Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32016L1629

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/1629, 14. september 2016, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, muudetakse direktiivi 2009/100/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ

OJ L 252, 16.9.2016, p. 118–176 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1629/oj

16.9.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 252/118


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2016/1629,

14. september 2016,

millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, muudetakse direktiivi 2009/100/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/87/EÜ

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/87/EÜ (4) on kehtestatud siseveelaevade tehniliste tunnistuste väljastamise ühtlustatud tingimused kõigil liidu siseveeteedel sõitvatele siseveelaevadele.

(2)

Reini jõel sõitvatele laevadele on tehnilised nõuded kehtestanud Reini laevaliikluse keskkomisjon.

(3)

Direktiivi 2006/87/EÜ lisades sätestatud tehnilistesse nõuetesse on inkorporeeritud enamik Reini laevakontrolli eeskirjades (Reini laevaliikluse keskkomisjoni poolt 2004. aastal heakskiidetud versioonis) sisalduvaid sätteid. Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaste siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamise tingimused ja tehnilised nõuded vaadatakse korrapäraselt läbi ning need on tunnistatud tehnoloogia praegusele arengule vastavaks.

(4)

Võttes arvesse otsuste tegemise menetluste erinevaid õigusraamistikke ja ajakava, on keeruline säilitada direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt väljastatud liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste ning Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt väljastatud siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste samaväärsust. Sellest tulenevalt ei saavutata piisavat õiguskindlust ja sellel on laevaliikluse ohutusele negatiivne mõju.

(5)

Selleks et saavutada ühtlus liidu tasandil ning vältida konkurentsi moonutamist ja ohutustasemete erinevust, tuleks kõigil liidu siseveeteedel kohaldada ühesuguseid tehnilisi nõudeid ja neid tuleks korrapäraselt ajakohastada.

(6)

Kuna Reini laevaliikluse keskkomisjonil on siseveelaevade tehniliste nõuete väljatöötamisel ja ajakohastamisel kogunenud märkimisväärsed eksperditeadmised, tuleks neid teadmisi liidu siseveeteede huvides täiel määral kasutada. Reini laevaliikluse keskkomisjoni egiidi all tegutsev ja kõigi liikmesriikide ekspertidele avatud siseveeliikluse standardite koostamise Euroopa komitee (CESNI) koostab siseveeliikluse standardid, millele liidul tuleks osutada.

(7)

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistused, mis tõendavad laevade täielikku vastavust tehnilistele nõuetele, peaksid kehtima kõigil liidu siseveeteedel.

(8)

Tingimused, mille alusel liikmesriigid väljastavad täiendavaid liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi tegutsemiseks 1. ja 2. tsooni veeteedel (suudmealad) ning samuti 4. tsooni veeteedel, tuleks paremini ühtlustada.

(9)

Ohutuse huvides peaksid nõuded olema ühtlustatud väga suures ulatuses ning selliselt, et need ei muudaks liidu siseveeteede suhtes kehtivaid ohutusnõudeid leebemaks. Liikmesriikidel tuleks siiski lubada kehtestada pärast komisjoniga konsulteerimist erisätted täiendavate või leevendatud tehniliste nõuete kohta teatavate tsoonide puhul, tingimusel et sellised meetmed piirduvad konkreetsete, III ja IV lisas sätestatud valdkondadega.

(10)

Säilitades samal ajal piisava ohutuse taseme, peaks liikmesriikidel olema võimalus teha erandeid käesoleva direktiivi sätetest teatavatel juhtudel, mis on seotud laevateedega, mis ei ole ühenduses teiste liikmesriikide siseveeteedega, või teatavate veesõidukitega, mis tegutsevad üksnes riigisisestel veeteedel. Kui sellised erandid hõlmavad kõiki liikmesriigis liiklevaid veesõidukeid, oleks käesolevas direktiivis sätestatud kõikide kohustuste ülevõtmine ja rakendamine asjaomase liikmesriigi jaoks ebaproportsionaalne ja tarbetu kohustus. Liikmesriigid ei saa väljastada liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi, kui nad ei ole käesoleva direktiivi kohaseid kohustusi üle võtnud.

(11)

Käesolevast direktiivist peaks olema võimalik teha erandeid ja tunnistada samaväärseks konkreetseid veesõidukeid, et kaasata alternatiivseid lähenemisviise, edendada innovatsiooni või ära hoida põhjendamatuid kulusid, tingimusel et olukorrast sõltuvalt on tagatud kas samaväärne või piisav ohutus. Käesoleva direktiivi rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda kõnealuste erandite ja samaväärsuse tunnustamise osas rakendamisvolitused. Komisjonil peaks olema võimalus viidata kõnealuste erandite ja samaväärsuse tunnustamise puhul CESNI soovitustele. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (5).

(12)

Haldusliku, tehnilise ja majandusliku tõhususe eesmärgil peaks liikmesriikidel olema võimalus määrata pädevad asutused, kes vastutavad käesolevale direktiivile vastavuse ja selle nõuetekohase kohaldamise eest kooskõlas siseriiklike tavadega.

(13)

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus tuleks väljastada veesõidukile, mis on enne kasutuselevõtmist läbinud tehnilise ülevaatuse. Tehnilist ülevaatust tuleks kasutada selleks, et kontrollida, kas veesõiduk vastab käesolevas direktiivis sätestatud tehnilistele nõuetele. Liikmesriikide pädevatel asutustel peaks olema õigus igal ajal kontrollida kõnealust vastavust ja seda, kas pardal on olemas kehtiv siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus.

(14)

Teatavas ajavahemikus ning sõltuvalt asjaomase veesõiduki kategooriast on asjakohane määrata igal konkreetsel juhul kindlaks liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaeg.

(15)

Selleks et säilitada siseveeliikluse ohutuse kõrge tase, on teatavates piirides vaja kehtestada üksikasjalikud sätted liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse asendamise, uuendamise, kehtivusaja pikendamise ja uue tunnistuse väljastamise kohta.

(16)

Tagamaks, et käesolevat direktiivi rakendatakse tõhusalt, tuleks siseveeteedel tegutsevaid veesõidukeid käsitlev teave sisestada pädevatele asutustele kasutamiseks Euroopa siseveelaevade andmebaasi. Euroopa siseveelaevade andmebaas peaks eelkõige võimaldama kontrollida menetluses olevate tunnistuste ajalugu ja kõiki asjaomasele veesõidukile juba väljastatud kehtivaid tunnistusi käsitlevat teavet. Komisjon peaks Euroopa siseveelaevade andmebaasi korras hoidma ja kohandama selliselt, et seda saaks täiel määral kasutada käesoleva direktiivi kohaldamiseks.

(17)

Laevade suhtes, mida käesolev direktiiv ei hõlma, peavad jõusse jääma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/100/EÜ (6) sätestatud meetmed.

(18)

Et parandada liidu õiguse selgust, tuleks direktiivi 2009/100/EÜ kohaldamisala kohandada, et võtta arvesse selle direktiivi kohaldamisala täienemist seoses käesoleva direktiiviga ning et võtta arvesse rahvusvaheliste lepingutega seotud arenguid. Seetõttu tuleks direktiivi 2009/100/EÜ muuta.

(19)

Nende veesõidukite suhtes, mis on juba kasutusele võetud, kuid millel ei ole liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust, tuleks kohaldada üleminekukorda, kui neile tehakse esimest tehnilist ülevaatust käesoleva direktiiviga kehtestatud muudetud tehniliste nõuete alusel.

(20)

Parema õigusloome ja lihtsustamise eesmärgil peaks käesolevas direktiivis olema võimalik viidata rahvusvahelistele standarditele ilma neid liidu õigusraamistikku dubleerimata.

(21)

CESNI loodi kogu Euroopa siseveetranspordi sektoris kohaldatavate tehniliste standardite ühtlustamise lihtsustamiseks. Selleks et tagada siseveeliikluse ohutuse ja tõhususe kõrge tase, säilitada siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste samaväärsus ning võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut ning kõnealuse sektori muid suundumusi, tuleks ajakohastada käesoleva direktiivi viidet kohaldatavale Euroopa standardile, milles sätestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (ES-TRINi standard). Seetõttu peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega ajakohastatakse viidet ES-TRINi standardi kõige viimasele versioonile ja määratakse kindlaks selle kohaldamise alguskuupäev.

(22)

Kui see on asjakohase analüüsiga nõuetekohaselt põhjendatud ning kui puuduvad asjakohased ja ajakohastatud rahvusvahelised standardid laevaliikluse ohutuse tagamiseks, või kui CESNI otsustusprotsessi muutmine kahjustaks liidu huve, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse liidu huvide kaitseks käesoleva direktiivi II lisa, sätestades asjakohased tehnilised nõuded.

(23)

Selleks et muuta või täiendada käesoleva direktiivi teatavaid mitteolemuslikke osi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta veeteede liigitust; täiendavalt täpsustada Euroopa siseveelaevade andmebaasi sisestatavaid andmeid, nimetatud andmebaasile juurdepääsu liike ning juhiseid selle andmebaasi kasutamiseks ja toimimiseks; ajakohastada siseveelaevade minimaalseid tehnilisi nõudeid ning muuta III ja IV lisa, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut, V lisa, et ajakohastada ja ühtlustada selles sisalduvaid menetlussätteid, VI lisa, et muuta klassifikatsiooniühingute tunnustamise kriteeriume laevaliikluse ohutuse tagamiseks, ning muuta delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisest tulenevalt käesolevas direktiivis mis tahes viiteid II ja V lisale.

(24)

Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel on eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (7) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(25)

Selleks et kaasata alternatiivseid lähenemisviise, edendada innovatsiooni, ära hoida põhjendamatuid kulusid, sätestada tunnistuste väljastamise tõhus menetlus või võtta arvesse piirkondlikke eriolusid, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused eriotstarbelistele veesõidukitele tehnilistest nõuetest teatavate erandite tegemiseks, klassifikatsiooniühingute tunnustamiseks ja teatavate täiendavate või leevendatud tehniliste nõuete heakskiitmiseks laevade puhul, mis tegutsevad teatavates sellistes tsoonides, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate siseveeteedega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(26)

Selleks, et tagada siseveeliikluse vallas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Reini laevaliikluse keskkomisjoni jaoks asjakohane koordineerimis- ja koostööraamistik ning selliste ühtsete siseveeliikluse suhtes kohaldatavate tehniliste standardite väljatöötamine, millele Euroopa Liit ja rahvusvahelised organisatsioonid saaksid osutada, tuleks käesolev direktiiv läbi vaadata, eelkõige sellega kehtestatavate meetmete tõhususe osas ning siseveeliikluse vallas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide koostöömehhanismide osas, et saavutada ühtne tehniliste standardite kogum.

(27)

Taanis, Eestis, Iirimaal, Kreekas, Hispaanias, Küprosel, Lätis, Maltal, Portugalis, Sloveenias ja Soomes ei ole siseveeteid või seal ei toimu märkimisväärses ulatuses siseveeliiklust. Seepärast oleks käesoleva direktiivi ülevõtmine ja rakendamine nende liikmesriikide jaoks ebaproportsionaalne ja tarbetu kohustus.

(28)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki kehtestada liidu siseveeteedel tegutsevate veesõidukite ohutuse tagamiseks vajalikud tehnilised nõuded ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda kavandatava meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Direktiiv 2006/87/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. PEATÜKK

KOHALDAMISALA, MÕISTED JA VEETEEDE TSOONID

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse:

a)

tehnilised nõuded, mis on vajalikud artiklis 4 osutatud siseveeteedel liiklevate veesõidukite ohutuse tagamiseks, ja

b)

nende siseveeteede liigitus.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste veesõidukite suhtes:

a)

laevad, mille pikkus (L) on vähemalt 20 meetrit;

b)

laevad, mille pikkuse (L), laiuse (B) ja süvise (T) korrutisena arvutatud maht on vähemalt 100 kuupmeetrit;

c)

kas vedur- ja tõukurlaevad, mis on ettenähtud punktides a ja b osutatud veesõidukite või ujuvmehhanismide vedamiseks või tõukamiseks või selliste veesõidukite või ujuvmehhanismide pardas pukseerimiseks;

d)

reisilaevad;

e)

ujuvmehhanismid.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata seoses järgnevaga:

a)

parvlaevad;

b)

sõjalaevad;

c)

merelaevad, sealhulgas mere vedur- ja tõukurlaevad, mis:

i)

tegutsevad või omavad kodusadamat loodetealal või

ii)

tegutsevad siseveeteedel ajutiselt

tingimusel, et neil on vähemalt:

tunnistus, mis tõendab vastavust 1974. aasta rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel (SOLAS), või samaväärne tunnistus või tunnistus, mis tõendab vastavust 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile (IOPP), või samaväärne tunnistus ja rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus, mis tõendab vastavust 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelisele laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonile (MARPOL),

SOLASi, 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni või MARPOLi kohaldamisalast välja jäävate merelaevade puhul laevade lipuriikide seaduste alusel nõutavad asjakohased tunnistused või vabapardamärgid,

esimeses taandes nimetatud konventsioonide kohaldamisalast välja jäävate reisilaevade puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/45/EÜ (8) välja antud tunnistus reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta või

esimeses taandes nimetatud konventsioonide kohaldamisalast välja jäävate lõbusõidulaevade puhul lipuriigi tunnistus, mis näitab piisavat ohutuse taset.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „veesõiduk“– laev või ujuv alus;

b)   „laev“– sisevee- või merelaev;

c)   „siseveelaev“– üksnes või peamiselt siseveeteedel liiklemiseks mõeldud laev;

d)   „vedurlaev“– spetsiaalselt pukseerimiseks ehitatud laev;

e)   „tõukurlaev“– spetsiaalselt tõugatava koosseisu edasilükkamiseks ehitatud laev;

f)   „reisilaev“– ühepäevareiside laev või kajutitega laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab vedada rohkem kui 12 reisijat;

g)   „ujuvmehhanism“– ujuvalus, millel on tööseadmed, nagu kraanad, süvendustehnika, vaiarammid või tõstukid;

h)   „ujuvrajatis“– mis tahes ujuvalus, mida tavaliselt ei liigutata (näiteks ujumisbassein, dokk, sadamasild või paadikuur);

i)   „ujuv objekt“– parv või mis tahes muu ehitis, asi või koost, mis on suuteline navigeerima, kuid mis ei ole laev, ujuvmehhanism ega -rajatis.

j)   „lõbusõidulaev“– laev, mis pole reisilaev ja mis on mõeldud spordiks või vaba aja veetmiseks;

k)   „kiirlaev“– liikurlaev, mis suudab saavutada vee suhtes kiiruse üle 40 kilomeetri tunnis;

l)   „mahtveeväljasurve“– laeva poolt välja tõrjutava vee ruumala kuupmeetrites;

m)   „pikkus (L)“– laevakere maksimaalne pikkus ilma rooli ja pukspriidita;

n)   „laius (B)“– laevakere suurim laius meetrites katteplaadistuse välisservast mõõdetuna (arvestamata sõurattaid, kaitsereelinguid jms);

o)   „süvis (T)“– vertikaalne vahemaa meetrites laevakere kõige madalama punkti (arvestamata kiilu või muid püsivalt kinnitatud objekte) ja suurima süvise veetasandi vahel;

p)   „ühenduses olevad siseveeteed“– liikmesriigi veeteed, mis on ühendatud teise liikmesriigi siseveeteedega selliste siseveeteede kaudu, millel saavad liikmesriigi või rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt liigelda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad veesõidukid.

