21.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 132/85

(1)

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (3) sõnastati uuesti nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 609/2014 (4). Määrus (EL, Euratom) nr 609/2014 jõustub nõukogu otsuse 2014/335/EL, Euratom (5) jõustumise päeval. Nimetatud otsus ei ole veel jõustunud.

(2)

Selleks et jätta komisjonile (Eurostat) piisavalt aega asjakohaste kogurahvatulu andmete hindamiseks ja jätta kogurahvatulu komiteele piisavalt aega kogurahvatulu andmeid käsitleva arvamuse koostamiseks, peaksid kõik eelarveaasta kogurahvatulus tehtavad muudatused olema võimalikud kuni asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. novembrini. Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahenditega seotud tõendavate dokumentide säilitamise perioodi tuleks sellest tulenevalt pikendada sellele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. septembrist 30. novembrini, mille kohta andmed on esitatud.

(3)

Käesolevas määruses tuleks kajastada kehtivat tava, mille kohaselt määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artiklis 9 osutatud, omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontosid („omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontod“) hallatakse liikmesriikide riigikassades või nende keskpankades. Riigikassa mõiste peaks hõlmama ka samalaadseid funktsioone täitvaid muid riigiasutusi.

(4)

Omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontode haldamine peaks olema tasuta ja intressita. Tasude või negatiivse intressi kohaldamine vähendaks liidu eelarve vahendeid ja põhjustaks liikmesriikide ebavõrdset kohtlemist. Seetõttu peaksid liikmesriigid juhul, kui omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontode suhtes kohaldatakse negatiivset intressi, kandma konto kreeditisse negatiivse intressiga võrduva summa. Kuivõrd mõnel liikmesriigil ei ole võimalik vältida selliste negatiivse intressi summade omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontode krediteerimise kohustuse rahalist mõju, siis on asjakohane, et komisjon püüaks oma sularahavajaduste katmisel seda mõju vähendada, kasutades eelisjärjekorras asjaomaste kontode kreeditisse kantud summasid.

(5)

Omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontosid tuleks debiteerida ainult komisjoni korraldusel. See ei tohiks piirata negatiivse intressi kohaldamist.

(6)

Selguse ja loetavuse huvides tuleks määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikkel 10 jagada mitmeks artikliks.

(7)

Komisjonile peaks igal ajal olema kättesaadav piisav sularahavaru, et täita eelarve täitmisest tulenevad maksenõuded, mis on koondunud eriti aasta esimestele kuudele. Komisjonil on juba võimalus paluda liikmesriikidel kanda varem üle kuni kaks täiendavat kaheteistkümnendikosa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) erivajadustega seotud kulude katmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (6) kohaselt. Selleks et veelgi vähendada ajutisest sularahapuudusest tingitud makseviivituste ohtu, peaks komisjonil olema võimalik paluda liikmesriikidel kanda varem üle veel kuni pool ühest kaheteistkümnendikosast Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide erivajadustega seotud kulude katmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (7) kohaselt, niivõrd kui see on põhjendatud sularahavajadustega. Kuid vältimaks liigset survet liikmesriikide riigikassadele, ei tohiks samaks kuuks varem ülekantav summa kokku ületada kaht täiendavat kaheteistkümnendikosa. EAGFi maksete suhtes kehtivate erivajaduste tõttu ei kohaldata seda EAGFi kahjustaval viisil.

(8)

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kohaselt peab komisjon arvutama käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite korrigeerimised ja teatama need liikmesriikidele õigel ajal, et nad saaksid kanda need korrigeerimiste summad detsembri esimesel tööpäeval omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontole. Korrigeerimiste summad, mis tuli teha kättesaadavaks 2014. aasta detsembri esimesel tööpäeval, olid enneolematult suured. Selleks et vältida vahetult enne aasta lõppu põhjendamatult suuri eelarvelisi piiranguid liikmesriikidele, muudeti nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1377/2014 (8) määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, et võimaldada liikmesriikidel lükata teatavatel erandlikel asjaoludel edasi nende summade kandmise omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontole.

