29.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/92

(1)

26. veebruaril 2016 kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) oma rakendusmäärusega (EL) 2016/262 (edaspidi „ajutine määrus“) (2) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalune riik“ või „HRV“) pärit aspartaami impordi suhtes vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 4.

(2)

Uurimine algatati 30. mail 2015 kaebuse põhjal, mille oli 16. aprillil 2015 esitanud Ajinomoto Sweeteners Europe SAS (edaspidi „ASE“), kes on aspartaami ainutootja liidus. 15. oktoobril 2015 omandas ASE Hyet ühingu Holding B.V. ja seejärel sai äriühing nimeks Hyet Sweet S.A.S (edaspidi „Hyet“). Hyeti toodang moodustab 100 % liidu aspartaamitoodangust ja seega on Hyet käsitletav liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(3)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 18, hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(4)

Pärast selliste oluliste asjaolude ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal kehtestati ajutine dumpinguvastane tollimaks (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(5)

Hiina rahvusvahelise kaubanduse koja taotlusel toimus ärakuulamine, millel osalesid ühe eksportiva tootja, nimelt Sinosweet Co., Ltd. esindajad. Peamised arutatud küsimused hõlmasid hinnakohustuste kehtestamise võimalust ning muid dumpingu arvutamisega seotud taotlusi ja märkusi. Märkused vormistati hiljem esildistena ja neid on käsitletud käesolevas määruses.

(6)

Üks eksportiv tootja – Changmao Biochemical Engineering Co., Ltd. – nõudis kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Peamised arutatud küsimused hõlmasid turumajanduslikust kohtlemisest keeldumist, võrdlusriigi valikut, vajadust kohanduste järele hinna allalöömise kindlakstegemisel ning olulise kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahelise põhjusliku seose väidetavat puudumist.

(7)

Komisjon vaatas huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused läbi ning tegi esialgsetes järeldustes asjakohaseid muudatusi.

(8)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks HRVst pärit aspartaami impordi suhtes ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile huvitatud isikutele anti aega märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(9)

Huvitatud isikute märkusi kaaluti ja võeti võimaluse korral arvesse.

(10)

Kuna importijate väljavõttelise uuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 8–10.

(11)

Kuna HRV eksportivate tootjate väljavõttelise uuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 11 ja 12.

(12)

Kuna individuaalse kontrollimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 13.

(13)

Kuna turumajandusliku kohtlemise taotluste kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 14.

(14)

Ajutise määruse põhjendustes 19–22 määratletud ja täiendavalt täpsustatud vaatlusalune toode on aspartaam (N-L-α-aspartüül-L-fenüülalaniin-1-metüülester, 3-amino-N-(α-karbometoksüfenetüül)-suktsiinamiidhappe N-metüülester), CASi nr 22839-47–0, mis on pärit HRVst ja kuulub praegu CN-koodi ex 2924 29 98 alla (edaspidi „vaatlusalune toode“ või „samasugune toode“).

(15)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väljendas liidu tootmisharu taas oma muret võimaliku meetmetest kõrvalehiilimise pärast aspartaami sisaldavate segude ja valmististe kaudu. Samuti väitis liidu tootmisharu, et kui selliste segude ja valmististe suhtes kehtestatakse tollimaksud, siis rakendamisega raskusi ei teki. Näitena viitas ta ühele teisele uurimisele, milles käsitleti naatriumvesinikglutamaati Ameerika Ühendriikides.

(16)

Sellele märkusele esitatud vastuses märgitakse, et samasugust toodet käsitleva uurimise lõppetapis tehtud järelduste põhjal oli mitmel liikmesriigil ja Šveitsil suuri rakendamisraskusi seoses selliste segude ja valmististe arvamisega vaatlusaluse toote hulka. Seetõttu otsustati need lõppetapis toote määratlusest välja jätta. Võttes arvesse toodete sarnaseid omadusi (magusained, mida kasutatakse toidu-, joogi- ja farmaatsiasektoris samal otstarbel), on ülimalt tõenäoline, et ka siinse juhtumi puhul tekiksid samalaadsed probleemid.

(17)

Veelgi olulisem on see, et uurimise järeldused ei toetanud väidet, et segude ja valmististe abil meetmetest kõrvalehiilimise risk oleks suur. Koostööd teinud kasutajad kinnitasid, et tootmisahela järgmise etapi iga toode ja iga sellise toote liik/kaubamärk vajab eri mahus erinevaid magusaineid ning sellepärast oleks iga segu eraldi importimine täiesti ebapraktiline. Samuti oleks aspartaami importimiseks vedelal kujul (veega segatuna) tarvis täiesti teistsuguseid ja märgatavalt kallimaid pakendeid ja veoviise.

(18)

Eespool toodut silmas pidades jääb ajutise määruse põhjenduses 22 esitatud toote määratlus kehtima.

(19)

Kuna samasuguse toote kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 23.

(20)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 26, lükati ühe valimisse kaasatud eksportiva tootja turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi, sest uurimise käigus ilmnes, et tootja ei vastanud alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c 2. ja 3. kriteeriumile. Asjaomane isik väitis aga taas, et ta vastab neile kriteeriumidele. 2. kriteeriumi kohta ei esitanud ta aga mingeid uusi tõendeid või argumente, mis võimaldaksid esialgset hinnangut muuta.

(21)

3. kriteeriumiga seoses viitas isik hiljutisele Üldkohtu otsusele, (3) kus kohus ei nõustunud komisjoni analüüsiga maksusoodustuste kohta, mis hõlmas seda kriteeriumi. Tuleb märkida, et see kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Nagu tuletatakse meelde ajutise määruse põhjenduses 31, hinnatakse iga juhtumit eraldi kõikide komisjonile kättesaadavate asjaolude alusel. Kuna selle juhtumi puhul puudusid maksusoodustuste konkreetse analüüsi sisu kohta lisaargumendid ja uued asjaolud, ei olnud võimalik järeldusi läbi vaadata.

(22)

Ärakuulamise eest vastutava ametnikuga toimunud kohtumise jooksul kordas isik ajutise määruse põhjenduses 29 käsitletud väidet, et maksusoodustustest või toetustest saadud kasu tuleks käsitleda sarnaselt subsiidiumiga ja seetõttu ei tohiks subsiidiumi olemasolu pidada endisest mitteturumajanduslikust süsteemist tulenevaks moonutamiseks.

(23)

Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 32, on turumajanduslikku kohtlemist käsitleva hindamise ja subsiidiumivastase uurimise eesmärgid erinevad. Kui turumajandusliku kohtlemise hindamise eesmärk on selgitada välja, kas äriühing tegutseb alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c alusel turumajanduslike tingimuste kohaselt, siis subsiidiumivastase uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas äriühing on vastavalt määrusele kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (4) saanud kasu tasakaalustavatest subsiidiumitest. Seega on neil kahel küsimusel oma õiguslik alus ja neid tuleb käsitleda eraldi. Turumajandusliku kohtlemise puhul ei ole 3. kriteeriumi hindamisel tähtsal kohal mitte see, kas äriühing sai kasu tasakaalustavatest subsiidiumitest, vaid see, kas endine mitteturumajanduslik süsteem moonutab märgatavalt uuritavate äriühingute tootmiskulusid ja finantsolukorda või mitte.

(24)

Igal juhul on ajutise määruse põhjenduses 29 selgitatud, et asjaomane eksportiv tootja ei suutnud täita 3. kriteeriumi ja selle põhjus ei olnud mitte ainult saadud maksusoodustused, vaid ka maakasutusõiguse ostmisest saadud kasu. Maakasutusõigusega seoses väitis isik, et selle juhtumi raames esitatud dokumendid olid identsed dokumentidega, mille isik esitas kahe eelmise uurimise käigus, mille puhul ta sai lõpuks turumajandusliku kohtlemise osaliseks. Kuid järeldus, et 3. kriteerium ei ole täidetud, ei põhinenud ainult eelmiste uurimiste käigus esitatud dokumentidel, vaid ka käesoleva uurimise jooksul kogutud uutel tõenditel, nimelt sõltumatu audiitori koostatud vara hindamise aruandel. See dokument on lisatud Hongkongi börsi võimalike investorite jaoks välja antud prospektile. Aruandest ilmneb märgatav erinevus eksportiva tootja maakasutusõiguse eest tasutud hinna ja turuväärtuse vahel. Sellele tuginedes järeldati, et see isik ei saanud maakasutusõigust turuhinnaga, ja leiti, et 3. kriteerium on täitmata.

