EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32016R1328

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1328, 29. juuli 2016, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

C/2016/4796

OJ L 210, 4.8.2016, p. 1–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 27/10/2022

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2016/1328/oj

4.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1328,

29. juuli 2016,

millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Ajutised meetmed

(1)

12. veebruaril 2016 kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 2016/181 (2) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) ja Venemaa Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa“) (edaspidi üheskoos „asjaomased riigid“) pärit rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest, lehtvaltstoodete, mis on igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata ning muu töötluseta peale külmvaltsimise (edaspidi „külmvaltsitud lehtterastooted“) impordi suhtes liitu.

(2)

Uurimine algatati 14. mail 2015 (3) kaebuse alusel, mille esitas 1. aprillil 2015 Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate külmvaltsitud lehtterastoodete kogutoodangust.

(3)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 19, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.2.   Registreerimine

(4)

Komisjon kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) 2015/2325 (4) HRVst ja Venemaalt pärit ja sealt saadetud vaatlusaluse toote impordi suhtes registreerimisnõude. Impordi registreerimine lõppes ajutiste meetmete kehtestamisega 12. veebruaril 2016.

(5)

Registreerimise küsimust ja kõnealuse dumpinguvastase tollimaksu võimalikku tagasiulatuvat kohaldamist ning selle kohta saadud märkusi on üksikasjalikult käsitletud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/1329 (5). Käesolevas määruses vaadeldakse saadud märkusi üksnes lähtudes esialgsetest järeldustest dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta ning komisjoni lõplikust seisukohast neis küsimustes.

1.3.   Järgnenud menetlus

(6)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud pöördumised, milles nad edastasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(7)

Seotud terasetöötlemiskeskus ja kaupleja taotlesid kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku (edaspidi „ärakuulamise eest vastutav ametnik“) sekkumist maksutagastuse küsimuses. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatas taotluse läbi ja vastas kirjalikult. Peale selle toimus 3. mail 2016 Euroferi taotlusel ärakuulamine ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(8)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Selleks et saada oma käsutusse põhjalikumat teavet kasumlikkuse kohta, paluti valimisse kaasatud liidu tootjatel esitada 2005.–2010. aasta kasumlikkuse andmed uurimisaluse toote müügi kohta liidus. Kõik valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid palutud teabe.

(9)

Eespool põhjenduses 8 mainitud küsimustiku vastuste kontrollimiseks tehti kontrollkäigud seoses järgmiste liidu tootjate esitatud andmetega:

ThyssenKrupp Germany, Duisburg, Saksamaa

ArcelorMittal Belgium NV, Gent, Belgia

ArcelorMittal Sagunto SL, Puerto de Sagunto, Hispaania

(10)

Komisjon teatas kõikidele huvitatud isikutele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada HRVst ja Venemaalt pärit külmvaltsitud lehtterastoodete liitu suunatud impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti aega, et esitada lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi.

(11)

Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

1.4.   Lisateabe taotlust, kontrolli ja kasutamist puudutavad väited

(12)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid teatavad eksportivad tootjad märkusi liidu tootjatele taotletud teabe esitamiseks määratud tähtaja kohta ning seadsid kahtluse alla nii selliste andmete täpsuse kui ka nende kontrolliprotsessi. Nad märkisid, et liidu tootmisharu võis esitada vääri arvandmeid ja teda koheldi soodsamalt, rikkudes teiste isikute õigust objektiivsele, erapooletule ja mittediskrimineerivale uurimisele. Seda liidu tootmisharu väidetavalt soodsamat kohtlemist näitab ka komisjoni leebus tootmisharu suhtes, kui viimane jättis esitamata teatava olulise teabe (isikud osutasid puuduvatele arvetele).

(13)

Soodsama kohtlemise väide lükatakse tagasi. Kõnealune küsimus puudutab ajutise määruse põhjenduse 59 sõnastust. Selles põhjenduses selgitatakse, et sisemise ülekannete eest ei väljastata arveid, mis on kooskõlas üldtunnustatud arvestustavaga. Küsimus ei ole selles, et liidu tootmisharul lubatakse mitte esitada taotletud teavet.

(14)

Samad eksportivad tootjad väitsid, et liidu tootjatelt lisaandmete kogumise ja kontrollimisega diskrimineeriti Venemaa eksportivaid tootjaid, kes taotlesid teist kontrolli.

(15)

Esiteks tuleb märkida, et komisjonil on uurimisasutusena selgelt õigus taotleda nii uurimise esialgses etapis kui ka lõppjärgus lisaandmeid, kui seda peetakse analüüsi jaoks vajalikuks ja asjakohaseks. Nagu selgitati põhjenduses 154, olid komisjonil käesoleval juhul põhjused nende lisaandmete taotlemiseks ja hilisemaks kontrolliks. Kontrollimine hõlmas üksnes esitatud lisaandmeid, mida ei taotletud varem, ja tagas nende andmete usaldusväärsuse, millele komisjoni järeldused lõpuks tuginesid. Teiseks puudutasid Venemaa eksportivate tootjate esitatud teise kontrolli taotlused tegelikult samu esialgse kontrolliga hõlmatud andmeid, kuid teine kontroll teatavate liidu tootjate valdustes oli vajalik selleks, et kontrollida põhjenduses 8 osutatud lisaandmeid ja otsustada, kas dumpinguvastased tollimaksud tuleks kehtestada tagasiulatuvalt. Eeltoodud väited lükati seetõttu tagasi.

1.5.   Vaatlusalune toode ja samasugune toode

(16)

Ajutise määruse põhjendustes 21 ja 22 on sätestatud vaatlusaluse toote esialgne määratlus. Ükski huvitatud isik ei esitanud seal sisalduva määratluse kohta märkusi.

(17)

Vaatlusalune toode määratletakse lõplikult kui HRVst ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest, lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7209 15 00, 7209 16 90, 7209 17 90, 7209 18 91, ex 7209 18 99, ex 7209 25 00, 7209 26 90, 7209 27 90, 7209 28 90, 7211 23 30, ex 7211 23 80, ex 7211 29 00, 7225 50 80 ja 7226 92 00 alla.

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, rullides või mitte, igasuguse paksusega, elektrotehnilised,

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, rullides, paksusega alla 0,35 mm, lõõmutatud (nn must raudplekk),

muust legeerterasest lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, elektrotehnilisest räniterasest, ja

legeerterasest lehtvaltstooted, muu töötluseta peale külmvaltsimise, kiirlõiketerasest.

(18)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 22–24 esitatud järeldused.

2.   DUMPING

2.1.   HRV

2.1.1.   Turumajanduslik kohtlemine

(19)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 34, ei taotlenud ükski uurimisega seotud eksportiv tootja turumajanduslikku kohtlemist.

2.1.2.   Võrdlusriik

(20)

Ajutises määruses valis komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 7 võrdlusriigiks Türgi.

(21)

Üks huvitatud isik väitis, et kahju- ja dumpingumarginaalide erinemine tekitas kahtlusi komisjoni arvutuste õigsuses. Sama huvitatud isik väitis ka, et kui see erinevus on faktiliselt õige, peaks see Kanada võrdlusriigiks valimise asjakohatuks muutma, võttes arvesse vaatlusaluse toote hinnataset selles riigis.

(22)

Komisjon kinnitab oma arvutuste õigsust. Peale selle tuletab komisjon meelde, et võrdlusriik valitakse nende riikide hulgast, kus samasuguse toote hind kujuneb eksportiva riigi oludele võimalikult sarnastes oludes. Hinnatase ei ole asjakohane valikukriteerium.

(23)

Eeltoodu põhjal lükatakse tagasi väide, et Kanada ei ole sobiv võrdlusriik. Komisjon kinnitab ajutise määruse põhjendustes 27–34 esitatud kaalutlused ja Kanada valiku võrdlusriigiks alusmääruse artikli 2 lõike 7 tähenduses.

2.1.3.   Normaalväärtus

(24)

Kuna normaalväärtuse määramise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 35–45.

2.1.4.   Ekspordihind

(25)

Oma märkustes ajutise määruse kohta juhtis üks kontsern tähelepanu vastuolule kahju ja dumpingu arvutustes, mis oli nende väitel tingitud komisjoni näpuveast. Komisjon tegi aga kindlaks, et see vastuolu on tingitud selle kontserni tehtud väikesest näpuveast, mis mõjutas ekspordihinda. Komisjon parandas selle näpuvea.

2.1.5.   Võrdlus

(26)

Kuna normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 49 ja 50.

2.1.6.   Dumpingumarginaalid

(27)

Eespool põhjenduses 25 mainitud ekspordihinna muutuse tõttu arvutati ühe kontserni dumpingumarginaal ümber ja see suurenes veidi. Suurenemine muudab ka kõikide teiste Hiina äriühingute dumpingumarginaali, kuna vastav marginaal põhineb sellel kontsernil.

(28)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Tabel 1

HRV dumpingumarginaalid

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal (%)

Angang Group

59,2

Shougang Group

52,7

Muud koostööd tegevad äriühingud

56,9

Kõik muud äriühingud

59,2

2.2.   Venemaa

2.2.1.   Sissejuhatus

(29)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas üks Venemaa eksportiv tootja alusmääruse artikli 18 kohaldamise. Ta esitas uusi andmeid, et vaidlustada ajutise määruse põhjenduses 60 esitatud asjaolud, millega komisjon tõendas, et eksportiv tootja oli teatanud suuremast müüdud kogusest, kui tootmine füüsiliselt võimaldas.

(30)

Komisjon korraldas kaks ärakuulamist, andes asjaomasele eksportivale tootjale võimaluse märkusi esitada ja oma väiteid selgitada.

(31)

Ärakuulamistel rõhutas komisjon, et pärast kontrollimist esitatud märkusi ja selgitusi saab arvestada ainult juhul, kui nende aluseks olevad andmed on juba esitatud või kui neid saab siduda küsimustiku vastustes või hiljemalt kontrollkäigul esitatud andmetega. Eksportiv tootja ei saanud oma väiteid tõendada ei oma vastustes küsimustikule ega kohapeal kogutud tõendites sisalduva teabega. Seepärast kinnitatakse esialgsed järeldused, mille põhjal komisjon kohaldas alusmääruse artiklit 18 ja mis on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 60 ja 61. Seega tegi komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 asjaomase äriühingu dumpingumarginaali lõplikult kindlaks kättesaadavate faktide põhjal.

(32)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis üks eksportiv tootja, et teda koheldi käesoleva dumpinguvastase uurimise raames diskrimineerivalt ning see mõjutas tema menetlusõigusi, sealhulgas õigust kaitsele. See eksportiv tootja väitis, et komisjon ei nõustunud tegema teist kontrolli tema tütarettevõtja valdustes Belgias, kuigi liidu tootmisharu tootjate ja importijate valdustes tehti teine kontroll. See väide tuleb põhjenduses 15 esitatud põhjustel tagasi lükata.

(33)

Samuti märkis see eksportiv tootja, et komisjon oleks võinud kasutada temaga seotud kaupleja/importija ekspordihindu ja komisjoniga ainsana täielikult koostööd teinud eksportiva tootja tootmiskulu andmeid. Väidetavalt oleks komisjon võinud sellega vältida alusmääruse artikli 18 kohaldamist, kuna ta kontrollis asjaomast seotud kauplejat/importijat eraldi ega tõstatanud ühtegi küsimust seoses tema koostööga. Nagu eespool selgitati, ei võimaldanud asjaolu, et eksportiva tootja teatatud üldine müügimaht (pärast tootmisharusisese kasutamise mahaarvamist ja varude erinevuse arvessevõtmist) ületas toodetud koguseid, komisjonil teha järeldust, et liitu suunduva eksportmüügi kohta olid esitatud täielikud andmed. Seetõttu lükkas komisjon tagasi äriühingu ettepaneku kasutada tehingute kogumit, mis võib vaid osaliselt esindada liitu suunduvat kogumüüki. Komisjon ei kasutanud seega üldse tootmiskulu andmeid, kuna eksportmüügi andmed võrdluse tegemiseks puudusid.

