EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32015R2219

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2219, 25. november 2015, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK

OJ L 319, 4.12.2015, p. 1–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/2219/oj

4.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 319/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/2219,

25. november 2015,

mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 87 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Politseikolledž (CEPOL) loodi nõukogu otsusega 2005/681/JSK (2) liidu ametina eesmärgiga koolitada liikmesriikide kõrgemaid politseiametnikke ja hõlbustada riiklike politseijõudude vahelist koostööd, korraldades ja koordineerides Euroopa politseitöö mõõtmega koolitustegevust.

(2)

Stockholmi programmis (Avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel) on seatud eesmärk luua Euroopa õiguskaitsekultuur, koostades Euroopa koolituskavad ja vahetusprogrammid kõikide asjakohaste õiguskaitsetöötajate jaoks nii liikmesriikides kui ka liidu tasandil.

(3)

Vastuseks Stockholmi programmis esitatud Euroopa Ülemkogu üleskutsele tõhustada koolitust liiduga seonduvates valdkondades ja teha koolitus süstemaatiliselt kättesaadavaks kõigile õiguskaitseametnikele, olenemata nende auastmest, ning Euroopa Parlamendi üleskutsele tugevdada politsei- ja õigusalase koolituse liidu raamistikku, tuleks CEPOLi eesmärgid struktureerida järgmiste põhimõtete alusel, pannes erilist rõhku inimõiguste ja põhivabaduste kaitsele õiguskaitse kontekstis: esiteks toetada liikmesriike, pakkudes koolitust õiguskaitse liidu mõõdet puudutavate põhiteadmiste parandamiseks; teiseks toetada liikmesriike nende palvel kahepoolse ja piirkondliku koostöö edendamisel õiguskaitsekoolituse kaudu; kolmandaks töötada välja, viia läbi ja koordineerida koolitust konkreetsetes teemavaldkondades ning neljandaks töötada välja, viia ellu ja koordineerida koolitust seoses liidu missioonide ja õiguskaitsealase suutlikkuse suurendamisega kolmandates riikides. Neid üldpõhimõtteid tuleks käsitada Euroopa õiguskaitsealase koolituskavana, mille eesmärk on tagada, et õiguskaitseametnike koolitus liidu tasandil oleks kvaliteetne, sidus ja järjepidev. Üldpõhimõtetes kajastuvad neli koolitussuunda, mille komisjon määras kindlaks koolitusvajaduste ja -pakkumiste kaardistamise põhjal, mille viis läbi CEPOL koostöös liikmesriikidega.

(4)

CEPOL peaks oma koolitustegevuses edendama selliste põhiõiguste üldist järgimist ja mõistmist õiguskaitse valdkonnas nagu eraelu puutumatus, andmekaitse ning kuriteoohvrite, tunnistajate ja kahtlusaluste õigused, nende toetamine ja kaitse, sealhulgas soolise vägivalla ohvrite õiguste kaitse.

(5)

Õiguskaitsealast koolituskava silmas pidades avardab CEPOLi toimimise lihtsustamine ja parandamine CEPOLi võimalusi toetada, edendada, viia läbi ja koordineerida liikmesriigi õiguskaitseasutustele suunatud koolitustegevust, piiramata liikmesriikides õiguskaitseametnike koolitamise valdkonna riiklikke algatusi, kui koolitustegevus saab pakkuda liikmesriikidele ja liidule lisaväärtust.

(6)

Vahendite võimalikult tõhusaks kasutamiseks peaks CEPOL oma tegevuses keskenduma prioriteetidele ja valdkondadele, kus koolitus saab pakkuda liikmesriikidele ja liidule lisaväärtust vastavalt praegustele ja tulevastele vajadustele ning operatiivsetele nõudmistele.

(7)

CEPOL peaks tagama, et koolitust hinnatakse ning et koolitusvajaduste hindamise järeldusi võetakse kavandamisel arvesse, et suurendada edasiste meetmete tulemuslikkust. CEPOL peaks olema suuteline edendama õiguskaitsekoolituse vastastikust tunnustamist liikmesriikides ning liidu tasandil pakutava koolituse tunnustamist liikmesriikide poolt.

(8)

Selleks et vältida pädevate õiguskaitseametnike koolituse dubleerimist või osalist kattumist ning et tagada parem koordineerimine koolituse puhul, mida pakuvad liidu ametid ja muud asjaomased asutused, tuleks CEPOLil hinnata strateegilisi koolitusvajadusi ja käsitleda kooskõlas asjaomaste poliitikatsüklitega liidu sisejulgeoleku ja selle väliste aspektide prioriteete.

(9)

CEPOL peaks koondama liikmesriikide õiguskaitseametnike koolitusasutuste võrgustiku ja pidama sidet iga võrgustikus tegutseva liikmesriigi kontaktasutusega.

(10)

CEPOLi ülesannete tõhusaks kontrollimiseks peaksid CEPOLi haldusnõukokku („haldusnõukogu”) kuuluma liikmesriikide ja komisjoni esindajad. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed tuleks ametisse nimetada vastavalt nende teadmistele õiguskaitseametnike koolitamise riikliku poliitika valdkonnas ning nende asjakohaste juhtimis-, haldamis- ja eelarvealaste oskuste põhjal.

(11)

Haldusnõukogu töö järjepidevuse tagamiseks peaksid kõik haldusnõukogus esindatud pooled püüdma piirata oma esindajate vahetumist. Kõikide poolte eesmärk peaks olema saavutada sooliselt võrdne esindatus haldusnõukogus.

