„a)   Artikli 3 lõikes 1 nimetatud isikute loetelu

1.   Eric BADEGE

Sünniaeg: 1971

Kodakondsus: Kongo kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 31. detsember 2012

Aadress: Rwanda (2016. aasta alguses)

Muu teave: ta põgenes Rwandasse 2013. aasta märtsis ja elas seal endiselt 2016. aasta alguses.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Kolonelleitnant Eric Badege oli rühmituse M23 keskne isik Masisis ning juhtis teatud operatsioone, mis destabiliseerisid Masisi territooriumi osi Põhja-Kivu provintsis. M23 sõjaväekomandörina vastutas Badege tõsiste rikkumiste eest, mis on seotud naiste või laste sihtmärgiks seadmisega relvastatud konflikti olukorras. Pärast 2012. aasta maid on rühmitus Raia Mutomboki tapnud M23 juhtimisel sadu tsiviilisikuid mitme koordineeritud rünnaku käigus. 2012. aasta augustis korraldas Badege ühisrünnakuid, mille käigus tapeti valimatult tsiviilisikuid. Badege ja kolonel Makoma Semivumbi Jacques kavandasid need rünnakud ühiselt. Endised rühmituse M23 võitlejad väitsid, et M23 juhid hukkasid kokku kümneid lapsi, kes püüdsid põgeneda pärast M23 lapssõduriteks värbamist.

Human Rights Watchi (HRW) 11. septembri 2012. aasta aruande kohaselt rääkis Rwandast pärit 18-aastane mees, kes oli põgenenud pärast sunniviisilist värbamist Rwandas, et ta oli olnud tunnistajaks, kuidas hukati tema M23 üksuses olnud 16-aastane poiss, kes oli püüdnud juunis põgeneda. M23 võitlejad püüdsid poisi kinni ja peksid ta surnuks teiste värvatute ees. M23 komandör, kes andis tema tapmise korralduse, põhjendas väidetavalt poisi tapmist teistele värvatutele sõnadega: „ta tahtis meid maha jätta“. Aruandes on samuti märgitud, et tunnistajate väidete kohaselt hukati põgenemiskatse eest kokku vähemalt 33 uut värvatut ja muud M23 võitlejat. Mõni seoti kinni ja lasti maha teiste värvatute ees, et näidata, milline karistus neid ees ootaks. Üks noor värvatu ütles HRW-le: „[kui me olime M23-s, ütlesid nad, et [meil on valikuvõimalus] ja me võime jääda nendega või me võime surra. Paljud püüdsid põgeneda. Mõni leiti üles ja tapeti kohe“.

Badege põgenes Rwandasse 2013. aasta märtsis ja elas seal 2016. aasta alguses.

2.   Frank Kakolele BWAMBALE

(teise nimega: a) FRANK KAKORERE, b) FRANK KAKORERE BWAMBALE, c) AIGLE BLANC)

Ametinimetus: FARDC kindral

Kodakondsus: Kongo kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005

Aadress: Kinshasa, Kongo Demokraatlik Vabariik (2016. aasta juunis)

Muu teave: lahkus CNDPst 2008. aasta jaanuaris. Elab alates 2011. aasta juunist Kinshasas. Alates 2010. aastast on Kakolele olnud kaasatud tegevusse tõenäoliselt KDV valitsuse Programme de Stabilisation et Reconstruction des Zones Sortant des Conflits Armés (STAREC) nimel, sealhulgas osales ta 2011. aasta märtsis STARECi missioonil Gomasse ja Benisse. KDV võimud vahistasid ta 2013. aasta detsembris Benis Põhja-Kivu provintsis seoses desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise (DDR) protsessi väidetava takistamisega. Ta lahkus KDVst ja elas mõnda aega Keenias, kuni KDV valitsus kutsus ta omale appi Beni territooriumi olukorda lahendama. Ta vahistati 2015. aasta oktoobris Mambasa piirkonnas rühmituse Mai Mai väidetava toetamise pärast, ent süüdistus jäeti esitamata ning 2016. aasta juunis elas ta Kinshasas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Frank Kakolele Bwambale oli Kongo vabastusliikumise Rassemblement congolais pour la démocratie – Mouvement de libération (RCD-ML) juht, omas poliitilist mõjuvõimu ning juhtis ja kontrollis RCD-MLi jõudude tegevust, mis on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 nimetatud relvastatud rühmitustest ning oli seotud relvaembargot rikkuva ebaseadusliku relvakaubandusega. Lahkus CNDPst 2008. aasta jaanuaris. Alates 2010. aastast oli Kakolele olnud kaasatud tegevusse tõenäoliselt KDV valitsuse Programme de Stabilisation et Reconstruction des Zones Sortant des Conflits Armés (STAREC) nimel, sealhulgas osales ta 2011. aasta märtsis STARECi missioonil Gomasse ja Benisse.

Ta lahkus KDVst ja elas mõnda aega Keenias, kuni KDV valitsus kutsus ta omale appi Beni territooriumi olukorda lahendama. Ta vahistati 2015. aasta oktoobris Mambasa lähedal rühmituse Mai Mai väidetava toetamise pärast, ent süüdistus jäeti esitamata. Kakolele elas 2016. aasta juunis Kinshasas.

3.   Gaston IYAMUREMYE

(teise nimega: a) Byiringiro Victor Rumuli, b) Victor Rumuri, c) Michel Byiringiro, d) Rumuli)

Ametinimetus: a) FDLRi ajutine president, b) FDLRi-FOCA esimene asepresident; c) FDLRi-FOCA kindralmajor

Aadress: Põhja-Kivu provints, Kongo Demokraatlik Vabariik (2016. aasta juunis)

Sünniaeg: 1948

Sünnikoht: a) Musanze piirkond, põhjaprovints, Rwanda, b) Ruhengeri, Rwanda

Kodakondsus: Rwanda kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. detsember 2010

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Gaston Iyamuremye on FDLRi esimene asepresident ja samuti ajutine president. Tal on samuti FDLRi relvastatud haru (FOCA) kindralmajori auaste. Iyamuremye on alates 2016. aasta juunist Kongo Demokraatliku Vabariigi Põhja-Kivu provintsis.