(34)

Kaks eksportivat tootjat esitasid märkusi kontrollkäikude läbiviimise kohta ja taotlesid komisjonilt nende väidete uurimiseks uurimise peatamist Eksportivad tootjad vaidlustava sellega seoses alusmääruse artikli 18 kohaldamise komisjoni poolt. Lisaks taotles Venemaa Föderatsiooni majandusarengu ministeerium rakendatavate lõplike dumpinguvastaste meetmete kohaldamise peatamist, kuni pädevad liidu institutsioonid on nõuetekohaselt käsitlenud kahe eksportiva tootja ametlikku kaebust.

(35)

Komisjon märgib, et kontrollimine on komisjoni kui uurimisasutuse teostatava uurimise üks järk. Komisjon selgitas põhjalikult sisulisi põhjuseid, mille alusel ta otsustas kohaldada alusmääruse artiklit 18. Alusmääruse artikli 18 kohaldamine põhineb kirjalikel tõenditel, mille äriühingud esitasid komisjonile, ning nende tõendite usaldusväärsusel ja järjekindlusel. Eksportivatele tootjatele anti kogu menetluse vältel võimalus kasutada teabe ja märkuste esitamisega ning ärakuulamistel ja kohtumistel, sealhulgas spetsiaalselt tõstatatud küsimustele pühendatud kahel kohtumisel osalemisega täielikult oma õigust kaitsele.

(36)

Komisjon märgib peatamistaotluse kohta, et alusmääruse kohaselt rakendatavaid meetmeid saab peatada ainult artikli 14 lõike 4 alusel. Selles artiklis on sätestatud, et meetmed võib peatada üksnes siis, kui turutingimused on ajutiselt sedavõrd muutunud, et oleks ebatõenäoline kahju jätkumine peatamise tulemusena. Käesolevas asjas puuduvad igasugused viited nende tingimuste täitmisele ja komisjoni väitel ei esitatud selliseid asjaolusid. Uurimine näitas pigem, et lõplike meetmete rakendamise tingimused, mis on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõikes 4, on täidetud. Seepärast lükkab komisjon kõnealuse taotluse tagasi.

2.2.2.   Normaalväärtus

(37)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas üks eksportiv tootja oma külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiskulude komisjonipoolse kohandamise, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 76 ja põhjendatud selle põhjenduses 80. Asjaomane eksportiv tootja ei esitanud siiski ühtki argumenti, mis oleks võimaldanud komisjonil muuta oma seisukohta, et äriühingu poolt küsimustiku vastuses teatatud materjali tarbimise suhtarvud ei olnud piisavad selleks, et komisjon saaks äriühingu poolt külmvaltsitud lehtterastoodete tootmiseks kasutatud materjalide kulusid täpselt hinnata. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(38)

Sama eksportiv tootja väitis ka, et tema kahe välismaise tütarettevõtja likvideerimisega seotud kahjusid ei tuleks müügi-, üld- ja halduskulude kindlakstegemisel arvestada. Lisaks väitis ta, et pakkimiskulusid oli arvestatud topelt: tootmiskuludes ning müügi-, üld- ja halduskuludes. Komisjon korrigeeris oma järeldusi vastavalt, sest äriühingu poolt pärast esialgsete järelduste avalikustamist antud selgitusi toetas teave, mis oli esitatud nõuetekohaselt küsimustiku vastuses või kontrollkäigu ajal või eel.

(39)

Pärast müügi-, üld- ja halduskulude läbivaatamist leidis komisjon, et osa omamaist müüki oli kasumlik. See võimaldas komisjonil arvutada dumpingumarginaali äriühingu enda müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi põhjal. Esialgses etapis komisjon kasumlikku omamaist müüki ei avastanud ja arvutas dumpingumarginaali seepärast välistel allikatel põhinevaid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

(40)

Kaks eksportivat tootjat ei nõustunud oma müügi-, üld- ja halduskulude komisjonipoolse arvutamise viisiga, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 75. Nad selgitasid, et komisjon ei peaks pidama välisvaluutalaenude teisendamisest tulenevaid kahjusid müügi-, üld- ja halduskulude osaks, sest äriühingud ei kandnud tegelikult kulusid, vaid üksnes arvutasid saldo ümber finantsaruandlusperioodi viimase päeva vahetuskurssi kasutades. Komisjon ei nõustu selle väitega, viidates nii rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele kui ka Venemaa üldtunnustatud arvestustavale. Neid kahjusid kajastati nõuetekohaselt tootjate raamatupidamisarvestuses ja kanti uurimisperioodil. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(41)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid eksportivad tootjad uuesti oma väited, esitamata uusi fakte vaidlustatud kahjude kohta. Eksportivad tootjad viitasid nõukogu määrusele (EÜ) nr 2852/2000 (6) (Indiast ja Korea Vabariigist pärinevad polüesterstaapelkiud), milles komisjon jättis arvestamata müügi-, üld- ja halduskuludes sisalduva valuutakursi muutuste netokasumi.

(42)

Komisjon märgib, et eksportivate tootjate viidatud juhtumi tegelik olukord oli erinev. Eelnimetatud määruse (EÜ) nr 2852/2000 põhjenduses 34 esitatud selgituse kohaselt leiti, et valuutakursi muutuste kasum ei olnud peamiselt seotud tootmise ja müügiga.

(43)

Eksportivad tootjad ei seadnud kahtluse alla samasuguse toote tootmiskuludega seotud laenude asjakohasust. Komisjon tegi seetõttu järelduse, et kahjud olid seotud nende laenudega, mida kasutati samasuguse toote tootmiseks vajaliku põhivara rahastamiseks. Äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramisel tuleb sellised kahjud seega arvesse võtta. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(44)

Venemaa eksportiv tootja esitas pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist uuesti oma väite. See väide ei piirdu siiski avalikustatud täiendavate järelduste konkreetsete aspektidega. Komisjon jääb eelmistes põhjendustes väljendatud seisukoha juurde.

(45)

Üks eksportiv tootja vaidlustas metoodika, mida komisjon kasutas seotud omamaiste kauplejate müügi-, üld- ja halduskulude kogusumma arvutamiseks, lähtudes omamaisel turul sõltumatutele klientidele müügi kohta teatatud müügi-, üld- ja halduskuludest. Komisjon nõustus selle väitega ja korrigeeris lõplikku arvutust. Kuna korrigeeritud müügi-, üld- ja halduskulud ei erinenud esialgu kasutatutest märkimisväärselt ja mõjutasid vaid piiratud osa müügist, ei mõjutanud see korrigeerimine tulemuseks saadud dumpingumarginaali.

(46)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon arvestas kasumlikkuse kontrollimisel tootmise kogukulusid kindlaks tehes pakkimiskulusid topelt. Komisjon lükkas selle väite tagasi. Nagu esialgsete järelduste avalikustamisel üksikasjalikult selgitatud, eraldas komisjon pakkimiskulud enne tootmise kogukulude arvutamist müügi-, üld- ja halduskuludest.

(47)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud eksportivad tootjad normaalväärtuse saamiseks kasutatud meetodiga. Nad väitsid, et komisjon kasutas müügi-, üld- ja halduskulude puhul väära protsendimäära ning hindas üksnes kasumliku müügi müügi-, üld- ja halduskulude kasutamise tõttu normaalväärtuse tegelikkusest palju suuremaks.

(48)

Komisjon uurib seda küsimust objektiivselt. Normaalväärtuse saamiseks kasutatud meetodit kasutatakse järjekindlalt kõikidel juhtudel, mis vastavad asjaomastele kriteeriumidele. Komisjon kohaldab alusmääruse artikli 2 lõiget 6, mille kohaselt peavad müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad põhinema tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügil. Eksportivate tootjate taotlus kasutada müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääratud summat olenemata sellest, kas need kulud on seotud tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiga, on selle sättega vastuolus. Seepärast lükkas komisjon selle taotluse tagasi.

(49)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tõstatas üks eksportiv tootja küsimuse negatiivsete kannete kohta siseturul tehtud tehingute loetelus seoses normaalväärtuse arvutamisega. Eksportiv tootja selgitas, et need kanded olid seotud arvete korrigeerimisega ja tekkisid tema arvestussüsteemi konfiguratsiooni tõttu, mis võimaldab arvet korrigeerida ainult nii, et esialgne kanne tasakaalustatakse täielikult vastava negatiivse kandega. Ta väitis, et komisjon ei võtnud normaalväärtuse arvutamisel arvesse tema arvestussüsteemi erilist konfiguratsiooni ja arvutus ei olnud seepärast täpne.

(50)

Komisjon märgib esiteks, et eksportiv tootja kandis komisjoni küsimustiku juhendit eirates need korrektsioonid loetelusse tehingutena, selle asemel et esitada paranduskanded komisjoni küsimustiku asjakohases veerus. Teiseks esitas eksportiv tootja pärast lõplike järelduste avalikustamist tõepoolest korrigeeritud dumpingumarginaali, kuid jättis esitamata siseturul tehtud tehingute korrigeeritud loetelu ja dumpingumarginaali korrigeeritud arvutuse. Kolmandaks märgib komisjon, et see väide puudutab tegelikult nende andmete kvaliteeti, mille eksportiv tootja ise komisjonile uurimise käigus esitas. Neljandaks avalikustati normaalväärtuse arvutus, sealhulgas eksportiva tootja esitatud siseturutehingute loetelu, nõuetekohaselt uurimise esialgses etapis. Hoolimata sellest ei esitanud eksportiv tootja esialgsete järelduste avalikustamise kohta esitatud märkustes ühtegi märkust selle arvutuse kohta. Sama siseturul tehtud tehingute loetelu kasutati lõpuks avalikustatud dumpingumarginaali arvutustes. Eksportiv tootja ei selgita, miks ta ei tõstatanud seda küsimust uurimise varasemas etapis.

(51)

Hoolimata nendest vajakajäämistest eksportiva tootja käitumises selles küsimuses uuris komisjon objektiivse ja erapooletu uurimisasutusena seda väidet ning tegi järelduse, et normaalväärtuse arvutust tuleb võimaliku topeltarvestuse vältimiseks tõepoolest korrigeerida. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas eksportija meetodi oma tehingute loetelu filtreerimiseks, mis võimaldab välistada kõik korrektsioonid ja jätta alles ainult lõplikud kanded. Komisjon kohaldas pärast lõplike järelduste avalikustamist eksportiva tootja poolt loetelu korrigeerimiseks soovitatud meetodit kontrollitud andmete suhtes ja nõustus seepärast täielikult selle väitega.

(52)

Komisjon saatis avalikustatud täiendavad lõplikud järeldused kõikidele huvitatud isikutele, teavitades neid selle väitega nõustumisest ja kutsudes isikuid üles esitama märkusi.

(53)

Pärast täiendavate järelduste avalikustamist väitis üks isik, et avalikustatud täiendavad järeldused rõhutavad tegelikult veelgi enam Venemaa eksportivate tootjate puudulikku koostööd. Selle isiku väitel viitavad avalikustatud täiendavad järeldused tegelikult sellele, et täiendavad andmestikud oleks võinud jätta arvestamata ja neid ei oleks pidanud heaks kiitma. Komisjon tõstatas tõepoolest küsimuse esitatud teabe ja koostöö kvaliteedi kohta, kuid otsustas, et sellel konkreetsel juhul võib väitega objektiivselt nõustuda.

(54)

Pärast täiendavate järelduste avalikustamist nõustus Venemaa eksportiv tootja komisjoni poolt tema dumpingumarginaali tehtud korrektsiooni põhimõtte ja ulatusega.

(55)

Eksportiv tootja väitis, et ta oli küsimustikule vastates esitanud siseturul tehtud tehingute loetelu. Seda fakti ei vaidlustata. Vaidlustatakse esitatud teabe kvaliteet. Lisaks väitis eksportiv tootja, et ta ei esitanud esialgsete järelduste avalikustamise järel ühtegi märkust kõnealuse tehingute loetelu kohta, sest see andmestik ei mõjutanud kuidagi dumpingumarginaali arvutamist. Komisjon märgib, et eksportiv tootja esitas korduvalt arvutusmeetodit ja -aspekte puudutavaid väiteid, mille tulemusena – kui komisjon oleks nendega nõustunud (quad non) – oleks komisjon seda andmestikku kasutanud. Seepärast oli asjaomase isiku jaoks oluline tagada esialgses etapis avalikustatud andmestiku õigsus, nii et seda võiks kasutada dumpingumarginaali arvutamisel. Kuigi äriühing tõstatas kontrollkäigu ajal küsimuse tühistamiste ja nendest tulenevate identsete kannete kohta, ilmnes alles lõplike järelduse avalikustamisel probleemi tegelik ulatus, mida tõendas ka dumpingumarginaali arvutamisele avalduv mõju. Äriühing väidab küll, et kanded ei ole kreeditarved, kuid äriühingu enda esitatud meetod nende kannete tuvastamiseks põhineb kreeditarve numbril. Hoolimata sellest nõustus komisjon täielikult selle väitega ja äriühing ei vaidlustanud dumpingumarginaali uut arvutust.