(12)

Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused, eelkõige õigus võtta vastu eelarve, kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohased finantsreeglid ja CEPOLi mitmeaastased programmid ja iga-aastased tööprogrammid, luua CEPOLi otsuste tegemiseks läbipaistvad töömeetodid, nimetada tegevdirektor, kehtestada tulemusnäitajad ja rakendada ametisse nimetava asutuse volitusi kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade („personalieeskirjad”) ning liidu muude teenistujate teenistustingimustega („muude teenistujate teenistustingimused”), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (3).

(13)

CEPOLi tõhusa igapäevase toimimise tagamiseks peaks tegevdirektor olema CEPOLi seaduslik esindaja ja juht, kes täidab oma ülesandeid sõltumatult ning tagab, et CEPOL täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Tegevdirektor peaks vastutama eelkõige haldusnõukogule otsuse vastuvõtmiseks esitatavate eelarve- ja tegevuskavade ettevalmistamise ning CEPOLi mitmeaastaste programmide ja iga-aastaste tööprogrammide rakendamise eest.

(14)

Kui see on asjakohane ning võttes arvesse operatiivseid nõudmisi ja rahalisi vahendeid, peaks haldusnõukogu võtma vastu otsuse luua CEPOLi töö teadusliku kvaliteedi tagamiseks sõltumatu nõuandva organina koolituse teaduskomitee. See komitee peaks koosnema sõltumatutest kõrgtasemel akadeemiliste ringkondade esindajatest ja õiguskaitse praktikutest, kes tegutsevad käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades. Teaduskomitee liikmed peaks ametisse nimetama haldusnõukogu Euroopa Liidu Teatajas avaldatava läbipaistva konkursiteate ja valikumenetluse põhjal.

(15)

CEPOL peaks tagama, et tema koolitus lõimuks teaduse arenguga. CEPOL peaks edendama ja looma partnerlusi käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes pädevate liidu asutuste ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike teadusasutustega ning peaks suutma julgustada tugevamate partnerluste loomist liikmesriikide ülikoolide ja õiguskaitse valdkonna koolitusasutuste vahel, et luua tugevdatud koostöö abil nende vahel koostoimet.

(16)

CEPOLi täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks ning talle käesoleva määrusega määratud eesmärkide ja ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks peaks tal olema oma piisav eelarve, mille peamine tulu saadakse liidu üldeelarvest. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab liidu rahalist toetust ja muid liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(17)

Ülesannete täitmiseks peaks CEPOLil olema võimalus anda toetusi liikmesriikide koolitus- ja teadusasutustele CEPOLi kursuste, seminaride ja konverentside korraldamiseks. Need toetused peaks veelgi hõlbustama võrgustikus osalevate liikmesriikide koolitusasutuste vahelist koostööd ja edendama õiguskaitse vastastikust tunnustamist.

(18)

CEPOL peaks oma eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks olema suuteline tegema koostööd käesoleva määrusega reguleeritud küsimustes pädevate liidu ametitega, kolmandate riikide asutustega ja koolitusasutustega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega käesoleva määruse alusel sõlmitud töökorra raames või kolmandate riikide koolitusasutustega nõukogu otsuse 2005/681/JSK artikli 8 alusel sõlmitud töökorra raames, samuti erasektori osalejatega.

(19)

Otsuses 2005/681/JSK sätestati, et CEPOLi asukoht on Ühendkuningriigis Bramshillis. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 543/2014, (4) viidi CEPOLi asukoht üle Ungarisse Budapesti ning komisjonil paluti esitada aruanne otsuse 2005/681/JSK tulemuslikkuse kohta pärast põhjaliku kulude ja tulude analüüsi ning mõjuhinnangu läbiviimist.

(20)

Asukohaliikmesriik peaks looma CEPOLi sujuvaks toimimiseks vajalikud tingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohased transpordiühendused, et oleks võimalik valida töötajaid võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit asjatundjate hulgast.

(21)

Käesoleva määruse eesmärk on muuta ja laiendada otsuse 2005/681/JSK sätteid. Kuna tehtavad muudatused on arvukad ja sisulised, tuleks otsus 2005/681/JSK, nagu seda on muudetud määrusega (EL) nr 543/2014, asendada selguse huvides täielikult nende liikmesriikide puhul, kelle jaoks on käesolev määrus siduv. Käesoleva määrusega loodud CEPOL peaks asendama otsusega 2005/681/JSK loodud CEPOLi ja võtma üle selle ülesanded, mistõttu tuleks nimetatud otsus kehtetuks tunnistada.

(22)

CEPOLi suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 (5).

(23)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua liidu tasandil õiguskaitsekoolituse eest vastutav amet, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid eesmärkide ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(24)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas („harta”) tunnustatud põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele, mida kaitstakse harta artiklitega 7 ja 8 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 16.

(25)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt ja ilma et see piiraks selle protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.

(26)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED, AMETI EESMÄRK JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti loomine

1.   Luuakse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL).

2.   Käesoleva määrusega loodud CEPOL asendab otsusega 2005/681/JSK loodud CEPOLi ja on selle õigusjärglane.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „õiguskaitseametnikud”– iga liikmesriigi kindlaks määratud politsei-, tolli- ja muude asjaomaste talituste töötajad ning liidu asutuste töötajad, kelle ülesanne on

a)

kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude, terrorismi ja liidu poliitikaga seotud ühishuvi kahjustavate kuritegude tõkestamine ja nende vastu võitlemine, või

b)

kriisiohje ning avalik kord, eelkõige suurüritustega seotud rahvusvahelise politseitöö korraldamine;

2)   „liidu asutused”– institutsioonid, asutused, missioonid, bürood ja ametid, mis on loodud ELi lepinguga ja ELi toimimise lepinguga või nende alusel;

3)   „rahvusvahelised organisatsioonid”– rahvusvahelised organisatsioonid ja neile alluvad rahvusvahelised avalik-õiguslikud ja muud asutused, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise lepinguga või nende alusel, ning Interpol.