4.   Innocent KAINA

(teise nimega: a) kolonel Innocent KAINA, b) India Queen)

Ametinimetus: endine M23 asekomandör

Aadress: Uganda (2016. aasta algusest)

Sünniaeg: 1973. aasta november

Sünnikoht: Bunagana, Rutshuru territoorium, Kongo Demokraatlik Vabariik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 30. november 2012

Muu teave: sai M23 asekomandöriks pärast Bosco Taganda fraktsiooni põgenemist Rwandasse 2013. aasta märtsis. Põgenes Ugandasse 2013. aasta novembris. Viibib Ugandas (alates 2016. aasta algusest).

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Innocent Kaina oli Mouvement du 23 Mars (M23) rühmituse sektoriülem ja hiljem asekomandör. Ta vastutas rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste ränkade rikkumiste eest ning pani neid ise toime. 2007. aasta juulis mõistis Kinshasa garnisoni sõjatribunal Kaina süüdi 2003. aasta maist kuni 2005. aasta detsembrini Ituri piirkonnas toime pandud inimsusvastastes kuritegudes. Ta vabastati 2009. aastal Kongo valitsuse ja CNDP vahelise rahuleppe tulemusel. 2009. aastal pani ta Masisi territooriumil FARDC koosseisus toime hukkamisi, inimrööve ja sandistamisi. Kindral Taganda käsul algatas ta komandörina 2012. aasta aprillis Rutshuru territooriumil endise CNDP mässu. Ta tagas mässajate turvalisuse Masisist väljaspool. 2012. aasta maist augustini vastutas ta M23 mässu jaoks rohkem kui 150 lapse värbamise ja väljaõppe eest ning lasi põgeneda üritanud poisid maha. 2012. aasta juulis sõitis ta Berundasse ja Deghosse, et tegeleda seal M23 nimel mobiliseerimise ja värbamisega. Kaina põgenes Ugandasse 2013. aasta novembris ja elas seal endiselt 2016. aasta alguses.

6.   Germain KATANGA

Kodakondsus: Kongo kodanik

Sünniaeg: 28. aprill 1978

Sünnikoht: Mambasa, Ituri provints, Kongo Demokraatlik Vabariik

Aadress: Kongo Demokraatlik Vabariik (vanglas)

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005

Muu teave: nimetati FARDC kindraliks 2004. aasta detsembris. KDV valitsus andis ta 18. oktoobril 2007 üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 23. mail 2014 sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude eest 12 aastaks vangi, ent Rahvusvahelise Kriminaalkohtu apellatsioonikoda vähendas nimetatud karistust ja tegi otsuse, et Katanga karistus peaks olema kantud 18. jaanuaril 2016. Ehkki ta viibis kohtuliku arutelu ajal kinnipeetavana Hollandis, viidi ta 2015. aasta detsembris üle KDV vanglasse ning talle esitati süüdistus muude Ituris varem toime pandud kuritegude eest.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Germain Katanga oli FRPI komandör. Ta oli seotud relvaembargot rikkuvate relvatarnetega. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel vastutas ta laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2002.–2003. aastal. Ta nimetati FARDC kindraliks 2004. aasta detsembris. KDV valitsus andis ta 18. oktoobril 2007 üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 23. mail 2014 sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude eest 12 aastaks vangi, ent Rahvusvahelise Kriminaalkohtu apellatsioonikoda vähendas nimetatud karistust ja tegi otsuse, et tema karistus peaks olema kantud 18. jaanuaril 2016. Ehkki ta viibis kohtuliku arutelu ajal kinnipeetavana Hollandis, viidi ta 2015. aasta detsembris üle KDV vanglasse ning talle esitati süüdistus Ituris varem toime pandud kuritegude eest.

7.   Thomas LUBANGA

Sünnikoht: Ituri, Kongo Demokraatlik Vabariik

Kodakondsus: Kongo kodanik

Aadress: Kongo Demokraatlik Vabariik (vanglas)

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005

Muu teave: vahistati Kinshasas 2005. aasta märtsis seoses UPC/Li osalemisega inimõiguste rikkumistes. Anti üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule 17. märtsil 2006. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 2012. aasta märtsis süüdi ja määras talle 14-aastase vanglakaristuse. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikud jätsid 1. detsembril 2014 muutmata Lubanga süüdimõistmise ja karistuse. Ta viidi 19. detsembril 2015 oma karistusaja kandmiseks üle KDV kinnipidamisasutusse.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Thomas Lubanga oli UPC/Li (mis on üks resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustest) president ja osales relvaembargot rikkuvas relvade salakaubaveos. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel vastutas ta laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2002.–2003. aastal. Ta vahistati 2005. aasta märtsis Kinshasas UPC/Li osalemise pärast inimõiguste rikkumises ning KDV ametivõimud andsid ta Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle 17. märtsil 2006. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 2012. aasta märtsis süüdi ja määras talle 14-aastase vanglakaristuse. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunikud jätsid 1. detsembril 2014 muutmata süüdimõistmise ja karistuse. Ta viidi 19. detsembril 2015 oma karistusaja lõpuni kandmiseks üle KDV kinnipidamisasutusse.

9.   Khawa Panga MANDRO

(teise nimega: a) Kawa Panga, b) Kawa Panga Mandro, c) Kawa Mandro, d) Yves Andoul Karim, e) Mandro Panga Kahwa, f) Yves Khawa Panga Mandro, g) Chief Kahwa, h) Kawa)

Sünniaeg: 20. august 1973

Sünnikoht: Bunia, Kongo Demokraatlik Vabariik

Aadress: Uganda (2016. aasta mais)