Artikkel 4

Siseveeteede liigitus

1.   Käesoleva direktiivi tähenduses liigitatakse liidu siseveeteed järgmiselt:

a)

1., 2., 3. ja 4. tsoon:

i)

1. ja 2. tsoon: I lisa 1. peatükis loetletud veeteed;

ii)

3. tsoon: I lisa 2. peatükis loetletud veeteed;

iii)

4. tsoon: kõik teised siseveeteed, millel saavad liikmesriigi õigusaktide kohaselt liigelda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad veesõidukid;

b)

R-tsoon: need punktis a nimetatud veeteed, millele tuleb tunnistused välja anda vastavalt Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklile 22, nagu see artikkel on sõnastatud 6. oktoobril 2016.

2.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmise kohta, et muuta asjaomase liikmesriigi veeteede liigitust, sealhulgas veeteid lisada või välja jätta. Selliseid muudatusi I lisas võib teha üksnes asjaomase liikmesriigi taotlusel tema territooriumil asuvate veeteede kohta.

2. PEATÜKK

SÕIDUKÕLBLIKKUSE TUNNISTUSED

Artikkel 5

Vastavus tehnilistele ja ohutusnõuetele

1.   Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõikes 1 osutatud veesõidukid, mis tegutsevad artiklis 4 osutatud liidu siseveeteedel, on ehitatud ja neid hooldatakse vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

2.   Veesõiduki vastavust lõikele 1 kinnitab käesoleva direktiivi kohaselt väljastatud tunnistus.

Artikkel 6

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus

1.   Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi väljastavad liikmesriikide pädevad asutused kooskõlas käesoleva direktiiviga. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamisel teevad liikmesriigid kindlaks, et asjaomasele veesõidukile ei ole juba väljastatud kehtivat artiklis 7 osutatud tunnistust.

2.   Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse II lisas sätestatud näidise kohaselt.

3.   Iga liikmesriik koostab nimekirja neist pädevatest asutustest, kes liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi väljastavad, ning edastab komisjonile kõnealuse nimekirja, sealhulgas teabe muudatuste kohta. Komisjon haldab ajakohastatud pädevate asutuste nimekirja asjakohasel veebilehel.

4.   Veesõidukile antakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus pärast seda, kui on läbi viidud veesõiduki kasutuselevõtmisele eelnev tehniline ülevaatus, et kontrollida veesõiduki vastavust II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.

5.   Kui see on asjakohane, kontrollitakse veesõiduki vastavust artikli 23 lõigetes 1 ja 2 osutatud täiendavatele nõuetele käesoleva artikli lõikes 4 ja artiklis 29 sätestatud tehniliste ülevaatuste käigus või tehnilise ülevaatuse käigus, mis viiakse läbi veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlusel.

6.   Kontrolli läbiviimise taotluse menetlemine ning selle koha ja aja kindlaksmääramine kuulub liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusi väljastavate pädevate asutuste pädevusse. Pädev asutus otsustab, millised dokumendid tuleb esitada. Menetlemisel peab olema tagatud kontrolli läbiviimine mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist.

7.   Liikmesriikide pädevad asutused annavad veesõiduki omaniku või tema esindaja taotlusel välja liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse veesõidukile, mille suhtes käesolevat direktiivi ei kohaldata, kui veesõiduk vastab käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 7

Tunnistuse omamise kohustus

Artiklis 4 osutatud liidu siseveeteedel tegutsevatel veesõidukitel peavad olema järgmised originaaldokumendid:

a)

kui need tegutsevad R-tsooni veeteel, kas

Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt väljastatud tunnistus või

liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus, mis tõendab, kui see on kohaldatav, II lisas sisalduvate Reinil (R-tsoonis) liiklevaid veesõidukeid käsitlevate üleminekusätete kohaselt veesõiduki täielikku vastavust käesoleva direktiivi II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele, mis kooskõlas kohaldatavate õigus- ja menetlusnormidega on loetud samaväärseks Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni rakendamisel sätestatud tehniliste nõuetega;

b)

kui need tegutsevad teistel veeteedel, liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus või Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt väljastatud tunnistus, sealhulgas vajadusel mis tahes täiendav, käesoleva direktiivi artikli 8 kohane liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus.

Artikkel 8

Täiendavad liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistused

1.   Veesõidukitele, millel on kehtiv liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus või Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt väljastatud tunnistus, väljastatakse täiendav liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 23.

2.   Täiendav liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus koostatakse II lisas sätestatud näidise kohaselt ning selle väljastab pädev asutus asjaomaste veeteede suhtes kehtestatud tingimustele vastavalt.

Artikkel 9

Ajutised liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistused

1.   Liikmesriikide pädevad asutused võivad väljastada ajutise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse

a)

veesõidukitele, et sõita pädeva asutuse loal teatavasse kindlasse kohta liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse saamiseks;

b)

veesõidukitele, mille liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus on kaotatud, rikutud või ajutiselt tühistatud nii, nagu on osutatud artiklites 13 ja 15 või II ja V lisas;

c)

veesõidukitele, mis pärast edukalt läbitud kontrolli ootavad liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kättesaamist;

d)

veesõidukitele, mis ei vasta kõigile liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse saamiseks vajalikele II ja V lisa kohastele tingimustele;

e)

veesõidukitele, mis saadud vigastuste ulatusest tulenevalt ei vasta enam neile väljastatud liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse tingimustele;

f)

ujuvrajatistele või -alustele, kui erivedude eest vastutavad asutused on nõudnud sellise ajutise tunnistuse omamist liikmesriikide navigatsiooniasutuste kohaldatavate määruste kohaselt liidu siseveelaeva eriveoloa väljastamisel;

g)

veesõidukitele, mis saavad käesoleva direktiivi artiklites 25 ja 26 sätestatu kohaselt kasu II ja V lisast kõrvalekalduvast erandist, kuni asjaomaste rakendusaktide vastuvõtmiseni.

2.   Ajutine liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus väljastatakse ainult juhul, kui veesõiduki, ujuvaluse või ujuvmehhanismi sõidukõlblikkust peetakse piisavalt tagatuks. Ajutine tunnistus koostatakse II lisas sätestatud näidise alusel.

3.   Ajutine liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus peab sisaldama pädeva asutuse vajalikuks peetavaid tingimusi ning see kehtib

a)

lõike 1 punktides a, d, e ja f osutatud juhtudel ühe konkreetse sõidu jaoks sobiva ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte kuud;

b)

lõike 1 punktides b ja c osutatud juhtudel asjakohase aja jooksul;

c)

lõike 1 punktis g osutatud juhul kuus kuud; ajutise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivust võib pikendada kuue kuu kaupa kuni asjaomaste rakendusaktide vastuvõtmiseni.

Artikkel 10

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivus

1.   Uutele veesõidukitele väljastatud liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivusaja määrab pädev asutus ja see ei ületa:

a)

viit aastat reisilaevade ja kiirlaevade puhul;

b)

kümmet aastat kõikide muude veesõidukite puhul.

Kehtivusaeg märgitakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele.

2.   Nende veesõidukite puhul, mis on enne tehnilist ülevaatust juba kasutuses, määrab pädev asutus liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja iga kord eraldi ülevaatuse tulemuste põhjal. Kehtivusaeg ei ületa siiski lõikes 1 määratud ajavahemikke.

Artikkel 11

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste kehtivuse erandkorras pikendamine

Erandjuhul võib pädev asutus, kes liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse välja andis või seda uuendas, kooskõlas II ja V lisaga selle kehtivust maksimaalselt kuue kuu võrra pikendada ilma tehnilise ülevaatuseta. Pikendamine märgitakse nimetatud tunnistusele.

Artikkel 12

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamine

1.   Kehtivusaja lõppemisel uuendatakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust vastavalt artiklis 6 sätestatud tingimustele pärast tehnilist ülevaatust, mille eesmärk on kontrollida, kas veesõiduk vastab II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele. Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust võib uuendada iga pädev asutus, kellest on komisjonile artikli 6 lõike 3 kohaselt teatatud.

2.   Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste uuendamisel kohaldatakse veesõidukite suhtes II lisas sisalduvaid üleminekusätteid ning nimetatud lisas kindlaks määratud tingimusi.

Artikkel 13

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste asendamine

Iga liikmesriik sätestab tingimused, mille alusel saab asendada liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse kehtiva tunnistuse, kui see on kaotatud või rikutud. Nimetatud tingimuste kohaselt peab tunnistuste asendamist taotlev veesõiduk esitama tunnistuse kaotamise korral avalduse tunnistuse kaotamise kohta või kui tunnistus on rikutud, siis rikutud tunnistuse tagastama. Asendustunnistusele märgitakse, et see on duplikaat.

Artikkel 14

Suuremad ümberehitused või kapitaalremont

Veesõiduki ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või II ja V lisas osutatud tehnilisi nõudeid mõjutavate suuremate ümberehituste või neid mõjutava kapitaalremondi korral peab asjaomane veesõiduk enne järgmist sõitu läbima artiklis 6 sätestatud tehnilise ülevaatuse.

Pärast nimetatud ülevaatust tehakse olemasolevale liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele parandused, mis peegeldavad veesõiduki muudetud tehnilisi omadusi, või tühistatakse nimetatud sõidukõlblikkuse tunnistus ning väljastatakse uus tunnistus. Kui tunnistus väljastatakse teises liikmesriigis kui selles, kus esialgne tunnistus väljastati või seda uuendati, teavitatakse sellest tunnistuse väljastanud või seda uuendanud pädevat asutust 30 päeva jooksul alates uue tunnistuse väljastamisest.

Artikkel 15

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste väljastamisest või uuendamisest keeldumine ning nende tühistamine

1.   Kõik liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamisest või uuendamisest keeldumise otsused peavad olema põhjendatud. Veesõiduki omanikku või tema esindajat teavitatakse sellest ning asjaomases liikmesriigis kehtivast edasikaebamise korrast ja selle tähtaegadest.

2.   Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastanud või uuendanud pädev asutus võib tühistada mis tahes kehtiva tunnistuse, kui veesõiduk ei vasta enam oma tunnistuses märgitud tehnilistele nõuetele.

Artikkel 16

Kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistuste tunnustamine

Kuni sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise lepingute jõustumiseni liidu ja kolmandate riikide vahel võivad liikmesriigi pädevad asutused vastava liikmesriigi territooriumil liiklemise eesmärgil tunnustada kolmandate riikide veesõidukite sõidukõlblikkuse tunnistusi.

Artikkel 17

Tunnistuste register

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused peavad kõigi artiklite 6, 8, 9 ja 12 kohaselt väljastatud või uuendatud tunnistuste registrit. Kõnealune register sisaldab II lisas sätestatud näidises sisalduvat teavet.

3. PEATÜKK

LAEVADE IDENTIFTSEERIMINE, KONTROLL JA MUUDETUD TEHNILISED NÕUDED

Artikkel 18

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber

1.   Liikmesriigid tagavad, et igale veesõidukile antakse kooskõlas II ja V lisaga Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber („identifitseerimisnumber“).

2.   Igale veesõidukile antakse ainult üks identifitseerimisnumber, mis jääb samaks kogu veesõiduki tööea jooksul.

3.   Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastanud pädev asutus märgib identifitseerimisnumbri sellele tunnistusele.

4.   Iga liikmesriik koostab nimekirja neist pädevatest asutustest, kes identifitseerimisnumbreid annavad, ning edastab komisjonile kõnealuse nimekirja, sealhulgas teabe muudatuste kohta. Komisjon haldab ajakohastatud pädevate asutuste nimekirja asjakohasel veebilehel.

Artikkel 19

Euroopa siseveelaevade andmebaas

1.   Komisjon hoiab Euroopa siseveelaevade andmebaasi korras, et toetada haldusmeetmeid laevaliikluse ohutuse ja hõlpsuse säilitamiseks ning tagada käesoleva direktiivi kohaldamine.

Liikmesriigid töötlevad mis tahes isikuandmeid kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (9).

Komisjon töötleb mis tahes isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (10).

2.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused sisestavad Euroopa siseveelaevade andmebaasi iga veesõiduki kohta viivitamata

a)

käesoleva direktiivi kohased veesõidukit identifitseerivad ja kirjeldavad andmed;

b)

käesoleva direktiivi kohased andmed väljastatud, uuendatud, asendatud või kehtetuks tunnistatud tunnistuste kohta ning tunnistuse väljastanud pädeva asutuse kohta;

c)

kõigi käesoleva direktiivi kohaste, pädevate asutuste väljastatud tunnistuste digitaalsed koopiad;

d)

kõik käesoleva direktiivi kohased andmed tagasilükatud või menetluses olevate tunnistuste taotluste kohta ja

e)

kõik punktides a–d osutatud andmete muudatused.

3.   Lõikes 2 osutatud andmeid võivad töödelda liikmesriikide pädevad asutused, Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni osalised ning kolmandad riigid, kellele on usaldatud ülesanded, mis on seotud käesoleva direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/44/EÜ (11) kohaldamisega, järgmistel eesmärkidel:

a)

käesoleva direktiivi ja direktiivi 2005/44/EÜ kohaldamine;

b)

veeliikluse ja veeteede infrastruktuuri haldamise tagamine;

c)

laevaliikluse ohutuse säilitamine või tagamine;

d)

statistiliste andmete kogumine.