Artikkel 3

CEPOLi eesmärgid

1.   CEPOL toetab, töötab välja, viib läbi ja koordineerib õiguskaitseametnike koolitust, pannes erilist rõhku inimõiguste ja põhivabaduste kaitsele õiguskaitse kontekstis, eelkõige kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude ja terrorismi tõkestamise ning nende vastu võitlemise, avaliku korra tagamise, eelkõige suurüritustega seotud rahvusvahelise politseitöö korraldamise, liidu missioonide kavandamise ja juhtimise valdkonnas, mis võib hõlmata ka koolitust õiguskaitsetöötajate juhtimise ja keeleoskuse valdkonnas. Täpsemalt on CEPOLil järgmised ülesanded:

a)

toetada liikmesriike, pakkudes koolitust teadlikkuse ja teadmiste parandamiseks

i)

õiguskaitsealast koostööd käsitlevate rahvusvaheliste ja liidu õigusaktide rakendamise ning kasutamise kohta;

ii)

liidu asutuste, eelkõige Europoli, Eurojusti ja Frontexi toimimisest ja rollist;

iii)

õiguskaitsealase koostöö politsei- ja juriidilistest aspektidest ja praktilisi teadmisi teabevahetuskanalitele juurdepääsust;

b)

toetada liikmesriike nende palvel liikmesriikide, liidu asutuste ja kolmandate riikide vahelise piirkondliku ja kahepoolse koostöö edendamisel õiguskaitsekoolituse kaudu;

c)

töötada välja, viia läbi ja koordineerida koolitust, mis käsitleb kuritegevusega võitlemise ja politseitöö valdkondi;

d)

töötada välja, viia läbi ja koordineerida koolitust eesmärgiga aidata liikmesriikidel ja liidu asutustel koolitada õiguskaitseametnikke osalemiseks liidu missioonidel ja kolmandates riikides võetavates õiguskaitsealase suutlikkuse suurendamise meetmetes;

e)

koolitada koolitajaid ning toetada hea koolitustava arendamist ja vahetust.

2.   CEPOL töötab välja ja täiendab korrapäraselt õppevahendeid ja -metoodikat ning rakendab neid elukestva õppe pakkumisel, et parandada õiguskaitseametnike oskusi. CEPOL hindab kõnealuste meetmete tulemuslikkust, et parandada liidu tasandil võetavate tulevaste meetmete kvaliteeti, järjekindlust ja tulemuslikkust.

3.   CEPOL koondab liikmesriikide õiguskaitseametnike koolitusasutuste võrgustiku ja peab sidet iga võrgustikus tegutseva liikmesriigi kontaktasutusega.

4.   Lõikes 1 osutatud koolitustegevust viib CEPOL läbi koostöös liikmesriikide koolitusasutuste võrgustikuga kooskõlas CEPOLi suhtes kohaldatavate finantsreeglitega.

Artikkel 4

Ülesanded

1.   CEPOL valmistab ette mitmeaastased strateegilised koolitusvajaduste analüüsid ja mitmeaastased õppeprogrammid.

2.   CEPOL toetab, töötab välja, viib läbi ja koordineerib koolitusi ja koolitusvahendeid, mis hõlmavad järgmist:

a)

kursused, seminarid, konverentsid ning veebipõhine ja e-õpe ning muu uuenduslik ja edumeelne koolitustegevus;

b)

ühised õppekavad, millega nähakse ette liidu mõõtmega konkreetseid teemasid käsitlev õiguskaitsekoolitus;

c)

koolitusmoodulid, mille raskusaste sõltub sihtrühmade vajadustest ning milles keskendutakse konkreetsele geograafilisele piirkonnale, kuritegevusvaldkonnale või kutseoskustele;

d)

vahetus- ja lähetusprogrammid ning õppekülastused õiguskaitsekoolituse raames.

3.   CEPOLi koolitustegevust ja koolitusvahendeid võib toetada, täiustada ja täiendada elektroonilise võrgustiku käitamisega.

4.   CEPOL toetab liidu missioonide ja kolmandate riikide suutlikkuse suurendamist ühel või mõnel järgmisel viisil:

a)

hindab kooskõlastatult teiste asjaomaste liidu asutustega olemasolevate liitu käsitlevate õiguskaitsekoolituse strateegiate ja algatuste mõju;

b)

koordineerides oma tegevust Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžiga ning liikmesriikides olemasolevate algatustega, töötab välja ja korraldab koolitusi, et valmistada õiguskaitseametnikke ette osalemiseks liidu missioonidel, sealhulgas võimaldades neil omandada vajalikku keeleoskust;

c)

töötab välja ja korraldab koolitusi kolmandate riikide õiguskaitseametnikele, eelkõige liidu kandidaatriikide ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikide ametnikele;

d)

haldab sihtotstarbelisi liidu välisabi vahendeid, millest kooskõlas liidu prioriteetidega toetatakse kolmandate riikide tegevust asjakohastes õiguskaitsepoliitika valdkondades suutlikkuse suurendamisel.

5.   CEPOL aitab kaasa sellele, et liikmesriigid tunnustaksid üksteise õiguskaitsekoolitust ning et liikmesriigid tunnustaksid liidu tasandil korraldatud koolitust, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet.

6.   CEPOL võib oma volituste piires omal algatusel tegelda teavitustegevusega. Teavitustegevus ei tohi kahjustada lõikes 1 osutatud ülesandeid ning selline tegevus peab toimuma kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohaste teavitamis- ja levitamiskavadega.

