23.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/42

(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on kõrvaldada järk-järgult saagi vette tagasiheitmine kogu Euroopa Liidu kalanduses, kehtestades nende liikide saagi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(2)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktidega kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekava, mis põhineb ühistel soovitustel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Belgial, Taanil, Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaadel, Rootsil ja Ühendkuningriigil on otsene huvi kalavarude majandamiseks Põhjamerel. Nimetatud liikmesriigid on esitanud komisjonile ühise soovituse pärast Põhjamere nõuandekomisjoniga ja kaugpüügi nõuandekomisjoniga konsulteerimist. Teadusliku panuse andsid asjaomased teadusasutused ning selle on läbi vaadanud kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). Ühisesse soovitusse lisatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõikega 3.

(4)

Määruse (EL) nr 1380/2013 kohaldamisel hõlmab Põhjameri ICESi IIIa ja IV püügipiirkonda. Kuna teatavaid kavandatava tagasiheitekavaga seotud põhjalähedasi kalavarusid leidub ka ICESi IIa rajooni liidu vetes, soovitavad liikmesriigid hõlmata tagasiheitekavaga ka kõnealuse rajooni.

(5)

Seoses Põhjamerega kohaldatakse lossimiskohustust vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile c hiljemalt alates 1. jaanuarist 2016 kalavarude suhtes, mille puhul kehtivad püügi piirnormid ning mis määratlevad tursa, kilttursa, hariliku merikeele ja põhjaatlandi süsika mitmeliigilist püüki; norra salehomaari püüki; hariliku merikeele ja atlandi merilesta segapüüki; euroopa merluusi ja hariliku süvameregarneeli püüki. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 5 määratakse tagasiheitekavas kindlaks liigid, mida tuleb lossida alates 1. jaanuarist 2016. Kõnealused liigid on põhjaatlandi süsikas, kilttursk, norra salehomaar, harilik merikeel, atlandi merilest, euroopa merluus ja harilik süvameregarneel. Tagasiheitekavas on sätestatud ka kohustus lossida hariliku süvameregarneeli kaaspüüki.

(6)

Ühises soovituses pakuti välja, et kahte lossimiskohustusest tehtavat erandit kohaldataks vastavalt lõkspüünistega ja teatavate põhjatraalidega (OTB, TBN) (3) püütud norra salehomaari suhtes ICESi IIIa rajoonis. Ühises soovituses esitatud ja STECFi läbi vaadatud teaduslike tõendite alusel ja võttes arvesse kasutavate vahendite, meetodite ja ökosüsteemi omadusi, leiab komisjon, et kõnealused erandid tuleks lisada käesolevasse määrusesse. Liikmesriigid peaksid esitama lisaandmeid, et võimaldada STECFil täiendavalt hinnata asjaomaste traalidega püütud norra salehomaari ellujäämise määrasid ja võimaldada komisjonil asjakohane erand pärast 2016. aastat läbi vaadata.

(7)

Ühine soovitus sisaldab viit lossimiskohustusest tehtavat vähese tähtsusega erandit teatavate kalavarude puhul ja kuni teatava tasemeni. STECF vaatas liikmesriikide esitatud tõendid läbi, jõudes üldiselt järeldusele, et ühine soovitus sisaldas põhjendatud argumente seoses selektiivsuse edasise parandamise raskustega ja/või juhupüügi käitlemise ebaproportsionaalselt suurte kuludega; argumentide toetuseks esitati mõnel juhul ka kulude kvalitatiivne hinnang. Kuna kõnealust järeldust ei sea kahtluse alla esitatuist erinevad teaduslikud andmed, on asjakohane kehtestada vähese tähtsusega erand vastavalt ühises soovituses kavandatud protsendimäärale, järgides tasemeid, mis ei ületa määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punkti c kohaselt lubatud tasemeid.