(56)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon ei võtnud müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel arvesse enne uurimisperioodi moodustatud reservide vabastamisest saadud tulu. Selle eksportiva tootja arvates kasutab komisjon topeltstandardeid ja asümmeetrilist hindamist võrreldes välisvaluutade ümberhindlusest saadud kahjudega, mida komisjon võttis arvesse.

(57)

Komisjoni väitel rakendab ta järjekindlat lähenemisviisi. Müügi-, üld- ja halduskulud ei sisalda tulusid ega kulusid, mis mõjutavad konkreetse aasta kasumit, mis komisjoni andmetel on seotud eksportiva tootja rahvusvaheliste tehingutega. See fakt avalikustati lõplike järelduste avalikustamisel ja eksportiv tootja ei eitanud seda. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

2.2.3.   Ekspordihind

(58)

Komisjon uuris täiendavalt ühe eksportiva tootja toodete müüki Šveitsis asuvale sõltumatule kauplejale, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 84. Komisjon pöördus nii eksportiva tootja kui ka sõltumatu kaupleja poole ja uuris seda küsimust omal käel, et saada nendevaheliste sidemete kohta lisateavet.

(59)

Eurofer taotles pärast esialgsete järelduste avalikustamist, et komisjon kontrolliks hoolikalt sidemeid eksportiva tootja ja Šveitsi kaupleja vahel ning kohandaks arvutust vastavalt selle kontrolli tulemustele.

(60)

Pärast nimetatud kontrolli tulemuste hindamist otsustas komisjon käsitada seda Šveitsi kauplejat Venemaa eksportivast tootjast sõltumatuna. Komisjon ei leidnud tõendeid nende isikute seotuse kohta uurimisperioodil ja lükkas selle väite seepärast tagasi.

(61)

Eksportiv tootja esitas ka lisateavet, mis võimaldas komisjonil korrigeerida müüki liidus asuvatele sõltumatutele isikutele. Varem teatas eksportiv tootja selle müügi andmed Vene rublades koostatud rahvusvaheliste arvete põhjal. Neil arvetel oli esialgne väärtus kajastatud välisvaluutas, mis arvestati ümber äriühingu päevakurssi kasutades. Komisjon sai selle uue teabe siduda kohapeal kontrollitud teabega. Nimetatud korrigeerimisest tingituna on dumpingumarginaal võrreldes esialgse arvutusega veidi väiksem.

(62)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustasid eksportivad tootjad müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohase kohandamise kohaldatavuse nendega seotud Šveitsi kauplejate/importijate kaudu toimunud müügi suhtes.

(63)

Nende arvates on kohandused asjakohased tehingupõhiselt ainult nende tehingute puhul, mille müügitingimused nõuavad, et toode antaks üle pärast tollivormistust, see tähendab juhul, kui tehingus osalev seotud isik tegutseb importijana, nagu DDP-tingimuse korral. Nad väitsid samas, et nende Šveitsis asuvaid seotud kauplejaid/importijaid tuleks käsitada tootja ekspordivõrgustiku osana.

(64)

Vastuseks sellele kinnitab komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 9 teise ja kolmanda lõigu kohaselt tuleks müügi-, üld- ja halduskulusid ning mõistlikku kasumimarginaali kohandada kõigi müügitehingute puhul, mis toimuvad seotud Šveitsi kauplejate/importijate kaudu.

(65)

Kuigi eksportivate tootjate teatatud tehingutingimuste kohaselt toimub kauba tarnimine enne kaupade vabasse ringlusse lubamist ning kuigi vastutus tollivormistuse eest lasub ostjal (vastupidi DDP-tingimusel tehtud tehingutele), ei muuda see asjaolu, et müüki teostab seotud kaupleja/importija, kes kannab müügi-, üld- ja halduskulud ning tavaliselt üritab osutatud teenuste eest kasumit teenida.

(66)

Võttes arvesse asjaolu, et kaupleja/importija on seotud eksportiva tootjaga, tuleneb alusmääruse artikli 2 lõikest 9, et sellist kauplejat/importijat käsitlevad andmed ei ole iseenesest usaldusväärsed ning et uurimisasutus peaks tema kasumi kindlaks tegema põhjendatud alustel. Lisaks ei välista alusmääruse artikli 2 lõige 9 enne importimist kantud kulude kohandamist, kui neid kulusid kannab tavaliselt kaupleja/importija. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(67)

Eksportivad tootjad esitasid selle väite uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist, esitamata uut teavet Šveitsi kauplejate/importijate ülesannete kohta. Komisjon märgib, et tema seisukoht on kooskõlas liidu kohtute praktikaga. Igal juhul ei takista asjaolu, et seotud äriühingud täidavad ainult teatavaid ülesandeid, komisjoni tegemast kohandusi alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel, kuid seda võib arvesse võtta nii, et hinnast, millega vaatlusalune toode sõltumatule ostjale esmakordselt edasi müüakse, arvatakse maha väiksem müügi-, üld- ja halduskulude summa. Tõendamiskohustus lasub huvitatud isikutel, kes kavatsevad vaidlustada alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel tehtud kohanduste määra. Seega kui need huvitatud isikud peavad kohandusi ülemäärasteks, peavad nad esitama nende väidete põhjendamiseks konkreetsed tõendid ja arvutused. Eksportivad tootjad ei esitanud siiski ühtegi tõendit, mis seaks müügi-, üld- ja halduskulud või kasutatud kasumi protsendi kahtluse alla. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

2.2.4.   Võrdlus

(68)

Oma märkustes ei nõustunud eksportivad tootjad müügilepingu/ostutellimuse kuupäeva kasutamisega välisvaluutas toimuva eksportmüügi ümber arvestamiseks Vene rubladesse. Eksportivad tootjad nõustusid siiski, et see võib kajastada olulisi müügitingimusi asjakohasemalt kui arve kuupäev, kuigi nad väitsid, et komisjon ei ole seda võimalust seni kasutanud. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(69)

Eksportivad tootjad esitasid selle väite uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist, rõhutades, et komisjon põhjendas ebapiisavalt müügilepingu/ostutellimuse kuupäeva kasutamist. Lisaks väitsid nad, et komisjon oleks pidanud kasutama maksimaalselt kuni 60 päeva enne arve kuupäeva kehtinud vahetuskurssi, viidates vahetuskurssides toimunud püsimuutustele kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga j.

(70)

Komisjon ei võimaldanud käesoleval juhul püsimuutusi arvesse võtvat korrigeerimist, kuna euro ja Vene rubla vahetuskurssi iseloomustab uurimisperioodi lõpus pigem suur volatiilsus kui püsimuutumine. Pealegi, kui komisjon kohaldaks eksportiva tootja valuuta odavnedes püsimuutusi arvesse võtvat korrigeerimist, vähendaks see ekspordihinda ja põhjustaks seega kõrgemaid dumpingumarginaale. Lisaks tuleks püsimuutusi arvesse võtvat korrigeerimist kasutada asjaomase vahetuskursi muutuse kajastamiseks, mitte kehtestada 60päevast maksimaalset tähtaega alates arve kuupäevast, nagu soovitavad eksportivad tootjad. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(71)

Müügilepingu/ostutellimuse kuupäeva kasutades vähendas komisjon oluliselt märkimisväärsete ja prognoosimatute vahetuskursi kõikumiste mõju uurimisperioodi lõpus. Komisjon ei nõustu eksportivate tootjate väitega, et tegemist oli metoodika põhjendamatu muutmisega. Komisjon kasutas müügi kuupäeva vahetuskurssi täielikus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga j ja põhjendas piisavalt, miks kõnealusel juhul kajastab müügilepingu/ostutellimuse kuupäev asjakohasemalt müügitingimusi. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

2.2.5.   Dumpingumarginaalid

(72)

Võttes arvesse eespool põhjendustes 37–51 kirjeldatud muudatusi normaalväärtuse määramisel ja teisi ajutise määruse põhjendustes 65–93 esitatud järeldusi, leiame, et lõplikud dumpingumarginaalid protsentides CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist on järgmised:

Tabel 2

Venemaa dumpingumarginaalid

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal (%)

Magnitogorsk Iron & Steel Works OJSC

18,7

PAO Severstal

35,9

PJSC Novolipetsk Steel (7)

38,9

Kõik muud äriühingud

38,9

3.   KAHJU

3.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(73)

Üks huvitatud isik seadis kahtluse alla kaebuse esitajate seisukoha, väites, et ümbervaltsimisega tegelevad tootjad olid arvutustest välja jäetud. Selle kohta märgitakse, et kogutoodangu arvutuses võeti siiski arvesse ümbervaltsimisega tegelevate tootjate tootmismahtu. Seepärast ei arvestata seda märkust.

(74)

Kuna liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratluse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 94–98 esitatud järeldused.

3.2.   Liidu tarbimine

(75)

Mitu isikut väitis, et muu hulgas oleks tarbimist tulnud analüüsida üldiselt, võttes arvesse nii tootmisharusisest tarbimist kui ka tarbimist vabaturul.

(76)

Sellega seoses oli ajutise määruse tabelites 5 ja 6 selgitatud tootmisharusisese ja vabaturul toimunud tarbimise arengut. Kui need kaks tabelit ühendada, arenes üldine tarbimine (mis hõlmab seega tootmisharusisest ja vabaturul toimunud tarbimist) vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 3

Kogutarbimine (tootmisharusisene ja vabaturul) (tonnides)

 

2011

2012

2013

2014

Uurimisperiood

Kogutarbimine

36 961 744

34 375 474

36 277 064

37 461 260

37 306 302

Indeks (2011 = 100)

100

93

98

101

101

Allikas: Euroferi vastus küsimustikule (kontrollitud) ja Eurostat

(77)

Eeltoodud tabel näitab, et pärast tarbimise järsku langust 2012. aastal on üldine tarbimine suurenenud, olles uurimisperioodil veidi suurem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Seda suundumust saab selgitada tootmisharusisese tarbimise kasvuga, mis oli absoluutarvudes suurem kui tarbimise langus vabaturul.

(78)

Üks huvitatud isik märkis, et väidet, et tootmisharusisene kasutamine ei konkureeri impordiga, ei ole piisavalt põhjendatud. See isik on veendunud, et kui import oleks konkurentsivõimeliselt kättesaadav, kasutaksid liidu tootjad seda. Tootmisharusisest kasutamist tuleks seega arvesse võtta.

(79)

Selle kohta märgitakse, et integreeritud tootjatel ei oleks majanduslikult otstarbekas osta tootmisahela järgmise etapi tooteid konkurentidelt, kui selliste toodete tootmiseks vajalik võimsus on olemas. Sellises kapitalimahukas sektoris nagu terasetööstus tuleks tootmisvõimsuse rakendamist hoida kõrgeimal tasemel, et püsikulusid hajutada ja tootmiskulud madalaimal tasemel hoida. Selle põhjal tuleb põhjenduses 78 esitatud väide tagasi lükata.

(80)

Teatavad huvitatud isikud käsitlesid lõplike järelduste avalikustamise järel esitatud märkustes uuesti tarbimise küsimust. Osa isikuid väitsid, et tootmisharusisest ja vabaturgu ei olnud nõuetekohaselt analüüsitud ega selgitatud. Nagu ajutise määruse põhjendustes 103–106 märgitud, on siiski selge, et tarbimine eri turgudel oli erinev ja kajastas peamiste asjaomaste järgtööstuste tegevust. Tootmisharusisene turg suurenes selliste sektorite nagu autotööstus arengu tulemusena. Vabaturu kaudu tegutsevad peamiselt üldised tööstussektorid arenesid seevastu vähem. Väide, et vabaturgu ja tootmisharusisest turgu ei analüüsitud nõuetekohaselt, lükati tagasi.

