Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32016R1969

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1969, 12. september 2016, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks

C/2016/5707

OJ L 307, 15.11.2016, p. 1–251 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2016/1969/oj

15.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1969,

12. september 2016,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 5. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 428/2009 kohaselt tuleb kahesuguse kasutusega kaupu tõhusalt kontrollida, kui neid eksporditakse liidust või veetakse läbi liidu või kui neid tarnitakse kolmandasse riiki liidus elava või liidus asutatud vahendaja osutatud vahendusteenuse tulemusena.

(2)

Määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisaga kehtestatakse selliste kahesuguse kasutusega kaupade ühine loetelu, mis kuuluvad Euroopa Liidus kontrollimisele. Otsused kontrollitavate kaupade kohta tehakse Austraalia grupis, raketitehnoloogia kontrollirežiimi raames, tuumatarneriikide grupis ning Wassenaari kokkuleppe ja keemiarelvade keelustamise konventsiooni raames.

(3)

Määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisaga kehtestatud kahesuguse kasutusega kaupade ühist loetelu tuleb korrapäraselt ajakohastada, et tagada selle täielik kooskõla rahvusvaheliste julgeolekualaste kohustustega, tagada läbipaistvus ja säilitada ettevõtjate konkurentsivõime. ELi kahesuguse kasutusega kaupade loetelusse tehtud muudatuste tõttu, milles lepiti kokku tuumarelvade leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordikontrolli korra raames aastal 2015, tuleb määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisa muuta. Selleks et eksporti kontrollivatel asutustel ja ettevõtjatel oleks lihtsam loetelu kasutada, tuleks kõnealuse määruse I lisa ajakohastada ja konsolideerida.

(4)

Määruse (EÜ) nr 428/2009 IIa–IIf lisaga kehtestatakse liidu üldine ekspordiluba.

(5)

Määruse (EÜ) nr 428/2009 IIg lisaga kehtestatakse selliste kahesuguse kasutusega kaupade loetelu, mille puhul ei nõuta riiklikke üldisi ekspordilube ega liidu üldisi ekspordilube.

(6)

Määruse (EÜ) nr 428/2009 IV lisaga kehtestatakse teatavate kaupade ühendusesiseseks edasitoimetamiseks loa andmise nõuded.

(7)

Seoses I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelusse tehtavate muudatustega on vaja IIa–IIg ja IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupade puhul vastavalt muuta ka IIa–IIg ja IV lisa.

(8)

Määrusega (EÜ) nr 428/2009 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I ning IIa–IIg ja IV lisaga kehtestatud ELi kahesuguse kasutusega kaupade loetelu ajakohastamiseks kooskõlas selliste ülesannete ja kohustustega ning nende võimalike muudatustega, mida liikmesriigid on võtnud tuumarelvade leviku tõkestamise rahvusvahelise korra ja ekspordi kontrollimise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel.

(9)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 428/2009 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2009 I, IIa–IIg ja IV lisa muudetakse käesoleva määruse lisade kohaselt.

1)

I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

2)

IIa–IIg lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

3)

IV lisa asendatakse käesoleva määruse III lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. september 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.


I LISA

„I LISA

Käesoleva määruse artiklis 3 osutatud loetelu

KAHESUGUSE KASUTUSEGA KAUPADE LOETELU

Käesoleva loeteluga rakendatakse kahesuguse kasutusega kaupade rahvusvaheliselt kokkulepitud kontrolli, mis hõlmab Wassenaari kokkulepet, raketitehnoloogia kontrollirežiimi (MTCR), tuumatarneriikide gruppi (NSG), Austraalia gruppi ja keemiarelvade konventsiooni (CWC).

SISUKORD

Märkused

Akronüümid ja lühendid

Mõisted

0-kategooria

Tuumamaterjalid, rajatised ja seadmed

1. kategooria

Erimaterjalid ja nendega seotud seadmed

2. kategooria

Materjalide töötlemine

3. kategooria

Elektroonika

4. kategooria

Arvutid

5. kategooria

Telekommunikatsioon ja "infoturve"

6. kategooria

Andurid ja laserid

7. kategooria

Navigatsiooni- ja lennuelektroonika

8. kategooria

Merendus

9. kategooria

Kosmosesõidukid ja tõukejõud

ÜLDMÄRKUSED I LISA KOHTA

1.

Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli osas vaadake üksikute liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist käsitlevaid loetelusid. Käesolevas lisas esinevad viited "VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA" osutavad nimetatud loeteludele.

2.

Käesolevas lisas käsitletud kontrolli eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud tootmisvahendid) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrolli alla kuuluvat komponenti, kusjuures kontrolli alla kuuluv komponent või kontrolli alla kuuluvad komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB!

Otsustades, kas kontrolli alla kuuluvat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid eriasjaolusid, mis võiksid määrata kontrolli alla kuuluva komponendi või komponendid hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

3.

Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

4.

Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (kaasa arvatud hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud, aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnel vormil on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid.

TUUMATEHNOLOOGIAT KÄSITLEV MÄRKUS (NTN)

(Lugeda koos 0-kategooria E-osaga.)

0-kategoorias kontrollitud kaupadega otseselt seotud tehnoloogiat kontrollitakse vastavalt 0-kategooria sätetele.

"Tehnoloogia", mis on ette nähtud kontrolli alla kuuluvate kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks", jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kaupade lubamine ekspordiks annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka minimaalse "tehnoloogia", mis on vajalik kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks.

"Tehno"siirde kontrolli ei kohaldata "üldkasutatava teabe" või "fundamentaalteaduslike uuringute" suhtes.

ÜLDMÄRKUS TEHNOLOOGIA KOHTA (GTN)

(Lugeda koos 1.–9. kategooria E-osaga.)

Sellise "tehnoloogia" eksporti, mis on "vajalik" 1.–9. kategoorias nimetatud kontrolli alla kuuluvate kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks", kontrollitakse 1.–9. kategooria sätete kohaselt.

"Tehnoloogia", mis on "vajalik" kontrolli alla kuuluvate kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks", jääb kontrolli alla kuuluvaks ka siis, kui seda kohaldatakse kontrolli alla mittekuuluvate kaupade suhtes.

Kontrolli ei kohaldata sellise "tehnoloogia" suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mis ei kuulu kontrolli alla või mille eksport on lubatud.

NB!

See ei vabasta kontrolli alla kuulumisest punktides 1E002.e, 1E002.f, 8E002.a ja 8E002.b määratletud vastavat tehnoloogiat.

"Tehno"siirde kontrolli ei kohaldata "üldkasutatava" teabe või "fundamentaalteaduslike uuringute" või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

ÜLDMÄRKUS TARKVARA KOHTA (GSN)

(Käesolev märkus on ülimusliku iseloomuga kõigi 0–9. kategooria D-osas loetletud kontrollimiste suhtes.)

Käesoleva loetelu 0–9. kategoorias ei kontrollita "tarkvara", mis on:

a.

üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna

1.

seda müüakse varudest jaemüügikohtades piiramatult järgmistel viisidel:

a.

käsimüük;

b.

postimüük;

c.

elektroonilised tehingud või

d.

telefonimüük ja

2.

see on ette nähtud paigaldamiseks kasutaja oma jõududega, ilma tarnija olulise abita;

NB!

"Tarkvara" käsitleva üldmärkuse punkt a ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat ("infoturve").

b.

"üldkasutatav" või

c.

minimaalne vajalik "objektkood" selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) või remondiks, mille eksport on lubatud.

NB!

"Tarkvara" käsitleva üldmärkuse punkt c ei vabasta kontrolli alla kuulumisest 5. kategooria 2. osas määratletud tehnoloogiat ("infoturve").

ÜLDINE "INFOTURBE"MÄRKUS (GISN)

"Infoturbe" vahendite ja funktsioonide käsitlemisel tuleks lähtuda 5. kategooria 2. osa sätetest, isegi kui tegu on komponentide, "tarkvara" või muude kaupade funktsioonidega.

EUROOPA LIIDU TEATAJA TOIMETAMISKOKKULEPPED

Vastavalt institutsioonidevahelise stiilijuhendi punktile 6.5 leheküljel 108 (2015. aasta väljaanne) kasutatakse Euroopa Liidu Teatajas eesti keeles avaldatud tekstides:

täisarvude eraldamiseks kümnendkohtadest koma,

täisarvud esitatakse kolmeste jadadena ning jadad eraldatakse lühikese tühikuga. Käesolevas lisas esitatud tekstis järgitakse eespool kirjeldatud tava.

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD AKRONÜÜMID JA LÜHENDID

Defineeritud terminina akronüümi või lühendi leiab ka pealkirja alt "Käesolevas lisas kasutatud mõisted".

Akronüüm või lühend – Tähendus

ABEC

Annular Bearing Engineers Committee (veerelaagritootjate ühendus)

AGMA

American Gear Manufacturers' Association (Ameerika ajamitootjate ühendus)

AHRS

attitude and heading reference systems (suuna ja positsiooni määramise süsteemid)

AISI

American Iron and Steel Institute (Ameerika raua ja terase instituut)

ALU

arithmetic logic unit (aritmeetika-loogikaseade)

ANSI

American National Standards Institute (Ameerika Riiklik Standardiinstituut)

ASTM

American Society for Testing and Materials (USA Materjalide Katsetamise Ühing)

ATC

air traffic control (lennujuhtimine)

AVLIS

atomic vapour laser isotope separation (atomaarse gaasi isotoopiline laser-eraldus)

CAD

computer-aided-design (raalprojekteerimine)

CAS

Chemical Abstracts Service (keemiaalane referaatteenindus)

CDU

control and display unit (juhtimis- ja kuvarmoodul)

CEP

circular error probable (tõenäolise vea ring)

CNTD

controlled nucleation thermal deposition (kontrollitud idustamisega termiline sadestamine)

CPU

central processing unit (keskseade)

CVD

chemical vapour deposition (keemiline aurustamine-sadestamine)

CW

chemical warfare (kemoründemürgid)

CW (laserite kohta)

continuous wave (pidevlaine)

DME

distance measuring equipment (kaugusmõõtur)

DS

directionally solidified (suunatult tahkestatud)

EB-PVD

electron beam physical vapour deposition (elektronkiire abil toimuv füüsikaline aurustamine-sadestamine)

EBU

European Broadcasting Union (Euroopa Ringhäälinguliit)

ECM

electro-chemical machining (elektrokeemiline töötlus)

ECR

electron cyclotron resonance (elektrontsüklotronresonants)

EDM

electrical discharge machines (elektroerosioontöötlus)

EEPROMS

electrically erasable programmable read only memory (programmeeritav elekterkustutusega püsimälu)

EIA

Electronic Industries Association (Elektroonikatööstuste Ühendus)

EMC

electromagnetic compatibility (elektromagnetiline ühilduvus)

ETSI

European Telecommunications Standards Institute (Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut)

FFT

Fast Fourier Transform (Fourier' kiirteisendus)

GLONASS

global navigation satellite system (globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem)

GPS

global positioning system (globaalne positsioneerimissüsteem)

HBT

hetero-bipolar transistors (hetero-bipolaarsed transistorid)

HDDR

high density digital recording (kõrglahutuslik digitaalsalvestus)

HEMT

high electron mobility transistors (elektronide kõrgliikuvusega transistor)

ICAO

International Civil Aviation Organisation (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon)

IEC

International Electro-technical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon)

IEEE

Institute of Electrical and Electronic Engineers (Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut)

IFOV

instantaneous-field-of-view (hetkeline vaateväli)

ILS

instrument landing system (instrumentaalmaandumissüsteem)

IRIG

inter-range instrumentation group (salvestusmeetodite normeerimise komisjon)

ISA

international standard atmosphere (rahvusvaheline standardatmosfäär)

ISAR

inverse synthetic aperture radar (inverteeritud sünteesapertuuriga radar)

ISO

International Organization for Standardization (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon)

ITU

International Telecommunication Union (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit)

JIS

Japanese Industrial Standard (Jaapani tööstusstandard)

JT

Joule-Thomson

LIDAR

light detection and ranging (laserlokaator)

LRU

line replaceable unit (liini vahetatav moodul)

MAC

message authentication code (sõnumi autentimiskood)

Mach

eseme kiiruse suhe heli kiirusesse (Ernst Machi järgi)

MLIS

molecular laser isotopic separation (molekulide laserergastusel põhinev eraldamine)

MLS

microwave landing systems (mikrolainemaandumissüsteemid)

MOCVD

metal organic chemical vapour deposition (keemiline aurustamine-sadestamine metallorgaanilistest ühenditest)

MRI

magnetic resonance imaging (magnetresonantskuvamine)

MTBF

mean-time-between-failures (keskmine tõrketusvältus)

Mtops

million theoretical operations per second (miljon teoreetilist operatsiooni sekundis)

MTTF

mean-time-to-failure (keskmine kasutusaeg tõrkeni)

NBC

Nuclear, Biological and Chemical (tuuma-, bioloogiline ja keemiline)

NDT

non-destructive test (mittepurustav katsetus)

PAR

precision approach radar (täppislähenemisradar)

PIN

personal identification number (PIN-kood)

ppm

parts per million (miljondikosa)

PSD

power spectral density (võimsuse spektraaltihedus)

QAM

quadrature-amplitude-modulation (kvadratuurne amplituudmodulatsioon)

RF

radio frequency (raadiosagedus)

SACMA

Suppliers of Advanced Composite Materials Association (Edendatud Komposiitmaterjalide Tarnijate Assotsiatsioon)

SAR

synthetic aperture radar (sünteesapertuuriga radar)

SC

single crystal (monokristall)

SLAR

sidelooking airborne radar (õhusõiduki pardal külgvaateradar)

SMPTE

Society of Motion Picture and Television Engineers (Filmi- ja Televisiooniinseneride Ühing)

SRA

shop replaceable assembly (töökojas vahetatav agregaat)

SRAM

static random access memory (staatiline muutmälu)

SRM

SACMA Recommended Methods (SACMA soovitatavad meetodid)

SSB

single sideband (ühe külgribaga)

SRR

secondary surveillance radar (sekundaarseireradar)

TCSEC

trusted computer system evaluation criteria (Ameerika arvutisüsteemide informatsiooniturvalisuse hindamisnorm)

TIR

total indicated reading (kogu tulemus)

UV

ultraviolett

UTS

ultimate tensile strength (tõmbetugevus)

VOR

very high frequency omni-directional range (ülikõrgsageduslik ringsuunaline raadiomajakas)

YAG

yttrium/aluminum garnet (ütrium/alumiiniumgranaat)

KÄESOLEVAS LISAS KASUTATUD MÕISTED

Ühekordsetes jutumärkides ('…') märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

Tavalistes jutumärkides ("…") olevate terminite määratlused on järgmised:

NB!

Viide kategooriale on märgitud defineeritud mõiste järele sulgudesse.

 

"Täpsus" (accuracy) (2 3 6 7 8) – väljendab osutatud väärtuse maksimaalset positiivset või negatiivset hälvet tunnustatud standardi märgitud väärtusest või tegelikust väärtusest; enamasti mõõdetakse ebatäpsuse kaudu.

 

"Lennujuhtimise aktiivsüsteemid" (active flight control systems) (7) – lennujuhtimise süsteemid, mille ülesandeks on hoida ära "õhusõidukite" ja rakettide soovimatud liikumised või soovimatud kerestruktuuri koormused, käsitledes autonoomselt paljudelt anduritelt tulevat teavet ning andes vajalikud ennetavad juhtimiskäsud automaatjuhtimisele.

 

"Aktiivpiksel" (active pixel) (6 8) – väikseim tahkismassiivi (üksik) element, millel on fotoelektriline ülekandefunktsioon valguskiirguse (elektromagnetiline kiirgus) kasutamisel.

 

"Sõjaliseks kasutamiseks kohandatud" (adapted for use in war) (1) – tähendab igat muudatust või eesmärgipärast valikut (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamise efektiivsuse tõstmine, vigastades seadmeid või kahjustades viljasaaki või keskkonda.

 

"Korrigeeritud maksimaalne jõudlus" (adjusted peak performance) (4) – korrigeeritud maksimaalne kiirus, millega "digitaalarvuti" teeb 64bitiseid või suuremaid ujukoma liitmis- ja korrutustehteid, ja selle ühikuks on nn kaalutud teraFLOPS (WT) (1 teraFLOPS = 1012 korrigeeritud ujukomatehet sekundis).

NB!

Vt 4. kategooria, tehniline märkus.

 

"Õhusõiduk" (aircraft) (1 7 9) – kas jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.

NB!

Vt ka "tsiviilõhusõiduk".

 

"Õhulaev" (airship) (9) – jõuseadmega õhust kergem õhusõiduk, mida hoitakse liikumises gaasi abil (tavaliselt heelium, varem vesinik).

 

"Kõik olemasolevad kompensatsioonid" (all compensations available) (2) – võetakse arvesse kõik valmistaja käsutuses olevad võimalikud meetmed konkreetse tööpingi kõigi süstemaatiliste positsioneerimisvigade või konkreetse koordinaatmõõtemasina mõõtevigade minimeerimiseks.

 

"ITU poolt eraldatud" (allocated by ITU) (3 5) – sagedusribade eraldamine vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) kehtivatele raadioside-eeskirjadele esmastele, lubatud ja teisestele teenustele.

NB!

Ei hõlma täiendavaid ja alternatiivseid eraldusi.

 

"Pöördenurga hälve" (angular position deviation) (2) – maksimaalne erinevus osutatud pöördenurga ja tegeliku, eriti täpselt mõõdetud pöördenurga vahel, kui pöördlaua töödeldava detaili alus on oma algasendist ära pööratud.

 

"Nurga juhuslik hälve" (angle random walk) (7) – nurga vea akumulatsioon ajas, mis tuleneb juhuslikest muutustest (nn valgest mürast) nurkkiiruses. (IEEE STD 528-2001).

 

"APP" (4) – "korrigeeritud maksimaalne jõudlus" (adjusted peak performance).

 

"Asümmeetriline algoritm" (asymmetric algorithm) (5) – kodeerimisalgoritm, mis kasutab kodeerimiseks ja dekodeerimiseks erinevaid matemaatiliselt omavahel seotud võtmeid.

NB!

"Asümmeetrilise algoritmi" tavaline kasutus seisneb võtme haldamises.

 

"Automaatne sihtmärgi järgimine" (automatic target tracking) (6) – andmetöötlustehnika, mis automaatselt määrab ning väljastab reaalajas sihtmärgi kõige tõenäolisema asukoha ekstrapoleeritud väärtuse.

 

"Keskmine väljundvõimsus" (average output power) (6) – "laseri" koguväljundvõimsus, džaulides, jagatud ajavahemikuga, mille jooksul kiiratakse järjestikuliste impulsside seeria, sekundites. Võrdsete vahedega impulsside seeria puhul on see võrdne "laseri" kogu väljundenergiaga ühes impulsis, džaulides, jagatud "laseri" impulsisagedusega hertsides.

 

"Hilistus põhiventiilis levimisel" (basic gate propagation delay time) (3) – hilinemine levimisel, mis vastab "monoliit-integraallülituses" kasutatud põhivärati viivitusele. "Monoliit-integraallülituste" 'perekonnale' võib seda määratleda kas kui viivitust levimisel teatud 'perekonna' tüüpilises ventiilis või kui tüüpilist viivitust levimisel ventiili kohta teatud 'perekonna' sees.

