise üksikasjad.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 203

Rahvusvaheliselt registreeritud märgi kasutamine

Artikli 18 lõike 1, artikli 47 lõike 2, artikli 58 lõike 1 punkti a ja artikli 64 lõike 2 kohaldamisel asendab artikli 190 lõike 2 kohane avaldamiskuupäev registreerimiskuupäeva, kui määratakse kindlaks kuupäev, millest alates märk, mis tuleb registreerida liitu nimetava rahvusvahelise registreeringuna, tuleb liidus tegelikult kasutusele võtta.

Artikkel 204

Muutmine

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse ELi kaubamärgitaotluste suhtes kohaldatavaid sätteid mutatis mutandis taotluste suhtes, mis käsitlevad rahvusvahelise registreeringu muutmist ELi kaubamärgitaotluseks Madridi protokolli artikli 9 quinquies alusel.

2.   Kui muutmise taotlus on seotud liitu nimetava rahvusvahelise registreeringuga, mille andmed on avaldatud artikli 190 lõike 2 kohaselt, artikleid 42–47 ei kohaldata.

3.   Selleks et Madridi protokolli artikli 9 quinquies kohaselt päritoluameti taotluse alusel rahvusvahelise büroo poolt tühistatud rahvusvahelise registreeringu muutmist saaks menetleda, peab ELi kaubamärgi taotlus sisaldama vastavat märget. Selline märge tehakse taotluse esitamisel.

4.   Kui artikli 41 lõike 1 punkti b kohase kontrolli käigus leiab amet, et taotlust ei esitatud kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil rahvusvaheline büroo rahvusvahelise registreeringu tühistas, või kui kaubad ja teenused, mille jaoks ELi kaubamärki soovitakse registreerida, ei sisaldu kaupade ja teenuste loetelus, mille jaoks tehti rahvusvaheline registreering seoses liiduga, nõuab amet taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

5.   Kui lõikes 4 osutatud puudusi ameti määratud tähtaja jooksul ei kõrvaldata, kaotatakse õigus seoses rahvusvahelise registreeringu või territoriaalse kaitse laiendamise ning võimaliku rahvusvahelise registreeringu prioriteediõiguse kuupäevaga.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõike 3 kohase muutmise taotluse sisu üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 207 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 205

Teabevahetus rahvusvahelise bürooga

Teabevahetus rahvusvahelise bürooga toimub rahvusvahelise büroo ja ameti vahel kokku lepitud viisil ja vormis, eelistatavalt elektroonilisel teel. Igasugust viidet vormile tõlgendatakse selliselt, et hõlmatud on elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud vormid.

Artikkel 206

Keelte kasutamine

Käesoleva määruse ja selle kohaselt vastu võetud eeskirjade kohaldamisel liitu nimetavatele rahvusvahelistele registreeringutele on rahvusvahelise taotluse esitamise keeleks menetluskeel artikli 146 lõike 4 tähenduses ning teiseks rahvusvahelises taotluses märgitud keeleks on teine keel määruse artikli 146 lõike 3 tähenduses.

XIV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 207

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab rakenduseeskirjade komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 208

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 48, artikli 49 lõikes 3, artiklites 65 ja 73, artikli 96 lõikes 4, artikli 97 lõikes 6, artikli 98 lõikes 5, artikli 100 lõikes 2, artikli 101 lõikes 5, artikli 103 lõikes 3, artikli 106 lõikes 3, artiklis 121 ja 168, artikli 194 lõikes 3 ja artikli 196 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 23. märtsist 2016.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 48, artikli 49 lõikes 3, artiklites 65 ja 73, artikli 96 lõikes 4, artikli 97 lõikes 6, artikli 98 lõikes 5, artikli 100 lõikes 2, artikli 101 lõikes 5, artikli 103 lõikes 3, artikli 106 lõikes 3, artiklites 121 ja 168, artikli 194 lõikes 3 ja artikli 196 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 48, artikli 49 lõike 3, artiklite 65 ja 73, artikli 96 lõike 4, artikli 97 lõike 6, artikli 98 lõike 5, artikli 100 lõike 2, artikli 101 lõike 5, artikli 103 lõike 3, artikli 106 lõike 3, artiklite 121 ja 168, artikli 194 lõike 3 ja artikli 196 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 209

Liidu laienemisega seotud sätted

1.   Alates Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Horvaatia, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi koos „uus liikmesriik“) ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel registreeritud või taotletud ELi kaubamärki nimetatud liikmesriikide territooriumile, nii et sellel on kogu liidus ühesugune toime.