(9)

Selliselt muudetud määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kaotab kehtivuse pärast määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 jõustumist. See ei tohiks aga mõjutada nende korrigeerimiste summade kontole kandmise edasilükkamist, mida on juba ametlikult taotletud määruse (EL, Euratom) nr 1377/2014 kohaselt nimetatud määruse kehtimise ajal.

(10)

Lihtsustamise huvides ning selleks, et piirata liikmesriikide ja komisjoni eelarvekoormust, eelkõige aasta lõpus, tuleks ühtlustada käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite korrigeerimise menetlust. Liikmesriikidele nõutavate korrigeerimiste ametliku teatamise ja nende korrigeerimiste summade omavahendite jaoks ette nähtud komisjoni kontole kandmise kuupäeva vahele peaks jääma rohkem aega. Teatamine ja kontole kandmine peaksid toimuma samal aastal, kuna see aasta on oluline ka valitsemissektori raamatupidamisarvestusele avalduva mõju registreerimisel ning stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisel. Korrigeerimiste kogusumma tuleks liikmesriikide vahel kohe ümber jagada vastavalt nende osakaalule kogurahvatulul põhinevates omavahendites. See kõrvaldaks vajaduse määrusega (EL, Euratom) nr 1377/2014 ette nähtud erandi järele.

(11)

Selleks et saavutada liidu eesmärke, peaks viivise arvutamise kord tagama eelkõige selle, et omavahendid tehakse kättesaadavaks õigel ajal ja täies mahus.

(12)

Selleks et parandada õiguskindlust ja selgust, tuleks käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite puhul kindlaks määrata juhtumid, mille korral nõutakse hilinenud makse eest viivist. Võttes arvesse selliste omavahendite eripära, mille suhtes rakendatakse kontrollitsüklit, mis võimaldab parandamist ja korrigeerimist nelja aasta jooksul, ei tohiks selliste paranduste ja korrigeerimiste tulemusel käibemaksupõhistes ja kogurahvatulul põhinevates omavahendites tehtavad muudatused anda alust viivise arvutamiseks tagasiulatuvalt. Seega tuleks nende omavahendite puhul maksta viivist vaid igakuiste kaheteistkümnendikosade ja eelmiste eelarveaastate korrigeerimiste iga-aastasest arvutamisest tulenevate summade kontodele kandmise hilinemise eest. Selleks et säilitada asjakohane stiimul parandusmeetmete võtmiseks, tuleks viivist maksta ka juhul, kui hilinetakse selliste summade kontodele kandmisega, mis tulenevad käibemaksu aruande eriparandustest kuupäeval, mis on kindlaks määratud vastavalt meetmetele, mida komisjon on võtnud nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 (9) artikli 9 lõike 1 teise lõigu kohaselt. Kui liikmesriik jätab komisjoni määratud kindlaks tähtajaks esitamata kogurahvatulu andmete parandused, mis on vajalikud komisjoni või liikmesriigi teatatud punktide käsitlemiseks, tuleks viivist kohaldada ka igasuguse omavahendite suurenemise puhul, mis tuleneb teatatud punkti käsitlemise tagajärjel tehtud korrigeerimisest. Sellist viivist tuleks kohaldada alates ajast, mil korrigeerimise summa oleks tulnud kontole kanda, st konkreetse tähtaja möödumise aastale järgneva aasta juuni esimesest tööpäevast, ning ajani, mil kõnealune korrigeerimise summa kontole kantakse. Vastavalt kehtivatele reeglitele ja tavale tuleks viivist arvutada traditsiooniliste omavahendite summade kontole kandmise mis tahes hilinemise korral.