NB 1:

"Hilistust põhiventiilis levimisel" ei tohi segi ajada kompleksse "monoliit-integraallülituse" sisend-/väljundviivitusega.

NB 2:

'Perekond' sisaldab kõiki integraallülitusi, mille tootmismeetodite ja spetsifikatsioonide suhtes kehtib kõik alljärgnev, arvesse võtmata nende konkreetseid funktsioone:

a.

ühtne riistvara ja tarkvara arhitektuur;

b.

ühtne konstruktsioon ja tootmistehnoloogia ja

c.

ühtsed põhiparameetrid.

 

"Fundamentaalteaduslikud uuringud" (basic scientific research) (GTN NTN) – eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldud faktide fundamentaalsetest põhimõtetest, ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.

 

"Algväärtus" (kiirendusmõõtur) (bias (accelerometer)) (7) – kiirendusmõõturi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. Algväärtust väljendatakse grammides või meetrites ruutsekundi kohta (g või m/s2). (IEEE Std 528-2001) (mikrog = 1 × 10– 6 g).

 

"Algväärtus" (güroskoop) (bias (gyro)) (7) – güroskoobi väljundi keskmine väärtus teatava aja jooksul, mida mõõdetakse teatavates toimimistingimustes ning millel puudub seos sisendkiirenduse või rotatsiooniga. "Algväärtust" väljendatakse tavaliselt kraadides tunnis (deg/hr). (IEEE Std 528–2001).

 

"Aksiaallõtk" (camming) (2) – teljesuunaline nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli plaanseibiga risti asetseval tasapinnal punktis, mis on lähim peavõlli plaanseibile (vt ISO 230/1 1986, punkt 5.63).

 

"Süsinikkiu eelvormid" (carbon fibre preforms) (1) – kaetud või katmata kiu reeglipärane asetus, mis on kavandatud moodustama detaili tugikarkassi enne "põhiaine" sisseviimist "komposiidi" moodustamiseks.

 

"Tõenäolise vea ring" (Circular Error Probable – CEP) (7) – ringikujulise normaaljaotuse korral sellise ringi raadius, mille sisse jääb 50 % üksikult tehtud mõõtmiste tulemustest, või ringi raadius, mille sees asetseb midagi 50 % tõenäosusega.

 

"Kemolaser" (chemical laser) (6) – "laser", millel ergastatud osakesed tekitatakse keemilisel reaktsioonil vabanenud energia arvel.

 

"Keemiline segu" (chemical mixture) (1) – tahke, vedel või gaasiline toode, mis koosneb kahest või enamast komponendist, mis ei reageeri üksteisega segu säilitamise tingimustes.

 

"Õhuvoolu abil juhitavad pöörlemisvastased või suunajuhtimise süsteemid" (circulation-controlled anti-torque or circulation controlled direction control systems) (7) – süsteemid, mis kasutavad õhu voolu piki aerodünaamilisi pindu, et tugevdada või juhtida pinnale tekitatud jõude.

 

"Tsiviilõhusõidukid" (civil aircraft) (1 3 4 7) – need "õhusõidukid", mis on loendatud kasutusotstarbe järgi ühe või mitme ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennunduse ameti poolt avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas, lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviilkaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.

NB!

Vt ka "õhusõiduk".

 

"Segatud" (commingled) (1) – termoplastsetest kiududest ja tugevduskiududest kiudude segu tugevduskiu ja "põhiaine" kiukujulise segu tootmiseks.

 

"Peenestamine" (comminution) (1) – materjali muutmine osakesteks purustamise või jahvatamise teel.

 

"Teabevahetuskanali kontroller" (communications channel controller) (4) – füüsiline liides, mis juhib sünkroonse või asünkroonse digitaalse info liikumist. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

 

"Kompensatsioonisüsteemid" (compensation systems) (6) koosnevad primaarskalaarandurist, ühest või mitmest võrdlusandurist (näiteks vektormagnetomeetritest) koos platvormi jäiga keha pöörlemismüra vähendamist võimaldava tarkvaraga.

 

"Komposiit" (composite) (1 2 6 8 9) – "põhiaine" ja sellesse teatud eesmärgil (eesmärkidel) lisatud lisafaas või -faasid, mis koosnevad osakestest, niitkristallidest, kiududest või nende mis tahes kombinatsioonist.

 

"Kombineeritud pöördlauad" (compound rotary table) (2) – laud, mille abil saab töödeldavat detaili pöörata ning kallutada ümber kahe mitteparalleelse telje ning mida on võimalik "kontuurjuhtimise" jaoks samaaegselt koordineerida.

 

"III/V ühendid" (III/V compounds) (3 6) – polükristallilised, binaarsed või kompleksmonokristallilised tooted, mis koosnevad Mendelejevi perioodilisussüsteemi tabeli IIIA ja VA grupi elementidest (nt galliumarseniid, gallium-alumiiniumarseniid, indiumfosfiid).

 

"Kontuurjuhtimine" (contouring control) (2) – tööorgani kahe või enama liikumise "arvjuhtimine" käskudega, mis määravad ära järgmise nõutava asukoha ning vajalikud etteandmiskiirused sellele asukohale siirdumiseks. Neid etteandmiskiirusi varieeritakse üksteise suhtes soovitud kontuuri saavutamiseks (vt ISO/DIS 2806 – 1980).

 

"Kriitiline temperatuur" (critical temperature) (1 3 5) (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) – temperatuur, mille juures konkreetne "ülijuhtiv" aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule.

 

"Krüptograafiline aktiveerimine" (cryptographic activation) (5) – mis tahes tehnika, mis aktiveerib või võimaldab kauba krüpteerimisvõimet turvalise mehhanismi abil, mida on rakendanud kauba tootja ja mis on üheselt seotud:

1.

ühe kaubaga või

2.

ühe kliendiga mitme kauba puhul.

Tehnilised märkused

1.

"Krüptograafilise aktiveerimise" tehnikaid ja mehhanisme võib rakendada riistvara, "tarkvara" või "tehnoloogiana".

2.

"Krüptograafilise aktiveerimise" mehhanismid võivad näiteks olla seerianumbripõhised litsentsivõtmed või autentimisvahendid, näiteks digitaalse allkirjaga sertifikaadid.

 

"Krüptograafia" (cryptography) (5) – teadusharu, mis hõlmab andmete muutmise põhimõtteid, vahendeid ja meetodeid eesmärgiga varjata nende informatiivset sisu, takistada andmete kontrollimatut muutmist või loata kasutamist. "Krüptograafia" all mõistetakse teabe muutmist, kasutades ühte või mitut 'salajast parameetrit' (nt salamuutujad) või nendega seotud võtmete kasutamist.

Märkus.

"Krüptograafia" ei hõlma 'fikseeritud' andmetihenduse ega kodeerimise meetodeid.

Tehniline märkus

1.

'Salajane parameeter' on konstant või võti, mida varjatakse teiste eest või mida teatakse üksnes teatavas rühmas.

2.

'Fikseeritud' (fixed) – kodeerimis- või pakkimisalgoritm ei võta vastu väljastpoolt antud parameetreid (nt šifreerimis- või võtmemuutujaid) ning kasutaja ei saa seda muuta.

 

"Pidevlainelaser" (CW laser) (6) – "laser", mis võimaldab saada konstantse nimiväljundenergia rohkem kui 0,25 sekundiks.

 

"Andmebaasidega toetatavad navigatsioonisüsteemid" (Data-Based Referenced Navigation – DBRN) (7) – süsteemid, milles kasutatakse eri allikatest pärinevaid eelnevalt mõõdetud geofüüsikalisi paikkonna koondandmeid, et saada muutuvates tingimustes täpset informatsiooni navigeerimiseks. Andmeallikateks võivad olla mere sügavuskaardid, tähekaardid, gravimeetrilised kaardid, magnetvälja tugevuse kaardid või kolmemõõtmelised digitaalsed maastikukaardid.

 

"Deformeeritavad peeglid" (deformable mirrors) (6) (ka kohandatavad optilised peeglid) – peeglid, millel on:

a.

üks pidev optiliselt peegeldav pind, mida saab dünaamiliselt deformeerida, kohaldades üksikuid väändemomente või jõude, et kompenseerida peeglile langeva optilise laine kuju moonutused, või

b.

palju optilisi peegelduvaid elemente, mida on võimalik eraldi ja dünaamiliselt väändemomente või jõude kasutades ümber paigutada, et kompenseerida peeglile langeva optilise laine kuju moonutused.

 

"Vaesestatud uraan" (depleted uranium) (0) – uraan, milles isotoobi 235 sisaldus on kahandatud allapoole looduses esinevat taset.

 

"Arendus" (development) (GTN NTN kõik) – on seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate järkudega nagu näiteks: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.

 

"Difusioonkeevitus" (diffusion bonding) (1 2 9) – vähemalt kahe erineva metalli molekulaarne tahkisliitmine üheks tükiks, mille ühine tugevus on sama suur kui kõige nõrgemal materjalil, kusjuures peamine mehhanism on aatomite vastastikune difusioon üle liidese.

 

"Digitaalarvuti" (digital computer) (4 5) – seade, mis ühe või mitme diskreetse muutuja kujul võib teha järgmist:

a.

võtta vastu andmeid;

b.

säilitada andmeid või käske muudetamatus või muudetavas (ülekirjutatavas) salvestusseadmes;

c.

töödelda andmeid salvestatud käsujada abil, mida on võimalik muuta, ja

d.

esitada töödeldud andmeid.

NB!

Salvestatud käsujada muutmine hõlmab muudetamatute salvestusseadmete asendamist, kuid mitte füüsilisi muutusi juhtmestikus või ühendustes.

 

"Digitaalne edastuskiirus" (digital transfer rate) (def) – mis tahes kandjale otse edastatava informatsiooni täielik bitikiirus.

NB!

Vt ka "täielik digitaalne edastuskiirus".

 

"Otsetoimehüdropressimine" (direct-acting hydraulic pressing) (2) – deformeerimisprotsess, milles kasutatakse töödeldava detailiga kontaktis olevat vedeliktäitega elastset rakku.

 

"Triivi kiirus" (güroskoop) (drift rate) (7) – güroskoobi väljundi komponent, mis on sisendpöörlemisest funktsionaalselt sõltumatu. Seda väljendatakse nurkkiirusena. (IEEE Std 528–2001).

 

"Lõhustuvate erimaterjalide efektiivgramm" (effective gramme) (0 1) –

a.

plutooniumi isotoopide ja uraan-233 puhul isotoobi kaal grammides;

b.

uraan-235 suhtes 1 % võrra või enam rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides, mis on mõõdetud kaalu ja rikastusastme ruudu korrutisena ja väljendatud kümnendmurruna;

c.

uraan-235 suhtes alla 1 % rikastatud uraani puhul elemendi kaal grammides korrutatuna 0,0001-ga;

 

"Elektroonikasõlm" (electronic assembly) (2 3 4 5) – teatud hulk elektroonilisi komponente (st 'vooluahela elemente', 'diskreetkomponente', integraallülitusi jne), mis on ühendatud omavahel spetsiifilis(t)e funktsiooni(de) täitmiseks ning mida on võimalik tervikuna asendada ja mis on tavaliselt algkomponentideks lahtiühendatav.

NB 1!

'Vooluahela element' :

vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

NB 2!

'Diskreetkomponent' :

eraldi pakitud 'vooluahela element', millel on oma välisühendused.

 

"Elektrooniliselt formeeritava suunadiagrammiga antenn" (electronically steerable phased array antenna) (5 6) – antenn, mis moodustab kiire faasisidestuse abil, st et kiire suund määratakse kiirgavate elementide omavahel seostatud komplekssete ergastuskoefitsientide kaudu ning kiire tõusunurka ja asimuuti nii koos kui ka eraldivõetuna saab muuta nii ülekande kui ka vastuvõtu korral elektrilise signaali abil.

 

"Suure siseenergiaga materjalid" (energetic materials) (1) – ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. "Lõhkeained", "pürotehnika" ja "raketikütus" on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid.

 

"Tööorganid" (end-effectors) (2) – haaratsid, 'aktiivsed tööriistühikud' ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud "roboti" manipulaatori otsa kinnitusplaadile.

NB!

'Aktiivne tööriistühik' (active tooling unit)

seade, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda.

 

"Ekvivalenttihedus" (equivalent density) (6) – optika mass optilise pindalaühiku kohta, mis on projitseeritud optilisele pinnale.

 

"Lõhkeained" (explosives) (1) – tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.

 

"FADEC-süsteemid" ehk "täisautomaatse digitaalse mootori juhtimise süsteemid" (Full Authority Digital Engine Control Systems) (9) – gaasiturbiini mootori digitaalne juhtimissüsteem, mis on võimeline juhtima mootorit kogu mootori tööulatuses mootori käivitamise käsklusest kuni mootori seiskamise käskluseni, nii tava- kui ka rikkeolukorras.

 

"Kiud- või niitmaterjalid" (fibrous or filamentary materials) (0 1 8) hõlmavad järgmisi materjale:

a.

pidevad "monokiud";

b.

pidev "lõng" ja "eelkedrus";

c.

"lindid", kudumid, reeglipäratud matid ja punutised;

d.

tükeldatud kiud, staapelkiud ja vanutatud viltvaibad;

e.

mis tahes pikkusega monokristallilised või polükristallilised niitkristallid;

f.

aromaatse polüamiidi pulp.

 

"Kile-tüüpi integraallülitused" (film type integrated circuit) (3) – 'vooluahela elementide' ja metallist ühendusradade kogu, mis moodustatakse paksude või õhukeste kilede sadestamisega isolatsioon "põhimikule".

NB!

'Vooluahela element' on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

 

"Lennujuhtimise optiliste andurite massiiv" (flight control optical sensor array) (7) – jaotatud optiliste andurite võrgustik, mis kasutab "laser"kiiri, et edastada lennujuhtimise andmeid reaalajas pardal töötlemiseks.

 

"Lennutrajektoori optimeerimine" (flight path optimisation) (7) – toiming, mis muudab minimaalseks kõrvalekalded soovitud neljamõõtmelisest (aeg ja ruum) trajektoorist ning põhineb sihtülesannete teostuse või efektiivsuse suurendamisel.

 

"Valgusoptiline lennujuhtimissüsteem" (fly-by-light system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet õhusõiduki lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on optilised signaalid.

 

"Elektrooniline lennujuhtimissüsteem" (fly-by-wire system) (7) – primaarne digitaalne lennujuhtimissüsteem, mis kasutab tagasisidet õhusõiduki lennuaegseks juhtimiseks ja mille tööorganitele/tööseadmetele saadetavad korraldused on elektrilised signaalid.

 

"Fokaaltasandiline massiiv" (focal plane array) (6 8) – lineaarne või kahemõõtmeline üksikutest detektorelementidest koosnev tasapinnaline kiht või tasapinnaliste kihtide kombinatsioon, koos lugemiselektroonikaga või ilma, mis töötab fokaaltasandil.

NB!

See ei hõlma üksikute detektorelementide hulki või kahe-, kolme- või neljaelemendilisi detektoreid eeldusel, et ajaline viivitus ning integreerimine ei ole toimunud elementides.

 

"Osaribalaius" (fractional bandwidth) (3 5) – "hetkribalaiuse" jagatis selle kesksageduse väärtusega, väljendatuna protsentides.

 

"Sagedushüplemine" (frequency hopping) (5) – "hajaspektri" üks kujudest, milles üksiku sidekanali ülekandesagedust muudetakse diskreetselt sammhaaval juhusliku või pseudojuhusliku järjestuse alusel.

 

"Signaalianalüsaatorite" (signal analysers) "sagedusmaskiga sünkronisaator" (frequency mask trigger) (3) – funktsionaalsus, mis lubab sünkroniseerimiseks valida signaali hõiveriba üksikus piirkonnas, jättes reageerimata teistele samal hõiveribal eksisteerida võivatele signaalidele. "Sagedusmaskiga sünkronisaator" võib omada enam kui ühte iseseisvat piirväärtuste hulka.

 

"Sageduse ümberlülitusaeg" (frequency switching time) (3) – aeg (st viivitus), mis kulub signaalil, kui lülitutakse algselt kindlaksmääratud väljundsageduselt järgmiseni:

a.

alla 1 GHz lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ± 100 Hz lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest; või

b.

1 GHz või suurema lõpliku kindlaksmääratud väljundsageduse puhul ± 0,1 miljondikku lõplikust kindlaksmääratud väljundsagedusest.

 

"Sagedussüntesaator" (frequency synthesiser) (3) – mis tahes sagedusallikas, olenemata kasutatavast tehnikast, mis tekitab mitmeid üheaegseid või vahelduvaid väljundsagedusi ühest või mitmest väljundist, mis on juhitud tuletatud või määratud vähema hulga standardsageduste (või põhisageduste) poolt.

 

"Kütuseelement" (fuel cell) (8) – elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast.

 

"Sulav" (fusible) (1) – omadus, kui ainet saab kuumuse, radiatsiooni, katalüsaatorite jne abil ristsiduda või täiendavalt polümeriseerida (kõvastamine) või kui seda saab sulatada ilma pürolüüsita (koksistamine).

 

"Gaaspulverisatsioon" (gas atomisation) (1) – protsess, mille käigus sula metallisulamijuga pihustatakse kõrgsurvelise gaasijoaga piiskadeks, mille läbimõõt on 500 mikromeetrit või vähem.

 

"Geograafiliselt hajutatud" (geographically dispersed) (6) – olukord, kus iga asukoht asub mis tahes suunas enam kui 1 500 meetri kaugusel igast teisest. Liikuvad andurid loetakse alati "geograafiliselt hajutatud" olevateks.

 

"Juhtimissüsteem" (guidance set) (7) – süsteem, mis ühendab sõiduki asukoha ja kiiruse mõõtmise ning arvutamise protsessi (st navigeerimise) sõiduki lennujuhtimise süsteemile lennu trajektoori korrigeerimiseks käskude arvutamise ja saatmise protsessiga.

 

"Kuumisostaattihendamine" (hot isostatic densification) (2) – valu survestamise protsess üle 375 K (102 °C) temperatuuri juures suletud ruumis erinevate keskkondade (gaas, vedelik, tahked osakesed jne) vahendusel, tekitades valule võrdset survet kõigist suundadest, et vähendada või väljutada seal olevaid tühimikke.

 

"Hübriidintegraallülitus" (hybrid integrated circuit) (3) – mis tahes integraallülitus(t)e kombinatsioon või integraallülitus, mille 'vooluahela elemendid' või 'diskreetkomponendid' on ühendatud spetsiifiliste funktsioonide täitmiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a.

sisaldab vähemalt üht korpuseta seadet;

b.

ühendamisel on kasutatud tüüpilisi integraallülituste tootmismeetodeid;

c.

on tervikuna asendatav ja

d.

tavaliselt ei ole demonteeritav.

NB 1!

'Vooluahela element' :

vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

NB 2!

'Diskreetkomponent' :

eraldi pakitud 'vooluahela element', millel on oma välisühendused.

 

"Pildiväärindus" (image enhancement) (4) – väljastpoolt saadud, informatsiooni sisaldavate piltide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, konvolutsioon või piirkondadevahelised teisendused (nt Fourier' kiirteisendus või Walsh'i teisendus). Siia hulka ei ole loetud algoritmid, mis kasutavad ainult üksiku kujutise lineaar- või rotatsioonteisendust, nagu translatsioon, piirjoone eraldamine, registreerimine või vale värvimine.