2.   Ühinemiskuupäeval taotlemisel olnud ELi kaubamärgi registreerimisest ei või artikli 7 lõikes 1 loetletud absoluutsetel keeldumisalustel keelduda, kui need alused muutusid kohaldatavaks üksnes uue liikmesriigi ühinemise tõttu.

3.   Kui ELi kaubamärgi registreerimise taotlus esitati kuue ühinemiseelse kuu jooksul, võib esitada artikli 46 kohase protesti, kui varasem kaubamärk või muu varasem õigus artikli 8 tähenduses on omandatud uues liikmesriigis enne ühinemist, tingimusel et see omandati heauskselt ning et varasema kaubamärgi või muu varasema õiguse taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev (selle kohaldatavuse korral) või uues liikmesriigis omandamise kuupäev on varasem kui taotletava ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev (selle kohaldatavuse korral).

4.   Lõikes 1 osutatud ELi kaubamärki ei saa kehtetuks tunnistada:

a)

artikli 59 kohaselt, kui kehtetuse alused muutusid kohaldatavaks üksnes uue liikmesriigi ühinemise tõttu;

b)

artikli 60 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui varasem siseriiklik õigus oli uues liikmesriigis registreeritud, taotletud või omandatud enne ühinemiskuupäeva.

5.   Lõikes 1 osutatud ELi kaubamärgi kasutamise võib artiklite 137 ja 138 kohaselt keelata, kui varasem kaubamärk või muu varasem õigus oli uues liikmesriigis enne selle riigi ühinemise kuupäeva registreeritud, taotletud või omandatud heas usus; või selle prioriteedikuupäev on (selle kohaldatavuse korral) varasem kui asjaomase riigi ühinemise kuupäev.

Artikkel 210

Hindamine ja läbivaatamine

1.   Komisjon hindab hiljemalt 24. märtsiks 2021 ja pärast seda iga viie aasta järel käesoleva määruse rakendamist.

2.   Hindamisel vaadatakse läbi liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite ja Beneluxi intellektuaalomandi büroo ning ameti vahelise koostöö õigusraamistik, pöörates erilist tähelepanu artiklis 152 sätestatud rahastamismehhanismile. Lisaks hinnatakse ameti ja selle töökorra mõju, tulemuslikkust ja tõhusust. Eelkõige käsitletakse hindamisel vajadust muuta ameti volitusi ja võimalike muudatuste finantsmõju.

3.   Komisjon edastab hindamisaruande ja oma nimetatud aruandel põhinevad järeldused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

4.   Iga teise hindamise käigus hinnatakse ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid.

Artikkel 211

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) 207/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 212

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. juuni 2017

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

H. DALLI


(1)  Euroopa Parlamendi 27. aprilli 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 22. mai 2017. aasta otsus.

(2)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, 24.3.2009, lk 1).

(3)  Vt II lisa.

(4)  Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25).

(6)  Esimene nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1).

(10)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 125, 5.5.2001, lk 15).

(15)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(18)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(19)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(20)  Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 386/2012, millega antakse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ülesannete täitmine, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse moodustamine (ELT L 129, 16.5.2012, lk 1).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(24)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(26)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


I LISA

LÕIVUDE SUURUS

A.   Ametile käesoleva määruse kohaselt makstavad lõivud (eurodes) on järgmised.

1.

Põhilõiv ELi üksikkaubamärgi taotlemise eest (artikli 31 lõige 2):

1 000 eurot

2.

Põhilõiv ELi üksikkaubamärgi elektroonilise taotlemise eest (artikli 31 lõige 2):

850 eurot

3.

Lõiv teise klassi kaupade ja teenuste ELi üksikkaubamärgi eest (artikli 31 lõige 2):

50 eurot

4.