(81)

Kuna liidu tarbimise kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 99–106 esitatud järeldused.

3.3.   Import asjaomastest riikidest

3.3.1.   Asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine

(82)

Kuna asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivse hindamise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 107–111 esitatud järeldused.

3.3.2.   Asjaomastest riikidest pärit impordi maht, turuosa ja hind

(83)

Nagu eespool märgitud, väitsid teatavad isikud, et nii tootmisharusisest kui ka vabaturu üldist olukorda oleks tulnud analüüsida mitmesuguste näitajate põhjal. Turuosa kohta märgitakse, et arvestades konkurentsi puudumist tootmisharusisese tarbimise (müügi) ja asjaomastest riikidest pärit impordi vahel ning järgneva tootmisharusisese turu eripära, ei esitata siinkohal üldise tarbimise protsendina väljendatud turuosa analüüsi. See on ka kooskõlas liidu kohtute väljakujunenud kohtupraktikaga (8).

(84)

Kuna asjaomastest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 112–114 esitatud järeldused.

3.3.3.   Asjaomastest riikidest pärit impordi hind ja hinna allalöömine

(85)

Kõigepealt märgitakse, et näpuvea tõttu tuli liidu tootmisharu müüdud koguseid korrigeerida. Kuna see viga ei mõjutanud märkimisväärselt keskmisi hindu, oli selle mõju arvutatud marginaalidele tähtsusetu.

(86)

Üks isik väitis, et CIF-väärtusele impordijärgsete kulude hõlmamiseks lisatud protsendimäär tuleks uuesti arvutada, lähtudes summast tonni kohta. Selle väitega nõustuti ja arvutusi on vastavalt kohandatud, kuid sellel oli marginaalidele väike mõju.

(87)

Lõplikke hindade allalöömise marginaale on seega korrigeeritud ja need on HRV ja Venemaa puhul vastavalt 8,1 % ja 15,1 %.

(88)

Kuna asjaomastest riikidest pärit impordi mahu, turuosa ja hinna kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 115–119 esitatud järeldused, v.a hinna allalöömise marginaalid, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 87.

3.4.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

3.4.1.   Metoodika

(89)

Mitu isikut esitas märkusi liidu tootmisharu majandusliku olukorra analüüsimiseks kasutatud metoodika kohta. Huvitatud isikud märkisid täpsemalt, et hoolimata tootmisharusisese turu suurusest oli see turg majandusanalüüsist suuresti välja jäetud ja et järeldused põhinesid üksnes vabaturul. Need isikud väitsid eelkõige, et müügihinda ja kasumlikkust tootmisharusisesel turul oleks tulnud eraldi analüüsida. Peale selle väitsid nad, et analüüsida oleks tulnud üldist olukorda, hõlmates nii tootmisharusisese kui ka vabaturu, ja et selline analüüs oleks viinud järelduseni, et liidu tootmisharule ei ole kahju tekitatud.

(90)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 123, analüüsis komisjon sellega seoses vastavalt vajadusele tootmisharusisest turgu, vabaturgu ja liidu tootmisharu üldist tulemuslikkust eraldi. Suurem osa tootmisharusisesest turust on seotud tootmisharusiseste siiretega ühe õigussubjekti piires, mille korral ei väljastata arvet ega ole seetõttu olemas müügihinda. Seotud üksuste vahelise tootmisharusisese müügi puhul oli ilmne, et arvestades valimisse kaasatud eri tootjate seas kohaldatavaid erinevaid siirdehinnapõhimõtteid, ei olnud hinna- ja kasumlikkuse näitajate sisulist analüüsi võimalik teha. Teisest küljest oli võimalik tootmisharusisese tarbimismahu areng ja seda analüüsiti. Vabaturu puhul analüüsiti ühiku tootmiskulu, müügihinda, müügimahtu ja kasumlikkust. Omavahel põimunud tootmisharusisest ja vabaturgu hõlmava üldise tegevuse puhul analüüsiti mitmeid näitajaid, nagu tootmismaht, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, tööhõive, tootlikkus, laovarud, tööjõukulud, rahavood, investeeringud ja investeeringutasuvus.

(91)

Eeltoodu põhjal tuleb väide, mille kohaselt põhineb liidu tootmisharu majandusliku olukorra analüüs üksnes vabaturul ning oleks pidanud hõlmama tootmisharusisese ja üldise tegevuse analüüsi, tagasi lükata. Analüüsitud on kõiki nendel turgudel toimunud majandusliku olukorra arengut hõlmavaid tähtsust omavaid aspekte eraldi või koos.

(92)

Üks isik väitis, et vabaturu analüüs oleks pidanud hõlmama muude näitajate, nagu tootmise, laovarude ja rahavoogude analüüsi ainult vabaturu kohta. Ta leidis, et analüüs ei anna väidetavast kahjust tõest ülevaadet.

(93)

Selle kohta märgitakse, et muude kahjunäitajate analüüs ainult vabaturu kohta oli tootmisharusisese ja vabaturu tegevuse tihedat seost arvestades ebapraktiline. Peale selle ei oleks selline analüüs võimaldanud ka põhjendatud järeldusi teha. Selle tõttu tuli see väide tagasi lükata.

(94)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist pöördusid teatavad eksportivad tootjad oma märkustes selle küsimuse juurde tagasi. Nad väitsid, et tootmisharusisese ja vabaturu analüüsiks kasutatud meetod kujutas endast õiglase ja objektiivse uurimise põhimõtte rikkumist. Ometigi on nii tootmisharusisest turgu kui ka vabaturgu võimaluse korral ja asjakohaste andmete olemasolul uuritud ning samuti tehti vajaduse korral kumulatiivne hindamine. Seepärast on selgelt tõendatud, et kahju puudutav järeldus tehti kolmekordse analüüsi (tootmisharusisene ja vabaturg ning kumulatiivne analüüs) alusel, kasutades kõiki asjakohaseid andmeid. Kui hindamine ei olnud võimalik, täpsustati ka selle põhjused.

(95)

Pealegi on selle tervikliku metoodika kasutamise tõttu eksportivate tootjate tõstatatud küsimused seotud pigem esitusviisi kui sisuga, kuna kõik asjakohased andmed on esitatud. Esitatud andmetest selgub, et liidu tootmisharu müügimaht vabaturul ja tootmisharusisesel turul on veidi suurenenud (alla 1 %), kuid see kasv on väiksem kui tarbimise kasv nendel turgudel. Hinnad ja kasumlikkus liidu turul on olulised ainult siis, kui müügitehing toimub mitteseotud äriühingute vahel. Tõepoolest, ajutise määruse põhjenduses 142 märgitud põhjustel puuduvad tootmisharusiseste siirete puhul müügihinnad ja tootmisharusisese müügi puhul usaldusväärsed müügihinnad. Tootmisharusisese turu kasumlikkuse sisulist analüüsi ei olnud seega võimalik teha. Tootmiskuluga seoses tuletatakse meelde, et selle näitaja muutumist vabaturul analüüsiti, kuigi alusmäärusega ei ole seda konkreetselt ette nähtud. Tootmiskulu muutumist tootmisharusisesel turul ei analüüsitud samas põhjenduses märgitud põhjustel.

(96)

Eeltoodu põhjal on selgelt tõendatud, et kahju puudutav järeldus tehti kolmekordse analüüsi (tootmisharusisene ja vabaturg ning kumulatiivne analüüs) alusel, kasutades kõiki asjakohaseid andmeid. Väide, et õiglase ja objektiivse uurimise põhimõtet on rikutud, lükatakse tagasi.

(97)

Eeltoodu põhjal ja kuna selle küsimuse kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 120–123 kirjeldatud liidu tootmisharu olukorra hindamise metoodika.

3.4.2.   Makromajanduslikud näitajad

3.4.2.1.   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(98)

Üks huvitatud isik osutas sellele, et liidu tootmisharu tähelepanu keskmesse tõusis vabaturu asemel tootmisharusisene turg ja et liidu tootmisharu on hakanud rohkem huvituma müümisest tootmisharusisesel turul, kus müüakse suurema lisaväärtusega tooteid.

(99)

Selle kohta märgitakse, et liidu tootmisharu ei otsusta iseseisvalt, kas keskenduda tootmisharusisesele või vabaturule. Vastupidi, külmvaltsitud lehtterastoodete turgu juhib nõudlus, mitte pakkumine, nagu näitab liidu tootjate vaba tootmisvõimsus, ning liidu tootmisharu ei otsustanud keskenduda tootmisharusisesele turule, vaid kaotas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi laialdase ja märkimisväärselt suurenenud kättesaadavuse tõttu turuosa ja müügimahtu vabaturul. Tootmisharusisesel turul sellist probleemi ei olnud. Seepärast tuleb see väide tagasi lükata.

(100)

Sama huvitatud isik väitis, et tootmisvõimsuse rakendamise paranemine ei ole seotud tootmisvõimsuse vähenemise, vaid pigem tootmismahu suurenemisega.

(101)

Selle kohta märgitakse, et kuigi tootmisvõimsuse rakendamise suurenemine ei ole seotud ainult tootmisvõimsuse vähenemisega, sest ka tootmismaht suurenes, on tootmisvõimsuse vähenemine tootmisvõimsuse rakendamise suurenemise peamine põhjus. Kui vaadata absoluutarvusid, suurenes tootmismaht üksnes 337 348 tonni, samal ajal kui tootmisvõimsus vähenes 1 873 141 tonni. Eeltoodu põhjal tuli väide tagasi lükata.

(102)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 124–126 esitatud järeldused.

3.4.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(103)

Venemaa eksportivad tootjad märkisid, et müügimahu vähenemist ei saa käsitada tõendina kahju kohta, sest see oli üldiselt kooskõlas vaatlusalusel perioodil toimunud tarbimise vähenemisega. Nad väitsid, et vähenemine oli seotud vaatlusaluse toote hinda alandanud ülemaailmsete toorainehindade langusega, kolmandatest riikidest pärit impordi mahu kasvuga alates 2012. aastast ja vaatlusaluse toote liidu tootmisharu poolse impordiga.

(104)

Selle kohta märgitakse kõigepealt, et müügi (– 14 %) ja tarbimise vähenemise (– 9 %) erinevust ei saa pidada ebaoluliseks. Peale selle ei saa ülemaailmsete toorainehindade langust käsitada müügimahu vähenemise tegeliku põhjusena, sest need elemendid, st toorainehinnad ja müügimaht, ei ole otseselt seotud. Pealegi mõjutaks ülemaailmsete toorainehindade langus nii liidu tootmisharu kui ka importi. Kolmandatest riikidest pärit impordi puhul tuleb seda suundumust analüüsida kogu vaatlusaluse perioodi ulatuses, mitte alates selle keskpaigast. Sellega seoses märgitakse, et kolmandatest riikidest pärit import on vähenenud nii absoluut- (– 206 571 tonni) kui ka suhtarvudes (turuosa kahanemine 10,9 %-lt 9,1 %-le). Lisaks märgitakse liidu tootmisharu impordi kohta asjaomastest riikidest, et sellised ostud olid vaatlusalusel perioodil stabiilsed ja moodustasid alla 1 % liidu tootmisharu müügi kogukäibest. Eeltoodu põhjal tuli see väide tagasi lükata.

(105)

Samad isikud seadsid turuosaga seoses kahtluse alla komisjoni esialgse järelduse, et liidu tootmisharu turuosa vähenemine (74,8 %-lt 70,8 %-le) viitas kahju olemasolule, samal ajal kui Indiast, Iraanist ja Ukrainast pärit impordi 5,4 % suurune turuosa ei saanud kõrvaldada põhjuslikku seost väidetava kahju ja asjaomastest riikidest pärit impordi vahel.