Artikkel 5

Koolitusalane teadustegevus

1.   CEPOL osaleb koolitustegevusega seotud teadusuuringutes artikli 3 lõikes 1 sätestatud CEPOLi eesmärkide kohaldamisalas ja ergutab selliseid teadusuuringuid ning levitab uurimistulemusi. Selleks võib CEPOL viia läbi asjakohaseid uuringuid ning arendada olemasolevate uuringutulemuste hoidlaid ja selgitada välja õiguskaitsealaseid koolitusvajadusi.

2.   CEPOL edendab ja loob partnerlusi liidu asutustega, samuti avalik-õiguslike ja eraõiguslike teadusasutustega ning võib toetada liikmesriikides tugevama partnerluse loomist ülikoolide ja õiguskaitsealast koolitust pakkuvate asutuste vahel.

II PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE JA CEPOLi VAHELINE KOOSTÖÖ

Artikkel 6

CEPOLi riiklikud üksused

1.   Iga liikmesriik loob või määrab riikliku üksuse, kes on CEPOLi kontaktasutus liikmesriikide õiguskaitseametnike riiklike koolitusasutuste võrgustikus.

2.   Riiklikud üksused vastutavad käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmise eest. Nad teevad eelkõige järgmist:

a)

edastavad CEPOLile ameti ülesannete täitmiseks vajalikku teavet;

b)

toetavad tulemuslikku teabevahetust ja koostööd CEPOLi ja kõikide asjaomaste koolitusasutuste, sealhulgas liikmesriikide asjaomaste teadusasutute vahel;

c)

aitavad välja töötada ja edendada CEPOLi tööprogramme, aastakalendrit ja veebisaiti;

d)

vastavad CEPOLi taotlustele saada teavet ja nõu;

e)

korraldavad ja koordineerivad õigeaegselt ja läbipaistvalt riigisiseseks tegevuseks sobivate osaliste ja ekspertide nimetamist;

f)

koordineerivad tegevuse elluviimist ja kohtumisi oma liikmesriigis;

g)

toetavad õiguskaitseametnike vahetusprogrammide loomist ja rakendamist;

h)

edendavad CEPOLi õiguskaitseametnike koolitamise elektroonilise võrgustiku kasutamist.

3.   Riiklike üksuste esindajad kohtuvad korrapäraselt haldusnõukogu või tegevdirektori taotlusel või omal algatusel CEPOLi operatiiv- ja õppeküsimuste arutamiseks. Eelkõige kaaluvad ja töötavad nad välja ettepanekuid, mis parandavad CEPOLi töö tulemuslikkust ja innustavad liikmesriike võtma kohustusi.

4.   Iga liikmesriik määrab riikliku üksuse ja selle personali korralduse kindlaks vastavalt oma õigusaktidele ja vahenditele.

III PEATÜKK

CEPOLi TÖÖ KORRALDUS

Artikkel 7

CEPOLi haldus- ja juhtimisstruktuur

CEPOLi haldus- ja juhtumisstruktuuri kuuluvad:

a)

haldusnõukogu;

b)

tegevdirektor;

c)

asjakohasel juhul koolituse teaduskomitee, mille loob haldusnõukogu vastavalt artiklile 15;

d)

asjakohasel juhul muud nõuandvad organid, mille haldusnõukogu loob vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile q.

1. JAGU

Haldusnõukogu

Artikkel 8

Haldusnõukogu koosseis

1.   Haldusnõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja. Igal esindajal on hääleõigus.

2.   Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige, kes esindab täisliiget tema puudumise korral.

3.   Haldusnõukogu liikmete ja nende asendusliikmete määramisel võetakse arvesse nende teadmisi õiguskaitseametnike koolitamise valdkonnas ning asjakohaseid juhtimis-, haldamis- ja eelarvealaseid oskusi. Arvesse võetakse ka haldusnõukogus võrdse soolise esindatuse põhimõtet.

4.   Ilma et see piiraks liikmesriikide ja komisjoni õigust lõpetada täisliikmete ja asendusliikmete volitused, on nende ametiaeg neli aastat. Ametiaega võib pikendada.

Artikkel 9

Haldusnõukogu ülesanded

1.   Haldusnõukogu

a)

võtab igal aastal oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 10 vastu dokumendi, mis sisaldab CEPOLi mitmeaastast programmi ja järgmise aasta tööprogrammi;

b)

võtab oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu CEPOLi aastaeelarve ja täidab muid CEPOLi eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas IV peatükiga;

c)

võtab vastu CEPOLi tegevuse konsolideeritud aastaaruande ja edastab selle hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, liikmesriikide parlamentidele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale. Tegevuse konsolideeritud aastaaruanne avalikustatakse;

d)

võtab vastu CEPOLi suhtes kooskõlas artikliga 21 kohaldatavad finantsreeglid;

e)

võtab vastu ametisisese pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuste ohuga ja võtab arvesse rakendatavate meetmete kulusid ja kasulikkust;

f)

võtab vastu oma liikmete ja valikukomisjoni liikmete ning koolituse teaduskomitee liikmete huvide konflikti ärahoidmise ja haldamise sise-eeskirjad;

g)

võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu artiklis 4 osutatud teavitamis- ja levitamiskavad ja ajakohastab neid korrapäraselt;

h)

võtab vastu oma töökorra;

i)

rakendab kooskõlas lõikega 2 CEPOLi töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused”);

j)

võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased rakenduseeskirjad personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks;

k)

loob asjakohasel juhul siseauditi üksuse;

l)

võtab vastu tegevdirektori valimise menetluse sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad tema sõltumatust ja erapooletust tagava valikukomisjoni koosseisu kohta;

m)

nimetab ametisse tegevdirektori ja asjakohasel juhul pikendab tema ametiaega või tagandab ta ametist kooskõlas artikliga 23;

n)

nimetab vastavalt personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

o)

asjakohasel juhul ning võttes arvesse operatiivseid nõudmisi ja rahalisi vahendeid, otsustab luua koolituse teaduskomitee vastavalt artiklile 15 ja nimetab ametisse selle liikmed vastavalt artikli 16 lõikele 2;

p)

tagab auditeerimise sise- ja välisaruannetest ja -hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohased järelmeetmed;

q)

võttes arvesse nii operatiivseid nõudmisi kui ka rahalisi tingimusi, võtab vastu kõik otsused CEPOLi sisestruktuuride loomise ja vajaduse korral nende muutmise kohta;

r)

lubab sõlmida töökorra vastavalt artiklile 34;

s)

võtab vastu ühised õppekavad, koolitusmoodulid, õppemeetodid ja muud õppe- või õpetamisvahendid;

t)

võtab asjakohasel juhul vastu muud sise-eeskirjad.