Kodakondsus: Kongo kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005

Muu teave: vangistati 2005. aasta aprillis Bunias Ituri rahuprotsessi saboteerimise eest. Kongo ametivõimud vahistasid ta 2005. aasta oktoobris ja Kisangani apellatsioonikohus mõistis ta õigeks, seejärel anti ta üle Kinshasa õigusasutustele uute süüdistustega inimsusvastastes kuritegudes, sõjakuritegudes, mõrvades ja rasketes isikuvastastes kuritegudes. KDV sõjaväekohus Kisanganis mõistis ta 2014. aasta augustis süüdi sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes, määras talle karistuseks üheksa aastat vabadusekaotust ning käskis tal maksta oma ohvritele ligikaudu 85 000 USA dollarit. Ta kandis oma karistuse ja elas 2016. aasta mais Ugandas.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Khawa Panga Mandro oli Kongo Ühtsuse ja Terviklikkuse Kaitsmise Partei (Parti pour l'unité et la sauvegarde de l'intégrité du Congo – PUSIC) (mis on üks resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 nimetatud relvastatud rühmitustest) president ja osales relvaembargot rikkuvas ebaseaduslikus relvakaubanduses. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel vastutas ta laste värbamise ja kasutamise eest 2001.–2002. aastal. Pandi Bunias 2005. aasta aprillis vangi Ituri rahuprotsessi saboteerimise eest. Kongo ametivõimud vahistasid ta 2005. aasta oktoobris ja Kisangani apellatsioonikohus mõistis ta õigeks, seejärel anti ta üle Kinshasa õigusasutustele uute süüdistustega inimsusvastastes kuritegudes, sõjakuritegudes, mõrvades ja rasketes isikuvastastes kuritegudes. KDV sõjaväekohus Kisanganis mõistis ta 2014. aasta augustis süüdi sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes, määras talle karistuseks üheksa aastat vabadusekaotust ning käskis tal maksta oma ohvritele ligikaudu 85 000 USA dollarit. Ta kandis oma karistuse ja elas 2016. aasta mais Ugandas.

10.   Callixte MBARUSHIMANA

Ametinimetus: FDLRi tegevsekretär

Sünniaeg: 24. juuli 1963

Sünnikoht: Ndusu/Ruhengeri, põhjaprovints, Rwanda

Kodakondsus: Rwanda kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 3. märts 2009

Muu teave: vahistati Pariisis 3. oktoobril 2010 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruse alusel, süüdistatuna FDLRi vägede poolt Kivus 2009. aastal toime pandud sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes. Viidi üle Haagi 25. jaanuaril 2011 ning Rahvusvaheline Kriminaalkohus vabastas ta 2011. aasta lõpus. Valiti 29. novembril 2014 FDLRi tegevsekretäriks viieaastaseks ametiajaks.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Callixte Mbarushimana oli FDLRi tegevsekretär ja kõrgema väejuhatuse asepresident kuni vahistamiseni. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse poliitilise ja sõjaväelise juhina takistas võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunkti b. Ta vahistati Pariisis 3. oktoobril 2010 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismääruse alusel, süüdistatuna FDLRi vägede poolt Kivus 2009. aastal toime pandud sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes. Viidi üle Haagi 25. jaanuaril 2011, ent vabastati 2011. aasta lõpus. 29. novembril 2014 valiti ta tagasi FDLRi tegevsekretäriks viieaastaseks ametiajaks.

12.   Sylvestre MUDACUMURA

(teise nimega: a) Mupenzi Bernard, b) kindralmajor Mupenzi, c) kindral Mudacumura, d) Pharaoh, e) Radja)

Ametinimetus: a) FDLRi-FOCA komandör, b) FDLRi-FOCA kindralleitnant

Sünniaeg: 1954

Sünnikoht: Cellule Ferege, Gatumba sektor, Kibilira kommuun, Gisenyi prefektuur, Rwanda

Aadress: Põhja-Kivu provints, Kongo Demokraatlik Vabariik (2016. aasta juunis)

Kodakondsus: Rwanda kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005

Muu teave: Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis 12. juulil 2012 välja määruse Mudacumura vahistamiseks üheksa erineva sõjakuriteo eest, sealhulgas tsiviilisikute ründamise, mõrva, moonutamise, julma kohtlemise, vägistamise, piinamise, vara hävitamise, rüüstamise ning inimväärikuse ründamise eest, mis pandi väidetavalt toime KDVs aastatel 2009–2010.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Sylvestre Mudacumura on FDLRi relvastatud haru FOCA komandör, kes omab poliitilist mõjuvõimu ning juhib ja kontrollib FDLRi jõudude tegevust, mis on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 nimetatud relvastatud rühmitustest ning on seotud relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveoga. Mudacumural (või kellelgi ametnikest) oli telefoniühendus FDLRi Saksamaal asuva juhi Murwanashyakaga, sealhulgas mais 2009 toimunud Busurungi massimõrva ajal, ning sõjalise komandöri major Guillaume'iga Umoja Wetu ja Kimia II operatsioonide ajal 2009. aastal. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel vastutas ta laste värbamise ja temale alluvates vägedes kasutamisega seotud 27 juhtumi eest Põhja-Kivus 2002.–2007. aastal. Mudacumura oli 2016. aasta keskel endiselt FDLRi relvastatud haru ülemjuhataja kindralleitnandi auastmes ning asus Kongo Demokraatliku Vabariigi Põhja-Kivu provintsis.

14.   Leopold MUJYAMBERE

(teise nimega: a) Musenyeri, b) Achille, c) Frere Petrus Ibrahim)

Ametikoht: a) FDLRi-FOCA staabiülem, b) FDLRi-FOCA ajutine asekomandör

Aadress: Kinshasa, Kongo Demokraatlik Vabariik (2016. aasta juunis)

Sünniaeg: a) 17. märts 1962, b) ligikaudu 1966

Sünnikoht: Kigali, Rwanda

Kodakondsus: Rwanda kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 3. märts 2009

Muu teave: Sai FDLRi-FOCA asekomandöri kohusetäitjaks 2014. aastal. Võeti Kongo julgeolekuteenistuse poolt kinni KDVs Gomas 2016. aasta mai alguses ja viidi üle Kinshasasse.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Leopold Mujyambere oli FOCA (FDLRi relvastatud haru) teise diviisi komandör. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse sõjaväelise juhina takistas võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunkti b. ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma 13. veebruari 2008. aasta aruandes esitatud üksikasjalike tõendite kohaselt olid FDLRi-FOCA käest ära võetud tüdrukud röövitud ning neid oli seksuaalselt kuritarvitatud. Alates 2007. aasta keskpaigast on FDLR-FOCA, mis varem värbas keskmises kuni hilises teismeliseeas poisse, jõuga värvanud noorukeid alates kümnendast eluaastast. Kõige nooremaid kasutatakse saatjatena ning vanemaid sõduritena eesliinil, mis on vastuolus julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunktidega d ja e.