 

"Immuunotoksiin" (immunotoxin) (1) – on ühe rakuspetsiifilise monoklonaalse antikeha ja "toksiini" või "toksiini alamühiku" konjugaat, mis mõjutab valikuliselt haigeid rakke.

 

"Üldkasutatav" (in the public domain) (GTN NTN GSN) – siinkohal tähistab "tehnoloogiat" või "tarkvara", mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes (autoriõigusega seatud piirangud ei takista "tehnoloogiat" või "tarkvara" olemast "üldkasutatav").

 

"Infoturve" (information security) (GSN GISN 5) – kõik vahendid ja funktsioonid, mis tagavad info või teabevahetuse kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse või terviklikkuse, välja arvatud vahendid ja funktsioonid, mis on ette nähtud kaitseks tõrgete eest. Siia kuuluvad "krüptograafia", "krüptograafiline aktiveerimine", 'krüptoanalüüs', kaitse ohustavate lekete eest ja arvutiturve.

Tehniline märkus

'Krüptoanalüüs' :

krüptograafiasüsteemi või selle sisendite ja väljundite analüüs, et saada kätte salamuutujaid või tundlikku teavet, kaasa arvatud selge tekst.

 

"Hetkribalaius" (instantaneous bandwidth) (3 5 7) – ribalaius, mille puhul väljundvõimsus jääb 3 dB piirides konstantseks, ilma et peaks kohandama teisi tööparameetreid.

 

"Nägemisulatus" (instrumented range) (6) – radari määratletud nägevuspiirkond, milles objektid on ühemõtteliselt eristatavad.

 

"Isolatsioon" (insulation) (9) – kasutatakse rakettmootorite komponentide juures, st korpuse, düüsi sisselaskeava, korpusekattes ning kujutab endast isoleerivaid või tulekindlaid lisandeid sisaldavaid kõvastatud või poolkõvastatud kummimassist lehti. Seda võib kasutada ka pakiruumi või stabilisaatorite mehaanilise pingetustajana.

 

"Sisekatend" (interior lining) (9) – siduv sobituskatend tahke kütuse ja kesta või isoleeriva vooderduse vahel. Tavaliselt kuumuskindlate või isoleerivate ainete vedelatel polümeeridel, nagu näiteks süsiniktäitega hüdroksüüliga termineeritud (lõpetatud) polübutadieenil (HTPB) või muul polümeeril põhinev dispersioon, millesse on lisatud tahkestavaid toimeaineid ning mis on pihustatud või kantud kesta sisepinnale.

 

"Sisemine magnetvälja gradiomeeter" (Intrinsic Magnetic Gradiometer) (6) – üksik magnetvälja gradiendi tajur ning selle juurde kuuluv elektroonika, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

NB!

Vt ka "magnetgradiomeetrid".

 

"Sissetungimistarkvara" (intrusion software) (4) – "tarkvara", mis on spetsiaalselt projekteeritud või mida on muudetud eesmärgiga varjata end arvuti või võrguühendusega seadme 'seirevahendite' eest või hävitada selle 'kaitsvad vastumeetmed', ning sooritada järgmist:

a.

andmete või teabe väljalugemine arvutist või võrguseadmest, või süsteemi või kasutajateabe muutmine; või

b.

programmi või protsessi tavapärase täitmisjada muutmine eesmärgiga täita väljastpoolt sisestatud käske.

Märkused

1.

"Sissetungimistarkvara" ei hõlma järgmist:

a.

hüperviisorid, silurid või tarkvara pöördarenduse (Software Reverse Engineering – SRE) vahendid;

b.

digitaalõiguste haldamise (DRM – Digital Rights Management) "tarkvara"; ega

c.

"tarkvara", mille paigaldavad tootjad, haldajad või kasutajad, et jälgida ja saada tagasi vara.

2.

Võrguühendusega seadmete hulka kuuluvad mobiilsideseadmed ja nutiarvestid.

Tehnilised märkused

1.    'Seirevahendid'

"tarkvara-" või riistvaraseadmed, mille abil jälgitakse süsteemi toimimist ja selle protsesse. See hõlmab viirusetõrjetooteid (antivirus products – AV), lõpp-punkti turbetooteid, isikliku turvalisuse tooteid (Personal Security Products – PSP), sissetungimise avastamise seadmeid (Intrusion Detection Systems – IDS), sissetungimise tõkestamise seadmeid (Intrusion Prevention Systems – IPS) või tulemüüre.

2.    'Kaitsvad vastumeetmed'

meetmed, mis on projekteeritud koodi ohutuks täitmiseks, nagu andmetäite vältimine (Data Execution Prevention – DEP), aadressiruumi paigutuse juhuslikustamine (Address Space Layout Randomisation – ASLR) või nn liivakastistamine (sandboxing).

 

"Isoleeritud eluskultuurid" (isolated live cultures) (1) – eluskultuurid soikeseisundis ja kuivatatud preparaatidena.

 

"Isostaatpressid" (isostatic presses) (2) – seadmed, mille abil on võimalik survestada suletud ruumi erinevate keskkondade abil (gaas, vedelik, tahked osakesed) nii, et selles asuvale töödeldavale detailile või ainele mõjub kõikidest suundadest võrdne rõhk.

 

"Laser" (laser) (0 1 2 3 5 6 7 8 9) – kaup, mis toodab ruumiliselt ja ajaliselt koherentset valgust, mis on võimendatud stimuleeritud kiirguse kaudu.

NB!

Vt ka:

"kemolaser",

"pidevlainelaser";

"impulsslaser";

"ülivõimas laser",

"siirdelaser".

 

"Andmebaas" (parameetriline tehniline andmebaas) (parametric technical database) (1) – tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada asjaomaste süsteemide, seadmete või komponentide jõudlust.

 

"Õhust kergemad õhusõidukid" (lighter-than-air vehicles) (9) – õhupallid ja "õhulaevad", mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.

 

"Lineaarsus" (linearity) (2) (enamasti mõõdetakse mittelineaarsuse kaudu) – maksimaalne tegeliku omaduse (skaala alumiste ja ülemiste näitude keskmine) positiivne või negatiivne kõrvalekalle sirgjoonest, mis on paigutatud selliselt, et võrdsustada ja vähendada maksimaalseid kõrvalekaldeid.

 

"Kohtvõrk" (local area network) (4 5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimaldab mis tahes arvul sõltumatutel 'andmesideseadmetel' üksteisega otse suhelda ja

b.

piirdub mõõduka suurusega geograafilise alaga (nt kontorihoone, tehas, ülikoolilinnak, ladu).

NB!

'Andmesideseade' on seade, millega on võimalik edastada või vastu võtta digitaalset teavet.

 

"Magnetvälja gradiomeetrid" (magnetic gradiometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest pärinevate magnetväljade ruumilise erinevuse kindlakstegemiseks. Koosnevad mitmest "magnetomeetrist" ja nendega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja gradiendi mõõt.

NB!

Vt ka "sisemised magnetvälja gradiomeetrid".

 

"Magnetomeetrid" (magnetometers) (6) – seadmed, mis on ette nähtud väljaspool seadet ennast olevatest allikatest tulenevate magnetväljade kindlakstegemiseks. Koosnevad ühest magnetvälja tajurist ja sellega seotud elektroonikast, mille väljundiks on magnetvälja mõõt.

 

"Põhimälu" (main storage) (4) – peamine andmete või käskude salvesti, millele keskprotsessoril on kiire juurdepääs. Koosneb digitaalarvuti sisemisest mälust ja selle hierarhilistest laiendustest, nagu näiteks vahemälu või suvapöördusega välismälu.

 

"UF6 korrosioonile vastupidavad materjalid" (materials resistant to corrosion by UF6 ) (0) – võivad olla vask, vasesulamid, roostevaba teras, alumiinium, alumiiniumoksiid, alumiiniumisulamid, nikkel või sulam, mis sisaldab vähemalt 60 massiprotsenti niklit, ja fluorosüsivesinikpolümeerid.

 

"Põhiaine" (matrix) (1 2 8 9) – oluliselt ühtlane aine faas, mis täidab osakeste, niitkristallide ja kiududevahelise ruumi.

 

"Mõõtehälve" (measurement uncertainty) (2) – iseloomustav parameeter, mis 95 % täpsusega määrab ära, missuguses piirkonnas asub väljundväärtuse ümber mõõdetava muutuja õige väärtus. See võtab arvesse korrigeerimata süstemaatilisi kõrvalekaldeid, korrigeerimata lõtku ja juhuslikke kõrvalekaldeid (vt ISO 10360-2).

 

"Mehaaniline legeerimine" (mechanical alloying) (1) – legeerimisprotsess, mis tekib elementide ja põhisulami pulbrite seostumisel, seose katkemisel ja uuesti seostumisel mehaanilise põrke tagajärjel. Mittemetallilisi osakesi võib sulamisse segada, lisades vastavaid pulbreid.

 

"Sulandi eraldamine" (melt extraction) (1) – protsess, mille käigus 'kiirel tahkestamisel' eraldatakse paelakujuline metallisulamist toode, mis saadakse pöörleva ja jahutatud lühikese plokisegmendi uputamisel sulametallisulami vanni.

NB!

'Kiire tahkestamine'

sula aine tahkestamine jahutuskiirusega üle 1 000 K/s.

 

"Sulandi ketramine" (melt spinning) (1) – protsess, mille käigus 'tahkestatakse kiiresti' sulametallijuga, mis põrkub vastu pöörlevat jahutatud plokki, tekitades helbe-, paela- või vardakujulisi saadusi.

NB!

'Kiire tahkestamine'

sula aine tahkestamine jahutuskiirusega üle 1 000 K/s.

 

"Mikroarvuti mikroskeem" (microcomputer microcircuit) (3) – "monoliit-integraallülitus" või "mitmekiibiline integraallülitus", mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma põhimälus asuvaid üldotstarbelisi käske põhimälus sisalduvate andmete kohta.

NB!

Põhimälu võib olla laiendatud välismälu abil.

 

"Mikroprotsessor-mikroskeem" (microprocessor microcircuit) (3) – "monoliit-integraallülitus" või "mitmekiibiline integraallülitus", mis sisaldab aritmeetika-loogikaseadet (ALU), mis on võimeline täitma välismälus asuvaid üldotstarbelisi käskude jadasid.

NB 1!

Üldjuhul ei sisalda "mikroprotsessor-mikroskeem" integraalse komponendina mälu, millele oleks kasutajal juurdepääs, kuigi loogiliste funktsioonide täitmiseks võib kasutada samal kiibil asuvat mälu.

NB 2!

See määratlus hõlmab ka kiibikomplekte, mis on kavandatud "mikroprotsessor-mikroskeemina" koos toimima.

 

"Mikroorganismid" (microorganisms) (1 2) – bakterid, viirused, mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad või seened, nii looduslikult, parandatud või modifitseeritud, kas "isoleeritud eluskultuuride" või aine kujul, kaasa arvatud elusained, mida on teadlikult nakatatud või saastatud nimetatud kultuuridega.

 

"Rakettmürsud" (missiles) (1 3 6 7 9) – terviklikud raketisüsteemid ja mehitamata õhusõidukisüsteemid, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.

 

"Monokiud" (monofilament) (1) või elementaarkiud – kiu väikseim osa, tavaliselt mõnemikromeetrise läbimõõduga.

 

"Monoliit-integraallülitus" (monolithic integrated circuit) (3) – passiivsete või aktiivsete või mõlemat liiki 'vooluahela elementide' kombinatsioon, mis

a.

moodustatakse difusioonimenetluse, sisestusmenetluse või sadestusmenetluse teel ühe pooljuhtmaterjali tüki (nn 'kiibi') sees või peal;

b.

mida võib käsitada kui lahutamatut tervikut ja

c.

mis täidab vooluahela ülesannet (ülesandeid).

NB!

'Vooluahela element' on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

 

"Monospektraalsed pildiandurid" (monospectral imaging sensors) (6) – võimelised omandama kujutise andmeid ühest diskreetsest spektriribast.

 

"Mitmekiibiline integraallülitus" (multichip integrated circuit) (3) – kaks või enam "monoliit-integraallülitust", mis on ühendatud ühisele "põhimikule".

 

"Multispektraalsed pildiandurid" (multispectral imaging sensors) (6) – võimelised üheaegselt või järjestikku omandama kujutise andmeid kahes või enamas diskreetses spektriribas. Andureid, mis on tundlikud rohkem kui kahekümnes diskreetses spektraalribas, kutsutakse ka hüperspektraalseteks pildianduriteks.

 

"Looduslik uraan" (natural uranium) (0) – looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan.

 

"Võrgu juurdepääsu kontroller" (network access controller) (4) – hajutatud teabevõrgu füüsiline liides. See kasutab sama edastusmeediumi, mis töötab kõikjal sama digitaalse edastuskiirusega, kasutades edastamisel arbitreerimist (nt loa või liikluse tuvastust). Sõltumata teistest, valib ta andmepaketid või andmegrupid (nt IEEE 802), mis on talle adresseeritud. Selle sõlme võib liita arvutile või telekommunikatsiooniseadmele, et tagada juurdepääs teabevahetusele.

 

"Neuroarvuti" (neural computer) (4) – arvutusseade, mis on konstrueeritud või muudetud jäljendama üksiku neuroni või enamate neuronite käitumist, st arvutusseade, mille riistvaral on võime reguleerida eelnevate andmete põhjal suure hulga arvutuselementide omavaheliste seoste kaalu ja arvu.

 

"Tuumareaktor" (nuclear reactor) (0) – terviklik reaktor, mis on võimeline käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumalõhustumise ahelreaktsiooni. "Tuumareaktor" hõlmab kõiki reaktorianumas paiknevaid või vahetult selle külge kinnitatud osi, seadmeid, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponente, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.

 

"Arvjuhtimine" (numerical control) (2) – sooritatava toimingu automaatjuhtimisseade, mis kasutab tavaliselt toimingu kestel sisestatavaid arvandmeid (vt ISO 2382)

 

"Objektkood" (object code) (GNS) – ühe või mitme protsessi mugava esitusviisi ("lähtekoodi" (lähtekeele)), seadme poolt täidetav vorm, mis on koostatud programmeerimissüsteemi abil.

 

"Käitamine, juhtimine või hooldamine" (Operations, Administration or Maintenance – OAM) (5) – ühe või mitme järgmise ülesande täitmine:

a.

järgmisest loetelust mis tahes teabe kindlakstegemine või haldamine:

1.

kasutajate või administraatorite kontod või õigused;

2.

kauba sätted või

3.

autentimisandmed, mis toetavad lõigetes a.1 või a.2 kirjeldatud ülesandeid;

b.

kauba töötingimuse või jõudluse jälgimine või haldamine või

c.

logide või auditi andmete haldamine, mis toetavad lõigetes a või b kirjeldatud ülesandeid.

Märkus:

"OAM" ei hõlma järgmisi ülesandeid või nendega seotud peamisi juhtimisfunktsioone:

a.

sellise krüptograafilise funktsionaalsuse ettenägemine või värskendamine, mis ei ole otseselt seotud lõigetes a.1 või a.2 kirjeldatud ülesandeid toetavate autentimisandmete kindlakstegemise või haldamisega või

b.

krüptograafilise funktsionaalsuse teostamine kauba edastamise või andmetasandil.

 

"Optiline arvuti" (optical computer) (4) – arvuti, mis on konstrueeritud või kohandatud kasutama andmete esitamiseks valgust ning mille loogilised arvutuselemendid põhinevad omavahel vahetult seotud optilistel lülitustel.

 

"Optiline integraallülitus" (optical integrated circuit) (3) – "monoliit-integraallülitus" või "hübriidintegraallülitus", mis sisaldab üht või mitut osa, mis on kavandatud toimima valgusandurina või valguskiirgurina või täitma optilisi või elektro-optilisi funktsioone.

 

"Optiline kommuteerimine" (optical switching) (5) – optiliste signaalide marsruutimine või kommuteerimine ilma nende muundamiseta elektrilisteks.

 

"Üldine voolutihedus" (overall current density) (3) – mähise amperkeerdude arv (st mähise keerdude arv, mis on korrutatud maksimaalse voolu tugevusega, mis igas keerus voolab) jagatud kogu mähise ristlõikepindalaga (kaasa arvatud ülijuhtivad kiud, metallist maatriksid, milles asuvad ülijuhtivad kiud, kattematerjalid, jahutuskanalid jne.)

 

"Osalisriik" (participating state) (7 9) – Wassenaari kokkuleppes osalev riik (vt www.wassenaar.org)

 

"Tippvõimsus" (peak power) (6) – "impulsi kestuse" ajal saavutatud suurim võimsus.

 

"Personaalvõrk" (personal area network) (5) – andmesidesüsteem, millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimaldab suvalise arvu sõltumatute või omavahel ühendatud 'andmesideseadmete' omavahelist otsesuhtlust, ja

b.

seadmetevaheline suhtlus on piiratud üksikisiku või seadme vastutava käitaja vahetus läheduses (nt üks ruum, kabinet või sõiduk) asuvate seadmetega.

Tehniline märkus

'Andmesideseade' on seade, mis võimaldab digitaalse teabe edastamist või vastuvõtmist.

 

"Plasmapihustus" (plasma atomisation) (1) – protsess, mille käigus sula või tahke metallisulamijuga pihustatakse piiskadeks, mille läbimõõt on 500 μm või vähem, kasutades plasmakahurit väärisgaasi keskkonnas.

 

Võimsuse juhtimine (power management) (7) – kõrgusmõõturi lähetatud signaali võimsuse muutmine selliselt, et õhusõidukil kõrgusemõõtmiseks vastuvõetud võimsus oleks alati minimaalne.

 

"Eelnevalt eraldatud" (previously separated) (0 1) – suvaliselt valitud protsessi kasutamine, mille eesmärgiks on jälgitava isotoobi kontsentratsiooni tõstmine.

 

"Põhijuhtimine" (primary flight control) (7) – "õhusõiduki" stabiilsuse ja manöövrite juhtimine, kasutades jõudude/momentide tekitajaid, st aerodünaamilisi juhtpindu või tõukejõu reaktsiooni (vektorjuhtimist).

 

"Põhiline koostisosa" (principal element) (4) – 4. kategooria kohaselt on "põhilise koostisosaga" tegemist siis, kui selle asendamisväärtus on üle 35 % sellise süsteemi koguväärtusest, mille koostisosa see on. Koostisosa väärtus on hind, mida süsteemi valmistaja või koostaja selle koostisosa eest maksab. Koguväärtus on tavapärane rahvusvaheline müügihind, mille eest toimub müük mitteasjaomastele pooltele valmistamiskohas või kaubasaadetise kinnitamisel.

 

"Tootmine" (production) (GTN NTN kõik) – kõik tootmisetapid, nagu näiteks: konstrueerimine, toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanemine (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.

 

"Tootmisseadmed" (production equipment) (1 7 9) – instrumendid, šabloonid, rakised, tööriistatornid, valuvormid, stantsid, kinnitusvahendid, joondamisseadmed, katseseadmed, muud masinad ning nende osad, mis on eraldi konstrueeritud või modifitseeritud "arenduse" või "tootmise" ühe või enama järgu jaoks.

 

"Tootmisrajatised" (production facilities) (7 9) – "tootmisseadmed" ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud tarkvara, mis on integreeritud "arenduseks" mõeldud seadeldistesse või ühte või mitmesse "tootmis"järku.