4.   Liikmesriigi pädev asutus võib edastada isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile iga juhtumit eraldi kaaludes tingimusel, et määruse (EL) 2016/679, eelkõige selle V peatükis esitatud nõuded on täidetud. Liikmesriigid tagavad, et selline edastamine on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide täitmiseks. Liikmesriigid tagavad, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei edasta kõnealuseid andmeid teistele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui asjaomase riigi pädev asutus annab talle selgesõnalise kirjaliku nõusoleku ja ta vastab asjaomase riigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele.

5.   Komisjon võib edastada iga üksikjuhtumit eraldi kaaludes isikuandmeid või anda kolmanda riigi ametiasutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile juurdepääsu Euroopa siseveelaevade andmebaasile, kui selline edastamine või juurdepääs on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide täitmiseks ning tingimusel, et täidetakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 9 nõudeid. Komisjon tagab, et selline edastamine või juurdepääsu andmine on vajalik käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärkide täitmiseks. Komisjon tagab, et kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon ei edasta kõnealuseid andmeid teistele kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui komisjon annab talle selgesõnalise kirjaliku nõusoleku ja ta vastab komisjoni kehtestatud tingimustele.

6.   Pädev asutus tagab, et pärast veesõiduki mahakandmist kustutatakse selle veesõidukiga seotud teave lõikes 1 osutatud andmebaasist.

7.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada järgmist:

a)

liikmesriikide poolt andmebaasi sisestatavad andmed;

b)

lubatud juurdepääsu liigid, võttes arvesse andmete saajate kategooriaid ja selliste andmete töötlemiseks käesoleva artikli lõikes 3 osutatud eesmärke;

c)

juhendid andmebaasi kasutamise ja toimimise kohta, eelkõige seoses andmeturbemeetmete, andmete kodeerimise ja töötlemise ning andmebaasi ja artiklis 17 osutatud registrite omavahelise ühendamisega.

Artikkel 20

Tehniliste ülevaatuste läbiviimine

1.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 3 osutatud pädevad asutused viivad läbi käesolevas direktiivis osutatud esialgse, perioodilise, eri- või vabatahtliku kontrolli.

2.   Kõnealused pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt loobuda veesõiduki tehnilisest ülevaatuse läbiviimisest, kui artikli 21 kohaselt tunnustatud klassifikatsiooniühingu välja antud kehtivast kinnitusest nähtub, et laev vastab täielikult või osaliselt II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.

3.   Iga liikmesriik koostab selliste oma pädevate asutuste nimekirja, kes vastutavad tehniliste ülevaatuste läbiviimise eest, ning edastab komisjonile kõnealuse nimekirja, sealhulgas teabe muudatuste kohta. Komisjon haldab ajakohastatud pädevate asutuste ja kontrollorganite nimekirja asjakohasel veebilehel.

4.   Iga liikmesriik järgib II ja V lisas sätestatud erinõudeid kontrollorganite ja kontrolli läbiviimise taotluse suhtes.

Artikkel 21

Klassifikatsiooniühingute tunnustamine

1.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et tunnustada VI lisas loetletud kriteeriumidele vastavaid klassifikatsiooniühinguid või tunnustus tühistada, käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud korra kohaselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Tunnustamise taotluse esitab komisjonile see liikmesriik, kus on klassifikatsiooniühingu peakorter või harukontor, millel on luba välja anda tunnistusi, et veesõiduk vastab käesoleva direktiivi kohaselt selle II ja V lisas osutatud nõuetele. Kõnealuse taotlusega koos esitatakse kogu teave ja dokumentatsioon, mis on vajalik tunnustamise kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.

3.   Iga liikmesriik võib esitada komisjonile taotluse tunnustus tühistada, kui ta arvab, et klassifikatsiooniühing ei vasta enam VI lisas sätestatud kriteeriumidele. Tühistamise taotlusega koos esitatakse dokumentaalsed tõendid.

4.   Klassifikatsiooniühingud, kes on 6. oktoobriks 2016 direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt tunnustuse saanud, säilitavad vastava tunnustuse.

5.   Komisjon avaldab asjakohasel veebisaidil käesoleva artikli kohaselt tunnustatud klassifikatsiooniühingute nimekirja esimest korda 7. oktoobriks 2017 ja ajakohastab seda pidevalt. Liikmesriigid edastavad komisjonile nende klassifikatsiooniühingute, mille tunnustamist nad on taotlenud, nimede ja aadresside mis tahes muudatused.

Artikkel 22

Nõuetele vastavuse kontroll

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused võivad igal ajal kontrollida, kas veesõidukil on artikli 7 kohane kehtiv tunnistus ning kas ta vastab tingimustele, mille alusel kõnealune tunnistus on väljastatud.

Nõuetele mittevastavuse korral võtavad pädevad asutused asjakohaseid meetmeid kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2–5. Nad võivad samuti nõuda, et veesõiduki omanik või tema esindaja võtaks pädeva asutuse määratud ajavahemiku jooksul kõik vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.

Veesõiduki pardal oleva tunnistuse väljastanud pädevat asutust teavitatakse kõnealusest nõuetele mittevastavusest seitsme päeva jooksul pärast kontrolli.

2.   Kui veesõidukil ei ole kehtivat tunnistust, võib keelata veesõidukil oma teekonda jätkata.

3.   Kui pädevad asutused leiavad sellise kontrolli käigus, et asjaomane veesõiduk kujutab endast ilmset ohtu selle pardal olevatele inimestele, keskkonnale või laevaliiklusele, võivad nad keelata veesõidukil teekonda jätkata, kuni on võetud olukorra parandamiseks vajalikud meetmed.

Pädevad asutused võivad samuti teha ettekirjutusi proportsionaalsete meetmete kohta, mis võimaldaksid veesõidukil, kui see on asjakohane, pärast veotoimingute lõpetamist ohutult edasi liikuda kohta, kus seda kontrollitakse või remonditakse.

4.   Liikmesriik, kes on keelanud veesõidukil teekonda jätkata või on teatanud veesõiduki omanikule või tema esindajale oma kavatsusest seda takistada, kui leitud vigu ei kõrvaldata, teatab tehtud otsusest seitsme päeva jooksul alates selle tegemisest või otsuse tegemise kavatsusest sellele veesõidukile tunnistuse väljastanud või seda viimati uuendanud liikmesriigi pädevale asutusele.

5.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tehtud veesõiduki liikumise peatamise otsuses peavad olema esitatud selle tegemise üksikasjalikud põhjendused. Sellest tuleb viivitamata teatada asjaomasele osapoolele, keda tuleb samal ajal teavitada asjaomases liikmesriigis kehtivate õigusaktide kohasest edasikaebamise korrast ning selle tähtaegadest.

Artikkel 23

Muudetud tehnilised nõuded teatavatele tsoonidele

1.   Liikmesriigid võivad vajaduse korral Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni nõuete alusel kehtestada oma territooriumi 1. ja 2. tsoonis tegutsevatele veesõidukitele lisaks II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele täiendavaid nõudeid. Selliseid täiendavaid nõudeid kohaldatakse üksnes III lisas loetletu suhtes.

2.   Iga liikmesriik võib 3. tsooni mitte ühenduses olevatel siseveeteedel tegutsevate reislaevade osas säilitada lisaks II ja V lisas osutatud nõuetele kehtivad täiendavad tehnilised nõuded. Täiendavaid nõudeid kohaldatakse üksnes III lisas loetletu suhtes.

3.   Kui II lisas osutatud üleminekusätete kohaldamise tulemuseks oleks liikmesriigi kehtivate ohutusnõuete leevenemine, võib liikmesriik nimetatud üleminekusätete kohaldamisest loobuda reisilaevade puhul, mis tegutsevad mitte ühenduses olevatel siseveeteedel. Nimetatud asjaoludel võib asjaomane liikmesriik nõuda, et alates 30. detsembrist 2008 vastaksid sellised reisilaevad, mis tegutsevad tema mitte ühenduses olevatel siseveeteedel, täielikult II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.

4.   Liikmesriigid võivad lubada II ja V lisas osutatud tehniliste nõuete osalist kohaldamist või kohaldada leevendatud nõudeid veesõidukite suhtes, mis tegutsevad asjaomase liikmesriigi territooriumil ainult 3. ja 4. tsooni veeteedel. Leevendatud tehnilisi nõudeid kohaldatakse või nõudeid kohaldatakse osaliselt üksnes IV lisas loetletu suhtes.

5.   Lõigete 1, 2, 3 või 4 kohaldamisel teavitab liikmesriik komisjoni vähemalt kuus kuud enne kavandatavat kohaldamise alguskuupäeva. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike.

Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel kiidab komisjon täiendavad tehnilised nõuded heaks rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

6.   Vastavus lõigete 1, 2, 3 ja 4 kohastele muudetud tehnilistele nõuetele märgitakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele või täiendavale liidu sõidukõlblikkuse tunnistusele.

Artikkel 24

Teatavate veesõidukite kategooriate suhtes kohaldatavad erandid

1.   Säilitades samal ajal piisava ohutuse taseme, võivad liikmesriigid lubada erandeid käesoleva direktiivi täielikust või osalisest kohaldamisest

a)

mitte ühenduses olevatel siseveeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes;

b)

veesõidukite suhtes, mille kandevõime on kuni 350 tonni või mis ei ole kavandatud kaubaveoks ja mille mahtveeväljasurve on väiksem kui 100 kuupmeetrit, mille kiil pandi maha enne 1. jaanuari 1950 ning mis tegutsevad ainult vastava liikmesriigi territooriumil.

2.   Ilma, et see piiraks Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni kohaldamist, võivad liikmesriigid oma territooriumil tegutsemise osas teha veesõidukite suhtes erandeid käesoleva direktiivi kohaldamisest geograafiliselt piiratud aladel või sadamapiirkondades tehtavate reiside puhul. Need erandid ja reisid või piirkonnad, mille suhtes need kehtivad, märgitakse veesõiduki tunnistusele.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud eranditest. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike.

Artikkel 25

Uue tehnoloogia kasutamine ja konkreetsete veesõidukite suhtes kohaldatavad erandid

1.   Innovatsiooni ja uue tehnoloogia kasutamise edendamiseks siseveelaevanduses on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte erandite võimaldamiseks või tehniliste nõuete samaväärseks tunnistamiseks konkreetsete veesõidukite puhul seoses järgmisega:

a)

sellise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljaandmine, millega tunnustatakse muude materjalide, paigaldiste või seadmeüksuste kasutamine veesõidukil või nende olemasolu pardal või muu paigutuse või muude konstruktsiooniaspektide kasutamine, kui on osutatud II ja V lisas, tingimusel, et tagatud on samaväärne ohutuse tase;

b)

piiratud ajavahemikuks katseliselt sellise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamine, mis sisaldab uusi, II ja V lisa tehnilistest nõuetest erinevaid tehnilisi nõudeid, tingimusel, et tagatud on samaväärne ohutuse tase.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Liikmesriigi pädev asutus märgib kõik lõikes 1 osutatud kohaldatavad erandid samaväärsuse tunnustamise liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele.

Artikkel 26

Raskused

1.   Pärast II lisas sätestatud tehniliste nõuete üleminekusätete kehtivuse lõppemist võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et võimaldada erandeid nimetatud lisas sätestatud tehnilistest nõuetest, mille suhtes kohaldati kõnealuseid üleminekusätteid, kui kõnealuseid nõudeid on tehniliselt raske rakendada või kui nende rakendamine võib kaasa tuua ebaproportsionaalseid kulusid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Liikmesriigi pädev asutus märgib lõikes 1 osutatud erandid liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele.

Artikkel 27

Tüübikinnitusega seadmete register

Komisjon avaldab asjakohasel veebilehel II ja V lisa kohaselt tüübikinnituse saanud seadmete registri.

4. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28

Dokumentide kasutamist käsitlevad üleminekusätted

Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad dokumendid, mille liikmesriikide pädevad asutused on välja andnud direktiivi 2006/87/EÜ kohaselt enne 6. oktoobrit 2016, kehtivad kuni oma kehtivustähtaja lõpuni.

Artikkel 29

Direktiivi 82/714/EMÜ kohaldamisalast välja jäetud veesõidukid

1.   Veesõidukitele, mis on nõukogu direktiivi 82/714/EMÜ (12) kohaldamisalast välja jäetud, kuid mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 2 lõikega 1, antakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus pärast tehnilist ülevaatust eesmärgiga kontrollida veesõiduki vastavust käesoleva direktiivi II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele. Kõnealune tehniline ülevaatus viiakse läbi veesõiduki olemasoleva tunnistuse kehtivusaja lõppemisel, kuid igal juhul hiljemalt 30. detsembril 2018.

2.   Kui veesõiduk II ja V lisas osutatud tehnilisi nõuetele ei vasta, märgitakse see liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele. Tingimusel, et pädevad asutused ei loe neid puudujääke endast ilmset ohtu kujutavateks, võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud veesõiduk tegutsemist jätkata kuni veesõiduki komponendid või alad, mis olid nõuetele mittevastavaks tunnistatud, asendatakse või neid muudetakse; seejärel peavad nimetatud komponendid või alad vastama II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele.

3.   Olemasolevate osade asendamist identsete osadega või tehnoloogiliselt ja konstruktsiooniliselt samaväärsete osadega korralise paranduse ja hoolduse käigus ei loeta lõike 2 tähenduses asendamiseks või muutmiseks.

4.   Käesoleva artikli lõike 2 tähenduses loetakse ilmseks ohuks eelkõige olukorda, mis mõjutab selliste nõuete täitmist, mis käsitlevad ehitusliku konstruktsiooni tugevust, veesõiduki navigeerimis- või manööverdamisvõimet või eriomadusi, vastavalt II ja V lisas osutatud tehnilistele nõuetele. II ja V lisas osutatud tehniliste nõuete osas lubatud erandeid ei loeta endast ilmset ohtu kujutavaks puudujäägiks.

Artikkel 30

Direktiivi 2006/87/EÜ kohaseid ajutisi nõudeid käsitlevad üleminekusätted

Direktiivi 2006/87/EÜ II lisa artikliga 1.06 vastu võetud ajutised nõuded kehtivad kuni oma kehtivusaja lõpuni.

Artikkel 31

Lisade kohandamine

1.   Komisjon võtab kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte II lisa kohandamiseks, et ajakohastada põhjendamatu viivituseta viidet ES-TRIN standardi kõige viimasele versioonile ja määrata kindlaks selle kohaldamise kuupäev.