Oli 2011. aasta juunis Lõuna-Kivu FOCA tegevüksuse (tollase nimega „Amazon“) komandör. Ta edutati hiljem FOCA staabiülemaks ning 2014. aastal asekomandöri kohusetäitjaks. Võeti Kongo julgeolekuteenistuse poolt kinni KDVs Gomas 2016. aasta mai alguses ja viidi üle Kinshasasse.

15.   Jamil MUKULU

(teise nimega: a) Steven Alirabaki, b) David Kyagulanyi, c) Musezi Talengelanimiro, d) Mzee Tutu, e) Abdullah Junjuaka, f) Alilabaki Kyagulanyi, g) Hussein Muhammad, h) Nicolas Luumu, i) Julius Elius Mashauri, j) David Amos Mazengo, k) Professor Musharaf, l) Talengelanimiro)

Ametinimetus: a) demokraatlike liitlasvägede (ADF) juht, b) demokraatlike liitlasvägede (ADF) komandör

Aadress: väidetavalt Ugandas vanglas (2016. aasta septembris)

Sünniaeg: a) 1965, b) 1. jaanuar 1964

Sünnikoht: Ntoke küla, Ntenjeru alammaakond, Kayunga piirkond, Uganda

Kodakondsus: Uganda kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 12. oktoober 2011

Muu teave: vahistati 2015. aasta aprillis Tansaanias ja anti Ugandale 2015. aasta juulis välja. 2016. aasta septembri seisuga hoitakse Mukulut väidetavalt politsei kinnipidamiskongis, kus ta ootab kohtuistungit sõjakuritegude ja Genfi konventsiooni raskete rikkumiste eest Uganda õiguse alusel.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Vastavalt avalikele allikatele ja ametlikele aruannetele, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma aruannetele, on Jamil Mukulu ADFi (võõramaine KDVs tegutsev relvastatud rühmitus) sõjaline juht, kes takistab ADFi võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, nagu osutatakse resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunktis b. ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma teatel pakkus Jamil Mukulu ADFile (KDV territooriumil tegutsev relvastatud rühmitus) rahalist ja inimressurssidealast toetust. Mitme allika, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee teatel on Jamil Mukulu taganud rahastamist, mõjutanud ADFi poliitikat ja olnud otseselt vastutav ADFi jõudude juhtimise ja kontrollimise eest, eelkõige olemasolevate suhete juhtimise eest rahvusvaheliste terrorivõrgustikega.

16.   Ignace MURWANASHYAKA

(teise nimega: Dr. Ignace)

Tiitel: doktor

Ametinimetus: FDRLi president

Aadress: Saksamaa (vanglas)

Sünniaeg: 14. mai 1963

Sünnikoht: a) Butera, Rwanda, b) Ngoma, Butare, Rwanda

Kodakondsus: Rwanda kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005

Muu teave: vahistati Saksamaa ametivõimude poolt 17. novembril 2009 ja mõisteti Saksamaa kohtu poolt süüdi 28. septembril 2015 võõramaise terrorirühmituse juhtimises ja sõjakuritegudele kaasaaitamises. Talle määrati 13-aastane karistus ja ta on 2016. aasta juuni seisuga Saksamaal vanglas. 29. novembril 2014 valiti tagasi FDLRi presidendiks viieaastaseks ametiajaks.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Ignace Murwanashyaka on FDLRi president, kes omab poliitilist mõjuvõimu FDRLi jõudude (üks resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustest) üle ning on seotud relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveoga. Ta oli telefoniühenduses FDLRi sõjaliste komandöridega (sealhulgas 2009. aasta mais toimunud Busurungi massimõrva ajal); andis sõjaväelisi korraldusi kõrgemale väejuhatusele; oli seotud relvade ja laskemoona FDLRi üksustele tarnimise koordineerimisega ning konkreetsete korralduste andmisega nende kasutamiseks, ning kontrollis suuri rahasummasid, mis on saadud loodusvarade ebaseaduslikust müügist FDLRi kontrolli all olevates piirkondades. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel on ta FDLRi presidendi ja vägede ülemjuhatajana käsuliinist tulenevalt vastutav FDLRi-poolse laste värbamise ja kasutamise eest Kongo idaosas. Ta vahistati Saksamaa ametivõimude poolt 17. novembril 2009 ja mõisteti Saksamaa kohtu poolt süüdi 28. septembril 2015 võõramaise terrorirühmituse juhtimises ja sõjakuritegudele kaasaaitamises. Talle määrati 13-aastane karistus ja ta on 2016. aasta juuni seisuga Saksamaal vanglas. 29. novembril 2014 valiti ta tagasi FDLRi presidendiks viieaastaseks ametiajaks.

17.   Straton MUSONI

(teise nimega: IO Musoni)

Ametinimetus: endine FDLRi asepresident

Sünniaeg: a) 6. aprill 1961, b) 4. juuni 1961

Sünnikoht: Mugambazi, Kigali, Rwanda

Kodakondsus: Rwanda kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 29. märts 2007

Muu teave: vahistati Saksamaa ametivõimude poolt 17. novembril 2009, mõisteti Saksamaa kohtu poolt süüdi 28. septembril 2015 võõramaise terrorirühmituse juhtimises ning sai kaheksa-aastase karistuse. Musoni vabastati vanglast kohe pärast kohtuistungit, olles kandnud oma karistusest üle viie aasta.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Straton Musoni oli FDLRi (võõramaine KDVs tegutsev relvastatud rühmitus) asepresident. Ta takistas nendesse rühmitustesse kuuluvate võitlejate desarmeerimist ja vabatahtlikku repatrieerimist või ümberasustamist, mis on vastuolus resolutsiooniga 1649 (2005). Ta vahistati Saksamaa ametivõimude poolt 17. novembril 2009, mõisteti Saksamaa kohtu poolt süüdi 28. septembril 2015 võõramaise terrorirühmituse juhtimises ning sai kaheksa-aastase karistuse. Ta vabastati vanglast kohe pärast kohtuistungit, olles kandnud oma karistusest üle viie aasta.