 

"Programm" (programme) (2 6) – käskude jada protsessi sooritamiseks elektronarvuti abil kas vahetult täidetaval või täidetavaks muundataval kujul.

 

"Impulsi kokkusurumine" (pulse compression) (6) – radari signaalimpulsi kodeerimine ja töötlemine pikaajalisest lühiajaliseks, säilitades kõrge impulsienergia eelised.

 

"Impulsi kestus" (pulse duration) (6) – "laseri" impulsi kestus mõõdetuna impulsi poollaiusena (FWHI) (st impulsi täislaius tema tippintensiivsuse poolkõrgusel).

 

"Impulsslaser" (pulsed laser) (6) – "laser", mille "impulsi kestus" on väiksem kui 0,25 sekundit või sellega võrdne.

 

"Kvantkrüptograafia" (quantum cryptography) (5) – "krüptograafia" meetodite kogum, milles kodeeringu jagatud võti moodustub mingi füüsikalise süsteemi kvantmehhaaniliste omaduste (sh kvantoptikast, kvantväljateooriast või kvantelektrodünaamikast otseselt tulenevate omaduste) mõõtetulemustest.

 

"Radari sagedusliikuvus" (radar frequency agility) (6) – mis tahes tehnika, mis muudab pooljuhuslikus järjestuses radari impulss-saatja kandesagedust impulsside või impulsigruppide vahel vähemalt samavõrra kui on impulsi ribalaius või rohkem.

 

"Radari hajaspekter" (radar spread spectrum) (6) – mis tahes modulatsioonitehnika, mis hajutab suhteliselt kitsa sagedusribaga signaali energia oluliselt laiemale sagedusribale, kasutades juhuslikku või pooljuhuslikku kodeerimist).

 

"Kiirgustundlikkus" (radiant sensitivity) (6) – kiirgustundlikkus (mA/W) = 0,807 × (lainepikkus nm) × kvantefektiivsus (QE).

Tehniline märkus

Kvantefektiivsust (QE) väljendatakse tavaliselt protsendiga, kuid käesolevas valemis väljendatakse QEd ühest väiksema kümnendmurruna, näiteks 78 % on 0,78.

 

"Reaalajaline ribalaius" (real-time bandwidth) (3) "signaalianalüsaatoritele" – kõige laiem sageduspiirkond, mille juures analüsaator on veel võimelinepidevalt muundama sageduspiirkonna tulemusi, kasutades Fourier' või muud diskreetaja muundamisvõtet, millega töödeldakse kõik sissetulevad ajahetked ilma katkestusteta, mis põhjustaks mõõdetud amplituudi vähenemist rohkem kui 3 dB alla tegeliku signaali amplituudi muundatud andmete väljastamise või esitamise ajal.

 

"Reaalajas töötlemine" (real time processing) (2 6 7) – andmetöötlus arvutisüsteemis, mis tagab nõutava teenindustaseme garanteeritud kosteajaga, sõltudes olemasolevatest vahenditest ja olenemata süsteemi koormusest, kui see teenus on käivitatud mingi välise sündmuse poolt.

 

Reprodutseeritavus (repeatability) (7) – mõõdetava parameetri väärtuste kokkulangevuse määr identsetes mõõtetingimustes korratud mõõtmiste korral, juhul, kui tingimused on mõõtmiste ajal muutunud või kui mõõteoperatsioon ei ole toimunud pideva protsessina. (Vt IEEE STD 528-2001 (standardhälve 1 sigma))

 

"Vajalik" (required) (GTN 1–9) – kasutatuna koos mõistega "tehnoloogia", tähendab üksnes seda "tehnoloogia" osa, mis tagab kontrollitud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või laiendamise. Sellist "vajalikku" tehnoloogiat võivad omavahel jagada mitmed tooted.

 

"Eraldusvõime" (resolution) (2) – mõõteseadme väikseim inkrement; digitaalsetes mõõteseadmetes väikseim väärtust omav bitt (vt ANSI B-89.1.12).

 

"Mässuohje toimeained" (riot control agents) (1) – ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist.

Tehniline märkus

Pisargaasid on "mässuohje toimeainete" alarühm.

 

Robot (robot) (2 8) – manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:

a.

multifunktsionaalsus;

b.

selle abil saab erinevate liikumiste kaudu kohale asetada või suunata materjali, osi, tööriistu või spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis;

c.

koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid ja

d.

on "kasutaja-programmeeritav" kas kasutades "õpetamine/kordamine" meetodit või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogiline kontroller, st ilma mehaanilise sekkumiseta.

NB!

Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:

1.

manipulaatorid, mis on ainult käsi- või kaugjuhitavad;

2.

fikseeritud järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ja radade ning nurkade valik ei ole varieeritav ega muudetav ei mehaaniliselt, elektrooniliselt ega elektriliselt;

3.

mehaaniliselt juhitud muudetava järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud, kuid reguleeritavate peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ja radade ning nurkade valik on fikseeritud programmmustris varieeritav. Ühe või mitme liikumistelje programmi mallide varieerimine või muutmine (st tappide muutmine või nukkide ümberasetamine) on teostatav vaid mehaaniliste operatsioonide abil;

4.

muud kui servo-juhitud muutuva järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on varieeritav, kuid järjestus toimub vaid mehaaniliselt kinnitatud elektriliste kahendseadmete või reguleeritavate peatustest saadavate kahendsignaalide põhjal;

5.

virnastamisseadmed, mis on defineeritud kui Descartes'i koordinaatidega manipulatsiooniseadmed ning mis on vertikaalselt asetatud laokastide virna integraalseks osaks ning on ette nähtud kastide sisu kättesaamiseks või taastamiseks.

 

"Rotatsioonpulverisatsioon" (rotary atomisation) (1) – protsess, mille käigus tsentrifugaaljõu mõjul sulametallijuga või seisev sulametall pihustatakse mitte üle 500-mikromeetrise läbimõõduga tilkadeks.

 

"Eelkedrus" (roving) (1) – ligikaudu paralleelsetest 'heietest' (tavaliselt 12–120) koosnev kimp.

NB!

'Heie' on kogum "monokiude" (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

 

"Viskumine" (run out, out-of-true running) (2) – telje radiaalne nihe peavõlli ühe pöörde jooksul, mõõdetuna peavõlli teljega risti asetseval tasapinnal, uuritava pöörleva sise- või välispinna punktis (vt ISO 230/1 1986, punkt 5.61).

 

"Mastaabitegur" (scale factor) (güroskoop või kiirendusmõõtur) (7) – väljundi väärtuse muudu suhe sisendi väärtuse muutu, mida kavatsetakse mõõta. Mastaabiteguri väärtus hinnatakse üldiselt sirge tõusust, mis saadakse sisend- ja väljundväärtusi vähimruutude meetodiga sobitades, muutes tsükliliselt sisendväärtusi üle kogu sisendväärtuste piirkonna.

 

"Seadumisaeg" (settling time) (3) – aeg, mis kulub muundaja suvalise kahe nivoo vahel ümberlülitamise korral, et väljund saavutaks poolebitilise täpsusega lõppväärtuse.

 

"Signaalianalüsaatorid" (signal analysers) (3) – seadmed, mis on võimelised mõõtma ja näitama mitmesageduslike signaalide ühesageduslike komponentide põhiomadusi.

 

"Signaalitöötlus" (signal processing) (3 4 5 6) – väljastpoolt tulnud infot kandvate signaalide töötlemine selliste algoritmidega nagu ajaline kokkusurumine, filtreerimine, väljaeraldamine, väljavalimine, korrelatsioon, domeenidevaheline konvolutsioon või teisendused (nt Fourier' kiirteisendus või Walsh'i teisendus).

 

"Tarkvara" (software) (GSN kõik) – ühest või mitmest "programmist" või 'mikroprogrammist' koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.

NB!

'Mikroprogramm' on elementaarsete käskude jada, mida säilitatakse erilises mäluseadmes ja mille täitmise käivitab tema viitekäsu saabumine käsuregistrisse.

 

"Lähtekood" (või lähtekeel) (source code or language) (6 7 9) – ühe või mitme protsessi otstarbekohane avaldis, mida võib programmeerimissüsteemi abil viia masinas täidetavale kujule ("objektkood" (või objektkeel)).

 

"Kosmosesõiduk" (spacecraft) (7 9) – aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid.

 

"Kosmosesõiduki platvorm" (spacecraft bus) (9) – seadmed, mis moodustavad "kosmosesõiduki" ja "kosmosesõiduki kasuliku lasti" asukoha tugiinfrastruktuuri.

 

"Kosmosesõiduki kasulik last" (spacecraft payload) (9) – seadmed, mis on kinnitatud "kosmosesõiduki platvormile", mis täidavad kosmoses teatavat missiooni (nt side, vaatlus, teadus).

 

"Kosmosekindel" (space-qualified) (3 6 7) – kasutatakse toodete puhul, mis on konstrueeritud, valmistatud ja katsetatud nii, et need töötavad 100 km kõrgusel või kõrgemal Maa pinnast.

NB!

Üksikeksemplari teimipõhine "kosmosekõlblikkuse" kindlaksmääramine ei tähenda, et sama tootepartii või tüübiseeria eksemplarid on ilma individuaalselt teime läbimata "kosmosekõlblikud".

 

"Lõhustuv erimaterjal" (special fissile material) (0) – plutoonium-239, uraan-233, "uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan" ja kõiki eelnimetatuid sisaldavad materjalid.

 

"Erimoodul" (specific modulus) (0 1 9) – Young'i moodul paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ± 2) K ((23 ± 2) °C), (50 ± 5) % suhtelise niiskuse juures.

 

"Eritõmbetugevus" (specific tensile strength) (0 1 9) – maksimaalne tõmbetugevus paskalites, vastavalt N/m2 jagatud erikaaluga N/m3 mõõdetuna temperatuuril (296 ± 2) K ((23 ± 2) °C), (50 ± 5) % suhtelise niiskuse juures.

 

"Pöörleva massiga güroskoobid" (spinning mass gyros) (7) – güroskoobid, milles kasutatakse pidevalt pöörlevat massi nurkliikumise avastamiseks.

 

"Lamepulbri tootmine sulametallist" (splat quenching) (1) – sulametalli joa 'kiire tahkestamise' protsess joa põrkumisel jahutatud plokkide vastu, mille tulemusena moodustuvad helbed.

NB!

'Kiire tahkestamine'

ula aine tahkestamine jahutuskiirusega üle 1 000 K/s.

 

"Hajaspekter" (spread spectrum) (5) – tehnika, milles suhteliselt kitsaribalise sidekanali energia on levitatud üle palju laiema energiaspektri.

 

"Hajaspektriga radar" (spread spectrum radar) (6) – vt "radari hajaspekter".

 

"Stabiilsus" (stability) (7) – teatava parameetri variatsiooni standardhälve (1 sigma) oma kalibreeritud väärtusest, mis on mõõdetud muutumatu temperatuuri tingimustes. Seda võib väljendada aja funktsioonina.

 

"Keemiarelvade konventsiooniga (mitte) ühinenud riigid" (States (not) Party to the Chemical Weapon Convention) (1) – riigid, kelle suhtes keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise konventsioon on / ei ole jõustunud. (Vt www.opcw.org)

 

"Põhimik" (substrate) (3) – alusmaterjali kiht koos ühendusradadega või ilma, mille peale või sisse võib paigutada 'diskreetkomponente' või integraallülitusi.

NB 1!

'Diskreetkomponent' on eraldi pakitud 'vooluahela element', millel on oma välisühendused.

NB 2!

'Vooluahela element' on vooluahela üksik aktiivne või passiivne funktsionaalne osa, näiteks üks diood, üks transistor, üks takisti, üks kondensaator jne.

 

"Põhimikutoorikud" (substrate blanks) (3 6) – monoliitsed ühendid, mille suurus on sobiv selliste optiliste elementide tootmiseks nagu peeglid või optilised aknad.

 

"Toksiini alamühik" (sub-unit of toxin) (1) – struktuurselt ja funktsionaalselt kogu "toksiini" diskreetkomponent.

 

"Supersulamid" (superalloys) (2 9) – nikli-, koobalti- või rauapõhised sulamid, mis on tugevamad kui mis tahes AISI 300 seeria sulamid temperatuuridel üle 922 K (649 °C) ja rasketes keskkonna- ja töötingimustes.

 

"Ülijuhtivad materjalid" (superconductive) (1 3 5 6 8) – sellised materjalid, näiteks metallid, sulamid või ühendid, mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule'i soojenemiseta.

NB!

Aine "ülijuhtivat" olekut iseloomustavad individuaalselt "kriitiline temperatuur", kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast.

 

"Ülivõimas laser" (super high power laser) (SHPL) (6) – laser, mille väljundenergia impulsis (tervikuna või osana sellest) ületab 1 kJ 50 ms jooksul või mille keskmine või pidevlaine (CW) võimsus ületab 20 kW.

 

"Üliplastne vormimine" (superplastic forming) (1 2) – kuumvormimisprotsess, mille käigus saavutatakse metallidel, millistel toatemperatuuril tavalisel venitamiskatsel on katkemispunktis väike suhteline pikenemine (vähem kui 20 %), kuumutamist kasutades vähemalt kahekordne suhtelise pikenemise kasv.

 

"Sümmeetriline algoritm" (symmetric algorithm) (5) – krüptograafiline algoritm, mis kasutab nii krüpteerimise kui ka dekrüpteerimise puhul ühesugust võtit.

NB!

"Sümmeetriliste algoritmide" tavakasutuseks on andmete konfidentsiaalsuse tagamine.

 

"Süstoolsed maatriksarvutid" (systolic array computer) (4) – arvutid, milles kasutaja võib dünaamiliselt ohjata andmete voogu ja muutumist loogikalülituste tasemel.

 

"Lint" (tape) (1) – materjal, mis on valmistatud põimitud või ühesuunalistest "monokiududest", 'heietest', "eelkedrusest", "köisikutest" või "lõngadest" jm, tavaliselt eelnevalt impregneeritud vaiguga.

NB!

'Heie' on kogum "monokiude" (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

 

"Tehnoloogia" (technology) (GTN NTN kõik) – spetsiifiline teave, mis on ette nähtud kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks". See teave esineb 'tehniliste andmete' või 'tehnilise abi' kujul.

NB 1!

'Tehniline abi' võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis ning võib sisaldada ka 'tehniliste andmete' edastamist.

NB 2!

'Tehnilised andmed' võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud.

 

"Kolmemõõtmeline integraallülitus" (three dimensional integrated circuit) (3) – pooljuhtkiipide koost, kus vähemalt ühel kiibil on läbiviigud kiipidevaheliste ühenduste tarvis.

 

"Kallutatav spindel" (tilting spindle) (2) – tööriista hoidev spindel, mis muudab masintöötlemisprotsessi käigus oma kesktelje pöördenurka mis tahes muu telje suhtes.

 

"Ajakonstant" (time constant) (6) – aeg, mis kulub valgusmõjustuse andmisest 1–1/e-kordseks voolutugevuse kasvuks tema lõppväärtusest (st 63 %-ni lõppväärtusest).

 

"Labaotsabandaaž" (tip shroud) (9) – statsionaarne võru (ühe- või mitmeosaline), mis on kinnitatud mootoriturbiini korpuse sisepinnale, või turbiinilaba otsa detail, mille peamine ülesanne on moodustada statsionaarsete ja pöörlevate komponentide vaheline gaastihend.

 

"Täielikult automatiseeritud lennujuhtimine" (total control of flight) (7) – "õhusõidukite" seisundi muutujate ja lennutrajektoori automatiseeritud kontroll, et tagada ülesande eesmärkide saavutamine vastavalt reaalajas muutunud andmetele eesmärkide, ohtude või teiste "õhusõidukite" kohta.

 

"Täielik digitaalne edastuskiirus" (total digital transfer rate) (5) – ajaühikus digitaalse andmeedastussüsteemi vastavate seadmete vahel liikuvate bittide arv, kaasa arvatud reakodeerimisbitid, talitusbitid jne.

NB!

Vt ka "digitaalne edastuskiirus".

 

"Köisik" (tow) (1) – kogum "monokiude", mis on tavaliselt peaaegu paralleelsed.

 

"Toksiinid" (toxins) (1 2) – toksiinid, mis esinevad sihilikult isoleeritud preparaatide või segudena, olenemata tootmisviisist, välja arvatud toksiinid, mis esinevad selliste teiste materjalide nagu patoloogiliste näidiste, põllukultuuride, toiduainete või "mikroorganismide" külvivarude saasteainetena.

 

"Siirdelaser" (transfer laser) (6) – "laser", milles laseri aktiivaine osakesi ergastatakse mitteaktiivaine aatomite või molekulide põrkumisel aktiivaine aatomite või molekulidega ülekantud energia abil.

 

"Timmitav" (tunable) (6) – "laseri" võime tekitada pidevat väljundvõimsust igal sagedusel üle paljude "laser"siirete piirkonna. "Laserit", mis võimaldab saada diskreetseid lainepikkusi ühel "laser"siirdel, ei peeta "timmitavaks".

 

"Ühesuunaline positsiooniline reprodutseeritavus" (unidirectional positional repeatability) (2) – väiksem individuaalse masina telje väärtustest R↑ ja R↓ (edasi ja tagasi), mis on määratletud ISO 230-2:2014 jaotises 3.21 või riiklikus standardis.

 

"Mehitamata õhusõiduk" (unmanned aerial vehicle – UAV) (9) – õhusõiduk, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal.

 

"Uraaniisotoobi U235 või U233 suhtes rikastatud uraan" (uranium enriched in the isotopes 235 or 233) (0) – uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U235 või U233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summaarse koguse suhe isotoobi 238 kogusesse on suurem kui looduslikult esinev isotoopide 235 ja 238 suhe (0,71 %).

 

"Kasutamine" (use) (GTN NTN kõik) – toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

 

"Kasutajapoolne programmeeritavus" (user-accessible programmability) (6) – omadus, mis lubab kasutajal sisestada, modifitseerida või asendada "programme" teisiti kui:

a.

muutes füüsiliselt lülitusskeemi või ühendusi või

b.

talitlusviiside sättimise, kaasa arvatud parameetrite sisestuse abil.

 

"Vaktsiin" (vaccine) (1) – ravimvormis olev ravim, millel on valmistaja- või kasutajariigi reguleerivate asutuste antud litsents või müügiluba või kliiniliste uuringutega seotud luba ja mis on mõeldud nende inimeste või loomade immunoloogilise kaitsesüsteemi tõhustamiseks haiguste ärahoidmise eesmärgil, kellele seda manustatakse.

 

"Vaakumpulverisatsioon" (vacuum atomisation) (1) – protsess, mille käigus vaakumisse suunatud sula metallisulamijuga pihustub seal lahustunud gaasi kiirel paisumisel piiskadeks, mille läbimõõt on 500 mikromeetrit ja vähem.

 

"Muudetava tiivageomeetriaga aerodünaamilised pinnad" (variable geometry airfoils) (7) – kandepinna tagumisel serval tagatiibade ja trimmerite või esiserval eestiibade või kallutatava nina langetamise kasutamine, mille asendit saab lennu ajal juhtida.

 

"Lõng" (yarn) (1) – kimp keerutatud 'heiet'.

NB!

'Heie' on kogum "monokiude" (tavaliselt üle 200), mis on peaaegu paralleelsed.

0. KATEGOORIA – TUUMAMATERJALID, RAJATISED JA SEADMED

0A
Süsteemid, seadmed ja komponendid

0A001
"Tuumareaktorid" ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a.