2.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu otsuse, mis põhineb personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel sellise volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus need volitused edasi delegeerida.

3.   Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 10

Mitmeaastased programmid ja iga-aastased tööprogrammid

1.   Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud projekti põhjal iga aasta 30. novembriks vastu mitmeaastast programmi sisaldava dokumendi ja iga-aastase tööprogrammi, arvestades komisjoni arvamust, ning mitmeaastase programmi pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Haldusnõukogu saadab nimetatud dokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Esimeses lõigus osutatud dokument jõustub pärast üldeelarve lõplikku kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele.

2.   Mitmeaastases programmis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad, samuti vahendite eraldamise kava, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks. Selles esitatakse strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Mitmeaastast programmi rakendatakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu ning vajaduse korral ajakohastatakse seda vastavalt artiklis 32 osutatud välis- ja sisehindamiste tulemustele. Kui see on asjakohane, kajastatakse selliste hindamiste tulemusi ka järgmise aasta tööprogrammis.

3.   Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke, oodatavaid tulemusi ja tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate meetmete kirjeldust ning iga meetme jaoks määratud finants- ja inimressursside näitajaid kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas mitmeaastase programmiga. Iga-aastases tööprogrammis osutatakse selgelt võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud, muudetud ja tühistatud ülesannetele. Iga-aastane tööprogramm sisaldab strateegiat, mis käsitleb suhteid artiklis 3 osutatud kolmandate riikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ja strateegiaga seotud meetmeid.

4.   Kui CEPOLile antakse pärast iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmist mõni uus ülesanne, muudab haldusnõukogu iga-aastast tööprogrammi.

5.   Iga-aastase tööprogrammi iga oluline muudatus kinnitatakse sama korra kohaselt kui algne iga-aastane tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis mittesisulisi muudatusi.

Artikkel 11

Haldusnõukogu esimees ja aseesimees

1.   Haldusnõukogu valib esimehe ja aseesimehe neid kolme liikmesriiki esindavate haldusnõukogu liikmete seast, kes on ühiselt koostanud nõukogu 18 kuu programmi. Esimees ja aseesimees täidavad oma ametikohustusi 18 kuu jooksul vastavalt kõnealusele nõukogu programmile. Kui esimehe või aseesimehe liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes hetkel nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

2.   Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

3.   Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma ülesandeid täita.

Artikkel 12

Haldusnõukogu koosolekud

1.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.   CEPOLi tegevdirektor osaleb haldusnõukogu aruteludel.

3.   Aastas toimub kaks haldusnõukogu korralist koosolekut. Haldusnõukogu koosolek toimub esimehe algatusel või komisjoni taotlusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

4.   Haldusnõukogu ja tegevdirektor võivad hääleõiguseta vaatlejana oma koosolekule kutsuda kõiki isikuid, kelle arvamus võib olla arutatava küsimuse seisukohalt asjakohane.

5.   Haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed võivad vastavalt haldusnõukogu töökorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

6.   Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule CEPOL.

Artikkel 13

Haldusnõukogu hääletamise kord

1.   Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 1 punkide a ja b, artikli 11 lõike 2, artikli 15, artikli 23 lõike 6 ning artikli 27 lõike 2 kohaldamist, võtab haldusnõukogu otsused vastu liikmete häälteenamusega.

2.   Igal liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.   Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

4.   Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalik hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

2. JAGU

Tegevdirektor

Artikkel 14

Tegevdirektori ülesanded

1.   CEPOLit juhib tegevdirektor. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni ja haldusnõukogu volitusi, on tegevdirektor oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja ta ei taotle ega järgi ühegi valitsuse ega muu asutuse juhiseid.

3.   Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase taotluse korral aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruande tema ülesannete täitmise kohta.

4.   Tegevdirektor on CEPOLi seaduslik esindaja.

5.   Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega CEPOLile pandud ülesannete täitmise eest, eelkõige järgmise eest:

a)

korraldab CEPOLi igapäevast juhtimist;

b)

teeb haldusnõukogule ettepanekuid CEPOLi sisestruktuuride loomise ja vajaduse korral nende muutmise kohta;

c)

rakendab haldusnõukogu otsuseid;

d)

töötab välja mitmeaastase programmi ja iga-aastaste tööprogrammide kavandid ning esitab need haldusnõukogule pärast komisjoniga konsulteerimist;

e)

rakendab mitmeaastast programmi ja iga-aastaseid tööprogramme ning annab haldusnõukogule aru nende rakendamisest;

f)

valmistab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 ette personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vajalike rakenduseeskirjade eelnõu;

g)

koostab CEPOLi tegevuse konsolideeritud aastaaruande kavandi ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

h)

koostab auditeerimise sise- ja välisaruannetest ja -hinnangutest ning Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlustest tulenevate järelduste põhjal tegevuskava ning annab kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule aru tegevuskava täitmise kohta;

i)

kaitseb liidu finantshuve, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi valesti makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

j)

töötab välja CEPOLi ametisisese pettustevastase võitluse strateegia kavandi ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

k)

töötab välja CEPOLi suhtes kohaldatavate finantsreeglite eelnõu;

l)

valmistab ette CEPOLi eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse kavandi ja täidab CEPOLi eelarvet;

m)

abistab haldusnõukogu esimeest haldusnõukogu koosolekute ettevalmistamisel;

n)

täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

3. JAGU

Koolituse teaduskomitee

Artikkel 15

Loomine

Vajaduse korral ja võttes arvesse operatiivseid nõudeid ja rahalisi vahendeid, otsustab haldusnõukogu oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega luua koolituse teaduskomitee. Samasugust korda rakendatakse teaduskomitee tegevuse lõpetamisel.