(13)

Määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artiklis 12 sätestatud viivisemäära süsteem sisaldab baasmäära fikseeritud suurendamist 2 protsendipunkti võrra ja progressiivset suurendamist 0,25 protsendipunkti võrra iga viivitatud kuu kohta; suurendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes. Nimetatud viivisemäära süsteem on aidanud tagada, et omavahendid tehakse kättesaadavaks õigel ajal ja täies mahus, ning seetõttu tuleks selle põhielemendid säilitada.

(14)

Olemasolevad reeglid, mis näevad ette üha suureneva määra, on toonud aga erandjuhtudel kaasa väga kõrge intressimäära maksmise, hõlmates mõnikord mitmeaastasi hilinemisi. Selleks et tagada süsteemi proportsionaalsus, säilitades samas hoiatava mõju, peaks baasmäära kogukasv piirduma maksimaalselt 16 protsendipunktiga aastas.

(15)

Teisest küljest võib kehtiv baasmäära fikseeritud suurendamine kahe protsendipunkti võrra põhjustada eeskätt lühiaegsete hilinemiste korral huvipuuduse teha omavahendid kättesaadavaks õigel ajal juhtudel, kui refinantseerimiskulud rahaturgudel on suuremad kui makstav viivis. Selleks, et kindlustada veelgi süsteemi tõrgeteta toimimist, tuleks baasmäära fikseeritud suurendamine tõsta 2,5 protsendipunktini ning tulemuseks olev kohaldatav intressimäär ei tohiks olla sellest määrast madalam, isegi kui kohaldatav baasmäär on negatiivne. See peaks eelkõige ära hoidma hilinemisi selliste käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite igakuiste kaheteistkümnendikosade kättesaadavaks tegemisel, mis praegu moodustavad rohkem kui 80 % liidu eelarve tuludest.

(16)

Selleks et edendada liidu finantshuvide tõhusat kaitset ja võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (10) hiljuti kasutusele võetud sätteid, peaks olema võimalik vabastada liikmesriigid kohustusest teha liidu eelarve jaoks kättesaadavaks traditsiooniliste omavahendite need summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda liidu finantshuve mõjutavate kriminaaluurimiste kahjustamise vältimise eesmärgil edasi lükatud raamatupidamisarvestusse kandmise või tollivõlgadest teatamise edasilükkamise tõttu. Komisjon peaks võimalikult väikese viivitusega teatama liikmesriikidele seda võimalust sisaldavate juhtumite hindamise kriteeriumid ning neid vajaduse korral ajakohastama.

(17)

Selleks et vähendada liikmesriikide ja komisjoni halduskoormust, tuleks suurendada künnist, mille korral liikmesriikidel on kohustus teatada komisjonile sissenõudmisele mittekuuluvateks loetud või kuulutatud traditsiooniliste omavahendite juhtudest.

(18)

Tuleks täpsustada, et komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 14 lõike 3 kohaselt antav võimalus võtta välja varade kogusummast suurem summa, et tagada liidu kohustuste täitmine ainult juhul, kui nõukogu määruste ja otsuste kohaselt sõlmitud lepingu järgse või kohaselt garanteeritud laenu maksmisel tekib makseviivitus, hõlmab ka määrusi ja otsuseid, mille pärast Lissaboni lepingu jõustumist peavad vastu võtma nii nõukogu kui ka kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga Euroopa Parlament ja nõukogu.

(19)

Komisjon peaks teavitama liikmesriike või liikmesriikide keskpanku oma sularahatehinguid puudutavatest maksekorraldustest, mis mõjutavad omavahendite hoidmiseks avatud kontosid, vähemalt üks päev enne maksekorralduste täitmist, välja arvatud erandjuhtudel.