18.   Jules MUTEBUTSI

(teise nimega: a) Jules Mutebusi, b) Jules Mutebuzi, c) kolonel Mutebutsi)

Sünniaeg: 1964

Sünnikoht: Minembwe, Lõuna-Kivu, Kongo Demokraatlik Vabariik

Kodakondsus: Kongo kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005

Muu teave: endine FARDC 10. sõjalise piirkonna piirkondlik sõjaline abikomandör 2004. aasta aprillis, vabastati ametist distsipliini rikkumise pärast. Vahistati Rwanda ametivõimude poolt 2007. aasta detsembris, kui ta üritas üle piiri KDVsse siseneda. Suri väidetavalt Kigalis 9. mail 2014.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Jules Mutebutsi liitus endise RCD-G teiste renegaatidega, et 2004. aasta mais vallutada Bukavu linn. Ta oli seotud relvade saamisega väljastpoolt FARDC struktuure ja tarnimisega ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustele, rikkudes sellega relvaembargot. Ta oli endine FARDC 10. sõjalise piirkonna piirkondlik sõjaline abikomandör kuni 2004. aasta aprillini, kui ta vabastati ametist distsipliini rikkumise pärast. Vahistati Rwanda ametivõimude poolt 2007. aasta detsembris, kui ta üritas üle piiri KDVsse siseneda. Suri väidetavalt Kigalis 9. mail 2014.

20.   Mathieu Chui NGUDJOLO

(teise nimega: Cui Ngudjolo)

Kodakondsus: Kongo kodanik

Aadress: Kongo Demokraatlik Vabariik

Sünniaeg: 8. oktoober 1970

Sünnikoht: Bunia, Ituri provints, Kongo Demokraatlik Vabariik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005

Muu teave: vahistatud MONUCi poolt Bunias 2003. aasta oktoobris. KDV valitsuse poolt 7. veebruaril 2008 Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule üle antud. Mõisteti Rahvusvaheline Kriminaalkohtu poolt 2012. aasta detsembris kõigis süüdistustes õigeks ning apellatsioonikoda jättis kohtuotsuse jõusse 27. veebruaril 2015. Ngudjolo esitas Madalmaades varjupaigataotluse, kuid see lükati tagasi. Ta saadeti välja KDVsse 11. mail 2015.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Mathieu Chui Ngudjolo oli FRPI staabiülem, kes omas poliitilist mõjuvõimu ning juhtis ja kontrollis jätkuvalt FRPI jõudude tegevust (FRPI on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustest), olles vastutav relvaembargot rikkuva relvade salakaubaveo eest. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel oli ta vastutav alla 15-aastaste laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2006. aastal. Ta vahistati MONUCi poolt Bunias 2003. aasta oktoobris. KDV valitsus andis ta seejärel üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule 7. veebruaril 2008. Rahvusvaheline Kriminaalkohus mõistis ta 2012. aasta detsembris kõigis süüdistustes õigeks ning apellatsioonikoda jättis kohtuotsuse jõusse 27. veebruaril 2015. Ngudjolo esitas Madalmaades varjupaigataotluse, kuid see lükati tagasi. Ta saadeti välja KDVsse 11. mail 2015.

21.   Floribert Ngabu NJABU

(teise nimega: a) Floribert Njabu Ngabu, b) Floribert Ndjabu, c) Floribert Ngabu Ndjabu)

Kodakondsus: Kongo kodanik, Kongo Demokraatliku Vabariigi passi nr OB 0243318

Sünniaeg: 23. mai 1971

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005

Muu teave: koduarestis Kinshasas alates 2005. aasta märtsist seoses FNI osalemisega inimõiguste rikkumistes. Anti üle Haagi kohtule 27. märtsil 2011, et anda Rahvusvahelises Kriminaalkohtus tunnistusi Germain Katanga ja Mathieu Ngudjolo kohtuprotsessides. Taotles 2011. aasta mais Madalmaadelt varjupaika. Madalmaade kohus andis 2012. aasta oktoobris tema varjupaigataotlusele eitava vastuse. Saadeti 2014. aasta juulis Madalmaadest välja KDVsse ja vahistati seal.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

FNI (üks resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 osutatud relvastatud rühmitustest) president, osaline relvaembargot rikkuvas relvade salakaubaveos. Koduarestis Kinshasas alates 2005. aasta märtsist seoses FNI osalemisega inimõiguste rikkumistes. Anti üle Haagi kohtule 27. märtsil 2011, et anda Rahvusvahelises Kriminaalkohtus tunnistusi Germain Katanga ja Mathieu Ngudjolo kohtuprotsessides. Taotles 2011. aasta mais Madalmaadelt varjupaika. Madalmaade kohus andis 2012. aasta oktoobris tema varjupaigataotlusele eitava vastuse; otsus on praegu edasi kaevatud.

23.   Felicien NSANZUBUKIRE

(teise nimega: Fred Irakeza)

Ametinimetus: a) FDLRi-FOCA allüksuse komandör, b) FDLRi-FOCA kolonel

Aadress: Lõuna-Kivu provints, Kongo Demokraatlik Vabariik (2016. aasta juunis)

Sünniaeg: 1967

Sünnikoht: a) Murama, Kigali, Rwanda, b) Rubungo, Kigali, Rwanda, c) Kinyinya, Kigali, Rwanda

Kodakondsus: Rwanda kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. detsember 2010

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Felicien Nsanzubukire juhtis ja koordineeris vähemalt 2008. aasta novembrist kuni 2009. aasta aprillini laskemoona ja relvade salakaubavedu Tansaania Ühendvabariigist Tanganyika järve kaudu Lõuna-Kivu Uvira ja Fizi piirkondades asuvatele FDLRi üksustele. 2016. aasta jaanuari seisuga on Nsanzubukire FDLRi-FOCA allüksuse komandör Lõuna-Kivu provintsis ja omab koloneli auastet.

24.   Pacifique NTAWUNGUKA

(teise nimega: a) Pacifique Ntawungula, b) kolonel Omega, c) Nzeri, d) Israel)

Ametinimetus: a) FDLRi-FOCA „SONOKI“ üksuse komandör, b) FDLRi-FOCA brigaadikindral

Aadress: Rutshuru territoorium, Põhja-Kivu, Kongo Demokraatlik Vabariik (2016. aasta juunis)

Sünniaeg: a) 1. jaanuar 1964, b) ligikaudu 1964

Sünnikoht: Gaseke, Gisenyi provints, Rwanda

Kodakondsus: Rwanda kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 3. märts 2009

Muu teave: sai sõjalist koolitust Egiptuses.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Pacifique Ntawunguka oli FOCA (FDLRi relvastatud haru) esimese diviisi komandör. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse sõjaväelise juhina takistas võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunkti b. ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma 13. veebruari 2008. aasta aruandes esitatud üksikasjalike tõendite kohaselt olid FDLRi-FOCA käest ära võetud tüdrukud röövitud ning neid oli seksuaalselt kuritarvitatud. Alates 2007. aasta keskpaigast on FDLR-FOCA, mis varem värbas keskmises kuni hilises teismeliseeas poisse, jõuga värvanud noorukeid alates kümnendast eluaastast. Kõige nooremaid kasutatakse saatjatena ning vanemaid sõduritena eesliinil, mis on vastuolus julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunktidega d ja e. Sai sõjalist koolitust Egiptuses.