Artikkel 16

Üldsätted, eesmärk ja ülesanded

1.   Haldusnõukogu loob koolituse teaduskomitee sõltumatu nõuandva organina, kes tagab, et CEPOLi koolitusega seonduv tegevus lähtub teaduslikest alustest.

2.   Koolituse teaduskomitee koosneb kõrgtasemel akadeemiliste ringkondade esindajatest ja õiguskaitse praktikutest, kes tegutsevad artikliga 4 hõlmatud valdkondades. Haldusnõukogu nimetab koolituse teaduskomitee liikmed ametisse Euroopa Liidu Teatajas avaldatava läbipaistva konkursiteate ja valikumenetluse põhjal. Koolituse teaduskomiteesse ei või kuuluda haldusnõukogu liikmed. Koolituse teaduskomitee liikmed on sõltumatud ning nad ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult asutuselt.

3.   Haldusnõukogu annab koolituse teaduskomiteele muu hulgas järgmised ülesanded:

a)

nõustada tegevdirektorit mitmeaastaste programmide ja iga-aastaste tööprogrammide ning muude strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada nende teaduslik kvaliteet ning kooskõla liidu asjaomase sektori poliitika ja prioriteetidega;

b)

esitada haldusnõukogule sõltumatuid arvamusi ja anda talle nõu oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes;

c)

esitada sõltumatuid arvamusi ja anda nõu õppekavade kvaliteedi, rakendatavate õppemeetodite, õppimisvõimaluste ja teaduse arengu küsimustes;

d)

anda muud nõu seoses CEPOLi koolitustegevuse teaduslike aspektidega, kui seda taotleb haldusnõukogu või tegevdirektor.

4.   Koolituse teaduskomiteed luues määrab haldusnõukogu kindlaks selle koosseisu, liikmete ametiaja, koosolekute toimumise sageduse ja kodukorra, mis hõlmab ka hääletamiskorda.

IV PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 17

Eelarve

1.   Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse CEPOLi tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse CEPOLi eelarves.

2.   CEPOLi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad CEPOLi tulud liidu antavast rahalisest toetusest, mis on kantud liidu üldeelarvesse.

4.   CEPOL võib saada liidu rahalisi vahendeid delegeerimiskokkulepete või sihtotstarbeliste toetuste vormis kooskõlas artiklis 21 osutatud finantsreeglitega ja liidu poliitikat toetavate asjakohaste õigusaktide sätetega. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) („finantsmäärus”) sätestatud topeltrahastamise keelu põhimõtte kohaldamist, võib CEPOL oma eesmärkide ja ülesannete kohaste konkreetsete toimingute tegemiseks hallata liidu sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid.

5.   CEPOLi kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid.

6.   Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate ulatuslike projektidega, võib jaotada mitut aastat hõlmavateks iga-aastasteks osamakseteks.

Artikkel 18

Eelarve koostamine

1.   Igal aastal koostab tegevdirektor CEPOLi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2.   Eelarvestuse projekti põhjal võtab haldusnõukogu vastu CEPOLi järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti ja edastab selle komisjonile iga aasta 31. jaanuariks.

3.   Haldusnõukogu saadab CEPOLi tulude ja kulude eelarvestuse lõpliku projekti komisjonile iga aasta 31. märtsiks.

4.   Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos liidu üldeelarve projektiga.

5.   Eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab need kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 313 ja 314 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad CEPOLi toetuseks kasutatavad liidu assigneeringud.

7.   Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu CEPOLi ametikohtade loetelu.

8.   CEPOLi eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See jõustub pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vajalikud kohandused.

9.   Kõikide hoonetega seotud projektide suhtes, mis tõenäoliselt avaldavad CEPOLi eelarvele olulist mõju, kohaldatakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (7).

Artikkel 19

Eelarve täitmine

1.   CEPOLi eelarvet täidab tegevdirektor.

2.   Tegevdirektor edastab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kogu asjakohase teabe kõikide hindamismenetluste tulemuste kohta ja teavitab ka kontrollikoda.

Artikkel 20

Raamatupidamise aastaaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.   CEPOLi peaarvepidaja esitab esialgse raamatupidamise eelarveaasta (n aasta) aruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta (n + 1 aasta) 1. märtsiks.

2.   CEPOL esitab eelarvehalduse ja finantsjuhtimise n aasta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale n + 1 aasta 31. märtsiks.

3.   Komisjoni peaarvepidaja esitab komisjoni raamatupidamise aastaaruannetega konsolideeritud CEPOLi esialgse raamatupidamise n aasta aruande kontrollikojale n + 1 aasta 31. märtsiks.

4.   Kui kontrollikoda on finantsmääruse artikli 148 kohaselt esitanud oma tähelepanekud CEPOLi esialgse raamatupidamise n aasta aruande kohta, koostab CEPOLi peaarvepidaja CEPOLi lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab CEPOLi lõpliku raamatupidamise n aasta aruande kohta arvamuse.