(25)

Eelnevat arvesse võttes lükatakse eksportiva tootja vastuväide tagasi ja kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 24–37.

(26)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väljendasid kolm huvitatud isikut muret selle üle, et võrdlusriigiks valiti Jaapan, ning eelkõige selle üle, et võrdluse aluseks võeti tootja Ajinomoto Co., Japan (edaspidi „Ajinomoto Japan“), kes on kaebuse esitaja emaettevõtja, ja et HRVga seotud normaalväärtus otsustati kindlaks määrata Jaapani hindade põhjal.

(27)

Eelkõige väitsid huvitatud isikud, et Ajinomoto Japan on monopoolses seisundis oma siseturul, kus ta saab küsida palju kõrgemat hinda võrreldes teiste turgudega, näiteks Korea või HRVga, kus valitseb konkurents. Ärakuulamise eest vastutava ametniku juures toimunud kohtumisel väitis üks huvitatud isik, et Ajinomoto Japanil on siseturgu valitsev seisund, sest talle kuulub seal põhimõtteliselt 100 % turuosa, ning seetõttu ei toimu Jaapanisse importi ja seal puudub konkurents. Peale selle leiavad huvitatud isikud, et Jaapan on silmanähtavalt sobimatu võrdlusriik, sest Jaapani ja Hiina turu vahelised erinevused on ilmselged ning neist annavad aimu ajutises määruses kindlaks tehtud kõrged dumpingumarginaalid. Lisaks väitsid nad, et mitme kodumaise tootja olemasolu suurendab konkurentsi Hiina siseturul ja et Hiina tootjate täheldatud kasum nende siseturul on palju väiksem kui võrdlusriigi tootja teatatud kasum.

(28)

Veel üks isik väitis, et Jaapani valimine võrdlusriigiks on kõige halvem variant võimalikest ning et Jaapani ja Hiina hindade võrdlemise tulemus näitab, et tegemist ei ole realistliku ega mõistliku valikuga.

(29)

Uurimise algetapis soovis komisjon sobiva võrdlusriigi valimiseks teha koostööd kolmandate riikidega. Uurimise käigus ilmnes, et aspartaami tootmine on maailmas koondunud üksikutesse riikidesse: HRVsse, Prantsusmaale, Jaapanisse ja Koreasse. Korea ja Jaapani teadaolevate tootjatega võeti ühendust. Ainus teadaolev Korea tootja keeldus koostööst. Nagu algetapis öeldud, nõustus koostööd tegema vaid Jaapani tootja ja seega oli Jaapan ainus turumajanduslik kolmas riik, keda oli võimalik võrdlusriigina kasutada. Selle riigi andmeid kasutati ajutises määruses normaalväärtuste kindlaksmääramiseks.

(30)

Komisjon märgib, et Jaapani valimise on vaidlustanud mitu huvitatud isikut ning seda eelkõige Ajinomoto Japani suure siseturuosa ja väidetavalt piiratud konkurentsi tõttu Jaapani turul. Ent need isikud ei ole esitanud mingeid tõendeid oma sellekohaste väidete toetuseks. Uurimisest ei ilmnenud, nagu ei oleks Jaapan avatud turg selliste impordipiirangute tõttu nagu kõrged tollimaksud või muud tariifid, ja koguseliste piirangute tõttu, ning tegelikult selgus, et Jaapani turule imporditakse aspartaami, muu hulgas HRVst ja Koreast.

(31)

Kuid selleks, et hinnata Jaapani sobivust HRV võrdlusriigina, uuris komisjon siiski veel konkurentsitingimusi, mille kohaselt samasuguse toote hinnad Jaapanis kujunevad. Nagu juba öeldud, tegutseb Jaapani turul aktiivselt vaid üks tootja, kes konkureerib HRVst ja Koreast pärit impordiga. Veelgi olulisem on asjaolu, et Jaapani tootja kasumimarginaalid varieerusid kliendi liigist ja suurusest sõltuvalt märkimisväärselt. Uurimise käigus ei saadud ühtegi mõistlikku põhjendust sellisele suurele lahknevusele kasumimarginaalides. Esmajoones jäi tõendamata asjaolu, nagu oleks kasumimarginaali varieerumist võimalik selgitada näiteks müüdud kogusega. Sellepärast leiti seda lahendamata küsimust silmas pidades, et normaalväärtuse kindlaksmääramisel selliste hindade kasutamine, millega kaasneb kasumi niisugune ebaratsionaalne varieerumine, ei oleks tõepoolest asjakohane ega mõistlik.

(32)

Sel põhjusel pidi komisjon lõppetapis leidma mingi muu mõistliku aluse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a. Selleks võeti HRV normaalväärtuse puhul aluseks liidu tootmisharu hinnad, mida oli nõuetekohaselt kohandatud eesmärgiga võtta arvesse mõistlikku kasumimarginaali.

(33)

Liidu ainutootja samasuguse toote hindu liidu turul kasutati alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt mõistliku alusena normaalväärtuse kindlaksmääramiseks nende HRV eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(34)

Esiteks uuris komisjon, kas liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote kogumaht on alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Selleks võrreldi seda müügi kogumahtu valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate liitu eksporditud vaatlusaluse toote kogumahuga. Selle põhjal leiti, et liidu tootja müüs samasugust toodet liidu turul tüüpilistes kogustes.

(35)

Teiseks tegi komisjon kindlaks liidu tootja poolt siseturul müüdavate toodete liigid, mis on samasugused nagu tooted, mida müüvad valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad Euroopa Liitu eksportimiseks. Ta võrdles tooteliigi alusel liidu müügimahtu iga valimisse kaasatud eksportiva tootja ekspordiga liitu. See võrdlus näitas, et vaid üks liidus toodetud tooteliik vastas täiel määral valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate eksporditava toote liigile.

(36)

Seejärel uuris komisjon liidu tootja puhul seda, kas selle tooteliigi müüki liidu turul võib alusmääruse artikli 2 lõike 4 tähenduses pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügiks. Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas üle 80 % seda liiki toodete müügi kogumahust ja selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludega võrdne või neist suurem. Kuna selle tooteliigi müük ei olnud kasumlik, ei saanud normaalväärtuse aluseks olla uurimisperioodil toimunud omamaise müügi kaalutud keskmine hind, vaid see normaalväärtus tuli arvutada vastavalt järgmises põhjenduses 37 selgitatule.

(37)

Viimaks tegi komisjon kindlaks HRVst liitu eksporditud tooteliigid, mida liidu tootmisharu liidu turul ei müünud, ning arvutas normaalväärtuse vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6. Et arvutada normaalväärtus nende tooteliikide ja eelmises põhjenduses käsitletud kahjumliku tooteliigi puhul, liitis komisjon liidu tootja toodetud lähimate tooteliikide keskmisele tootmiskulule müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, võttes aluseks liidu tootja kaalutud keskmised väärtused seoses tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud samasuguse toote omamaise müügiga uurimisperioodil.

(38)

Vastusena huvitatud isiku seisukohale, nagu väidetavalt puuduks üksikasjalik tooteomadusi käsitlev teave, selgitatakse, et erinevalt muudest dumpinguvastase uurimise alla kuuluvatest toodetest – näiteks HRVst pärit teatavad raud- või teraskinnitused – on vaatlusalune toode ja samasugune toode siinses juhtumis üsna ühetaolised ning nende liike ja erinevusi ei ole palju. Näiteks Hiina eksportivate tootjate müüdavate enamiku tooteliikide peamised põhiomadused, mis on seotud kasutusotstarbe, kontsentratsiooni, pakendi ja koostisega, olid täpselt samad.