2016. aasta keskpaiga seisuga on Ntawunguka FDLRi-FOCA „SONOKI“ üksuse komandör Põhja-Kivu provintsis.

26.   Stanislas NZEYIMANA

(teise nimega: a) Deogratias Bigaruka Izabayo, b) Izabayo Deo, c) Jules Mateso Mlamba, d) Bigaruka, e) Bigurura)

Ametinimetus: endine FDLRi-FOCA asekomandör

Sünniaeg: a) 1. jaanuar 1966, b) 28. august 1966, c) ligikaudu 1967

Sünnikoht: Mugusa, Butare, Rwanda

Kodakondsus: Rwanda kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 3. märts 2009

Muu teave: kadus 2013. aasta alguses Tansaanias olles. Asukoht 2016. aasta juunis teadmata.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Stanislas Nzeyimana oli FOCA (FDLRi relvastatud haru) asekomandör. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tegutseva võõramaise relvastatud rühmituse sõjaväelise juhina takistas võitlejate desarmeerimist ning vabatahtlikku repatrieerimist ja ümberasustamist, rikkudes julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunkti b. ÜRO Julgeolekunõukogu KDV sanktsioonide komitee eksperdirühma 13. veebruari 2008. aasta aruandes esitatud üksikasjalike tõendite kohaselt olid FDLRi-FOCA käest ära võetud tüdrukud röövitud ning neid oli seksuaalselt kuritarvitatud. Alates 2007. aasta keskpaigast on FDLR-FOCA, mis varem värbas keskmises kuni hilises teismeliseeas poisse, jõuga värvanud noorukeid alates kümnendast eluaastast. Kõige nooremaid kasutatakse saatjatena ning vanemaid sõduritena eesliinil, mis on vastuolus julgeolekunõukogu resolutsiooni 1857 (2008) punkti 4 alapunktidega d ja e.

Nzeyimana kadus 2013. aasta alguses Tansaanias olles ja tema asukoht oli 2016. aasta juunis teadmata.

28.   Jean-Marie Lugerero RUNIGA

(teise nimega: Jean-Marie Rugerero)

Ametinimetus: M23 president

Aadress: Rubavu/Mudende, Rwanda

Sünniaeg: a) ligikaudu 1960, b) 9. september 1966

Sünnikoht: Bukavu, Kongo Demokraatlik Vabariik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 31. detsember 2012

Muu teave: sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013. Elab 2016. aasta seisuga Rwandas. Osales uue Kongo poliitilise partei (Alliance pour le Salut du Peuple – ASP) loomises 2016. aasta juunis.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

M23 juht Sultani Makenga kirjutas 9. juulil 2012 alla dokumendile, millega Runiga nimetati M23 poliitilise tiiva koordinaatoriks. Selle dokumendi kohaselt oli Runiga ametissenimetamise põhjuseks vajadus tagada M23 eesmärkide nähtavus. Runigat nimetati ka rühmituse veebisaidil avaldatud tekstides presidendiks. Tema juhirolli kinnitati ka ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruandes, milles osutatakse Runigale kui M23 juhile.

Ekspertide rühma 15. novembri 2012. aasta lõpparuande kohaselt juhtis Runiga delegatsiooni, mis läks 29. juulil 2012 Kampalasse Ugandas ja viis lõpule M23 liikumise 21 punktist koosneva tegevuskava enne saabuvaid läbirääkimisi Ida-Aafrika järvede piirkonna rahvusvahelisel konverentsil. Vastavalt BBC 23. novembri 2012. aasta artiklile loodi M23, kui Rahvakaitse Rahvusliku Kongressi (Congrès national pour la défense du peuple – CNDP) endised liikmed, kes olid integreeritud FARDCsse, hakkasid protesteerima halbade tingimuste ja tasu pärast ning CNDP ja Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) vahelise 23. märtsi 2009. aasta rahukokkuleppe (mille tulemusena CNDP integreeriti FARDCsse) täieliku rakendamise puudumise pärast. IPISi 2012. aasta novembri aruande kohaselt oli M23 seotud aktiivsete sõjaliste operatsioonidega, mille eesmärk on saavutada kontroll KDV idaosa territooriumi üle. M23 ja FARDC võitlesid 24. ja 25. juulil 2012, et saavutada kontroll mitme KDV idaosas asuva linna ja küla üle; M23 ründas FARDCd Rumangabos 26. juulil 2012; M23 ajas FARDC Kibumbast välja 17. novembril 2012 ja M23 sai Goma enda kontrolli alla 20. novembril 2012. Ekspertide rühma 2012. aasta novembri aruande kohaselt väidavad mitmed endised rühmituse M23 võitlejad, et M23 juhid hukkasid kokku kümneid lapsi, kes püüdsid põgeneda pärast M23 lapssõduriteks värbamist. Human Rights Watchi (HRW) 11. septembri 2012. aasta aruande kohaselt rääkis Rwandast pärit 18-aastane mees, kes oli põgenenud pärast sunniviisilist värbamist Rwandas, et ta oli olnud tunnistajaks, kuidas hukati tema M23 üksuses olnud 16-aastane poiss, kes oli püüdnud juunis põgeneda. M23 võitlejad püüdsid poisi kinni ja peksid ta surnuks teiste värvatute ees. M23 komandör, kes andis tema tapmise korralduse, põhjendas väidetavalt poisi tapmist teistele värvatutele sõnadega: „ta tahtis meid maha jätta“. Aruandes on samuti märgitud, et tunnistajate väidete kohaselt hukati põgenemiskatse eest kokku vähemalt 33 uut värvatut ja muud M23 võitlejat. Mõni seoti kinni ja lasti maha teiste värvatute ees, et näidata, milline karistus neid ees ootaks. Üks noortest värvatutest ütles HRW-le: „[kui me olime M23-s, ütlesid nad, et [meil on valikuvõimalus] ja me võime jääda nendega või me võime surra. Paljud püüdsid põgeneda. Mõni leiti üles ja tapeti kohe“.