(8)

Ühises soovituses ette pandud vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ühiselt hariliku merikeele ja kilttursa suhtes (kuni 2 % norra salehomaari, hariliku merikeele ja kilttursa aastasest kogusaagist), mis on püütud norra salehomaari püügipiirkonnas sortimisvõrega põhjatraale kasutavate kalalaevadega ICESi IIIa rajoonis, põhineb asjaolul, et selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada. STECF leidis, et taotletava erandi põhjendamiseks on esitatud piisavalt täiendavat teavet. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(9)

Ühises soovituses ette pandud vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud hariliku merikeele suhtes (kuni 3 % hariliku merikeele aastasest kogusaagist), mis on püütud ICESi IIIa rajoonis, IV alapiirkonnas ja ICESi IIa rajooni liidu vetes abaraid ja nakkevõrkusid kasutavate kalalaevadega, põhineb asjaolul, et selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada. STECF leidis, et taotletava erandi põhjendamiseks on esitatud piisavalt täiendavat teavet. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(10)

Ühises soovituses ette pandud vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud alla 19 cm suuruse hariliku merikeele suhtes (kuni 3,7 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist), mis on püütud ICESi IV alapiirkonnas 55/56°N joonest lõuna pool 80–90 mm võrgusilmaga piimtraale kasutavate kalalaevadega, põhineb asjaolul, et selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada ja et on olemas tõendavad arvandmed juhupüügi käitlemise ebaproportsionaalselt suurte kulude kohta. Komisjon leiab, et on asjakohane lisada kõnealune erand käesolevasse määrusesse. Et komisjon saaks kõnealuse erandi pärast 2016. aastat läbi vaadata, peaksid liikmesriigid esitama asjaomaste kulude kohta lisaandmeid.

(11)

Ühises soovituses ette pandud vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud hariliku merikeele suhtes (kuni 7 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist), mis on püütud ICESi IV alapiirkonnas suurema selektiivsusega piimtraale kasutavate kalalaevadega, põhineb asjaolul, et selektiivsuse suurendamist on väga raske saavutada. STECF leidis, et taotletava erandi põhjendamiseks on esitatud piisavalt täiendavat teavet. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(12)

Ühises soovituses ette pandud vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema norra salehomaari suhtes (kuni 6 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist), mis on püütud ICESi IV alapiirkonnas ja ICESi IIa rajooni liidu vetes teatavaid põhjatraale kasutavate kalalaevadega, põhineb asjaolul, et on olemas tõendavad arvandmed juhupüügi käitlemise ebaproportsionaalselt suurte kulude kohta. STECF leidis, et taotletava erandi põhjendamiseks on esitatud piisavalt täiendavat teavet. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(13)

Määruse (EÜ) nr 850/98 artikliga 18a antakse komisjonile õigus kehtestada tagasiheitekavade heakskiitmiseks ja lossimiskohustusega liikidele kalavarude kaitseks alammõõdud, et tagada mereorganismide noorisendite kaitse. Kalavarude kaitseks kehtestatav alammõõt võib vajaduse korral erineda kõnealuse määruse XII lisas sätestatud mõõtudest. Praegu on kõnealuses XII lisas norra salehomaari jaoks kehtestatud alammõõt 130 cm. STECFi läbi vaadatud teaduslikele tõenditele tuginedes võiks norra salehomaari kaitseks kehtestatav alammõõt olla 105 cm. Eelkõige leidis STECF, et kavandatav alammõõt ületab keskmist suguküpsussuurust ja et kõnealuse alammõõdu vähendamisest populatsioonile tulenev risk ICESi IIIa rajoonis on väike.

(14)

Tagasiheitekavad võivad sisaldada ka tehnilisi meetmeid, mis on seotud püügi või liikidega, mille suhtes kehtib lossimiskohustus. Püügivahendite selektiivsuse suurendamiseks ja juhupüügi vähendamiseks Skagerrakis on asjakohane sätestada tehnilised meetmed, milles EL ja Norra leppisid kokku 2011. (4) ja 2012 (5). aastal.