Lõiv ELi üksikkaubamärgi iga kaupade ja teenuste klassi eest alates kolmandast klassist (artikli 31 lõige 2):

150 eurot

5.

Põhilõiv ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi taotlemise eest (artikli 31 lõige 2 ja artikli 74 lõige 3 või artikli 83 lõige 3):

1 800 eurot

6.

Põhilõiv ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi elektroonilise taotlemise eest (artikli 31 lõige 2 ja artikli 74 lõige 3 või artikli 83 lõige 3):

1 500 eurot

7.

Põhilõiv teise klassi kaupade ja teenuste ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi taotlemise eest (artikli 31 lõige 2 ja artikli 74 lõige 3 või artikli 83 lõige 3):

50 eurot

8.

Lõiv iga kaupade ja teenuste klassi ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi taotlemise eest alates kolmandast klassist (artikli 31 lõige 2 ja artikli 74 lõige 3 või artikli 83 lõige 3):

150 eurot

9.

Otsingutasu ELi kaubamärgi taotluse eest (artikli 43 lõige 2) või liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu eest (artikli 43 lõige 2 ja artikli 195 lõige 2):

12 eurot korrutatuna artikli 43 lõikes 2 osutatud tööstusomandi õiguskaitse keskametite arvuga; amet avaldab kõnealuse summa ja selle hilisemad muudatused ameti teatajas.

10.

Vastulause esitamise lõiv (artikli 46 lõige 3):

320 eurot

11.

Põhilõiv ELi üksikkaubamärgi pikendamise eest (artikli 53 lõige 3):

1 000 eurot

12.

Põhilõiv ELi üksikkaubamärgi elektroonilise pikendamise eest (artikli 53 lõige 3):

850 eurot

13.

Lõiv teise klassi kaupade ja teenuste ELi üksikkaubamärgi pikendamise eest (artikli 53 lõige 3):

50 eurot

14.

Lõiv iga kaupade ja teenuste klassi ELi üksikkaubamärgi pikendamise eest alates kolmandast klassist (artikli 53 lõige 3):

150 eurot

15.

Põhilõiv ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi pikendamise eest (artikli 53 lõige 3 ja artikli 74 lõige 3 või artikli 83 lõige 3):

1 800 eurot

16.

Põhilõiv ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi elektroonilise pikendamise eest (artikli 53 lõige 3 ja artikli 74 lõige 3 või artikli 83 lõige 3):

1 500 eurot

17.

Lõiv teise klassi kaupade ja teenuste ELi kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi pikendamise eest (artikli 53 lõige 3 ja artikli 74 lõige 3 või artikli 83 lõige 3):

50 eurot

18.

Lõiv iga kaupade ja teenuste klassi v kollektiivkaubamärgi või ELi sertifitseerimismärgi pikendamise eest alates kolmandast klassist (artikli 53 lõige 3 ja artikli 74 lõige 3 või artikli 83 lõige 3):

150 eurot

19.

Lisalõiv pikendamise eest lõivu hilise tasumise või pikendamistaotluse esitamise hilinemise korral (artikli 53 lõige 3):

25 % hilinenud pikendamise lõivust, maksimaalselt 1 500 eurot.

20.

Lõiv tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse eest (artikli 63 lõige 2):

630 eurot

21.

Kaebuse esitamise lõiv (artikli 68 lõige 1):

720 eurot

22.

Tähtaja ennistamise taotluse lõiv (artikli 104 lõige 3):

200 eurot

23.

Lõiv taotluse eest muuta ELi kaubamärgi taotlus või ELi kaubamärk (artikli 140 lõige 1, ka koostoimes artikli 202 lõikega 1):

a)

riigisisese kaubamärgi taotluseks;

b)

liikmesriike nimetavaks registreeringuks Madridi protokolli kohaselt:

200 eurot

24.

Lõiv menetluse jätkamise eest (artikli 105 lõige 1):

400 eurot

25.

Lõiv registreeritud ELi kaubamärgi (artikli 56 lõige 4) või ELi kaubamärgi taotluse (artikli 50 lõige 3) jagamist käsitleva avalduse eest:

250 eurot

26.