6.   CEPOLi peaarvepidaja esitab lõpliku raamatupidamise n aasta aruande koos lõikes 5 osutatud haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale n + 1 aasta 1. juuliks.

7.   Lõplik raamatupidamise n aasta aruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas n + 1 aasta 15. novembriks.

8.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tema tähelepanekute kohta n + 1 aasta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja n aasta eelarvet käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne n + 2 aasta 15. maid heakskiidu tegevdirektori tegevusele n aasta eelarve täitmisel.

Artikkel 21

Finantsreeglid

1.   Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu CEPOLi suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Need ei tohi lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik CEPOLi toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja haldusnõukogu eelneval heakskiidul võib CEPOL ilma avatud projektikonkursita anda liikmesriikidele toetusi artikli 4 lõigetes 2 ja 4 osutatud ülesannete täitmisega seotud koolituse pakkumiseks.

V PEATÜKK

TÖÖTAJAD

Artikkel 22

Üldsäte

CEPOLi suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud õigusnorme.

Artikkel 23

Tegevdirektor

1.   Tegevdirektor võetakse tööle CEPOLi ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.   Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust kandidaatide nimekirjast, millesse peab olema kantud vähemalt kolm kandidaati; nimekirja esitab haldusnõukogu moodustatud valikukomisjon, mis koosneb liikmesriikide ja komisjoni nimetatud liikmetest.

Valikukomisjon koostab selle nimekirja, võttes aluseks nimekirja, millesse on kantud kõik komisjoni poolt läbipaistval viisil välja selgitatud kandidaadid, kelle profiil vastab ametikoha nõuetele, mis on esitatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates vaba ametikoha kohta.

Komisjon edastab valikukomisjonile koopiad kõigist ametikohale kandideerijate avaldustest.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel on CEPOLi esindajaks haldusnõukogu esimees.

3.   Tegevdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle aja lõpus hindab komisjon koos haldusnõukoguga tegevdirektori tegevust, võttes arvesse CEPOLi edasisi ülesandeid ja probleeme.

4.   Võttes arvesse lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni nelja aasta võrra. Sellisel juhul ei tohi tegevdirektor oma viimase ametiolekuaja lõpus osaleda sama ametikoha valikumenetluses.

5.   Tegevdirektori võib ametist tagandada haldusnõukogu otsusega.

6.   Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 24

Riikide lähetatud eksperdid

1.   CEPOL võib kasutada riikide lähetatud eksperte.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad riikide ekspertide CEPOLisse lähetamise kohta.

VI PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 25

Õiguslik staatus

1.   CEPOL on liidu amet. Ta on juriidiline isik.

2.   CEPOLil on igas liikmesriigis kõige laialdasem teo- ja õigusvõime, mis vastavalt nende riikide õigusele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   CEPOLi asukoht on Ungaris Budapestis.

Artikkel 26

Privileegid ja immuniteedid

CEPOLi ja tema töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 27

Keelte kasutamise kord

1.   CEPOLi suhtes kohaldatakse määrust nr 1 (8).

2.   CEPOLi-sisese keelte kasutamise korra otsustab haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

3.   CEPOLi tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 28

Läbipaistvus

1.   CEPOLi valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

3.   Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel tehtud CEPOLi otsuste kohta võib ELi toimimise lepingu artiklite 228 ja 263 kohaselt esitada kaebuse Euroopa Ombudsmanile või Euroopa Liidu Kohtule.

4.   CEPOLis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (9).

Artikkel 29

Pettuste vastu võitlemine

1.   Selleks et tõhustada võitlust määruse nr 883/2013 (10) kohaselt kelmuste, pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, ühineb CEPOL ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2016 institutsioonidevahelise 25. mai 1999. aasta kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (11) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.   Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud CEPOLilt liidu vahendeid.

3.   OLAF võib läbi viia juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses CEPOLi rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustav at ebaseaduslikku tegevust. Kõnealused juurdlused viiakse läbi vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (12) sätetele ja menetlustele.

4.   Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad CEPOLi ning liidu organite, kolmandate riikide asutuste ja koolitusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikute vahelised koostöölepingud ning CEPOLi lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit viima vastavalt oma pädevusele läbi lõigetes 2 ja 3 osutatud auditeid ja juurdlusi.

Artikkel 30

Turvaeeskirjad salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitse kohta

CEPOL kohaldab mutatis mutandis komisjoni turvaeeskirju Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitse kohta, sealhulgas sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise eeskirju, mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) nr 2015/443 (13) ja (EL, Euratom) 2015/444 (14).

Artikkel 31

Vastutus

1.   CEPOLi lepinguline vastutus on reguleeritud asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.   Otsuste tegemine vastavalt CEPOLi sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab CEPOL liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtete kohaselt mis tahes kahju, mida ameti talitused või personal on tekitanud oma kohustuste täitmisel.

4.   Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.   CEPOLi töötajate isiklik vastutus CEPOLi ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või muude teenistujate teenistustingimustega.

Artikkel 32

Hindamine ja läbivaatamine

1.   Komisjon tagab, et 1. juuliks 2021 ja seejärel iga viie aasta järel viiakse läbi hindamine, milles keskendutakse eelkõige CEPOLi ja tema töö mõjule, tulemuslikkusele ja tõhususele.

2.   Komisjon edastab hindamisaruande haldusnõukogule. Hindamisnõukogu esitab oma tähelepanekud aruande kohta ühe kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. Komisjon edastab seejärel lõpliku hindamisaruande koos komisjoni järeldustega ja selle lisana esitatud haldusnõukogu tähelepanekud Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 33

Haldusjuurdlused

CEPOLi tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 34

Koostöö liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.   CEPOLi tegevuses võivad osaleda nende kolmandate riikide ametiasutused ja koolitusasutused, kes on sõlminud sel eesmärgil liiduga lepingu.