2.   Erandina lõikest 1, kui see on asjakohase analüüsiga nõuetekohaselt põhjendatud ning kui puuduvad asjakohased ja ajakohastatud rahvusvahelised standardid laevaliikluse ohutuse tagamiseks, või kui CESNI otsustusprotsessi muutmine kahjustaks liidu huve, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et sätestada asjakohased tehnilised nõuded.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte III ja IV lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arengule.

4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte V lisa kohandamiseks, et ajakohastada ja ühtlustada haldusnorme.

5.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa kohandamiseks, et muuta klassifikatsiooniühingute tunnustamise kriteeriume laevaliikluse ohutuse tagamiseks.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesolevas direktiivis esitatud viited II ja V lisa teatavatele sätetele, et võtta arvesse kõnealustes lisades tehtud muudatusi.

Artikkel 32

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklites 4, 19 ja 31 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 6. oktoobrist 2016. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituse delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 4, 19 ja 31 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetele iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artiklite 4, 19 ja 31 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 33

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab nõukogu direktiivi 91/672/EMÜ (13) artikli 7 alusel moodustatud komitee („komitee“). Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, siis lõpetatakse see menetlus ilma tulemusteta juhul, kui arvamuse esitamiseks seatud tähtaja jooksul teeb komitee eesistuja vastavasisulise otsuse.

Artikkel 34

Läbivaatamine

Komisjon esitab enne 7. oktoobrit 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiiviga kehtestatud meetmete tulemuslikkuse kohta, eelkõige seoses tehniliste nõuete ühtlustamisega ja siseveeliikluse suhtes kohaldatavate tehniliste standardite väljatöötamisega. Aruandes vaadatakse läbi ka siseveeliikluse valdkonna pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö mehhanismid. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlik ettepanek, et veelgi tõhustada koostööd ja kooskõlastamist standardite väljatöötamisel, millele saab viidata liidu õigusaktides. Komisjon esitab samasuguse aruande pärast kõiki olulisi arenguid siseveetranspordis.

Artikkel 35

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste karistuste rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 36

Direktiivi 2009/100/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/100/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse laevade suhtes, mida kasutatakse siseveeteedel kaubaveoks ja mille kandevõime on vähemalt 20 tonni ning

a)

mille pikkus on vähem kui 20 meetrit ja

b)

mille pikkusest (L), laiusest (B) ja süvisest (T) tulenev maht on väiksem kui 100 kuupmeetrit.

Käesolev direktiiv ei piira Reini laevakontrolli määruste ega ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppe (ADN) kohaldamist.“

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Liikmesriigid võivad nõuda, et ohtlikke kaupu vedavad laevad, nagu see on määratletud ADNis, täidaksid selles kokkuleppes kehtestatud nõudeid. Selle tõendina võivad nad nõuda kõnealuses kokkuleppes sätestatud loa esitamist.“;

b)

lõike 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ohtlike kaupade veo eritingimused loetakse täidetuks kõikidel ühenduse veeteedel, kui laev täidab ADNi nõudeid. Nendele nõuetele vastavuse tõendina võib esitada lõikes 4 osutatud loa.“

Artikkel 37

Ülevõtmine

1.   Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, jõustavad liikmesriigid käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 7. oktoobriks 2018 ja neid kohaldatakse alates osutatud kuupäevast. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike sätete teksti.

3.   Liikmesriik, kelle veeteedel ei tegutse artikli 24 lõigete 1 ja 2 kohaselt lubatud erandite tulemusel veesõidukid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, ei pea üle võtma 2. peatükki, artikli 18 lõiget 3 ega artikleid 20 ja 21.

Artikkel 38

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2006/87/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 7. oktoobrist 2018.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 40

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, välja arvatud Taani, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Küpros, Läti, Malta, Portugal, Sloveenia ja Soome.

Strasbourg, 14. september 2016

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

I. KORČOK


(1)  ELT C 177, 11.6.2014, lk 58.

(2)  ELT C 126, 26.4.2014, lk 48.

(3)  Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. juuni 2016. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 14. septembri 2016. aasta seisukoht.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (ELT L 389, 30.12.2006, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/100/EÜ siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (ELT L 259, 2.10.2009, lk 8).

(7)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/44/EÜ ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel (ELT L 255, 30.9.2005, lk 152).

(12)  Nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiiv 82/714/EMÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded (EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1).

(13)  Nõukogu 16. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/672/EMÜ siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 29).


LISADE NIMEKIRI

I lisa.

Geograafiliselt 1., 2. ja 3. tsooni jaotatud liidu siseveeteede loetelu

II lisa.

1., 2., 3. ja 4. tsooni siseveeteedel veesõidukitele esitatavad tehnilised miinimumnõuded

III lisa.

1., 2. ja mitte ühenduses olevatel 3. tsooni siseveeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes kohaldatavate täiendavate tehniliste nõuete valdkonnad

IV lisa.

3. ja 4. tsooni siseveeteedel tegutsevate veesõidukite suhtes kohaldatavate tehniliste nõuete võimaliku leevendamise valdkonnad

V lisa.

Üksikasjalikud menetlussätted

VI lisa.

Klassifikatsiooniühingud

VII lisa.

Vastavustabel


I LISA

GEOGRAAFILISELT 1., 2. JA 3. TSOONI JAOTATUD LIIDU SISEVEETEEDE LOETELU

1. PEATÜKK

1. tsoon

Saksamaa

Ems

Endist Greetsieli tuletorni ja Eemshaveni sadama sissepääsu läänepoolset muuli ühendavast joonest avamere suunas kuni põhjalaiuseni 53° 30′ ja idapikkuseni 6° 45′, s.t veidi avamere pool kuivlastilaevade lihterdamise piirkonnast Alte Emsil (1)

Poola

Rugeni saarel olevat Nord Perdi ja Niechorze tuletorni ühendavast joonest lõuna poole jääv Pomorska lahe osa.

Heli tuletorni ja Baltiiski sadama sissepääsupoid ühendavast joonest lõuna poole jääv Gdański lahe osa.

Rootsi

Vänern, piirneb lõunas geograafilise laiusega, mis läbib Bastugrundsi paaki

Göta älv ja Rivöfjorden, mis piirnevad idas Älvsborgi sillaga, läänes geograafilise pikkusega, mis läbib Gäveskäri tuletorni, ja lõunas geograafilise laiusega, mis läbib Smörbådani tuletorni

Ühendkuningriik

ŠOTIMAA

Blue Mulli väin

Gutcheri ja Belmonti vahel

Yelli väin

Tofts Voe ja Ulsta vahel

Sullom Voe

Seespool joont, mis ühendab Glussi saare kirdetippu ja Calback Nessi põhjatippu

Dales Voe

Talvel:

seespool joont, mis ühendab Kebister Nessi põhjatippu Breiwicki rannikuga selle lõikumisel meridiaaniga läänepikkusel 1° 10,8′

Dales Voe

Suvel:

nagu Lerwick

Lerwick

Talvel:

piirkonnas, mis piirneb põhjas Scottle Holmi ja Bressayl oleva Scarfi Taingi vahelise joonega ning lõunas Twageos Pointi tuletorni ja Bressayl oleva Whalpa Taingi vahelise joonega

Lerwick

Suvel:

piirkonnas, mis piirneb põhjas Brim Nessi ja Inner Score'i kirdenurga vahelise joonega ning lõunas Ness of Soundi lõunatipu ja Kirkabisternessi vahelise joonega

Kirkwall

Kirkwalli ja Rousay vahel, kuid mitte ida pool Point of Graandi (Egilsay) ja Galt Nessi (Shapinsay) vahelisest joonest või Head of Worki (Mainland) Helliar Holmi tuletorni kaudu Shapinsay rannaga ühendavast joonest; mitte loode pool Eynhallow' saare kagutipust, mitte avamere pool joonest, mis ühendab Rousay ranna punkti, mille koordinaadid on 59° 10,5′ põhjalaiust ja 002° 57,1′ läänepikkust, Egilsay ranna punktiga, mille koordinaadid on 59° 10′ põhjalaiust ja 002° 56,4′ läänepikkust

Stromness

Kuni Scapani, aga mitte väljaspool Scapa Flow'd

Scapa Flow

Piirkonnas, mis piirneb joontega, mis ühendavad Hoy saarel olevat Point of Clettsi Thomson's Hilli triangulatsioonipunktiga Fara saarel ja sealt edasi Gibraltari muuliga Flotta saarel; Flotta saare St Vincenti muuli Flotta lahe läänepoolseima punktiga; Flotta lahe idapoolseimat punkti Needle Pointiga Lõuna-Ronaldsay saarel ja Ness on Mainlandi Point of Oxani tuletorniga Graemsay saarel ja sealt edasi Bu Pointiga Hoy saarel ning 2 tsooni vetest avamere pool

Balnakieli laht

Eilean Dubhi ja A'Chleiti vahel

Cromarty Firth

Seespool joont, mis ühendab Põhja-Sutorit Nairni lainemurdjaga ning 2. tsooni vetest avamere pool

Inverness

Seespool joont, mis ühendab Põhja-Sutorit Nairni lainemurdjaga ning 2. tsooni vetest avamere pool

Tay jõgi — Dundee

Seespool joont, mis ühendab Broughty lossi ja Tayporti ning 2. tsooni vetest avamere pool

Firth of Forth ja Forthi jõgi

Seespool joont, mis ühendab Kirkcaldyt ja Portobello jõge ning 2. tsooni vetest avamere pool

Solway Firth

Seespool joont, mis ühendab Southerness Pointi ja Sillothit

Loch Ryan

Seespool joont, mis ühendab Finnart's Pointi ja Milleur Pointi ning 2. tsooni vetest avamere pool

Clyde

Välispiir:

joon, mis ühendab Skipnessi Garroch Headist üks miil lõuna pool oleva punktiga ja sealt edasi Farland Headiga

Sisepiir talvel:

joon, mis ühendab Clochi tuletorni Dunooni muuliga

Sisepiir suvel:

joon, mis ühendab Isle of Bute'l olevat Bogany Pointi ja Skelmorlie lossi, ning joon Ardlamont Pointist Ettricki lahe lõunapoolseima punktini Kyles of Bute's

Märkus: eespool nimetatud suvist sisepiiri laiendatakse ajavahemikus 5. juunist 5. septembrini (mõlemad kuupäevad kaasa arvatud) jooneni, mis ühendab Ayrshire'i rannikust kahe miili kaugusel Skelmorlie lossi juures olevat punkti Tumont Endiga Cumbraes ning jooneni, mis ühendab Portachur Pointi Cumbraes Inner Brigurd Pointiga Ayrshire's

Oban

Piirkonnas, mis piirneb põhjas Dunollie Pointi tuletorni Ard na Chruidhiga ühendava joonega ning lõunas Rudha Seanachi ja Ard na Cuile'i ühendava joonega

Kyle of Lochalsh

Läbi Loch Alshi kuni Loch Duichi otsani

Loch Gairloch

Talvel:

puudub

Suvel:

lõuna pool joont, mis kulgeb Rubha na Moinest itta kuni Eilan Horrisdale'ini ja sealt edasi kuni Rubha nan Eanntagini

PÕHJA-IIRIMAA

Belfast Lough

Talvel:

puudub

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Carrickfergusi ja Bangorit

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Loch Neagh

Kaugemal kui kaks miili rannast

INGLISMAA IDARANNIK

Humberi jõgi

Talvel:

seespool joont, mis ühendab New Hollandit ja Paulli

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Cleethorpesi muuli ja Patringtoni kirikut

ning 2. tsooni vetest avamere pool

WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK

Severni jõgi

Talvel:

seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Portskewettis asuvat Caldicot Pilli

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Wye jõgi

Talvel:

seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Porstkewettis asuvat Caldicot Pilli

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Newport

Talvel:

puudub

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Cardiff

Talvel:

puudub

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Barry

Talvel:

puudub

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Swansea

Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi

Menai väin

Menai väinas, piiratuna joontega, mis ühendavad Llanddwyni saare tuletorni Dinas Dinlleuga ning Puffini saare lõunatippu Trwyn DuPointiga ja Llanfairfechani raudteejaamaga ning 2. tsooni vetest avamere pool

Dee jõgi

Talvel:

seespool joont, mis ühendab Hilbre Pointi ja Point of Airi

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Formby Pointi ja Point of Airi

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Mersey jõgi

Talvel:

puudub

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Formby Pointi ja Point of Airi

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Preston ja Southport

Seespool joont, mis ühendab seespool leetseljakuid Southporti ja Blackpooli

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Fleetwood

Talvel:

puudub

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Lune'i jõgi

Talvel:

puudub

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Heysham

Talvel:

puudub

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi

Morecambe

Talvel:

puudub

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Rossal Pointi ja Humphrey Headi

Workington

Seespool joont, mis ühendab Southerness Pointi ja Sillothit

ning 2. tsooni vetest avamere pool

LÕUNA-INGLISMAA

Colne-Colchesteri jõgi

Talvel:

seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit

Blackwateri jõgi

Talvel:

seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Crouchi ja Roachi jõgi

Talvel:

seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Thamesi jõgi koos lisajõgedega

Talvel:

seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Medway jõgi ja Swale

Talvel:

seespool joont, mis ühendab Colne Pointi ja Whitstable'it

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Clactoni muuli ja Reculversit

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Chichester

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Langstone'i sadam

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Portsmouth

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Bembridge, Isle of Wight

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Cowes, Isle of Wight

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Southampton

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Beaulieu jõgi

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Keyhaveni järv

Piirkonnas, mis on Isle of Wightist seespool ja mida piiravad jooned, mis on tõmmatud West Witteringi kirikutornist Bembridge Trinity kirikuni ida pool ning Needlesi ja Hurst Pointini lääne pool

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Weymouth

Portlandi sadamas ning Wey jõe ja Portlandi sadama vahel

Plymouth

Seespool joont, mis ühendab Cawsandi, kaitsemuuli ning Staddonit

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Falmouth

Talvel:

seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Rosemullioni

Suvel:

seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Nare Pointi

ning 2. tsooni vetest avamere pool

Cameli jõgi

Seespool joont, mis ühendab Stepper Pointi ja Trebetherick Pointi

ning 2 tsooni vetest avamere pool

Bridgewater

Sulust seespool ja 2. tsooni vetest avamere pool

Avoni jõgi (Avon)

Talvel:

seespool joont, mis ühendab Blacknore Pointi ja Porstkewettis asuvat Caldicot Pilli