"tuumareaktorid";

b.

metallanumad või nende olulised tööstuslikult toodetud osad, kaasa arvatud reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hoidma "tuumareaktori" südamikku;

c.

manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse "tuumareaktorisse" sisseviimiseks või sealt eemaldamiseks;

d.

kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud "tuumareaktoris" toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, varraste toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud;

e.

survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama "tuumareaktoris" kütuseelemente ja primaarjahutit;

f.

tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud (või torusõlmed), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks "tuumareaktoris" kütuse kattena ja kogustes üle 10 kg;

NB!

Vt punkt 0A001.e. tsirkooniumist survetorude kohta ja punkt 0A001.h. auruti torude kohta.

g.

jahutusvedeliku pumbad või ringluspumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahuti tsirkulatsiooni tekitamiseks "tuumareaktoris";

h.

'tuumareaktori siseosad', mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks "tuumareaktoris", sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, auruti torud, soojusekraanid, deflektorid, südamiku restplaadid ja hajutiplaadid;.

Tehniline märkus

Punktis 0A001.h tähendavad 'reaktori siseosad' kõiki olulisi struktuure reaktorianumas, millel on üks või enam ülesannet, nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahuti voolu suunamine, reaktorianuma kiirgusvarje ning südamikusiseste seadmete juhtimine.

i.

allpool esitatud soojusvahetid:

1.

aurugeneraatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks "tuumareaktori" primaar- või vahepealses jahutusringis;

2.

muud soojusvahetid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks "tuumareaktori" primaarjahutusringis;

Märkus

0A001.i ei hõlma reaktori tugisüsteemidele ette nähtud soojusvaheteid, nt hädajahutussüsteem või reaktori jääksoojuse jahutussüsteem.

j.

neutronite detektorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo taseme kindlaksmääramiseks "tuumareaktori" südamikus;

k.

'välised soojusekraanid', mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks "tuumareaktoris" soojuskadude vähendamiseks ja anuma kaitse isoleerimiseks.

Tehniline märkus

Punktis 0A001.k. tähendavad 'välised soojusekraanid' olulisi struktuure, mis on paigaldatud reaktorianuma peale, mis vähendavad reaktori soojakadu ja vähendavad temperatuuri isolatsioonisüdamikus.

0B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

0B001
Isotoopide eraldustehased "loodusliku uraani" isotoopide, "vaesestatud uraani" isotoopide või "lõhustuvate erimaterjalide" isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a.

tehased, mis on spetsiaalselt kavandatud "loodusliku uraani" isotoopide, "vaesestatud uraani" isotoopide või "lõhustuvate erimaterjalide" isotoopide eraldamiseks:

1.

gaastsentrifugaaleraldustehas;

2.

gaasdifusiooneraldustehas;

3.

aerodünaamiline eraldustehas;

4.

keemilise vahetusprotsessiga eraldustehas;

5.

ioonvahetuseraldustehas;

6.

atomaarse gaasi isotoopide "laser"eraldustehas;

7.

molekulaarne isotoopide "laser"eraldustehas;

8.

plasmaeraldustehas;

9.

elektromagnetiline eraldustehas;

b.

gaasitsentrifuugid, komplektid ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise tsentrifugaaleraldusprotsessi jaoks, nagu:

Tehniline märkus

Punktis 0B001.b tähendab 'kõrge tugevus/tihedussuhtega materjal' järgmist:

1.

martensiitvanandatud teras, mille tõmbetugevus on 1,95 GPa või rohkem;

2.

alumiiniumisulamid, mille tõmbetugevus on 0,46 GPa või rohkem või

3.

"kiud- või niitmaterjal", mille "erimoodul" on suurem kui 3,18 × 106 m ning mille "eritõmbetugevus" on suurem kui 7,62 × 104 m;

1.

gaasitsentrifuugid;

2.

terviklikud rootorsõlmed;

3.

'kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist' valmistatud rootori torusilindrid seinapaksusega 12 mm või vähem ja diameetriga 75–650 mm;

4.

'kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist' valmistatud rõngad või lõõtsad seinapaksusega 3 mm või vähem ja diameetriga 75–650 mm, mis on mõeldud rootortoru kohalikuks toetamiseks või mitme sellise ühendamiseks;

5.

'kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist' valmistatud ja rootortoru sisse paigaldamiseks mõeldud tõkestid diameetriga 75–650 mm;

6.

'kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist' valmistatud ja rootortoru otstele mõeldud ülemised ja alumised korgid diameetriga 75–650 mm;

7.

magnetilised ripplaagrid:

a.

laagrisõlmed, milles rõngasmagnet hõljub "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" valmistatud ümbrises, sisaldades summutavat keskkonda ja omades magnetilist sidestust magnetpooluse või teise, rootori ülemisele kaanele sobitatud magnetiga;

b.

aktiivsed magnetlaagrid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasitsentrifuugides kasutamiseks;

8.

spetsiaalselt valmistatud laagrid, mis sisaldavad poolkerakujulisi vastaslaagreid (pivot-cup) ning on monteeritud summutile;

9.

molekulaarpumbad, mis koosnevad silindritest, millel on sisse freesitud või pressitud spiraalsed sooned ning puuritud augud;

10.

rõngakujulised mootori staatorid mitmefaasiliste vahelduvvoolu hüsterees- (või reluktants-) mootorite sünkroonseks tööks vaakumis sagedusel 600 Hz või rohkem ja võimsusel 40 VA või rohkem;

11.

gaasitsentrifuugi rootortoru agregaadi korpus/vastuvõtja, mis koosneb jäigast silindrist seinapaksusega kuni 30 mm ja on täpselt töödeldud otstega, mis on üksteisega paralleelsed ja mis on ristisuunaline silindri pikiteljega 0,05 kraadi või vähem;

12.

kulbid, mis koosnevad UF6 gaasi tsentrifuugrootortorust Pitot' toru meetodil eraldamiseks ette nähtud ja spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud torudest ja mida saab fikseerida tsentraalsele gaasiekstraheerimissüsteemile;

13.

gaasi tsentrifuugrikastamise mootorite staatorite toiteks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sagedusmuundurid (konverterid või inverterid) ja nende spetsiaalselt konstrueeritud osad, millel on kõik järgmised tunnused:

a.

600 Hz või võimsam mitmefaasiline sagedusväljund ja

b.

kõrge stabiilsus (sagedusjuhtimine parem kui 0,2 %);

14.

sulgeklapid ja juhtklapid:

a.

väljalülitusklapid, mis on spetsiaalselt ette nähtud või valmistatud toimima individuaalse gaasitsentrifuugi UF6 gaasivoogude lähteainetele, saadustele või jäätmetele;

b.

lõõtsaga tihendatud klapid, väljalülitus- või juhtimisseadised, mis on valmistatud "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" või on nendega kaitstud siseläbimõõduga 10-160 mm või rohkem, mis on spetsiaalselt projekteeritud ja valmistatud kasutamiseks gaasi tsentrifuugrikastamisseadmete põhi- või lisasüsteemides;

c.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise difusiooneraldusprotsessi jaoks:

1.

gaasilise difusiooni tõkked, mis on valmistatud "UF6 korrosioonile vastupidavast materjalist", st poorsest metallist, polümeerist või keraamikast, pooride suurusega 10–100 nm, paksusega 5 mm või vähem ja torukujulised diameetriga 25 mm või vähem;

2.

"UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" valmistatud või nendega kaitstud gaasi difuusori korpused;

3.

kompressorid või gaasipuhurid imivõimsusega 1 m3/min või rohkem UF6 ja väljundrõhuga kuni 500 kPa ja rõhutõusuastmega 10:1 või vähem, mille valmistamiseks või kaitsmiseks on kasutatud "UF6 korrosioonile vastupidavaid materjale";

4.

punktis 0B001.c.3 nimetatud pöörleva võlli tihendid kompressoritele ja puhuritele, mille kavandatud puhvergaasi sisselekke kiirus on väiksem kui 1 000 cm3/min;

5.

"UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" valmistatud või nendega kaitstud soojusvahetid, mis on kavandatud tööks alarõhul sellise lekkekiirusega, mis piirab rõhutõusu väiksemaks kui 10 Pa tunnis, rõhuerinevusel 100 kPa;

6.

lõõtsaga tihendatud manuaalsed või automaatsed klapid, sulge- või juhtimisseadised, mis on valmistatud "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" või nendega kaitstud;

d.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud aerodünaamilise eraldusprotsessi jaoks:

1.

UF6 korrosioonile vastupidavad eraldusdüüsid, mis koosnevad pilukujulistest kumeratest kanalitest kõverusraadiusega alla 1 mm, millel on düüsi sees eralduslaba düüsist läbi voolava gaasi jaotamiseks kaheks vooks;

2.

silindrilised või koonusekujulised torud (keeristorud), mis on valmistatud või kaitstud "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" ning ühe või enama tangentsiaalse sisenemisavaga;

3.

"UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud" või nendega kaitstud kompressorid või gaasipuhurid ja nende jaoks ette nähtud pöörlevate võllide tihendid;

4.

"UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud" või nendega kaitstud soojusvahetid;

5.

"UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" valmistatud või nendega kaitstud eralduselemendi korpused turbulentstorude või eraldusdüüside jaoks;

6.

lõõtsaga tihendatud manuaalsed või automaatsed klapid, väljalülitus- või juhtimisseadised, mis on valmistantud "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest või nendega kaitstud" ja on läbimõõduga 40 mm või rohkem;

7.

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (vesinik või heelium) UF6 sisaldusega kuni 1 miljondikosa või vähem, kaasa arvatud

a.

krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b.

krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

c.

eraldusdüüsi- või turbulentstoruseadmed UF6 eraldamiseks kandevgaasist;

d.

UF6 külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada;

e.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilisel vahetusel põhineva eraldusprotsessi jaoks:

1.

kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik-impulsskolonnid ühel astmel viibimisajaga 30 s või vähem (valmistatud või vooderdatud sobivate plastmaterjalidega, nt fluorosüsivesinikpolümeerid või klaas);

2.

kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik tsentrifugaalsed kontaktorid töölava resideerimisajaga 30 s või vähem (valmistatud või vooderdatud sobivate plastmaterjalidega, nt fluorosüsivesinikpolümeerid või klaas);

3.

kontsentreeritud soolhappe lahusele vastupidavad elektrokeemilise reduktsiooni kambrid uraani taandamiseks ühest valentsolekust teise;

4.

sobivatest materjalidest (nt klaas, fluorosüsivesinikpolümeerid, polüfenüülsulfaat, polüeetersulfoon ja vaiguga immutatud grafiit) valmistatud või nendega kaitstud elektrokeemilise reduktsiooni kambrite etteandmise seadmed U+ 4 võtmiseks orgaanilisest voost ja nende protsessivooga kontaktis olevad osad;

5.

etteannet ettevalmistavad süsteemid suure puhtusega uraankloriidlahuse valmistamiseks, mis koosnevad lahustamise, lahusti eraldamise ja/või ioonvahetuse seadmetest lahuse puhastamiseks, ja elektrolüütilised rakud U+ 6 või U+ 4 taandamiseks U+ 3-ks;

6.

uraani oksüdeerimise süsteemid U+ 3 oksüdeerimiseks U+ 4;

f.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonvahetusega eraldusprotsessi jaoks:

1.

kiirelt reageerivad ioonvahetusvaigud, membraanikujulised või poorsed makrovõrgustikuga vaigud, milles aktiivsed keemilised vahetusrühmad piirduvad mitteaktiivse poorse tugistruktuuri pinnakattega, ning teised komposiitstruktuurid mis tahes sobival kujul, kaasa arvatud osakesed või kiud diameetriga 0,2 mm või vähem, vastupidavad kontsentreeritud soolhappele ning projekteeritud omama väiksemat vahetuskiiruse poolaega kui 10 sekundit ja on töövõimelised temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C);

2.

kontsentreeritud soolhappele vastupidavatest materjalidest (nt titaan või fluorosüsinikplast) valmistatud või nendega kaitstud ja temperatuuride vahemikus 373–473 K (100–200 °C) ning rõhul üle 0,7 MPa töövõimelised (silindrilised) ioonvahetuskolonnid, mille diameeter on üle 1 000 mm;

3.

ioonvahetuse tagasijooksu süsteemid (keemilised või elektrokeemilised oksüdatsioon- või reduktsioonsüsteemid) ioonvahetuse rikastuskaskaadides kasutatavate keemilise redutseerimise või oksüdeerumise toimeainete regenereerimiseks;

g.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks ja milles kasutatakse atomaarse auru laserisotooperaldust järgmiselt:

1.

uraanimetalli aurustamisüsteemid, mis on ette nähtud saavutama suurt võimsust 1 kW või rohkem sihtmärgil, kasutamiseks laserrikastamiseks;

2.

vedela või aurukujul uraanimetalli käitlemissüsteemid ja selliste süsteemide jaoks projekteeritud osad, mis on eriotstarbeliselt projekteeritud või valmistatud sulauraani, uraanisulamite või uraanimetalliaurude käitlemiseks laserrikastamisel;

NB!

VT KA PUNKT 2A225.

3.

vedelas või tahkes olekus uraani metalliauru korrosioonile ja kuumusele vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) valmistatud või nendega vooderdatud saaduse- ja jäätmete kogumissüsteemid;

4.

uraani auru allika, elektronkiirte kahuri ning saaduse- ja jäätmekogujate jaoks ettenähtud eraldusmoodulite korpused (silindrilised või täisnurksed anumad);

5.

pikemate ajavahemike jooksul töötamiseks mõeldud spektri sagedusstabilisaatoriga "laserid" või "laser""avantsüsteemid" uraani isotoopide eraldamiseks;

NB!

VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

h.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud lasereraldusprotsesside jaoks ja milles kasutatakse molekulaarset laserisotoopide eraldamist järgmiselt:

1.

"UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" valmistatud ülehelikiirusliku paisumise düüsid UF6 ja kandevgaasi segude jahutamiseks temperatuurini 150 K (– 123 °C) või alla selle;

2.

"UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" eriotstarbeliselt projekteeritud või valmistatud saaduse- ja jäätmete kogumissüsteemid uraanimetalli või uraanijäätmete kogumiseks, millele järgneb laservalgustus;

3.

"UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest valmistatud" või nendega kaitstud kompressorid ja nende jaoks ette nähtud pöörlevate võllide tihendid;

4.

seadmed UF5 (tahke) fluoreerimiseks UF6-ks (gaasiline);

5.

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (nt lämmastik, argoon või muu gaas), kaasa arvatud:

a.

krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

b.

krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad 153 K (– 120 °C) või madalamat temperatuuri;

c.

UF6 külmlõksud, mis suudavad UF6 välja külmutada;

6.

pikemate ajavahemike jooksul töötamiseks mõeldud spektri sagedusstabilisaatoriga "laserid" või "laser"süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB!

VT KA PUNKTID 6A005 JA 6A205.

i.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plasmaeraldusprotsessi jaoks:

1.

üle 30 GHz väljundsagedusega ja üle 50 kW keskmise väljundvõimsusega võimsad mikrolaineallikad ja antennid ioonide tekitamiseks ja kiirendamiseks;

2.

üle 100 kW keskmist võimsust käsitleda võimaldavad raadiosageduslikud ioonergastuse poolid üle 40 kHz sagedustele;

3.

uraaniplasma genereerimise süsteemid;

4.

ei kasutata;

5.

kuumusele ja uraaniaurude korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) valmistatud või nendega kaitstud saaduse- ja jäätmekogujad;

6.

sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt roostevaba teras) valmistatud eraldusmoodulite korpused (silindrilised) uraaniplasma allika, raadiosagedusliku ergutuspooli ning saaduse- ja jäätmekoguja jaoks;

j.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektromagnetilise eraldusprotsessi jaoks:

1.

sobivatest mittemagnetilistest materjalidest (nt grafiit, roostevaba teras või vask) valmistatud üksikud või kombineeritud iooniallikad, mis koosnevad auruallikatest, ionisaatorist ja kiirte kiirendist ning mis on võimelised tekitama ioonkiire koguvooluga 50 mA või enam;

2.

sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt grafiit või roostevaba teras) valmistatud, kahest või enamast pilust ja kogumistaskust koosnevad ioonkollektori plaadid rikastatud või vaesestatud uraani ioonkiirte kogumiseks;

3.

mittemagnetilistest materjalidest (nt roostevaba teras) valmistatud vaakumkorpused uraani elektromagnetilistele separaatoritele, mis on kavandatud tööks rõhul 0,1 Pa ja vähem;

4.

magnetpooluse detailid diameetriga üle 2 m;

5.

kõrgepinge toiteallikad iooniallikatele, millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimelised pidevaks tööks;

b.

väljundpingega 20 000 V või rohkem;

c.

väljundpingega 1 A või rohkem ja

d.

pingetundlikkusega, mis on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %;

NB!

VT KA PUNKT 3A227.

6.

magnetite toiteallikad (suure võimsusega, alalisvoolulised), millel on kõik järgmised omadused:

a.

võimelised pidevaks tööks väljundvooluga 500 A või rohkem ja pingega 100 V või rohkem ja

b.

voolu- ja pingetundlikkus on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %.

NB!

VT KA PUNKT 3A226.

0B002
Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid punktis 0B001 nimetatud isotoopide eraldusjaamadele, mis on valmistatud "UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" või nendega kaitstud:

a.

etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 läbilaskmiseks rikastusprotsessis;

b.

desublimaatorid või külmlõksud, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist, selle järgnevaks kuumutamise abil toimuvaks edasitoimetamiseks;

c.

saaduse ja jäätmete jaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse;

d.

veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

e.

toru- ja kogujasüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud UF6 käsitlemiseks gaasilise difusiooni, tsentrifuug- või aerodünaamilistes kaskaadides;

f.

vaakumsüsteemid ja pumbad:

1.

vaakumkollektorid, vaakumkogujad või vaakumpumbad imivõimsusega 5 m3/min või rohkem;

2.

"UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest" valmistatud või nendega kaitstud vaakumpumbad, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris või

3.

vaakumsüsteemid, mis koosnevad vaakumkollektoritest, vaakumpeadest ja vaakumpumpadest ning on ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris;

g.

järgmiste omadustega UF6 mass-spektromeetrid/iooniallikad, millega võetakse jooksvalt proove UF6 gaasivoost, millel on kõik järgmised omadused:

1.

mis võimaldavad mõõta ioone massiga 320 aatommassiühikut või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 1 osa 320-st:

2.

iooniallikad, mis on valmistatud või kaitstud nikliga, nikli-vase sulamitega niklisisaldusega üle 60 massiprotsendi või nikli-kroomi sulamitega;

3.

elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad ja

4.

isotoobianalüüsiks sobiv kogumissüsteem.