2.   Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib CEPOL luua ja säilitada koostöösuhteid liidu asutustega kooskõlas nende eesmärkidega, kolmandate riikide ametiasutuste, kolmandate riikide koolitusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega.

3.   Lõigete 1 ja 2 alusel lepitakse kokku töökord, milles täpsustatakse eelkõige asjaomaste kolmandate riikide asutuste ja koolitusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikute CEPOLi töös osalemise laadi, ulatust ja viisi, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad CEPOLi esitatud algatustes osalemist, rahalist toetust ja töötajaid. Personaliküsimustes peab kehtestatud kord olema kooskõlas personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

4.   CEPOL teeb koostööd liidu asutustega, kes on pädevad käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes ja kellele on osutatud lõikes 2, nendega kokkulepitud töökorra raames kooskõlas käesoleva määrusega või otsuse 2005/681/JSK asjaomaste sätetega.

5.   Lõigetes 3 ja 4 osutatud töökorra tohib kokku leppida üksnes haldusnõukogu loal pärast komisjoniga konsulteerimist. See töökord ei ole liidu ja tema liikmesriikide jaoks siduv.

Artikkel 35

Peakorterileping ja tegutsemistingimused

Vajalikud korraldused, mis käsitlevad CEPOLile Ungaris antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, CEPOLi töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse CEPOLi ja Ungari vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist.

VII PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 36

Õigusjärglus

1.   Käesoleva määrusega loodud CEPOL on otsusega 2005/681/JSK loodud CEPOLi õigusjärglane kõikide tema sõlmitud lepingute, temal lasuvate kohustuste ja tema omandatud vara suhtes.

2.   Käesolev määrus ei mõjuta selliste lepingute õigusjõudu, mille otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOL on sõlminud enne 24. detsembrit 2015.

Artikkel 37

Üleminekukord seoses haldusnõukoguga

1.   Otsuse 2005/681/JSK artikli 10 alusel moodustatud CEPOLi juhatuse liikmete ametiaeg lõpeb 1. juulil 2016.

2.   Ajavahemikus 24. detsembrist 2015 kuni 1. juulini 2016 otsuse 2005/681/JSK artikli 10 alusel moodustatud CEPOLi juhatus

a)

täidab haldusnõukogu ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 9;

b)

valmistab vastuvõtmiseks ette reeglid, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamisega seoses käesoleva määruse artiklis 28 osutatud CEPOLi dokumentidega ning konfidentsiaalsus- ja vaikimiskohustusega;

c)

valmistab ette muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud õigusaktid ja

d)

vaatab läbi otsuse 2005/681/JSK alusel enda poolt vastu võetud sise-eeskirjad ja meetmed, et käesoleva määruse artikli 8 alusel loodud haldusnõukogu saaks teha artikli 41 kohase otsuse.

Artikkel 38

Üleminekukord seoses tegevdirektori ja personaliga

1.   Otsuse 2005/681/JSK artikli 11 lõike 1 alusel ametisse nimetatud CEPOLi direktorile määratakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 14 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu. Kui tema ametiaeg lõpeb ajavahemikul 24. detsembrist 2015 kuni 1. juulini 2016, pikendatakse seda automaatselt kuni 1. juulini 2017.

2.   Kui otsuse 2005/681/JSK artikli 11 lõike 1 alusel ametisse nimetatud CEPOLi direktor ei soovi või ei saa käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tegutseda, määrab haldusnõukogu tegevdirektori kohusetäitja, kes täidab tegevdirektorile määratud ülesandeid kuni 18 kuu jooksul käesoleva määruse artikli 23 lõikes 2 ette nähtud ametisse nimetamiseni.

3.   Käesolev määrus ei mõjuta nende töötajate õigusi ja kohustusi, kes on tööle võetud vastavalt otsusele 2005/681/JSK. Töölepinguid võib pikendada käesoleva määruse alusel kooskõlas personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Artikkel 39

Üleminekusätted seoses eelarvega

Otsuse 2005/681/JSK artikli 25 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlust rakendatakse kooskõlas kõnealuses otsuses kehtestatud reeglitega.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 40

Asendamine ja kehtetuks tunnistamine

1.   Otsus 2005/681/JSK, nagu seda on muudetud määrusega (EL) nr 543/2014, asendatakse nende liikmesriikide puhul, kellele käesolev määrus on siduv, alates 1. juulist 2016.

Otsus 2005/681/JSK tunnistatakse seetõttu kehtetuks.

2.   Liikmesriikide puhul, kellele käesolev määrus on siduv, käsitatakse viiteid lõikes 1 osutatud õigusaktidele viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 41

Juhatuse poolt vastu võetud sise-eeskirjade jõussejäämine

Otsuse 2005/681/JSK alusel juhatuse poolt vastu võetud sise-eeskirjad ja meetmed jäävad pärast 1. juulit 2016 jõusse, kui haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse kohaldamisel teisiti.

Artikkel 42

Jõustumine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2016.

Artikleid 37, 38 ja 39 kohaldatakse alates 24. detsembrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Strasbourg, 25. november 2015

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT


(1)  Euroopa Parlamendi 29. oktoobri 2015. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 16. novembri 2015. aasta otsus.

(2)  Nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsus 2005/681/JSK, millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2000/820/JSK (ELT L 256, 1.10.2005, lk 63).

(3)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 543/2014, millega muudetakse nõukogu otsust 2005/681/JSK, millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL) (ELT L 163, 29.5.2014, lk 5).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(8)  15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(11)  Institutsioonidevaheline 25. mai 1999. aasta kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15).

(12)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(13)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(14)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).


Top