Lõiv ELi kaubamärgiga (artikli 26 lõige 2) või ELi kaubamärgi taotlusega (artikli 26 lõige 2) seotud litsentsi või muu õiguse registreerimise taotluse eest:

a)

litsentsi andmine

b)

litsentsi üleminek

c)

asjaõiguse loomine

d)

asjaõiguse üleminek

e)

sundtäitmine

200 eurot registreeringu kohta, aga kui ühes ja samas taotluses või samal ajal esitatakse mitu avaldust, siis kokku mitte üle 1 000 euro.

27.

200 eurot litsentsi või muu õiguse registrist kustutamise kohta (artikli 29 lõige 3), aga kui ühes ja samas taotluses või samal ajal esitatakse mitu avaldust, siis kokku mitte üle 1 000 euro.

28.

Lõiv ELi kaubamärgi muutmise eest (artikli 54 lõige 4):

200 eurot

29.

ELi kaubamärgi taotluse ärakirja (artikli 114 lõige 7), registreerimistunnistuse ärakirja (artikli 51 lõige 2) või registriväljavõtte (artikli 111 lõige 7) väljastamise lõiv:

a)

kinnitamata ärakiri või väljavõte:

10 eurot

b)

kinnitatud ärakiri või väljavõte:

30 eurot

30.

Toimikuga tutvumise lõiv (artikli 114 lõige 6):

30 eurot

31.

Toimiku dokumentide ärakirjade väljastamise lõiv (artikli 114 lõige 7):

a)

kinnitamata ärakiri:

10 eurot

b)

kinnitatud ärakiri:

30 eurot

alates 11. leheküljest iga lehekülje eest lisaks

1 euro

32.

Toimikus sisalduva teabe edastamise lõiv (artikli 114 lõige 9):

10 eurot

33.

Tagastatavate menetluskulude määramise arutamise lõiv (artikli 109 lõige 8):

100 eurot

34.

Lõiv ametile rahvusvahelise taotluse esitamise eest (artikli 184 lõige 4):

300 eurot

B.   Rahvusvahelisele büroole tasutavate lõivude määr

I.   Üksiklõiv liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu eest

1.

Liitu nimetava rahvusvahelise kaubamärgi registreeringu taotluse esitajal tuleb maksta rahvusvahelisele büroole individuaallõivu liidu nimetamise eest vastavalt Madridi protokolli artikli 8 lõikele 7.

2.

Rahvusvahelise registreeringu omanikul, kes esitab taotluse liitu nimetavaks territoriaalseks laienduseks pärast rahvusvahelist registreerimist, tuleb maksta rahvusvahelisele büroole individuaallõivu liidu nimetamise eest vastavalt Madridi protokolli artikli 8 lõikele 7.

3.

Punktides B.I.1 või B.I.2 sätestatud lõivu summa on järgmiste summade ekvivalent Šveitsi frankides, nagu on kehtestanud WIPO peadirektor vastavalt ühiseeskirjade eeskirja 35 lõikele 2 Madridi kokkuleppe ja protokolli alusel:

a)

üksikkaubamärgi eest: 820 eurot ning, kui see on asjakohane, 50 eurot teise klassi kaupade ja teenuste eest ning 150 eurot rahvusvahelise registreeringuga hõlmatud kaupade ja teenuste iga klassi eest alates kolmandast klassist;

b)

kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi eest: 1 400 eurot ning, kui see on asjakohane, 50 eurot teise klassi kaupade ja teenuste eest ning 150 eurot kaupade ja teenuste iga klassi eest alates kolmandast klassist.

II.   Üksiklõiv liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu pikendamise eest

1.

Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu omanikul tuleb tasuda rahvusvahelisele büroole rahvusvahelise registreeringu pikendamise lõivude osana individuaallõiv liidu nimetamise eest vastavalt Madridi protokolli artikli 8 lõikele 7.

2.