0B003
Uraani konversiooniks ettenähtud tööjaam ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a.

süsteemid, mis on ette nähtud uraanimaagi kontsentraatide konversiooniks UO3-ks;

b.

süsteemid, mis on ette nähtud UO3 konversiooniks UF6-ks;

c.

süsteemid, mis on ette nähtud UO3 konversiooniks UO2-ks;

d.

süsteemid, mis on ette nähtud UO2 konversiooniks UF4-ks;

e.

süsteemid, mis on ette nähtud UF4 konversiooniks UF6-ks;

f.

süsteemid, mis on ette nähtud UF4 konversiooniks uraaniummetalliks;

g.

süsteemid, mis on ette nähtud UF6 konversiooniks UO2-ks;

h.

süsteemid, mis on ette nähtud UF6 konversiooniks UF4-ks;

i.

süsteemid, mis on ette nähtud UO2 konversiooniks UCl4-ks;

0B004
Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:

a.

järgmised süsteemid raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks:

1.

vesi-vesiniksulfiid-vahetustehased;

2.

ammoniaak-vesinik-vahetustehased;

b.

järgmised seadmed ja komponendid:

1.

vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid diameetriga 1,5 m või rohkem, mis on töövõimelised 2 MPa või kõrgemal rõhul;

2.

üheastmelised madalsurvelised (st 0,2 MPa) tsentrifugaalventilaatorid või kompressorid vesiniksulfiidgaasi (st gaasi, mis sisaldab enam kui 70 % H2S) ringluse tagamiseks, mille jõudlus on 56 m3/s või rohkem, imedes 1,8 MPa või kõrgemal rõhul, ning mille tihendid on ette nähtud taluma niisket H2S keskkonda;

3.

ammoniaak-vesinik-vahetuskolonnid kõrgusega 35 m või rohkem, diameetriga 1,5–2,5 m, mis on töövõimelised üle 15 MPa suurusel rõhul;

4.

torni siseosad, kaasa arvatud astmereaktorid, ja astmepumbad, kaasa arvatud sukelpumbad, raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil;

5.

3 MPa või suurema töörõhuga ammoniaagikrakkerid raske vee tootmiseks, kasutades ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi;

6.

infrapuna-absorptsioonanalüsaatorid, mis on võimelised jätkuvaks samaaegseks vesiniku-deuteeriumi suhte analüüsiks deuteeriumi kontsentratsioonil 90 % või rohkem;

7.

katalüütilised põletid, ammoonium-vesinik-vahetusprotsessi abil rikastatud gaasilise deuteeriumi muutmiseks raskeks veeks;

8.

täielikud raske vee parandamise süsteemid või nende kolonnid raske vee deuteeriumisisalduse muutmiseks reaktorikõlblikuks;

9.

ammoniaagi sünteesi muundurid või sünteesiüksused, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud raske vee tootmiseks, kasutades ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi.

0B005
"Tuumareaktorite" kütuseelementide tootmiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed.

Tehniline märkus

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed "tuumareaktori" kütuselementide tootmiseks hõlmavad seadmeid, mis

1.

on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjalide tootevooga või osalevad otseselt selle tootmisel või juhtimisel;

2.

hermetiseerivad tuumamaterjali kattesse;

3.

kontrollib katte terviklikkust või hermeetilisust;

4.

kontrollivad hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist või

5.

kasutatakse reaktorielementide monteerimiseks.

0B006
"Tuumareaktoris" kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.

Märkus

Punkt 0B006 hõlmab järgmist:

a.

"tuumareaktori" kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamise tehased, kaasa arvatud seadmed ja nende osad, mis otseselt juhivad kiiritatud tuumakütuse ja enamiku tuumamaterjali lõhustumissaaduste käitlemisvooge ning on tavaolukorras sellega kokkupuutes;

b.

kütuseelemendi tükeldamise või hakkimise masinad, st kaugjuhitavad seadmed, kiiritatud "tuumareaktori" kütuse agregaatide, kimpude või varraste lõikamiseks, tükeldamiseks või lõikumiseks;

c.

lahustuspaagid, kriitilisturvalised mahutid (nt väikse diameetriga, rõnga- või plaadikujulised mahutid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud "tuumareaktori" kütuse lahustamisel ja mille tööpinnad on vastupidavad kuuma ja ülimalt korrodeeriva vedeliku suhtes ning mis on kaugjuhitavalt täidetavad ja hooldatavad;

d.

lahustiekstraktorid nagu täidis- või impulsskolonnid, segamissadestusseadmed või tsentrifugaalsed kontaktorid, mis on korrosioonikindlad lämmastikhappe söövitavale mõjule ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud "loodusliku uraani", "vaesestatud uraani" või "lõhustuvate erimaterjalide" ümbertöötlemistehases;

e.

säilitus- ja ladustamisanumad, mis on spetsiaalselt projekteeritud kriitilisturvaliseks ning korrosioonikindlaks lämmastikhappe söövitavale mõjule;

Tehniline märkus

Säilitus- ja ladustamisanumatel võivad olla järgmised omadused:

1.

seinte ja sisestruktuuride booriekvivalendi väärtus on (arvutatakse kõikide koostisosade kohta, nagu on määratletud punkti 0C004 märkuses) vähemalt 2 %;

2.

silindriliste anumate diameeter ei ületa 175 mm või

3.

plaadi- või rõngakujuliste anumate laius ei ületa 75 mm.

f.

neutronmõõtmissüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks automaatsetes protsessijuhtimissüsteemides "loodusliku uraani", "vaesestatud uraani" või "lõhustuvate erimaterjalide" ümbertöötlemistehases.

0B007
Plutooniumi konversatsiooniks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed, nagu:

a.

süsteemid, mis on ette nähtud plutooniumnitraadi muutmiseks plutooniumoksiidiks;

b.

süsteemid, mis on ette nähtud metallilise plutooniumi tootmiseks.

0C
Materjalid

0C001
"Looduslik uraan", "vaesestatud uraan" või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud ühendit või ühendeid;

Märkus

Punkt 0C001 ei hõlma järgmist:

a.

"looduslik uraan" või "vaesestatud uraan", kui seda on instrumentide anduriosades neli grammi või vähem;

b.

"vaesestatud uraan", mis on spetsiaalselt valmistatud tsiviilkasutuseks järgmistel mitte-tuumaalastel eesmärkidel:

1.

kaitse,

2.

pakend;

3.

ballastid massiga kuni 100 kg;

4.

vastukaalud massiga kuni 100 kg;

c.

sulamid, mis sisaldavad alla 5 % tooriumi;

d.

tooriumi sisaldavad keraamikatooted, mis on valmistatud mitte-tuumaalastel eesmärkidel kasutamiseks.

0C002
"Lõhustuvad erimaterjalid"

Märkus

Punkt 0C002 ei hõlma kogust, milleks on neli või vähem "efektiivgrammi" instrumentide anduriosades.

0C003
Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000.

0C004
Grafiit, mille puhtuseaste on parem kui 5 miljondikku booriekvivalenti ja mille tihedus on üle 1,50 g/cm3 kasutamiseks "tuumareaktoris" 1 kg ületavas koguses.

NB!

VT KA PUNKT 1C107.

Märkus 1

Ekspordikontrolli eesmärgil teevad selle liikmesriigi, milles eksportija asub, pädevad asutused kindlaks, kas eespool olevale kirjeldusele vastava grafiidi eksport on mõeldud "tuumareaktoris" kasutamiseks.

Märkus 2

Punktis 0C004 on 'booriekvivalent' (BE) määratletud kui lisandite BEz-de summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:

 

BEZ (ppm) = CF × elemendi Z kontsentratsioon ppm-des;

Formula

 

ning σB ja σZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid.

0C005
Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid) puhtusastmega 99,9 massiprotsenti või rohkem, mille osakeste suurus mõõdetuna vastavalt USA Materjalide Katsetamise Ühingu (ASTM) standardile B330 on 10 μm või vähem ning milles osakeste jaotus suuruse järgi on väga väike.

0D
Tarkvara

0D001
"Tarkvara", mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks".

0E
Tehnoloogia

0E001
Tuumatehnoloogia märkusele vastav "tehnoloogia", mis on ette nähtud käesolevas kategoorias nimetatud kaupade "arendamiseks", "tootmiseks" või "kasutamiseks".

1. KATEGOORIA – ERIMATERJALID JA NENDEGA SEOTUD SEADMED

1A
Süsteemid, seadmed ja komponendid

1A001
Järgmised fluoritud segudest valmistatud komponendid:

a.

mansetid, tihendid, hermeetikud või kütusepõied, mis on spetsiaalselt kavandatud "õhusõidukitel" või kosmosesõidukitel kasutamiseks ning mille valmistamisel on kasutatud üle 50 massiprotsendi punktis 1C009.b või 1C009.c nimetatud materjale;

b.

ei kasutata;

c.

ei kasutata;

1A002
"Komposiit"struktuurid või -laminaadid, mis:

NB!

VT KA PUNKTID 1A202, 9A010 ja 9A110.

a.

sisaldavad orgaanilist "põhiainet", mis on valmistatud punktis 1C010.c, 1C010.d või 1C010.e nimetatud materjalidest või

b.

sisaldavad metallilist või süsinik-"põhiainet" ja mis tahes järgmist materjali:

1.

süsinikust "kiud- või niitmaterjalid", millel on kõik järgmised omadused:

a.

"erimoodul" on üle 10,15 × 106 m ja

b.

"eritõmbetugevus" on üle 17,7 × 104 m või

2.

punktis 1C010.c nimetatud materjalid.

Märkus 1:

Punkt 1A002 ei hõlma komposiitstruktuure või -laminaate, mis on valmistatud epoksüvaiguga immutatud "süsinikkiust või niitmaterjalidest", mis on ette nähtud "tsiviilõhusõiduki" tarindite või laminaatide parandamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

a.

pindala ei ületa 1 m2,

b.

pikkus ei ületa 2,5 m ja

c.

laius üle 15 mm;

Märkus 2:

Punkt 1A002 ei hõlma pooltooteid, mis on ette nähtud kasutamiseks tsiviilotstarbel:

a.

spordikaupadena,

b.

autotööstuses,

c.

tööpingitööstuses,

d.

meditsiinis.

Märkus 3:

Punkt 1A002.b.1 ei hõlma pooltooteid, mis sisaldavad maksimaalselt kahes suuruses või kahes mõõtmes põimitud niitmaterjali ning mis on spetsiaalselt ette nähtud järgmisteks kasutusteks:

a.

metalli kuumtöötlemise ahjud metalli karastamiseks;

b.

pirnikujuliste silikoonikristallide tootmise seadmed.

Märkus 4:

Punkt 1A002 ei hõlma valmistooteid, mis on kavandatud eriotstarbeks.

1A003
Mitte"sulavatest" aromaatsetest polüimiididest valmistatud kile-, lehe-, lindi- või paelakujulised tooted, millel on mis tahes järgmised omadused:

a.

paksus üle 0,254 mm või

b.

kaetud või lamineeritud süsiniku, grafiidi, metallide või magnetiliste ainetega.

Märkus:

Punkt 1A003 ei käsitle tooteid, mis on kaetud või lamineeritud vasega ja on kavandatud trükkplaatide tootmiseks.

NB!

"Sulavate" aromaatsete polüimiidide kõigi vormide kohta vt punkt 1C008.a.3.

1A004
Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole spetsiaalselt projekteeritud sõjaliseks otstarbeks:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKTID 2B351 JA 2B352.

a.

Täielikult nägu katvad maskid, filterkanistrid ja nende jaoks mõeldud saaste kõrvaldamise seadmed, mis on kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

Märkus:

Punkt 1A004.a. sisaldab mootoriga käivitatavaid õhku puhastavaid respiraatoreid (PAPR), mis on kavandatud või kohandatud kaitseks punktis 1A004.a loetletud ainete või materjalide vastu.

Tehniline märkus

Punkti 1A004.a tähenduses:

1.

täielikult nägu katvaid maske teatakse ka kui gaasimaske;

2.

filterkanistrid hõlmavad filtersalvi.

1.

"biotoimeained";

2.

"sõjaliseks kasutamiseks kohandatud" radioaktiivsed materjalid

3.

kemoründemürgid. või

4.

"mässuohje toimeained", sealhulgas:

a.

(α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798-79–8);

b.

[(2-klorofenüül) metüleen] propaandinitriil, (o-klorobensülideenmalononitriil (CS) (CAS 2698-41-1);

c.

2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532–27–4);

d.

dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257–07-8);

e.

10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit), (DM) (CAS 578–94-9);

f.

N-nonanoüülmorfoliin, (MPA) (CAS 5299-64–9).

b.

Kaitseülikonnad, -kindad ja -jalatsid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest:

1.

"biotoimeained";

2.

"sõjaliseks kasutamiseks kohandatud" radioaktiivsed materjalid või

3.

kemoründemürgid.

c.

Avastamise süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmise avastamiseks ja identifitseerimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

1.

"biotoimeained";

2.

"sõjaliseks kasutamiseks kohandatud" radioaktiivsed materjalid või

3.

kemoründemürgid.

d.

Elektroonilised seadmed, mis on kavandatud "lõhkeainete" jääkide automaatseks avastamiseks või kindlaksmääramiseks ning mis kasutavad 'lõhkeaine jälgede avastamise' tehnikaid (nt akustiline pinnalaine, ioonide liikuvusspektromeetria, diferentsiaalse liikuvuse spektromeetria, massispektromeetria).

Tehniline märkus

'Lõhkeaine jälgede avastamine' on määratletud kui suutlikkus avastada aure koguses alla 1 ppm, tahkeid aineid koguses alla 1 mg või vedelikke koguses alla 1 mg.

Märkus 1:

Punkt 1A004.d ei hõlma spetsiaalselt laboratoorseks kasutamiseks mõeldud seadmeid.

Märkus 2:

Punkt 1A004.d ei hõlma kontaktivabu läbikäidavaid turvaväravaid.

Märkus:

Punkt 1A004 ei hõlma järgmist:

a.

personaalsed radiatsioonidosimeetrid;

b.

töötervishoiu- ja tööohutusseadmed, mille konstruktsioon või funktsioonid on piiratud elanike ohutuse või tsiviiltööstusega spetsiifiliselt seotud ohtude eest kaitsmisega:

1.

allmaakaevandamine;

2.

pealmaakaevandamine;

3.

põllumajandus;

4.

farmaatsiatooted;

5.

meditsiin;

6.

veterinaaria;

7.

keskkond;

8.

jäätmekäitlus;

9.

toiduainetööstus.

Tehnilised märkused

1.

Punkt 1A004 hõlmab seadmeid ja komponente, mis on kindlaks määratud, vastavad riiklikele standarditele ja mis on muul viisil osutunud tõhusaks "sõjaliseks kasutamiseks kohandatud" radioaktiivsete materjalide, "biotoimeainete", kemoründemürkide, "simulaatorite", "mässuohje toimeainete" avastamiseks ja kaitseks nende eest, isegi kui selliseid seadmeid ja komponente kasutatakse tsiviiltööstuses, nt kaevandustes, maardlates, põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonna- ja jäätmemajanduses või toidutööstuses.

2.

'Simulaator' on aine või materjal, mida kasutatakse (keemilise või bioloogilise) mürkaine asemel väljaõppe, teadusuuringute, katsetamise või hindamise ajal.

3.

Punkti 1A004 tähenduses on 'biotoimeained' patogeenid või toksiinid, mida on eesmärgipäraselt valitud või muudetud (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamine, seadmete vigastamine või viljasaagi või keskkonna kahjustamine.

1A005
Kuulikindlad vestid ja nende komponendid:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.

Pehmed kuulikindlad vestid ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, mis ei ole valmistatud sõjaliste standardite või spetsifikatsioonide kohaselt või nendega samaväärsete eeskirjade kohaselt.

b.

Soomusplaadiga kuulikindlad vestid, mis kaitsevad ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest, III kaitseaste (NIJ 0101.06, juuli 2008 või võrreldava tasemega siseriiklik standard) või vähem.

NB!

Kuulikindlate vestide valmistamiseks kasutatavate "kiud- ja niitmaterjalide" kohta vt punkt 1C010.

Märkus 1:

Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kasutajal kaasas isiklikuks kasutamiseks.

Märkus 2:

Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid frontaalset kaitset mittesõjaliste lõhkeseadeldiste kildude ja plahvatuse eest.

Märkus 3:

Punkt 1A005 ei hõlma kuulikindlaid veste, mis on kavandatud pakkuma vaid kaitset noa, piigi, nõela või tömbi esemega tekitatava trauma eest.

1A006
Järgmine spetsiaalselt isetehtud lõhkekehade kõrvaldamiseks kavandatud või kohandatud varustus ja spetsiaalselt sellele ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.

kaugjuhitavad sõidukid;

b.

'disruptorid'.

Tehniline märkus

'Disruptorid' on seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud lõhkekeha toimimise takistamiseks ja mis sel eesmärgil paiskavad välja vedelaid, tahkeid või purunevaid lendkehi.

Märkus:

Punkt 1A006 ei hõlma varustust, mida selle kasutaja endaga kaasas kannab.

1A007
Varustus ja seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud elektri abil laenguid ja "suure siseenergiaga materjali" sisaldavaid kehi lõhkama:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI JA PUNKTID 3A229 JA 3A232.

a.

lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemid, mis on ette nähtud punktis 1A007.b nimetatud detonaatorite käivitamiseks;

b.

elektriliselt juhitavad lõhkeaine detonaatorid:

1.

lõhkamissild (EB),

2.

lõhkamissilla juhtmed (EBW),

3.

lööksütik,

4.

plahvatava lehtmetalliga detonaator (EFI).

Tehnilised märkused

1.

Sõna "detonaator" asemel kasutatakse mõnikord sõna "initsiaator".

2.

Kõik punktis 1A007.b nimetatud detonaatorid kasutavad väikest elektrijuhti (silda, sillajuhtmeid või õhukest lehtmetalli), mis plahvatusega vaporiseeruvad, kui neid läbib kiire kõrgvoolu impulss. Muude detonaatorite kui lööksütiku puhul vallandab plahvatav elektrijuht keemilise detonatsiooni elektrit juhtivas ja väga plahvatusohtlikus materjalis, nt PETN (pentaerütritooltetranitraat). Lööksütiku puhul paiskab elektrijuhi plahvatuslik vaporisatsioon lööknõela teisele poole tühimikku ning lööknõela põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnede mudelite puhul paisatakse lööknõel magnetvälja abil. Plahvatava lehtmetalliga detonaator võib tähendada nii EB-detonaatorit kui lööksütikuga detonaatorit.

1A008
Järgmised laengud, seadmed ja komponendid:

a.

'vormitud laengud' e 'suundlaengud', millel on kõik järgmised omadused:

1.

lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 90 g ja

2.

välise kesta läbimõõt on 75 mm või rohkem;

b.

lineaarse kujuga lõikelaengud ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

lõhkelaeng on suurem kui 40 g/m ja

2.

laius 10 mm või rohkem;

c.

lõhkenöör, mille lõhkelaeng on suurem kui 64 g/m;

d.

punktis 1A008.b nimetamata lõike- ja katkestamisseadmed, mille lõhkeaine puhaskogus (NEQ) on suurem kui 3,5 kg.

Tehniline märkus

'Vormitud laengud' e 'suundlaengud' on lõhkelaengud, millele on antud plahvatuse mõju suunav kuju.

1A102
Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis 9A004 nimetatud kanderakettides või punktis 9A104 nimetatud sondrakettides.

1A202
Komposiitstruktuurid, muud kui punktis 1A002 nimetatud, torude kujul, millel on järgmised omadused:

NB!

VT KA PUNKTID 9A010 ja 9A110.

a.

sisediameeter 75–400 mm ja ja

b.

valmistatud punktides 1C010.a või 1C010.b või punktis 1C210.a nimetatud "kiud- või niitmaterjalist" või punktis 1C210.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist.