(20)

Määrust (EL, Euratom) nr 609/2014 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(21)

Järjepidevuse tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 jõustumisega samal päeval. Käesolevas määruses sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 18 muudatust tuleks kohaldada 1. jaanuarist 2014, et tagada määrusega (EL, Euratom) nr 1377/2014 sätestatud erandi jätkuv kohaldamine kuni käesoleva määruse jõustumise kuupäevani. Käesolevas määruses sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 12 muudatust tuleks kohaldada juhul, kui omavahendi maksetähtpäev on hilisem kui käesoleva määruse jõustumise kuupäev. Kuid proportsionaalsusest tulenevatel põhjustel peaks liikmesriikidele olema kasulik ka viivisemäära summaarse kasvu piiramine, ning käibemaksupõhiste omavahendite puhul viivise maksmise piiramine vaid määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artiklis 12 (nagu seda on muudetud käesoleva määrusega) nimetatud hilinemistega, omavahendite puhul, mille maksetähtaeg oli enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, kui kõnealused omavahendid said teatavaks pärast seda kuupäeva,

1)

Artikli 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid säilitavad määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artiklis 3 osutatud statistiliste menetluste ja alustega seotud tõendavaid dokumente asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. novembrini. Käibemaksupõhiste omavahendite baasiga seotud tõendavaid dokumente säilitatakse sama kaua.“

2)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Traditsiooniliste omavahendite kättesaadavaks tegemine

1.   Pärast sissenõudmiskulude mahaarvamist vastavalt otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõikele 3 ja artikli 10 lõikele 3 tehakse kanne kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud traditsiooniliste omavahendite kohta hiljemalt sellele kuule järgneva teise kuu üheksateistkümnendale kuupäevale järgneval esimesel tööpäeval, mil nõue käesoleva määruse artiklis 2 ette nähtud korras kindlaks määrati.

Artikli 6 lõike 3 teise lõigu alusel eraldi raamatupidamisarvestusse kantavate nõuete puhul tuleb kanne teha hiljemalt nõude sissenõudmise kuule järgneva teise kuu üheksateistkümnendale kuupäevale järgneval esimesel tööpäeval.

2.   Vajaduse korral võib komisjon paluda liikmesriikidel teha omavahendite, välja arvatud käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite kanne ettemaksena ühe kuu võrra varem teabe alusel, mis on nende käsutuses sama kuu viieteistkümnendal kuupäeval.

Iga ettemaksena tehtavat kannet korrigeeritakse järgmisel kuul lõikes 1 nimetatud kande tegemise ajal. Korrigeerimises sisaldub ettemaksena tehtava kande summaga võrduva negatiivse kande summa.

Artikkel 10a

Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite kättesaadavaks tegemine

1.   Võttes arvesse mõju, mida käibemaksupõhistele ja kogurahvatulul põhinevatele omavahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine, kantakse nimetatud vahendid kontole iga kuu esimesel tööpäeval kaheteistkümnendikosadena asjaomastest eelarve kogusummadest konverteerituna omavääringusse eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

2.   Erivajadusteks, mis on seotud EAGFi kulude maksmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013, (*) ning olenevalt liidu sularahapositsioonist võib komisjon paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimeses kvartalis ettemaksena kuni kahe kuu võrra varem kontole käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite eelarvelistest summadest ühe kaheteistkümnendiku või osa sellest, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine.

Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, võib komisjon erivajadusteks, mis on seotud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kulude maksmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013, (**) ning olenevalt liidu sularahapositsioonist, paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimese kuue kuu jooksul ettemaksena varem kontole käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite eelarvelistest summadest kuni täiendava poole ühest kaheteistkümnendikust, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine.

Kogusumma, mille komisjon võib paluda liikmesriikidel kanda sama kuu jooksul esimese ja teise lõigu alusel ettemaksena kontole, ei ole ühelgi juhul suurem kui kahele täiendavale kaheteistkümnendikosale vastav summa.

Pärast esimest kuut kuud ei tohi ühe kuu taotletav kanne olla suurem kui üks kaheteistkümnendik käibemaksupõhistest ja kogurahvatulul põhinevatest omavahenditest ning peab jääma eelarvesse selleks otstarbeks kavandatud summade piiresse.