(106)

Selle kohta tasub märkida, et nimetatud riikide turuosa tuleks analüüsida kogu vaatlusaluse perioodi ulatuses, mitte konkreetsele üheaastasele ajavahemikule keskendudes. Sellest järeldub, et Indiast, Iraanist ja Ukrainast pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %-lt ainult 5,4 %-le, st vaid 1,4 protsendipunkti, samal ajal kui kolmandatest riikidest pärit koguimport vähenes asjaomastest riikidest pärit impordi kasuks 10,9 %-lt 9,1 %-le, nagu on mainitud eespool põhjenduses 105. Eeltoodust järeldub, et liidu tootmisharu turuosa vähenemine ei ole eespool nimetatud riikide turuosaga rangelt võttes võrreldav ja et seda vähenemist saab käsitada kahjule viitavana. Eeltoodu põhjal tuli see väide tagasi lükata.

(107)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 127–132 esitatud järeldused.

3.4.2.3.   Tööhõive, tööjõukulud ja tootlikkus

(108)

Üks huvitatud isik leidis, et tööjõu vähenemist ei tohiks seostada dumpinguhinnaga impordiga asjaomastest riikidest, vaid pigem seadmete moderniseerimisega, millega kaasnes paremate kutseoskustega töötajate palkamine ja sellest tulenev tööjõukulude kasv.

(109)

Selle kohta märgitakse, et seadmete moderniseerimise ja paremate kutseoskustega töötajate palkamise kohta esitatud väiteid ei toeta mitte ükski tõend ja need tuleks seetõttu tagasi lükata.

(110)

Teine huvitatud isik avaldas kahtlust tööhõive (– 10 %) ja tööjõukulude (+ 11 %) vastupidise suundumuse suhtes vaatlusalusel perioodil. Ta kahtles ka selles, kas see areng kehtis nii tootmisharusisese kui ka vabaturu kohta.

(111)

Sellega seoses viidatakse ajutise määruse põhjendusele 144, milles on sätestatud, et tööjõukulude kasv oli tõepoolest seotud tööjõu märkimisväärse kärpimisega, millega kaasnenud lahkumishüvitiste maksmine suurendas tööjõukulusid täistööaja ekvivalendi kohta. Samuti märgitakse, et tööjõu vähenemine ei olnud seotud ainult vabaturu või tootmisharusisese turu töötajatega, vaid mõjutas pigem tööhõivet üldiselt, sest vaba- või tootmisharusisese turu jaoks mõeldud tooteid toodavad samad töötajad samade seadmetega. Eeltoodu põhjal tuli see väide tagasi lükata.

(112)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 133 ja 134 esitatud järeldused.

3.4.2.4.   Laovarud, dumpingumarginaali suurus, kasv, hinnad, kasumlikkus, rahavood, investeeringud ja investeeringutasuvus

(113)

Kuna laovarude, dumpingumarginaali suuruse, kasvu, hindade, kasumlikkuse, rahavoogude, investeeringute ja investeeringutasuvuse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 135–151 esitatud järeldused.

3.4.3.   Järeldus kahju kohta

(114)

Mitu huvitatud isikut märkis, et kahjuanalüüs põhines ainult vabaturu näitajate negatiivsel arengul ja et sellise analüüsi järeldustest ei piisa tõendamaks, et kogu liidu tootmisharu kannatas olulist kahju.

(115)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et nagu on märgitud põhjenduses 96, ei piirdunud komisjon konkreetselt vabaturu analüüsimisega, vaid analüüsis vajadust mööda ka liidu tootmisharu kui terviku ja konkreetselt tootmisharusisese turu majanduslikku olukorra arengut ning tegi selle kohta järeldusi.

(116)

Peale selle tuleb märkida, et järeldus, et tootmisharu kannatas olulist kahju, ei põhine üksnes vabaturu mikro- ja makromajanduslike näitajate negatiivsel arengul. Samal ajal kui teatavad mikro- ja makromajanduslikud näitajad on vabaturul tõesti negatiivselt arenenud, tõendavad ka muud, liidu tootmisharu üldise tulemuslikkusega seotud näitajad, nagu tööhõive, tööjõukulud täistööaja ekvivalendi kohta, investeeringud ja investeeringutasuvus, liidu tootmisharu olukorra halvenemist. Arvestades vabaturu ja tootmisharusisese turu suurust märgitakse, et liidu tootmisharu näitajate positiivne areng tootmisharusisesel turul (teatavate näitajate puhul) ei olnud piisav, et kaaluda üles vabaturu negatiivsed näitajad, nagu tõendab eespool nimetatud üldise tegevusega seotud näitajate negatiivne areng. Eeltoodut arvestades tuleb see väide tagasi lükata.

(117)

Lähtudes märkuste analüüsist, mille kokkuvõte on esitatud eespool põhjendustes 73–115, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 152–155 esitatud järeldused.

4.   PÕHJUSLIK SEOS

(118)

Mitu huvitatud isikut väitis, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga importi ei saa pidada kahju põhjuseks ja et muud tegurid kõrvaldasid põhjusliku seose. Mõned väited kordasid juba esialgses etapis esitatud väiteid ega sisaldanud uusi elemente. Uusi märkusi analüüsitakse allpool.

4.1.   Euroopa majanduse taastumine

(119)

Üks huvitatud isik vaidlustas aeglase taastumisprotsessi olemasolu pärast 2012. aasta kriisi ja väitis, et import asjaomastest riikidest ei olnud takistanud liidu tootmisharul sellisest taastumisest kasu saada. Nad väitsid sisuliselt, et 2012. aasta kriisist taastumise ebaõnnestumine oli tingitud külmvaltsitud lehtterastoodete väidetavast jätkuvalt väikesest nõudlusest.

(120)

Kõigepealt tuleb märkida, et tarbimine suurenes 2012. aasta ja uurimisperioodi vahel 4,4 %, mida võib pidada aeglase taastumise märgiks, kuigi tarbimine ei saavutanud 2011. aasta taset. Asjaomastest riikidest pärit impordi kohta tasub märkida, et aeglase taastumise käigus kasvas nende turuosa 13,5 %-lt 2012. aastal 18,7 %-le 2013. aastal ja isegi 20,1 %-le uurimisperioodil. Eeltoodu põhjal tuleb see väide tagasi lükata.

4.2.   Investeeringud, tootmisvõimsus ja tootmise kasv

(121)

Sama huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharu oli teinud tahtmatult väärasid äriotsuseid, tehes 2011. ja 2012. aastal kulukaid investeeringuid ning suurendades 2011. aastal tootmisvõimsust.

(122)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et käesoleva uurimise käigus tehtud analüüsis keskenduti liidu tootmisharu majandusliku olukorra arengule 2011. aastast kuni uurimisperioodini. Seepärast ei saa 2010.–2011. aastal toimunud tootmisvõimsuse kasvu pidada analüüsi käsitlusalasse kuuluvaks. Lisaks märgitakse, et väidet, et liidu tootmisharu tegi 2011. ja 2012. aastal kulukaid investeeringuid, ei tõenda mitte ükski asjaolu. Lõpuks märgitakse, et valimisse kaasatud liidu tootmisharu poolt vaatlusalusel perioodil tehtud investeeringud moodustasid alla 2,5 % nende netovarast ja koosnesid peamiselt asendamiseks ja ratsionaliseerimiseks tehtud investeeringutest. Arvestades investeeringute taset ja laadi ei saa neid pidada piisavalt tähtsaks, et need mõjutaksid liidu tootmisharu majandustulemusi. Seepärast tuli see väide tagasi lükata.

(123)

Pärast ajutiste meetmete võtmist ja uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid teatavad huvitatud isikud, et asjaomastest riikidest pärit impordi asemel tuleb kahju põhjuseks pidada liidu tootmisharu tootmismahu suurenemist tarbimise vähenemise ajal.

(124)

Sellega seoses tuletatakse meelde ja nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 152, et liidu tootmisharu suurendas oma tootmismahtu selleks, et rahuldada suurenenud tootmisharusisest nõudlus. Kuna liidu tootmisharu toodab peamiselt tellimuste alusel, nagu kinnitavad suhteliselt väikesed laovarud (vt ajutise määruse põhjendus 136), ei saa sellist suurenemist pidada kahju põhjuseks. Eeltoodu põhjal tuleb see väide tagasi lükata.

4.3.   Toorainehinnad

(125)

Mitu huvitatud isikut vaidlustas järeldused, milleni jõuti seoses toorainehindade languse mõjuga liidu tootmisharu küsitud hindadele. Nad väitsid esiteks, et impordihindade langus oli väiksem kui toorainehindade langus ja tõid näiteks rauamaagi. Selle näiteks toonud isik viitas oma märkustes, et rauamaagi hind (renminbides tonni kohta) oli vaatlusalusel perioodil langenud 39 %. Teiseks väitsid nad, et ajutise määruse põhjendustes 171–175 esitatud komisjoni argumendid ei lükanud ümber väidet, et toorainehindade langus oli toonud kaasa uurimisaluse toote hindade languse, ning et komisjon ei olnud ülemaailmsele toorainehindade langusele piisavat tähelepanu pööranud.

(126)

Sellega seoses tuletatakse kõigepealt meelde, et asjaomastest riikidest pärit impordi hind langes vaatlusalusel perioodil keskmiselt 20 %, st rohkem kui liidu tootmisharu tootmiskulud. Lisaks nähtub pärast rauamaagi kohta esitatud hinnateabe teisendamist renminbidest eurodesse tonni kohta, et rauamaagi hind langes vaatlusalusel perioodil ainult ligikaudu 31 %. Kui eeldada konservatiivselt, et rauamaagi osakaal kuludest on asjaomastes riikides 35 %, võib toorainehinna langus põhjustada vaid vähem kui 11 % suuruse hinnalanguse, samal ajal kui asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad langesid 20 %, nagu eespool selgitatud.

(127)

Teise väite kohta tasub märkida, et komisjon ei välistanud, et toorainehindade langus mõjutas vaatlusalusel perioodil uurimisaluse toote hinda. Ta väitis siiski, et uurimisaluse toote hind liidus ei järginud ühtset ülemaailmset hinnasuundumust, mis kajastas eelkõige toorainehindade arengut. Peale selle analüüsis komisjon muid hindu mõjutavaid tegureid, nagu piirkondlikud erinevused ja liigne tootmisvõimsus. Ta märkis ka, et kui vaatlusaluse toote hind ei oleks langenud rohkem kui toorainehinnad, oleksid konkurentsitingimused turul jäänud õiglaseks ning liidu tootmisharu oleks kulude vähenemisest kasu saanud ja jälle kasumlikkuse saavutanud. Eeltoodu põhjal tuleb need väited tagasi lükata.

(128)

Teatavad eksportivad tootjad pöördusid lõplike järelduste avalikustamise järel esitatud märkustes selle küsimuse juurde tagasi. Uusi argumente siiski ei esitatud.

4.4.   Liidu tootmisharu import

(129)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon ei pööranud põhjusliku seose hindamisel piisavalt tähelepanu vaatlusaluse toote liidu tootmisharu poolsele impordile, mistõttu on põhjusliku seose hinnang puudulik ja ebatäpne.

(130)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 104, oli liidu tootmisharu import asjaomastest riikidest vaatlusalusel perioodil stabiilne ja moodustas alla 1 % liidu tootmisharu müügi kogukäibest. Lisaks ja nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 191, tegid neid oste kaubanduslikud tütarettevõtjad, kes said osta külmvaltsitud lehtterastooteid eri allikatest. Neil kaubanduslikel tütarettevõtjatel on oma kaubandussidemete säilitamiseks stiimul pakkuda võimalikult odavat materjali. Arvestades asjaomaste mahtude väiksust ja asjaolu, et need ei ole vaatlusalusel perioodil suurenenud, leitakse, et asjaomastest riikidest pärit importi on piisavalt arvesse võetud. Seepärast tuleb see väide tagasi lükata.

(131)

Teatavad eksportivad tootjad pöördusid pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes selle küsimuse juurde tagasi ning väitsid, et komisjon oli arvnäitajad ümbermõtestanud eesmärgiga õigustada kahju kohta tehtud järeldust, hinnates ümber impordi osakaalu kogumüügist. Komisjon ei mõtestanud tegelikult arvnäitajaid ümber, vaid kasutas pigem täpsemat näitajat (alla 1 %) kui ajutises määruses sätestatud laiem vahemik (0–5 %).