1A225
Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku isotoopidevahetusreaktsiooni aktiveerimiseks vesiniku ja vee vahel, triitiumi tagasisaamiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

1A226
Spetsiaalsed topendid, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.

valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud, ja

b.

kavandatud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides.

1A227
Kõrgtihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:

a.

(kiirgusvaba) 'külm piirkond' on suurem kui 0,09 m2;

b.

tihedus on üle 3 g/cm3 ja

c.

paksus on 100 mm või rohkem.

Tehniline märkus

Punktis 1A227 tähendab 'külm piirkond' akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.

1B
Testimis-, kontrolli- ja tootmisseadmed

1B001
Järgmised seadmed punktis 1A002 nimetatud "komposiit"struktuuride või -laminaatide või punktis 1C010 nimetatud "kiud- või niitmaterjali" tootmiseks või kontrollimiseks ning nende jaoks ette nähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB!

VT KA PUNKTID 1B101 JA 1B201.

a.

elementaarkiu poolimispingid, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama 'primaar-servopositsioneerimis'telje (primary servo positioning axes) suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud "komposiit"struktuuride või -laminaatide tootmiseks "kiud- või niitmaterjalidest";

b.

'lintimispingid', mille liikumine lindi positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud viie või enama 'primaar-servopositsioneerimis'telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud "komposiitsete" õhusõiduki plaanerite või 'rakettmürskude' tarindite tootmiseks;

Märkus:

Punktis 1B001.b tähendab 'rakettmürsk' terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme.

Tehniline märkus

Punkti 1B001.b. tähenduses on 'lintimispinkide' abil võimalik paigaldada üks või mitu 'kiuriba', mille laius on suurem kui 25 mm ja väiksem kui 305 mm või sellega võrdne ning lõigata ja taasalustada paigaldamise ajal individuaalsete 'kiuribade' kihtide paigaldamist.

c.

mitmesuunalised ja -dimensioonilised kudumisteljed või põimimispingid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude kudumiseks, põimimiseks või punumiseks "komposiit"struktuuride jaoks ning nende adapterid ja ümberseadistamise komplektid;

Tehniline märkus

Punkti 1B001.c tähenduses hõlmab põimimine kudumist.

d.

järgmised spetsiaalselt armeerimiskiudude tootmiseks ettenähtud või kohandatud seadmed:

1.

seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, raion, pigi või polükarbosilaan) muutmiseks süsinikkiududeks või ränikarbiidkiududeks, kaasa arvatud eriseadmed kiudude pingutamiseks kuumutamise jooksul;

2.

seadmed kuumutatud kiudsubstraatide katmiseks elementide või ühenditega keemilise aursadestamise abil ränikarbiidkiudude tootmiseks;

3.

seadmed kuumuskindla portselani (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

4.

seadmed lähteaineks olevate alumiiniumisisaldusega kiudude muutmiseks termotöötlemisel alumiiniumoksiidkiududeks;

e.

seadmed punktis 1C010.e nimetatud prepregmaterjalide tootmiseks kuumsulatusmeetodil;

f.

spetsiaalsed "komposiit"materjalide jaoks kavandatud mittepurustavad kontrollseadmed:

1.

röntgentomograafiasüsteemid defektide kolmemõõtmeliseks otsinguks;

2.

arvjuhitavad ultrahelikatseseadmed, mille positsioneerimissaatjate või -vastuvõtjate liikumisi koordineeritakse ja programmeeritakse samaaegselt nelja või enama telje suhtes, et jälgida kontrollitava komponendi kolmemõõtmelisi kontuure;

g.

'köisikupaigalduspingid', mille liikumine köisiku positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama 'primaar-servopositsioneerimis'telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud "komposiitsete" õhusõidukite või 'rakettmürskude' tarindite tootmiseks.

Tehniline märkus

Punkti 1B001.g. tähenduses on 'köisikupaigalduspinkide' abil võimalik paigutada üht või enamat 'kiuriba', mille laius on võrdne või väiksem kui 25 mm, ja lõigata ja taasalustada paigaldamise ajal individuaalsete 'kiuribade' kihtide paigaldamist.

Tehniline märkus

1.

Punkti 1B001.c tähenduses hoiavad 'primaar-servopositsioneerimis'teljed arvutiprogrammi juhtimisel tööorgani (nn pea) ruumilist asendit töödeldava detaili suhtes õiges asendis ja suunas, et saavutada soovitud protsess.

2.

Punktis 1B001 tähenduses on 'kiuriba' üks pideva laiusega täielikult või osaliselt vaiguga immutatud lint, köis või kiud.

1B002
Seadmed, mis on ette nähtud metallisulamite, metallisulamipulbrite või legeeritud materjalide tootmiseks ja saastumise vältimiseks ning kavandatud punktis 1C002.c.2 nimetatud protsessides kasutamiseks.

NB!

VT KA PUNKT 1B102.

1B003
Spetsiaalselt titaani, alumiiniumi või nende sulamite "üliplastseks vormimiseks" või "difusioonkeevitamiseks" ettenähtud tööriistad, stantsid, vormid ja rakised mis tahes järgmiste toodete valmistamiseks:

a.

õhusõidukite plaanerite või kosmosesõidukite tarindid;

b.

"õhusõidukite" või kosmosesõidukite mootorid või

c.

komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis 1B003.a nimetatud tarindite või punktis 1B003.b nimetatud mootorite jaoks.

1B101
Muud kui punktis 1B001 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurkomposiitide "tootmiseks", ja nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB!

VT KA PUNKT 1B201.

Märkus:

Punktis 1B101 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või kleepimiseks.

a.

elementaarkiu poolimispingid või kiupaigaldusseadmed, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks kiud- või niitmaterjalidest, ning koordineerimise ja programmeerimise juhtseadmed;

b.

lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritavad ja programmeeritavad kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitsete õhusõiduki plaanerite või "rakettmürskude" tarindite tootmiseks;

c.

järgmised "kiud- või niitmaterjalide" "tootmiseks" kavandatud või seadistatud seadmed:

1.

seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, raion või polükarbosilaan) muutmiseks, kaasa arvatud spetsiaalne varustus kiudude pingutamiseks kuumutamise jooksul;

2.

kuumutatud kiudsubstraatidele elementide või ühendite aursadestamise seadmed;

3.

seadmed kuumuskindla portselani (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

d.

seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kiudude pinnatöötluseks või punktis 9C110 nimetatud prepregmaterjalide ja eelvormide tootmiseks.

Märkus:

Punktis 1B101.d nimetatud seadmete hulka kuuluvad rullid, venitus-, pindamis- ja lõikeseadmed ning matriitsid.

1B102
Muud kui punktis 1B002 nimetatud metallipulbri "tootmisseadmed" ja järgmised komponendid:

NB!

VT KA PUNKT 1B115.b.

a.

metallipulbri "tootmisseadmed", mida saab kasutada punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111.a.1, 1C111.a.2 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sfääriliste, kerajate või atomiseeritud materjalide "tootmiseks" kontrollitavas keskkonnas;

b.

spetsiaalselt kavandatud punktis 1B002 või 1B102.a nimetatud "tootmisseadmed".

Märkus:

Punkt 1B102 hõlmab järgmist:

a.

plasmageneraatorid (kõrgsageduslik kaarleek), mida kasutatakse pihustatud või sfääriliste metallipulbrite saamiseks argoon-vesi keskkonnas teostatava menetlusega;

b.

elektrilahendusseadmed, mida kasutatakse pihustatud või sfääriliste metallipulbrite saamiseks argoon-vesi keskkonnas teostatava menetlusega;

c.

seadmed, mida kasutatakse sfääriliste alumiiniumipulbrite "tootmiseks", pihustades sulametalli inertsesse keskkonda (nt lämmastik).

1B115
Muud kui punktis 1B002 või 1B102 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:

a.

"tootmisseadmed" punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud vedelate raketikütuste või raketikütuse koostisosade "tootmiseks", käitlemiseks või heakskiidukatseteks;

b.

"tootmisseadmed" punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tahkete raketikütuste või raketikütuse koostisosade "tootmiseks", käitlemiseks, segamiseks, tahkestamiseks, valuks, pressimiseks, töötlemiseks, ekstrusiooniks või heakskiidukatseteks.

Märkus:

Punkt 1B115.b ei hõlma perioodilisi segisteid, pidevsegisteid ega paiskveskeid. Perioodiliste segistite, pidevsegistite ja paiskveskite kontrolli kohta vt punktid 1B117, 1B118 ja 1B119.

Märkus 1:

Sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmete kohta vaata sõjaliste kaupade nimekirja.

Märkus 2:

Punkt 1B115 ei hõlma boorkarbiidi tootmise, käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid.

1B116
Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüütiliselt saadud materjalide tootmiseks, mis on moodustunud valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 573 K (1 300 °C) kuni 3 173 K (2 900 °C), rõhul 130 Pa – 20 kPa.

1B117
Perioodilised segistid segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa võimalusega reguleerida segamiskambri temperatuuri, millel on kõik järgmised omadused:

a.

kogumaht 110 liitrit ja rohkem ja ja

b.

vähemalt üks ekstsentriline 'segamis-/sõtkumisvõll'.

Märkus:

Punktis 1B117.b ei viidata mõistega 'segamis-/sõtkumisvõll' deaglomeraatoritele ega nugaspindlitele.

1B118
Pidevsegistid segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13,326 kPa reguleeritava temperatuuriga segamiskambris, millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

a.

kaks või rohkem segamis-/sõtkumisvõlli või

b.

üks pöörlev võnkliikuv võll, millel on sõtkumishambad/-sõrmed nii võllil kui ka segamiskambri seinte siseküljel.

1B119
Paiskveskid punktis 1C011.a, 1C011.b, 1C111 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.

1B201
Elementaarkiu poolimispingid, muud kui punktis 1B001 või 1B101 nimetatud, ja nendega seotud seadmed:

a.

elementaarkiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes;

2.

mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks "kiud- või niitmaterjalidest" ja

3.

mis võimaldavad 75–650 mm sisediameetriga ja 300 mm pikkuste või pikemate silindriliste torude mähkimist;

b.

punktis 1B201.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed;

c.

punktis 1B201.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide täpsustornid.

1B225
Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks, mille tootmisvõimsus on enam kui 250 g fluori tunnis.

1B226
Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolu 50 mA või rohkem.

Märkus:

Punkt 1B226 hõlmab separaatoreid:

a.

mis võimaldavad rikastada stabiilseid isotoope;

b.

millel nii iooniallikad kui ka kollektorid võivad asuda kas magnetväljas või väljaspool magnetvälja.

1B228
Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

ette nähtud tööks temperatuuril 35 K (– 238 °C) või vähem;

b.

ette nähtud tööks siserõhul 0,5–5 MPa;

c.

valmistatud:

1.

vähese väävlisisaldusega 300-seeria roostevabast terasest, mille austeniitse tera suurus on 5 või suurem ASTMi (või samaväärse standardi) järgi, või

2.

samalaadsetest ülimadalat temperatuuri ja H2 keskkonda taluvatest materjalidest ja

d.

sisediameetriga 30 cm või rohkem ning tegeliku pikkusega 4 m või üle selle.

Tehniline märkus

Punktis 1B228 tähendab 'efektiivpikkus' täitematerjali aktiivkõrgust täitekolonnis või sisekontaktorplaatide aktiivkõrgust plaatkolonnis.

1B229
Järgmised vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid ja nende 'sisekontaktorid':

NB!

Spetsiaalselt raske vee tootmiseks kavandatud või valmistatud kolonnide kohta vt punkt 0B004.

a.

vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

võivad töötada rõhul 2 MPa või rohkem,

2.

on valmistatud süsinikterasest, mille austeniitse tera suurus on 5 või suurem ASTMi (või samaväärse standardi) järgi, ja

3.

on diameetriga 1,8 m või rohkem;

b.

punktis 1B229.a määratletud vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnide jaoks ettenähtud 'sisekontaktorid'.

Tehniline märkus

Kolonnide 'sisekontaktoriteks' on segmenditud taldrikud efektiivdiameetriga 1,8 m või rohkem, mis on konstrueeritud hõlbustama vastuvoolukontakti ning on valmistatud roostevabast terasest süsinikusisaldusega 0,03 % või vähem. Need võivad olla sõeltaldrikud, ventiiltaldrikud, kellakujulised või turbovõretaldrikud.

1B230
Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:

a.

õhutihedad (st hermeetiliselt suletud),

b.

tootlikkus 8,5 m3/h või rohkem ja

c.

üks järgmistest omadustest:

1.

kontsentreeritud kaaliumamiidilahuste (1 %-lise või suurema kontsentratsiooniga) jaoks on töörõhk 1,5–60 MPa või

2.

lahjendatud kaaliumamiidilahuste (alla 1 %-lise kontsentratsiooniga) jaoks on töörõhk 20–60 MPa.

1B231
Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a.

tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks;

b.

järgmised seadmed triitiumi tootmise rajatiste või tehaste jaoks:

1.

vesinik- või heeliumijahutusmoodulid jahutusvõimega 23 K (– 250 °C) või sellest madalamale ning soojusärastamisvõimega 150 W või rohkem;

2.

vesiniku isotoopide kogumise ja puhastamise süsteemid, mis koguvad ja puhastavad metallhüdriidide keskkonnas.

1B232
Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:

a.

projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril 35 K (– 238 °C) või madalamal ja

b.

projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus on 1 000 kg/h või rohkem.

1B233
Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning süsteemid ja seadmed nende jaoks:

a.

rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks;

b.

liitiumi-elavhõbeda amalgaamprotsessil põhinevad liitiumi isotoopide eraldusseadmed järgmiselt:

1.

täidetud vedelik-vedelik-vahetuskolonnid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumamalgaamidele;

2.

elavhõbeda või liitiumamalgaami pumbad;

3.

liitiumamalgaami elektrolüüsikambrid;

4.

aurustid kontsentreeritud liitiumhüdroksiidilahuste jaoks;

c.

ioonivahetussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide ja selle komponentide eraldamiseks;

d.

keemilise vahetuse süsteemid (kus kasutatakse krooneetreid, krüptande või lariaateetreid), mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumi isotoopide ja selle komponentide eraldamiseks.

1B234
Brisantlõhkeainet sisaldavad mahutid, kambrid, konteinerid ja muud sarnased kogumisseadmed, mis on projekteeritud brisantlõhkeainete või -seadmete katsetamiseks ja millel mõlemal on järgmised omadused:

NB!

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRI.

a.

on kavandatud selliselt, et sisaldavad täies ulatuses lõhkeainet koguses, mis on võrdne 2 kg trinitrotolueeniga (TNT) või on sellest suurem ja

b.

neil on konstruktsioonielemendid või funktsioonid, mis võimaldavad diagnostilise või mõõtmisalase teabe edastamist reaalajas või hilinemisega.

1C
Materjalid

Tehniline märkus

Metallid ja sulamid:

Kui ei ole sätestatud teisti, kuuluvad punktides 1C001–1C012 käsitletud mõistete 'metall' ja 'sulam' alla järgmised metallid ja sulamid töötlemata ja pooltöödeldud kujul:

 

töötlemata kujul:

anoodid, kuulid, varbmaterjalid (kaasa arvatud sarrusvarvad ja traadi varbtoorikud), valutoorikud, pangad, bluumid, briketid, kamakad, katoodid, kristallid, kuubikud, pooljuhtmaterjalide toorikkristallid, terad, graanulid, kangid, känkrad, tabletid, toormetalli plokid, pulbrid, helmed, haavlid, slääbid e valtsplaadid, toorikud, käsnmetallid, latid;

 

pooltöödeldud kujul (pinnatud või pindamata, kaetud teisest metallist kihiga (metallitud), puuritud või augustatud):

a.

survetöödeldud või töödeldud materjalid, mida on valtsitud, tõmmatud, ekstrudeeritud, sepistatud, vormpressitud, pressitud, sõmerdatud, pihustatud ja jahvatatud, nagu: nurkmetall, karpmetall, ringmetall, kettad, tolm, helbed, fooliumid ning õhuke lehtmetall, sepis, plaat, pulber, pressitud ja stantsitud esemed, lindid, rõngad, vardad (sh katmata keevituselektroodid, traadi varbtoorikud ja valtstraat), profiilid, vormid, plekid (lehtmetall), laastud, torud (sh ümartorud, kandilised torud ning mis tahes ristlõikega õõnesmaterjalid), tõmmatud või ekstrudeeritud traat;

b.

valumaterjalid, mis on saadud valu valamisel mulda, matriitsi, metallist, kipsist või muudest materjalidest vormidesse, kaasa arvatud survevalu, paagutatud kujul ning pulbermetallurgia abil valmistatud kujul.

Kontrolli eesmärki ei tohi kahjustada selliste mitteloetletud materjalide eksport, mida väidetakse olevat lõpptooted, kuid mis tegelikult on töötlemata või pooltöödeldud.

1C001
Materjalid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks elektromagnetlainete neelajatena, või omajuhtivuslikud polümeerid:

NB!

VT KA PUNKT 1C101.

a.

Materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 2 × 108 Hz kuni 3 × 1012 Hz;

Märkus 1:

Punkt 1C001.a. ei hõlma järgmist:

a.

naturaalsetest või sünteetilistest kiududest kokkuseatud karvtüüpi neelajad, mittemagnetilise koormusega neeldumise tekitamiseks;

b.

neelajad, milles ei esine magnetilisi kadusid ning mille kohtamispind ei ole kujult tasane, hõlmates püramiide, koonuseid, kiile ning keerdunud pindu;

c.

tasapinnalised neelajad, millel on kõik järgmised omadused:

1.

valmistatud järgmistest materjalidest:

a.

süsiniktäitega (painduvad või paindumatud) vahtplastikud, või orgaanilised materjalid, sh sideained, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 5 %-lise kaja sagedusribas, mis ulatub üle ± 15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 450 K (177 °C), või

b.

keraamilised materjalid, mis annavad metalliga võrreldes enam kui 20 %lise kaja sagedusribas, mis ulatub üle 15 % pealelangeva energia kesksagedusest ning mis ei talu temperatuuri üle 800 K (527 °C);

Tehniline märkus

Neeldumiskatse proovid punkti 1C001.a. kohta. Märkus: märkuse 1.c.1 puhul peavad neeldumise proovikehad olema ruudukujulised, küljepikkusega vähemalt viis kesksageduse lainepikkust, ning asetatud kiirgava elemendi kaugvälja.

2.

tõmbetugevus väiksem kui 7 × 106 N/m2 ja

3.

survetugevus väiksem kui 14 × 106 N/m2;

d.

paagutatud ferriidist valmistatud tasapinnalised neelajad, millel on kõik järgmised omadused:

1.

erikaal on üle 4,4 ja

2.

maksimaalne töötemperatuur on 548 K (275 °C);

Märkus 2:

Mitte miski punkti 1C001.a märkuses 1 ei vabasta värvis sisalduvaid neeldumisotstarbelisi magnetilisi materjale.

b.

Materjalid, mis neelavad sagedusi vahemikus 1,5 × 1014 Hz kuni 3,7 × 1014 Hz ega ole läbipaistvad nähtavale valgusele;

Märkus:

Punkt 1C001.b. ei hõlma materjale, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud rakendamiseks järgmisel viisil:

a.

polümeeride "laser"märgistamine või

b.

polümeeride "laser"keevitamine.

c.