Komisjon teatab sellest liikmesriikidele ette hiljemalt kaks nädalat enne esimese ja teise lõigu alusel taotletava kande tegemist.

Komisjon teatab liikmesriikidele oma kavatsusest taotleda sellise kande tegemist ette piisavalt aegsasti ja hiljemalt kuus nädalat enne teise lõigu alusel taotletava kande tegemist.

Lõiget 4, mis käsitleb iga aasta jaanuaris kontole kandmiseks ette nähtud summat, ning lõiget 5, mida kohaldatakse juhul, kui eelarvet ei ole enne eelarveaasta algust lõplikult vastu võetud, kohaldatakse kõnealuste ettemaksena tehtavate kannete suhtes.

3.   Muudatuste tegemine käibemaksupõhiste omavahendite ühtses määras, kogurahvatulul põhinevate omavahendite määras, otsuse 2014/335/EL, Euratom artiklites 4 ja 5 osutatud Ühendkuningriigile võimaldatava eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimises ja selle rahastamises ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamises eeldab paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist ning kõnealuste muudatuste alusel taaskorrigeeritakse pärast eelarveaasta algust kontole kantud kaheteistkümnendikosad.

Kõnealused taaskorrigeerimised tehakse esimese kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist, kui see võetakse vastu enne kuu kuueteistkümnendat päeva. Vastasel juhul tehakse taaskorrigeerimised teise kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist. Erandina finantsmääruse artiklist 11 kantakse need taaskorrigeerimised asjaomase paranduseelarve eelarveaasta raamatupidamisarvestusse.

4.   Iga eelarveaasta jaanuari kaheteistkümnendikosad arvutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 314 lõikes 2 nimetatud eelarveprojektis ette nähtud summade põhjal, konverteerituna omavääringusse vahetuskursi alusel, mis kehtib eelarveaastale eelneva kalendriaasta 15. detsembrile järgneval esimesel ametliku noteeringu päeval; korrigeerimise kohta tehakse kanne järgmisesse kuusse.

5.   Kui eelarvet ei ole vähemalt kaks nädalat enne järgmise eelarveaasta jaanuari kannet lõplikult vastu võetud, teevad liikmesriigid iga kuu, sealhulgas jaanuari esimesel tööpäeval, kande ühe kaheteistkümnendikosa kohta viimati lõplikult vastu võetud eelarvesse kantud käibemaksupõhistest ja kogurahvatulul põhinevatest omavahenditest, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine; tehtud kanded korrigeeritakse eelarve lõplikule vastuvõtmisele järgneval esimesel maksetähtpäeval, kui eelarve võetakse vastu enne asjaomase kuu kuueteistkümnendat päeva. Vastasel juhul toimub korrigeerimine teisel maksetähtpäeval, mis järgneb eelarve lõplikule vastuvõtmisele.

6.   Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamises ei tehta hilisemaid muudatusi, kui määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohased kogurahvatulu andmed muutuvad.

Artikkel 10b

Eelmiste eelarveaastate käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite korrigeerimised

1.   Võttes aluseks määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 7 lõikes 1 ette nähtud käibemaksupõhiste omavahendite baasi aastaaruande, kantakse iga liikmesriigi puhul kõnealuse aruande edastamise aastale järgneval aastal deebetisse kõnealuses aruandes sisalduva info alusel summa, mille arvutamiseks kohaldatakse eelarveaastal, mida aruanne käsitleb, vastu võetud ühtset määra, ning kantakse kreeditisse kõnealuseks eelarveaastaks tehtud 12 makset. Liikmesriigi käibemaksupõhiste omavahendite baas, mille suhtes kohaldatakse kõnealust määra, ei või ületada otsuse 2014/335/EL, Euratom, artikli 2 lõike 1 punktis b kindlaks määratud protsendimäära kogurahvatulust, millele on osutatud kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 7 esimeses lõigus.