4.5.   Teatavate terasetoodetega kauplemist käsitleva varem kehtinud lepingu olemasolu Venemaa ja liidu vahel

(132)

Samad huvitatud isikud kordasid nii pärast esialgsete järelduste avalikustamist kui ka pärast lõplike järelduste avalikustamist väidet, et Venemaa import jäi Venemaa ja liidu vahel varem kehtinud teatavate terasetoodetega kauplemist käsitlevas lepingus kehtestatud mittekahjustavate kvootide piiresse. Eelkõige ei nõustunud ta järeldusega, et kvoodid on „liiga suured“, ja märkis, et käesoleva uurimise käigus kohaldatud toote määratlus ja „muude lehtvaltstoodete“ kategooria (määratletud lepingutes) kattusid märkimisväärselt.

(133)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et nimetatud leping kaotas kehtivuse enne uurimisperioodi, st 22. augustil 2012, kui Venemaa Föderatsioon sai Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. Peale selle märgitakse, et leping ei sisaldanud sätteid impordikvootide indekseerimise kohta vastavalt nõudluse/tarbimise tegelikule aastasele arengule. Teisisõnu ei kaasnenud turu kahanemisega kvootide vastavat kohandamist. Veelgi enam, nimetatud lepingu artiklis 10 oli ette nähtud, et iga-aastasel pikendamisel tuleks iga tooterühma koguseid 2,5 % suurendada. Seepärast ei ole üllatav, et lepingu kehtivusajal ei saadud käesoleva uurimisega hõlmatud tooteid sisaldava tooterühma kvoote kordagi täis.

(134)

Eeltoodut arvestades näib, et selliste aastaste lepingute lisades nimetatud kvoodid ei vastanud turu tegelikule olukorrale ja tarbimise arengule, kuna kvoote korrigeeriti tarbimise/nõudluse arengut arvestamata automaatselt suuremaks. Kuna kvoote ei saadud lepingu kehtivusajal kordagi täis, võib järeldada, et need olid tõepoolest „liiga suured“ mitte üksnes lepingute kehtivusajal, vaid ka võrreldes tarbimise arenguga vaatlusalusel perioodil. Seepärast ei ole mõtet võrrelda nende 22. augustil 2012 kehtivuse kaotanud kvootide ja Venemaalt pärit impordi taset vaatlusalusel perioodil. See väide tuleb seepärast tagasi lükata.

(135)

Käesolevas uurimises vaadeldavate toodete määratluse ja „muude lehtvaltstoodete“ määratluse väidetavat kattuvust uuriti lähemalt. Esiteks ilmnes, et käesolevas uurimises vaadeldavate toodete määratlus hõlmab ka „legeeritud külmvalts- ja pinnatud teraslehtede“ tooterühma. Teiseks ilmnes, et 42 TARICi koodist, mida leping eespool nimetatud tooterühmade puhul hõlmas, kattuvad ajutises määruses nimetatud koodidega täielikult vaid seitse (7209169000, 7209179000, 7209189100, 7209269000, 7209279000, 7209289000 ja 7225508000). Seega on lepingu lisas nimetatud 35 TARICi koodi käesolevas uurimises vaadeldavate toodete määratlusest välja jäetud. Teisest küljest ei hõlmanud nimetatud leping ligikaudu kümmet käesoleva uurimisega hõlmatud TARICi koodi. Eeltoodust nähtub, et väidetavat kattuvust ei toeta faktilised tõendid ja sellised väited tuleb tagasi lükata.

4.6.   Liidu tootmisharu liigne tootmisvõimsus

(136)

Teine huvitatud isik väitis, et liidu tootmisharule avaldas olulist mõju selle liigne tootmisvõimsus, mis põhjustas ülepakkumist, kulude kasvu ja kasumi vähenemist ning takistas ka lisainvesteeringute tegemist. Ta märkis ka, et impordi puudumise korral oleks tootmisvõimsuse rakendusaste olnud vaid üle 72 %.

(137)

Kõigepealt meenutatakse, et liidu tootmisharu vähendas oma tootmisvõimsust vaatlusalusel perioodil 3 %, et kohaneda muutuva ülemaailmse turuolukorraga. Kuigi liidu tootmisharu poolt vaatlusalusel perioodil saavutatud tootmisvõimsuse rakendusastet ei saa pidada rahuldavaks ja ei eitata, et tootmisvõimsuse madal rakendusaste võib tootmisharu tulemuslikkust mõjutada, märgitakse, et 2011. aastal, kui liidu tootmisharu installeeritud tootmisvõimsus oli suurem ja tootmisvõimsuse rakendamine väiksem kui uurimisperioodil, oli liidu tootmisharu veel kasumlik. Seepärast ja arvestades tootmisvõimsuse rakendamise paranemist seoses tootmisvõimsuse vähendamisega järeldatakse, et tootmisvõimsuse rakendusastet ei saa pidada põhjuslikku seost kõrvaldavaks elemendiks. Eeltoodu põhjal tuleb see väide tagasi lükata.

4.7.   Import kolmandatest riikidest

(138)

Mitu isikut väitis, et komisjon ei olnud kolmandatest riikidest pärit impordi mõju nõuetekohaselt hinnanud. Nad väitsid, et nende impordi tase oli lähedane Venemaa impordi tasemele ning et import Iraanist ja Ukrainast toimus madalamate hindadega kui Venemaalt ja Hiinast. Peale selle ja nagu on osutatud põhjenduses 105, väitis üks huvitatud isik, et Ukrainast, Indiast ja Iraanist pärit importi, mille turuosa oli vaatlusalusel perioodil 5,4 %, ei olnud liidu tootmisharu turuosa vähenemist silmas pidades nõuetekohaselt hinnatud.

(139)

Selle kohta märgitakse kõigepealt, et nagu põhjenduses 104 osutatud, on kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa vaatlusalusel perioodil kahanenud 10,9 %-lt 9,1 %-le (854 281 tonnilt 647 710 tonnile), samal ajal kui ainult Venemaalt pärit impordi turuosa on suurenenud 5,9 %-lt 9,8 %-le (466 165 tonnilt 697 661 tonnile). Eeltoodust nähtub, et Venemaalt ja teistest kolmandatest riikidest pärit importi iseloomustab vastupidine suundumus. Samuti märgitakse, et käesoleva uurimise raames on Venemaalt pärit importi hinnatud kumulatiivselt Hiinast pärit impordiga ja et asjaomaste riikide turuosa on kasvanud 14,3 %-lt 2011. aastal 20,1 %-le uurimisperioodil.

(140)

Teiseks, kuigi ei eitata, et import Iraanist ja Ukrainast toimus tõesti asjaomaste riikide keskmisest hinnast madalama keskmise hinnaga, märgitakse, et sellise impordi keskmine hind lõi asjaomastest riikidest pärit impordi hindu kogu vaatlusalusel perioodil alla ja et nende hinnakäitumine ei muutunud sellel perioodil märkimisväärselt. Kuna nende turuosa suurenes vaid veidi (2,9 %-lt 3,4 %-le), on ebatõenäoline, et see import kõrvaldaks põhjusliku seose.

(141)

Kolmandaks ja nagu põhjenduses 106 osutatud, tuleks Ukraina, India ja Iraani turuosa analüüsida kogu vaatlusaluse perioodi ulatuses, mitte konkreetsele üheaastasele ajavahemikule keskendudes. Sellest järeldub, et Indiast, Iraanist ja Ukrainast pärit impordi turuosa on vaatlusalusel perioodil tõesti veidi kasvanud (4 %-lt 5,4 %-le), samal ajal kui teistest kolmandatest riikidest (sh eespool nimetatud riigid) pärit import on üldiselt vähenenud 10,9 %-lt 9,1 %-le. Eeltoodust nähtub, et liidu tootmisharu turuosa vähenemist (– 4 %) ei saa võrrelda ainult eespool nimetatud riikide turuosaga uurimisperioodil ja et turuosa suurenemist ei saa pidada piisavalt märkimisväärseks, et see kõrvaldaks põhjusliku seose.

(142)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid teatavad eksportivad tootjad, et absoluutarvudel põhineva hinnangu kohaselt oli kõikidest kolmandatest riikidest pärit import võrreldav Venemaalt pärit impordiga ning neid tuleks pidada võrdselt kahjustavaks. Selle kohta märgitakse kõigepealt, et nagu ajutise määruse põhjendustes 107 kuni 111 osutatud, olid Venemaa ja Hiina impordi kumulatiivse hindamise tingimused täidetud. Seepärast ei tuleks Venemaa importi analüüsida eraldi. Teiseks märgitakse ka, et kuigi impordi analüüs peaks tõepoolest põhinema absoluutarvudel, tuleks analüüsida ka nende absoluutarvude arengut. Selle kohta märgitakse vastavalt eeltoodule, et kõikidest kolmandatest riikidest pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil 206 571 tonni, samas kui Venemaalt pärit import suurenes 231 496 tonni. Vaatlusalustest riikidest pärit import järgis kumulatiivselt hinnatuna samasugust suundumust ja suurenes 312 224 tonni. Nagu eespool märgitud, oli kõikidest kolmandatest riikidest pärit import vaatlusalusel perioodil palju väiksem kui vaatlusalustest riikidest pärit import. Neid riike iseloomustas ka Venemaa impordi ja vaatlusalustest riikidest pärit impordiga vastupidine suundumus. Selle põhjal kinnitatakse, et kolmandatest riikidest pärit importi hinnati nõuetekohaselt, võttes arvesse nende mahu, hinna ja turuosa suundumusi. Seepärast lükati see väide tagasi.

4.8.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(143)

Eeltoodu põhjal ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 202–204 esitatud järeldused.

5.   LIIDU HUVID

5.1.   Liidu tootmisharu huvid

(144)

Kuna liidu tootmisharu huvide kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 209 tehtud järeldus.

5.2.   Importijate ja kasutajate huvid

(145)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitsid mitu isikut, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine asjaomaste riikide suhtes ei oleks liidu huvides. See väide esitati uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist. Nad väitsid, et dumpinguvastased meetmed oleksid vastuolus väiksemate kasutajate huvidega, kuna neil on konkurentsi pärssiv mõju (liidu tootjad tõstavad hindu) ja liidu tootjad ei tooda teatavaid külmvaltsitud lehtterastooteid.

(146)

Neid väiteid käsitleti juba ajutise määruse põhjendustes 220–223, kuid pärast esialgsete järelduste avalikustamist ega pärast lõplike järelduste avalikustamist ei esitatud nende kohta olulist lisateavet. Väide lükatakse seega tagasi.

5.3.   Muud väited

(147)

Mõned isikud väitsid, et komisjon eelistas liidu tootjaid ja püüdis iga hinna eest dumpingut leida.

(148)

Seda väidet täpsemalt ei põhjendatud. Komisjon rõhutab, et uurimisel järgitakse kehtivat õigusraamistikku, järgides rangeimaid erapooletuse ja läbipaistvuse standardeid.

(149)

Mõne isiku väitel näitab uurimisaluse toote liidu tootjate poolne import, et nad ei suuda liidu nõudlust rahuldada.

(150)

Nagu ka ajutise määruse põhjenduses 191 märgitud, kuuluvad paljud liidu tootjad integreeritud terasekontsernidesse, millel on sõltumatud kaubanduslikud tütarettevõtjad. Need kauplejad võivad osta tooteid, kust nad soovivad, sealhulgas asjaomastest riikidest. Tuleb taas toonitada, et need ostud moodustasid alla 1 % kaebuse esitajate müügist. Toimiku kohaselt toimus see import enesekaitseks ja kaubandussidemete säilitamiseks, mitte seetõttu, et liidu tootjad ei suutnud nõudlust rahuldada.

5.4.   Järeldus liidu huvide kohta

(151)

Kuna liidu huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 229–232 tehtud järeldused.

6.   LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

6.1.   Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(152)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas mitu isikut märkusi 5 % suuruse sihtkasumi kohta, mida kasutati turuhinnast madalama hinnaga müügi esialgseks arvutamiseks, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 237–238. Üks huvitatud isik väitis, et sektori kasum ei oleks olnud üle 5 %, samal ajal kui üks teine huvitatud isik väitis, et 5 % suurune sihtkasum oli liiga suur. Need väited ei olnud põhjendatud.