Omajuhtivusega polümeersed materjalid, mille 'elektriline mahtjuhtivus' ületab 10 000 S/m (siimensit meetri kohta) või mille 'kiht-/pindtakistus' on vähem kui 100 oomi/m2 ning mis põhinevad mis tahes järgmisel polümeeril:

1.

polüaniliin;

2.

polüpürrool;

3.

polütiofeen;

4.

polüfenüleenvinüleen või

5.

polütienüleenvinüleen.

Märkus:

Punkt 1C001.c. ei hõlma vedelal kujul olevaid materjale.

Tehniline märkus

'Elektriline mahtjuhtivus' ning 'kiht-/pindjuhtivus' tuleb määrata kas ASTM D-257 või vastava riigisisese standardi alusel.

1C002
Metallisulamid, pulbrid metallisulamitest ja legeeritud materjalid:

NB!

VT KA PUNKT 1C202.

Märkus:

Punkt 1C002 ei hõlma põhimiku katmiseks ettenähtud metallisulameid, metallisulamipulbreid ega sulandunud materjale.

Tehnilised märkused

1.

Punktis 1C002 nimetatud metallisulamid on need, milles mainitud metalli sisaldus protsentuaalselt (massiprotsent) sulamis on suurem kui mis tahes teisel elemendil.

2.

'Pingetaluvusaega purunemiseni' tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-139 või vastavale riigisisesele standardile.

3.

'Väsimisaeg vähetsüklilise väsitamise' korral tuleb mõõta vastavalt ASTMi standardile E-606 "Recommended Practice for Constant-Amplitude Low-Cycle Fatigue Testing" (tööjuhend konstantse amplituudiga vähetsüklilise väsimuse katsetamiseks) või vastavale riigisisesele standardile. Katsetamine peab toimuma teljesuunaliselt keskmise pingesuhtega 1 ning pingekontsentratsiooniteguriga (Kt) 1. Keskmine pinge on defineeritud kui maksimaalse ja minimaalse pinge vahe, jagatuna maksimaalse pinge väärtusega.

a.

Järgmised aluminiidid:

1.

nikkelaluminiidid, mis sisaldavad vähemalt 15 massiprotsenti, kuid mitte üle 38 massiprotsendi alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

2.

titaanaluminiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem alumiiniumi ja lisaks vähemalt veel ühte legeerelementi;

b.

järgmised metallisulamid, mis on valmistatud punktis 1C002.c nimetatud pulbrist või pulbrilisest materjalist:

1.

niklisulamid, millel on kas:

a.

'pingetaluvusaeg purunemiseni' 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 923 K (650 °C) ning pingel 676 MPa või

b.

'väsimisaeg vähetsüklilisel väsitamisel' 10 000 tsüklit või rohkem temperatuuril 823 K (550 °C) ja maksimaalsel pingel 1 095 MPa;

2.

nioobiumisulamid, millel on kas:

a.

'pingetaluvusaeg purunemiseni' 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 1 073 K (800 °C) ning pingel 400 MPa või

b.

'väsimisaeg vähetsüklilisel väsitamisel' 10 000 tsüklit või rohkem temperatuuril 973 K (700 °C) ja maksimaalsel pingel 700 MPa;

3.

titaanisulamid, millel on kas:

a.

'pingetaluvusaeg purunemiseni' 10 000 tundi või rohkem temperatuuril 723 K (450 °C) ning pingel 200 MPa või

b.

'väsimisaeg vähetsüklilisel väsitamisel' 10 000 tsüklit või rohkem temperatuuril 723 K (450 °C) ja maksimaalsel pingel 400 MPa;

4.

alumiiniumisulamid tõmbetugevusega:

a.

240 MPa või rohkem temperatuuril 473 K (200 °C) või

b.

415 MPa või rohkem temperatuuril 298 K (25 °C)

5.

magneesiumisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

tõmbetugevus 345 MPa või rohkem ja

b.

korrosioonikiirus vähem kui 1 mm aastas 3 %-lises naatriumkloriidi vesilahuses mõõdetuna vastavuses ASTMi standardile G-31 või vastavale riigisisesele standardile;

c.

metallisulamipulber või pulbriline materjal, millel on kõik järgmised omadused:

1.

see on valmistatud ühest järgmistest segusüsteemidest:

Tehniline märkus

X tähistab järgmistes valemites üht või enamat legeerelementi.

a.

niklisulamid (Ni-Al-X, Ni-X-Al), mis sobivad turbiinmootorite detailidele ja komponentidele, st vähem kui 3 (valmistamisprotsessis lisatud) läbimõõdult suurema kui 100 μm mittemetalse osakesega 109 sulamiosakese kohta;

b.

nioobiumisulamid (Nb-Al-X või Nb-X-Al, Nb-Si-X, või Nb-X-Si, Nb-Ti-X või Nb-X-Ti);

c.

titaanisulamid (Ti-Al-X või Ti-X-Al);

d.

alumiiniumisulamid (Al-Mg-X või Al-X-Mg, Al-Zn-X või Al-X-Zn, Al-Fe-X või Al-X-Fe) või

e.

magneesiumisulamid (Mg-Al-X või Mg-X-Al);

2.

see on valmistatud kontrollitavas keskkonnas mis tahes järgmise protsessi abil:

a.

"vaakumpulverisatsioon",

b.

"gaaspulverisatsioon",

c.

"rotatsioonpulverisatsioon",

d.

"lamepulbri tootmine sulametallist";

e.

"sulandi ketramine" ja "peenestamine",

f.

"sulandi eraldamine" ja "peenestamine",

g.

"mehaaniline legeerimine" või

h.

"plasma pulverisatsioon" ja

3.

see võib moodustada punktis 1C002.a või 1C002.b nimetatud materjale;

d.

lähtematerjalid, millel on kõik järgmised omadused:

1.

valmistatud punktis 1C002.c.1 nimetatud segusüsteemidest;

2.

mittepeenestatud helveste, ribade või peente varbade kujul ja

3.

valmistatud kontrollitavas keskkonnas mis tahes järgmise protsessiga:

a.

"lamepulbri tootmine sulametallist";

b.

"sulandi ketramine" või

c.

"sulandi eraldamine".

1C003
Igat tüüpi ja mis tahes kujul esinevad magnetilised metallid, millel on mõni järgmistest omadustest:

a.

suhteline algne magnetiline läbitavus 120 000 või rohkem ja paksus 0,05 mm või vähem;

Tehniline märkus

Suhtelise algse magnetilise läbitavuse mõõtmine peab olema teostatud täielikult lõõmutatud materjalidega.

b.

magnetostriktiivsed sulamid, millel on mõni järgmistest omadustest:

1.

magnetostriktiivne küllastus rohkem kui 5 × 10– 4 või

2.

magnetomehaaniline sidestustegur (k) üle 0,8 või

c.

amorfsed või 'nanokristallilised' sulamiliistakud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

koostis, mis sisaldab vähemalt 75 massiprotsenti rauda, koobaltit või niklit;

2.

magnetilise induktsiooni küllastus (Bs 1,6 T või rohkem ja ja

3.

millel on mis tahes järgmine omadus:

a.

liistaku paksus 0,02 mm või vähem või

b.

elektriline eritakistus 2 × 10– 4 oomi/cm või rohkem.

Tehniline märkus

Punktis 1C003.c nimetatud 'nanokristallilised' materjalid on sellised materjalid, mille röntgendifraktsiooni abil määratud tera suurus on 50 nm või vähem.

1C004
Raua, nikli või vase baasil "põhiainega" uraantitaani- või volframisulamid, millel on kõik järgmised omadused:

a.

tihedus üle 17,5 g/cm3;

b.

elastsuspiir üle 880 MPa;

c.

tõmbetugevus üle 1 270 MPa ja

d.

suhteline pikenemine üle 8 %.

1C005
"Ülijuhtivad" "komposiit"juhtmed, pikkusega üle 100 m või massiga üle 100 g:

a.

"ülijuhtivad" "komposiit"juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast nioobium-titaan'kiust', ning millel on kõik järgmised omadused:

1.

asetatud muudesse "põhiainetesse" kui vask või vase baasil segude "põhiaine" ja

2.

ristlõikepindalaga vähem kui 0,28 × 10– 4 mm2(väiksem kui 6 μm diameetriga ümarkiud);

b.

"ülijuhtivad" "komposiit"juhtmed, mis koosnevad ühest või enamast "ülijuhtivast" 'kiust', muud kui nioobium-titaankiud, ning millel on kõik järgmised omadused:

1.

"kriitiline temperatuur" magnetilise induktsiooni puudumise korral on üle 9,85 K (– 263,31 °C) ja

2.

säilitab "ülijuhtiva" oleku temperatuuril 4,2 K (– 268,96 °C) asetatuna voolujuhi pikitelje suhtes mistahes ristiolevas suunas orienteeritud magnetvälja ja mis vastab magnetilisele induktsioonile väärtusega 12 T kriitilise voolutihedusega 1 750 A/mm2 voolujuhi kogu ristlõike ulatuses;

c.

"ülijuhtivad" "komposiit"juhtmed, mis koosnevad ühest või mitmest "ülijuhtivast" 'kiust', säilitavad "ülijuhtivuse" temperatuuril üle 115 K (– 158,16 °C).

Tehniline märkus

Punktis 1C005 nimetatud 'kiud' võivad esineda traadi, silindri, kile, lindi või paela kujul.

1C006
Vedelikud ja määrdeained:

a.

ei kasutata;

b.

"määrdeained", mis sisaldavad oluliste koostisosadena mis tahes järgmist elementi:

1.

fenüleen- või alküülfenüleeneetrid või tioeetrid või nende segud, mis sisaldavad rohkem kui kaht eetri või tioeetri funktsiooni või nende segusid, või

2.

fluoritud silikoonvedelikud, mille kinemaatiline viskoossus on temperatuuril 298 K (25 °C) väiksem kui 5 000 mm2/s (5 000 sentistooksi);

c.

summutus- ja flotovedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

puhtusaste üle 99,8 %;

2.

sisaldab 100 ml kohta vähem kui 25 osakest suurusega 200 μm või rohkem ja

3.

koosneb vähemalt 85 % ulatuses mis tahes järgmisest elemendist:

a.

dibromotetrafluoroetaan (CAS 25497-30-7, 124-73-2, 27336-23-8),

b.

polüklorotrifluoroetüleen (üksnes õli- ja vahalaadsed modifikatsioonid) või

c.

polübromotrifluoroetüleen;

d.

fluorosüsivesinikel põhinevad elektroonika jahutusvedelikud, millel on kõik järgmised omadused:

1.

sisaldavad 85 massiprotsenti või enam mis tahes järgmist ühendit või nende segu:

a.

perfluoropolüalküüleeter-triasiinide või perfluoroalifaatsete eetrite monomeersed vormid,

b.

perfluoroalküülamiinid,

c.

perfluorotsükloalkaanid või

d.

perfluoroalkaanid;

2.

tihedus 1,5 g/ml või rohkem mõõdetuna temperatuuril 298 K (25 °C);

3.

temperatuuril 273 K (0 °C) vedelas olekus ja

4.

sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem fluori;

Märkus:

Punkt 1C006.d. ei hõlma materjale, mis on määratletud ja pakendatud meditsiiniliste toodetena.

1C007
Keraamilised pulbrid, mitte"komposiitsed" keraamilised materjalid, keraamilised "põhiaine" "komposiit"materjalid ja nende lähteained:

NB!

VT KA PUNKT 1C107.

a.

titaani liht- või kompleksboriidide keraamilised pulbrid, mille metalliliste lisandite hulk (v.a kavatsetult lisatud lisandid) on väiksem kui 5 000 ppm ning osakeste keskmine suurus ei ületa 5 μm ja kuni 10 % osakeste suurus ei ületa 10 μm;

b.

mitte"komposiitsed" keraamilised materjalid töötlemata või pooltöödeldud kujul, mis koosnevad titaanboriididest tihedusega 98 % või rohkem teoreetilisest tihedusest;

Märkus:

Punkt 1C007.b ei hõlma abrasiive.

c.

keraamika-keraamika-"komposiit" materjalid klaas- või oksiid-"põhiainega", mis on armeeritud kiududega, millel on kõik järgmised omadused:

1.

valmistatud mõnest järgmistest materjalidest:

a.

Si-N;

b.

Si-C;

c.

Si-Al-O-N või

d.

Si-O-N ja

2.

"eritõmbetugevusega" üle 12,7 × 103 m;

d.

keraamika-keraamika-"komposiit"materjalid, pideva metallfaasiga või mitte, mis liidavad osakesi, niitkristalle või kiude, milles räni, tsirkooniumi või boori karbiidid või nitriidid moodustavad "põhiaine";

e.

lähteained (nt spetsiaalsed polümeersed või metallorgaanilised ühendid) punktis 1C007.c nimetatud materjalide mõne faasi või faaside tootmiseks:

1.

polüdiorganosilaanid (ränikarbiidi tootmiseks),

2.

polüsilatsaanid (räninitriidi tootmiseks),

3.

polükarbosilatsaanid (räni-, süsinik- ja lämmastikkomponentidega keraamika tootmiseks);

f.

keraamika-keraamika "komposiit"materjalid oksiid- või klaas-"põhiainega", mis on armeeritud mis tahes järgmistest süsteemidest saadud pidevkiududega:

1.

Al2O3 (CAS 1344-28-1); või

2.

Si-C-N.

Märkus:

Punkt 1C007.f ei hõlma "komposiite", mis sisaldavad nendest süsteemidest kiude kiu tõmbetugevusega alla 700 MPa temperatuuril 1 273 K (1 000 °C) või kiudu tõmbe-roome-vastupanuga rohkem kui 1 % roomedeformatsiooni 100 MPa koormusel, 1 273 K (1 000 °C) temperatuuril 100 tunni kestel.

1C008
Mittefluoritud polümeersed ained:

a.

järgmised imiidid:

1.

bismaleimiidid;

2.

aromaatsed polüamidoimiidid (PAI), mille 'klaasistumistemperatuur (Tg)' on üle 563 K (290 °C);

3.

aromaatsed polüimiidid, mille 'klaasistumistemperatuur (Tg)' on üle 505 K (232 °C);

4.

aromaatsed polüeeterimiidid, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on üle 563 K (290 °C);

Märkus:

Punkt 1C008.a. hõlmab "sulavaid" vedelas või tahkes olekus aineid, sealhulgas vaike, pulbreid, tablette, kilet, lehti, linte või paelu.

NB!

Kile-, lehe-, lindi- või paelakujulises vormis esinevate mitte"sulavate" aromaatsete polüimiidide kohta vt punkt 1A003.

b.

ei kasutata;

c.

ei kasutata;

d.

polüarüleenketoonid;

e.

polüarüleensulfiidid, mille arüleeni grupp on bifenüleen, trifenüleen või nende kombinatsioon;

f.

polübifenüleeneetersulfoon, mille 'klaasistumistemperatuur (Tg)' on üle 563 K (290 °C).

Tehniline märkus

1.

'Klaasistumistemperatuuri (Tg)' määramisel punktis 1C008.a.2 nimetatud termoplastiliste materjalide, punktis 1C008.a.4 ja punktis 1C008.f nimetatud materjalide puhul kasutatakse ISO 11357-2 (1999) standardit või vastavaid riigisiseseid meetodeid.

2.

'Klaasistumistemperatuuri (Tg)' määramisel punktis 1C008.a.2. nimetatud termokõvenevate materjalide ja punktis 1C008.a.3. nimetatud materjalide puhul kasutatakse ASTM D 7028-07-s või samaväärses riigisiseses standardis kirjeldatud kolmepunktilise painde meetodit. Katse tuleb teha kuiva katsekehaga, mille töötlemise aste on vähemalt 90 % ASTM E 2160-04-s või samaväärses riigisiseses standardis määratletud tasemest, ja mida töödeldi, kombineerides kõrgeima Tg-ga standardseid ja järeltöötlemise protsesse.

1C009
Töötlemata fluoritud ühendid:

a.

ei kasutata;

b.

fluoritud polüimiidid, mis sisaldavad 10 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

c.

fluoritud fosfatseenelastomeerid, mis sisaldavad 30 massiprotsenti või rohkem seotud fluori;

1C010
"Kiud- või niitmaterjalid":

NB!

VT KA PUNKTID 1C210 JA 9C110.

Tehnilised märkused

1.

Selleks et arvutada punktides 1C010.a, 1C010.b, 1C010.c või 1C010.e.1.b esitatud "kiud- või niitmaterjalide" "eritõmbetugevus", "erimoodul" või erikaal, tuleb kindlaks määrata tõmbetugevus ja -moodul, kasutades standardis ISO 10618 (2004) kirjeldatud meetodit A või vastavat riigisisest standardit.

2.

Punktis 1C010 esitatud mitteühesuunaliste "kiud- või niitmaterjalide" (nt tekstiilid, reeglipäratud matid või punutised) "eritõmbetugevuse", "erimooduli" või erikaalu hindamine peab põhinema ühesuunaliste monofilamentide (nt monofilamendid, lõngad, eelkedrused, köisikud või lindid) mehaanilistel omadustel enne, kui need mitteühesuunalisteks "kiud-või niitmaterjalideks" töödeldakse.

a.

Orgaanilised "kiud- või niitmaterjalid", millel on kõik järgmised omadused:

1.

"erimoodul" üle 12,7 × 106 m ja

2.

"eritõmbetugevus" üle 23,5 × 104 m;

Märkus:

Punkt 1C010.a ei hõlma polüetüleeni.

b.

Süsinikust "kiud- või niitmaterjalid", millel on kõik järgmised omadused:

1.

"erimoodul" üle 14,65 × 106 m ja

2.

"eritõmbetugevus" üle 26,82 × 104 m;

Märkus:

Punkt 1C010.b. ei hõlma järgmist:

a.

"kiud- või niitmaterjalid", mis on ette nähtud "tsiviilõhusõiduki" tarindite või laminaatide parandamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1.

pindala ei ületa 1 m2,

2.

pikkus ei ületa 2,5 m ja

3.

laius üle 15 mm;

b.

mehaaniliselt tükeldatud, jahvatatud või lõigatud süsinik"kiud- või niitmaterjalid" pikkusega 25,0 mm või vähem.

c.

Anorgaanilised "kiud- või niitmaterjalid", millel on kõik järgmised omadused:

1.

"erimoodul" üle 2,54 × 106 m ja

2.

sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas üle 1 922 K (1 649 °C);

Märkus:

Punkt 1C010.c. ei hõlma järgmist:

a.

katkendlikud, mitmefaasilised, polükristallilised alumiiniumoksiidkiud tükeldatud kiudude või reeglipäratu mati kujul, mille ränisisaldus on 3 massiprotsenti või rohkem ning mille "erimoodul" on väiksem kui 10 × 106 m;

b.

molübdeen- ja molübdeenisulamkiud;

c.

boorkiud;

d.

katkendlikud keraamilised kiud, mille sulamis-, pehmenemis-, lagunemis- või sublimatsioonipunkt on inertses keskkonnas madalam kui 2 043 K (1 770 °C).

d.

"kiud- või niitmaterjalid", millel on mis tahes järgmine omadus:

1.

koosnevad järgmistest komponentidest:

a.

punktis 1C008.a nimetatud polüeeterimiidid või

b.

punktides 1C008.b–1C008.f nimetatud materjalid või

2.

mis koosnevad punktis 1C010.d.1.a või 1C010.d.1.b nimetatud materjalidest, mis on "segatud" muude, punktides 1C010.a, 1C010.b või 1C010.c nimetatud kiududega;