Suvel:

seespool joont, mis ühendab Barry doki muuli Steepholmiga ja sealt edasi Brean Downiga

ning 2. tsooni vetest avamere pool

2. tsoon

Tšehhi Vabariik

Lipno paisjärv

Saksamaa

Ems

Emsiga Papenburgi sadamasuudme lähedal endise Diemeni pumbajaama ja Halte tammiava vahel ristuvast joonest kuni Greetsieli tuletorni Eemshaveni sadamasuudme vasakpoolse muuliga ühendava jooneni

Jade

Seespool joont, mis ühendab Schilligi risttuld ja Langwardeni kirikutorni

Weser

Bremeni raudteesilla kirdeservast jooneni, mis ühendab Langwardeni ja Cappeli kiriku torne, sealhulgas Westergate, Rekumer Lochi, Rechter Nebenarmi ja Schweiburgi harujõed

Elbe koos Bütztfletheriga

Süderelbe (alates 0,69 km kuni Elbesse suubumiseni) Ruthenstrom (alates 3,75 km kuni Elbesse suubumiseni)

Wischhafener Süderelbe (alates 8,03 km kuni Elbesse suubumiseni)

Hamburgi sadama alumisest piirist jooneni, mis ühendab Döse paaki ja Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand), sealhulgas Nebenelbet ja lisajõgesid Estet, Lühet, Schwinget, Ostet, Pinnaud, Krückaud ja Störi (kõigil juhtudel suudmest paisuni)

Meldorfer Bucht

Seespool joont, mis ühendab Friedrichskoogi tammiava lääneserva (Dieksand) ja Büsumi läänemuulipead

Eider

Gieselau kanali suudmest (22,64 km) jooneni, mis ulatub kindluse (Tränke) keskpunktist kuni Vollerwieki kiriku tornini

Gieslau kanal

Suudmest Eideril kuni Nord-Ostsee-kanalisse (Kieli kanal) suubumiseni

Flensburger Förde

Seespool joont, mis ühendab Kegnäsi tuletorni ja Birknacki, ning põhjapool Saksamaa-Taani piiri Flensburger Fördes

Schlei

Seespool joont, mis ühendab Schleimünde muulipäid

Eckernförder Bucht

Seespool joont, mis ühendab Bocknis-Ecki ja mandriosa loodepoolseimat punkti Dänisch Nienhofi lähedal

Kieler Förde

Seespool joont, mis ühendab Bülki tuletorni ja Laboe merelaevastiku memoriaali

Nord-Ostsee-kanal, sealhulgas Audorfer See ja Schirnauer See

Brunsbütteli muulipäid ühendavast joonest jooneni, mis ühendab Kiel-Holtenau sisenemistulesid, sealhulgas Obereidersee ja Enge, Audorfer See, Borgstedter See ja Enge, Schirnauer See, Flemhuder See ja Achterwehreri kanal

Trave

Ülestõstetava raudteesilla loodeservast Lübeckis (sealhulgas Pötenitzer Wiek ja Dassower See) jooneni, mis ühendab Travemünde lõunapoolset sisemuulipead ja põhjapoolset välismuulipead

Leda

Leeri merelüüsi välissadamasse sisenemise kohast kuni Emsi suubumiseni

Hunte

Oldenburgi sadamast ja Oldenburgi Amalienbrückest 140 m allavoolu kuni Weserisse suubumiseni

Lesum

Hamme ja Wümme liitumiskohast (0,00 km) kuni Weserisse suubumiseni

Este

Buxtehude lüüsi väljavoolualast (0,25 km) kuni Elbesse suubumiseni

Lühe

Horneburgis asuva Au-Mühle väljavoolualast (0,00 km) kuni Elbesse suubumiseni

Schwinge

Stades asuvast Salztori lüüsist kuni Elbesse suubumiseni

Oste

210 m ülalpool Oste paisu ületava maanteesilla keskjoonest (km 69,360) kuni Elbesse suubumiseni

Pinnau

Pinnebergi raudteesilla edelaservast kuni Elbesse suubumiseni

Krückau

Elmshornis oleva Wedenkampi maanteesilla edelaservast kuni Elbesse suubumiseni

Stör

Rensingi loodeveenäiturist Elbesse suubumiseni

Freiburger Hafenpriel

Elbe-äärse Freiburgi lüüsi idaservast Elbesse suubumiseni

Wismarbucht, Kirchsee, Breitling, Salzhaff ja Wismari sadama piirkond

Avamere poole kuni jooneni, mis ühendab Hoher Wieschendorf Huki ja Timmendorfi tuletorni, ning jooneni, mis ühendab Poeli saarel olevat Gollwitzi tuletorni Wustrowi poolsaare lõunapoolseima punktiga

Warnow, sealhulgas Breitling ja harujõed

Mühlendammist allavoolu Rostocki Geinitzbrücke põhjaservast mere suunas kuni jooneni, mis ühendab Warnemünde lääne- ja idamuuli põhjapoolseimaid punkte

Siseveekogud ning Darßi ja Zingsti poolsaared ning Hiddensee ja Rügeni saared (sealhulgas Stralsundi sadama piirkond)

Laienevad avamere suunas:

Zingsti poolsaare ja Bocki saare vahel: kuni põhjalaiuseni 54°26′42″,

Bocki saare ja Hiddensee saare vahel: jooneni, mis ühendab Bocki saare põhjapoolseimat punkti Hiddensee saare lõunapoolseima punktiga,

Hiddensee saare ja Rügeni (Bug) saare vahel: jooneni, mis ühendab Neubessini kagupoolseimat punkti Buger Hakeniga

Kleine Jasmunder Bodden

 

Greifswalder Bodden

Boddenist avamere suunas kuni jooneni, mis ühendab Thiessower Hakeni (Südperd) idapoolseimat punkti Rudeni saare idapoolseima punktiga ning Usedomi saare põhjapoolseima punktiga (koordinaadid: 54° 10′ 37″ põhjalaiust, 13° 47′ 51″ idapikkust)

Ryck

Greifswaldis Steinbeckeri sillast ida poole jooneni, mis ühendab sadamakaisid

Siseveekogud ja Usedomi saar (Peenestrom, sealhulgas Wolgasti sadama piirkond ja Achterwasser, samuti Oder Haff)

Ida suunas Poola Vabariigi piirini Stettiner Haffis

Uecker

Uekermünde maantesilla edelapoolsest servast jooneni, mis ühendab sadamakaisid

Märkus: laevade puhul, mille kodusadam on teises riigis, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).

Prantsusmaa

Gironde alates kilomeetripunktist (KP 48,50) kuni Ile de Patiras' saare allavoolu jäävast tipust kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe de Grave ja Pointe de Suzac;

Loire alates Cordemais't (KP 25) kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe de Mindin ja Pointe de Penhoët;

Seine alates Tancarville'i kanali algusest kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel parema kalda neeme Cape Hode'i vasaku kalda punktiga, kus kavandatav tamm lõikub rannikuga Berville'i all;

Vilaine alates Arzali tammist kuni mereni, põikjooneni, mis ühendab omavahel neemed Pointe du Scal ja Pointe du Moustoir;

Genfi järv

Ungari

Balatoni järv

Madalmaad

Dollard

Eems

Waddenzee: sealhulgas ühendused Põhjamerega

IJsselmeer: sealhulgas Markermeer ja Ijmeer, kuid välja arvatud Gouwzee

Nieuwe Waterweg ja Scheur

Calandkanaal Beneluxi sadamast lääne suunas

Hollands Diep

Breeddiep, Beerkanaal ja sellega seotud sadamad

Haringvliet ja Vuile Gat: sealhulgas veeteed, mis jäävad ühelt poolt Goeree-Overflakkee ja teiselt poolt Voorne-Putteni ja Hoekse Waardi vahele

Hellegat

Volkerak

Krammer

Grevelingenmeer ja Brouwerschavensche Gat: sealhulgas kõik siseveeteed Schouwen-Duivelandi ja Goeree-Overflakkee vahel

Keten, Mastgat, Zijpe, Krabbenkreek, Ida-Schelde ja Roompot: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Walchereni, Noord-Bevelandi ja Zuid-Bevelandi ning teiselt poolt Schouwen-Duivelandi ja Tholeni vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Schelde ja Lääne-Schelde ning selle mereäärne suue: sealhulgas siseveeteed ühelt poolt Zeeuwsch-Vlaandereni ja teiselt poolt Walchereni ja Zuid-Bevelandi vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal

Poola

Szczecini laguun

Kamieńi laguun

Wisła laguun

Pucki laht

Włocławski veehoidla

Śniardwy järv

Niegocini järv

Mamry järv

Rootsi

Göta älv, piirneb idas Göta älvi sillaga ja läänes Älvsborgi sillaga

Ühendkuningriik

ŠOTIMAA

Scapa Flow

Piirkonnas, mis piirneb joontega, mis ühendavad Flotta saarel olevat Wharthi Lõuna-Wallsil oleva Martello torniga ja Point Clettsi Hoy saarel Thomson Hilli triangulatsioonipunktiga Fara saarel ja sealt edasi Gibraltari muuliga Flotta saarel

Kyle of Durness

Eilean Dubhist lõuna pool

Cromarty Firth

Seespool joont, mis ühendab Põhja- ja Lõuna-Sutorit

Inverness

Seespool joont, mis ühendab Fort George'i ja Chanonry Pointi

Findhorni laht

Maasäärest seespool

Aberdeen

Seespool joont, mis ühendab lõuna-sadamasilda Abercromby sadamasillaga

Montrose Basin

Lääne pool joonest, mis on tõmmatud põhja-lõuna suunas läbi sadama sissepääsu Scurdie Nessi tuletorni juures

Tay jõgi – Dundee

Seespool joont, mis ühendab Dundee ainult tõusu ajal laevatatavat ala (kaladokk) Craig Headiga Lääne-Newportis

Firth of Forth ja Forthi jõgi

Firth of Forth, kuid mitte Forthi raudteesillast ida pool

Dumfries

Seespool joont, mis ühendab Airds Pointi ja Scar Pointi

Loch Ryan

Seespool joont, mis ühendab Cairn Pointi ja Kircolm Pointi

Ayri sadam

Sulust seespool

Clyde

1. tsooni vetest ülevalpool

Kyles of Bute

Colintraive'i ja Rhubodachi vahel

Campbeltowni sadam

Seespool joont, mis ühendab Macringan's Pointi ja Ottercharach Pointi

Loch Etive

Loch Etive'is ülevalpool Lora juga

Loch Leven

Ülevalpool Ballachulishi silda

Loch Linnhe

Corran Pointi tuletornist põhja pool

Loch Eil

Kogu järv

Kaledoonia kanal

Loch Lochy, Loch Oich ja Loch Ness

Kyle of Lochalsh

Kyle Akinis, kuid mitte Eilean Bani tuletornist lääne pool ega Eileanan Dubhast ida pool

Loch Carron

Stromemore'i ja Strome Ferry vahel

Loch Broom, Ullapool

seespool joont, mis ühendab Ullapool Pointi tuletorni ja Aultnaharriet

Kylesku

Risti üle Loch Cairnbawni piirkonnas, mis jääb Garbhi Eilea idapoolseima punkti ning Eilean na Rainichi läänepoolseima punkti vahele

Stornoway sadam

Seespool joont, mis ühendab Arnish Pointi Sandwicki lahe tuletorniga loodepoolsel küljel

Sound of Scalpay

Mitte ida pool Berry abajat (Scalpay) ja mitte lääne pool Croc a Loini (Harris)

Scalpay põhjasadam ja Tarberti sadam

Lähemal kui üks miil Harrise saare rannast

Loch Awe

Kogu järv

Loch Katrine

Kogu järv

Loch Lomond

Kogu järv

Loch Tay

Kogu järv

Loch Loyal

Kogu järv

Loch Hope

Kogu järv

Loch Shin

Kogu järv

Loch Assynt

Kogu järv

Loch Glascarnoch

Kogu järv

Loch Fannich

Kogu järv

Loch Maree

Kogu järv

Loch Gairloch

Kogu järv

Loch Monar

Kogu järv

Loch Mullardach

Kogu järv

Loch Cluanie

Kogu järv

Loch Loyne

Kogu järv

Loch Garry

Kogu järv

Loch Quoich

Kogu järv

Loch Arkaig

Kogu järv

Loch Morar

Kogu järv

Loch Shiel

Kogu järv

Loch Earn

Kogu järv

Loch Rannoch

Kogu järv

Loch Tummel

Kogu järv

Loch Ericht

Kogu järv

Loch Fionn

Kogu järv

Loch Glass

Kogu järv

Loch Rimsdale/nan Clar

Kogu järv

PÕHJA-IIRIMAA

Strangford Lough

Seespool joont, mis ühendab Cloghy Pointi ja Dogtail Pointi

Belfast Lough

Seespool joont, mis ühendab Holywoodi ja Macedon Pointi

Larne

Seespool joont, mis ühendab Larne'i muuli Magee saare praamikaiga

Banni jõgi

Lainemurdjate merepoolsetest otstest Toome'i sillani

Lough Erne

Ülemine ja alumine Lough Erne

Lough Neagh

Kuni kaks miili rannast

INGLISMAA IDARANNIK

Berwick

Lainemurdjatest seespool

Warkworth

Lainemurdjatest seespool

Blyth

Välismuulipeadest seespool

Tyne'i jõgi

Dunston Staithesist kuni Tyne'i muulipeadeni

Weari jõgi

Fatfieldist kuni Sunderlandi muulipeadeni

Seaham

Lainemurdjatest seespool

Hartlepool

Seespool joont, mis ühendab Middletoni sadamasilda vana muulipeaga

Seespool joont, mis ühendab põhjamuulipead lõunamuulipeaga

Teesi jõgi

Seespool joont, mis ulatub Governmenti sadamasillast läände kuni Teesi paisuni

Whitby

Whitby muulipeadest seespool

Humberi jõgi

Seespool joont, mis ühendab Põhja-Ferribyd Lõuna-Ferribyga

Grimsby dokk

Seespool joont, mis ühendab ainult tõusuvee ajal laevatatava ala läänemuuli põhjakai kaladokkide idamuuliga

Boston

New Cutist seespool

Dutchi jõgi

Kogu kanal

Hulli jõgi

Beverley Beckist kuni Humberi jõeni

Kielder Water

Kogu järv

Ouse'i jõgi

Naburni lüüsist allpool

Trenti jõgi

Cromwelli lüüsist allpool

Wharfe'i jõgi

Ühinemiskohast Ouse jõega kuni Tadcasteri sillani

Scarborough

Scarborough' muulipeadest seespool

WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK

Severni jõgi

Põhja pool joont, mis on tõmmatud Sharpness Pointist lääne suunas (51° 43,4′ põhjalaiust) kuni Llanthony ja Maisemore Weirsini, ning 3. tsooni vetest avamere pool

