3.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 329/101

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ (1) artikli 5 kohaselt on liikmesriigid kohustatud andma välja üldisi veolubasid vähemalt neljal juhul.

(2)

Üldised veoload on direktiiviga 2009/43/EÜ loodud veolubade lihtsustatud korra põhielement.

(3)

Liikmesriikide poolt välja antud üldiste veolubade kohaldamisala erinevused seoses sinna kuuluvate kaitseotstarbeliste toodetega ja nende toodete veo suhtes kehtivate tingimuste lahknevusega võivad takistada direktiivi 2009/43/EÜ rakendamist ja selle lihtsustamiseesmärgi saavutamist. Liikmesriikide poolt välja antud üldiste veolubade alusel toimuva veo kohaldamisala ja tingimuste ühtlustamine on tähtis nende lubade atraktiivsuse ja kasutamise tagamisel.

(4)

Direktiivi 2009/43/EÜ artikli 14 alusel moodustatud komiteesse kuuluvad liikmesriikide esindajad on seisukohal, et komisjoni soovituse vastuvõtmine aitab saavutada liikmesriikide poolt välja antud üldiste veolubade alusel toimuva veo kohaldamisala ja tingimuste ühtlustamist.

(5)

Käesolevas soovituses esitatud suunised on kujunenud liikmesriikidega peetud läbirääkimiste käigus direktiivi 2009/43/EÜ artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud kaitsejõudude ja ostjate üldiste veolubade (edaspidi „kaitsejõudude üldine veoluba“) alusel toimuva veo kohaldamisala ja tingimuste ühtlustamise üle.

(6)

Käesolev soovitus on aluseks liikmesriikide kaitsejõudude üldistele veolubadele. Käesoleva soovituse punktis 1.1 loetletud kaitseotstarbelised tooted kujutavad endast minimaalset ja mittetäielikku loetelu toodetest, mille vedu liikmesriigid oma kaitsejõudude üldiste veolubade alusel lubavad. See tähendab, et liikmesriigi välja antud kaitsejõudude üldine veoluba võib võimaldada vedada ka muid kaitseotstarbelisi tooteid, mis on loetletud direktiivi 2009/43/EÜ lisas, kuid mitte käesolevas soovituses.

(7)

Liikmesriigid tuletavad meelde, et nad on seotud Euroopa õigusaktidest, nt nõukogu ühisest seisukohast 2008/944/ÜVJP, (2) tulenevate kohustustega ning rahvusvaheliste kohustustega ekspordikontrolli valdkonnas.

(8)

Käesolevat soovitust kohaldatakse sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirja suhtes, nagu see on sätestatud direktiivi 2009/43/EÜ lisas. Käesolevat soovitust ajakohastatakse vastavalt vajadusele, et võtta arvesse sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirja edasisi muudatusi,

—

ML 4. Alapunktid a ja b. Kõik kaubad on hõlmatud, v.a:

Lisaks on nende relvade puhul välja arvatud:

—

ML 5. Kõik kaubad on hõlmatud, v.a:

—

ML 6. Kõik kaubad on hõlmatud, v.a:

—

ML 7. Alapunkt g.

—

ML 9. Kõik kaubad, v.a:

—

ML 10. Kõik kaubad, v.a:

—

ML 11. Alapunkt a. Üksnes järgmised kaubad:

—

ML 13. Alapunktid c ja d.

—

ML 14. Kõik kaubad, v.a kaasaskantavad õhukaitsetreeningsüsteemid.

—

ML 15. Alapunktid b, c, d ja e.

—

ML 16. Kõik kaubad, v.a:

—

ML 17. Alapunktid a, b, d, e, j, k, l, m, n, o ja p. Kõik kaubad, v.a

—

ML 21. Alapunktid a ja b. Üksnes järgmised kaubad ja üksnes juhul, kui need on lubatud käesoleva üldise veoloa muudes kategooriates:

—

ML 22. Alapunkt a. Kogu tehnoloogia, v.a arendus- ja tootmistehnoloogia, ja üksnes juhul, kui see on lubatud sama üldise veoloa muudes kategooriates.

—

Geograafiline kehtivus: Euroopa Majanduspiirkond (ELi 28 liikmesriiki + Island ja Norra) (3).

—

Edasiveod Euroopa Majanduspiirkonna piires on lubatud ilma eelkontrollideta; nõutav võib olla üksnes järelaruandlus.

—

Kaitsejõudude üldine veoluba on ette nähtud lõppkasutuseks direktiivi 2009/43/EÜ artikli 5 lõike 2 punktis a osutatud õigustatud vastuvõtjatele. Edasimüük, mille kohta veo ajal teave puudub, loetakse uueks ekspordiks. Uue ekspordi puhul peab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kontrollima eksporti või vedu, mis on tingitud edasimüügist, mille kohta esialgse veo ajal teave puudus.

—

Järelkontrolliks kaitsejõudude üldise veoloa alusel peaksid liikmesriigid tagama, et tarnijad esitavad aruande kaitsejõudude üldise veoloa kasutamise kohta vastavalt aruandluse miinimumnõuetele, mis on esitatud direktiivi 2009/43/EÜ artikli 8 lõikes 3.