(15)

Selleks et tagada asjakohane kontroll, tuleks sätestada konkreetsed nõuded käesoleva määrusega hõlmatud laevade nimekirjade koostamiseks.

(16)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooaja ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2016, et järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud ajaraamistikku. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 6 kohaselt tuleks käesolevat määrust kohaldada mitte kauem kui üks aasta,

a)

lõkspüünistega (FPO) püütud saak;

b)

ICESi IIIa rajoonis selliste põhjatraalidega (OTB, TBN) püütud saak, mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm ja mis on varustatud sortimisvõrega (võresammuga kuni 35 mm), ning

c)

ICESi IIIa rajoonis selliste põhjatraalidega (OTB, TBN) püütud saak, mille võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm ja millel on vähemalt 270 mm silmasuurusega (rombsilm) või vähemalt 140 mm silmasuurusega (ruutsilm) ülemine paneel.

a)

hariliku merikeele ja kilttursa kombineeritud püügi puhul kuni 2 % norra salehomaari, hariliku merikeele ja kilttursa aastasest kogusaagist, mis on püütud norra salehomaari püügipiirkonnas sortimisvõrega (võresammuga kuni 35 mm) varustatud põhjatraale (OTB, TBN) (võrgusilma suurus 70 mm või suurem) kasutavate kalalaevadega ICESi IIIa rajoonis;

b)

hariliku merikeele puhul kuni 3 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IIIa rajoonis, IV alapiirkonnas ja ICESi IIa rajooni liidu vetes abaraid ja nakkevõrkusid (GN, GNS, GND, GNC, GTN, GTR, GEN, GNF) kasutavate kalalaevadega;

c)

alla 19 cm suuruse hariliku merikeele puhul kuni 3,7 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IV alapiirkonnas 55/56°N joonest lõuna pool 80–90 mm võrgusilmaga piimtraale (TBB) kasutavate kalalaevadega;

d)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema hariliku merikeele puhul kuni 7 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IV alapiirkonnas piimtraale (TBB) (võrgusilma suurus 80–119 mm ning suurendatud võrgusilmad piimtraali pikendusel) kasutavate kalalaevadega;

e)

kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema norra salehomaari puhul kuni 6 % kõnealuse liigi aastasest kogusaagist, mis on püütud ICESi IV alapiirkonnas ja ICESi IIa rajooni liidu vetes põhjatraale (OTB, TBN, OTT, TB) (võrgusilma suurus 80–99 mm) kasutavate kalalaevadega.

a)

kogupikkus 105 mm;

b)

seljakilbi pikkus 32 mm.

a)

vähemalt 140 mm silmadega ruutvõrksõel;

b)

vähemalt 270 mm rombsilmaga paneel neljapaneelise ristlõikega traalil, ühendatud rakenduskoefitsiendiga kolm 90 mm silma kokku õmmeldud ühe 270 mm silmaga või

c)

sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm.

—

vähemalt 3 m pikk,

—

asetseb noodapärasulgurist mitte kaugemal kui 4 m ning

—

on sama lai kui traali ülemise võrgulina laius (st jamuõmblusest jamuõmbluseni).

a)

traalid, mille ruutsilma suurus noodapäras on vähemalt 70 mm ja mis on varustatud sortimisvõrega, mille võresamm on kuni 35 mm;

b)

traalid, mille võrgusilma suurus noodapäras on pelaagilisi või tehniliseks otstarbeks ettenähtud liike püüdes alla 70 mm, tingimusel et saak sisaldab rohkem kui 80 % üht või enamat pelaagilist või tehniliseks otstarbeks ette nähtud liiki;

c)

traalid, mille võrgusilma suurus noodapäras on perekonda Pandalus kuuluvaid koorikloomi püüdes vähemalt 35 mm, tingimusel et traalil on sortimisvõre, mille võresamm on 19 mm.

—

ülemine paneel, mille ruutsilmade minimaalne suurus on 120 mm;

—

see on vähemalt 3 m pikk ning

—

vähemalt sama lai kui sortimisvõre.