Wye jõgi

Chepstowi juures laiuskraadist (51° 38,0′ põhjalaiust) põhja poole kuni Monmouthini

Newport

Fifoots Pointsi juures ristuvatest elektriliinidest põhja pool

Cardiff

Seespool joont, mis ühendab lõuna-sadamasilda Penarth Headiga

ja suletud akvatooriumid Cardiffi lahe paisust lääne pool

Barry

Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi

Talboti sadam

Seespool joont, mis ühendab Afrani jõel lainemurdjate merepoolseid otsi ning väljaspool suletud dokke

Neath

Seespool joont, mis on tõmmatud Balagani lahes oleva Tankeri sadamasilla (51° 37,2′ põhjalaiust, 3° 50,5′ läänepikkust) merepoolsest otsast põhja suunas

Llanelli ja Burry sadam

Piirkonnas, mis piirneb joonega, mis ühendab Burry sadama läänemuuli Whiteford Pointiga

Milford Haven

Seespool joont, mis ühendab lõunapoolset Hook Pointi ja Thorn Pointi

Fishguard

Seespool joont, mis ühendab põhja- ja idalainemurdjate merepoolseid otsi

Cardigan

Pen-Yr-Ergydi juures Narrowsist seespool

Aberystwyth

Seespool joont, mis ühendab lainemurdjate merepoolseid otsi

Aberdyfi

Seespool joont, mis ühendab Aberdyfi raudteejaama ja Twyni Bachi paaki

Barmouth

Seespool joont, mis ühendab Barmouth' raudteejaama Penrhyn Pointiga

Portmadoc

Seespool joont, mis ühendab Harlech Pointi ja Graig Ddud

Holyhead

Piirkonnas, mis piirneb pealainemurdjaga ja joonega, mis ühendab lainemurdja pead Brynglas Pointiga (Towyni laht)

Menai väin

Menai väinas kahe joone vahel, millest üks ühendab Aber Menai Pointi ja Brelan Pointi ning teine Beaumarise muuli ja Pen-y-Coed Pointi

Conway

Mussel Hilli ja Tremlyd Pointi ühendavast joonest seespool

Llandudno

Lainemurdjast seespool

Rhyl

Lainemurdjast seespool

Dee jõgi

Connah' kaist ülevalpool kuni Barrelwell Hilli veeväljalaskekohani

Mersey jõgi

Rocki tuletorni ja Seaforthi loodedokki ühendavast joonest seespool, jättes välja teised dokid

Preston ja Southport

Seespool joont, mis ühendab Lythami Southportiga, ja Prestoni dokkidest seespool

Fleetwood

Seespool joont, mis ühendab alumist tuld ja Knotti

Lune'i jõgi

Seespool joont, mis ühendab Sunderland Pointi ja Chapel Hilli kuni Glassoni dokini, viimane kaasa arvatud

Barrow

Seespool joont, mis ühendab Walney saarel olevat Haws Pointi ja Roa saare slippi

Whitehaven

Lainemurdjast seespool

Workington

Lainemurdjast seespool

Maryport

Lainemurdjast seespool

Carlisle

Seespool Point Carlisle'i ja Torduffi ühendavat joont

Coniston Water

Kogu järv

Derwentwater

Kogu järv

Ullswater

Kogu järv

Windermere

Kogu järv

LÕUNA-INGLISMAA

Blakeney ja Morstoni sadam ning juurdepääsuteed

Ida pool joont, mis on tõmmatud Blakeney Pointist lõunasse kuni Stiffkey jõe sissepääsukohani

Orwelli ja Stouri jõgi

Orwelli jõgi Blackmansheadi lainemurdjat Landguard Pointiga ühendavast joonest seespool ning 3. tsooni vetest avamere pool

Blackwateri jõgi

Kõik veeteed Mersea saare edelapoolseimat punkti ja Sales Pointi ühendavast joonest seespool

Crouchi ja Roachi jõgi

Crouchi jõgi seespool joont, mis ühendab Holliwell Pointi ja Foulness Pointi, sealhulgas Roachi jõgi

Thamesi jõgi koos lisajõgedega

Thamesi jõgi ülevalpool põhja-lõunasuunalist joont, mis on tõmmatud Dentoni sadamasilla muuli idapoolseimast punktist (Gravesend) Teddingtoni lüüsini

Medway jõgi ja Swale

Medway jõgi Garrison Pointist Graini tornini tõmmatud joonest kuni Allingtoni lüüsini; ja Swale Whitstable'ist kuni Medwayni

Stouri jõgi (Kent)

Stouri jõgi suudmest ülevalpool kuni Flagstaff Reachi maabumiskohani

Doveri sadam

Seespool jooni, mis on tõmmatud risti sadama ida- ja läänesissepääsuga

Rotheri jõgi

Rotheri jõgi ülalpool Camberi loodesignaaljaama kuni Scots Floati lüüsini ja Brede jõe sissepääsu lüüsikambrini

Aduri jõgi ja Southwicki kanal

Seespool joont, mis on tõmmatud risti läbi Shofrehami sadama sissepääsu Southwicki kanali lüüsikambrini ning Tarmaci sadamasilla läänetipuni

Aruni jõgi

Aruni jõgi ülalpool Littlehamptoni muuli kuni Littlehampton Marinani

Ouse jõgi (Sussex), Newhaven

Ouse jõgi alates joonest, mis on tõmmatud Newhaveni sadama sissepääsumuulidest kuni põhjakai põhjatipuni

Brighton

Seespool joont, mis ühendab Brighton Marina reidi läänekai lõunatippu lõunakai põhjatipuga

Chichester

Seespool joont, mis ühendab Eastoke Pointi ja West Witteringi kirikutorni, ning 3. tsooni vetest avamere pool

Langstone'i sadam

Seespool joont, mis ühendab Eastney Pointi ja Gunner Pointi

Portsmouth

Seespool joont, mis on tõmmatud risti läbi Blockhouse'i sadama sissepääsu kuni Round Towerini

Bembridge, Isle of Wight

Bradingi sadam

Bembridge, Isle of Wight

Medina jõgi seespool joont, mis on tõmmatud idakalda lainemurdja tuletornist kuni House'i tuletornini läänekaldal

Southampton

Seespool joont, mis ühendab Calshoti lossi Hooki paagiga

Beaulieu jõgi

Beaulieu jõgi, kuid mitte Inchmery House'i läbivast põhja-lõunasuunalisest joonest ida poolt

Keyhaveni järv

Seespool joont, mis on tõmmatud Hurst Pointi alumisest tulest otse põhja kuni Keyhaven Marshesini

Christchurch

Run

Poole

Seespool Sandbanksi ja South Haven Pointi ühendavat kettpraami liini

Exeter

Seespool ida-läänesuunalist joont, mis ühendab Warren Pointi Checkstone Ledge'i vastas oleva rannaäärse päästejaamaga

Teignmouth

Sadama piirides

Darti jõgi

Seespool joont, mis ühendab Kettle Pointi ja Battery Pointi

Salcombe'i jõgi

Seespool joont, mis ühendab Splat Pointi ja Limebury Pointi

Plymouth

Seespool joont, mis ühendab Mount Batteni muuli Drake saare kaudu Raveness Pointiga; Yealmi jõgi seespool joont, mis ühendab Warren Pointi ja Misery Pointi

Fowey

Sadamast seespool

Falmouth

Seespool joont, mis ühendab St Anthony Headi ja Pendennis Pointi

Cameli jõgi

Seespool joont, mis ühendab Gun Pointi ja Brea Hilli

Taw' ja Torridge'i jõgi

Seespool joont asimuudiga 200°Crow Pointi tuletornist Skern Pointi rannani

Bridgewater

Lõuna pool joont, mis on Stert Pointist (51° 13,0′ põhjalaiust) otse itta tõmmatud

Avoni jõgi (Avon)

Seespool joont, mis ühendab Avonmouthi muuli Nethami tammi ja Wharf Pointiga

2. PEATÜKK

3. tsoon

Belgia

Laevatatav Schelde: Antwerpeni reidist allavoolu

Bulgaaria

Doonau: jõe 845,650. kilomeetrist kuni 374,100. kilomeetrini

Tšehhi Vabariik

Paisjärved: Brněnská (Kníničky), Jesenice, Nechranice, Orlík, Rozkoš, Slapy, Těrlicko, Žermanice ja Nové Mlýny III

Liiva- ja kruusakarjäärid: Ostrožná Nová Ves ja Tovačov

Saksamaa

Doonau

Kelheimist (2 414,72 km) Saksamaa-Austria piirini Jochensteinis

Rein koos Lampertheimer Altrheiniga (alates 4,75 km kuni Reinini, Altrhein Stockstadt-Erfelden (alates 9,80 km kuni Reinini)

Saksamaa-Šveitsi piirist Saksamaa-Madalmaade piirini

Elbe (Norderelbe) kaasa arvatud Süderelbe en Köhlbrand

Elbe kõrvalkanali suudmest Hamburgi sadama alumise piirini

Müritz

 

Prantsusmaa

Adour alates neemest Bec du Gave kuni mereni

Aulne alates Châteaulin'i lüüsist kuni mereni, jooneni, mille määratleb Passage de Rosnoën

Blavet alates Pontivy'st kuni Pont du Bonhomme'i sillani

Calais kanal

Charente alates Tonnay-Charente'i sillast kuni mereni, jooneni, mis läbib vasaku kalda alamjooksul asuva tuletorni keskpunkti ja Fort de la Pointe keskpunkti

Dordogne alates Lidoire'iga ühinemisest kuni Bec d'Ambès' neemeni

Garonne alates Castet en Dorthe sillast kuni Bec d'Ambès' neemeni

Gironde alates neemest Bec d'Ambès kuni punktis KP 48,50 kulgeva põikijooneni, mis läbib Ile de Patiras' saare allavoolu jäävat tippu

Hérault alates Bessani sadamast mereni, kuni loodetest mõjutatava kalda-alani

Isle alates Dronne'iga ühinemisest kuni Dordogne'iga ühinemiseni

Loire alates Maine'iga ühinemisest kuni Cordemais'ni (KP 25)

Marne Bonneuil' sillast (KP 169bis900) ja St Mauri lüüsist kuni Seine'iga ühinemiseni

Rein

Nive alates Haïtze'i tammist Ustaritzis kuni Adouriga ühinemiseni

Oise Janville'i lüüsist kuni Seine'iga ühinemiseni

Orb alates Sérignanist mereni, kuni loodetest mõjutatava kalda-alani

Rhône alates Šveitsi piirist mereni, välja arvatud Petit Rhône

Saône alates Pont de Bourgogne'i sillast Chalon sur Saône'is kuni Rhône'iga ühinemiseni

Seine alates Nogent sur Seine lüüsist kuni Tancarville'i kanali alguseni

Sèvre Niortaise alates Marans'i lüüsist kuni mereni, suudmes asuva vahimajakese vastas

Somme alates Pont de la Portelette'i silla Abbeville'is allavoolu jäävast servast kuni Noyelles'i raudteesillani Saint-Valéry-sur-Somme's

Vilaine alates Redonist (KP 89,345) kuni Arzali tammini

Amance'i järv

Annecy järv

Biscarosse'i järv

Bourget' järv

Carcansi järv

Cazaux' järv

Der-Chantecoq'i järv

Guerlédani järv

Hourtini järv

Lacanau järv

Orienti järv

Pareloup' järv

Parentis' järv

Sanguinet' järv

Serre-Ponçoni järv

Temple'i järv

Horvaatia

Doonau: jõe 1 295. kilomeetrist ja 500 meetrist kuni 1 433. kilomeetri ja 100 meetrini

Drava jõgi: jõe 0 kilomeetrist kuni 198. kilomeetri ja 600 meetrini

Drava jõgi: jõe 800 kilomeetrist kuni 594. kilomeetri ja 000 meetrini

Kupa jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 5. kilomeetri ja 900 meetrini

Una jõgi: jõe 0. kilomeetrist kuni 15. kilomeetrini

Ungari

Doonau: jõe 1 812. kilomeetrist kuni 1 433. kilomeetrini

Doonau Moson: jõe 14. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Szentendre: jõe 32. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Doonau Ráckeve: jõe 58. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Tisza jõgi: jõe 685. kilomeetrist kuni 160. kilomeetrini

Drava jõgi: jõe 198. kilomeetrist kuni 70. kilomeetrini

Bodrogi jõgi: jõe 51. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Kettős-Körösi jõgi: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Hármas-Körösi jõgi: jõe 91. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Sió kanal: jõe 23. kilomeetrist kuni 0. kilomeetrini

Velence järv

Fertő järv

Madalmaad

Rein

Sneekermeer, Koevordermeer, Heegermeer, Fluessen, Slotermeer, Tjeukemeer, Beulakkerwijde, Belterwijde, Ramsdiep, Ketelmeer, Zwartemeer, Veluwemeer, Eemmeer, Alkmaardermeer, Gouwzee, Buiten IJ, Afgesloten IJ, Noordzeekanaal, IJmuideni sadam, Rotterdami sadamapiirkond, Nieuwe Maas, Noord, Oude Maas, Beneden Merwede, Nieuwe Merwede, Dordtsche Kil, Boven Merwede, Waal, Bijlandschi kanal, Boven Rijn, Pannersdenschi kanal, Geldersche Ijssel, Neder Rijn, Lek, Amsterdam-Reini kanal, Veerse Meer, Schelde-Reini kanal suudmeni Volkerakis, Amer, Bergsche Maas, Meuse allpool Venlot, Gooimeer, Europort, Calandkanaal (Beneluxi sadamast ida pool), Hartelkanaal

Austria

Doonau: Austria-Saksamaa piirist Austria-Slovakkia piirini

Inn: suudmest kuni Passau-Inglingi elektrijaamani

Traun: suudmest kuni 1,80 km kaugusele

Enns: suudmest kuni 2,70 km kaugusele

March: kuni 6. kilomeetrini

Poola

Biebrza jõgi Augustowski kanali estuaarist Narwia jõe estuaarini

Brda jõgi ühinemiskohast Bydgoski kanaliga Bydgoszczis kuni Wisła jõe estuaarini

Bugi jõgi Muchawieci jõe estuaarist kuni Narwia jõe estuaarini

Dąbie järv sisemere piirini

Augustowski kanal ühinemiskohast Biebrza jõega kuni riigipiirini koos kanali marsruudil paiknevate järvedega