(39)

Sellegipoolest tuleks normaalväärtuse kindlaksmääramiseks järgitud meetodi selgitamiseks märkida, et komisjon tegi kindlaks kuus eriomadust, mis olid vaatlusaluse toote eri liikide üksikasjalikuks määratlemiseks asjakohased: füüsiline kuju, kontsentratsioon, pakendi liik, pakendi suurus, kasutusotstarve ja koostis. Liitu eksporditi HRVst viit tooteliiki ja nende puhul leiti, et nad erinesid liidus liidu tootjate müüdud tooteliikidest vaid ühe omaduse poolest.

(40)

Lõplike järelduste avalikustamise käigus avaldas komisjon kõigile Hiina eksportivatele tootjatele nende toodete omadused ja liigi, mida ta kasutas normaalväärtuste arvutamisel iga tooteliigi puhul, sealhulgas HRVst liitu eksporditud tooteliikide puhul, mis ei kattunud täiel määral liidu tootmisharu liidus müüdavate tooteliikidega, nagu on selgitatud põhjendustes 35 ja 39.

(41)

Kuna ekspordihindade kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 51–53.

(42)

Üks isik ei nõustunud sellega, et tema nõue kohandada valuuta konverteerimist arvelduslepingutes alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j alusel lükati tagasi. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 57, näitas uurimine, et valuutakursside lepingute ja ekspordi kommertsmüügilepingu vahel puudus otsene seos. Isik ei esitanud mingeid uusi tõendeid ega väiteid, et esialgset hinnangut oleks olnud võimalik muuta.

(43)

Seda silmas pidades lükati eksportiva tootja nõue tagasi. Võttes arvesse liidu tootmisharu hindade kasutamist normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, ei ole pealegi vajadust käsitleda märkusi, mis on seotud Jaapani samasuguse toote ja vaatlusaluse toote võrdlemisega.

(44)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid komisjonile märkused kolm huvitatud isikut.

(45)

Esimene huvitatud isik väitis, et kaebuse esitaja andmeid ei tohiks kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, sest see oleks kallutatud ja erapoolik. Huvitatud isik leidis, et ainus võimalus oleks kasutada Hiina andmeid.

(46)

Liidu tootja andmeid, mille alusel normaalväärtus kindlaks määrati, kontrolliti kohapeal ning need leiti olevat usaldusväärsed ja täpsed. Seda arvesse võttes ei kujuta Jaapani tootja seos liidu tootjaga endast takistust liidu tootja andmete kasutamisel. Liidu andmete kasutamine normaalväärtuse kindlaksmääramiseks on ette nähtud alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a. Sellepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(47)

Sama huvitatud isik leidis, et otsusega kasutada liidu tootmisharu andmeid rikuti tema õigust saada õigel ajal teavitatud. Komisjon pidas aga avalikustamist piisavaks, sest avalikustatud andmed sisaldasid liidu tootjaga seotud andmeid. Lisaks oli huvitatud poolele antud võimalus esitada märkusi.

(48)

Lõpuks väitis sama huvitatud isik, et liidu tootja ja Hiina tootja aspartaami tootmisega seotud kulud erinesid eelkõige tootmisprotsessi, osutatud lisateenuste, kasutatud energialiigi, uute regulatiivsete spetsifikatsiooninõuete (näiteks nõuded raskemetallide, arseeni, kolibakterite, E.coli kohta) rakendamise, tooraine kättesaadavuse, patendikulude, 13 kuu töötasu ja pakendamiskulude poolest. See huvitatud isik kinnitas, et need erinevused mõjutavad normaalväärtuse ja ekspordihinna võrreldavust. Teine huvitatud isik leidis, et liidu tootmisharu maksis litsentsitasusid seoses lahustuva aspartaamiga, st tootega, mida ei toodeta HRVs, ning järelikult tuleks dumpinguarvutused vastavalt üle vaadata.

(49)

Huvitatud isikud ei põhjendanud alusmääruse artikli 2 lõikes 10 nõutud viisil oma väiteid selle kohta, et väidetavad tootmiskulude erinevused mõjutavad hindade võrreldavust. Eelkõige ei esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et kliendid maksavad siseturul selliste tegurite erinevuse tõttu pidevalt erinevat hinda. Tarbija, kes ei ole valmis maksma erinevat hinda, peab nii sisemaiseid kui ka eksporditud tooteid samasuguseks. Sel põhjusel lükatakse need väited tagasi.

(50)

Kolmas huvitatud isik väitis, et komisjon ei selgitanud, kas normaalväärtuse arvutamisel kasutati kõikide liidus müüdavate toodetega seotud müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi keskmisi näitajaid või üksnes lähima tooteliigiga seotud müügi-, üld- ja halduskulusid. Esimene huvitatud isik leidis, et aspartaamiga seotud äritegevuse olukorra tõttu ei saa kasumlikkus olla suurem kui 3 %. Komisjon tuletab meelde, et vastavalt ajutise määruse põhjenduses 50 selgitatule lisas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6 alusel normaalväärtuse arvutamiseks mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, võttes aluseks liidu tootja kaalutud keskmised väärtused seoses tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud samasuguse toote omamaise müügiga uurimisperioodil.

(51)

Kolmas huvitatud isik kordas oma nõuet, et tema arvelduslepingutega seoses tuleks kohandada valuuta konverteerimist. Kuid kuna ei esitatud mingeid uusi tõendeid ega väiteid, mis võimaldaksid esialgset hinnangut muuta, lükatakse see nõue tagasi.

(52)

Esimene huvitatud isik kordas oma väidet, et turumajanduslikust kohtlemisest keeldumine ei olnud põhjendatud ja oli vastuolus komisjoni varasemate otsustega, ning et maksusoodustusi ja toetusi ei tohiks käsitada endisest mitteturumajanduslikust süsteemist tuleneva moonutusena. Neid väiteid on käsitletud põhjendustes 21–23.

(53)

Lisaks väitis huvitatud isik, et põhjenduses 24 nimetatud prospekti võeti eelmistes turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud otsustes arvesse.

(54)

See huvitatud isik ei tõendanud, et sel dokumendil oleks varasemate turumajandusliku kohtlemise kohta tehtud otsustes olnud mingit mõju maakasutusõiguse hindamisele. Igatahes langetatakse turumajandusliku kohtlemist käsitlev otsus igas uurimises eraldi, lähtudes konkreetsetest uurimisega seotud asjaoludest.

(55)

See huvitatud isik väitis ka, et prospektis esitatud hinnangut ei saa võrrelda ostulepingus esitatud hinnaga, sest maa müüdi puutumata ja ettevalmistamata kujul.

(56)

Komisjon tegi huvitatud isikule teatavaks maakasutusõiguse hindamise üksikasjaliku metoodika, mida kasutati õiglase turuväärtuse ja tegelike kulude vahelise erinevuse hindamiseks. Sellega seoses arvati ehitisi ja rajatisi kandva maatüki koguhinna prognoosist maha ehituse kogukulud. Leiti, et +35 % erinevus on märkimisväärne ja et seda on võimalik selgitada vaid siirdehinnaga, mis jääb äriühingu ja kohaliku omavalitsuse vahelise tehingu sõlmimise aegsest õiglasest turuväärtusest kõvasti allapoole. Asjaolu, et eelmistes uurimistes hinnati seda õiglase turuhinna ja tegelike kulude vahet erinevalt – nagu väitis huvitatud isik –, ei muuda käesoleva uurimise järeldusi.

(57)

Kuna muid lisamärkusi ei esitatud, kinnitatakse esialgsed dumpingumarginaalid, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 61–67; lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(58)

Kuna Euroopa Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratluse kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 68 ja 69.