(153)

Eurofer leidis, et 5 % suurune sihtkasum oli ilmselgelt liiga väike. Esiteks lükkas ta viite elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete sihtkasumile tagasi seetõttu, et muu hulgas erinesid nimetatud toodetega seotud teadus- ja arendustegevus, turud ja terase laad. Teiseks väitis Eurofer, et kättesaadavad ja kontrollitavad tõendid 2009. aasta eelsest ajast näitavad, et kasutada tuleks sihtkasumit, mis on vähemalt 10 %. Seda väites tugines Eurofer osaliselt nende kaebuse esitanud tootjate teabele, kes olid valimisse kaasatud ja esitanud komisjoni palvel muu hulgas 2005.–2008. aasta kasumlikkuse andmed, ja osaliselt teatavate teiste liidu tootjate saavutatud kasumlikkusele sellel ajavahemikul. Eurofer lisas, et sihtkasumit ei tohiks arvutada aastate põhjal, mida mõjutas kas majanduskriis või dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest. Kolmandaks väitis Eurofer, et sihtkasumit tuleks kohandada, võttes arvesse uurimisperioodijärgset importi ja asjaomasest impordist põhjustatud pidevat ebaõiglast hindade alanemist. Ta märkis veel, et liidu institutsioonid on dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju korvamiseks ka varem tavapärasest suuremale kasumile tuginenud (9).

(154)

Neid märkusi analüüsiti nõuetekohaselt. Kõigepealt tuleks meenutada, et nagu ajutise määruse põhjenduses 236 selgitatud, tehti uurimise käigus kindlaks, et import asjaomastest riikidest toimus kogu vaatlusalusel perioodil märkimisväärses mahus, millel oli negatiivne mõju muu hulgas liidu tootmisharu kasumlikkusele. Seetõttu ei sobi ükski vaatlusaluse perioodi aasta näitama, kui suurt kasumit võiks tavapärastes konkurentsitingimustes mõistlikuks pidada. Kuna ainus märkus, mis selle kohta esialgses etapis saadi, ei olnud piisavalt põhjendatud, otsustas komisjon sihtkasumi esialgu arvutada muid terastooteid käsitlenud uurimiste tulemuste põhjal. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist on komisjon seda küsimust siiski täiendavalt uurinud ja mitte üksnes pärast avalikustamist saadud märkuste põhjal, vaid ka selle kohta rohkem teavet küsides ja analüüsides.

(155)

Nagu juba eespool põhjenduses 8 osutatud, palus komisjon pärast ajutiste meetmete kehtestamist valimisse kaasatud liidu tootjatel esitada 2005.–2010. aastal liidu turul müüdud samasuguse toote kasumlikkuse andmed (sama teave 2011. aasta kuni uurimisperioodi kohta oli juba esitatud algsetes küsimustikule esitatud vastustes). See teave saadi ja seda kontrolliti nõuetekohaselt. 2005.–2008. aasta kaalutud keskmine kasumlikkus, mida sai selle põhjal iga nimetatud aasta kohta arvutada, jäi vahemikku 9–15 %. 2005.–2008. aasta näisid olevat sihtkasumi arvutamiseks tüüpilised, kuna neid ei mõjutanud majanduskriis, mis mõjutas tugevasti sektorit alates 2009. aastast, ega iseloomustanud erakordselt soodsad turutingimused. Lisaks osutas nende aastate impordimaht asjaomastest ja muudest riikidest tihedale konkurentsile.

(156)

Seega leiab komisjon eeltoodu põhjal, et tootmisharu kasumimarginaal ajaliselt lähimal tüüpilisel aastal, st 2008. aastal, sobib sihtkasumi kinnitamiseks paremini kui esialgu kasutatud 5 % suurune sihtkasum. See kaalutud keskmine kasumimarginaal on 9,9 % ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutusi on vastavalt kohandatud. Kuna see marginaal põhineb vaatlusaluse toote tegeliku kasumlikkuse andmetel, on tegemist parima selleks otstarbeks kättesaadava teabega.

(157)

Teatavad eksportivad tootjad käsitlesid kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks kasutatud kahjumarginaalide küsimust uuesti pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes. EFMA kohtuotsuse (10) punktis 60 märgiti: „On oluline, et [kasutatav kasumimarginaal] kõnealuse kahju kõrvaldamiseks vajaliku sihthinna arvutamisel piirduks kasumimarginaaliga, mille saavutamist võib ühenduse tootmisharu põhjendatult eeldada tavapärastes konkurentsitingimustes, kus puudub dumpinguhinnaga import“. Peale selle märgiti, et 2011. aastal saadud kasum kujutab endast dumpinguhinnaga impordi puudumisel usaldusväärset kasumimarginaali. Pidades silmas, et alates 2009. aastast kuni uurimisperioodini registreeritud andmed olid madala ja dumpinguhinnaga impordi olulise koguse ning terasesektorit ka 2010. ja 2011. aastal mõjutanud 2009. aasta finantskriisi tõttu selgelt asjakohatud, oli ilmne, et komisjonil oli põhjendatud alus minna kõige hiljutisema tüüpilise aasta kindlakstegemiseks ajas tagasi (kui andmed olid kättesaadavad) ning et seetõttu tuleks uurida ajavahemikku 2005–2008. Kättesaadavate andmete põhjal järeldati, et eespool esitatud põhjustel oli kõige asjakohasem 2008. aasta. Väide, et see kujutab endast valikulisust, on alusetu, kuna 2008. aasta ei olnud mingil juhul suurima kasumiga aasta ajavahemikul 2005–2008. 2008. aasta valiti seetõttu, et tegemist oli kõige hiljutisema aastaga, mida iseloomustasid tavapärased konkurentsitingimused. Liidu turuhindade, impordiandmete ja liidu tarbimise uurimine tõendas tõepoolest tavapärase konkurentsipõhise turuolukorra olemasolu.

(158)

Seepärast on kahju kõrvaldamist võimaldava taseme jaoks tavapärase kasumi kindlaksmääramiseks kasutatud meetod täielikult kooskõlas EFMA kohtuotsusega ja see väide lükati tagasi.

(159)

Samade eksportivate tootjate väitel jättis komisjon, nagu on märgitud eespool põhjenduses 122, liidu tootmisharu olukorra analüüsis arvestamata 2010. aasta sündmused põhjendusega, et need toimusid enne analüüsiperioodi, kuid sihtkasumi kindlaksmääramisel tugines komisjon 2008. aastale. Selle kohta märgitakse, et kuigi liidu tootmisharu olukorra analüüsimisel vaadeldud periood piirdus ajavahemikuga alates 2011. aastast kuni uurimisperioodini, nagu sätestatud ajutise määruse põhjenduses 20, puudusid õiguslikud piirangud, mis oleksid takistanud komisjonil kasutada mõistliku sihtkasumi kindlaksmääramiseks muid perioode väljaspool vaatlusalust perioodi, kui valitud periood on dumpinguhinnaga impordi puudumisel saavutatava kasumitaseme poolest tüüpiline. Seda selgitatakse nõuetekohaselt eespool põhjenduses 157. Seepärast tuleb see väide tagasi lükata.

(160)

Samad isikud väidavad, et „muude kahjunäitajate“ puudumisel 2005.–2008. aasta kohta ei saanud huvitatud isikud esitada sihtkasumi taseme asjakohasust puudutavaid sisulisi märkusi. Selle kohta märgitakse, et kõige hiljutisema tavapäraste turutingimustega aasta kindlaksmääramine ja liidu tootmisharu olukorra hindamine vaatlusalusel perioodil on kaks eraldi ülesannet, mille puhul komisjon ei vaja ja/või analüüsi sama andmekogumit. „Muud kahjunäitajad“ ei ole asjakohased selle kindlaksmääramisel, kas teataval aastal valitsesid tavapärased turutingimused. Seepärast lükati see väide tagasi.

(161)

Teatavad eksportivad tootjad väitsid, et 2008. aasta kasumlikkuse andmeid ei oleks tohtinud kasutada, sest ajavahemik alates 2011. aastast kuni uurimisperioodini ei hõlma seda aastat. Ometigi on eelnimetatud EFMA kohtuotsusest ilmne, et sihtkasumi kindlaksmääramiseks ei sobi ükski vaatlusaluse perioodiga hõlmatud aasta. Kuna komisjon ei saanud esialgses etapis kasutada tootmisharu usaldusväärseid, kontrollitud ja kasutatavaid kasumlikkuse andmeid, tugines ta muude uurimiste raames kasutatud kasumimääradele. Kuna komisjon sai pärast esialgsete järelduste avalikustamist siiski täiendavad kasumlikkuse andmed, mida ta kontrollis ja mis näitasid, kui suurt kasumit võiks tavapärastes konkurentsitingimustes pidada selles sektoris mõistlikuks, on asjakohasem kasutada sellist kasumit kui erinevate turuolukordade (tooted, konkurentsitingimused) mõjutatud näitajat, isegi kui see näitaja on uuem. Seepärast lükati see väide tagasi.

(162)

Üks Venemaa eksportiv tooja märkis, et nende tooteliikide puhul, mida seotud importijad liidu turule toomisel töötlesid, ei olnud turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaali arvutatud. Kuna sellise müügi hõlmamiseks olid andmed olemas, kiideti see väide heaks ning hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müümise marginaale on vastavalt ajakohastatud.

(163)

Sama Venemaa eksportiv tootja väitis, et turuhinnast madalama hinnaga müügi taseme kindlakstegemine on ebatäpne. Ta märkis, et turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes kasutatud liidu tootmisharu tootmiskulude väärtused on mõne tooteliigi puhul väga suured, kui võrrelda peaaegu identsete tooteliikidega, ja komisjon peaks need arvestamata jätma või realistlikule tasemele kohandama. Ta märkis ka, et kuigi Hiinast pärit impordi keskmised CIF-ekspordihinnad on 3 % kõrgemad, on Venemaa eksportijate turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal kaks korda suurem. Lõpuks märkis ta, et liidu tootmisharu võrreldavate toodete müügimaht moodustas vaid 6,4 % tootmisharu ekspordi kogumahust.

(164)

Komisjon tegi pärast ülekontrollimist siiski kindlaks, et liidu tootmisharu tootmiskulude andmed olid täpsed. CIF-väärtuse ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali erinevuse kohta märgitakse, et selline võrdlus on liiga lihtsustatud ega võta arvesse liidu või eksportiva tootja tooteliikide võimalikke hinna- ja kuluerinevusi. Veel märgitakse, et alusmääruses ei ole ette nähtud eksporditud mahu ja liidu tootmisharu poolt müüdud samasuguste toodete vastava mahu võrdlemiseks ühtki künnist. Pärast põhjenduses 162 osutatud väite arvessevõtmist moodustas liidu tootmisharu poolt müüdud võrreldavate toodete maht 10 % tema ekspordi kogumahust. Selle kohta märgitakse ka, et üle 90 % selle konkreetse eksportiva tootja poolt liitu eksporditud toodetest on võrreldavad asjaomase liidu tootega. Eeltoodu põhjal tuleb see väide tagasi lükata.

(165)

Mitu eksportivat tootjat ei nõustunud sellega, et komisjon kohaldas kahju arvutamiseks artikli 2 lõiget 9, väites, et artikli 2 lõige 9 kuulub alusmääruse dumpingusätete hulka ja seda ei saa kasutada kahju arvutamiseks analoogia alusel. Nad väitsid, et vaba ringluse hind peaks põhinema tegelikul hinnal, mida küsivad seotud liidu importijad esimestelt sõltumatutelt liidu klientidelt.

(166)

Kahjumarginaali arvutamise eesmärk on teha kindlaks, kas dumpinguhindadega impordi ekspordihinnale (dumpingumarginaalil põhinevast) madalama tollimaksumäära kehtestamine oleks dumpinguhindadega impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisav. Hinnang peaks lähtuma ekspordihinnast liidu tollipiiril, mille taset peetakse võrreldavaks liidu tootmisharu tehasehinnaga. Seotud importijate kaudu toimuva ekspordimüügi puhul arvutatakse ekspordihind, analoogselt dumpingumarginaali arvutamisel kasutatava meetodiga, esimestele sõltumatutele klientidele edasimüügi hinna alusel, mida on kohandatud alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel. Kuna ekspordihind on kahjumarginaali arvutamise vältimatu element, ja kuna nimetatud artikkel on ainus alusmääruse artikkel, milles antakse juhtnööre ekspordihinna arvutamiseks, on selle artikli kasutamine analoogia põhjal õigustatud.