Bartnicki kanal Ruda Woda järvest kuni Bartężeki järveni, viimane kaasa arvatud

Bydgoski kanal

Elbląski kanal Druzno järvest kuni Jezioraki järveni ja Szeląg Wielki järveni koos nimetatud järvedega ning kanali marsruudil paiknevate järvedega, ja kõrvalharu Zalewo suunas Jezioraki järvest Ewingi järveni, viimane kaasa arvatud

Gliwicki kanal koos Kędzierzyński kanaliga

Jagielloński kanal ühinemiskohast Elblągi jõega kuni Nogati jõeni

Łączański kanal

Ślesiński kanal koos kanali marsruudil paiknevate järvedega, samuti Gopło järv

Żerański kanal

Martwa Wisła jõgi alates Wisła jõest Przegalinas kuni sisemere piirini

Narewi jõgi Biebrza jõe estuaarist Wisła jõe estuaarini koos Zegrzyński järvega

Nogati jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

Noteći jõe ülemjooks Gopło järvest kuni ühinemiskohani Górnonotecki kanaliga ja Noteći jõe alamjooks Bydgoski kanaliga ühinemiskohast kuni Warta jõe estuaarini

Nysa Łuźycka jõgi Gubinist kuni Oderisse suubumiseni

Oderi jõgi Racibórzi linnast kuni ühinemiskohani Ida-Oderi jõega, mis on alates Klucz-Ustowo läbimurdekohast ühinenud Regalica jõega, koos nimetatud jõe ja selle harujõgedega Dąbie järveni, samuti Oderi jõe kõrvalharu Opatowice lüüsist Wrocławi linna lüüsini

Lääne-Oderi jõgi Widuchowa ülevoolupaisust (704,1 km Oderi jõest) kuni sisemere piirini, koos kõrvalharudega ning Klucz-Ustowo läbimurdekohaga, mis ühendab Ida-Oderi jõge Lääne-Oderi jõega

Parnica jõgi ja Parnicki läbimurdekoht Lääne-Oderi jõest sisemere piirini

Pisa jõgi Rośi järvest kuni Narewi jõe estuaarini

Szkarpawa jõgi Wisła jõest kuni Wisła laguuni estuaarini

Warta jõgi Ślesiński järvest kuni Oderi jõe estuaarini

Wielkie Jeziora Mazurskie süsteem, mis hõlmab jõgede ja kanalitega ühendatud järvesid, mis moodustavad põhilise veetee Piszis asuvast Rośi järvest (kaasa arvatud) kuni Węgorzewski kanalini (kaasa arvatud) Węgorzewos koos järgmiste järvedega: Seksty, Mikołajskie, Tałty, Tałtowisko, Kotek, Szymon, Szymoneckie, Jagodne, Boczne, Tajty, Kisajno, Dargin, Łabap, Kirsajty ja Święcajty, Giżycki kanaliga ja Niegociński kanaliga ja Piękna Góra kanaliga ja Ryńskie järve (kaasa arvatud) kõrvalharu Rynis Nidzkie järve (kuni 3 km, moodustab Nidzkie järve kaitseala piiri), koos järgmiste järvedega: Bełdany, Guzianka Mała ja Guzianka Wielka

Wisła jõgi Przemsza jõe estuaarist kuni ühinemiskohani Łączański kanaliga, samuti selle kanali estuaarist Skawinas kuni Wisła estuaarini Gdański lahes, välja arvatud Włocławski veehoidla

Rumeenia

Doonau: Serbia-Rumeenia piirilt (1 075. kilomeeter) kuni Musta mereni Sulina kanaliharus.

Doonau–Musta mere kanal (64,410 kilomeetrit pikk): Doonau jõega liitumiskohast Doonau 299,300. kilomeetril Cernavodăs (vastavalt kanali 64,410. km) kuni Constanta Lõuna–Agigea sadamani (kanali 0. km)

Poarta Albă – Midia Năvodari kanal (34,600 km pikk): liitumiskohast Doonau – Musta mere kanaliga viimase 29,410. kilomeetril Poarta Albăs (vastavalt kanali 27,500. kilomeeter) Midia sadamani (kanali 0. kilomeeter)

Slovakkia

Doonau: jõe 1 880,26. kilomeetrist kuni 1 708,20. kilomeetrini

Doonau kanal: jõe 1 851,75. kilomeetrist kuni 1 811,00. kilomeetrini

Váhi jõgi: jõe 0,00. kilomeetrist kuni 70,00. kilomeetrini

Morava jõgi: jõe 0,00. kilomeetrist kuni 6,00. kilomeetrini

Bodrogi jõgi: jõe 49,68. kilomeetrist kuni 64,85. kilomeetrini

Paisjärved: Oravská Priehrada, Liptovská Mara, Zemplínska Šírava

Rootsi

Trollhättani kanal ja Göta älv, Bastugrundsi paaki läbivast laiuskraadist kuni Göta älvi silda läbiva laiuskraadini

Mälaren

Stockholmi sadamad, mis piirnevad loodes Lidingo sillaga, kirdes Elfviksgrundi tuletorni läbiva 135-315 kraadi joonega ja lõunas Skuru sillaga

Södertälje kanal ja Södertälje sadamad, mis piirnevad põhjas Södertälje lüüsiga ja lõunas geograafilise laiusega N 59° 09′ 00″

Ühendkuningriik

ŠOTIMAA

Leith (Edinburgh)

Lainemurdjatest seespool

Glasgow

Strathclyde Loch

Crinani kanal

Crinan Ardrishaigini

Kaledoonia kanal

Kanali sektsioonid

PÕHJA-IIRIMAA

Lagani jõgi

Lagani ülevoolupaisust Stranmillisini

INGLISMAA IDARANNIK

Weari jõgi (pole loodeid)

Durhami vanast raudteesillast kuni Prebendsi sillani Durhamis

Teesi jõgi

Teesi paisust ülesvoolu

Grimsby dokk

Lüüsidest seespool

Imminghami dokk

Lüüsidest seespool

Hulli dokid

Lüüsidest seespool

Bostoni dokk

Lüüsiväravatest seespool

Aire ja Calderi laevateed

Goole'i dokkidest Leedsini; ühinemine Leedsiga ja Liverpooli kanal; Bank Dole'i ühinemiskohast Selbyni (Ouse'i jõe lüüs); Castlefordi ühinemiskohast Wakefieldini (Fallingi lüüs)

Ancholme'i jõgi

Ferriby lüüsist Briggini

Calderi ja Hebble'i kanal

Wakefieldist (Fallingi lüüs) Broadcut Topi lüüsini

Fossi jõgi

Ühinemiskohast Ouse jõega (Blue Bridge) kuni Monki sillani

Fossdyke'i kanal

Ühinemiskohast Trenti jõega kuni Brayford Poolini

Goole dokk

Lüüsiväravatest seespool

Hornsea Mere

Kogu kanal

Hulli jõgi

Struncheon Hilli lüüsist kuni Beverley Beckini

Market Weightoni kanal

Humberi jõe lüüsist kuni Sod Houses'i lüüsini

Uus ühenduskanal

Kogu kanal

Ouse'i jõgi

Naburni lüüsist kuni Nun Monktonini

Sheffieldi ja Lõuna-Yorkshire' kanal

Keadby lüüsist kuni Tinsley lüüsini

Trenti jõgi

Cromwelli lüüsist kuni Shardlow'ni

Withami jõgi

Bostoni lüüs kuni Brayford Poole'ini (Lincoln)

WALES JA INGLISMAA LÄÄNERANNIK

Severni jõgi

Llanthonyst ja Maisemore'i ülevoolupaisudest ülalpool

Wye jõgi

Monmouthist ülalpool

Cardiff

Roath Parki järv

Talboti sadam

Kinnistes dokkides

Swansea

Kinnistes dokkides

Dee jõgi

Ülalpool Barrelwell Hilli veeväljalaskekohta

Mersey jõgi

Dokid (välja arvatud Seaforthi dokk)

Lune'i jõgi

Ülalpool Glassoni dokki

Avoni jõgi (Midland)

Tewkesbury lüüsist kuni Eveshamini

Gloucester

Gloucesteri linna lüüsid (Gloucesteri/Sharpnessi kanal)

Hollingworthi järv

Kogu järv

Manchester Shipi kanal

Kogu kanal ja Salfordi dokid, sealhulgas Irwelli jõgi

Pickmere'i järv

Kogu järv

Tawe'i jõgi

Meretammi/väikelaevasadama ja Morfa kergejõustikustaadioni vahel

Rudyardi järv

Kogu järv

Weaveri jõgi

Northwichist allpool

LÕUNA-INGLISMAA

Nene'i jõgi

Wisbech Cut ja Nene'i jõgi kuni Dog-in-a-Doubleti lüüsini

Great Ouse'i jõgi

Kings Lynn Cut ja Great Ouse'i jõgi allpool Lääne-Lynni maanteesilda

Yarmouth

Yare jõe estuaar alates joonest, mis on tõmmatud põhja- ja lõunapoolse sissepääsumuuli otste vahele, sealhulgas Breydon Water

Lowestoft

Lowestofti sadam Mutfordi lüüsist allpool kuni välissadama sissepääsumuulide vahele tõmmatud jooneni

Alde ja Ore jõgi

Ore jõe sissepääsust ülevalpool kuni Westrow Pointini

Debeni jõgi

Debeni jõe sissepääsust ülalpool kuni Felixstowe Ferryni

Orwelli ja Stouri jõgi

Alates Fagbury Pointi ja Orwelli jõel olevast Shotley Pointi ühendavast joonest kuni Ipswichi dokini; ja Stouri jõele põhja-lõunasuunas läbi Erwarton Nessi tõmmatud joonest kuni Manningtreenini

Chelmeri ja Blackwateri kanal

Beeleigh' lüüsist ida pool

Thamesi jõgi koos lisajõgedega

Thamesi jõgi ülalpool Teddingtoni lüüsi kuni Oxfordini

Aduri jõgi ja Southwicki kanal

Aduri jõgi ülalpool Tarmaci sadamasilla lääneotsa, ja Southwicki kanal

Aruni jõgi

Aruni jõgi ülalpool Littlehampton Marinat

Ouse jõgi (Sussex), Newhaven

Ouse jõgi ülalpool põhjakai põhjapoolset otsa

Bewl Water

Kogu järv

Grafham Water

Kogu järv

Rutland Water

Kogu järv

Thorpe Parki järv

Kogu järv

Chichester

Ida pool joont, mis ühendab Cobnor Pointi Chalkdock Pointiga

Christchurch

Christchurchi sadam, välja arvatud Run

Exeteri kanal

Kogu kanal

Avoni jõgi (Avon)

Bristoli linna dokid

Nethami tammist Pulteney ülevoolupaisuni


(1)  Laevade puhul, mille kodusadam on mujal, tuleb arvesse võtta 8. aprilli 1960. aasta Ems-Dollarti koostöölepingu artiklit 32 (BGBl. 1963 II, lk 602).


II LISA

1., 2., 3. JA 4. TSOONI SISEVEETEEDEL VEESÕIDUKITELE ESITATAVAD TEHNILISED MIINIMUMNÕUDED

Veesõidukitele kohaldatavad tehnilised nõuded on ES-TRIN standardis 2015/1 esitatud nõuded.


III LISA

1., 2. JA MITTE ÜHENDUSES OLEVATEL 3. TSOONI SISEVEETEEDEL TEGUTSEVATE VEESÕIDUKITE SUHTES KOHALDATAVATE TÄIENDAVATE TEHNILISTE NÕUETE VALDKONNAD

Kõik liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi artikli 23 lõigete 1 ja 2 kohaselt heaks kiidetud, vastava liikmesriigi territooriumil tegutsevate veesõidukite suhtes kohaldatavad täiendavad tehnilised nõuded on piiratud järgmiste valdkondadega.

1.

Mõisted

Vajalikud täiendavatest nõuetest arusaamiseks

2.

Püstuvus

Konstruktsiooni tugevdamine

Tunnustatud klassifikatsiooniühingu tunnistus/tõendamine

3.

Süvise ohutusvaru ja vabaparras

Vabaparras

Süvise ohutusvaru

4.

Laevakere avade ja tekiehitiste veetihedus

Tekiehitised

Uksed

Aknad ja keilutid

Trümmiluugid

Muud avad (ventilatsioonitorud, väljalasketorud jms)

5.

Seadmed

Ankrud ja ankruketid

Laevatuled

Helisignaalid

Kompass

Radar

Saatjate ja vastuvõtjate paigaldamine

Päästevarustus

Navigatsioonikaartide kättesaadavus

6.

Täiendavad sätted reisilaevadele

Püstuvus (tuule tugevus, kriteeriumid)

Päästevarustus

Vabaparras

Süvise ohutusvaru

Nähtavus roolikambrist

7.

Koosseisud ja konteinerite vedu

Tõukurlaeva ja lihtri ühendus

Konteinereid vedavate veesõidukite või lihtrite püstuvus


IV LISA

3. JA 4. TSOONI SISEVEETEEDEL TEGUTSEVATE VEESÕIDUKITE SUHTES KOHALDATAVATE TEHNILISTE NÕUETE VÕIMALIKU LEEVENDAMISE VALDKONNAD

Kõik liikmesriigi poolt käesoleva direktiivi artikli 23 lõike 4 kohaselt lubatud, üksnes selle liikmesriigi territooriumil 3. või 4. tsooni veeteedel tegutsevate laevade suhtes kohaldatavad leevendatud nõuded on piiratud järgmiste valdkondadega.

 

3. tsoon

Ankruseadmed, kaasa arvatud ankrukettide pikkus

Kiirus (edasisuunas)

Ühispäästevahendid

2-sektsiooniline staatus

Nähtavus roolikambrist

 

4. tsoon

Ankruseadmed, kaasa arvatud ankrukettide pikkus

Kiirus (edasisuunas)

Päästevahendid

2-sektsiooniline staatus

Nähtavus roolikambrist

Teine sõltumatu käitursüsteem


V LISA

ÜKSIKASJALIKUD MENETLUSSÄTTED

Artikkel 2.01

Kontrollorganid

1.

Liikmesriigid moodustavad kontrollorganid.

2.

Kontrollorganid koosnevad esimehest ja ekspertidest.

Igasse kontrollorganisse kuuluvad vähemalt järgmised eksperdid:

a)

siseveeliikluse eest vastutava haldusasutuse töötaja;

b)

siseveelaevade laeva- ning masinaehituse ekspert;

c)

laevandusekspert, kellel on siseveeteede laevajuhi luba, mis annab selle omanikule volituse kontrollitava laevaga sõita.