Punktis B.II.1 nimetatud lõivu summa on järgmiste summade ekvivalent Šveitsi frankides, nagu on kehtestanud WIPO peadirektor vastavalt ühiseeskirjade eeskirja 35 lõikele 2 Madridi kokkuleppe ja protokolli alusel:

a)

üksikkaubamärgi eest: 820 eurot ning, kui see on asjakohane, 50 eurot teise klassi kaupade ja teenuste eest ning 150 eurot rahvusvahelise registreeringuga hõlmatud kaupade ja teenuste iga klassi eest alates kolmandast klassist;

b)

kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi eest: 1 400 eurot ning, kui see on asjakohane, 50 eurot teise klassi kaupade ja teenuste eest ning 150 eurot rahvusvahelise registreeringuga hõlmatud kaupade ja teenuste iga klassi eest alates kolmandast klassist.


II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ) nr 207/2009

(ELT L 78, 24.3.2009, lk 1)

 

2012. aasta ühinemisakt, III lisa, punkt 2(I)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2015/2424

(ELT L 341, 24.12.2015, lk 21)

Ainult artikkel 1


III LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 207/2009

Käesolev määrus

Artiklid 1–7

Artiklid 1–7

Artikli 8 lõiked 1–4

Artikli 8 lõiked 1–4

Artikli 8 lõige 4a

Artikli 8 lõige 6

Artikli 8 lõige 5

Artikli 8 lõige 5

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 9a

Artikkel 10

Artikkel 9b

Artikkel 11

Artikkel 10

Artikkel 12

Artikkel 11

Artikkel 13

Artikkel 12

Artikkel 14

Artikkel 13

Artikkel 15

Artikkel 13a

Artikkel 16

Artikkel 14

Artikkel 17

Artikkel 15

Artikkel 18

Artikkel 16

Artikkel 19

Artikli 17 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 20 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 17 lõige 5