(167)

Lisaks leitakse, et selle huvitatud isiku pooldatav meetod põhjustaks tema ja teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate (kes müüvad sõltumatutele importijatele) marginaalide arvutamisel ebavõrdset kohtlemist. Muude valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul kasutatud meetodid põhinesid CIF-taseme ekspordihinnal, mis loomulikult välistab liidu müügi-, üld- ja halduskulud ja kasumi, mis tuleneb tollivormistusjärgsest edasimüügist liidus. Komisjon arvab, et hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutuste jaoks asjakohase impordihinna kehtestamist ei peaks mõjutama see, kas eksport liitu toimub seotud või sõltumatutele ettevõtjatele. Meetodid, mida komisjon kasutas, tagavad, et mõlemal juhul kindlustatakse võrdne kohtlemine.

(168)

Seepärast järeldas komisjon, et kasutatud lähenemisviis oli täpne, ning lükkas need väited tagasi.

(169)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et müügi-, üld- ja halduskulude ning müügihinnast saadud kasumi mahaarvamise tõttu ei saa turuhinnast madalama müügi marginaali ja dumpingumarginaali enam nõuetekohaselt võrrelda, sest valemi kordaja (st CIF-hind) ei ole enam sama. See väide lükati tagasi, kuna müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine mõjutas üksnes valemi lugejat, mitte nimetajat.

(170)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid teatavad huvitatud isikud ka, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi mahaarvamine moonutas väiksema tollimaksu reegli mõju. Kuna dumpingumarginaali arvutamiseks kasutati sarnast metoodikat, on selge, et väiksema tollimaksu reeglit ei ole moonutatud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(171)

Üks huvitatud isik märkis, et käesoleval juhul ei ole nn väiksema tollimaksu reegel liidu tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks piisav, sest sel ajal kui liidu tootmisharu tootmiskulud jäid pärast uurimisperioodi stabiilseks, langesid Venemaalt ja Hiinast pärit impordi hinnad 2015. aasta aprillist detsembrini vastavalt 19 % ja 22 %. Selle põhjal väitis ta, et ajutise dumpinguvastase tollimaksu vastav tase (26,2 % ja 16 %) ei olnud piisav, sest nimetatud hinnalanguse tõttu kadus tollimaksu mõju suures osas või täielikult. Nende hinnalanguste tulemusel said asjaomaste riikide tootjad oma ekspordimahtu liitu märkimisväärselt suurendada. Ta viitas lisaks nõukogu määruse (EÜ) nr 437/2004 (11) põhjendusele 26, mille kohaselt komisjon leidis, et piirduda tuleks uurimisperioodi järeldustega, välja arvatud juhtudel, kui uute asjaolude mõju on tõendatavalt ilmne, vaieldamatu, püsiv, manipuleerimatu ja ei tulene huvitatud osaliste tahtlikust tegevusest.

(172)

See väide tuleb tagasi lükata. Ühest küljest ei kinnitanud faktilised tõendid väidet, et liidu tootmisharu tootmiskulud jäid stabiilseks. Teisest küljest, kuigi asjaomastest riikidest pärit impordi hind on alates uurimisperioodi lõpust tõesti märkimisväärselt langenud, on mitmeid märke sellest, et 2016. aasta teises kvartalis hakkavad impordihinnad jälle tõusma. Seega ei näi müügihinna langus olevat püsiv ja oleks ennatlik seda sellisena käsitada.

(173)

Kuna koostöövalmidus oli suur, arvutati valimisse kaasamata koostööd tegevate HRV eksportivate tootjate suhtes kohaldatav lõplik kahjumarginaal kahe valimisse kaasatud eksportiva tootja keskmisena. Koostööst keeldunud HRV eksportivate tootjate suhtes kohaldatav lõplik kahjumarginaal määrati kahe koostööd tegeva äriühingu kõrgeima marginaali tasemel.

(174)

Venemaa puhul määrati koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes kohaldatav lõplik kahjumarginaal koostööd tegevate eksportivate tootjate tüüpilise tooteliigi kahjumarginaali põhjal. Seda marginaali kohaldatakse äriühingu PJSC Novolipetsk Steel suhtes, sest tema koostööst keeldumine, mida on selgitatud eespool dumpingut käsitlevas osas, oli seotud ka tema ekspordihinna ja seega tema kahjumarginaaliga.

(175)

Võttes arvesse eespool põhjendustes 152–172 mainitud asjaolusid, on lõplikud kahju- ja dumpingumarginaalid, väljendatuna protsentides CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, järgmised. Esitatud on ka lõplikud tollimaksumäärad.

Tabel 4

Lõplikud marginaalid ja tollimaksumäärad

Hiina eksportivad tootjad

Lõplik dumpingumarginaal (%)

Lõplik kahjumarginaal (%)

Lõplik tollimaksumäär (%)

Angang Group

59,2

19,7

19,7

Shougang Group

52,7

22,1

22,1

Muud koostööd tegevad äriühingud

56,9

20,5

20,5

Kõik muud äriühingud

59,2

22,1

22,1

Venemaa eksportivad tootjad

 

 

 

Magnitogorsk Iron & Steel Works OJSC

18,7

26,4

18,7

PAO Severstal

35,9

34,0

34,0

PJSC Novolipetsk Steel

38,9

36,1

36,1

Kõik muud äriühingud

38,9

36,1

36,1

(176)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist eksportivalt tootjalt saadud märkuste järel ümardati eeltoodud kahjumarginaalid vajaduse korral allapoole lähima kümnendikkohani.

(177)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikidele muudele äriühingutele“ kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes asjaomastest riikidest pärit ja kõnealuste äriühingute ja seega konkreetselt nimetatud õigussubjektide toodetud vaatlusaluse toote impordile. Kõnealuseid määrasid ei tohiks kohaldada sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille on tootnud mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, kelle puhul tuleks kohaldada „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

(178)

Kõik taotlused kohaldada kõnealuseid äriühingute jaoks ette nähtud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb saata komisjonile (12) koos kogu asjakohase teabega, eriti mis puudutab mis tahes tootmisega seotud muudatust ettevõtte tegevuses, omamaist ja eksportmüüki, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(179)

Selleks et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste meetmete nõuetekohane kohaldamine. Kõnealused erimeetmed hõlmavad järgmist: käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud kehtiva nõuetele vastava faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse neile kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastase tollimaksu määra.

6.2.   Ajutise tollimaksu lõplik sissenõudmine

(180)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju ulatust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad.

6.3.   Meetmete elluviidavus

(181)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et mõned eksportivad tootjad olid asunud kehtestatud ajutisi tollimakse absorbeerima, keeldudes hindu tõstmast. Seda väidet ei ole käesoleva uurimise raames võimalik kontrollida. Juhul kui esitatakse eraldi absorbtsiooni uurimise taotlus, on võimalik algatada alusmääruse artikli 12 lõike 1 alusel läbivaatamine, kui esitatakse esmapilgul usutavana näivad tõendid.

(182)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määrusega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks järgmiste Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit toodete impordi suhtes: rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest, kuid mitte roostevabast terasest, lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7209 15 00 (TARICi kood 7209150090), 7209 16 90, 7209 17 90, 7209 18 91, ex 7209 18 99 (TARICi kood 7209189990), ex 7209 25 00 (TARICi kood 7209250090), 7209 26 90, 7209 27 90, 7209 28 90, 7211 23 30, ex 7211 23 80 (TARICi koodid 7211238019, 7211238095 ja 7211238099), ex 7211 29 00 (TARICi koodid 7211290019 ja 7211290099), 7225 50 80 ja 7226 92 00 alla.

Vaatlusaluse toote määratlus ei hõlma järgmisi tooteliike:

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, muu töötluseta peale külmvaltsimise, rullides või mitte, igasuguse paksusega, elektrotehnilised,

lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, igasuguse laiusega, külmvaltsitud, plakeerimata, pindamata või katmata, rullides, paksusega alla 0,35 mm, lõõmutatud (nn must raudplekk),

muust legeerterasest lehtvaltstooted, igasuguse laiusega, elektrotehnilisest räniterasest, ja

legeerterasest lehtvaltstooted, muu töötluseta peale külmvaltsimise, kiirlõiketerasest.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine.

Riik

Äriühing

Lõplik tollimaksumäär (%)

TARICi lisakood

HRV

Angang Steel Company Limited, Anshan

19,7

C097

Tianjin Angang Tiantie Cold Rolled Sheets Co. Ltd., Tianjin

19,7

C098

Muud lisas loetletud koostööd tegevad äriühingud

20,5

 

Kõik muud äriühingud

22,1

C999

Venemaa

Magnitogorsk Iron & Steel Works OJSC, Magnitogorsk

18,7

C099

PAO Severstal, Tšerepovets

34

C100

Kõik muud äriühingud

36,1

C999

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema poolt allkirjastatud ja kuupäevastatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleval arvel kajastatud ekspordiks Euroopa Liitu müüdud külmvaltsitud lehtterastooted koguses [kogus] on tootnud [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] [asjaomases riigis]. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2016/181 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2)  Komisjoni 10. veebruari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/181, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes (ELT L 37, 12.2.2016, lk 1).

(3)  ELT C 161, 14.5.2015, lk 9.

(4)  Komisjoni 11. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2325, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete impordi suhtes registreerimisnõue (ELT L 328, 12.12.2015, lk 104).

(5)  Komisjoni 29. juuli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1329, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit külmvaltsitud lehtterastoodete registreeritud impordi suhtes ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 27)

(6)  Nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2852/2000, millega kehtestatakse Indiast ja Korea Vabariigist pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 332, 28.12.2000, lk 17).

(7)  Äriühing teavitas komisjoni, et ta muutis seoses muudatustega Venemaa õiguses oma õigusliku vormi avatud aktsiaseltsist avalikuks aktsiaseltsiks. See muudatus on kehtinud alates 1. jaanuarist 2016.

(8)  27. novembri 1991. aasta otsus kohtuasjas C-315/90: Gimelec jt vs. komisjon (EU:C:1991:447, punkt 23).

(9)  Komisjoni 5. novembri 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 3262/90, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Jaapanist, Korea Vabariigist ja Hongkongist pärit kassettides sisalduvate helilintide impordi suhtes (EÜT L 313, 13.11.1990, lk 5).

(10)  Kohtuasi T-210/95: European Fertilizer Manufacturer's Association (EFMA) vs. nõukogu, EKL 1999, lk II-3291.

(11)  Nõukogu 8. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 437/2004, millega kehtestatakse Norrast ja Fääri saartelt pärineva suure teraspea-lõhe impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 72, 11.3.2004, lk 23).

(12)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, 1049 Brussels, Belgium.


LISA

Koostööd tegevad Hiina eksportivad tootjad, kes ei kuulu valimisse

Riik

Nimetus

TARICi lisakood

Hiina RV

Hebei Iron and Steel Co., Ltd., Shijiazhuang

C103

Hiina RV

Handan Iron & Steel Group Han-Bao Co., Ltd., Handan

C104

Hiina RV

Baoshan Iron & Steel Co., Ltd., Shanghai

C105

Hiina RV

Shanghai Meishan Iron & Steel Co., Ltd., Nanjing

C106

Hiina RV

BX Steel POSCO Cold Rolled Sheet Co., Ltd., Benxi

C107

Hiina RV

Bengang Steel Plates Co., Ltd, Benxi

C108

Hiina RV

WISCO International Economic & Trading Co. Ltd., Wuhan

C109

Hiina RV

Maanshan Iron & Steel Co., Ltd., Maanshan

C110

Hiina RV

Tianjin Rolling-one Steel Co., Ltd., Tianjin

C111

Hiina RV

Zhangjiagang Yangtze River Cold Rolled Sheet Co., Ltd., Zhangjiagang

C112

Hiina RV

Inner Mongolia Baotou Steel Union Co., Ltd., Baotou City

C113


Top