3.

Kontrollorgani juhi ja eksperdid määravad selle liikmesriigi asutused, milles kontrollorgan on moodustatud. Töökohustuste täitmisele asumisel esitavad kontrollorgani juht ja eksperdid kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad täidavad oma tööülesandeid täiesti sõltumatult. Ametiisikutelt kinnitust ei nõuta.

4.

Kooskõlas kohaldatavate liikmesriigi sätetega võivad kontrollorganeid abistada erialaeksperdid.

Artikkel 2.02

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.03

Veesõiduki esitamine kontrolliks

1.

Omanik või tema esindaja esitab kontrolliks tühimassiga, puhastatud ja varustatud veesõiduki. Ta annab kontrolli läbiviimiseks igakülgset abi, varustades kontrollijaid näiteks sobiva jolli ja personaliga, ning ta avab kontrollijatele mis tahes laevakere osad või sisseehitised, mis pole otseselt ligipääsetavad või nähtavad.

2.

Kontrollorgan nõuab kõigepealt kuivkontrolli. Kuivkontrolli võib ära jätta, kui on esitatud klassifikatsioonitunnistus või tunnustatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tõend, et laeva konstruktsioon vastab selle nõuetele, või kui on olemas tunnistus selle kohta, et pädev asutus on kuivkontrolli mingil muul eesmärgil juba teinud. Perioodilise kontrolli või käesoleva direktiivi artiklis 14 sätestatud kontrolli puhul võib kontrollorgan nõuda kontrolli vee peal.

Kontrollorgan teeb proovisõite liikurlaevade või konvoide esialgse kontrolli käigus ja siis, kui laeva jõu- või rooliseadmetes on tehtud suuri muudatusi.

3.

Kontrollorgan võib nõuda täiendavaid sõidukatseid ja lisadokumente. Käesolevat sätet kohaldatakse ka veesõiduki ehitamise ajal.

Artikkel 2.04

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.05

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.06

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.07

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse sisu ja muutmine

1.

Veesõiduki omanik või tema esindaja teatab pädevale asutusele igast muudatusest veesõiduki nimes või omandilises kuuluvuses, igast ülemõõtmisest ning igasugusest registreerimisnumbri või kodusadama muutmisest ning saadab kõnealusele asutusele muudatuse sisseviimiseks liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse.

2.

Iga pädev asutus võib liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust täiendada või muuta.

3.

Kui pädev asutus muudab või täiendab liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistust, teatab ta sellest asutusele, kes liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastas.

Artikkel 2.08

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.09

Perioodiline kontroll

1.

Enne liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtivusaja lõppemist tehakse veesõidukile perioodiline kontroll.

2.

Eespool nimetatud kontrolli tulemuste põhjal määrab pädev asutus liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele uue kehtivusperioodi.

3.

Kehtivusperiood märgitakse liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele ning sellest teatatakse nimetatud tunnistuse väljastanud asutusele.

4.

Kui liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus asendatakse pikendamise asemel uuega, tagastatakse varasem liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistus pädevale asutusele, kes selle väljastas.

Artikkel 2.10

Vabatahtlik kontroll

Veesõiduki omanik või tema esindaja võib igal ajal taotleda vabatahtlikku kontrolli.

Kontrolli läbiviimise taotlusele tuleb reageerida.

Artikkel 2.11

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.12

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.13

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.14

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.15

Kulud

Veesõiduki omanik või tema esindaja kannab kõik veesõiduki kontrolli ning liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamisega seotud kulud vastavalt iga liikmesriigi kehtestatud tasude määradele.

Artikkel 2.16

Teave

Pädev asutus võib lubada isikutel, kes tõendavad oma huvi põhjendatust, tutvuda liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse sisuga ning ta võib kindlaksmääratud eesmärgil väljastada nimetatud isikutele liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste tõestatud ja kindlaksmääratud väljavõtteid ja koopiaid.

Artikkel 2.17

Liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste register

1.

Pädevad asutused säilitavad kõikide nende väljastatud liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuste originaalid või koopiad ning kannavad nendele kõik andmed ja muudatused, samuti liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse tühistamist ja asendamist puudutava teabe. Nad ajakohastavad käesoleva direktiivi artiklis 17 nimetatud registrit sellele vastavalt.

2.

Selleks et võtta haldusmeetmeid laevaliikluse ohutuse ja hõlpsuse säilitamiseks ja rakendada käesoleva lisa artikleid 2.02–2.15 ning käesoleva direktiivi artikleid 6, 9, 10, 13, 14, 15, 20, 21 ja 22, antakse halduskokkulepete alusel II lisas esitatud näidise kohaselt teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, Mannheimi konventsiooni osalisriikidele ning – ulatuses, mis tagab võrdväärsel tasemel eraelu puutumatuse kaitse – kolmandatele riikidele üksnes lugemist võimaldav juurdepääs registrile.

Artikkel 2.18

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber

1.

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber („identifitseerimisnumber“) koosneb vastavalt käesoleva direktiivi II lisale kaheksast araabia numbrist.

2.

Identifitseerimisnumbri annab veesõidukile selle liikmesriigi pädev asutus, kus veesõiduk on registreeritud või kus on selle kodusadam, v.a siis, kui veesõidukile on liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastamise ajaks identifitseerimisnumber juba antud.

Nende riikide veesõidukitele, kus identifitseerimisnumbri andmine ei ole võimalik, annab liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele kantava identifitseerimisnumbri liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistuse väljastanud pädev asutus.

3.

Veesõiduki omanik või tema esindaja esitab pädevale asutusele identifitseerimisnumbri saamise taotluse. Veesõiduki omanik või tema esindaja vastutab ka liidu siseveelaeva sõidukõlblikkuse tunnistusele kantud identifitseerimisnumbri laevale kinnitamise eest.

Artikkel 2.19

(Jäetakse tühjaks)

Artikkel 2.20

Teavitamine

Iga liikmesriik või selle pädevad asutused edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele või teistele pädevatele asutustele järgmise teabe:

a)

tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja II lisa rakendamise eest vastutavate liikmesriigi pädevate asutuste nimed ja aadressid;

b)

II lisa kohane andmeleht laeva reoveepuhastite tüüpide kohta, millele on antud tüübikinnitus pärast viimase teatise saatmist;

c)

heakskiidetud II lisas sätestatust erinevail standardeil põhinevad laeva reoveepuhasti tüübikinnitused liikmesriikide siseriiklikel veeteedel kasutamiseks;

d)

ühe kuu jooksul teabe laeva reoveepuhasti tüübikinnituse tühistamise ja sellise tühistamise põhjuste kohta;

e)

ankrumassi vähendamise taotluse järel loa saanud eriankrud, märkides nende tüübimärgistuse ja ankrumassi lubatud vähendamise. Kui komisjon ei esita vastuväiteid, annab pädev asutus taotlejale loa kõige varem kolme kuu jooksul pärast komisjonile teatamist;

f)

navigeerimiseks kasutatavad radarseadmed ja pöördekiiruse näiturid, millele nad on andnud tüübikinnituse. Asjakohases teates on märgitud määratud tüübikinnituse number ning samuti tüübi nimetus, tootja nimi, tüübikinnituse omaniku nimi ning tüübikinnituse kuupäev;

g)

navigeerimiseks kasutatavate radarseadmete ja pöördekiiruse näiturite paigaldamist, asendamist, remonti või hooldust teha võivate spetsialiseerunud ettevõtete volitamise eest vastutavad pädevate asutuste nimed ja aadressid.


VI LISA

KLASSIFIKATSIOONIÜHINGUD

Klassifikatsiooniühingute tunnustamise kriteeriumid

Klassifikatsiooniühingud, mis taotlevad tunnustamist käesoleva direktiivi artikli 21 kohaselt, vastavad järgmistele kriteeriumitele.

1)

Klassifikatsiooniühing on võimeline dokumenteerima laialdasi kogemusi siseveelaevade konstrueerimise ja ehitamise hindamisel. Klassifikatsiooniühingul peab olema põhjalik eeskiri siseveelaevade konstrueerimise, ehitamise ja perioodilise kontrolli kohta, eriti püstuvuse arvutamise kohta kooskõlas ADN-le lisatud eeskirjade 9. osaga, millele on osutatud II lisas. Nimetatud eeskiri avaldatakse vähemalt hollandi, inglise, prantsuse või saksa keeles ning seda ajakohastatakse ja täiustatakse pidevalt teadusliku uurimistöö ja arendusprogrammide abil. Eeskiri ei tohi olla vastuolus liidu õiguse ega kehtivate rahvusvaheliste lepingutega.

2)

Klassifikatsiooniühing avaldab oma laevade registri igal aastal.

3)

Laevaomanikud või laevaehitajad või muud isikud, kelle ärihuvid on seotud laevade konstrueerimise, tootmise, varustamise, täiustamise, käitamise või kindlustamisega, ei kontrolli klassifikatsiooniühingut. Klassifikatsiooniühingu tulu ei tohi sõltuda ühestainsast äriettevõttest.

4)

Klassifikatsiooniühingu peakorter või harukontor, mis siseveetranspordi eeskirjade kohaselt on volitatud tegema otsuseid ning tegutsema kõigis tema pädevuses olevates valdkondades, asub ühes liikmesriigis.

5)

Klassifikatsiooniühingul ning selle ekspertidel on hea maine siseveetranspordi alal, eksperdid suudavad esitada tõendeid oma professionaalse suutlikkuse kohta. Nad peavad tegutsema klassifikatsiooniühingu vastutusel.

6)

Klassifikatsiooniühingul on tööülesannete ning klassifitseeritavate laevade jaoks piisav tehniline, juhtimis-, abi-, kontrollimis- ja teadusliku uurimistööga tegelev personal, kes on suuteline arendama ja eeskirju uuendama. Ühingul on oma ülevaatajad vähemalt ühes liikmesriigis.

7)

Klassifikatsiooniühing juhindub eetikakoodeksist.

8)

Klassifikatsiooniühingut juhitakse ja hallatakse nii, et oleks tagatud liikmesriigis nõutava teabe konfidentsiaalsus.

9)

Klassifikatsiooniühing on võimeline esitama liikmesriigile asjakohast teavet.

10)

Klassifikatsiooniühingu juhtkond töötab välja ja dokumenteerib ühingu poliitika, kvaliteedieesmärgid ja kvaliteediga seotud kohustused ning tagab organisatsiooni kõikidel tasanditel nende mõistmise, rakendamise ja nendest kinnipidamise.

11)

Klassifikatsiooniühing valmistab ette, rakendab ja korrastab tõhusat sisemist kvaliteedisüsteemi, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardite asjakohastel osadel ning mis on kooskõlas Euroopa standardiga EN ISO/IEC 17020: 2004, nagu seda on tõlgendatud IACSi kvaliteedisüsteemi sertifitseerimissüsteemi nõuetes. Kvaliteedisüsteemi nõuetekohasust kinnitab sõltumatu hindamisasutus, mida on tunnustanud selle liikmesriigi valitsus, kus asub punkti 4 kohaselt klassifikatsiooniühingu pea- või harukontor; lisaks muule tagab kvaliteedisüsteem:

a)

klassifikatsiooniühingu eeskirja kehtestamise ja selle süstemaatilise korrastamise;

b)

klassifikatsiooniühingu eeskirjast kinnipidamise;

c)

klassifikatsiooniühingu pädevusse kuuluvaid töökohustusi käsitlevate nõuete täitmise;

d)

klassifikatsiooniühingu töö kvaliteeti mõjutava personali kohustuste, volituste ja omavaheliste suhete kindlaksmääramise ja dokumenteerimise;

e)

kogu töö toimumise kontrollitavates tingimustes;

f)

järelevalvesüsteemi juurutamise otse klassifikatsiooniühingu palgatud ülevaatajate ning tehnilise ja halduspersonali töö seireks;

g)

et klassifikatsiooniühingu põhilistest töökohustustest tulenevaid nõudeid täidavad või kontrollivad otseselt nende täitmist klassifikatsiooniühingu enda põhikohaga ülevaatajad või teiste tunnustatud klassifikatsiooniühingute põhikohaga ülevaatajad;

h)

ülevaatajate kvalifitseerimissüsteemi rakendamise ning nende teadmiste pideva täiendamise;

i)

andmete säilitamise, mis tõendavad nõutud standardite saavutamist valdkondades, kus teenuseid osutati, ning kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist, ja

j)

kõikides kohtades toimuvaid tegevusi hõlmava tervikliku kvaliteedi siseauditite süsteemi kavandamise ja planeerimise.

12)

Kvaliteedisüsteemi nõuetekohasust peab kinnitama sõltumatu hindamisasutus, mida on tunnustanud selle liikmesriigi valitsus, kus punkti 4 kohaselt on klassifikatsiooniühingu pea- või harukontor.

13)

Klassifikatsiooniühing kooskõlastab oma nõuded liidu direktiividega ning esitab komisjonile õigel ajal kogu asjakohase teabe.

14)

Klassifikatsiooniühing konsulteerib juba tunnustatud klassifikatsiooniühingutega korrapäraselt, et tagada tehniliste standardite samaväärsus ja nende rakendamise ühetaolisus ning ta lubab liikmesriigi esindajatel ning muudel huvitatud pooltel osaleda oma eeskirja arendamises.


VII LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2006/87/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 1

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 9

Artikli 6 lõiked 1 ja 3

Artikli 8 lõige 1

Artikli 6 lõiked 2 ja 4

Artikli 8 lõige 4

Artikli 6 lõige 5

Artikkel 3

Artikkel 7

Artikkel 4

Artikkel 8

Artikli 11 lõige 2

Artikkel 9

Artikli 11 lõige 1

Artikkel 10

Artikkel 14

Artikkel 11

Artikkel 13

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 15

Artikkel 14

Artikkel 16

Artikkel 15

Artikkel 18

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 10

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 17

Artikkel 22

Artikkel 5

Artikkel 23

Artikkel 6 on välja jäetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ (1)

Artikli 7 lõiked 1–3

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikli 8 lõiked 2 ja 3

Artikkel 29

Artikkel 30

Artikli 20 lõige 1

Artikkel 31

Artikli 20 lõige 2

Artikkel 22

Artikkel 32

Artikkel 19

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 24

Artikkel 35

Artikkel 21

Artikkel 36

Artikkel 23

Artikli 37 lõiked 1 ja 2

Artikli 7 lõige 4

Artikli 37 lõige 3

Artikkel 38

Artikkel 39

Artikkel 25

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 40


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).


Top