2.   Pärast iga käibemaksupõhiste omavahendite baasi parandust vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõikele 1 korrigeeritakse iga asjaomase liikmesriigi puhul, kelle kõnealuseid parandusi võimaldav baas ei ületa otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 10 lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid, käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kindlaks määratud saldot järgmiselt:

Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud muudatused kogurahvatulus põhjustavad nende liikmesriikide saldo korrigeerimise, kelle käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud parandusi võimaldava käibemaksupõhiste omavahendite baasi muutuva määra ülempiir on selline, nagu on sätestatud otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 10 lõikes 2.

3.   Liikmesriikide poolt määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohaselt esitatud eelmise aasta kogurahvatulu kogusummat turuhindades ja selle komponente väljendavate arvandmete põhjal kantakse iga liikmesriigi puhul arvandmete esitamise aastale järgneval aastal deebetisse summa, mille arvutamiseks kohaldatakse tema kogurahvatulu suhtes arvandmete esitamisele eelneva aasta puhul vastuvõetud määra, ning kreeditisse kantakse kõnealuse aasta jooksul tehtud maksed.

4.   Kõik muudatused, mis tehakse eelmiste eelarveaastate kogurahvatulus vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõikele 2, kui nimetatud määruse artiklist 5 ei tulene teisiti, põhjustavad iga asjaomase liikmesriigi vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 kindlaks määratud saldo korrigeerimise. Pärast asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. novembrit ei võeta arvesse ühtegi kogurahvatulus tehtavat muudatust, välja arvatud muudatused seoses punktidega, millest komisjon või liikmesriik on teatanud enne kõnealust kuupäeva.

5.   Komisjon arvutab iga liikmesriigi jaoks välja lõigetes 1–4 nimetatud korrigeerimistest, välja arvatud lõike 2 punktide b ja c kohased erikorrigeerimised, tuleneva summa ja selle tulemuse vahe, mis saadakse, korrutades korrigeerimiste kogusummad protsendiga, mis väljendab selle liikmesriigi kogurahvatulu osa kõigi liikmesriikide kogurahvatulust, nagu on kohaldatav korrigeerimiste tegemiseks esitatud andmete aastale järgneva aasta eelarve suhtes 15. jaanuaril („netosumma“).

Selleks arvutuseks konverteeritakse summad omavääringust eurodesse või vastupidi asjaomasele eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

Komisjon teatab selle arvutuse tulemusel saadud summad liikmesriikidele enne korrigeerimiste tegemiseks andmete esitamise aastale järgneva aasta 1. veebruari. Iga liikmesriik kannab netosumma artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole sama aasta juunikuu esimesel tööpäeval.

6.   Käesoleva artikli lõigetes 1–5 nimetatud toimingud kujutavad endast tulutoiminguid selle eelarveaasta puhul, mille jooksul tuleb need kanda artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole.

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608)."

(**)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).“"

5)

Artikli 11 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Komisjon arvutab korrigeerimise välja asjaomasele eelarveaastale järgneval aastal.

Arvutus tehakse järgmiste asjaomase eelarveaasta arvandmete põhjal:

Korrigeerimine arvutatakse, korrutades kõnealuste kulude kogusumma, välja arvatud kõnealuses meetmes või poliitikas osalevate kolmandate riikide rahastatud kulud, protsendiga, mis väljendab korrigeerimisele õigust omava liikmesriigi kogurahvatulu osa kõikide liikmesriikide kogurahvatulust. Korrigeerimist rahastavad meetmes või poliitikas osalevad liikmesriigid vastavalt skaalale, mis määratakse kindlaks, jagades nende kogurahvatulu kõikide osalevate liikmesriikide kogurahvatuluga. Korrigeerimise arvutamiseks konverteeritakse summad omavääringust eurodesse või vastupidi asjaomasele eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

Iga asjaomast aastat käsitlev korrigeerimine on ühekordne ja see on lõplik isegi juhul, kui kogurahvatulu suurust hiljem muudetakse.“

6)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Viivis hilinenult kättesaadavaks tehtud summadelt

1.   Iga hilinemise eest summade kandmisel artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole peab asjaomane liikmesriik maksma viivist.