(59)

Kuna liidu tarbimise kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 70–73.

(60)

Üks isik väitis, et tema kaitseõigusi on rikutud, sest impordistatistikat ei avaldatud. See isik palus ka selgitust selle kohta, kuidas vaatlusaluse toote maht ja väärtused kättesaadavast statistikast välja sõeluti ning millistest andmebaasidest ja kuidas neid kontrolliti, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 71. See isik palus juurdepääsu impordistatistikale.

(61)

Komisjon kinnitab, et Hiinast pärit impordi maht ja hinnad tehti kindlaks Hiinas asuva uuringuettevõtte CCM (5) esitatud andmete alusel. Neid andmeid kontrolliti Hiina tolliasutuste hallatavas ametlikus Hiina ekspordiandmebaasis kättesaadavate andmete alusel. Hiina ekspordiandmebaasist saadud andmed on tehtud kättesaadavaks mittekonfidentsiaalses toimikus, mis on mõeldud tutvumiseks huvitatud isikutele. Lisaks on see avalikkusele tasu eest kättesaadav. Nii CCMil kui ka Hiina ekspordiandmebaasil on konkreetne kood (29242930) eraldi aspartaami jaoks ning seetõttu olid andmed piisavalt konkreetsed ja andmete sõelumine ei olnud vajalik.

(62)

Ajutise määruse põhjenduses 76 ja tabelis 3 esitatud mõõtühik sisaldab viga. Ajutise määruse põhjenduses 76 ja tabelis 3 esitatud hinnad ei ole mitte eurodes tonni kohta, vaid eurodes kilogrammi kohta.

(63)

Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutises määruses HRVst pärit impordi mahtu, turuosa ja keskmist hinda käsitlevad järeldused põhjendustes 74–77 kirjeldatud kujul ning ajutise määruse põhjenduses 76 ja tabelis 3 kasutatud mõõtühik muudetakse kujule „eurot kg kohta“.

(64)

Üks huvitatud isik palus, et komisjon vaataks läbi hinna allalöömist käsitleva analüüsi, võttes arvesse pakenditüübi erinevusi. See isik esitas oma väite toetamiseks hinnanoteeringud eri liiki pakendimaterjalide kohta. Teine isik väitis, et hinna allalöömist käsitlevates arvutustes tuleb arvesse võtta erinevusi tootmisprotsessis ning tooraine soetamishinnas mereveo ja rahvusvahelise kindlustuse tõttu, sest need näitajad mõjutasid väidetavalt märkimisväärselt lõpptoote ühikuhinda.

(65)

Üks huvitatud isik väitis veel, et kuna liidu tootmisharu ei kaotanud turuosa, ei kaasne hinna allalöömisega mingeid tagajärgi, sest see oleks asjakohane ainult juhul, kui HRVst pärit import haaraks endale liidu tootmisharu turuosa.

(66)

Esiteks – nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 79 – näitas uurimine, et pakend hinda ei mõjuta. Lisaks leidis komisjon isiku esitatud hinnanoteeringute analüüsimisel, et nende järgi on pakendamiskulude suurim erinevus 0,33 renminbit kilogrammi kohta (võrdub 0,046 euroga kilogrammi kohta), mis on kaduvväike näitaja toote puhul, mille keskmine hind on umbes 10 eurot/kg või üle selle.

(67)

Teiseks põhinevad kahjuarvutused võrreldavatel liidu hindadel ja uurimisperioodi aegse impordi hindadel, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 78. Kui HRV ja liidu toorainehindade vahel esineb erinevusi, tuleb tõendada, et need mõjutavad hindade võrreldavust. See, et ühe riigi tootjad soetavad toorainet muu hinnaga kui teise riigi tootjad, ei ole ebatavaline. Selline kuluerinevus ei pruugi aga ilmtingimata väljenduda hinnaerinevustes ega mõjutada hindade õiglast võrdlemist, sest tegemist on ainult ühe hinnakomponendiga. Igal juhul ei suutnud huvitatud isik põhjendada oma väidet, kuidas väidetav toorainekulude erinevus mõjutaks hindade võrreldavust. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(68)

Kolmandaks tehti uurimise käigus kindlaks, et liidu tootja ja Hiina eksportiva tootja kasutatud tootmisprotsessid on samasugused. Peale selle ei suutnud huvitatud isik põhjendada, et kui üldse, siis millist liiki kohandamist oleks vaja tootmisprotsessis esineva erinevuse tõttu teha. Seetõttu lükatakse see väide tagasi.

(69)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas huvitatud isik oma nõuet, et põhjenduses 48 loetletud erinevusi, mis mõjutavad hindade võrreldavust, tuleks arvesse võtta ka hinna allalöömist käsitlevates arvutustes. Lisaks nõudis see huvitatud isik, et ühe tema kauplejast kliendi puhul tuleks hinna allalöömise arvutustesse lisada teatav kasumimarginaal.

(70)

Uurimise käigus ei tuvastatud hinnalisa seoses samasuguse tootega, mis oleks tarbekaup. Uurimine näitas, et vaatlusaluse toote ja samasuguse toote vahel puuduvad kvaliteedi- või mis tahes muud erinevused, mis kajastuksid süsteemselt hindades. Seoses nõudega lisada kasumimarginaal kaupleja impordijärgsetele kuludele tuletab komisjon meelde, et arvutused põhinevad hindadel, mida maksab esimene sõltumatu klient olenemata asjaolust, kas ta on kaupleja või mitte. Seetõttu lükatakse kõnealused väited tagasi.

(71)

Väide, nagu oleks hinna allalöömine oluline ainult juhul, kui dumpinguhinnaga import võtab ära tootmisharu turuosa, ei ole põhjendatud ega peegelda alusmääruse artikli 3 lõike 3 sõnastust. See väide lükatakse tagasi.

(72)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas huvitatud isik komisjoni järelduse ja väitis, et hinna allalöömine ei mõjutanud oluliselt liidu tootmisharu majandusnäitajaid.

(73)

Komisjon leiab, et alusmääruse artikli 3 lõigetega 3 ja 6 on kahju kindlaksmääramisel lubatud aluseks võtta mahu- ja/või hinnanäitajad. Hinna allalöömise olulisust käsitlevat väidet käsitletakse punktis 4.5.

(74)

Kuna hinna allalöömise kohta muid lisamärkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 78–80.

(75)

Liidu tootmisharu majanduslikke näitajaid hinnati kõikide alusmääruse artikli 3 lõikes 5 kindlaksmääratud majandustegurite analüüsimise teel. Vaatlusalusel perioodil halvenesid kõik majandusnäitajad (välja arvatud turuosa ja tootmisvõimsus). Oluline on rõhutada, et kahju kindlakstegemiseks ei pea kõik kahjunäitajad näitama kahjulikku suundumust, sest ühelgi neist ei ole alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt määravat jõudu.

(76)

Eelkõige tehti uurimise käigus kindlaks, et Hiina dumpinguhinnaga impordi suure mahu tõttu, mis lõi liidu hinnad märgatavalt alla (21,1 % uurimisperioodil), ei olnud liidu tootmisharul muud võimalust kui alandada oma müügihindu olenemata halvenevast kuluseisust. Sellel müügihindade alandamisel oli otsene negatiivne mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele, rahavoole, investeeringutele ja investeeringutasuvusele. Nende kahjunäitajate märkimisväärne halvenemine on seega ilmselge märk olulisest kahjust, mida Hiina dumpinguhinnaga import põhjustab. Huvitatud isik ei esitanud uusi tõendeid ega väiteid selle järelduse ümberlükkamiseks.

(77)

Huvitatud isik kahtles, kas liidu tootmisharu oli ikka tõepoolest sunnitud alandama hindu oma turuosa säilitamiseks, sest vaatamata 21,1 % suurusele hinna allalöömisele alandas liidu tootmisharu oma hindu ainult 7 %.