Artikli 20 lõige 4

Artikli 17 lõige 5a

Artikli 20 lõige 5

Artikli 17 lõige 5b

Artikli 20 lõige 6

Artikli 17 lõige 5c

Artikli 20 lõige 7

Artikli 17 lõige 5d

Artikli 20 lõige 8

Artikli 17 lõige 5e

Artikli 20 lõige 9

Artikli 17 lõige 5f

Artikli 20 lõige 10

Artikli 17 lõige 6

Artikli 20 lõige 11

Artikli 17 lõige 7

Artikli 20 lõige 12

Artikli 17 lõige 8

Artikli 20 lõige 13

Artikkel 18

Artikkel 21

Artikkel 19

Artikkel 22

Artikkel 20

Artikkel 23

Artikkel 21

Artikkel 24

Artikkel 22

Artikkel 25

Artikkel 22a

Artikkel 26

Artikkel 23

Artikkel 27

Artikkel 24

Artikkel 28

Artikkel 24a

Artikkel 29

Artikkel 25

Artikkel 30

Artikkel 26

Artikkel 31

Artikkel 27

Artikkel 32

Artikkel 28

Artikkel 33

Artikkel 29

Artikkel 34

Artikkel 30

Artikkel 35

Artikkel 31

Artikkel 36

Artikkel 32

Artikkel 37

Artikkel 33

Artikkel 38

Artikli 34 lõige 1

Artikli 39 lõige 1

Artikli 34 lõige 1a

Artikli 39 lõige 2

Artikli 34 lõige 2

Artikli 39 lõige 3

Artikli 34 lõige 3

Artikli 39 lõige 4

Artikli 34 lõige 4

Artikli 39 lõige 5

Artikli 34 lõige 5

Artikli 39 lõige 6

Artikli 34 lõige 6

Artikli 39 lõige 7

Artikkel 35

Artikkel 40

Artikkel 36

Artikkel 41

Artikli 37 lõige 1

Artikli 42 lõige 1

Artikli 37 lõige 3

Artikli 42 lõige 2

Artikkel 38

Artikkel 43

Artikkel 39

Artikkel 44

Artikkel 40

Artikkel 45

Artikkel 41

Artikkel 46

Artikkel 42

Artikkel 47

Artikkel 42a

Artikkel 48

Artikkel 43

Artikkel 49

Artikli 44 lõiked 1 ja 2

Artikli 50 lõiked 1 ja 2

Artikli 44 lõige 4

Artikli 50 lõige 3

Artikli 44 lõige 4a

Artikli 50 lõige 4

Artikli 44 lõiked 5–9

Artikli 50 lõiked 5–9

Artikkel 45

Artikkel 51

Artikkel 46

Artikkel 52

Artikkel 47

Artikkel 53

Artikkel 48

Artikkel 54

Artikkel 48a

Artikkel 55

Artikkel 49

Artikkel 56

Artikkel 50

Artikkel 57

Artikkel 51

Artikkel 58

Artikkel 52

Artikkel 59

Artikkel 53

Artikkel 60

Artikkel 54

Artikkel 61

Artikkel 55

Artikkel 62

Artikkel 56

Artikkel 63

Artikkel 57

Artikkel 64

Artikkel 57a

Artikkel 65

Artikkel 58

Artikkel 66

Artikkel 59

Artikkel 67

Artikkel 60

Artikkel 68

Artikkel 61

Artikkel 69

Artikkel 63

Artikkel 70

Artikkel 64

Artikkel 71

Artikkel 65

Artikkel 72

Artikkel 65a

Artikkel 73

Artikkel 66

Artikkel 74

Artikkel 67

Artikkel 75

Artikkel 68

Artikkel 76

Artikkel 69

Artikkel 77

Artikkel 70

Artikkel 78

Artikkel 71

Artikkel 79

Artikkel 72

Artikkel 80

Artikkel 73

Artikkel 81

Artikkel 74

Artikkel 82

Artikkel 74a

Artikkel 83

Artikkel 74b

Artikkel 84

Artikkel 74c

Artikkel 85

Artikkel 74d

Artikkel 86

Artikkel 74e

Artikkel 87

Artikkel 74f

Artikkel 88

Artikkel 74g

Artikkel 89

Artikkel 74h

Artikkel 90

Artikkel 74i

Artikkel 91

Artikkel 74j

Artikkel 92

Artikkel 74k

Artikkel 93

Artikkel 75

Artikkel 94

Artikkel 76

Artikkel 95

Artikkel 77

Artikkel 96

Artikkel 78

Artikkel 97

Artikkel 79

Artikkel 98

Artikkel 79a

Artikkel 99

Artikkel 79b

Artikkel 100

Artikkel 79c

Artikkel 101

Artikkel 79d

Artikkel 102

Artikkel 80

Artikkel 103

Artikkel 81

Artikkel 104

Artikkel 82

Artikkel 105

Artikkel 82a

Artikkel 106

Artikkel 83

Artikkel 107

Artikkel 84

Artikkel 108

Artikli 85 lõige 1

Artikli 109 lõige 1

Artikli 85 lõige 1a

Artikli 109 lõige 2

Artikli 85 lõige 2

Artikli 109 lõige 3

Artikli 85 lõige 3

Artikli 109 lõige 4

Artikli 85 lõige 4

Artikli 109 lõige 5

Artikli 85 lõige 5

Artikli 109 lõige 6

Artikli 85 lõige 6

Artikli 109 lõige 7

Artikli 85 lõige 7

Artikli 109 lõige 8

Artikkel 86

Artikkel 110

Artikkel 87

Artikkel 111

Artikkel 87a