Runiga sisenes Rwanda Vabariiki 16. märtsil 2013 Gasizi/Rubavu kaudu. Elab 2016. aasta keskpaiga seisuga Rwandas. Osales 2016. aasta juunis uue Kongo poliitilise partei (Alliance pour le Salut du Peuple – ASP) loomises.

30.   Bosco TAGANDA

(teise nimega a) Bosco Ntaganda, b) Bosco Ntagenda, c) kindral Taganda, d) Lydia (kui ta oli APRi liige), e) Terminator, f) Tango Romeo (kutsungsignaal), g) Romeo (kutsungsignaal), h) major)

Aadress: Haag, Madalmaad (2016. aasta juunis)

Sünniaeg: vahemikus 1973–1974

Sünnikoht: Bigogwe, Rwanda

Kodakondsus: Kongo kodanik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 1. november 2005

Muu teave: sündinud Rwandas, kolis lapsena Nyamitabasse Masisi territooriumil Põhja-Kivus. Nimetati presidendi määrusega pärast Ituri rahulepinguid 11. detsembril 2004 FARDC brigaadikindraliks. Endine CNDP staabiülem, määrati pärast Laurent Nkunda vahistamist 2009. aasta jaanuaris CNDP sõjaväekomandöriks. Alates 2009. aasta jaanuarist FDLRi-vastaste järjestikuste operatsioonide „Umoja Wetu“, „Kimia II“ ja „Amani Leo“ de facto asekomandör Põhja- ja Lõuna-Kivus. Sisenes 2013. aasta märtsis Rwandasse ja andis 22. märtsil Kigalis end vabatahtlikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ametnike kätte. Anti üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule Madalmaades Haagis. Rahvusvaheline Kriminaalkohus kinnitas 9. juunil 2014 tema vastu esitatud 13 süüdistust sõjakuritegudes ja viis inimsusvastastes kuritegudes; kohtuprotsess algas 2015. aasta septembris.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Bosco Taganda oli UPC/Li sõjaline komandör, kes omas poliitilist mõjuvõimu ning juhtis ja kontrollis jätkuvalt UPC/Li jõudude tegevust, mis on üks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1493 (2003) punktis 20 nimetatud relvastatud rühmitustest, ning oli seotud relvaembargot rikkuva ebaseadusliku relvakaubandusega. Ta nimetati FARDC kindraliks 2004. aasta detsembris, kuid keeldus edutamisest, jäädes seega FARDCst väljapoole. Laste ja relvastatud konfliktidega tegeleva peasekretäri eriesindaja andmetel oli ta vastutav laste värbamise ja kasutamise eest Ituris 2002.–2003. aastal ning otseselt ja/või käsuliinist tulenevalt vastutav 155 laste värbamise ja kasutamisega seotud süüteo eest Põhja-Kivus 2002.–2009. aastal. CNDP staabiülemana oli ta otseselt ja käsuliinist tulenevalt vastutav Kiwanja massimõrva eest novembris 2008.

Sündinud Rwandas, kolis lapsena Nyamitabasse Masisi territooriumil Põhja-Kivu provintsis. Elas alates juunist 2011 Gomas ja omas suuri farme Ngungu piirkonnas Masisi territooriumil Põhja-Kivu provintsis. Nimetati presidendi määrusega pärast Ituri rahulepinguid 11. detsembril 2004 FARDC brigaadikindraliks. Oli endine CNDP staabiülem, määrati pärast Laurent Nkunda vahistamist 2009. aasta jaanuaris CNDP sõjaliseks komandöriks. Alates 2009. aasta jaanuarist oli ta FDLRi-vastaste järjestikuste operatsioonide „Umoja Wetu“, „Kimia II“ ja „Amani Leo“ de facto asekomandör Põhja- ja Lõuna-Kivu provintsis. Sisenes 2013. aasta märtsis Rwandasse, andis 22. märtsil Kigalis end vabatahtlikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ametnike kätte ja anti seejärel üle Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule Madalmaades Haagis. Rahvusvaheline Kriminaalkohus kinnitas 9. juunil 2014 tema vastu esitatud 13 süüdistust sõjakuritegudes ja viis inimsusvastastes kuritegudes. Kohtuprotsess algas 2015. aasta septembris.

b)   Artikli 3 lõikes 1 nimetatud üksuste loetelu

1.   ADF (demokraatlikud liitlasväed)

(teise nimega: a) Forces Démocratiques Alliées-Armée Nationale de Libération de l'Ouganda, b) ADF/NALU, c) NALU)

Aadress: Põhja-Kivu provints, Kongo Demokraatlik Vabariik

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 30. juuni 2014

Muu teave: ADFi asutaja ja juhataja Jamil Mukulu vahistati 2015. aasta aprillis Tansaanias Dar es Salaamis. Seejärel anti ta 2015. aasta juulis Kampalas Ugandale välja. 2016. aasta juuni seisuga hoitakse Mukulut väidetavalt politsei kinnipidamiskongis, kus ta ootab kohtuistungit.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest

Demokraatlikud liitlasväed (Allied Democratic Forces, ADF) loodi 1995. aastal ja nende asukohaks on KDV ja Uganda mägine piiriala. Kongo Demokraatlikku Vabariiki käsitleva ÜRO ekspertide rühma (GoE) 2013. aasta lõpparuande kohaselt, milles tsiteeritakse Uganda ametnikke ja ÜRO allikaid, oli ADFil 2013. aastal hinnanguliselt 1 200 – 1 500 relvastatud võitlejat, kes asusid Põhja-Kivu provintsi Beni territooriumi kirdeosas, Uganda piiri lähedal. Samade allikate hinnangul on ADFi liikmete koguarv (kaasa arvatud naised ja lapsed) vahemikus 1 600 – 2 500 liiget. Tulenevalt Kongo relvajõudude (FARDC) sõjalistest rünnakoperatsioonidest ja 2013.–2014. aastal läbi viidud ÜRO stabiliseerimismissioonist Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUSCO), paigutas ADF oma võitlejad laiali paljudesse väiksematesse baasidesse ning viis naised ja lapsed Benist läände jäävasse piirkonda ning Ituri ja Põhja-Kivu piirialale. ADFi sõjaline juht on Hood Lukwago ja selle ülemjuhataja on Jamil Mukulu, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid.