(78)

Vastuseks sellele väitele tuleb rõhutada, et hinna allalöömine ei ole puhas hinnavõrdlus, vaid selle kindlakstegemiseks kasutatakse ajutise määruse põhjendustes 78–80 kirjeldatud metoodikat, ning seetõttu ei peegeldu selle ulatus ilmtingimata liidu tootmisharu hinnamuutustes. Igal juhul tuletatakse meelde, et liidu tootmisharu oli vaatlusalusel perioodil pidevalt sunnitud oma hindu alandama, ehkki tema majanduslik olukord halvenes ja ta oli muutunud kahjumlikuks juba 2013. aastal. Seepärast ei saa 7 % hinnalangust pidada vähetähtsaks.

(79)

Eespool toodut silmas pidades kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 106 esitatud järeldus liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju kohta alusmääruse artiklis 3 lõikes 5 esitatud tähenduses.

(80)

Mõni isik leidis, et teatavad näitajad – näiteks tootmisvõimsus – ei järgi kahjulikku suundumust ning teisi näitajaid – näiteks müügimaht, turuosa ja müügihinna tase – oleks tulnud analüüsida vaatlusalusel perioodil vähenenud tarbimise taustal.

(81)

Tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil tõepoolest stabiilseks. See tuleneb asjaolust, et liidu tootmisharu koosneb ühest tootjast, kellel on terviktootmise rajatis koos hoolikalt planeeritud tootmisetappidega, mis piirab võimsuse ootamatu vähenemise võimalust ilma suurte ja kulukate ümberkorraldusteta. Sellest olenemata leevendas liidu tootmisharu nõudluse vähenemise mõju tootmisrajatiste pikema seiskamisega, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 84. Peale selle vähendas liidu tootmisharu oma püsikulusid, et leevendada vähenenud nõudluse mõju tootmiskuludele.

(82)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et ei esitatud mingeid üksikasju selle kohta, kuidas liidu tootmisharu oma püsikulusid vähendas. Lisaks leidis see huvitatud isik, et püsikulude igasugune vähendamine oli parimal juhul vaevumärgatav. Selle huvitatud isiku väitel ei suutnud liidu tootmisharu kohaneda liidu muutuva turuga ja seepärast oli kogu kantud kahju selle tootmisharu enda põhjustatud.

(83)

Vastusena tuletab komisjon meelde, et liidu tootmisharu püsikulude vähendamist käsitlevad üksikasjad esitati ajutise määruse põhjenduses 84. Peale selle kohanes liidu tootmisharu nõudluse vähenemisega, seades oma tootmisprotsessi madalamale väljundimäärale. Komisjon analüüsis püsikulude arengut vaatlusalusel perioodil põhjalikult. Uurimise käigus ilmnes, et liidu tootmisharu suutis vähendada kõiki oma püsikulusid märkimisväärselt ja selle tulemusel suurenesid need tonni kohta sel perioodil vaid 24 %. Kui liidu tootmisharu ei oleks astunud eespool ja ajutise määruse põhjenduses 84 kirjeldatud samme, oleksid püsikulud kasvanud 66 %. Seda silmas pidades jääb komisjon kindlaks oma järeldusele, et liidu tootmisharu võttis asjakohased meetmed müügi vähenemisega kohandumiseks ja tal õnnestus vähendada oma püsikulusid märkimisväärselt. Eespool toodu põhjal ei kinnita uurimistulemused väidet, nagu oleks kahju ise põhjustatud, ja sellepärast lükatakse see tagasi.

(84)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi hind langes vaatlusalusel perioodil 12 %. Sellist hinnakäitumist ei saa selgitada toorainehindade muutusega. Samuti tuleb rõhutada, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import moodustab peamise osa müügist liidu turul ja seega on sel impordil suur mõju sellele turule, mis on liidu tootmisharu põhiturg. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 76, oli marginaal, mille võrra Hiina import lõi alla liidu tootmisharu hinnad, uurimisperioodil suisa 21,1 %. Seepärast ei olnud liidu tootmisharul muud valikut, kui langetada oma müügihinda, et jääda piisavalt atraktiivseks ning vähendada oma müügimahu ja turuosa kadu. Komisjon on kogunud tõendeid lepinguläbirääkimiste kohta, kuhu olid kaasatud aspartaami kasutajad ja turustajad. Tõendid näitavad, et Hiina impordi hinda kasutatakse liidu tootmisharule surve avaldamiseks. Sellel oli otsene kahjulik mõju eelkõige liidu tootmisharu kasumlikkusele, rahavoole, investeeringutele ja investeeringutasuvusele. Nende kahjunäitajate halvenemine on seega otseselt seotud Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordiga ja liidu tarbimise vähendamine seda seost ei muuda.

(85)

Ajutise määruse põhjendusega 110 seoses väitis üks isik, et toorainehinna muutumist käsitleva statistika allikas tuleks avalikustada, ning seadis kahtluse alla järelduse, et kaks peamist toorainet moodustavad vaid 25 % vaatlusaluse toote/samasuguse toote tootmise kogukuludest. Selle isiku kuluandmete põhjal hõlmavad need kaks toorainet peaaegu 50 % eksportivate tootjate tootmise kogukuludest ja seepärast peaks komisjon ajutise määruse põhjenduses 110 esitatud järeldused läbi vaatama.

(86)

Toorainehindu käsitlev teave saadi CCMilt ja sellekohane avalik kokkuvõte lisati mittekonfidentsiaalsesse toimikusse huvitatud isikutele tutvumiseks pärast seda, kui ajutise määruse avaldamise järel olid esitatud märkused.

(87)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 110 selgitatud, segatakse vaatlusaluse toote/samasuguse toote tootmiseks enam-vähem võrdsetes kogustes omavahel kokku kaks aminohapet (L-asparagiin ja L-fenüülalaniin). Uurimisperioodi hõlmava, 2014. kalendriaastat käsitlevast statistikast erineva lisastatistika saamisel vaadati toorainete hinnamuutused läbi. Vaatlusalusel perioodil tõusis L-asparagiini hind 1 % ja L-fenüülalaniini hind langes 23,6 %. Kuid see toorainehindade läbivaatamine ei muutnud esialgses etapis tehtud järeldust, et need kaks aminohapet kokku moodustavad umbes 25 % liidu tootmisharu tootmise kogukuludest. See on kooskõlas ka võrdlusriigi tootja andmetega. Vastupidiselt huvitatud isiku väitele ei olnud komisjon tema kuluandmeid kontrollinud, sest tema suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist. Selle tulemusel ei saa tema kuluandmeid arvesse võtta. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 110 esitatud järeldus, et kaks toorainet moodustavad umbes 25 % vaatlusaluse toote/samasuguse toote tootmise kogukuludest.

(88)

Ajakohastatud statistika põhjal seisneb suurim mõju, mida toorainekulu avaldab vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kulu-/hinnamuutustele, 4,6 % languses. Kuid uurimine näitas, et vaatlusaluse toote hinna langus oli uurimisperioodil 12 %, nagu on sedastatud ajutise määruse põhjenduses 77. Vastupidiselt huvitatud isiku väitele ei saa vaatlusaluse toote hinna langust seepärast toorainehinna langusega mõistlikul viisil selgitada ning seega ei muuda see asjaolu ajutise määruse põhjenduses 110 esitatud järeldust, mille kohaselt viljelesid Hiina eksportivad tootjad liidu turul üsna agressiivset hinnapoliitikat ja tekitasid liidu tootmisharule olulist kahju.

(89)

Teise huvitatud isiku sõnul on asjaolu, et liidu tootmisharu suutis säilitada oma turuosa, ilmselge märk sellest, et HRVst pärit import ei tekita liidu tootmisharule mingit kahju.

