LISA

GTT REGISTREERIMISTAOTLUS

Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta (1)

„HEUMILCH” / „HAYMILK” / „LATTE FIENO” / „LAIT DE FOIN” / „LECHE DE HENO”

EÜ nr: AT-TSG-0007-01035 – 27.8.2012

1.   Taotlejate rühma nimi ja aadress

Nimi	:	ARGE Heumilch Österreich
Aadress	:	Grabenweg 68, A-6020 Innsbruck
Telefon	:	+43 512345245
E-post	:	office@heumilch.at

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Austria

3.   Spetsifikaat

3.1.   Registreeritavad nimetused

„Heumilch” (de); „Haymilk” (en); „Latte fieno” (it); „Lait de foin” (fr); „Leche de heno” (es)

3.2.   Nimetus

☐	on iseenesest eripärane

☒	väljendab põllumajandustoote või toidu eripära

Värsket heina söövatelt lehmadelt saadud piima, nn mahepiima tootmine on piimatootmise kõige algsem viis. Kõnealust piima saadakse traditsiooniliste jätkusuutlike piimatootmisettevõtete loomadelt. Oluline erinevus standardpiima ja mahepiima traditsioonilise olemuse vahel peitub asjaolus, et mahepiima kui piimatootmise kõige algsema viisi puhul ei söödeta loomi kääritatud söödaga. Alates 1960. aastatest kasutati loomakasvatuses põllumajanduse industrialiseerimisega kaasnenud mehhaniseerimise tõttu üha rohkem silo (kääritatud sööt), mistõttu vähenes söödana heina kasutamine. Lisaks sellele hõlmasid direktiivid selliste loomade ja sööda keelustamist, mis kehtivate õigusaktide kohaselt olid määratletud geneetiliselt muundatuna.

Söötmine on kohandatud vastavalt aastaaegadele: haljassöödaperioodil saavad loomad värskeid hein- ja rohttaimi, ühe osa heina ja punkti 3.6 kohaselt lubatud sööta; talvisel söödaperioodil – heina ja punkti 3.6 kohaselt lubatud sööta.

3.3.   Kas taotletakse nimetuse reserveerimist määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõike 2 alusel?

☒	Registreerimine koos nimetuse reserveerimisega

☐	Registreerimine ilma nimetuse registreerimiseta

3.4.   Toote liik

Klass 1.4. Muud loomsed saadused

3.5.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus

Lehmapiim vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

3.6.   Põllumajandustoote või toidu tootmismeetodi kirjeldus, mida tähistab punktis 3.1 esitatud nimetus

Mahepiima toodetakse vastavalt traditsioonilistele tootmistingimustele kooskõlas mahepiima tootmist reguleeriva määrusega. Sellise tootmise puhul on keelatud kääritatud sööda (nt silo) ning selliste loomade ja sööda kasutamine, mis on määratletud geneetiliselt muundatuna.

„Mahepiima tootmist reguleeriv määrus”

Mahepiim on emasloomadelt saadud lehmapiim, mille on tootnud piimatootjad, kes on kohustunud järgima järgmisi kriteeriume. Selleks et säilitada mahepiima traditsioonilist tootmist, ei tohi kasutada loomi või sööta, mida kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna.

Kogu põllumajanduslikku majapidamist majandatakse mahepiima tootmiskorra kohaselt.

a)	Põllumajanduslik majapidamine võib aga olla jaotatud selgelt eristatud tootmisüksusteks, mille iga osa ei majandata kõnealuse tootmiskorra kohaselt. Seejuures peab olema tegemist erinevate tootmisharudega.

b)	Kui punkti a kohaselt põllumajandusliku majapidamise iga osa mahepiima tootmiskorras ei majandata, peab ettevõtja mahepiima tootmisüksustes kasutatavaid loomi pidama eraldi muudes tootmisüksustes kasutatavatest loomadest ning tegema sellise eraldatuse kohta nõuetekohaseid sissekandeid.

Sööda lubatud liigid

—	Haljassöödaperioodil söödetakse loomi peamiselt värskete heintaimede, liblikõieliste ja rohttaimedega ning talvisel söötmisperioodil heinaga.

—	Täiendava koresöödana on määratletud ja lubatud: valmimata rapsiseemned, haljasmais, haljasrukis, heina-, lutserni- ja maisigraanulid ning samalaadsed loomasöödad.