ADF on toime pannud rahvusvahelise õiguse ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2078 (2012) tõsiseid rikkumisi, mis on esitatud alljärgnevalt.

ADF on värvanud ja kasutanud lapssõdureid, rikkudes seega kohaldatavat rahvusvahelist õigust (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni punkti 4 alapunkt d).

GoE 2013. aasta lõpparuandes märgiti, et GoE küsitles kolme endist ADFi võitlejat, kes olid 2013. aastal põgenenud ning kes kirjeldasid, kuidas Ugandas tegutsevad ADFi värbajad annavad katteta lubadusi töökohtade (täiskasvanutele) ja tasuta hariduse (lastele) kohta ning meelitavad inimesi KDVsse, misjärel sunnitakse nad ühinema ADFiga. GoE aruande kohaselt ütlesid ADFi endised võitlejad GoE-le, et ADFi väljaõpperühmad koosnevad tavaliselt täiskasvanud meestest ja poistest, ning kaks ADFist 2013. aastal põgenenud poissi ütlesid GoE-le, et nad on saanud ADFilt sõjalist väljaõpet. GoE aruanne sisaldab ka ülevaadet ADFi väljaõppe kohta, mille on andnud „endine ADFi lapssõdur“.

GoE 2012. aasta lõpparuande kohaselt hõlmab ADFi värbamistegevus lapsi, mida tõendab näide 2012. aasta juulis Kaseses Uganda ametivõimude poolt kinni peetud ADFi värbaja kohta, kellega olid teel KDVsse kaasas kuus noort poissi.

Konkreetne näide ADFi poolt toime pandud laste värbamisest ja kasutamisest sisaldub kirjas, mille Human Rights Watchi endine Aafrika piirkonna direktor Georgette Gagnon saatis 6. jaanuaril 2009 Uganda endisele justiitsministrile Kiddhu Makubuyule ning milles märgitakse, et 2000. aastal röövis ADF üheksa aasta vanuse poisi Bushobozi Irumba. Poiss pidi ADFi võitlejatele osutama transpordi- ja teisi teenuseid.

Lisaks toodi Aafrikat käsitlevas aruandes esile väited, et ADF värbab lapssõduriteks lapsi juba alates kümne aasta vanusest, ning viidati Uganda kaitseväe (UPDF) kõneisikule, kes kinnitas, et UPDF päästis 30 last, kes asusid Victoria järve Buvuma saarel asuvas väljaõppelaagris.

Samuti on ADF pannud toime arvukaid rahvusvaheliste inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi, mis on suunatud naiste ja laste vastu ning mis hõlmavad tapmist, sandistamist ja seksuaalset vägivalda (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni punkti 4 alapunkt e).

GoE 2013. aasta lõpparuande kohaselt ründas ADF 2013. aastal paljusid külasid, mistõttu pages üle 66 000 inimese Ugandasse. Nende rünnakute tulemusel jäi inimtühjaks suur maa-ala, mida ADF on sellest alates kontrollinud, röövides või tappes küladesse tagasi pöördunud inimesi. 2013. aasta juulist septembrini raius ADF Kamango piirkonnas pea maha vähemalt viiel inimesel, lasi mitu inimest maha ja röövis mitukümmend inimest. Sellise tegevusega terroriseeriti kohalikku elanikkonda ja hoiti ära nende tagasipöördumine koju.

Global Horizontal Note, mis on relvakonfliktide piirkonnas asuvate laste vastu suunatud raskete rikkumiste järelevalve- ja aruandlusmehhanism, teatas ÜRO Julgeolekunõukogu laste ja relvakonfliktide töörühmale, et 2013. aasta oktoobrist detsembrini kestnud aruandlusperioodil vastutas ADF 18st dokumenteeritud laste surmajuhtumist 14 juhtumi eest, sealhulgas 11. detsembril 2013 Põhja-Kivus Beni territooriumil aset leidnud vahejuhtumi eest, mil ADF ründas Musuku küla ning tappis 23 inimest, sealhulgas 11 last (kolm tüdrukut ja kaheksa poissi), kelle vanuseks oli kaks kuud kuni 17 aastat. Kõik ohvrid olid matšeetedega rängalt moonutatud, sealhulgas ka kaks last, kellel õnnestus rünnakust eluga pääseda.

2014. aasta märtsis esitatud peasekretäri aruandes, milles käsitleti konfliktidega seonduvat seksuaalset vägivalda, on Uganda Vabastamise Demokraatlikud Liitjõud / Rahvaarmee loetletud nimekirjas „Osapooled, keda põhjendatult kahtlustatakse relvakonfliktide käigus vägistamise või teiste seksuaalse vägivallaaktide toimepanemises või kes vastutavad nende toimepanemise eest“.

ADF on samuti osalenud rünnakutes MONUSCO rahuvalvajate vastu (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni punkti 4 alapunkt i).

Lõpetuseks, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni stabiliseerimismissioon Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUSCO) esitas aruande, mille kohaselt on ADF pannud toime vähemalt kaks rünnakut MONUSCO rahuvalvajate vastu. Esimene toimus 14. juulil 2013 Mbau ja Kamango vahelisel teel MONUSCO patrulli vastu. Seda rünnakut kirjeldatakse üksikasjalikult GoE 2013. aasta lõpparuandes. Teine rünnak toimus 3. märtsil 2014. MONUSCO sõidukit rünnati granaatidega kümne kilomeetri kaugusel Benis asuvast Mavivi lennujaamast, mille tulemusel sai vigastada viis rahuvalvajat.

ADFi asutaja ja juhataja Jamil Mukulu (nõukogu rakendusotsus nr 015) vahistati 2015. aasta aprillis Tansaanias Dar es Salaamis. Seejärel anti ta 2015. aasta juulis Kampalas Ugandale välja. 2016. aasta juuni seisuga hoitakse teda politsei kinnipidamiskongis, kus ta ootab kohtuistungit.“