(90)

Selle väitega seoses tuleb märkida, et turuosa muutumine on vaid üks tegur põhjusliku seose analüüsis. Ka asjaolu, et see märkimisväärne hinnasurve, mida Hiina import vaatlusperioodil avaldas, ei ole veel väljendunud liidu tootmisharu turuosa kaotuses ning seega on nii Hiina eksportivad tootjad kui ka liidu tootmisharu oma turuosa säilitanud, tundub näitavat, et liidu turg on jäigem, kui tooraineturult oleks võinud oodata. Vaatlusalusel tootel/sarnasel tootel on kasutajate tootmiskuludele küllalt vaevumärgatav mõju (alla 3 %), samal ajal kui toidu- ja farmaatsiatööstuse tarnijad peavad läbima väga pika ja kalli sertifitseerimisprotsessi. See tähendab, et vähemalt kuni uurimisperioodi lõpuni eelistas enamik kasutajaid jääda juba sertifitseeritud ja usaldusväärsete tarnijate juurde, selmet alustada hinnanoteeringutel põhinevat sertifitseerimisprotsessi.

(91)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu alandas oma hindu uurimisperioodil „vaid“ 7 %, millest 4,6 % tulenes toorainehindade langusest. Huvitatud isiku sõnul on müügihinna languse tegelik põhjus toorainehinna muutumine. Peale selle arvutas see huvitatud isik hinnalanguse aastapõhiselt muude tegurite tõttu, saades tulemuseks 2,4 % vaatlusalusel perioodil ja 0,056 eurot kilogrammi kohta aastas. Selle põhjal järeldas huvitatud isik, et see on samas suurusjärgus pakkematerjali puhul täheldatud hinnaerinevusega, mida komisjon pidas põhjenduses 66 kaduvväikeseks. Sellele tuginedes väitis huvitatud isik, et muude tegurite mõju hinnale ei saa pidada oluliseks.

(92)

Vastuseks sellele väitele tuleb selgitada, et komisjon tegi põhjenduses 88 kindlaks, et toorainehinna muutusega võis selgitada kuni 4,6 % vaatlusaluse toote hinna langusest. See on teoreetiline maksimum ega tähenda, et hinnad peaksid samal ajaperioodil ilmtingimata samal määral langema. See on eelkõige nii sellise toote puhul nagu aspartaam, mida ei müüda ajutiste hindadega, vaid pigem püsihindadega aastaste või mitmeaastaste müügilepingute alusel. Uurimise käigus tehti kindlaks, et Hiina dumpinguhinnaga import avaldas liidu tootmisharule pidevat ja tugevat hinnasurvet ning et liidu tootmisharu oli sunnitud alandama oma müügihinda vaatamata kulustruktuuri üldisele halvenemisele. Peale selle ei ole võimalik aktsepteerida huvitatud isiku esitatud aastapõhist arvutusviisi. Nii müügi kui ka toorainehindade iga-aastase kõikumise tõttu ei peegelda see aastapõhine arvutusviis tegelikku majanduslikku olukorda ega ole metodoloogiliselt õige. Samal ajal näitab pakkematerjali hinna erinevus asjaomase aasta tegelikku erinevust ja on sellisena tõepoolest kaduvväike, kui pidada silmas vaatlusaluse toote hinda.

(93)

Eespool toodu põhjal leidub komisjoni arvates piisavalt tõendeid hinnasurve ja selle kahjuliku mõju kohta liidu tootmisharule.

(94)

Kuna ajutise määruse põhjendustes 108–113 käsitletud dumpinguhinnaga impordi mõju kohta liidu tootmisharule muid märkusi ei esitatud, siis need järeldused kinnitatakse.

(95)

Mitu huvitatud isikut väitis või jäi seisukohale, et liidu tootmisharu kantud mis tahes olulise kahju tekitas liidu tarbimise vähenemine. Sellega seoses väitis üks huvitatud isik, et tarbimise vähenemise põhjustas magusainete, eelkõige kaaliumatsesulfaami pakutav kasvav konkurents ning suurem mure tervise pärast, mis oli seotud vaatlusaluse toote ja samasuguse tootega. Peale selle leidsid mõned huvitatud isikud veel, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekitas soikunud eksporditegevus ja/või oli see kahju ise tekitatud, sest tootmisharu ei suutnud kohanduda nõudluse vähenemisega.

(96)

Lisaks väitis üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu kahjum tuleneb varade väärtuse tuntavast vähendamisest, mis avaldas kahjulikku mõju liidu tootmisharu kuludele ja selgitab liidu tootmisharu kahjumit. Üks huvitatud isik nentis, et kahju põhjuse hindamisel ei võetud arvesse liidu tootja müüki kohe pärast käesoleva uurimise algatamist.

(97)

Nagu juba ajutise määruse põhjendustes 121 ja 122 on märgitud, võis liidu tarbimise vähenemisel olla oma roll liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisel. Kuid uurimise käigus ei leitud, et langus oleks olnud piisav, et selgitada liidu tootmisharu kantud kahju ulatust ja sügavust, ja seepärast ei saanud kõrvaldada põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(98)

Väite kohta, et komisjon ei hinnanud muude magusainete ja eelkõige kaaliumatsesulfaami mõju aspartaamiturule, ei esitatud tõendeid, miks ja kuidas on kaaliumatsesulfaami väidetavalt kahjulikumad kahjunäitajad (6) käesoleva uurimise seisukohast asjakohased.

(99)

Veelgi olulisem on uurimise käigus saadud seisukoht, et kuigi toimub teatav asendamine erinevate magusainetega, tehakse seda üsna piiratult, sest uute retseptide väljatöötamine ja heakskiitmine on riskantne, ajamahukas ja kulukas protsess. Igal juhul võivad HRVst pärit kaaliumatsesulfaami suhtes kehtestatud tollimaksud vaid tugevdada vaatlusaluse toote ja samasuguse toote praegust turupositsiooni liidu turul, mitte aga avaldada kahjulikku mõju ainult liidu turule, nagu väideti.

(100)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas huvitatud isik oma väidet, et kahju peamine põhjus seisneb tarbimise vähenemises tervisemurede tõttu ja sellest tingitud teiste magusainete, sealhulgas kaaliumatsesulfaami kasutuselevõtus. Huvitatud isik leidis, et komisjoni järeldus, nagu oleks magusainete omavaheline asendamine piiratud, on vastuolus ajutises määruses sätestatuga, ning kordas oma väidet, et komisjon ei võtnud arvesse kaaliumatsesulfaamiga seotud dumpinguvastase uurimise järeldusi ja nende mõju käesolevale uurimisele.

(101)

Komisjon järeldas põhjenduses 97, et tarbimise vähenemise mõju ja selle mõju piiratud ulatus ei saa selgitada liidu tootmisharu kantud kahju. Huvitatud isik ei esitanud selle kohta uut teavet ja sellepärast lükatakse tagasi väide, et tarbimise vähenemine kõrvaldab põhjusliku seose.

(102)

Kuna ühtki muud märkust vähenenud tarbimise kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 122 esitatud järeldused.

(103)

Ajutise määruse tabelis 10 oli vormistusviga (keskmiste ekspordihindade indeksite asemel olid esitatud liidu turul täheldatud hinnataseme indeksid). Olenemata sellest vormistusveast põhinesid analüüs ja järeldused õigetel andmetel. Parandatud hinnaindeksid on järgmised

Tabel 10

Liidu tootmisharu eksperditegevus

(104)

Seoses väitega, et kahju tekitas liidu tootmisharu eksporditegevus, tuletatakse meelde, et nagu ajutise määruse põhjenduses 115 selgitati, oli sellel teguril tõepoolest oma osa kantud kahju tekkimises. Nagu aga selgitati ajutise määruse põhjendustes 116 ja 118, ei kõrvaldanud see põhjuslikku seost. Mäletatavasti ilmnes uurimise käigus, et uurimisperioodil oli eksporditud toodangu osakaal palju väiksem kui liidu turul müüdud toodangu osakaal.