—	Aastases söödaratsioonis peab koresööda osa olema vähemalt 75 %.

—	Tavapärasel turustataval viisil ning (kliide, graanulite jne) mineraalainesegudes on teraviljadest lubatud nisu, oder, kaer, tritikale, rukis ja mais.

—	Söödas võib kasutada ka põlduba, söödahernest, lupiini, õlikultuure ning ekstraktsioonijahu või -kooki.

Keelatud sööt

—	Keelatud on sööda järgmised liigid: märjast või kääritatud heinast tehtud silo (kääritatud sööt).

—

Keelatud on sööta õlletehastest, viinaköökidest, mahlavabrikutest saadud kõrvalsaaduste või toiduainetööstuse muude kõrvalsaadustega, nt märg õlleraba või märjad pressimisjääkide lõigud. Erand: suhkrutootmise kõrvalsaadusena kuivad lõigud ja melass ning teraviljatöötlemisel saadud valgurikas kuivsööt.

—	Piima andvaid loomi ei tohi sööta ühegi leotatud söödaga.

—	Loomi on keelatud sööta loomset päritolu söödaga (piim, vadak, loomajahu jne), v.a noorloomadele antav piim ja vadak.

—	Loomi on keelatud sööta aia- ja puuviljajäätmete, kartulite või uureaga.

Väetamise eeskirjad

—	Piimatootja kogu põllumajanduslikult kasutataval maa-alal on keelatud kasutada saadud reoveesetteid, reoveesetetest tooteid ja asulate jäätmekäitluskohtadest saadud komposti (v.a haljaskompost).

—	Kui piimatarnija põllumajanduslikult kasutatavale maa-alale on laotatud sõnnikut, peab ta vähemalt kolm nädalat ootama enne, kui tohib seal lehmi karjatada.

Keemiliste lisaainete kasutamine

—	Piimatootja kõigil rohumaadel on põllumajandusnõustajate juhendamisel lubatud kasutada vaid valitud sünteetilis-keemilisi pestitsiide ja tegelda tõrjega konkreetsetel kohtadel.

—	Kärbsevastast pihustamist võib piimakarjalautades teha üksnes sel ajal, kui piima andvad lehmad seal ei viibi.

Tarnekeeld

—	Mahepiima võib hakata tarnima kõige varem kümme päeva pärast lehma poegimist.

—	Selliste lehmade puhul, keda on söödetud siloga (kääritatud sööt), tuleb piima tarnimise algusega oodata vähemalt 14 päeva.

—	Alpiaasade lehmi, keda laudas on söödetud siloga (kääritatud sööt), tuleb 14 päeva enne alpiaasale ajamist sööta silovaba söödaga või tohib piima alles 14 päeva pärast alpiaasale (mis kuulub piimatarnijale) jõudmist määratleda mahepiimana. Alpiaasal ei tohi silo toota ega sellega loomi sööta.

Geneetiliselt muundatud toiduainete või sööda keeld

—	Selleks et säilitada mahepiima traditsioonilist tootmist, ei tohi kasutada loomi või sööta, mida kehtivate õigusaktide kohaselt määratletakse geneetiliselt muundatuna.

Muud nõuded

—	Keelatud on silo (kääritatud sööt) tootmine ja ladustamine.

—	Keelatud on mis tahes liiki kilesse mässitud heinapallide tootmine või ladustamine.

—	Keelatud on märja või kääritaud heina tootmine.

3.7.   Põllumajandustoote või toidu eripära

Mahepiim erineb standardlehmapiimast mahepiima määruse punkti 3.6 kohaste eritootmistingimuste tõttu.

Dr Ginziger ja kaastöötajad tegid 1995. ja 2001. aastal teaduslikus uurimisasutuses Bundesanstalt für alpenländische Milchwirtschaft (Rotholz) uurimused, millest ilmnes, et 65 % proovides, mis võeti siloga söödetud lehmade piimast, oli liitri kohta 1 000 klostriidieost. Ühte suurde juustutehasesse saadetud selliste lehmade piima tarnete uurimisel ilmnes, et 52 % proovides oli liitri kohta rohkem kui 10 000 klostriidieost. Nii oli ilma silota ning üksnes värske heinaga söödetud lehmade piima 85 % proovides vähem kui 200 ja 15 % proovides 200–300 klostriidieost liitri kohta. Seega on mahepiimas tänu sellisele söötmisviisile klostriidieoste sisaldus oluliselt väiksem. Toormahepiimast toodetud kõva juustu tootmisel tekib seega vähem puudusi aukude ja maitse moodustumisel.