Artikkel 112

Artikkel 87b

Artikkel 113

Artikkel 88

Artikkel 114

Artikkel 88a

Artikkel 115

Artikkel 89

Artikkel 116

Artikkel 90

Artikkel 117

Artikkel 91

Artikkel 118

Artikkel 92

Artikkel 119

Artikkel 93

Artikkel 120

Artikkel 93a

Artikkel 121

Artikkel 94

Artikkel 122

Artikli 95 lõige 1

Artikli 123 lõige 1

Artikli 95 lõige 2

Artikli 95 lõige 3

Artikli 123 lõige 2

Artikli 95 lõige 4

Artikli 123 lõige 3

Artikli 95 lõige 5

Artikkel 96

Artikkel 124

Artikkel 97

Artikkel 125

Artikkel 98

Artikkel 126

Artikkel 99

Artikkel 127

Artikkel 100

Artikkel 128

Artikkel 101

Artikkel 129

Artikkel 102

Artikkel 130

Artikkel 103

Artikkel 131

Artikkel 104

Artikkel 132

Artikkel 105

Artikkel 133

Artikkel 106

Artikkel 134

Artikkel 107

Artikkel 135

Artikkel 109

Artikkel 136

Artikkel 110

Artikkel 137

Artikkel 111

Artikkel 138

Artikkel 112

Artikkel 139

Artikkel 113

Artikkel 140

Artikkel 114

Artikkel 141

Artikkel 115

Artikkel 142

Artikkel 116

Artikkel 143

Artikkel 117

Artikkel 144

Artikkel 118

Artikkel 145

Artikli 119 lõiked 1–5

Artikli 146 lõiked 1–5

Artikli 119 lõige 5a

Artikli 146 lõige 6

Artikli 119 lõige 6

Artikli 146 lõige 7

Artikli 119 lõige 7

Artikli 146 lõige 8

Artikli 119 lõige 8

Artikli 146 lõige 9

Artikli 119 lõige 9

Artikli 146 lõige 10

Artikli 119 lõige 10

Artikli 146 lõige 11

Artikkel 120

Artikkel 147

Artikkel 121

Artikkel 148

Artikkel 123

Artikkel 149

Artikkel 123a

Artikkel 150

Artikkel 123b

Artikkel 151

Artikkel 123c

Artikkel 152

Artikkel 124

Artikkel 153

Artikkel 125

Artikkel 154

Artikkel 126

Artikkel 155

Artikkel 127

Artikkel 156

Artikkel 128

Artikkel 157

Artikkel 129

Artikkel 158

Artikkel 130

Artikkel 159

Artikkel 131

Artikkel 160

Artikkel 132

Artikkel 161

Artikkel 133

Artikkel 162

Artikkel 134

Artikkel 163

Artikkel 134a

Artikkel 164

Artikkel 135

Artikkel 165

Artikkel 136

Artikkel 166

Artikkel 136a

Artikkel 167

Artikkel 136b

Artikkel 168

Artikkel 137

Artikkel 169

Artikkel 137a

Artikkel 170

Artikkel 138

Artikkel 171

Artikkel 139

Artikkel 172

Artikkel 140

Artikkel 173

Artikkel 141

Artikkel 174

Artikkel 141a

Artikkel 175

Artikkel 142

Artikkel 176

Artikkel 143

Artikkel 177

Artikkel 144

Artikkel 178

Artikkel 144a

Artikkel 179

Artikkel 144b

Artikkel 180

Artikkel 144c

Artikkel 181

Artikkel 145

Artikkel 182

Artikkel 146

Artikkel 183

Artikkel 147

Artikkel 184

Artikkel 148

Artikkel 185

Artikkel 148a

Artikkel 186

Artikkel 149

Artikkel 187

Artikkel 150

Artikkel 188

Artikkel 151

Artikkel 189

Artikkel 152

Artikkel 190

Artikkel 153

Artikkel 191

Artikkel 153a

Artikkel 192

Artikkel 154

Artikkel 193

Artikkel 154a

Artikkel 194

Artikkel 155

Artikkel 195

Artikkel 156

Artikkel 196

Artikkel 157

Artikkel 197

Artikkel 158

Artikkel 198

Artikkel 158a

Artikkel 199

Artikkel 158b

Artikkel 200

Artikkel 158c

Artikkel 201

Artikkel 159

Artikkel 202

Artikkel 160

Artikkel 203

Artikkel 161

Artikkel 204

Artikkel 161a

Artikkel 205

Artikkel 161b

Artikkel 206

Artikkel 163

Artikkel 207

Artikkel 163a(1)

Artikli 208 lõige 1

Artikli 163a lõike 2 esimene lause

Artikli 208 lõige 2

Artikli 163a lõike 2 teine lause

Artikli 208 lõige 4

Artikli 163a lõige 3

Artikli 208 lõige 3

Artikli 163a lõige 4

Artikli 208 lõige 5

Artikli 163a lõige 5

Artikli 208 lõige 6

Artikkel 165

Artikkel 209

Artikkel 165a

Artikkel 210

Artikkel 166

Artikkel 211

Artikkel 167

Artikkel 212

I lisa

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

III lisa


Top