(105)

Lisaks väärib märkimist uurimise käigus selgunud asjaolu, et just HRV-l õnnestus suruda liidu tootmisharu välja muudelt kolmandate riikide turgudelt. Kättesaadava statistika (7) kohaselt müüs HRV liidu tootmisharu peamistes ekspordisihtkohtades – näiteks Brasiilias, Argentinas, Mehhikos ja Türgis – suures ja kasvavas koguses kaupa samasuguse või isegi madalama hinnaga kui liidu turul. Ei ole võimalik jätta tähelepanuta üldist üleilmset olukorda, kus HRV võtab sisuliselt üle selle toote tarnimise kogu maailmas (8). Hiina eksportijad lõid liidu tootmisharu hinna märkimisväärselt alla ka kolmandate riikide turgudel. Kuna maailmaturul ei ole peaaegu ühtegi teist turuosalist peale Jaapani, kes müüb palju väiksemas koguses ja märgatavalt kõrgema hinnaga kui HRV liidu tootmisharu peamistes ekspordisihtkohtades, võib julgelt järeldada, et ekspordi müügimahu ja hinna vähenemine tulenes samuti peamiselt Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumisest.

(106)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palusid huvitatud isikud näidata komisjonil mõõdetaval kujul, kuidas liidu tarbimise vähenemise ja eksporditegevuse mõju oli piiratud ning ei kõrvaldanud põhjuslikku seost.

(107)

Komisjon tuletab meelde, et alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt hinnatakse muid tegureid peale dumpinguhinnaga ekspordi ja nende teguritega tekitatud kahju ei tohi omistada dumpinguhinnaga impordile. Seega ei saa välistada, et liidu tootmisharu kahju tekkimisele aitasid kaasa muud tegurid. Kuid alusmääruse artikli 3 lõikega 7 ei nõuta muude tegurite mõju mis tahes mõõtmist. Muude tegurite mõju eristamise ja eraldamisega täitis komisjon alusmääruse artikli 3 lõikest 7 tuleneva kohustuse.

(108)

Kuna muid märkusi liidu tootmisharu eksporditegevuse kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 114–118 esitatud järeldused.

(109)

Vastuseks väitele, et liidu tootmisharu kantud kahju oli tema enda tekitatud, tuleb märkida, et seda väidet käsitleti eespool põhjenduses 81. Kuna liidu tootmisharu puhul on tootmise koguvõimsus ikka veel kõvasti allpool liidu tarbimist, ei saa mingil juhul rääkida enda tekitatud kahjust üldise liigse tootmisvõimsuse tõttu.

(110)

Seoses huvitatud isiku väitega varade väärtuse vähendamise kohta tuletatakse meelde, et liidu tootmisharu kontodel kirjendatud varade väärtuse vähendamist ei võetud kulude ja kasumlikkuse hindamisel arvesse, nagu on öeldud ajutise määruse põhjenduses 98.

(111)

Väite puhul, et liidu tootja müüki oleks tulnud hinnata põhjuslikkuse analüüsis, tuleb märkida järgmist. Huvitatud isikul ei õnnestu selgitada, kuidas oleks tulnud liidu tootja omandiõiguse muutust põhjuslikkuse analüüsis arvesse võtta. Eelmisel omanikul Ajinomoto Co.-l on alati olnud peamine tootmisrajatis Jaapanis, kus ta töötas hiljuti välja uue tootmismeetodi. Ajinomoto Co. tegi äriotsuse koondada oma aspartaami tootmise baasid Jaapanisse. Uurimise käigus leidis kinnitust, et uus omanik toetab täielikult kaebust ja soovib jätkata aspartaami tootmist, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 68.

(112)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis huvitatud isik, et kuna liidu tootmisrajatise müümise kavatsus oli juba 2014. aastal teada, ei teinud selle tootmisrajatise omanik vajalikke kohandusi ja investeeringuid/parandusi raskete turutingimustega kohandumiseks. Huvitatud isik leidis, et komisjon ei olnud seda küsimust põhjuslikkuse analüüsis nõuetekohaselt hinnanud.

(113)

Vastusena sellele väitele tuletab komisjon meelde, et uurimise käigus käsitleti liidu tootja tegevust ning jõuti järeldusele, et kahaneva turu ja Hiina dumpingu kahjuliku mõju leevendamiseks võeti mitu meedet. Sellekohased järeldused on esitatud põhjenduses 83. Ajutise määruse tabelist 8 on näha, et kuigi investeeringud vähenesid, tehti neid edasi ja mõnel vaatlusaluse perioodiga hõlmatud aastal need isegi suurenesid. Peale selle on selge, et Ajinomotol oli suur huvi mitte kahjustada liidu tootja äritegevust, sest ta kavatses müüa tegutseva äriühingu. Eespool toodut silmas pidades leitakse, et liidu tootja müümist analüüsiti piisavalt ja et juhtumiga seoses puuduvad tõendid, mis toetaksid huvitatud isiku väiteid.

(114)

Kuna muid märkusi ajutise määruse põhjenduste 119, 120, 123, 124, 126 ja 127 kohta ei esitatud, kinnitatakse neis põhjendustes esitatud järeldused.

(115)

Uurimine näitas, et Hiinast imporditud toodete tekitatud pidev hinnasurve ja nende suur hulk liidu turul põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Hiinast imporditud toodete niigi madalad hinnad langesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ja seda hinnalangust ei saa täiel määral põhjendada tooraine hindade muutumisega. Allasurutud hindadel oli otsene negatiivne mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele ja need mängisid oma osa selles, et liidu tootmisharu muutus liidu turul kahjumlikuks.

(116)

Eespool esitatut arvesse võttes kinnitab komisjon oma järeldust, et liidu tootmisharu on kandnud dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(117)

Komisjon kaalus hoolega kõigi muude selliste teadaolevate tegurite mõju, mis võisid halvendada liidu tootmisharu olukorda. Tunnistatakse, et teatavad tegurid (liidu tarbimise vähenemine ja liidu tootmisharu eksporditegevus) võisid liidu tootmisharu kantud kahju suurendada. Nende tegurite mõju oli oma ulatuselt ja sügavuselt piiratud ning seetõttu ei kõrvaldanud see põhjuslikku seost dumpinguhinnaga Hiina ekspordi ja kantud kahju vahel.

(118)

Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 128–131 esitatud järeldused.

(119)

Üks huvitatud isik väitis, et meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides, sest kavandatud meetmed sulgeksid tegelikult liidu turu Hiina eksportivate tootjate jaoks ja alles jääks vaid üks tarneallikas (st liidu tootmisharu). Huvitatud isiku sõnul tähendab see ka seda, et meetmetega antaks liidu tootmisharule turgu valitsev seisund, millest ta saaks täiel määral kasu. Isikud seadsid kahtluse alla ka selle, kas kaebuse esitaja müügi aeg ja kaebuse esitamise aeg langevad kokku pelgalt juhuslikult.

(120)

Komisjon ei nõustu selle seisukohaga. Lisaks HRVle toimub märkimisväärne tootmine ka Jaapanis. See tähendab, et kasutajatele on kättesaadavad alternatiivsed allikad. Veelgi olulisem on see, et väide, nagu suletaks kavandatud meetmega turg Hiina tootjate jaoks, ei ole põhjendatud ja seda ei toeta ka uurimise tulemused. Kavandatud tollimaksud arvutati kõikide siinse juhtumiga seotud sidusrühmade kontrollitud andmete alusel. Uurimisperioodil täheldatud hinnatasemete alusel kõrvaldavad tollimaksud vaid ebaausate ja jätkusuutmatute kaubandustavade mõju liidu hinnatasemele. Asjaolu, et liidus on vaid üks tootja, ei tähenda, et tal oleks turgu valitsev seisund, ning puuduvad märgid selle kohta, et see tootja kuritarvitaks seda seisundit, isegi kui ta selle seisundi tulevikus saavutaks, võttes arvesse selliste alternatiivsete tarneallikate olemasolu nagu HRV ja Jaapan. Eeldatavasti suudab liidu tootmisharu pärast meetmete kehtestamist suurendada tootmist ja müügimahtu turul, mida reguleerib tõhus konkurents. Hiina eksportivate tootjate pakutavad hinnad peaksid tõusma ja see leevendab suurt hinnasurvet, mida nad praegu liidu turule avaldavad. Peale selle ei suutnud isikud näidata, kuidas mõjutaks liidu huve liidu tootmisrajatise müümise ja kaebuse esitamise ajaline kokkulangevus. Igal juhul leiab komisjon, et see küsimus ei mõjuta liidu huvi hindamist. Sellepärast leitakse, et need väited on alusetud.