2.   Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite puhul makstakse viivist üksnes hilinemiste eest järgmiste summade kontole kandmisel:

3.   Alla 500 euro suuruste viivisesummade sissenõudmisest loobutakse.

4.   Majandus- ja rahaliitu kuuluvate liikmesriikide viivisemäär võrdub Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud maksetähtpäeva kuu esimese kalendripäeva intressimääraga, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes, või 0 protsendiga, olenevalt sellest, kumb on suurem, ning mida on suurendatud 2,5 protsendipunkti võrra.

Kõnealusele määrale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta.

Esimese ja teise lõigu kohane suurendamine kokku ei tohi ületada 16 protsendipunkti. Suurendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

5.   Majandus- ja rahaliitu mittekuuluvate liikmesriikide viivisemäär võrdub määraga, mida keskpangad kohaldasid kõnealuse kuu esimesel päeval oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes, või 0 protsendiga, olenevalt sellest, kumb on suurem, ning mida on suurendatud 2,5 protsendipunkti võrra. Liikmesriikide puhul, kelle kohta keskpanga määr ei ole kättesaadav, võrdub viivisemäär määraga, mis on kõige lähemal määrale, mida kohaldati kõnealuse kuu esimesel päeval liikmesriigi rahaturul, või 0 protsendiga, olenevalt sellest, kumb on suurem, ning mida on suurendatud 2,5 protsendipunkti võrra.

Kõnealusele määrale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta.

Esimese ja teise lõigu kohane suurendamine kokku ei tohi ületada 16 protsendipunkti. Suurendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

6.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud viivise maksmise suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2 ja 3 mutatis mutandis.“

7)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

8)

Artikli 14 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Ainult juhul, kui nõukogu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud määruste ja otsuste kohaselt sõlmitud lepingu järgse või kohaselt garanteeritud laenu maksmisel tekib makseviivitus ning tekib olukord, mille tõttu komisjon ei saa õigel ajal võtta selliste laenude suhtes finantseeskirjades ette nähtud muid meetmeid, et tagada liidu seadusjärgsete kohustuste täitmine laenuandjate ees, võib liidu võlgade maksmiseks ajutiselt kohaldada lõikeid 2 ja 4, olenemata lõikes 2 ette nähtud tingimustest.

4.   Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, jagatakse vahe koguvarade ja sularahavajaduste vahel liikmesriikide vahel võimaluse korral osadeks, mille suurus on proportsionaalne iga asjaomase liikmesriigi prognoositud eelarvelise tuluga.

Komisjon püüab oma sularahavajaduste katmisel vähendada liikmesriikide poolt artikli 9 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt negatiivse intressi summade kontode krediteerimise kohustuse mõju, kasutades eelisjärjekorras asjaomaste kontode kreeditisse kantud summasid.“

9)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Maksekorralduste täitmine

1.   Liikmesriigid või nende keskpangad täidavad komisjoni maksekorraldused komisjoni juhiste kohaselt ja mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast korralduse saamist. Sularahatehingute puhul täidavad liikmesriigid või nende keskpangad korraldused komisjoni määratud aja jooksul, kes teavitab neid vähemalt üks päev enne maksekorralduste täitmist, välja arvatud erandjuhtudel.

2.   Liikmesriigid või nende keskpangad saadavad komisjonile elektroonilisel kujul ja hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast iga tehingu sooritamist konto väljavõtte, millel on näha asjaomased tehingud.“

10)

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

2.   Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõige 7a tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.“