Uurimisprojekti „Silo mõju piimakvaliteedile” raames uuriti ilma silota söödetud lehmade piima maitset (Ginzinger ja Tschager, Bundesanstalt für alpenländische Milchwirtschaft, Rotholz, 1993). Heinaga söödetud lehmade piima 77 % proovide puhul ei tuvastatud võõrmaitset. Siloga söödetud lehmade piima proovidest 29 % oli võõrmaitsega. Suur erinevus oli ka piimakogumisautode paakidest võetud piimaproovide vahel. Ilma silota söödetud lehmade piima 94 % proovide puhul ei tuvastatud võõrmaitset. Siloga söödetud lehmade piima puhul oli sama näitaja 45 %.

Viini ülikoolis valminud diplomitöös (Schreiner, Seiz, Ginzinger, 2011) tõendati, et tänu kore- ja rohumaapõhisele söödale on mahepiimas peaaegu poole suurem omega-3-rasvhapete ja konjugeeritud linoolhappe sisaldus kui standardlehmapiimas.

3.8.   Põllumajandustoote või toidu traditsiooniline iseloom

Mahepiima tootmine ja selle töötlemine on sama vana kui põllumajapidamises piimalehmade pidamine (ligikaudu 5. sajand e.m.a). Juba keskajal valmistati Alpide eelmäestiku ja Tirooli mäestiku väikestes taludes (Schwaighöfe) mahepiimast juustu. Sõna „Schwaig” on pärit keskülemsaksa keelest ja tähistab Alpi piirkonna konkreetset asula- ja eelkõige majandamisvormi. Sageli rajasid maaomanikud ise need talud alalistes asulates, kus eelkõige tegeleti piimkarjakasvatusega (eriti juustuvalmistamisega). Tiroolis ja Salzburgis on sellised talud olemas olnud alates 12. sajandist. Mägede piirkonnas on mahepiim algselt olnud seotud toorpiimast kõva juustu tootmisega. Juba 1900. aastal anti välja ilma silota söödetud lehmade ja kõva juustu tootmiseks sobivat piima käsitlevad eeskirjad (piimamäärus). Nende põhjal koostati 1950. aastatel Austrias Vorarlbergi, Tirooli ja Salzburgi liidumaa piimamäärused. 1975. aastal võttis piimamajandusfond need ühtlustatud piimamäärused vastu kõva juustu tootmiseks sobivat piima käsitlevate eeskirjadena (vt „Bestimmungen über die Übernahme von hartkäsetauglicher Milch”, Österreichische Milchwirtschaft, 14. väljaanne, lisa 6 nr 23c, 21. juuli 1975). Austria endine piimamajandusamet reguleeris kuni 1993. aastani nn siloga söötmise keelualasid, et säilitada mahepiima (ka ilma silota söödetud lehmade piim või kõva juustu tootmiseks sobiv piim) toorainena toorpiimast juustu valmistamiseks. 1995. aastal muudeti põllu-, metsa-, vee- ja keskkonnahoidliku majanduse liiduministeeriumi eridirektiiviga siloga söötmise keeluala keskkonnahoidliku ja ekstensiivse põllumajandusega piirkonnaks, kus kaitstakse looduslikku elukeskkonda (vt Austria keskkonnahoidliku põllumajanduse programm „Österreichisches Programm für umweltgerechte Landwirtschaft”: ÖPUL), silost loobumise meede, mida jätkatakse seoses mahepiima tootmisega.

Alpiaasadel on loomi traditsiooniliselt söödetud vastavalt mahepiima käsitlevatele kriteeriumidele. Tirooli Wildschönauer Holzalmi aasadel juustu tootmist käsitlevad üksikdokumendid ja -ürikud on säilinud 1544. aastast.

1980. aastatest alates majandavad mõned mahepiima tootjad oma talusid lisaks ka mahepõllumajanduslike/keskkonnahoidlike kriteeriumide kohaselt.

3.9.   Eripära kontrollimise miinimumnõuded ja kord

—

4.   Spetsifikaadile vastavust kontrollivad ametiasutused või spetsifitseerimisasutused

4.1.   Nimi ja aadress

—

4.2.   Ametiasutuse või sertifitseerimisasutuse konkreetsed ülesanded

—

---

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 1. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.