(121)

Teisalt tuleb rõhutada uurimise käigus selgunud asjaolu, et kui praegusel kaubandustaval lubatakse jätkuda, peab liidu tootmisharu tõenäoliselt lahkuma turult lõplikult, jättes kasutajatele vaid ühe impordivõimaluse, ning see ei ole kindlasti liidu tootmisharu huvides. Komisjon leiab, et tootmise hoidmine liidus on konkurentsi seisukohast ülimalt oluline.

(122)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu müügi väikest tehinguväärtust arvesse võttes ei saa omanik tagada aspartaami tootmise kindlat tulevikku.

(123)

See väide on puhtalt spekulatiivne. Igal juhul märgib komisjon, et aspartaami tootmine on pärast omanikuvahetust jätkunud. Komisjon analüüsis hoolikalt kõigi huvitatud isikute huve ning – nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 144 – jõudis järeldusele, et meetmete kehtestamine on õigustatud ega ole liidu kui terviku huvide vastu.

(124)

Kuna muid märkusi liidu huvide kohta ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 133–145 esitatud järeldused.

(125)

Üks huvitatud isik palus komisjonil eristada dumpinguhinnaga impordi ja eksporditegevuse tekitatud kahju ning arvutada nende kahe teguri jaoks eraldi kahjumarginaal. See isik palus ka kohandada mittekahjustavat hinda, et tasakaalustada tootmismahu vähenemisest tulenevat püsikulude kasvu. Isik tegi ettepaneku kasutada kulusid, mida täheldati liidu tootmisharu kõrgeima tootmisvõimsuse rakendusastme puhul uurimisperioodile eelnenud kolmeaastase perioodi jooksul. Veel taotles see isik, et kohandataks mittekahjustavat hinda, mis väidetavalt tõusis siirdehinnaga soetatud tooraine tõttu.

(126)

Nagu eespool punktides 4 ja 5 seoses kahju ja põhjusliku seosega selgitati, leidis komisjon, et artikli 3 lõigetes 1–7 sätestatud kahju kindlaksmääramise ja põhjusliku seose tingimused on täidetud. Eraldi kahjumarginaalide arvutamine erinevate kahju tekkimisele kaasa aidanud tegurite põhjal ei ole õigusnormide kohaselt nõutav ega kuulu komisjoni tavade hulka. Komisjon tegi kindlaks ja eraldas nõuetekohaselt muude kahju tekitanud tegurite mõju dumpinguhinnaga impordi mõjust. Komisjon leidis, et muud tegurid ei kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(127)

Lisaks tehakse uurimisperioodi puhul mittekahjustav hind kindlaks uurimisperioodiga seotud andmete põhjal ja see põhimõte kehtib kõikide näitajate, sealhulgas tootmisvõimsuse rakendusastme puhul. Viimaks ei leidnud uurimise käigus kinnitust väide, nagu oleks liidu tootmisharu soetanud toormaterjali seotud isikutelt siirdehinnaga. Vastupidi, uurimise käigus ilmnes selgelt (nagu on öeldud ka ajutise määruse põhjenduses 125), et liidu tootmisharu soetas kogu vaatlusalusel perioodil toorainet turuhinnaga.

(128)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon peaks uurima, kas üleilmne toorainehindade langus väljendus ka toorainehindade languses liidu tootmisharu jaoks. Ta väitis, et kui toorainehinnad on kõrgemad kui rahvusvahelisel turul, tuleks kahjuarvutusi selle järgi kohandada. Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et ta jõudis ajutise määruse põhjenduses 125 järeldusele, et liidu tootmisharu soetas toorainet reaalturuväärtusega ning ei esitatud mingeid uusi andmeid, mis seaksid selle järelduse kahtluse alla.

(129)

Eespool esitatud kaalutlustele tuginedes lükatakse kohandustega seotud taotlused tagasi. Kuna muid märkusi kahju kõrvaldamise ulatuse kohta ei esitatud, jäädakse esialgses etapis kohaldatud metoodika juurde, mida on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 147–152.

(130)

Arvestades dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed HRVst pärit aspartaami impordi suhtes. Kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga tuleks selle juhtumi puhul kehtestada meetmed nendest marginaalidest madalamal tasemel.

(131)

Eelneva põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, olema järgmised.

(132)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Sellepärast kajastavad need olukorda, mis tuvastati uurimise ajal kõnealuste äriühingute puhul. Neid tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute“ suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse üksnes imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mis on pärit vaatlusalusest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu alusmääruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõikide muude äriühingute“ puhul. Neile ei tohiks rakendada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(133)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib seejärel taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (9). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimemuutus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimemuutuse kohta.

(134)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane rakendamine, tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada nii käesolevas uurimises koostööst hoidunud eksportivate tootjate kui ka selliste tootjate suhtes, kes ei eksportinud uurimisperioodil liitu.

(135)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist näitas mitu eksportivat tootjat ja Hiina rahvusvahelise kaubanduse koda üles huvi esitada hinnakohustuste pakkumised või ühise pakkumise. Sellise piisavalt põhjendatud hinnakohustuse pakkumise esitas alusmääruse artiklis 8 sätestatud tähtaja jooksul vaid üks äriühing. Pakutud minimaalne impordihind koosnes peamise tooraine (st L-fenüülalaniini) hinna suundumust kajastavast muutuvast elemendist ja ülejäänud kulusid kajastavast püsielemendist.

(136)

Komisjon hindas pakkumisi ja tegi kindlaks hulga tootepõhiseid ohte.

(137)

Aspartaami müüakse suurklientidele, kes ostavad seda märkimisväärses koguses nii liidus kui ka väljaspool liitu üleilmsete lepingute alusel. Eksportijad suudaksid kompenseerida liidu hindade tõusu, alandades oma hindu kolmandatele riikidele. Seeläbi tühistaks selline kompenseerimine kogu parandava mõju. See probleem on eriti terav käesoleva juhtumi puhul, sest seda kompenseerimist oleks võimatu (või vähemalt väga keeruline) tuvastada.

(138)

Peale selle on aspartaami tooraine hinnad volatiilsed, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 110. Hinnakohustused ei ole tõhus parandusmeede toodete puhul, mille tootmiskulud on volatiilsed. Ajal, mil kulud vähenevad, ei lase need eksportijatel turujõududele reageerida. See kõikumine on kinnitust leidnud, nagu ilmneb viimasest ekspordistatistikast, mille kohaselt on Hiina aspartaamihind pidevalt langenud.

(139)

Kuna pealegi ei võimaldatud ühelegi äriühingule turumajanduslikku kohtlemist, ei saanud komisjon raamatupidamisarvestuse usaldusväärsust täielikult hinnata, mis on muu hulgas hädavajalik, et saavutada kohustuste aluseks olev usaldussuhe.

(140)

Eespool nimetatut silmas pidades jõudis komisjon järeldusele, et kohustuse pakkumisi ei saa vastu võtta.

(141)

Võttes arvesse tuvastatud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju suurust, peetakse vajalikuks, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad nõutakse lõplikult sisse.

(142)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamust ei esitanud,

a)

ei ole uurimisperioodi jooksul (1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015) eksportinud liitu artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet;

b)

ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ning

c)

on vaatlusalust toodet pärast uurimisperioodi lõppu tegelikult liitu eksportinud või on võtnud endale tagasivõetamatu lepingulise kohustuse eksportida liitu oluline kogus,